„1.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus pakutavate makseteenuste suhtes juhul, kui nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad liidus või kui ainus makseteenuse pakkuja asub liidus. Selliste maksetehingute puhul, kus vaid üks makseteenuse pakkuja asub liidus, kohaldatakse artiklit 78 ja III jaotist maksetehingu liidus teostatava osa suhtes.

2.

III jaotist kohaldatakse mis tahes vääringus pakutavate makseteenuste suhtes. IV jaotist kohaldatakse eurodes või euroalasse mittekuuluva liikmesriigi vääringus tehtud makseteenuste suhtes.”

„1.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus pakutavate makseteenuste suhtes juhul, kui nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad liidus või kui ainus makseteenuse pakkuja asub liidus. Selliste maksetehingute puhul, kus vaid üks makseteenuse pakkuja asub liidus, kohaldatakse artiklit 78 ja III ja IV jaotist, v.a artiklit 72 ja artikli 74 lõiget 1, maksetehingu liidus teostatava osa suhtes.

2.

III ja IV jaotist kohaldatakse mis tahes vääringus pakutavate makseteenuste suhtes. IV jaotist kohaldatakse eurodes või euroalasse mittekuuluva liikmesriigi vääringus tehtud makseteenuste suhtes.”

„32.

„makse algatamise teenus” – kolmandast isikust makseteenuse pakkuja osutatav makseteenus, mis võimaldab juurdepääsu maksekontole, kui makse algatamises osaleb maksja või kolmandast isikust makseteenuse pakkuja tarkvara või kui maksja või makse saaja kasutab makseviise, et edastada maksja volitused kontot haldavale makseteenuse pakkujale;”

„32.

„makse algatamise teenus” – kolmandast isikust makseteenuse pakkuja poolt maksja taotlusel teise makseteenuse pakkuja hoitava konto suhtes osutatav makseteenus, mis võimaldab juurdepääsu maksekontole, maksekäsundi algatamise teenus , kui makse algatamises osaleb maksja või kolmandast isikust makseteenuse pakkuja tarkvara või kui maksja või makse saaja kasutab makseviise, et edastada maksja volitused kontot haldavale makseteenuse pakkujale;”

„33.

„kontoteabe teenus” – makseteenus, mis seisneb makseteenuse kasutajale konsolideeritud ja kasutajasõbralikus vormis teabe edastamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille ta on avanud ühe või mitme kontot haldava makseteenuse pakkuja juures;”

„33.

„kontoteabe teenus” – kolmandast isikust makseteenuse pakkuja osutatav makseteenus, mis seisneb makseteenuse kasutajale konsolideeritud ja kasutajasõbralikus vormis teabe edastamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille ta on avanud ühe või mitme kontot haldava makseteenuse pakkuja juures konsolideeritud vormis teabe pakkumiseks ühe või mitme muu makseteenuse pakkuja juures avatud ühe või mitme maksekonto kohta;”

„39.

„maksetehingute vastuvõtmine” – maksja makseviisi poolt algatatavate maksja maksetehingute vastuvõtmiseks ja töötlemiseks maksjaga sõlmitud lepingu alusel makseteenuse pakkuja poolt osutatav makseteenus, mille tulemusena toimub vahendite ülekandmine maksjale; teenus võib sisaldada autentimist, autoriseerimist ja muid maksja finantsvoogude juhtimisega seonduvaid teenuseid, sõltumata sellest, kas makseteenuse pakkuja hoiab maksja vahendeid maksja nimel oma kontol;

40.

„makseviiside väljaandmine” — makseteenus, kus makseteenuse pakkuja annab maksjale otse või kaudselt makseviisi maksja maksetehingute algatamiseks, töötlemiseks ja arveldamiseks;

41.

„kreeditkorraldus” – riigisisene või piiriülene makseteenus, millega makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja maksekonto asub, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;

42.

„piiriülene makse” – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriigis;

43.

„riigisisene makse” - elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral nii maksja makseteenuse pakkuja kui saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis.”

„1.

Liikmesriigid või pädevad asutused nõuavad mis tahes makseteenuseid pakkuvalt makseasutuselt ning sedavõrd, kuivõrd ta samal ajal tegeleb artikli 17 lõike 1 punkti c kohase muu äritegevusega, et ta kasutaks makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud raha kaitsmiseks ühte võtet kahest:”

„1.

Liikmesriigid või pädevad asutused nõuavad mis tahes makseteenuseid pakkuvalt makseasutuselt ning sedavõrd, kuivõrd ta samal ajal tegeleb artikli 17 lõike 1 punkti c kohase muu äritegevusega, et ta kasutaks makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud raha kaitsmiseks ühte võtet kahest:”

„1.

Pädevad asutused võivad makseasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui asutus:

c)

ei täida enam tegevusloa andmise tingimusi või ei teata pädevale asutusele nende tingimuste täitmist mõjutavatest olulistest sündmustest;”

„1.

Pädevad asutused võivad makseasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui asutus:

c)

ei täida enam tegevusloa andmise tingimusi või ei teata pädevale asutusele nende tingimuste täitmist mõjutavatest olulistest sündmustest või ei esita täpset statistilist teavet;”

„2.

Peale selle võimaldavad liikmesriigid teabevahetust oma pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel:

„2.

Peale selle võimaldavad liikmesriigid teabevahetust oma pädevate asutuste ja järgmiste asutuste vahel:

„5.

„2.

Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad siseriiklike maksetehingute puhul vähendada või kahekordistada lõikes 1 osutatud summasid. Ettemakstud makseviiside puhul võivad liikmesriigid neid summasid suurendada kuni 500 euroni.”

„2.

Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad siseriiklike maksetehingute puhul vähendada või kahekordistada lõikes 1 osutatud summasid. Ettemakstud makseviiside puhul võivad liikmesriigid neid summasid suurendada kuni 500 euroni.”

„d)

vajaduse korral maksetehingu täitmise eest tasumisele kuuluvate tasude suurus ning vajadusel nende koosseis.”

„d)

vajaduse korral maksetehingu täitmise eest tasumisele kuuluvate kolmandast isikust makseteenuse pakkujale tehingu eest makstavate tasude suurus ning vajadusel nende selliste tasude summade koosseis.”

„g)

makseteenuse pakkuja teave makseteenuse kasutaja õiguse kohta blokeerida makse algatamise teenus makseteenuse kasutaja kontolt või koostada positiivseid või negatiivseid kolmandast isikust teenusepakkujate nimekirju.”

„1.

Kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija, võivad makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja kokku leppida, et artikli 55 lõiget 1, artikli 57 lõiget 3 ning artikleid 64, 66, 67, 68, 71 ja 80 ei kohaldata täielikult või osaliselt. Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja võivad samuti kokku leppida muu tähtaja, kui on sätestatud artiklis 63.”

„1.

Kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija, võivad makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja kokku leppida, et artikli 55 lõiget 1, artikli 57 lõiget 3 ning artikleid 59 (uus), 64, 66, 67, 68, 71 ja 80 ei kohaldata täielikult või osaliselt. Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja võivad samuti kokku leppida muu tähtaja, kui on sätestatud artiklis 63.”

„2.

Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad siseriiklike maksetehingute puhul vähendada või kahekordistada lõikes 1 osutatud summasid. Nad võivad summasid suurendada ette makstud makseviiside puhul kuni 500 euroni.”

„2.

Liikmesriigid ja nende pädevad asutused võivad siseriiklike maksetehingute puhul vähendada või kahekordistada lõikes 1 osutatud summasid. Nad võivad summasid suurendada ette makstud makseviiside puhul kuni 500 euroni.”

„1.

Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus kasutada kolmandast isikust makseteenuse pakkuja makseteenused, mis võimaldavad juurdepääsu maksekontodele, nagu on osutatud I lisa punktis 7.

2.

Kui kolmandast isikust makseteenuse pakkuja on saanud maksjalt loa osutada makseteenuseid lõike 1 alusel, on tal järgmised kohustused:

a)

tagada, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvaelemendid ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele;

b)

autentida end konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkuja(te)le üheselt mõistetaval viisil;

c)

mitte säilitada makseteenuse kasutaja tundlikke andmeid maksete kohta ega tema individuaalsete turvavolituste andmeid.

3.

Kui kontot haldav makseteenuse pakkuja on makse algatamise teenuse osutamisel saanud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuse kaudu maksja maksekäsundi, teavitab ta viimast viivitamata maksekäsundi laekumisest ja esitab talle teabe selle konkreetse maksetehingu jaoks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta.

4.

Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma, et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.”

„1.

Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse kasutajal on õigus kasutada kolmandast isikust makseteenuse pakkuja makseteenused, mis võimaldavad põhinevad juurdepääsul maksekontodele, nagu on osutatud I lisa punktis 7.

2.

Kui kolmandast isikust makseteenuse pakkuja on saanud makseteenuse kasutajalt loa osutada makseteenuseid lõike 1 alusel, on tal järgmised kohustused:

a)

tagada, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvaelemendid ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele kliendi usaldusväärne autentimine maksete algatamiseks või kontoteabele juurdepääsemiseks järgmisel viisil:

Kolmandast isikust makseteenuse pakkujal ei tohi olla juurdepääsu kontot haldava makseteenuse pakkuja väljastatud makseteenuse kasutaja isikustatud turvaelementidele.

b)

autentida end konto omaniku makseteenuse kasutaja kontot haldavale makseteenuse pakkuja(te)le üheselt mõistetaval viisil.

c)

mitte säilitada makseteenuse kasutaja tundlikke andmeid maksete kohta ega tema individuaalsete turvavolituste andmeid , mis on saadud makseteenuse kasutaja maksekontole juurdepääsu kaudu, välja arvatud teave, mis on mõeldud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja algatatud makse identifitseerimiseks (näiteks viitenumber, maksja ja makse saaja IBAN, tehingu summa, muud viitandmed ja arveldussüsteemi teave), ning mitte kasutada andmeid mis tahes muul otstarbel peale makseteenuse kasutaja selgesõnaliselt määratletud otstarbe.

3.

Liikmesriigid tagavad, et kontot haldav makseteenuse pakkuja loob tingimused kolmandast isikust makseteenuse pakkujatelt maksekäsundite saamiseks ning aktsepteerib ümbersuunamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

4.

Kui makse algatamise teenuse osutamisel edastatakse maksekäsund kolmandast isikust makseteenuse pakkuja kaudu, teavitab kontot haldav makseteenuse pakkuja on makse algatamise teenuse osutamisel saanud kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuse kaudu maksja maksekäsundi teda viivitamata maksekäsundi laekumisest andmisest ja esitab talle teabe selle konkreetse maksetehingu jaoks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta.

5.

Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseteenuse pakkuja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma, et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.

6.

Liikmesriigid tagavad, et kontot haldav makseteenuse pakkuja pakub võimaluse korral kolmanda isiku makseteenuse jaoks turvalist, standardset, maksekontole juurdepääsul põhinevat liidest. Euroopa standard peaks põhinema EBA poolt EKPga tihedas koostöös […] jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest määratletud suunistel ning sisaldama vähemalt tehnilisi nõudeid ja talitlust puudutavaid nõudeid maksekäsundi edastamiseks kontot haldava makseteenuse pakkuja ja kolmandast isikust makseteenuse pakkuja vahel vastavalt lõike 2 punkti a alapunktile i) ning kolmandast isikust makseteenuse pakkuja autentimiseks üheselt mõistetaval viisil vastavalt lõike 2 punktile b.”

1.

Liikmesriigid tagavad maksjale õiguse kasutada maksekaarditeenuseid kolmandast isikust makseviisi väljaandja vahendusel.

2.

Kui maksja on andnud tema käsutusse makseviisi andnud kolmandast isikust makseviisi väljaandjale nõusoleku, et viimane võib saada teavet tema konkreetsel maksekontol selle konkreetse maksetehingu jaoks piisavate vahendite olemasolu kohta, esitab seda konkreetset kontot haldav makseteenuse pakkuja kohe pärast maksja maksekäsundi saamist sellekohase teabe kolmandast isikust makseviisi väljaandjale

3.

Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseviisi väljaandja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.”

1.

Liikmesriigid tagavad maksjale õiguse kasutada maksekaarditeenuseid kolmandast isikust makseviisi väljaandja vahendusel.

2.

Kui maksja on andnud tema käsutusse makseviisi andnud kolmandast isikust makseviisi väljaandjale nõusoleku, et viimane võib saada teavet tema konkreetsel maksekontol selle konkreetse maksetehingu jaoks piisavate vahendite olemasolu kohta, esitab seda konkreetset kontot haldav makseteenuse pakkuja kohe pärast maksja maksekäsundi saamist sellekohase teabe kolmandast isikust makseviisi väljaandjale.

3.

Kontot haldavad makseteenuse pakkujad käsitlevad kolmandast isikust makseviisi väljaandja teenuste kaudu edastatud maksekäsundeid ilma et nad neid võrreldes vahetult maksja enda esitatud maksekäsunditega diskrimineeriksid muudel kui ajastamise ja prioriteetsusega seotud objektiivsetel põhjustel.”

„2.

Kui tehingus osaleb kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, peab kontot haldav makseteenuse pakkuja maksma tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning vajaduse korral taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Kolmandast isikust makseteenuse pakkuja suhtes võidakse kohaldada kontot haldavale makseteenuse pakkujale rahalise hüvitise maksmise kohustust.”

„2.

Kui tehingus osaleb kolmandast isikust makseteenuse pakkuja, peab kontot haldav makseteenuse pakkuja maksma tagasi autoriseerimata maksetehingu summa ning vajaduse korral taastama debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Kolmandast isikust makseteenuse pakkuja suhtes võidakse kohaldatakse kontot haldavale makseteenuse pakkujale rahalise hüvitise maksmise kohustust kooskõlas artikliga 82.”

„1.

Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega.

Maksja kannab kõik autoriseerimata tehingutega seotud kahjud, kui need on tekkinud pettuse teel tegutsemise või ühe või mitme artiklist 61 tuleneva kohustuse mittetäitmise tulemusel ettekavatsetud või raske hooletuse tõttu. Sellistel juhtudel ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksimaalset summat. Kui makse tehakse sidevahendiga ning makseteenuse pakkuja ei nõua tugevat kliendi autentimist, kannab maksja finantstagajärgi ainult juhul, kui ta on tegutsenud pettuse teel. Kui makse saaja ja saaja makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist, hüvitavad nemad maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.”

„1.

Erandina artiklist 65 võib maksjat kohustada kandma kuni 50 euro ulatuses mis tahes autoriseerimata maksetehingutega seotud kahjusid, mis on tekkinud seoses kaotatud või varastatud makseviisi kasutamisega või makseviisi väärkasutamisega.

Maksja kannab kõik autoriseerimata tehingutega seotud kahjud, kui need on tekkinud pettuse teel tegutsemise või ühe või mitme artiklist 61 tuleneva kohustuse mittetäitmise tulemusel ettekavatsetud või raske hooletuse tõttu. Sellistel juhtudel ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksimaalset summat. Kui makse tehakse sidevahendiga ning makseteenuse pakkuja ei nõua tugevat kliendi autentimist, kannab maksja finantstagajärgi ainult juhul, kui ta on tegutsenud pettuse teel. Kui makse saaja ja saaja makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist, hüvitavad nemad maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.”

„1.

Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus saada makseteenuse pakkujalt makse saaja poolt või kaudu algatatud sellise maksetehingu tagasimakse, mis on juba autoriseeritud ja täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused:

[…]Otsekorralduste puhul on maksjal tingimusteta õigus saada tagasimakse artiklis 68 sätestatud tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui makse saaja on lepingulised kohustused juba täitnud ning maksjale on teenused juba osutatud või maksja on kauba ära tarbinud. Makseteenuse pakkuja taotlusel lasub makse saajal kohustus esitada tõendid kolmandas lõigus esitatud tingimuste täitmise kohta.”

„1.

Liikmesriigid tagavad, et maksjal on õigus saada makseteenuse pakkujalt makse saaja poolt või kaudu algatatud sellise maksetehingu tagasimakse, mis on juba autoriseeritud ja täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused:

[…]Otsekorralduste puhul on maksjal tingimusteta õigus saada tagasimakse artiklis 68 sätestatud tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui makse saaja on lepingulised kohustused juba täitnud ning maksjale on teenused juba osutatud või maksja on kauba ära tarbinud. Komisjon võib aga delegeeritud õigusaktis sätestada suletud nimekirja kaupadest ja teenustest, mida võib pakkuda tagasimakseta otsekorraldusega. Asjaomases nimekirjas toodud kaupade ja teenuste osas peavad maksja ja makse saaja eraldi nõustuma tagasimakseta otsekorraldusega ning selgesõnaliselt sedastama tingimusteta tagasimakse õiguse puudumist volituses. Makseteenuse pakkuja taotlusel lasub makse saajal kohustus esitada tõendid kolmandas lõigus esitatud tingimuste täitmise kohta.”

„1.

Kui artikli 80 kohase makseteenuse pakkuja vastutuse saab omistada teisele makseteenuse pakkujale või vahendajale, kompenseerib see makseteenuse pakkuja või vahendaja esimesele makseteenuse pakkujale mis tahes tekkinud kahju ja/või artikli 80 kohaselt tasutud summa. See hõlmab hüvitist juhtumite puhul, kui makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist.”

„1.

Kui artiklite 65 ja 80 kohase makseteenuse pakkuja vastutuse saab omistada teisele makseteenuse pakkujale või vahendajale, kompenseerib see makseteenuse pakkuja või vahendaja esimesele makseteenuse pakkujale mis tahes tekkinud kahju ja/või artiklite 65 ja 80 kohaselt tasutud summa. See hõlmab hüvitist juhtumite puhul, kui makseteenuse pakkuja ei kasuta tugevat kliendi autentimist.”

1.

Makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv], eelkõige selle artiklites 14 ja 15 sätestatud riskijuhtimist ja intsidentidest teatamise nõudeid.

2.

Direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud asutus teavitab viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja Euroopa Pangandusjärelevalvet makseteenuse pakkujatelt võrgu- ja infoturbeintsidentide kohta saadud teadetest.

3.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab pärast teate saamist vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

4.

Lisaks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 14 lõikele 4 juhul, kui turvaintsident võib mõjutada makseteenuse pakkuja osutatava makseteenuse kasutajate finantshuve, teatab ta intsidendist põhjendamatu viivitamata oma makseteenuse kasutajaid ja teavitab neid sellest, milliseid negatiivse mõju leevendamise meetmeid nemad saaksid võtta intsidendi kahjuliku mõju leevendamiseks.”

1.

Makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv], eelkõige selle artiklites 14 ja 15 sätestatud riskijuhtimist ja intsidentidest teatamise nõudeid. Makseteenuse pakkujad kehtestavad pakutavate makseteenustega seotud tegevusriskide, sealhulgas turvariskide, haldamiseks asjakohaste leevendusmeetmete ja kontrollmehhanismide raamistiku. Asjaomases raamistikus määratlevad ja ajakohastavad makseteenuse pakkujad tõhusad intsidentide haldamise eeskirjad, sealhulgas suuremate intsidentide klassifikatsioon.

2.

Direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud asutus teavitab viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja Euroopa Pangandusjärelevalvet makseteenuse pakkujatelt võrgu- ja infoturbeintsidentide kohta saadud teadetest. Suuremate talitlusintsidentide, sealhulgas turvaintsidentide, korral teavitab makseteenuse pakkuja intsidendist põhjendamatu viivituseta käesoleva direktiivi kohaselt määratud päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

3.

Käesoleva direktiivi kohaselt määratud päritoluliikmesriigi pädev asutus annab pärast teate saamist vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevaid asutus hinnangu teiste asutuste kaasamise vajalikkuse kohta ning edastab asjaomase hinnangu põhjal teabe intsidendi üksikasjade kohta EBA-le ja EKP-le.

4.

EBA teavitab pärast teate saamist vajaduse korral teiste liikmesriikide käesoleva direktiivi kohaselt määratud pädevaid asutusi. EKP teavitab maksesüsteeme ja makseviise puudutavatest küsimustest EKPSi.

5.

Lisaks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 14 lõikele 4 juhul, Kui turvaintsident võib mõjutada makseteenuse pakkuja osutatava makseteenuse kasutajate finantshuve, teatab ta intsidendist põhjendamatult viivitamata oma makseteenuse kasutajaid ja teavitab neid sellest, milliseid negatiivse mõju leevendamise meetmeid nemad saaksid võtta intsidendi kahjuliku mõju leevendamiseks.

6.

[sisesta kuupäev]-ks töötab EBA tihedas koostöös EKPga direktiivi [sisesta direktiivi number] artiklis [sisesta number] sätestatud korra kohaselt välja suunised lõikes 1 osutatud suuremate intsidentide klassifikatsiooni ja lõikes 2 osutatud intsidentidest teavitamise sisu, vormi ja korra kohta makseteenuse pakkujatele, ning kriteeriumid käesoleva direktiivi kohaselt määratud pädevatele asutustele, mille alusel anda hinnang, milliste intsidentide korral tuleks kaasata ka teised asutused ning milliseid intsidendi üksikasju jagada teiste asutustega.

7.

EBA vaatab tihedas koostöös EKPga lõikes 6 osutatud suunised läbi korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel.

8.

Lõikes 6 osutatud suuniste välja töötamisel ja läbi vaatamisel võib EBA arvestada komisjoni rakendusakti vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 14 lõikele 7 ning Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti poolt sektorite, mis ei tegele makseteenuste pakkumisega, jaoks välja töötatud ja avaldatud standardite ja/või spetsifikatsioonidega.”

1.

Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud asutusele igal aastal ajakohastatud teabe nende osutatavate makseteenustega seotud tegevus- ja turvariskide ning nende suhtes rakendatud leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kohta. Vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

2.

Ilma et see piiraks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artiklite 14 ja 15 kohaldamist, töötab EBA tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja suunised turvameetmete väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve ning vajadusel ka nende sertifitseerimise kohta. Seejuures võetakse muu hulgas arvesse standardeid ja/või spetsifikaate, mille komisjon on avaldanud direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 16 lõike 2 alusel.

3.

EBA vaatab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga suunised läbi korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel.

4.

Ilma et see piiraks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artiklite 14 ja 15 kohaldamist annab EBA välja suunised, mis abistavad makseteenuse pakkujaid suurte intsidentide ja selliste asjaolude kvalifitseerimisel, mille puhul makseasutused peavad turvaintsidendist teatama. Kõnealused suunised esitatakse [[kuupäev] kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].”

1.

Liikmesriigid tagavad, et makseteenuse pakkujad esitavad vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud määratud pädevale asutusele igal aastal ajakohastatud teabe nende osutatavate makseteenustega seotud tegevus- ja turvariskide ning nende suhtes rakendatud leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kohta. Vastavalt direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 6 lõikele 1 määratud asutus edastab kõnealuse teabe viivitamata päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

2.

Ilma et see piiraks direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artiklite 14 ja 15 kohaldamist, töötab EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja suunised turvameetmete väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve ning vajadusel ka nende sertifitseerimise kohta. Seejuures võetakse muu hulgas arvesse standardeid ja/või spetsifikaate, mille komisjon on avaldanud direktiivi [võrgu- ja infoturbe direktiiv] artikli 16 lõike 2 alusel.

3.

EBA vaatab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga suunised läbi korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel.

4.

EBA koordineerib makseteenustega seotud tegevus- ja turvariske puudutava info jagamist käesoleva direktiivi kohaselt määratud pädevate asutustega, EKPga, võrgu- ja infoturbe direktiivi kohaselt määratud pädevate asutustega ning kohastel juhtudel Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga.

„1.

Liikmesriigid tagavad, et kui maksja algatab elektroonse maksetehingu, kasutab makseteenuse pakkuja tugevat kliendi autentimist, kui EBA suunistega ei ole osutatava makseteenuse riskihinnangu alusel ette nähtud konkreetset erandit. See kehtib ka juhul, kui maksja nimel algatab maksetehingu kolmandast isikust makseteenuse pakkuja. Kui kontot haldav makseteenuse pakkuja tegutseb makseteenuse kasutaja nimel, võimaldab ta kolmandast isikust makseteenuse pakkujal kasutada oma autentimismeetodeid.

2.

Makseteenuse pakkuja, kes osutab I lisa punktis 7 osutatud teenuseid, peab ennast konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima.”

„1.

Liikmesriigid tagavad, et kui maksja algatab elektroonse maksetehingu, kasutab makseteenuse pakkuja tugevat kliendi autentimist, kui EBA suunistega ei ole osutatava makseteenuse riskihinnangu alusel ette nähtud konkreetset erandit. See kehtib ka juhul, kui maksja nimel algatab maksetehingu kolmandast isikust makseteenuse pakkuja. Kui kontot haldav makseteenuse pakkuja tegutseb makseteenuse kasutaja nimel, võimaldab ta kolmandast isikust makseteenuse pakkujal kasutada oma autentimismeetodeid.

2.

Makseteenuse pakkuja, kes osutab I lisa punktis 7 osutatud teenuseid, peab ennast konto omaniku kontot haldavale makseteenuse pakkujale autentima.”

„5.

EBA töötab tihedas koostöös EKPga välja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt määratud pädevatele asutustele adresseeritud suunised kaebuste esitamise menetluse kohta, mida kasutatakse kooskõla tagamiseks käesoleva direktiivi asjakohaste sätetega vastavalt lõikele 1. Asjaomased suunised töötatakse välja [sisesta kuupäev – kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]-ks ning ajakohastatakse regulaarselt vastavalt vajadusele.”