EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga (EKP) poolt ( 1 ), eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1) mõistetel andmeesitajad, osalev liikmesriik ja resident on samasugune tähendus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

2)  kodumajapidamised ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted — kõik sektorid peale finantssektori ja valitsemissektori vastavalt määratlusele 1995. aasta Euroopa arvepidamissüsteemis (ESA), mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) ( 2 ) A lisas. See hõlmab kodumajapidamiste sektorit ja kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone (S.14 ja S.15 koos) ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvaid ettevõtteid (S.11);

3)  krediidiasutused ja muud asutused — kõik rahaloomeasutused peale keskpankade ja rahaturufondide, nagu need on eristatud vastavalt klassifitseerimispõhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, EKP/2001/13) ( 3 ) I lisa 1. osa lõikes 1;

4)  rahaloomeasutuse intressimäärade statistika — statistika, mis käsitleb residendist krediidiasutuste ja muude asutuste kohaldatavaid intressimäärasid osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude suhtes;

5)  võimalik andmeid esitav üldkogum — residentidest krediidiasutused ja muud asutused, mis võtavad osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamistelt ja/või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatelt ettevõtetelt vastu eurodes vääringustatud hoiuseid ja/või annavad neile eurodes vääringustatud laene.

2. Iga riigi keskpank valib andmeesitajad võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate krediidiasutuste ja muude asutuste seast, mis on residendid samas osalevas liikmesriigis kui riigi keskpank.

3. Andmeesitajate valimiseks kasutavad riikide keskpangad kas kõikset vaatlust või valimimeetodit vastavalt järgmistes lõigetes ettenähtud kriteeriumidele.

4. Kõikse vaatluse puhul palub riigi keskpank kõigil võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel residentidest krediidiasutustel ja muudel asutustel teatada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. Kõikse vaatluse teel kogutakse muutujad, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid.

5. Valimi kasutamise puhul palutakse andmed esitada ainult osal võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel krediidiasutustel ja muudel asutustel. Valimi abil hinnatakse muutujaid, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid. Neid nimetatakse „valimi põhjal hinnatavateks muutujateks”. Selleks et muuta võimalikult väikseks tõenäosus, et valimi vaatluse tulemused erinevad tegelikest (teadmata) väärtustest võimalikus andmeid esitavas üldkogumis, tuleb valim koostada nii, et see esindaks võimalikku andmeid esitavat üldkogumit. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul peetakse valimit esindavaks, kui kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks olulised ja võimalikku andmeid esitavat üldkogumit iseloomustavad tegurid kajastuvad ka valimis. Esialgse valimi koostamisel võivad riikide keskpangad valimiskeemi loomiseks kasutada sobivaid sarnaseid asendajaid ja mudeleid kas siis, kui olemasolevatest allikatest pärit alusandmed ei ole täielikus vastavuses käesolevas määruses kasutatud mõistetega.

6. Riikide keskpangad, kes kasutavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimimeetodit, stratifitseerivad valimi esindavuse tagamiseks võimaliku andmeid esitava üldkogumi enne andmeesitajate valimist. Stratifitseerimine tähendab, et võimalik andmeid esitav üldkogum N jagatakse alamkogumiteks ehk kihtideks N1, N2, N3, NL. Kõnealused alamkogumid ehk kihid ei tohi omavahel kattuda ja kõik koos moodustavad nad võimaliku andmeid esitava üldkogumi.

7. RKPd määratlevad stratifitseerimiskriteeriumid, mille alusel saab võimaliku andmeid esitava üldkogumi homogeenseteks kihtideks jagada. Kihte peetakse homogeenseks, kui kihtidesisese valimi põhjal hinnatud muutujate dispersioon on oluliselt madalam kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi kogudispersioon ( 4 ). Stratifitseerimiskriteeriumid on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga, s.t stratifitseerimiskriteeriumide ning valimi põhjal hinnatavate intressimäärade ja koguste vahel on seos.

8. Kui riigi keskpank kasutab valimimeetodit, määratleb ta vähemalt ühe stratifitseerimiskriteeriumi tagamaks, et krediidiasutuste ja muude asutuste valim esindab adekvaatselt asjaomast osalevat liikmesriiki ja et valikuviga on väike. Riikide keskpangad peaksid määrama stratifitseerimiskriteeriumide hierarhia. Kriteeriumides võetakse arvesse riigi eripära ja seega on need osalevates liikmesriikides erinevad.

9. Andmeesitajate valimine toimub üheetapilise valimi moodustamise käigus pärast seda, kui on määratud kõik valimi kihid. Alles selles etapis valitakse andmeesitajad välja võimaliku andmeid esitava üldkogumi seast. Vahepeal valimist ei toimu.

10. Riigi valimi väikseim maht on selline, et uue tegevuse intressimäärade maksimaalne juhuslik viga ( 5 ) kõigis vahendikategooriates ei ole keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral ( 6 ). Nimetatud nõude täitmist tõendatakse vahetult asjassepuutuvate andmetega või, kui selliseid andmeid ei ole, võib eeldada, et valimimaht on miinimumnõude täitmiseks piisavalt suur, kui täidetud on üks kahest järgmisest kriteeriumist:

11. Asjassepuutuvate andmetena käsitatakse piisavalt üksikasjalikke andmeid, mis on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga nii, et vaatluses, millest need andmed pärinevad, on kasutatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga kooskõlas olevaid mõisteid. Sellised andmed ei pruugi olla riikide keskpankadele kättesaadavad enne, kui rahaloomeasutuste intressimäärade statistika vaatlus on teostatud ja andmeesitajad on esitanud esimesed andmekogumid.

12. Riigi valimi väikseim maht viitab nii väikseimale esialgsele valimile kui ka väikseimale valimile pärast lõikes 21 määratletud läbivaatamist. Ettevõtjate liitumise ja kadumise tõttu võib valimi maht aja jooksul enne järgmist läbivaatamisperioodi väheneda.

13. Riikide keskpangad võivad valida rohkem andmeesitajaid, kui on määratletud riigi väikseima valimi mahus eelkõige siis, kui on vaja suurendada riigi valimi esindavust riigi rahandussüsteemi struktuuri silmas pidades.

14. Võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate krediidiasutuste ja muude asutuste arvu ning valimi väikseima mahu vahel peab olema kindel seos. Riikide keskpangad võivad lubada ühe osaleva liikmesriigi residentidest krediidiasutustel ja muudel asutustel, mis igaüks eraldi kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja, mis on koostatud ja mida on ajakohastatud kooskõlas Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, EKP/2001/13) ( 7 ) I lisa 1. osa lõikes 1 sätestatud klassifitseerimispõhimõtetega, esitada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõik koos rühmana. Sellisest rühmast saab tinglik andmeesitaja. See tähendab, et selline rühm esitab rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat nii, nagu oleks tegemist üheainsa rahaloomeasutusega, s.t selle asemel et esitada intressimäär iga rahaloomeasutuste nimekirja kuuluva rahaloomeasutuse kohta eraldi, teatatakse keskmine kogu rühma hõlmav intressimäär vahendikategooria kohta. Samas loetakse rühma kuuluvaid krediidiasutusi ja muid asutusi siiski iseseisvateks asutusteks nii võimalikes andmeid esitavas üldkogumis kui ka valimis.

15. Pärast seda, kui riikides on lõigete 6 ja 7 kohaselt määratud üldkogumi kihid ja lõike 10 kohaselt riigi valimi maht n, valivad valimimeetodit kasutavad riikide keskpangad valimi koostamiseks igast kihist tegelikud andmeesitajad. Riigi koguvalimi maht n on iga kihi valimite mahtude n1, n2, n3, … nL summa:

16. Iga RKP valib otstarbekaima riigi valimimahu n jaotuse kihtide vahel. Seepärast määratleb iga RKP, kui mitu andmeesitajat nh valitakse krediidiasutuste ja muude asutuste koguarvust Nh igas kihis. Iga kihi h valimisuhe nh/Nh võimaldab iga kihi dispersiooni hindamist. See tähendab, et igast kihist valitakse vähemalt kaks andmeesitajat.

17. Selleks et valida kõigist kihtidest tegelikud andmeesitajad, kaasavad riikide keskpangad kas ühe kihi kõik asutused, kasutavad juhuslikku valimit või valivad välja iga kihi kõige suuremad asutused. Juhusliku valimi puhul toimub asutuste juhuslik valik igast kihist kas nii, et tõenäosus valitud saada on kõigil asutustel võrdne, või nii, et tõenäosus on proportsionaalselt seotud asutuse suurusega. Riikide keskpangad võivad mõne kihi puhul otsustada kõigi asutuste kaasamise, mõne kihi puhul juhusliku valiku ja mõne kihi puhul suurimate asutuste valimise kasuks.

18. Rahaloomeasutuste bilansist pärit määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kohaselt kogutud andmed iga võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluva krediidiasutuse ja muu asutuse suuruse kohta on kättesaadavad riiklikul tasandil. Riikide keskpangad kasutavad osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kogumit, mis on rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast oluline bilansi osa, või sarnast asendajat.

19. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aluseks on valik ilma asendamiseta, s.t iga võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvat krediidiasutust ja muud asutust võib valida vaid üks kord.

20. Kui RKP otsustab ühe kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kõikse vaatluse kasuks, võib RKP selle kihi valimi koostada filiaalide tasandil. See eeldab, et RKP-l on asjaomase kihi krediidi- ja muude asutuste kogu tegevust hõlmav filiaalide loetelu ja asjakohane teave, mis on vajalik selleks, et hinnata uue tegevuse raames kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete suhtes kehtestatud intressimäärade muutumist filiaalide lõikes. Filiaalide valiku ja valimis hoidmise suhtes kehtivad kõik käesolevas lisas sätestatud nõuded. Valitud filiaalidest saavad tinglikud andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõiki II lisas sätestatud aruandlusnõudeid. See menetlus ei piira nende krediidi- ja muude asutuste, mille juurde filiaalid kuuluvad, kohustust olla andmeesitajaks.

21. Riikide keskpangad, kes kasutavad valimimeetodit, tagavad, et valim jääb aja möödudes esindavaks.

22. Seepärast kontrollivad riikide keskpangad oma valimi esindavust vähemalt kord aastas. Kui võimalikus andmeid esitavas üldkogumis on toimunud märkimisväärsed muutused, peavad need pärast iga-aastast kontrollimist kajastuma ka valimis.

23. Riikide keskpangad vaatavad valimi regulaarselt läbi kuni kahe aasta pikkuste vaheaegade järel, võttes arvesse võimaliku andmeid esitava üldkogumiga liitunuid, võimalikust ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid ja muid muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Riikide keskpangad võivad oma valimeid kontrollida ja uuendada ka sagedamini.

24. Selleks et valim esindaks võimalikku andmeid esitavat üldkogumit, kohandatakse valimit aja jooksul, võttes arvesse võimaliku andmeid esitava üldkogumiga liitunuid. Seepärast koostavad riikide keskpangad valimi nb liitunute koguarvust Nb. Liituvate asutuste nb täiendavat valikut liitunute koguarvust Nb nimetatakse aja jooksul toimunud juurdekasvu valimiks.

25. Aja jooksul valimit kohandatakse, võttes arvesse võimalikust ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid. Valimit ei ole vaja kohandada, kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist Nd lahkunute ja valimist nd lahkunute arv on omavahel proportsioonis (1. juhtum). Kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist lahkuvad asutused, mis ei kuulu valimisse, muutub valim võimaliku andmeid esitava üldkogumi mahuga võrreldes liiga suureks (2. juhtum). Kui valimist lahkub rohkem asutusi kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist, muutub valim aja jooksul liialt väikseks ja ei pruugi enam esindav olla (3. juhtum). 2. ja 3. juhtumi puhul kohandatakse valimis igale asutusele antud kaalu valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Igale andmeesitajale antav kaal on tema valimise tõenäosuse pöördväärtus ja seega laiendustegur. 2. juhtumi puhul, kui valim on üldkogumiga võrreldes suhteliselt liiga suur, ei eemaldata valimist ühtegi andmeesitajat.

26. Aja jooksul kohandatakse valimit, et võtta arvesse muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Sellised muudatused võivad aset leida asutuste ühinemise, jagunemise, kasvu vms tõttu. Mõni andmeesitaja võib vahetada kihti, millesse ta kuulub. Nagu 2. ja 3. juhtumil lahkunute puhul, kohandatakse valimit valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Määratakse uued valikutõenäosused ja seega ka kaalud.

27. Selleks et rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hoiuste ja laenudega seotud bilansilise jäägi kohta ning hoiuste ja laenudega seotud uue tegevuse kohta oleks ühtne, kasutavad valimimeetodit kasutavate riikide keskpangad mõlema statistilise materjali kogumiseks samu andmeesitajaid. Riikide keskpangad võivad kasutada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks osaliselt valimimeetodit ja osaliselt kõikset vaatlust. Vaatamata sellele ei tohi nad kasutada kaht või enamat valimit.

28. Riikide keskpangad ei pea valimimeetodi puhul käsitlema kõiki riiklikul tasandil eksisteerivaid tooteid. Asjaomaste summade väiksuse tõttu ei tohi siiski eirata tervet vahendikategooriat. Seega kui teatavat vahendikategooriat pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas liikmesriigis ei olnud mingit vahendikategooriat valimi esialgse koostamise ajal olemas ja kui mõni asutus on selle hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui luuakse uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

1. Intressimäära liik, mille andmeesitajad esitavad kõigi uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude instrumendiliikide kohta, on aastapõhine lepinguline intressimäär (annualised agreed rate, AAR). See tähendab intressimäära, mille andmeesitaja on kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõttega hoiuse või laenu jaoks eraldi kokku leppinud ning mis konverteeritakse aastat iseloomustavaks näitajaks ja mida väljendatakse protsendimäärana aasta kohta. AAR hõlmab kõiki hoiuse või laenuga seotud intressimakseid, kuid ei hõlma muid võimalikke kulusid. Disaažiot, mis tähendab erinevust laenu nominaalsumma ja kliendi saadud summa vahel, käsitatakse intressimaksena lepingu jõustumise ajal (aeg t0) ja seega kajastub see aastapõhises lepingulises intressimääras.

2. Kui andmeesitaja ja kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte vahel kokkulepitud intressimaksed kapitaliseeritakse aasta jooksul kindlate ajavahemike järel, näiteks kord kuus või kvartalis, mitte aga kord aastas, muudetakse lepinguline intressimäär aastapõhiseks järgmise aastapõhise lepingulise intressimäära tuletamise valemiga:

x = 1 + r ag n n – 1

kus:

3. Riikide keskpangad (RKPd) võivad nõuda, et andmeesitajad esitaksid kõigi või osa uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude rahastamisvahendite puhul AAR asemel kitsalt määratletud efektiivse intressimäära (narrowly defined effective rate NDER).NDER on aastapõhine intressimäär, mis võrdub kõigi tulevaste või olemasolevate kohustuste (hoiused või laenud, maksed või tagasimaksed, intressimaksed) kehtiva väärtusega, v.a kulutused, mille on omavahel kokku leppinud andmeesitaja ning kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte. NDER võrdub krediidi kulukuse aastamäära intressimäärakomponendiga (annual percentage rate of charge, APRC), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) ( 8 ) ►C1   artikli 3 punktis i. ◄ Ainus erinevus NDERi ja AARi vahel seisneb kasutatavas intressimaksete aastapõhiseks muutmise meetodis. NDERi puhul kasutatakse järkjärgulist lähendamist ning seega saab seda rakendada igat liiki hoiuste ja laenude puhul, samal ajal kui AARi puhul kasutatakse lõikes 2 sätestatud algebralist valemit ja seepärast saab seda rakendada ainult selliste hoiuste ja laenude puhul, mille intressimaksete kapitaliseerimine toimub regulaarselt. Kõik muud nõuded on samad, s.t käesolevas lisa viited AAR-le kohalduvad ka NDER-le.

4. AARiga hõlmatud intressimaksed kajastavad summat, mida andmeesitaja maksab hoiuste ja saab laenude eest. Kui ühe poole makstav summa erineb teise poole saadavast summast, on rahaloomeasutuste (RAd) intressimäärade statistika jaoks esitatud intressimäära puhul määravaks andmeesitaja seisukoht.

5. Sellest põhimõttest tulenevalt kirjendatakse intressimäärad brutosummadena enne maksude mahaarvamist, sest maksueelsed intressimäärad kajastavad seda, kui palju andmeesitajad hoiuste eest maksavad ja laenude eest saavad.

6. Lisaks sellele ei võeta intressimaksete määramisel arvesse kolmandate isikute antavaid subsiidiume kodumajapidamistele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele, sest andmeesitaja ei maksa ega saa subsiidiume.

7. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab ka soodusmäärasid, mida andmeesitajad kohaldavad oma töötajate suhtes.

8. Kui intressimakseid mõjutavad õigusaktid, näiteks intresside ülemmäärad või keeld maksta tasu üleööhoiuste eest, peab see kajastuma ka RA intressimäärade statistikas. Kui õigusaktides tehakse muudatusi, näiteks muutub kindlaksmääratud intressimäärade või intresside ülemmäärade tase, kajastatakse seda RA intressimäärade statistikas intressimäära muutusena.

9. Lisaks AAR-le esitavad andmeesitajad seoses uue tegevusega tarbijakrediidi ja kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavate laenude APRCi, s.o:

10. APRC hõlmab direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud krediidi kogukulu tarbijale. See kogukulu koosneb intressimäärakomponendist ja muude (seotud) kulude komponendist, mis katab näiteks järelepärimiskulud ja halduskulud ning dokumentide, tagatiste, krediidikindlustuse jms ettevalmistamise kulud.

11. Muude kulude komponendi koosseis võib eri riikides olla erinev, sest direktiivis 2008/48/EÜ sätestatud mõisteid kohaldatakse erinevalt ning riikide finantssüsteemid ja krediidi tagamise kord on erinevad.

12. Andmeesitajad kasutavad AARi arvutamiseks 365päevast standardaastat, s.t liigaastate lisapäeva mõju ei võeta arvesse.

13. Andmeesitajad esitavad RA intressimäärade statistika bilansilise jäägi ja uue tegevuse kohta.

14. Bilansiline jääk tähendab kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste seisu andmeesitajate juures ning andmeesitaja laenude seisu kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele

15. Bilansilise jäägi intressimäär kajastab asjaomasesse instrumendiliiki kuuluvate hoiuste või laenude seisu suhtes lõikes 26 määratletud vaatlushetkel kohaldatavat kaalutud keskmist intressimäära. Kaalutud keskmine intressimäär on AARi ja vastava bilansilise jäägi korrutis jagatuna bilansiliste jääkide kogusummaga. See hõlmab kõiki kehtivaid lepinguid, mis on sõlmitud vaatluskuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

16. Kaalutud keskmised intressimäärad ei hõlma halbu laene. Halvad laenud on määratletud Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) ( 10 ) ►C1   II lisas. ◄ Selliste laenude, mis osaliselt või täielikult on liigitatud halbadeks laenudeks, kogusummat ei võeta intressimäärade statistikas arvesse. Samuti ei võeta intressimäärade statistikas arvesse võla restruktureerimiseks turutingimustest madalamate intressimääradega võetud laene, st võla restruktureerimist, mis on seotud rahalises kitsikuses olevate võlgnikega.

17. Punktides 42 kuni 45 ja punktis 51 määratletud üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, (pikendatud ja tavaliste) krediitkaardivõlgade (osatud ka kui krediitkaardilaen) ning stardilaenude ja arvelduskrediidi puhul hõlmab uue tegevuse mõiste kõiki positsioone. Seega kasutatakse deebet- või kreeditjääki, s.t bilansilist jääki lõikes 29 määratletud vaatlushetkel, näitajana üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja panga arvelduskrediidiga seotud uue tegevuse kohta.

18. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja panga arvelduskrediidi intressimäärad kajastavad kaalutud keskmist intressimäära, mida kohaldatakse terve sellistel kontodel oleva seisu suhtes lõikes 29 määratletud vaatlushetkel. Need hõlmavad kõiki kehtivaid lepinguid, mis on sõlmitud vaatluskuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

19. Selleks et arvutada RA intressimäärad kontodel, mille puhul on olenevalt saldost tegemist kas hoiuse või laenuga, eristavad andmeesitajad kreeditjäägi ja deebetjäägiga perioode. Andmeesitajad esitavad kreeditjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad üleööhoiustena ja deebetjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad arvelduskrediidina. Nad ei teata kaalutud keskmisi intressimäärasid, mille puhul (madalad) üleööhoiuste intressimäärad ja (kõrged) panga arvelduskrediidi intressimäärad on ühendatud.

20. Järgmised punktid 21 kuni 25 käsitlevad kokkulepitud tähtajaga hoiuseid, repotehinguid ja kõiki laene, mis ei ole punktides 42 kuni 45 ja punktis 51 määratletud stardilaenud, arvelduskrediit ega krediitkaardivõlg.

21.  Uus tegevus tähendab kõiki uusi lepinguid kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ja andmeesitaja vahel. Uute lepingute alla kuuluvad:

Olemasolevate hoiuse- ja laenulepingute automaatset pikendamist, s.t pikendamist ilma kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte aktiivse sekkumiseta ja ilma lepingu tingimusi muutmata, sealhulgas intressimäärade ümbervaatamist, ei peeta uueks tegevuseks.

22. Uue tegevuse intressimäär kajastab kaalutud keskmise intressimäära taset, mida kohaldatakse asjaomase instrumendiliigi hoiuste ja laenude suhtes uute lepingute puhul, mis on sõlmitud kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel punktis 32 määratletud vaatlusperioodi jooksul.

23. Ujuvate intressimäärade muutumine, mille puhul andmeesitaja korrigeerib intressimäära automaatselt, ei ole uus leping ja seega ei peeta seda uueks tegevuseks. Olemasolevate lepingute puhul ei sisaldu selline ujuvate intressimäärade muutumine uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi keskmistes intressimäärades.

24. Kui üleminek kindlasummalistelt intressimääradelt ujuvatele ja vastupidi (ajal t1) lepingu kehtivuse jooksul on kokku lepitud lepingu jõustumise ajal (aeg t0), siis ei ole tegemist uue lepinguga, vaid osaga ajal t0 sätestatud laenutingimustest. Seepärast ei peeta seda uueks tegevuseks.

25. Eeldatakse, et kodumajapidamised ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted võtavad laenu, mitte stardilaenu ega arvelduskrediidi, täies mahus välja lepingu jõustumise ajal. Selle asemel et laen lepingu jõustumise ajal (aeg t0) täies mahus välja võtta, võivad nad laenu välja võtta ka osade kaupa hetkedel t1, t2, t3 jne. See, et laen võetakse välja osade kaupa, on RA intressimäärade statistika seisukohast ebaoluline. Kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel ajal t0 sõlmitud kokkulepe, mis hõlmab intressimäärasid ja laenu kogusummat, sisaldub uue tegevuse RA intressimäärade statistikas.

26. RKPd otsustavad, kas riigis koostatakse bilansilise jäägi suhtes kohaldatavad RA intressimäärad, s.t liites 1 kirjeldatud näitajad 1–14, perioodi lõpu vaatluste hetkeseisuna või perioodi keskmisest tuletatud kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

27. Bilansilise jäägi intressimäärad, mida väljendatakse kuu lõpu vaatluste hetkeseisuna, arvutatakse kuu viimase päeva teataval hetkel hoiuste ja laenude seisu suhtes kohaldatava kaalutud keskmise intressimäärana. Sellel ajahetkel koguvad andmeesitajad kokku kõigi kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude jääkide kehtivad intressimäärad ja asjaomased summad ning arvutavad välja iga instrumendiliigi kaalutud keskmise intressimäära. Erinevalt kuu keskmistest hõlmavad kuulõpu vaatluste põhjal arvutatud bilansilise jäägi RA intressimäärad ainult neid lepinguid, mis andmete kogumise hetkel kehtivad.

28. Kuu bilansilise jäägi intressimäärad, mis on keskmist kajastavad kaudsed intressimäärad, arvutatakse jagatisena, mille puhul lugejaks on vaadeldaval kuul hoiustelt makstav ja laenudelt saadav kogunenud intress, ning nimetajaks on kuu keskmine seis. Vaatlusaluse kuu lõpus teatab andmeesitaja iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressi ning hoiuste ja laenude keskmise seisu samal kuul. Erinevalt kuu lõpu vaatlustest hõlmavad kuu keskmisena arvutatud bilansilise jäägi RA intressimäärad ka lepinguid, mis kehtisid sel kuul teatava ajal jooksul, kuid mis kuu lõpus enam ei kehti. Hoiuste ja laenude vaatlusaluse kuu keskmine kogum tuleks soovitavalt arvutada asjaomase kuu päevaseisude keskmisena. Miinimumstandardi kohaselt arvutatakse volatiilsete instrumendiliikide, s.t vähemalt üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja arvelduskrediidi puhul kuu keskmine seis päevaseisude põhjal. Muude instrumendiliikide puhul arvutatakse kuu keskmine seis kord nädalas või sagedamini koostatud seisude põhjal. Kuni kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul aktsepteeritakse rohkem kui viieaastase kokkulepitud tähtajaga laenude puhul kuulõpu vaatlusi.

29. RKPd määravad kindlaks, kas üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja arvelduskrediidi RA intressimäärad, s.t liites 2 kirjeldatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, koostatakse riigis perioodi lõpu vaatluste hetkeseisuna või perioodi keskmist kajastavate kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

30. Samuti nagu liites 1 sätestatud bilansilise jäägi intressimäärad, arvutatakse ka üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja arvelduskrediidi intressimäärad ühel kahest järgmisest viisist:

31. Kontode osas, mille puhul võib olenevalt jäägist tegemist olla nii hoiuse kui ka laenuga, määrab ainult kuu viimase päeva teatava ajahetke seis, kas selles kuus on tegemist üleöölaenuga või arvelduskrediidiga, juhul kui RA intressimäärad koostatakse kuulõpu vaatluste hetkeseisuna. Kui RA intressimäärad arvutatakse kuu keskmist kajastavate kaudsete intressimääradena, hinnatakse iga päev, kas konto puhul on tegemist hoiuse või laenuga. Seejärel arvutatakse päeva keskmine kreeditsaldo ja deebetsaldo, et saaks kaudsete intressimäärade nimetaja jaoks tuletada kuu keskmise seisu. Lisaks sellele eristatakse lugeja voos hoiustelt makstavaid ja laenudelt saadavaid kogunenud intresse. Andmeesitajad ei teata kaalutud keskmisi intressimäärasid, milles (madalad) üleööhoiuste intressimäärad ja (kõrged) arvelduskrediidi määrad on ühendatud.

32. RA intressimäärad uue tegevuse puhul, v.a üleööhoiused, etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused, pikendatud krediitkaardivõlg ning stardilaenud ja arvelduskrediit, s.t kõik liites 2 kirjeldatud näitajad, v.a näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, arvutatakse perioodi keskmise näitajana. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu (tervikuna).

33. Andmeesitajad arvutavad iga instrumendiliigi kohta uue tegevuse intressimäära uute tegevuste kõigi intressimäärade kaalutud keskmisena asjaomases instrumendiliigis vaadeldava kuu jooksul. Kõnealused kuu keskmist kajastavad intressimäärad edastatakse andmeesitaja asukohajärgse osaleva liikmesriigi RKP-le koos kaalumisandmetega vaatlusalusel kuul igas instrumendiliigis toimunud uue tegevuse mahu kohta. Andmeesitajad võtavad arvesse kogu kuu jooksul teostatud uusi tegevusi.

34. Andmeesitajad esitavad bilansilise jäägi RA intressimäärade statistika liites 1 sätestatud instrumendiliikide kohta ja uue tegevuse statistika liites 2 sätestatud instrumendiliikide kohta. Punkti 17 kohaselt on üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja arvelduskrediidi intressimäärad uue tegevuse intressimäärad ja seega on need hõlmatud liitega 2. Kuna üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning stardilaenude ja arvelduskrediidi intressimäärade koostamise meetod ja vaatlushetk on samad nagu muudel bilansilise jäägi näitajatel, korratakse liite 2 näitajaid 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36 liites 1.

35. Mõnes osalevas liikmesriigis võib mõni liidetes 1 ja 2 määratletud instrumendiliik olla asjakohatu ja see jäetakse tähelepanuta, kui residentidest krediidiasutused ja muud asutused ei paku ühtegi sellesse liiki kuuluvat toodet kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele. Andmed tuleb esitada tegevuse esinemise korral, olenemata mahu piiratusest.

36. Iga liidetes 1 ja 2 määratletud instrumendiliigi puhul, mida kasutatakse residentidest krediidi- ja muude asutuste pangandustehingutes residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtetega osalevates liikmesriikides, koostatakse RA intressimäärade statistika kõigi asjaomasesse instrumendiliiki kuuluvate toodete kõigi intressimäärade põhjal. See tähendab, et RKPd ei või RA intressimäärade statistikat koguda ainult tema poolt igas instrumendiliigis määratletud toodete rühma kohta riigis, vaid hõlmatud on kõigi nende toodete intressimäärad, mida iga andmeesitaja pakub. Vastavalt I lisa punktile 28 ei pea RKPde valim hõlmama kõiki riigis esinevaid tooteid. Samas ei tohi tervet instrumendiliiki eirata asjaomaste summade väiksuse tõttu. Seega kui teatavat instrumendiliiki pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas liikmesriigis ei esinenud mingit instrumendiliiki valimi esialgse koostamise ajal, kuid mõni asutus on sellesse liiki kuuluva uue toote hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimis hõlmata. Kui riigis luuakse olemasolevas instrumendiliigis uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused seda järgmises aruandes kajastama, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

37. Halbade laenude ja võlgade restruktureerimiseks võetud laenude intressimäärad moodustavad erandi põhimõttest, et hõlmata tuleb kõigi toodete kõik intressimäärad. Punkti 16 kohaselt ei hõlma RA intressimäärade statistika halbu laene ega võlgade restruktureerimiseks turutingimustest madalamate intressimääradega võetud laene, st laene finantsprobleemidega võlgnikele.

38. RA intressimäärade statistika hõlmab võimaliku andmeid esitava üldkogumi poolt kohaldatavaid intressimäärasid. Andmeid hoiuste ja laenude kohta vääringutes, mis ei ole euro, ei nõuta kõigi osalevate liikmesriikide tasandil. See ilmneb liidetest 1 ja 2, kus kõik näitajad viitavad eurodes vääringustatud hoiustele ja laenudele.

39. RA intressimäärade statistika jaoks nõutavate kõikide hoiuste ja laenude osas, v.a repotehingud, esitatakse jaotused sektori järgi. Seepärast eristatakse liidetes 1 ja 2 näitajaid kodumajapidamiste (kaasa arvatud kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide) ( 11 ) ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete kohta ( 12 ). Lisaks esitatakse kodumajapidamiste näitajate osana eraldi andmed füüsilisest isikust ettevõtjate / täisühingute kohta, kuid ainult seoses uue tegevusega „muudel eesmärkidel”. RKPd võivad loobuda nõudest eristada laene füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui sellised laenud moodustavad vähem kui 5 % osaleva liikmesriigi kodumajapidamiste bilansilise jäägi kogusummast, mis on arvutatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32).

40. Liites 1 sätestatud näitaja 5 ja liites 2 sätestatud näitaja 11 viitavad repotehingutele. Kuigi repotehingute tasu ei ole kõigis osalevates liikmesriikides hoidvast sektorist sõltumatu, ei nõuta repotehingute puhul kõigi osalevate liikmesriikide tasandil sektori järgi jaotusi kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete kohta. Lisaks sellele ei nõuta kõigi osalevate liikmesriikide tasandil jaotamist tähtaja järgi, sest eeldatakse repotehingute valdavalt väga lühikest tähtaega. Repotehingute RA intressimäärad viitavad eristuseta mõlemale sektorile.

41. Liites 2 sätestatud näitajad 5 ja 6 viitavad kodumajapidamistele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele. Etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste intressimäär ja osakaal viitavad kõigi osalevate liikmesriikide tasandil siiski nii kodumajapidamistele kui ka kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele, s.t kaks sektorit liidetakse, kuid määratakse kodumajapidamisteks. Kõigi osalevate liikmesriikide tasandil ei nõuta jaotusi sektorite kohta.

42. Kui järgmistes lõigetes 43 kuni 52 ei ole sätestatud teisiti, järgitakse RA intressimäärade instrumendiliigi järgi jaotamisel ja instrumendiliikide määratlemisel määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud varade ja kohustuste liike.

43.  Üleööhoiuste RA intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1 ja 7, hõlmavad kõiki üleööhoiuseid olenemata sellest, kas need kannavad intressi või mitte. Seepärast sisalduvad RA intressimäärade statistikas ka intressi nullmääraga üleööhoiused.

44. RA intressimäärade statistikas kasutatakse mõisteid stardilaenud ja arvelduskrediidid, s.t liites 2 sätestatud näitajad 12 ja 23, määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas määratletud tähenduses, olenemata nende intressimäära fikseerimise algperioodist. Punktis 1 määratletud AAR ei hõlma muude tasude osana, näiteks erilõivuna, määratavaid arvelduskrediidiga seotud sanktsioone, sest seda liiki intressimäär hõlmab ainult laenude intressimäära. Selle liigi laenude andmeid ei esitata üheski teises uue tegevuse liigis.

45. RA intressimäärade statistika tähenduses esineb krediitkaardivõlg määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas määratletud tähenduses. Intressimäärade andmete aruandlus esitatakse ainult pikendatud krediitkaardivõla osas vastavalt näitajatele 32 ja 36. Tavalise krediidi intressimäära eraldi ei esitata ja see loetakse 0 %. Samas on tavalise krediitkaardivõla jääk hõlmatud bilansilise jäägi RA intressimäärade statistikas koos pikendatud krediitkaardivõla jäägiga. Ühegi teise uue tegevuse näitaja all pikendatud ega tavalist krediitkaardivõlga ei esitata.

46. RA intressimäärade statistikas hõlmavad uued laenud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele (välja arvatud stardilaenud ja arvelduskrediidid ja krediitkaardivõlad), st liite 2 näitajad 37 kuni 54, kõiki ettevõtjatele antud laene, olenemata nende suurusest, peale krediitkaardivõlgade (pikendatud ja tavaline) ja stardilaenude ja arvelduskrediitide ning näitajad 62 kuni 85 viitavad punktis 60 määratletud tagatud laenudele. Liites 1 sätestatud laenud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ning hõlmavad stardilaene ja arvelduskrediite ning tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.

47. RA intressimäärade statistika puhul tähendavad kodumajapidamistele tarbimiseks antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 13 kuni 15 ja 30 ning 55 kuni 57, selliseid muid laene peale (tavalise ja pikendatud) krediitkaardivõla ja stardilaenude ja arvelduskrediidi, mida antakse kaupade ja teenuste tarbimisega seotud isiklikuks kasutamiseks, kusjuures näitajad 55 kuni 57 viitavad punktis 60 määratletud tagatud laenudele. Liites 1 sätestatud tarbimislaenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad stardilaene ja arvelduskrediite ning tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.

48.  Kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad laenud, s.t liites 1 sätestatud näitajad 6 kuni 8 ja liites 2 sätestatud näitajad 16 kuni 19 ja 31, võivad olla tagatud või tagamata ning näitajad 58 kuni 61 viitavad punktis 60 määratletud tagatud laenudele. RA intressimäärade statistika hõlmab näitajates 16 kuni 19 ja 31 kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavaid tagatisega ja tagatiseta laene neid eristamata. RA intressimäärade statistikas tähendavad kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 16 kuni 19, 31 ja 58 kuni 61, sellist muud krediiti peale stardilaenude ja arvelduskrediidi või krediitkaardivõlgade, mida antakse eluasemesse investeerimiseks, sealhulgas ehitustöödeks, garaažideks ja eluaseme parendamiseks (renoveerimiseks). Liites 1 sätestatud kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad stardilaene ja arvelduskrediite ning krediitkaardivõlgu.

49. RA intressimäärade statistika puhul tähendavad kodumajapidamistele muul otstarbel antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 20 kuni 22 ja 33 kuni 35, selliseid muid laene peale stardilaenude ja arvelduskrediitide või krediitkaardivõlgade, mida antakse näiteks äritegevuse, võlgade konsolideerimise, hariduse või muu sellise jaoks. Muud liites 1 sätestatud kodumajapidamistele antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad panga stardilaene ja arvelduskrediite ning krediitkaardivõlgu.

50. Bilansilise jäägi, tarbijakrediidi ning kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenude RA intressimäärade jaoks hõlmavad need residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele, sealhulgas stardilaene ja arvelduskrediite ning tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.

51. Uue tegevuse, pikendatud krediitkaardivõla, stardilaenude ja panga arvelduskrediidi, kodumajapidamistele tarbimiseks, eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenudega RA intressimäärade jaoks hõlmavad need residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele. Tavalise krediitkaardivõla eraldi aruandlust uue tegevusega seotud RA intressimääradega ei toimu, kuid see on hõlmatud vastavates jäägi kirjetes.

52. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavad muud laenud, s.t liite 2 näitajad 37 kuni 54 ja 62 kuni 85, jagatakse summa järgi kolme liiki: a) kuni ja k.a 0,25 miljonit eurot, b) üle 0,25 miljoni euro kuni ja k.a 1 miljon eurot ning c) üle 1 miljoni euro. Summa viitab ühele laenutehingule, mida peetakse uueks tegevuseks, mitte kogu äritegevusele kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel.

53. Olenevalt instrumendiliigist ja sellest, kas RA intressimäär viitab bilansilisele jäägile või uuele tegevusele, esitatakse statistikas jaotus esialgse tähtaja, etteteatamisaja ja/või esialgse intressimäära fikseerimise perioodi järgi. Kõnealused jaotused viitavad ajavahemike vöönditele, näiteks kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäär viitab kõigi selliste hoiuste keskmisele intressimäärale, mille esialgne kokkulepitud tähtaeg on kahest päevast kuni kahe aastani, mida kaalutakse hoiuse mahu järgi.

54. Jaotamine esialgse tähtaja või etteteatamisaja järgi vastab määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas sätestatud määratlustele. Jaotusi esialgsete tähtaegade järgi kasutatakse kõigi bilansilise jäägiga seotud hoiuseliikide (v.a repotehingud) puhul ja kõigi bilansilise jäägiga seotud laenuliikide puhul vastavalt liitele 1. Jaotamist esialgsete tähtaegade järgi kasutatakse ka kokkulepitud tähtajaga hoiustega seotud uue tegevuse puhul ning jaotamist etteteatamisaegade järgi etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiustega seotud uue tegevuse puhul vastavalt liitele 2. Andmed kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavate laenude kohta, mille esialgne intressimäära fikseerimise periood on kuni üks aasta ning esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, esitatakse iga laenu vööndi mahu kohta kooskõlas liite 2 punktiga 52.

55. Liites 2 sätestatud uue tegevuse laenuintressimäärad jaotatakse esialgsete lepingus fikseeritud intressimäära perioodide järgi. RA intressimäärade statistika puhul tähendab esialgne intressimäära fikseerimise periood sellist lepingu sõlmimisest kehtima hakkavat kindlaksmääratud ajavahemikku, mille jooksul intressimäära väärtus ei muutu. Esialgne fikseerimise periood võib olla laenu esialgsest tähtajast lühem või sellega võrdne. Intressimäära väärtust peetakse muutumatuks ainult siis, kui see on määratletud täpse tasemena (näiteks 10 %) või erinevusena viiteintressist konkreetsel ajahetkel (näiteks kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti konkreetsel päeval ja kellaajal). Kui lepingu jõustumise ajal on kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte ning andmeesitaja laenuintressi arvutamise korra teatavaks ajaks kokku leppinud (näiteks kolme aasta jooksul kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti), ei peeta seda esialgseks intressimäära fikseerimiseks, sest intressimäära väärtus võib kolme aasta jooksul muutuda. Uue laenutegevuse RA intressimäärade statistikas kajastatakse ainult intressimäära, mis on kokku lepitud esialgseks fikseerimise perioodiks alates lepingu sõlmimisest või pärast laenutingimuste muutmist. Kui pärast esialgset fikseerimise perioodi muutub intressimäär automaatselt ujuvmääraks, ei kajastu see uue laenutegevuse RA intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades.

56. Kodumajapidamistele antud laenude osas eristatakse järgmisi esialgse intressimäära fikseerimise perioode.

Kodumajapidamistele antud tarbimislaenude ja muu otstarbega laenude osas:

Kodumajapidamistele antud eluasemelaenude osas:

57. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antud laenude osas mahtudes kuni 0,25 miljonit eurot, üle 0,25 miljoni euro ja kuni 1 miljon eurot ning üle 1 miljoni euro eristatakse järgmisi esialgse intressimäära fikseerimise perioode:

58. RA intressimäärade statistikas määratletakse ujuvmäär kui intressimäär, mis kuulub läbivaatamisele pidevalt (näiteks iga päev) või RA otsusel.

59. Kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antud tagatise ja/või garantiiga tagatud laenude aruandlus toimub eraldi kõikide RA intressimäärade statistika uute tegevuste liikide kohta, v.a krediitkaardivõlg, stardilaen ja arvelduskrediit ning muul otstarbel antud laenud.

60. RA intressimäärade statistikas hõlmab laenude jaotus tagatise/garantii järgi uute tegevuste laenude kogusumma, võttes arvesse tagatisi otsese krediidiriski kaitse tehnika Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) ( 13 ) artikli 4 punkti 31 ja VIII lisa 1. osa punktide 6 kuni 25 määratluses ning garantiisid kaudse krediidiriski kaitse tehnika direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 32 ja VIII lisa 1. osa punktide 26 kuni 29 määratluses, kusjuures tagatise ja/või garantii väärtus peab olema laenu kogusummast suurem või sellega võrdne. Juhul kui RA kasutab järelevalve eesmärgil meetodit, mis ei ole direktiivis 2006/48/EÜ määratletud standardmeetod, võib ta kasutada sama meetodit ka kõnealuses jaotuses hõlmatud laenude aruandluses.

61. RKPd võivad teha aruandluse erandeid kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavate tagatud/garanteeritud laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade ja tegevusmahtude osas, näitajad 62 kuni 85, juhul kui vastava kõiki laene hõlmava riigisisese tegevuse agregeeritud maht vastava näitaja (37 kuni 54) osas ei ole alla 10 % riigisisese tegevuse agregeeritud mahust selle liigi laenude kogusummast ega alla 2 % selle mahu ja esialgse intressimäära fikseerimise perioodi osas euroala tasandil. Erandite tegemise korral tuleb neid suhteid igal aastal kontrollida.

62. Kõikide osalevate liikmesriikide koondandmete saamiseks liidetes 1 ja 2 sätestatud kõigi instrumendiliikide kohta agregeeritakse andmeid kolmel tasandil.

63. Esimese tasandi andmeid agregeerivad punktides 64 kuni 69 osutatud andmeesitajad. RKPd võivad andmeesitajatelt nõuda andmeid hoiuste ja laenude individuaaltasandil. Andmed esitatakse selle osaleva liikmesriigi RKP-le, mille resident andmeesitaja on.

64. Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1 kuni 14, koostatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu viimasele päevale viitava kaalutud keskmise intressimäära.

65. Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1 kuni 14, koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul.

66. Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõla ning stardilaenude ja arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liite 2 näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, koostatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu viimasele päevale osutava kaalutud keskmise intressimäära.

67. Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõla ning stardilaenude ja panga arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul.

68. Iga uute tegevuste instrumendiliigi kohta, s.t liite 2 näitajad 2 kuni 4, 8 kuni 11, 13 kuni 22, 30 kuni 31, 33 kuni 35 ja 37 kuni 85, esitavad andmeesitajad kaalutud keskmise intressimäära. Lisaks sellele esitavad andmeesitajad kõigi liite 2 näitajate 2 kuni 4, 8 kuni 11, 13 kuni 22 ja 33 kuni 35 ja 37 kuni 85 kohta kuu jooksul igas instrumendiliigis teostatud uue tegevuse mahu.

69. Krediidiasutusi ja muid asutusi, kellele RKP on andnud loa edastada RA intressimäärade statistikat kontsernina, peetakse tinglikult üheks andmeesitajaks ja nad esitavad lõigetes 64 kuni 66 määratletud andmed kontserni kohta. Lisaks sellele esitavad need andmeesitajad igal aastal kontserni kuuluvate andmeid esitavate asutuste arvu ja intressimäärade varieeruvuse kõnealustes asutustes iga instrumendiliigi kohta. Kontserni kuuluvate andmeid esitavate asutuste arv ja intressimäärade varieeruvus teatatakse oktoobrikuu kohta ja edastatakse koos oktoobrikuu andmetega.

70. Teise tasandi andmete agregeerimisega tegelevad RKPd. RKPd agregeerivad kõigi riigi andmeesitajate intressimäärad ja nendega seotud tegevuse mahu iga instrumendiliigi riigi kaalutud keskmiseks intressimääraks. Andmed esitatakse Euroopa Keskpangale (EKP).

71. RKPd esitavad riigi kaalutud keskmise intressimäära bilansilise jäägi iga instrumendiliigi kohta, s.t liite 1 näitajate 1 kuni 14 kohta.

72. RKPd esitavad riigi kaalutud keskmise intressimäära uute tegevuste iga instrumendiliigi kohta, s.t liite 2 näitajate 1 kuni 23 ja 30 kuni 85 kohta. Lisaks sellele esitavad RKPd kõigi liite 2 näitajate 2 kuni 4, 8 kuni 23, 33 kuni 35 ja 37 kuni 85 kohta vaadeldava kuu jooksul igas instrumendiliigis riiklikul tasandil teostatud uue tegevuse mahu. Kõnealune uue tegevuse maht viitab üldkogumile, s.t kogu võimalikule andmeid esitavale üldkogumile. Kui andmeesitajate valimiseks on kasutatud valimimeetodit, kasutatakse riiklikul tasandil laiendustegurit, et saada kogu üldkogumi suurus ( 14 ). Laiendustegur on valikutõenäosuse πi pöördväärtus, s.t 1/πi. Uue tegevuse prognoositud maht kogu üldkogumi Ŷ kohta arvutatakse seejärel järgmise üldvalemi põhjal:

kus:

73. RKPd esitavad bilansilise jäägi ja uue tegevuse RA intressimäärad EKP-le nelja kümnendkoha täpsusega. See ei piira RKPde otsust kogutavate andmete detailsuse kohta. Avaldatud tulemustes ei esitata rohkem kui kaks kümnendkohta.

74. RKPd dokumenteerivad kõik RA intressimäärade statistikat mõjutavad õigusloomega seotud menetlused metoodikat käsitlevates märkustes, mis esitatakse koos riigi andmetega.

75. Kui RKPd kasutavad andmeesitajate valimiseks valimimeetodit, teatavad nad prognoosi esialgse valimi valikuvea suuruse kohta. Pärast valimi iga läbivaatamist esitatakse uus prognoos.

76. Agregeerimise lõpuleviimisega, s.t osalevate liikmesriikide instrumendiliikide agregeerimisega kõigi osalevate liikmesriikide tasandil tegeleb EKP.

77. Allpool lõigetes 78 kuni 86 määratletud toote käsitlemise eeskirja kohaldatakse ka sarnaste omadustega toodete puhul.

78. Tõusva (langeva) intressimääraga hoius või laen on fikseeritud tähtajaga hoius või laen, mille puhul kohaldatakse aastast-aastasse eelnevalt fikseeritud protsendipunktide võrra tõusvat (langevat) intressimäära. Tõusva (langeva) intressimääraga hoiused või laenud on kogu tähtajaks fikseeritud intressimääraga instrumendid. Hoiuse või laenu kogu tähtajaks fikseeritud intressimäär ja muud tingimused lepitakse eelnevalt kokku ajal t0, mil lepingule alla kirjutatakse. Tõusva intressimääraga hoius on näiteks kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoius, mille intress esimesel aastal on 5 %, teisel aastal 7 %, kolmandal aastal 9 % ja neljandal aastal 13 %. RA intressimäärade statistikas ajal t0 kajastatav uue tegevuse AAR on tegurite „1 + intressimäär” geomeetriline keskmine. Kooskõlas punktiga 3 võivad RKPd nõuda, et andmeesitajad kohaldaksid sellist liiki toodete puhul NDERi. Bilansilise jäägi AAR ajast t0 kuni ajani t3 on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab RA intressimäärade arvutamise ajal, s.t kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoiuse puhul on see ajal t0 5 %, ajal t1 7 %, ajal t2 9 % ja ajal t3 13 %.

79. RA intressimäärade statistikas esineb krediidiliini osana võetud laen määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) tähenduses ja liigituses. Ainult bilansiline jääk, s.t väljavõetud summa, mida pole veel krediidiliini raames tagasi makstud, on hõlmatud kui uus tegevus ja kajastatud RA intressimäärade statistikas kooskõlas punktiga 17. Summasid, mis on krediidiliini raames kättesaadavad, kuid mida pole välja võetud või mis on tagasi makstud, ei võeta arvesse ei uue tegevuse ega bilansilise jäägi osas.

80. Katusleping võimaldab klientidel võtta erinevatel laenukonto liikidel laenu teatava maksimummäärani, mis kehtib kõikidele laenukontodele kokku. Sellise katuslepingu sõlmimise ajal ei täpsustata laenu vormi ja/või laenu võtmise aega ja/või intressimäära, kuid kokku võib leppida erinevates võimalustes. RA intressimäärade statistika ei hõlma selliseid katuslepinguid. Samas, kui katuslepingu raames lepitakse laenus kokku, on see hõlmatud vastava RA intressimäärade statistika kirje all nii uue tegevuse kui ka bilansilise jäägi osas.

81. Olemas võivad olla reguleeritud säästuhoiused, mille puhul makstakse lisaintresse usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest. Hoiustamise ajal ei ole kindel, kas lisaintressi makstakse või ei. Selle maksmine sõltub kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte edaspidisest säästukäitumisest. Tavaliselt selliseid usaldusväärsuse või summa suuruse lisaintresse uut tegevust käsitleva AAR statistikas ei hõlmata. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab RA intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega kui andmeesitaja maksab sellist lisaintressi usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest, kajastub see bilansilise jäägi statistikas..

82. Kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavad laenud võidakse siduda tuletisinstrumentide lepingutega, näiteks intressimäära vahetuslepingu/ülempiiri/alampiiriga jne. Reeglina ei ole need seonduvad tuletisinstrumentide lepingud uute tegevuste AAR statistikas hõlmatud. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab RA intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega, kui kasutatakse sellist tuletisinstrumendi lepingut ja andmeesitaja korrigeerib kodumajapidamise või mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte suhtes kohaldatavaid intressimäärasid, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.

83. Pakkumisel võib olla kahest komponendist koosnevaid hoiuseid: kokkulepitud tähtajaga hoius, mille suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimäära, ja sellega seotud tuletisinstrument, mille tulu on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega ja mille puhul on tagatud miinimumtulu 0 %. Kahe komponendi tähtaeg võib olla sama või erinev. Uue tegevuse AAR hõlmab kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära, sest see kajastab hoiustaja ja andmeesitaja vahelist kokkulepet ja on hoiustamise ajal teada. Hoiuse teiselt komponendilt saadav tulu, mis on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega, saadakse teada alles tagantjärele, kui toote tähtaeg lõpeb, ja seega ei saa seda kajastada uue tegevuse intressimääras. Seetõttu on hõlmatud ainult garanteeritud miinimumtasu (tavaliselt 0 %). Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab RA intressimäärade statistika arvutamise ajal. Kuni tähtpäevani võetakse arvesse kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära ja tuletisinstrumenti sisaldava hoiuse puhul tagatud miinimumtulu. Alles tähtaja lõppedes kajastatakse RA bilansilise jäägi intressimäärades andmeesitaja makstavat AARi.

84. Määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osas määratletud üle kaheaastase tähtajaga hoiuste hulka võivad kuuluda ka kogumispensioni kontod. Suurem osa kogumispensioni kontodest paigutatakse väärtpaberitesse ja seega sõltuvad kontode intressimäärad asjaomaste väärtpaberite tulususest. Ülejäänud osa kogumispensioni kontodest hoiustatakse sularahana ja krediidiasutus või muu asutus määrab intressimäära kindlaks samamoodi nagu muude hoiuste puhul. Hoiustamise ajal ei ole kodumajapidamise jaoks kogumispensionist saadava kogutulu suurus teada ja see võib olla ka negatiivne. Hoiustamise ajal ei lepita kodumajapidamise ja krediidiasutuse või muu asutuse vahel kokku väärtpaberitesse paigutatud osa intressimäära, vaid ainult ülejäänud hoiuseosa intressimäär Seega hõlmab RA intressimäärade statistika ainult seda hoiuseosa, mis ei ole paigutatud väärtpaberitesse. Uue tegevuse AAR, mille kohta esitatakse andmed, on intressimäär, mille kodumajapidamine ja andmeesitaja lepivad hoiuseosa jaoks kokku hoiustamise ajal. Bilansilise jäägi AAR on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab kogumispensioni konto hoiuseosa suhtes RA intressimäära arvutamise ajal.

85. Eluasemelaenu säästuplaanid võivad olla pikaajalised madala tulususega säästukavad, kuid pärast teatavat säästuperioodi annab see kodumajapidamisele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvale ettevõttele õiguse saada eluasemelaenu madalama intressimääraga. Määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse need säästukavad üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka, tingimusel et neid kasutatakse hoiusena. Niipea kui need muudetakse laenuks, liigitatakse nad kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antavate laenude hulka. Andmeesitajad teatavad esialgse hoiustamise ajal kokkulepitud intressimäära hoiustega seotud uue tegevusena. Vastav uue tegevuse maht vastab sellisel juhul hoiustatud summale. Kui hoiustatud summa aja jooksul kasvab, kajastatakse seda ainult bilansilises jäägis. Hetkel, mil hoius muudetakse laenuks, registreeritakse see uus laen uue laenutegevusena. Intressimäär on sel juhul andmeesitaja pakutav madalam intressimäär. Statistiliseks kaaluks on kodumajapidamisele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvale ettevõttele antava laenu kogusumma.

86. Määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse Prantsusmaal pakutav reguleeritud eluaseme säästukava plan d’epargne-logement (PEL) üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiusena. Valitsus reguleerib nimetatud PELi tingimusi ja fikseerib intressimäära, mis ei muutu kogu hoiuse tähtaja jooksul, s.t igal PELi „põlvkonnal” on sama intressimäär. PELi hoitakse vähemalt neli aastat ja igal aastal hoiustab klient teatava ettemääratud summa, kuid tal on lubatud summat mis tahes ajal kava jooksul suurendada. Andmeesitaja teatab uue PELi avamisel uue tegevusena esialgse hoiuse. PELis esialgu hoiustatav rahasumma võib olla väga väike ja see tähendab, et ka uue tegevuse intressimäärale antav kaal on suhteliselt väike. See meetod tagab, et uue tegevuse intressimäär kajastab alati asjaomase PELi põlvkonna tingimusi. PELi suhtes kohaldatavate intressimäärade muutumine kajastub uue tegevuse intressimääras. Kui tarbijad reageerivad sellega, et asendavad portfellis muud pika tähtajaga hoiused olemasolevate PELidega, ei kajastu see uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades. Nelja aasta möödumisel võib klient taotleda madalama intressimääraga laenu või pikendada lepingut. Kuna PELi pikendamine toimub automaatselt ilma kliendi aktiivse sekkumiseta ja lepingu tingimusi, sh intressimäärasid, uuesti ei arutata, ei peeta sellist pikendamist kooskõlas punktiga 21 uueks tegevuseks. Laenu pikendamise korral võib klient hoiustada lisasummasid, kui laenujääk ei ületa kindlaksmääratud ülemmäära ja leping ei kehti kindlaksmääratud pikimast tähtajast kauem. Kui saavutatakse ülemmäär või tähtaeg, siis leping külmutatakse. Kui raha jääb panka, jäävad kodumajapidamisel või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootval ettevõttel alles laenuõigused ja talle võimaldatakse endiselt PELi avamise aja tingimustele vastavat intressimäära. Valitsus subsideerib intressimakset, mis lisatakse krediidiasutuse või muu asutuse pakutavale intressimäärale. Kooskõlas punktiga 6 kajastatakse RA intressimäärade statistikas ainult krediidiasutuse või muu asutuse pakutavat intressimakse osa. Valitsuse subsiidiumi makstakse krediidiasutuse või muu asutuse vahendusel, kuid mitte tema poolt, ja seda ei võeta arvesse.

a) andmeesitajad peavad esitama andmed riigi keskpangale õigeks ajaks ja pidades kinni tähtaegadest, mille on kehtestanud selle osaleva liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

b) statistiliste aruannete vorm ja formaat peavad vastama andmete esitamise tehnilistele nõuetele, mille on kehtestanud selle osaleva liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

c) tuleb nimetada andmeesitaja kontaktisik(ud);

d) andmete edastamisel selle osaleva liikmesriigi keskpangale, mille resident andmeesitaja on, tuleb pidada kinni andmete esitamise tehnilistest nõuetest.

e) andmeesitajate esitatavad statistilised andmed peavad olema täpsed, järjekindlad ja täielikud; võimalikest lünkadest tuleb teatada ja neid tuleb selgitada selle osaleva liikmesriigi keskpangale, mille resident andmeesitaja on, ja täita niipea kui võimalik;

f) andmeesitajate esitatavates andmetes ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki;

g) andmeesitajad peavad suutma anda teavet esitatud andmetega seotud arengu kohta;

h) andmeesitajad peavad andmete edastamise tehnilises osas järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mille on kehtestanud selle liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

i) andmeesitajad peavad andmete edastamise tehnilises osas järgima neid ümardamispõhimõtteid, mille on kehtestanud selle liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on.

j) andmeesitajate esitatavad statistilised andmed peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud mõistete, tavade, klassifikatsioonide ja meetoditega;

k) kui esineb kõrvalekaldumisi nimetatud mõistetest, tavadest, klassifikatsioonidest ja meetoditest, peavad andmeesitajad regulaarselt jälgima ja mõõtma erinevusi kasutatud meetmete ja käesolevas määruses sätestatud meetmete vahel;

l) andmeesitajad peavad suutma selgitada esitatud andmete erinevust võrreldes eelmiste perioodide näitajatega.

m) tuleb järgida Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade kontrollipoliitikat ja kontrollimise korda. Tavapärasest kontrollimisest erineva kontrollimise puhul tuleb esitada selgitavad märkused.

a) uue tegevuse intressimäärade keskmine maksimaalne juhuslik viga ( 15 ) kõigis instrumendiliikides ei ole keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral ( 16 ) või

b) see hõlmab vähemalt 30 % võimalikust andmeid esitavast üldkogumist; kui 30 % võimalikust andmeid esitavast residentidest koosnevast üldkogumist on rohkem kui 100, võib riigi valimi miinimumsuurust piirata 100 andmeesitajani, või

c) riigi valimi andmeesitajad hõlmavad osaleva liikmesriigi residentidest kodumajapidamistelt ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatelt ettevõtetelt saadud eurodes vääringustatud hoiuste kogumist vähemalt 75 % ja neile antud eurodes vääringustatud laenude kogumist vähemalt 75 %.”

— riigisisese tegevuse agregeeritud maht vastava näitaja (37 kuni 54) osas ei ole alla 10 % riigisisese tegevuse agregeeritud mahust selle liigi laenude kogusummast ega alla 2 % selle mahu ja esialgse intressimäära fikseerimise perioodi osas euroala tasandil või

— riigisisese tegevuse agregeeritud maht vastava näitaja osas, mis hõlmab kõiki (tagatud ja tagamata) laenusid vastavas laenu mahus ja esialgse intressimäära fikseerimise perioodis seoses allpool toodud tabeli näitajatega (endine uus tegevus, näitajad 24 kuni 29 II lisa liite 2 tabelis 2), on detsembris 2008 alla 100 miljoni euro.