1.

Intressimäära liik, mille andmeesitajad esitavad kõikide uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude instrumendiliikide kohta, on aastapõhine lepinguline intressimäär (annualised agreed rate, AAR). See tähendab intressimäära, mille andmeesitaja on mittefinantsettevõttega hoiuse või laenu jaoks eraldi kokku leppinud ning mis konverteeritakse aastat iseloomustavaks näitajaks ja mida väljendatakse protsendimäärana aasta kohta. AAR hõlmab kõiki hoiuse või laenuga seotud intressimakseid, kuid ei hõlma muid võimalikke kulusid. Disaažiot, mis tähendab erinevust laenu nominaalsumma ja kliendi saadud summa vahel, käsitatakse intressimaksena lepingu jõustumise ajal (aeg t0) ja seega kajastub see aastapõhises kokkulepitud intressimääras.

2.

Kui andmeesitaja ja mittefinantsettevõtte vahel kokkulepitud intressimaksed kapitaliseeritakse aasta jooksul kindlate ajavahemike järel, näiteks kord kuus või kvartalis, mitte aga kord aastas, muudetakse kokkulepitud intressimäär aastapõhiseks järgmise aastapõhise kokkulepitud intressimäära tuletamise valemiga:

kus:

3.

Riikide keskpangad (RKPd) võivad nõuda, et andmeesitajad esitaksid kõigi või osa uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude rahastamisvahendite puhul AARi asemel kitsalt määratletud efektiivse intressimäära (narrowly defined effective rate, NDER). NDER on aastapõhine intressimäär, mis võrdub kõigi tulevaste või olemasolevate kohustuste (hoiused või laenud, maksed või tagasimaksed, intressimaksed) kehtiva väärtusega, v.a kulutused, mille on omavahel kokku leppinud andmeesitaja ning mittefinantsettevõte. NDER võrdub krediidi kulukuse aastamäära intressikomponendiga (annual percentage rate of charge, APRC), mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ) (1) artikli 3 punktis i. NDERi puhul kasutatakse järkjärgulist lähendamist ning seega saab seda rakendada igat liiki hoiuste ja laenude puhul, samas kui AARi puhul kasutatakse lõikes 2 sätestatud algebralist valemit ja seepärast saab seda rakendada ainult selliste hoiuste ja laenude puhul, mille intressimaksete kapitaliseerimine toimub regulaarselt. Kõik muud nõuded on samad, mis tähendab, et käesoleva lisa viited AARile kohalduvad ka NDERile.

4.

AARiga hõlmatud intressimaksed kajastavad summat, mille andmeesitaja maksab hoiuste ja saab laenude eest. Kui ühe poole makstav summa erineb teise poole saadavast summast, on rahaloomeasutuste (RAd) intressimäärade statistika jaoks esitatud intressimäära puhul määravaks andmeesitaja seisukoht.

5.

Sellest põhimõttest tulenevalt kirjendatakse intressimäärad brutosummadena enne maksude mahaarvamist, sest maksueelsed intressimäärad kajastavad seda, kui palju andmeesitajad hoiuste eest maksavad ja laenude eest saavad.

6.

Lisaks sellele ei võeta intressimaksete määramisel arvesse kolmandate isikute antavaid subsiidiume mittefinantsettevõtetele, sest andmeesitaja ei maksa ega saa subsiidiume.

7.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab ka soodusmäärasid, mida andmeesitajad kohaldavad oma töötajate suhtes.

8.

Kui intressimakseid mõjutavad õigusaktid, näiteks intresside ülemmäärad või keeld maksta tasu üleööhoiuste eest, peab see kajastuma ka RA intressimäärade statistikas. Kui muudetakse intressimakseid mõjutavaid õigusakte, näiteks kindlaksmääratud intressimäärade või intresside ülemmäärade taset, kajastatakse seda rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas intressimäära muutumisena.

9.

Lisaks AARile esitavad andmeesitajad seoses uue tegevusega tarbijakrediidi ja kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavate laenude krediidi kulukuse aastamäära (APRC), s.o:

10.

APRC hõlmab direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis g määratletud krediidi kogukulu tarbijale. See kogukulu koosneb intressimäärakomponendist ja muude (seotud) kulude komponendist, mis katab näiteks järelepärimiskulud ja halduskulud ning dokumentide, tagatiste, krediidikindlustuse jms ettevalmistamise kulud.

11.

Muude kulude komponendi koosseis võib eri riikides olla erinev, sest direktiivis 2008/48/EÜ sätestatud mõisteid kohaldatakse erinevalt ning riikide finantssüsteemid ja krediidi tagamise kord on erinevad.

12.

Andmeesitajad kasutavad AARi arvutamiseks 365päevast standardaastat, s.t liigaastate lisapäeva mõju ei võeta arvesse.

13.

Andmeesitajad esitavad RA intressimäärade statistika bilansilise jäägi ja uue tegevuse kohta.

14.

Bilansiline jääk tähendab kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete hoiuste seisu andmeesitajate juures ning andmeesitaja poolt kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele antud laenude seisu.

15.

Bilansilise jäägi intressimäär kajastab asjaomasesse instrumendiliiki kuuluvate hoiuste või laenude seisu suhtes punktis 29 määratletud vaatlushetkel kohaldatavat kaalutud keskmist intressimäära. Kaalutud keskmine intressimäär on AARi ja vastava bilansilise jäägi korrutis jagatuna bilansiliste jääkide kogusummaga. See hõlmab kõiki kehtivate lepingute jääke, mis on sõlmitud vaatluskuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

16.

Punktides 46–49 ja 55 määratletud üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, krediitkaardivõlgade ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi puhul hõlmab uue tegevuse mõiste kõiki positsioone. Seega kasutatakse deebet- või kreeditjääki, s.t bilansilist jääki punktis 32 määratletud vaatlushetkel, näitajana üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, krediitkaardivõlgade ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidiga seotud uue tegevuse kohta.

17.

Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, krediitkaardivõlgade ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi intressimäärad kajastavad kaalutud keskmist intressimäära, mida kohaldatakse sellistel kontodel oleva seisu suhtes punktis 32 määratletud vaatlushetkel. Need hõlmavad kõiki kehtivaid lepinguid, mis on sõlmitud vaatluskuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

18.

Et arvutada RA intressimäärad kontodel, mille puhul on olenevalt saldost tegemist kas hoiuse või laenuga, eristavad andmeesitajad kreedit- ja deebetjäägiga perioode. Andmeesitajad esitavad kreeditjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad üleööhoiustena ja deebetjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad arvelduskrediidina. Kaalutud keskmisi intressimäärasid, mille puhul ühendatakse (madalad) üleööhoiuste intressimäärad ja (kõrged) arvelduskrediidi intressimäärad, ei esitata.

19.

Järgmised punktid 20–27 käsitlevad kokkulepitud tähtajaga hoiuseid, tagasiostutehinguid (reposid) ja kõiki laene, mis ei ole punktides 46–49 ja 55 määratletud vaba tagasimaksega krediit, arvelduskrediit ega krediitkaardivõlg. Punktid 22 ja 23 muudetud tingimustega laenude kohta hõlmavad ainult laenud, mis ei ole vaba tagasimaksega krediit, arvelduskrediit ja krediitkaardivõlg.

20.

Uus tegevus tähendab kõiki uusi lepinguid kodumajapidamiste või mittefinantsettevõtte ja andmeesitaja vahel. Uute lepingute alla kuuluvad:

21.

Tingimuste kokkuleppeline muutmine tähendab kodumajapidamiste või mittefinantsettevõtete aktiivset osalemist olemasoleva hoiuse- või laenulepingu tingimuste, sh intressimäära muutmisel. Seega pikendamised ja automaatselt tehtavad muud tingimuste muutmised ilma kodumajapidamiste või mittefinantsettevõtete aktiivse osalemiseta ei ole tingimuste kokkuleppeline muutmine.

22.

Uute tegevusmahtude eraldi aruandluses intressimäärade kohta seoses kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud laenude tingimuste kokkuleppelise muutmisega hõlmab kokkuleppeline tingimuste muutmine uue laenutegevuse, v.a krediitkaardivõlad ja vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, mis on juba andmeesitaja bilansis vaatluskuule eelneva kuu lõpus.

23.

Võlgade restruktureerimiseks antud laenud ei ole iseenesest kokkuleppel muudetud laenude hulgast välistatud. Samas, kui restruktureerimine hõlmab intressimäära kokkuleppelist muutmist, mille tulemusel on laen antud turutingimustest soodsamalt kooskõlas punktiga 28, ei esitata seda kokkuleppeliselt muudetud laenude ega uue tegevusena.

24.

Uue tegevuse intressimäär kajastab kaalutud keskmise intressimäära taset, mida kohaldatakse asjaomase instrumendiliigi hoiuste ja laenude suhtes uute lepingute puhul, mis on sõlmitud kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte ning andmeesitaja vahel punktis 35 määratletud vaatlusperioodi jooksul.

25.

Ujuvate intressimäärade muutumine, mille puhul andmeesitaja korrigeerib intressimäära automaatselt, ei ole uus leping ja seega ei loeta seda uueks tegevuseks. Olemasolevate lepingute aruandluses ei sisaldu selline ujuvate intressimäärade muutumine uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi keskmistes intressimäärades.

26.

Kui üleminek kindlasummalistelt intressimääradelt ujuvatele ja vastupidi (ajal t1) lepingu kehtivuse jooksul on kokku lepitud lepingu jõustumise ajal (aeg t0), siis ei ole tegemist uue lepinguga, vaid osaga ajal t0 sätestatud laenutingimustest. Seepärast ei loeta seda uueks tegevuseks.

27.

Eeldatakse, et kodumajapidamised ning mittefinantsettevõtted võtavad laenu, mitte vaba tagasimaksega krediidi ega arvelduskrediidi, täies mahus välja lepingu jõustumise ajal. Selle asemel et laen lepingu jõustumise ajal (aeg t0) täies mahus välja võtta, võivad nad laenu välja võtta ka osade kaupa hetkedel t1, t2, t3 jne. See, et laen võetakse välja osade kaupa, on RA intressimäärade statistika seisukohast ebaoluline. Kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte ning andmeesitaja vahel ajal t0 sõlmitud kokkulepe, mis hõlmab intressimäärasid ja laenu kogusummat, sisaldub uue tegevuse RA intressimäärade statistikas. Kui laenutingimuste kokkuleppeline muutmine toimub pärast ajahetke t0, tuleb antud, kuid muutmise toimumise ajal tagasi maksmata laenu täissumma esitada kokkuleppel muudetud tingimustega laenuna.

28.

Lootusetud laenud ja turutingimustest soodsamatel tingimustel restruktureeritud laenud ei ole hõlmatud intressimäärade kaalutud keskmises või uutes tegevusmahtudes. Lootusetud laenud on määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisas ja laenude kogusumma, mis on täielikult või osaliselt liigitatud halbadeks laenudeks, on välistatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikast. Struktureeritavad laenud, s.o restruktureerimine seoses finantsraskustes võlgnikega, määratletakse kooskõlas riigisiseste määratlustega.

29.

RKPd otsustavad, kas riigis koostatakse bilansilise jäägi suhtes kohaldatavad RA intressimäärad, s.t liites 1 kirjeldatud näitajad 1–26, perioodi lõpu vaatluste hetkeseisuna või perioodi keskmisest tuletatud kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

30.

Bilansilise jäägi intressimäärad, mida väljendatakse kuu lõpu vaatluste hetkeseisuna, arvutatakse kuu viimase päeva teataval hetkel hoiuste ja laenude seisu suhtes kohaldatava kaalutud keskmise intressimäärana. Sellel ajahetkel koguvad andmeesitajad kokku kõigi kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete hoiuste ja laenude jääkide kehtivad intressimäärad ning asjaomased summad ja arvutavad välja iga instrumendiliigi kaalutud keskmise intressimäära. Erinevalt kuu keskmistest hõlmavad kuulõpu vaatluste põhjal arvutatud bilansilise jäägi RA intressimäärad ainult neid lepinguid, mis andmete kogumise hetkel kehtivad.

31.

Kuu bilansilise jäägi intressimäärad, mis on keskmist kajastavad kaudsed intressimäärad, arvutatakse jagatisena, mille puhul lugejaks on vaadeldaval kuul hoiustelt makstav ja laenudelt saadav kogunenud intress, ning nimetajaks on kuu keskmine seis. Vaatlusaluse kuu lõpus teatab andmeesitaja iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressi ning hoiuste ja laenude keskmise seisu samal kuul. Erinevalt kuu lõpu vaatlustest hõlmavad kuu keskmisena arvutatud bilansilise jäägi RA intressimäärad ka lepinguid, mis kehtisid sel kuul teatava ajal jooksul, kuid mis kuu lõpus enam ei kehti. Hoiuste ja laenude vaatlusaluse kuu keskmine kogum tuleks soovitavalt arvutada asjaomase kuu päevaseisude keskmisena. Miinimumstandardi kohaselt arvutatakse volatiilsete instrumendikategooriate, s.t vähemalt üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi puhul kuu keskmine kogum päevasaldo põhjal. Muude instrumendiliikide puhul arvutatakse kuu keskmine seis kord nädalas või sagedamini koostatud seisude põhjal.

32.

RKPd määravad kindlaks, kas RAde üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardivõlgade ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 kirjeldatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, koostatakse riigis perioodi lõpu vaatluste hetkeseisuna või perioodi keskmist kajastavate kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

33.

Samuti nagu liites 1 sätestatud bilansilise jäägi intressimäärad, arvutatakse ka üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardi krediidi ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi intressimäärad ühel kahest järgmisest viisist:

34.

Kontode osas, mille puhul võib olenevalt jäägist tegemist olla nii hoiuse kui laenuga, määrab ainult kuu viimase päeva teatava ajahetke seis, kas konto on üleööhoius või selle kuu arvelduskrediit, kui RA intressimäärade statistika koostatakse kuulõpu hetkeseisuna. Kui rahaloomeasutuse intressimäärad arvutatakse kuu keskmist kajastavate kaudsete intressimääradena, hinnatakse päevapõhiselt, kas konto puhul on tegemist hoiuse või laenuga. Seejärel arvutatakse päeva keskmine kreeditsaldo ja deebetsaldo, et saaks kaudsete intressimäärade nimetaja jaoks tuletada kuu keskmise seisu. Lisaks sellele eristatakse nimetaja voo põhjal hoiustelt makstavaid ja laenudelt saadavaid kogunenud intresse. Andmeesitajad ei ühenda aruandluses kaalutud keskmiste intressimäärade (madalaid) üleööhoiuste intressimäärasid ja (kõrgeid) arvelduskrediidi määrasid.

35.

Rahaloomeasutuste intressimäärad uue tegevuse puhul, v.a üleööhoiused, etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused, krediitkaardivõlg ning vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit, s.t kõik liites 2 kirjeldatud näitajad, v.a näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, mis arvutatakse perioodi keskmise näitajana. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu (tervikuna).

36.

Andmeesitajad arvutavad iga instrumendiliigi kohta uue tegevuse intressimäära uute tegevuste kõigi intressimäärade kaalutud keskmisena asjaomases instrumendikategoorias vaadeldava kuu jooksul. Need kuu keskmist kajastavad intressimäärad edastatakse andmeesitaja asukohajärgse, eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi (edaspidi „euroala liikmesriik”) RKP-le koos vaatlusalusel kuul igas instrumendiliigis toimunud uue tegevuse mahuga. Andmeesitajad võtavad arvesse kogu kuu jooksul teostatud uusi tegevusi.

37.

Ainult uued tegevusmahud on nõutavad kokkuleppeliselt muudetud tingimustega laenude puhul kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele, s.t liite 2 näitajad 88–91. Arvesse tuleb võtta kõiki laenutingimuste muutmisi kooskõlas punktidega 22–27, isegi siis, kui sama lepingu tingimusi muudetakse vaatlusperioodi jooksul rohkem kui üks kord.

38.

Andmeesitajad esitavad bilansilise jäägi RA intressimäärade statistika liites 1 sätestatud instrumendiliikide kohta ja uue tegevuse statistika liites 2 sätestatud instrumendiliikide kohta. Punkti 16 kohaselt on üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi ning pikendatud krediitkaardikrediidi intressimäärad uue tegevuse intressimäärad, kuigi uue tegevuse mõiste hõlmab kõik seisud, ja seega on need hõlmatud liitega 2.

39.

Mõnes euroala liikmesriigis võib mõni liidetes 1 ja 2 määratletud instrumendiliik olla asjakohatu ja see jäetakse tähelepanuta, kui residentidest krediidiasutused ja muud asutused ei paku kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele ühtegi sellesse kategooriasse kuuluvat toodet. Andmed tuleb esitada tegevuse esinemise korral, olenemata mahu piiratusest.

40.

Iga liidetes 1 ja 2 määratletud instrumendiliigi puhul, mida kasutatakse residentidest krediidi- ja muude asutuste pangandustehingutes residentidest kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtetega euroala liikmesriikides, koostatakse RA intressimäärade statistika kõigi asjaomasesse instrumendiliiki kuuluvate toodete kõigi intressimäärade põhjal. See tähendab, et RKPd ei või RA intressimäärade statistikat koguda ainult tema poolt igas instrumendiliigis määratletud toodete rühma kohta riigis, vaid hõlmatud on kõigi nende toodete intressimäärad, mida iga andmeesitaja pakub. 1. augusti 2007. aasta suunise EKP/2007/9 (rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta) (3) artikli 16 kohaselt ei pea RKPd valimis hõlmama kõiki tooteid, mis riigis eksisteerivad. Samas ei tohi tervet instrumendiliiki välja jätta asjaomaste summade väiksuse tõttu. Seega kui teatavat instrumendiliiki pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui euroala liikmesriigis ei olnud mingit instrumendiliiki valimi esialgse koostamise ajal olemas, kuid mõni asutus on sellesse kategooriasse kuuluva uue toote hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimis hõlmata. Kui riigis luuakse olemasolevas instrumendiliigis uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused selle järgmises aruandes hõlmama, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

41.

Lootusetute laenude ja võlgade restruktureerimiseks võetud laenude intressimäärad moodustavad erandi põhimõttest, et hõlmata tuleb kõigi toodete kõik intressimäärad. Punkti 28 kohaselt ei hõlma RA intressimäärade statistika lootusetuid laene ega võlgade restruktureerimiseks turutingimustest madalamate intressimääradega võetud laene, st laene finantsraskustes võlgnikele.

42.

RA intressimäärade statistika hõlmab võimaliku andmeid esitava üldkogumi poolt kohaldatavaid intressimäärasid. Andmeid hoiuste ja laenude kohta vääringutes, mis ei ole euro, ei nõuta kõigi euroala liikmesriikide tasandil. Seda on näha ka liidetes 1 ja 2, kus kõik näitajad viitavad eurodes vääringustatud hoiustele ja laenudele.

43.

RA intressimäärade statistika jaoks nõutavad hoiused ja laenud, välja arvatud repotehingud, esitatakse sektorite kaupa. Seepärast eristatakse liidetes 1 ja 2 näitajaid kodumajapidamiste (kaasa arvatud kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid) (4) ning mittefinantsettevõtete (5) kohta. Lisaks esitatakse kodumajapidamiste näitajate osana eraldi andmed füüsilisest isikust ettevõtjate / juriidilise isiku õigusteta ühingute kohta, kuid ainult seoses uue laenutegevusega „muudel eesmärkidel”. RKPd võivad loobuda nõudest eristada laene füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui sellised laenud moodustavad vähem kui 5 % euroala liikmesriigi kodumajapidamiste bilansilise jäägi kogusummast, mis on arvutatud vastavalt määrusele (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33).

44.

Liites 1 sätestatud näitaja 5 ja liites 2 sätestatud näitaja 11 viitavad repotehingutele. Kuigi repotehingute tasu sõltub euroala liikmesriikides omaja sektorist, ei nõuta repotehingute puhul kõigi euroala liikmesriikide tasandil sektori järgi jaotamist kodumajapidamisteks ning mittefinantsettevõteteks. Lisaks sellele ei nõuta kõigi euroala liikmesriikide tasandil jaotamist tähtaja järgi, sest eeldatakse repotehingute valdavalt väga lühikest tähtaega. Repotehingute RA intressimäärad viitavad eristuseta mõlemale sektorile.

45.

Liites 2 sätestatud näitajad 5 ja 6 viitavad kodumajapidamistele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele. Etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste intressimäär ja osakaal viitavad kõigi euroala liikmesriikide tasandil siiski nii kodumajapidamistele kui ka mittefinantsettevõtetele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele, s.t kaks sektorit liidetakse, kuid määratakse kodumajapidamisteks. Kõigi euroala liikmesriikide tasandil sektori järgi jaotamist ei nõuta.

46.

Kui järgmistes lõigetes 47–55 ei ole sätestatud teisiti, järgitakse RA intressimäärade instrumendiliigi järgi jaotamisel ja instrumendiliikide määratlemisel määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud varade ja kohustuste liike.

47.

Üleööhoiuste RA intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1 ja 7, hõlmavad kõiki üleööhoiuseid olenemata sellest, kas need kannavad intressi. Seepärast sisalduvad RA intressimäärade statistikas ka intressi nullmääraga üleööhoiused.

48.

RA intressimäärade statistikas kasutatakse mõisteid „vaba tagasimaksega krediit” ja „arvelduskrediit” (s.t liites 2 sätestatud näitajad 12 ja 23) määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas määratletud tähenduses olenemata nende intressimäära fikseerimise algperioodist. Lõikes 1 määratletud aastapõhine kokkulepitud intressimäär ei hõlma muude tasude osana, näiteks erilõivuna määratavaid sanktsioone arvelduskrediidi ületamise eest, sest seda liiki intressimäär hõlmab ainult laenude intressimäära. Selle liigi laenude andmeid ei esitata üheski teises uue tegevuse liigis.

49.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kasutatakse mõistet „krediitkaardivõlg” määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas määratletud tähenduses. Intressimäärade andmed esitatakse ainult pikendatud krediitkaardivõla osas, näitajates 32 ja 36. Tavalise krediitkaardikrediidi intressimäära andmeid eraldi ei esitata, kuna see on määratluse kohaselt 0 %. Samas on tavalise krediitkaardikrediidi jääk hõlmatud RA intressimäärade statistika jääkides koos pikendatud krediitkaardikrediidi jäägiga. Ühegi teise uue tegevuse näitaja all pikendatud ega tavalist krediitkaardikrediiti ei esitata.

50.

RA intressimäärade statistikas hõlmab uus laenutegevus mittefinantsettevõtetele (v.a vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit), s.o liite 2 näitajad 37–54, 80, 82, 84 ja 91, kõik laenud, v.a krediitkaardikrediidi ja vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi ettevõtetele, olenemata nende summast, samas kui näitajad 62–79, 81, 83 ja 85 osutavad punktis 64 määratletud tagatud laenudele. Liites 1 sätestatud mittefinantsettevõtetele antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad vaba tagasimaksega krediiti ja arvelduskrediiti ning krediitkaardikrediiti.

51.

RA intressimäärade statistika jaoks määratletakse kodumajapidamistele tarbimislaenude uus laenutegevus, s.t liite 2 näitajad 13–15, 30 ja 88, laenudena, mis ei ole krediitkaardivõlg või vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit, mis on antud isiklikuks kasutuseks kaupade ja teenuste tarbimisel, samas kui näitajad 55–57 osutavad tagatud laenudele, mis on määratletud punktis 64. Liites 1 sätestatud tarbimislaenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad vaba tagasimaksega krediiti ja arvelduskrediiti ning krediitkaardikrediiti.

52.

RA intressimäärade statistika jaoks määratletakse kodumajapidamiste eluaseme ostmisega seotud uus laenutegevus, s.t liite 2 näitajad 16–19, 31 ja 89, laenudena, mis ei ole vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit ega krediitkaardivõlg, mis on antud eluasemesse investeerimiseks, sh garaaži ehituseks ja eluaseme parendamiseks, samas kui näitajad 58–61 osutavad tagatud laenudele, mis on määratletud punktis 64. Liites 1 sätestatud kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad vaba tagasimaksega krediiti ja arvelduskrediiti ning krediitkaardikrediiti.

53.

RA intressimäärade statistika puhul tähendab kodumajapidamiste muu otstarbega seotud uus laenutegevus, s.t liites 2 sätestatud näitajad 20–22, 33–35 ja 90, selliseid muid laene peale vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi või krediitkaardivõlgade, mida antakse näiteks äritegevuse, võlgade konsolideerimise, hariduse vm jaoks. Muud liites 1 sätestatud kodumajapidamistele antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad vaba tagasimaksega krediiti ja arvelduskrediiti ning krediitkaardivõlgu.

54.

Rahaloomeasutuse bilansilise jäägi, tarbijakrediidi ning kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenude intressimäärad koos hõlmavad residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele, sealhulgas vaba tagasimaksega krediiti ja arvelduskrediiti ning krediitkaardivõlgu.

55.

RA intressimäärad seoses uue tegevusega, pikendatud krediitkaardikrediidiga, vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidiga, kodumajapidamistele tarbimiseks, eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenudega, v.a pikendatud krediitkaardikrediit, hõlmavad residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele. Tavalise krediitkaardikrediidi eraldi aruandlust uue tegevusega seotud RA intressimääradega ei toimu, kuid see on hõlmatud vastavates jäägi kirjetes.

56.

Mittefinantsettevõtetele antavate muude laenude puhul, s.o liite 2 näitajad 37–54 ja 62–85, eristatakse kolme kategooriat: a) kuni 0,25 miljonit eurot; b) üle 0,25 miljoni euro kuni 1 miljon eurot ja c) üle 1 miljoni euro. Summa viitab ühele laenutehingule, mida peetakse uueks tegevuseks, mitte kogu äritegevusele mittefinantsettevõtte ning andmeesitaja vahel.

57.

Olenevalt instrumendiliigist ja sellest, kas RA intressimäär viitab bilansilisele jäägile või uuele tegevusele, esitatakse statistikas jaotus esialgse ja järelejäänud tähtaja, etteteatamistähtaja ja intressimäära muutmise tähtaja ja/või esialgse intressimäära fikseerimise perioodi järgi. Kõnealused jaotused viitavad ajavahemikele või perioodidele; näiteks kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäär viitab kõigi selliste hoiuste keskmisele intressimäärale, mille esialgne kokkulepitud tähtaeg on kahest päevast kuni kahe aastani, mida kaalutakse hoiuse mahu järgi.

58.

Jaotamine esialgse tähtaja ja järelejäänud tahtaja kaupa, samuti etteteatamistähtaja ja intressimäära muutmise tähtaja kaupa vastab määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas sätestatud määratlustele. Jaotust esialgse tähtaja kaupa kohaldatakse kõikide hoiuseliikide suhtes, v.a repod, võttes arvesse jääke, ning kõikide laenuliikide suhtes, võttes arvesse jääke, kooskõlas liitega 1. Jaotusi esialgsete tähtaegade järgi koos järelejäänud tähtaja ja intressimäära järgmise muutmise ajaga kohaldatakse näitajate 15–26 osas kooskõlas liitega 1. Jaotamist esialgsete tähtaegade järgi kohaldatakse ka kokkulepitud tähtajaga hoiustega seotud uue tegevuse puhul ning jaotamist etteteatamisaegade järgi etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiustega seotud uue tegevuse puhul kooskõlas liitega 2. Eraldi andmed mittefinantsettevõtetele antavate laenude kohta, mille esialgne intressimäära fikseerimise periood on kuni üks aasta ning esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, esitatakse iga laenuvahemiku mahu kohta liite 2 punkti 56 kohaselt.

59.

Uue tegevuse laenuintressimäärad, v.a liite 2 näitajad 88–91 kokkuleppeliselt muudetud laenude kohta, jaotatakse esialgsete lepingus fikseeritud intressimäära perioodide järgi. RA intressimäärade statistika puhul tähendab esialgne intressimäära fikseerimise periood sellist lepingu sõlmimisest kehtima hakkavat kindlaksmääratud ajavahemikku, mille jooksul ei saa intressimäära väärtus muutuda. Esialgne fikseerimise periood võib olla laenu esialgsest tähtajast lühem või sellega võrdne. Intressimäära väärtust peetakse muutumatuks ainult siis, kui see on määratletud täpse tasemena (näiteks 10 %) või erinevusena viiteintressist konkreetsel ajahetkel (näiteks kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti konkreetsel päeval ja kellaajal). Kui lepingu jõustumise ajal on kodumajapidamine või mittefinantsettevõte ning andmeesitaja teatavaks ajaks laenuintressi arvutamise korra kokku leppinud, näiteks kolme aasta jooksul kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti), ei peeta seda esialgseks intressimäära fikseerimiseks kolmeks aastaks, vaid kuueks kuuks, sest intressimäär võib muutuda kolme aasta jooksul iga kuue kuu järel. RA intressimäärade uue laenutegevuse statistikas kajastatakse ainult intressimäära, mis on kokku lepitud esialgseks fikseerimise perioodiks alates lepingu sõlmimisest või pärast laenutingimuste muutmist. Kui pärast esialgset fikseerimise perioodi muutub intressimäär automaatselt ujuvmääraks, ei kajastu see uue laenutegevusega seotud RA intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades.

60.

Kodumajapidamistele antud laenude osas eristatakse järgmisi esialgse intressimäära fikseerimise perioode.

61.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude osas mahtudes kuni 0,25 miljonit eurot, üle 0,25 miljoni euro ja kuni 1 miljon eurot ning üle 1 miljoni euro eristatakse järgmisi esialgse intressimäära fikseerimise perioode:

62.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas määratletakse ujuvmäär kui intressimäär, mis kuulub läbivaatamisele pidevalt (näiteks iga päev) või rahaloomeasutuse (v.a keskpangad ja rahaturufondid) otsusel.

63.

Kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele antud tagatise ja/või garantiiga tagatud laenude aruandlus toimub eraldi kõikide RA intressimäärade statistika uute tegevuste liikide kohta, v.a krediitkaardivõlg, vaba tagasimaksega krediit ja arvelduskrediit ning muul otstarbel antud laenud. Täiendavaid jaotusi tagatise/garantii kaupa ei ole vaja näitajate osas, mis käsitlevad kokkuleppeliselt muudetud laenude uusi tegevusmahte.

64.

RA intressimäärade statistikas hõlmab laenude jaotus tagatise/garantii järgi uute tegevuste laenude kogusumma, võttes arvesse tagatisi otsese krediidiriski kaitse tehnika Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) (6) artikli 4 lõike 1 punkti 58 ja artiklite 197–200 määratluses ja/või garantiisid kaudse krediidiriski kaitse tehnika määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 59 ning artiklite 201, 202 ja 203 määratluses, kusjuures tagatise ja/või garantii väärtus peab olema suurem või võrdne laenu kogusummaga. Juhul kui rahaloomeasutus, v.a keskpank või rahaturufond, kasutab järelevalve eesmärgil meetodit, mis ei ole määruses (EL) nr 575/2013 määratletud standardmeetod, võib ta kasutada sama meetodit ka kõnealuses jaotuses hõlmatud laenude aruandluses.

65.

Kõikide euroala liikmesriikide koondandmete saamiseks liidetes 1 ja 2 sätestatud kõigi instrumendiliikide kohta agregeeritakse andmeid kolmel tasandil.

66.

Esimese tasandi andmete agregeerimist teostavad lõigetes 67–72 määratletud andmeesitajad. RKPd võivad paluda, et andmeesitajad esitaksid andmed konkreetsete hoiuste ja laenude tasandil. Andmed esitatakse selle euroala liikmesriigi RKP-le, mille resident andmeesitaja on.

67.

Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1–26 koostatakse kuu lõpu vaatluste hetkeseisuna, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu viimasele päevale viitava kaalutud keskmise intressimäära.

68.

Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1–26 koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul.

69.

Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardikrediidi ning vaba tagasimaksega krediidi ja arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liite 2 näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23, 32 ja 36, koostatakse kuu lõpu vaatluste hetkeseisuna, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu viimasele päevale osutava kaalutud keskmise intressimäära.

70.

Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste, pikendatud krediitkaardikrediidi ning vaba tagasimaksega krediidi ja panga arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12, 23 ja 36, koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga instrumendiliigi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul.

71.

Iga uute tegevuste instrumendiliigi kohta (s.t liite 2 näitajad 2–4, 8– 11, 13–22, 30–31, 33–35 ja 37–85) esitavad andmeesitajad kaalutud keskmise intressimäära. Lisaks sellele esitavad andmeesitajad kõigi liite 2 näitajate 2–4, 8–11, 13–22 ja 33–35 ja 37–85 kohta kuu jooksul igas instrumendiliigis teostatud uue tegevuse mahu. Ainult uued tegevusmahud on nõutavad kokkuleppeliselt muudetud tingimustega laenude puhul kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele, s.t liite 2 näitajad 88–91.

72.

Krediidiasutusi ja muid asutusi, kellele RKP on andnud loa edastada RA intressimäärade statistikat kontsernina, peetakse tinglikult üheks andmeesitajaks ja nad esitavad lõigetes 67–71 määratletud andmed kontserni kohta tervikuna. Lisaks sellele esitavad need andmeesitajad igal aastal kontserni kuuluvate andmeid esitavate asutuste arvu ja intressimäärade varieeruvuse kõnealustes asutustes iga instrumendiliigi kohta. Kontserni kuuluvate andmeid esitavate asutuste arv ja intressimäärade varieeruvus teatatakse oktoobrikuu kohta ja edastatakse koos oktoobrikuu andmetega.

73.

Teise tasandi andmed agregeerivad RKPd. RKPd agregeerivad kõigi riigi andmeesitajate intressimäärad ja nendega seotud tegevuse mahu iga instrumendiliigi riigi kaalutud keskmiseks intressimääraks. Andmed esitatakse EKP-le. Agregeerimise lõpuleviimist, s.t euroala liikmesriikide instrumendiliikide agregeerimist kõigi osalevate liikmesriikide tasandil teostab EKP.

1.

Edastamise miinimumnõuded:

2.

Täpsuse miinimumnõuded:

3.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

4.

Andmete parandamise miinimumnõuded

Tuleb järgida EKP ja asjaomase RKP poolt kehtestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

Määrus (EÜ) nr 2181/2004 (EKP/2004/21)

(EÜT L 371, 18.12.2004, lk 42)

Määrus (EÜ) nr 290/2009 (EKP/2009/7)

(ELT L 94, 8.4.2009, lk 75)

Määrus (EL) nr 674/2010 (EKP/2010/7)

(ELT L 196, 28.7.2010, lk 23)