13.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/1

1.

3. juunil 2009. aastal sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid ning millega muudetakse direktiive 2004/39/EÜ ja 2009/…/EÜ (1) (edaspidi „ettepanek direktiivi kohta”).

2.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

3.

EKP toetab kavatsust kehtestada ELis alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate tegevust reguleeriv ühtlustatud õigus- ja järelevalveraamistik. Ettepandud sätted pädevatele asutustele esitatava aruandluse kohta peaksid põhimõtteliselt aitama märkimisväärselt kaasa finantsstabiilsuse jälgimisele ja seega finantsstabiilsuse selliste riskide informeeritumale hindamisele, mis tulenevad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate ja nende poolt valitsetavate fondide tegevusest. Reeglite ühtlustamine ja sellest tulenev üldkehtiv tegevusluba peaks edendama finantslõimumist, parandades ELis võrdseid võimalusi.

4.

EKP kutsub Euroopa Ühenduste Komisjoni üles jätkama dialoogi oma rahvusvaheliste partnerite, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, et tagada üleilmne ühtne õigus- ja järelevalveraamistik. Nagu on märgitud komisjoni riskifonde puudutava arutelu raames esitatud eurosüsteemi seisukohas, on vajalik rahvusvaheliselt koordineeritud reageerimine, arvestades kõnealuse sektori rahvusvahelisust ning sellest tulenevaid õigussüsteemide erinevuste ärakasutamise ja neist möödahiilimise riske (2). See aitaks tagada, et kolmandate riikide alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatele kehtivad samad nõuded mis ELis ja et EList väljaspool asuvad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad pääsevad ELi turgudele vastastikkuse põhimõttel.

5.

Ettepandud direktiivi põhjenduses 3 on selle üheks keskseks eesmärgiks määratletud „investorite, muude turuosaliste ja turgudega” seotud alternatiivsete investeerimisfondide riske ohjava raamistiku loomine, „milles võetakse arvesse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kasutatavaid eri investeerimisstrateegiaid ja –tehnikaid”. Selles suhtes on märgitud, et ettepandud direktiiv hõlmaks mis tahes tüüpi fonde, mida ei reguleerita direktiiviga 2009/…/EÜ (eurofonde käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuestisõnastatud)) (3), nagu näiteks riskifondid, toorainefondid, kinnisvarainvesteeringute avatud fondid, noteeritud suletud fondid, börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid ja riskikapitali investeerimisfondid. Sellised fondid moodustavad heterogeense investeerimiskogumi, mis on korraldatud erinevates juriidilistes vormides nii ELis kui ka sellest väljaspool asuvates jurisdiktsioonides. Selles osas tuleks ettepandud direktiivi sätteid paremini kohandada alternatiivsete investeerimisfondide vaheliste põhimõtteliste erinevuste suhtes.

6.

Kõik keskpangad tuleks selgesõnaliselt ettepandud direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

7.

Üldiselt näeb EKP võimalikku riski seoses alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustusettevõtete ja krediidiasutuste suhtes kohaldatavate õiguskordade erinevustega; ettepandud direktiiv ei taga neile võrdseid tingimusi. Välja arvatud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate omavahendite juhtimine, tuleks ettepandud direktiivi nõudeid alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, krediidiasutuste ja kindlustusettevõtete suhtes kohaldada ühetaoliselt. Samuti ei täpsusta ettepandud direktiiv sobivuse (fit and proper) nõudeid ega kogemuse miinimumnõudeid alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate juhtidele. Võrdsete tingimuste tagamiseks soovitab EKP seetõttu lisada ettepandud direktiivis vastavad sätted, mis oleks kooskõlas sarnaste sätetega ELi finantsõigustiku teistes valdkondades.

8.

EKP märgib, et ettepandud direktiivi teatavate sätete (näiteks nende, mis on seotud lühikeseks müügi (katteta eelmüügi), väärtpaberistamise ja äriühingutes kontrolli omandamisega) eesmärgiks on reguleerida horisontaalseid küsimusi, mis puudutavad kõiki turuosalisi ja mitte ainult alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid. Kuigi EKP mõistab põhjuseid, miks teatavaid kõnealuseid sätteid soovitakse kehtestada, soovitab EKP kaaluda selle asemel nende sätete kehtestamist erinevatele turuosalistele võrdsed võimalused tagavate õigusnormide osana, näiteks lisades sellised sätted olemasolevatele sektoriülestele ELi õigusaktidele.

9.

EKP toetab põhimõtteliselt alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate aruandluskohustusega seotud sätteid (mille kohaselt on nad kohustatud andma pädevatele asutustele kvaliteetset teavet) ning järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse mehhanisme. Siiski soovitab EKP teha süvaanalüüsi, et kehtestada aruandlusnõuded andmete osas, mida saab mõistlikult finantsstabiilsuse jälgimisel asjakohaseks pidada, et tagada aruandlusnõuete kooskõla õigusraamistikuga, millega luuakse Euroopa Süsteemiriski Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem (European System of Financial Supervisors, ESFS) ning võimaldada nendel organitel oma ülesannete täitmiseks vajaliku ja asjakohase järelevalve teabe saamine (4). Kuigi sellest analüüsist selguvad aruandluskohustused tuleks sätestada ettepandud direktiivis, peaks edasine täpsustamine olema võimalik komiteemenetluses. EKP on valmis selles analüüsis kaasa aitama.

10.

Põhjalikult võiks kaaluda ka eelnõu artiklites 21 ja 24 sätestatud pädevatele asutustele esitatavate aruannete teatavate nõuete vastavusse viimist nendega, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määruses EKP/2007/8 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (5). See määrus, mis hetkel kehtib euroalal asuvate investeerimisfondide suhtes, võimaldab koguda ühtlustatud bilansistatistikat. Nende aruandlusnõuetega vastavusse viimine ning aruannete standardvormide kasutamine kõikide ettepanekuga hõlmatud alternatiivsete investeerimisfondide puhul aitaks kaasa kogu ELi hõlmavale süsteemiriskide hindamisele. Samuti vähendaks see täiendavat aruandluskoormust neil alternatiivsetel investeerimisfondidel, kes juba esitavad seda teavet. Kuigi ettepandud direktiiv peaks sätestama üldreeglid alternatiivsete investeerimisfondide juhtide poolt kasutatavate äriskeemide suhtes, toetaks EKP ka komiteemenetluse kasutamist, et kujundada teatavaid tehnilisemaid ja üksikasjalisemaid sätteid, mis oleksid suunatud eelnõu artiklites 21 ja 24 nimetatud muu teabe standardimisele kogu ELis. Need aruandlusnõuete üksikasjad võiksid hõlmata näiteks määrusel EKP/2007/8 põhinevat alternatiivsete investeerimisfondide bilansiteavet, tulude aruannet, rahavoogude aruannet ja projektsioone (sealhulgas rahastamise allikaid, investeerimispankade nimekirja ja varulikviidsuse korraldust erinevates stsenaariumides), piiranguid investoritele tehtavatele väljamaksetele, mudelil põhineva hinnangu meetodil hoitavaid varasid, finantsvõimendust, tuletisinstrumentide positsioone (sh nimiväärtused ja tagatised), likviidsuseta varasid ja investeerimisväärtuseta varasid ning lühikeseks müügi kasutamist. EKP eeldab ESRBga konsulteerimist, kui selles valdkonnas võetakse rakendusmeetmeid.

11.

Finantsvõimenduse mõiste on mitmete alternatiivsete investeerimisfondide juhtide ärimudeli keskne osa. EKP tunneb muret, et ilma lisaselgitusteta ettepandud direktiivi tekstis võib olla raske ettepandud mõistet rakendada. Selle valdkonna rakendusmeetmete juures tuleks kasuks arvestada keskpankade ja järelevalveasutuste, kes pole keskpangad, tehnilisi teadmisi. Seetõttu eeldab EKP, et Euroopa Süsteemiriski Nõukogu ning Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemiga konsulteeritakse kõikide selles valdkonnas võetavate rakendusmeetmete puhul, sealhulgas, kooskõlas ettepanekuga lisas osutatud muudatuses 7, nende puhul, mis käsitlevad võimalikke „finantsvõimenduse” määratlust täpsustavaid meetmeid, ning nende puhul, mis määratlevad, kas alternatiivne investeerimisfond kasutab süstemaatiliselt suurt finantsvõimendust.

12.

Ettepandud direktiivi artikli 23 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon võtab vastu rakendusmeetmed, millega kehtestatakse piirangud finantsvõimendusele, mida alternatiivse investeerimisfondi valitseja võib kasutada, võttes muu hulgas arvesse alternatiivse investeerimisfondi tüüpi, strateegiat ja finantsvõimenduse allikaid. EKP rõhutab, et finantsvõimendus võib kaasa tuua olulisi finantsstabiilsuse riske. Tulenevalt nende investeerimispaindlikkusest võib alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel olla tähtis roll finantsturu likviidsuse toetamisel, aidates sellega kaasa tõhusale finantsturgude toimimisele ja hinnaotsuste tegemisele. Selle rolli säilitamiseks on vajalikud alternatiivsete investeerimisfondide suhtes kehtivaid tasakaalustatud ja kohaselt riskidega korrigeeritud finantsvõimenduse piirmäärad, mille juures võetakse arvesse nende täielikku riskiprofiili, piiramata samas liigselt nende investeerimispaindlikkust.

13.

EKP on valmis vastava soovi korral esitama oma seisukohad eelnõu võimaliku uue redaktsiooni kohta pärast selle avaldamist. Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud lisas koos selgitustega. Enamasti ei käsitle need ettepanekud eespool esitatud üldisemaid märkusi.