EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006O0016

Euroopa Keskpanga suunis, 10. november 2006 , raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2006/16)

OJ L 348, 11.12.2006, p. 1–37 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 10 Volume 008 P. 3 - 39
Special edition in Romanian: Chapter 10 Volume 008 P. 3 - 39

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/12/2010; kehtetuks tunnistatud 32010O0020

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2006/887/oj

11.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/1


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

10. november 2006,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis

(EKP/2006/16)

(2006/887/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 teise ja kolmanda taandega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandluskohustus põhikirja artikli 15 alusel.

(2)

Vastavalt põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja tegevuse eesmärgil EKPS konsolideeritud bilansi.

(3)

Vastavalt põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu põhikirja artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud riikide keskpankade (RKPd) tegevuse raamatupidamise ja finantsaruandluse standardimiseks.

(4)

RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(5)

5. detsembri 2002 suunist EKP/2002/10 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta (1) tuleb oluliselt muuta. Alates 1. jaanuarist 2007 kasutab EKPS välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitlaekumiste kirjendamisel tekkepõhist arvestust. Selguse huvides on soovitatav kõnealune suunis uuesti sõnastada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

riikide keskpangad (RKPd) – euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

b)

eurosüsteem – EKP ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad;

c)

eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid – eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas põhikirja artiklitega 15 ja 26;

d)

aruandeüksus – EKP või RKP;

e)

kvartaalne ümberhindluspäev – kvartali viimane kalendripäev;

f)

konsolideerimine – raamatupidamismenetlus, millega koondatakse erinevate iseseisvate juriidiliste isikute finantsnäitajad nii, nagu oleks tegu ühe majandusüksusega;

g)

sularahavahetuse aasta – 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad euro kasutuselevõtnud liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks;

h)

pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta. (2)

2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamise ulatus

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhimõtted

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad järgmistest kvaliteedinõuetest: arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

b)

usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

c)

bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja finantsaruannete asjaomaste organite poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste olemust bilansipäeval.

d)

Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse.

e)

olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeüksuse finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

f)

jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

g)

tekkepõhine arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

h)

järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse eurosüsteemis kriteeriumeid järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui:

a)

on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

ja

b)

kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruandeüksusele;

ja

c)

vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

a)

“tavaline meetod” nagu see on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas;

ja

b)

“alternatiivne meetod” nagu see on määratletud III lisas.

2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduvad laekunud intressid sealhulgas üle- või alakurss kirjendatakse igapäevaselt alates hetketehingu arvelduspäevast.

3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mistahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete “Muud varad” ja “Muud kohustused” all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes.

II PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi ülesehituse aluseks IV lisas esitatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole märgitud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartaalsel ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruandeüksustel portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist kvartaalsel ümberhindluspäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt hõlmates bilansi- ja bilansiväliseid tehinguid ja väärtpaberite puhul koodipõhiselt, s.t sama ISIN-koodi/liigi alusel, välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud “Muude finantsvarade” all ja mida käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul kajastatakse tehingud tehinguhindade ja -kurssidega.

Artikkel 8

Pöördtehingud

1.   Repolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2.   Pöördrepolepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Nende tehingute kajastamine raamatupidamises toimub samal viisil nagu repotehingute puhul. Kui vastuvõtjana tegutseva aruandeüksuse poolt laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema hoiukontol, moodustab vastuvõtja eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on pärast laenutehingu lepingukuupäeva tõusnud. Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

5.   Pöördtehinguid, sealhulgas väärtpaberilaenutehinguid, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames, kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on esitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.

Artikkel 9

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kaubeldavate aktsiainstrumentide (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, välja arvatud pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtetesse, oluliste huvide ja finantspõhivaradega.

2.   Välisvaluutas vääringustatud aktsiainstrumendid ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat välisvaluutakasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Aktsiaid tuleks käsitleda kooskõlas järgmiste eeskirjadega:

a)

aktsiaportfelle hinnatakse ümber kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul teostatakse netoümberhindamine, mitte üksikute aktsiate alusel. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata;

b)

tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga;

c)

maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes;

d)

omandatud dividendinõude summa kajastatakse aktsiainstrumendi maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist kuni dividendimakse laekumiseni võib dividendinõude summat käsitleda eraldi kirjena;

e)

dividenditulu, välja arvatud noteerimised pärast dividendimakset, perioodi lõpu seisuga ei kirjendata, kuna see kajastub juba aktsiainstrumentide turuhinnas;

f)

märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute aktsiainstrumentide vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

Artikkel 10

Pangatähed

1.   Põhikirja artikli 52 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste osalevate liikmesriikide pangatähti ringluses olevateks pangatähtedena vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste osalevate liikmesriikide pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

a)

RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGETi süsteemi kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le;

ja

b)

pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel “ringluses olevate pangatähtede” andmeid.

2.   “Ringluses olevad pangatähed” RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

a)

ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

Meetod A:

B = P – D – N – S

Meetod B:

B = I – R – N

kus:

B on “Ringluses olevate pangatähtede” korrigeerimata väärtus

P on toodetud või trükikojast tulnud või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus

D on hävitatud pangatähtede väärtus

N on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud)

I on ringlusse lastud pangatähtede väärtus

R on vastuvõetud pangatähtede väärtus

S on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b)

miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (Extended Custodial Inventory, ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

c)

pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tulenevate kohandamiste summa.

III PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 11

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b)

realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

c)

aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d)

kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e)

ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga.

2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja –võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises igapäevaselt vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks arvestuskuupäevaks 31. detsember.

7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud valuutakasum või -kahjumi.

Artikkel 12

Tehingukulud

1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a)

kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b)

vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c)

kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta keskmise hinna määramisel vara maksumust või hinda ega kõnealuse valuuta maksumust.

2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)

tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

b)

depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c)

tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d)

väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)

välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b)

välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

c)

välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

d)

tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

e)

kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist maksumust, samas kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile/kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

f)

valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

IV PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 13

Üldeeskirjad

1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise soetusmaksumuse ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevalepingute, muude intressitoodete ja optsioonide arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 14

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Puhaskasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 15

Valuutavahetustehingud

1.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

2.   Ostu- ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 16

Intressimäära futuurid

1.   Intressimäära futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 17

Intressimäära vahetustehingud

1.   Intressimäära vahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressimäära vahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

3.   Intressimäära vahetustehingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. On soovitatav, et aasta lõpus kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel ja et amortiseerimine toimuks lineaarselt. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 18

Intressimäära tähtpäevalepingud

1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 19

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

1.

Meetod A:

a)

tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga;

b)

kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval;

c)

arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto saldo, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina;

d)

välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 12 lõike 3 punktis d sätestatud valuutaostueeskirju;

e)

tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

2.

Meetod B:

a)

tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse;

b)

kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumusele vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusmenetlust. Ümberhindlustulem on võrdne hetkehinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega;

c)

tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

Artikkel 20

Optsioonid

1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mistahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muult sarnase üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

V PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 21

Aruandluse vorm

1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteemi aruandlus peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

a)

eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu V lisas;

b)

eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul VI lisas;

c)

eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss VII lisas.

VI PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 22

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISREEGLID

Artikkel 23

Üldised konsolideerimisreeglid

1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimise vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides vastavalt IV lisale.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPS raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise kohta.

2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 25

Üleminekueeskirjad

1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana/jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

4.   Käesolev artikkel ei piira põhikirja artikli 30 alusel tehtava otsuse kehtivust.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2002/10 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist X lisas.

Artikkel 27

Lõppsätted

1.   Käesolev suunis jõustub 1. jaanuaril 2007.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 10. november 2006

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 58, 3.3.2003, lk 1.

(2)  . Otsust on viimati muudetud otsusega EKP/2004/9 (ELT L 205, 9.6.2004, lk 17).


I LISA

EUROSÜSTEEMI FINANTSARUANDED

Aruande liik

Sisemine avaldatud

Õigusliku kohustuse alus

Aruande eesmärk

1

Eurosüsteemi päevaaruanne

Sisemine

Puudub

Peamiselt likviidsuse juhtimise eesmärgil põhikirja artikli 12.1 rakendamiseks

Osa päevaaruande andmetest kasutatakse emissioonitulu arvutamiseks

2

Disagregeeritud nädalaaruanne

Sisemine

Puudub

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruande koostamise alus

3

Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne

Avaldatud

Põhikirja artikkel 15.2

Rahandus- ja majandusanalüüsi konsolideeritud aruanne. Eurosüsteemi konsolideeritud nädalaaruanne tuletatakse aruandepäeva päevaaruandest

4

Eurosüsteemi kuu ja kvartali finantsteave

Avaldatud ja sisemine (1)

Määrused statistiliste andmete esitamise kohta, millele vastavalt RAd andmeid esitavad

Statistiline analüüs

5

Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

Avaldatud

Põhikirja artikkel 26.3

Analüüsi ja tegevuse eesmärgil konsolideeritud aastabilanss


(1)  Kuuandmed sisalduvad avaldatud statistika koondandmetes, mida nõutakse Euroopa Liidu rahaloomeasutustelt (RA). Lisaks sellele peavad nii RAd kui keskpangad esitama kvartaalsed andmed, mis on detailsemad kui kuuandmed.


II LISA

SÕNASTIK

Alakurss – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

Amortisatsioon - ülekursi/alakursi kontode või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.Arveldus – toiming, millega lõpevad kohustused seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemisiseste tehingute mõistes tähistab mõiste arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode lõppemist, millega kaasneb varade ülekandmine.

Arvelduspäev – väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla vahetu (reaalajaline), toimuda samal päeval (päevalõpu-) või kokkulepitud kuupäeval pärast tehingu tegemise kuupäeva.

Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP) – finantstehing, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu tagasiostukursside erinevusele tulu st saadud marginaal. Tehingu võib teha enda nimel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplikuks osapooleks on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.

Eraldised – summad, mis on eraldatud enne kasumit või kahjumit mis tahes teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt “Reservid”). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.

Finantskohustused – mis tahes õiguslik kohustus anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõni muu finantsinstrument või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente, mis eelduste kohaselt on ebasoodne.

Finantspõhivara – finantsvarad või väärtpaberiportfellid, mida hoitakse püsiva investeeringuna; see hõlmab muu hulgas intressi kandvaid väärtpabereid, millel on fikseeritud või üheselt tuletatav intressimäär ja fikseeritud tähtaeg ning mida RKP-l on kindel tahe ja võime hoida kuni tähtajani.

Finantsvara – mis tahes vara, mis on: i) sularaha või ii) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finan+tsinstrumenti või iii) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega, mis eelduste kohaselt on soodne, või iv) teise ettevõtte aktsiainstrument.

Futuurilaadne optsioon – noteeritud optsioonid, mille puhul kõikumise marginaal makstakse või saadakse igapäevaselt.

Hetkekurss – arvelduspäeval kehtiv tehingu arveldamise kurss. Välisvaluuta tähtpäevatehingute hetkekurss on kurss, mille suhtes kohaldatakse tähtpäevatehingu punkte, et tuletada tähtpäevakurssi.

Hetketehingu arvelduspäev – päev, mil finantsinstrumendi hetketehing arveldatakse vastavalt selle finantsinstrumendi suhtes kehtivatele turutavadele.

Hinnavahe – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

Intressimäära futuur – börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Selles lepingus lepitakse lepingukuupäeval kokku intressitoote, näiteks võlakirja, ostus või müügis, kusjuures üleandmine kokkulepitud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tegelikku üleandmist tavaliselt ei toimu; leping lõpetatakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.

Intressimäära tähtpäevaleping – leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub teataval tulevasel kuupäeval tasumisele määratletud tähtajaga tinglikult hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool hüvitama teisele lepingulise intressimäära ja turuhinna vahe arvelduspäeval.

Intressimäära vahetustehing – leping, mille kohaselt vahetatakse vastaspoolega perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavaid rahavooge kas ühes valuutas või erinevates valuutades tehingute puhul kahes valuutas.

Kassa-/arvelduspõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.

Keskmine maksumus – jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.

Keskmine turuhind – väärtpaberi pakkumishinna ja pakutud hinna vaheline keskpunkt, mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses ning mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt.

Keskmised turukursid – euro viitekursid, mis põhinevad üldiselt regulaarsel kooskõlastusel EKPS keskpankade ja muude keskpankade vahel, mis toimub tavaliselt 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi, ning mida kasutatakse kvartaalses ümberhindlusmenetluses.

Kohustus – ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.

Kulumi/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod – kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.

Müügi ja tagasiostu pöördleping (pöördrepo) – leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara nõudmisel, pärast kindlaksmääratud tähtaega või teatava ettenägematu asjaolu korral, kokkulepitud hinnaga tagasi müüma. Mõnikord lepitakse repotehingus kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repotehing).

Nullkupongiga väärtpaber – vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.

Optsioon – leping, mis annab isikule õiguse, kuid ei loo kohustust, müüa või osta kindlaksmääratud hulk antud aktsiaid, kaupa, valuutat, indeksit või võlga kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud perioodi jooksul või optsiooni tähtpäeval.

Optsiooni tehinguhind – optsioonilepingus kindlaksmääratud hind, mille kohaselt leping täidetakse.

Puhashind – tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/arvestatud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.

Pöördtehing – keskpanga tehing vara ostmiseks (pöördrepotehing) või müümiseks (repotehing) tagasiostulepingu alusel või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.

Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) – number, mille on välja andnud asjaomane pädev asutus.

Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja seonduvad tõlgendused (SIC-IFRIC), nende standardite ja seonduvate tõlgenduste hilisemad muudatused ning tulevased standardid ja Euroopa Liidu poolt vastu võetud seonduvad tõlgendused.

Realiseerimata kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.

Realiseeritud kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.

Reservid – jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, potentsiaalse kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.

Sidussüsteem – tehniline infrastruktuur, konfiguratsioonid ja toimingud, mis rakendatakse iga riigi reaalajalises brutoarveldussüsteemis ja EKP maksesüsteemis või mis kujutavad nende süsteemide kohandusi ning mille eesmärk on piiriüleste maksete töötlemine TARGET 1 süsteemis.

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid – märgistatud investeeringud, mida hoitakse vastaskirje fondidena, mis koosnevad väärtpaberitest, aktsiainstrumentidest, kapitaliosalustest ja/või investeeringutest tütarettevõtjatesse ja millele vastab tuvastatav kirje bilansi kohustuste poolel, sõltumata sellest, kas tegemist on õigusaktist tuleneva, põhikirjalise või muu piiranguga nt pensionifondid, töötuskindlustusskeemid, eraldised, kapital, reservid.

Sisemine tasuvuslävi – hinnaaland, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.

TARGET – üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem;

Tehinguhind – poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.

Tehingukulud – kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.

Tekkepõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt kajastatakse tehingud tehingupäeval.

Turuhind – kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma arvestatud ega allahinnatud intressi, ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.

Tähtpäev – nominaal-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega – börsivälised lepingud, milles lepitakse kokku intressitoote, tavaliselt võlakirja või veksli, teatud hinnaga ostus või müügis osas tulevasel kuupäeval.

Vahetuskurss – ühe valuuta väärtus teiseks valuutaks konverteerimisel.

Valuutavahetustehing – samaaegne ühe valuuta ost/müük hetketehinguna teise valuuta eest (short leg) ja selle valuuta samas summas ost/müük tähtpäevatehinguna teise valuuta eest (long leg).

Vara – ettevõtte käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu.

Välisvaluuta tähtpäevaleping – leping, mille alusel lepitakse kokku teatavas koguses välisvaluuta ost või müük teise (tavaliselt riigisisese) vääringu eest, kusjuures kokkulepitud hinnaga kogus kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval, mis on vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevakurss koosneb kehtivast hetkekursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.

Välisvaluutapositsioon – vastava valuuta netopositsioon. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse laenueriõigusi (SDR) eraldi valuutana.

Väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programm – programm, mis hõlmab väljaspool euroala olevat kommertspanga depood, milles säilitatakse eurosüsteemi huvides euro pangatähti nende väljastamise ja vastuvõtmise eesmärgil.

Väärtuse langus – realiseerimisväärtuse langemine alla bilansilise jääkväärtuse.

Ümberhindluskontod – bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või vabades vahetuskurssides.


III LISA

TEKKEPÕHISE ARVESTUSE KIRJELDUS

(sealhulgas artiklis 5 nimetatud “tavaline meetod” ja “alternatiivne meetod”)

1.   Arvestus tehingupäeval

1.1   Arvestus tehingupäeval võib toimuda “tavalisel meetodil” või “alternatiivsel meetodil”.

Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatakse “tavalisele meetodile”.

1.2.1   Tehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäeval. Bilansivälised raamatupidamiskanded storneeritakse arvelduspäeval ja tehingud kajastatakse bilansikontodel.

1.2.2   Välisvaluutapositsioonid võivad muutuda tehingupäeval. Seetõttu arvutatakse netomüügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum samuti tehingupäeval. Välisvaluuta ostu netosumma mõjutab valuutapositsiooni keskmist maksumust tehingupäeval.

Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatakse “alternatiivsele meetodile”.

1.3.1   Vastupidiselt “tavalisele meetodile” ei toimu hilisemal kuupäeval arveldamisele kuuluvate tehingute igapäevast bilansivälist kirjendamist. Realiseeritud kasum kajastatakse ja uued keskmised kulud (välisvaluuta ostu korral) ja keskmised hinnad (väärtpaberite ostu korral) arvutatakse arvelduspäeval. (1)

1.3.2   Tehingute puhul, milles on kokku lepitud ühel aastal, kuid mille tähtaeg on järgneval aastal, toimub kasumi kajastamine vastavalt “tavalisele meetodile”. See tähendab, et realiseeritud müügilaekumised mõjutavad selle aasta kasumiaruannet, mille jooksul tehingu osas kokku lepiti ja ost muudab hoiuse keskmist kurssi sellel aastal, millal tehingus kokku lepiti.

1.4   Alljärgnev tabel kirjeldab eraldiseisvate välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite tarvis välja töötatud kahe meetodi põhilisi tunnuseid.

ARVESTUS TEHINGUPÄEVAL

“Tavaline meetod”

“Alternatiivne meetod”

VV (2)hetketehingud – käsitlemine aasta jooksul

VV ost kirjendatakse bilansiväliselt tehingupäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks tehingu/kauplemispäeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded

VV ost kirjendatakse bilansiväliselt arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

Müügist tulenev kasum ja kahjum loetakse realiseerituks arvelduspäeval. Tehingupäeval bilansis raamatupidamiskandeid ei tehta.

VV tähtpäevatehingud – käsitlemine aasta jooksul

Käsitletakse samamoodi nagu ülalkirjeldatud hetketehinguid, kirjendatakse tehingu hetkekursiga

VV ost kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval ja see mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast tehingu hetkekursiga

VV müük kirjendatakse bilansiväliselt hetketehingu arvelduspäeval Kasum ja kahjum loetakse realiseerituks hetketehingu arvelduspäeval

Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded

Perioodilõpu käsitluse kohta vt allpool.

VV hetke- ja tähtpäevatehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

Erikorda ei ole vaja, kuna tehingud kirjendatakse tehingupäeval ning kasum ja kahjum loetakse realiseerituks samal päeval

Käsitletakse samamoodi nagu “tavaline meetod” ette näeb (3)

VV müük kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1, et tuua välja VV realiseeritud kasum/kahjum majandusaasta kohta, mil tehingus kokku lepiti

VV ost kirjendatakse bilansiväliselt aastal 1 ja mõjutab välisvaluutapositsiooni keskmist maksumust alates sellest päevast.

Valuutapositsiooni ümberhindlusel aasta lõpul tuleb arvesse võtta neto ostu/müügi hetketehinguid, mille arvelduspäev on järgmisel majandusaastal.

Väärtpaberitehingud – käsitlemine aasta jooksul

Ost ja müük kajastatakse bilansiväliselt tehingupäeval. Kasum ja kahjum kajastatakse samuti sellel päeval. Arvelduspäeval bilansivälised kirjed storneeritakse ja tehakse bilansikanded (s.t sama mis VV hetketehingute puhul)

Kõik tehingud kirjendatakse arvelduspäeval (kuid vt allpool käsitlus perioodi lõpul) Seega kajastatakse mõju keskmisele soetusmaksumusele (ostu korral) ja kasumile/kahjumile (müügi korral) arvelduspäeval

Väärtpaberitehingud, mis on alustatud aastal 1 ning tehingute arvelduspäev on aastal 2

Eraldi käsitlemist vaja ei ole, kuna tehingud ja nende tagajärjed on juba tehingupäeval kirjendatud

Realiseeritud kasum ja kahjum kajastatakse aastal 1 perioodi lõpul (st sama käsitlus mis VV hetketehingutel) ning aastalõpu ümberhindlusmenetlus hõlmab oste (4)

2.   Kogunenud intressi, sealhulgas üle- või alakursi igapäevane kirjendamine

2.1.   Välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide kogunenud intressi ja üle- või alakurssi arvutatakse ja kirjendatakse iga päev, tegelikust rahavoost sõltumatult. See tähendab, et kõnealuse kogunenud intressi kirjendamine mõjutab välisvaluutapositsiooni, vastupidiselt sellele, kui intress üksnes laekub või tasutakse (5)

2.2.   Arvestatud kupongiintress ja üle-/alakursi amortisatsioon arvutatakse ja kirjendatakse alates väärtpaberi ostu arvelduspäevast kuni müügi arvelduspäevani või kuni tähtpäevani.

2.3.   Alljärgnev tabel kirjeldab viitsummade, st maksmisele kuuluvate intresside ja amortiseeritud üle/alakursi, igapäevase kirjendamise mõju välisvaluutapositsioonile:

KOGUNENUD INTRESSIDE IGAPÄEVANE KIRJENDAMINE TEKKEPÕHISE ARVESTUSE OSANA

Välisvaluutas instrumentide kogunenud intress arvutatakse ja kirjendatakse iga päev kirje tegemise päeva kursiga.

Mõju VV positsioonile

Kogunenud summad mõjutavad välisvaluutapositsiooni kirjendamise ajal ja neid hiljem ei storneerita. Viitsummad on realiseeritud, kui toimub tegelik sularaha laekumine või maksmine. Arvelduspäeval puudub seega mõju välisvaluutapositsioonile, sest kogunenud summa on juba arvestatud positsioonis, mida hinnatakse ümber perioodilisel ümberhindamisel


(1)  Välisvaluuta tähtpäevatehingute puhul muudetakse valuutapositsiooni hetketehingu arvelduspäeval (st tavaliselt kauplemispäev pluss kaks päeva).

(2)  “VV” märgib välisvaluutat.

(3)  Nagu tavaliselt võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

(4)  Võib kohaldada olulisuspõhimõtet, kui tehing ei avalda olulist mõju välisvaluutapositsioonile ja/või kasumiaruandele.

(5)  Viitsummade arvestamiseks on kaks erinevat meetodit. Esimene meetod on “kalendripäeva meetod”, mille puhul kajastatakse viitsummad igal kalendripäeval, olenemata sellest, kas tegu on nädalavahetuse, riigipüha või pangapäevaga. Teine meetod on “pangapäeva meetod”, mille puhul viitsummad kajastatakse üksnes pangapäevadel. Meetodi valiku osas ei ole eelistusi. Kui aasta viimane päev ei ole pangapäev, tuleb see kummagi põhimõtte rakendamisel viitsummade arvutamisse kaasata.


IV LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD (1)

VARAD

Bilansikirje (3)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (4)

1

1

Kuld ja kulla nõuded

Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, tükid) hoiul või “teel”. Mittefüüsiline kulud näiteks saldod kulla jooksevkontodel (kollektiivkontodel) pangas, tähtajalised hoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva

Turuväärtus

Kohustuslik

2

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

Välisvaluutas vääringustatud nõuded väljaspool euroala asuvate tehingupoolte vastu, sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala

 

 

2.1

2.1

Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Riigi kvoot miinus IMFi valduses olevad saldod eurodes. IMFi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje “Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele” alla

a)

Laenuõigused reservkvoodi piires (neto)

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

Laenueriõigused

IMFi laenueriõiguste (SDR) positsioonid (bruto)

b)

Laenueriõigused

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

c)

Muud nõuded

Üldised laenuvõtmise kokkulepped (GAB), erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini (PRGF) raames

c)

Muud nõuded

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

2.2

2.2

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

b)

Väärtpaberiinvesteeringud välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad väljaspool euroala”

Mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullkupongvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)

Kaubeldavad väärtpaberid

Turuhind ja valuuta turukurss

Kohustuslik

c)

Võõrlaenud (hoiused)

Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittekaubeldavad väärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”

c)

Võõrlaenud

Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga

Kohustuslik

d)

Muud võõrvarad

Euroalavälised pangatähed ja mündid

d)

Muud võõrvarad

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

3

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

a)

Väärtpaberid

Kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”

a)

Kaubeldavad väärtpaberid

Turuhind ja valuuta turukurss

Kohustuslik

b)

Muud nõuded

Mittekaubeldavad väärtpaberid välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad”, laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugused laenud

b)

Muud nõuded

Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna valuuta turukursiga

Kohustuslik

4

4

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

 

 

 

4.1

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud. Pöördrepotehingud seoses eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamisega

a)

Saldod pankades väljaspool euroala

Nominaalväärtus

Kohustuslik

b)

Väärtpaberiinvesteeringud välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muud finantsvarad väljaspool euroala”

Mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid

b)

Kaubeldavad väärtpaberid

Turuväärtus

Kohustuslik

c)

Laenud väljaspool euroala

Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud kaubeldavad väärtpaberid

c)

Laenud väljaspool euroala

Hoiused nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

d)

Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberid

Riigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata emitentide geograafilisest asukohast

d)

Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberid

Turuhind

Kohustuslik

4.2

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele

Nominaalväärtus

Kohustuslik

5

5

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rajapoliitika instrumentide kohaselt, mis on kirjeldatud 31.08.2000 suunise EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta lisas I (5)

 

 

5.1

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul ühenädalase tähtajaga pöördtehingud

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

5.2

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

5.3

5.3

Tasanduse pöördtehingud

Pöördtehingud, mida tehakse tasandamise vajaduse korral

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

5.4

5.4

Struktuursed pöördtehingud

Pöördtehingud, mis korrigeerivad eurosüsteemi struktuurset positsiooni finantssektori suhtes

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

5.5

5.5

Laenamise püsivõimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleöö likviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus)

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

5.6

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga

Nominaalväärtus või maksumus

Kohustuslik

6

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid” sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest ja muud nõuded. Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes. Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Nõuded, mis tulenevad RKP algatatud rahapoliitika toimingutest enne eurosüsteemiga ühinemist

Nominaalväärtus või maksumus

Kohustuslik

7

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

Kaubeldavad väärtpaberid välja arvatud kapitaliaktsiad, osalused ja muud väärtpaberid varade kirjel “Muu finantsvara” tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullkupongiga võlakirjad, rahaturu väärtpaberid sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast; tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad

Turuhind

Kohustuslik

8

8

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittekaubeldavad väärtpaberid, laenud)

Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittekaubeldavad väärtpaberid soetusmaksumuses

Kohustuslik

-

9

Eurosüsteemisisesed nõuded+)

 

 

 

-

9.1

Kapitaliosalus EKPs+)

Üksnes RKP bilansikirje

Igas RKP osa EKP kapitalis vastavalt asutamislepingule ja tema osale kapitali märkimise aluses põhikirja artikli 49.2 kohaselt

Maksumus

Kohustuslik

-

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded+)

Üksnes RKP bilansikirje

Eurodes vääringustatud nõuded EKP vastu seoses välisvaluutareservide algse ja täiendava üleandmisega asutamislepingu sätete alusel

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

9.3

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded+)

Üksnes EKP bilansikirje.

EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis +  (2)

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netonõue st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16 osalevate liikmesriikide RKPde majandusaasta 2002 emissioonitulu jaotamise kohta.

EKP jaoks: EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded vastavalt otsusele EKP/2001/15

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)+)

Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

 

 

a)

netonõuded, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka kohustuste kirjet “Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)”

a)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

b)

ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev nõue. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni sellega arvel

b)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

c)

muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele (2)

c)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

9

10

Lõpetamata arveldused

Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas teel olevad kogumisel tšekid

Nominaalväärtus

Kohustuslik

9

11

Muud varad

 

 

 

9

11.1

Euroala mündid

Euro mündid, kui RKP ei ole juriidiliselt emitent

Nominaalväärtus

Kohustuslik

9

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara

Maksumus miinus kulum

Kuluminormid:

arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid:

4 aastat

hoone sisseseade, mööbel ja seadmestik:

10 aastat

hoone ja kapitaliseeritud (kapital)remondikulud:

25 aastat

Kulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10 000 EUR: ei kapitaliseerita)

Soovituslik

9

11.3

Muud finantsvarad

Aktsiad, kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse

Sihtotstarbelise portfellina hoitavad väärtpaberid

Finantspõhivara

Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all

a)

Kaubeldavad aktsiainstrumendid

Turuväärtus

Soovituslik

b)

Kapitaliosalused ja mittekaubeldavad aktsiad

Väärtuse langusest tulenev kulu

Soovituslik

c)

Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalused

Puhasväärtus

Soovituslik

d)

Kaubeldavad väärtpaberid

Turuväärtus

Soovituslik

e)

Mittekaubeldavad väärtpaberid

Maksumus

Soovituslik

f)

Finantspõhivara

Väärtuse langusest tulenev kulu

Soovituslik

Üle-/alakurss amortiseeritakse.

Üksikasjalikud eeskirjad aktsiate kohta on sätestatud käesoleva suunise artiklis 9

 

9

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

9

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil. Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress (5)

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

11.6

Mitmesugused muud varad

Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed. Ümberhindluse vahekontod (ainult bilansikirje aasta jooksul: realiseerimata kahjum ümberhindluspäevadel aasta jooksul, mis ei ole kaetud vastavate ümberhindluskontodega kohustuste kirjel “Ümberhindluskontod”). Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud. Riigi rahaühikutes (euroala) vääringustatud mündid Jooksvad kulud (akumuleeritud netokahjum), eelnenud aasta kahjum enne katmist. Netovara (pensionid)

Nominaalväärtus/maksumus

Soovituslik

Ümberhindluse vahekontod

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Ümberhindluse vahekontod

Kohustuslik

Klientide kullahoiustega seotud investeeringud

Turuväärtus

Klientide kullaga seotud investeeringud

Kohustuslik

-

12

Aruandeaasta kahjum

 

Nominaalväärtus

Kohustuslik


KOHUSTUSED

Bilansikirje (8)

Bilansikirjete sisu liigitus

Hindamispõhimõte

Reguleerimisala (9)

1

1

Ringluses olevad pangatähed  (7)

a)

Euro pangatähed pluss/miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud kohandamiste summa vastavalt suunisele EKP/2001/15 ja otsusele EKP/2001/16

a)

Nominaalväärtus

a)

Kohustuslik

b)

Euroala siseriiklikus vääringus vääringustatud pangatähed sularahavahetuse aastal

b)

Nominaalväärtus

b)

Kohustuslik

2

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: eurodes hoiused vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas

 

 

2.1

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

Vastavalt põhikirjale kohustusliku reservi nõudega hõlmatud finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks

Nominaalväärtus

Kohustuslik

2.2

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

2.3

2.3

Tähtajalised hoiused

Tasandustehing seoses vahendite koondamisega likviidsuse vähendamiseks

Nominaalväärtus

Kohustuslik

2.4

2.4

Tasanduse pöördtehingud

Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse vähendamiseks

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

2.5

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega.

Nominaalväärtus

Kohustuslik

3

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid”. Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega. Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

4

4

Emiteeritud võlakirjad

Üksnes EKP bilansikirje - RKPde puhul ülemineku bilansikirje.

Võlakirjad vastavalt kirjeldusele suunise EKP/2000/7 I lisas. Nullkupongiga väärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse vähendamise eesmärgil

Nominaalväärtus

Kohustuslik

5

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

 

 

 

5.1

5.1

Valitsussektor

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused

Nominaalväärtus

Kohustuslik

5.2

5.2

Muud kohustused

Personali, firmade ja klientide, sealhulgas kohustuslikust reservist vabastatud finantsasutuste jooksvad arved - vt kohustuste kirje 2.1 jne, arvelduskontod; samuti tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused

Nominaalväärtus

Kohustuslik

6

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmiseni hoiused sealhulgas makse eesmärgiga kontod ja reservihalduskontod, mis kuuluvad teistele pankadele, keskpankadele, rahvusvahelistele/riigiülestele asutustele, sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjonile; samuti teiste hoiustajate arvelduskontod. Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes vääringustatud väärtpaberite haldamiseks.

Mitteosalevate RKPde TARGETi kontode saldod

Nominaalväärtus või repo maksumus

Kohustuslik

7

7

Välisvääringus vääringustatud võlad euroala residentidele

Arvelduskontod, repotehingute võlad; tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8

8

Välisvääringus vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

 

 

 

8.1

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

Arvelduskontod. Repotehingute, tavaliselt välisvaluuta varasid või kulda kasutavate investeerimistehingute, võlad

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

8.2

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

Laenamine vastavalt ERM II tingimustele

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

9

9

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud laenueriõiguste vastaskirje

SDRides vääringustatud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDRide summat

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud turukursi alusel

Kohustuslik

-

10

Eurosüsteemisisesed kohustused+)

 

 

 

-

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused+)

Üksnes EKP bilansikirje, vääringustatud eurodes

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

10.2

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused+)

Üksnes RKP bilansikirje

EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt EKP-le emiteeritud lihtvekslid

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis +  (7)

Üksnes RKP bilansikirje.

RKPde jaoks: pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisega seotud netokohustus, st sealhulgas EKP pangatähtede emissiooniga seotud eurosüsteemisisesed saldod, kompensatsioonisumma ja seda tasakaalustav raamatupidamiskanne vastavalt otsusele EKP/2001/16

Nominaalväärtus

Kohustuslik

-

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)+)

Järgmiste allkirjete netopositsioonid:

 

 

a)

netokohustused, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma - vt ka varade kirjet “Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)”

a)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

b)

ühendatava ja ümberjaotatava emissioonitulu vahest tulenev kohustus. Asjakohane üksnes ajavahemikul alates emissioonitulu kirjendamisest aastalõpu menetluste käigus kuni selle arveldamiseni iga aasta jaanuari viimasel tööpäeval

b)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

c)

muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas euro pangatähtedelt laekunud EKP kasumi vahepealne jaotamine riikide RKPdele (7)

c)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

10

11

Arveldused teel

Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel

Nominaalväärtus

Kohustuslik

10

12

Muud kohustused

 

 

 

10

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

Välisvaluuta tähtpäevatehingute, valuutavahetustehingute, intressimäära vahetustehingute, intressimäära tähtpäevalepingute, väärtpaberite tähtpäevatehingute, välisvaluuta hetketehingute hindamise tulemused tehingupäevast arvelduspäevani

Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon välisvaluuta turukursiga

Kohustuslik

10

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu

Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

10

12.3

Mitmesugused muud varad

Maksude vahekontod. Välisvaluuta krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks varade kirjel “Muud finantsvarad”. Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste. Muud vähemtähtsad kirjed. Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused. Klientide kullahoiused. Ringluses olevad mündid, juhul kui RKP on seaduslik emitent. Ringluses olevad pangatähed, mis on vääringustatud euroala riigi rahaühikutes, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui need ei kajastu kohustuste kirjel “Eraldised”.

“Pensionikohustuste netoväärtus”

Nominaalväärtus või (tagasiostu) maksumus

Soovituslik

Klientide kullahoiused

Turuväärtus

Klientide kullahoiused

Kohustuslik

10

13

Eraldised

Pensionide, valuutakursi, intressimäära ja kullahinna riski ja ning muude kulude katteks nt oodatud tulevased kulutused, eraldised euroala riigi rahaühikute katteks, mis ei ole enam seaduslikud maksevahendid, kuid on endiselt ringluses pärast sularahavahetuse aastat, kui kõnealused pangatähed ei kajastu kohustuste kirjel “Muud kohustused/Mitmesugused muud kohustused”.

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

Maksumus/nominaalväärtus

Soovituslik

11

14

Ümberhindluskontod

Kulla, eurodes vääringustatud igat liiki väärtpaberite, välisvaluutas vääringustatud igat liiki väärtpaberite ja optsioonide hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod, intressiriski tuletisinstrumentidega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevad erinevused; iga valuuta netopositsiooni, sealhulgas vääringute vahetus-/tähtpäevatehingute ja SDRide valuutakursi kõikumistega seotud ümberhindluskontod

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel

Kohustuslik

12

15

Kapital ja reservid

 

 

 

12

15.1

Kapital

Sissemakstud kapital - EKP kapital konsolideeritakse osalevate RKPde kapitaliosadega

Nominaalväärtus

Kohustuslik

12

15.2

Reservid

Kohustuslikud reservid ja muud reservid. Jaotamata kasum

RKPde sissemaksed Euroopa Keskpanka vastavalt põhikirja artiklile 49.2 konsolideeritakse vastavate summadega, mis on avaldatud varade kirjel 9.1+)

Nominaalväärtus

Kohustuslik

10

16

Aruandeaasta kasum

 

Nominaalväärtus

Kohustuslik


(1)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(2)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

(3)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.

(4)  Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.

(5)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(6)  s.o väärtpaberiga ostetud kogunenud intress.

(7)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

(8)  Esimese veeru numeratsioon viitab V, VI ja VII lisas toodud bilansiskeemidele (eurosüsteemi raamatupidamise nädalaaruanded ja konsolideeritud aastabilanss). Teise veeru numeratsioon viitab VIII lisas toodud bilansiskeemile (keskpanga aastabilanss). Tähisega “+” märgitud kirjed konsolideeritakse eurosüsteemi nädalaaruannetesse.

(9)  Käesolevas lisas loetletud bilansi koostamise ja hindamise põhimõtteid käsitletakse kohustuslikuna EKP aruannete suhtes ja kõigi RKPde aruannetes sisalduvate oluliste varade ja kohustuste suhtes eurosüsteemis st olulisena eurosüsteemi toimimise seisukohast.


V LISA

Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne pärast kvartali lõppu avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on

tehingud

kvartalilõpu ümberhindlused

tehingud

kvartalilõpu ümberhindlused

1

Kuld ja kulla nõuded

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1

Nõuded IMF vastu

2.2

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3

Tasanduse pöördtehingud

5.4

Struktuursed pöördtehingud

5.5

Laenamise püsivõimalus

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

8

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9

Muud varad

 

 

 

1

Ringluses olevad pangatähed

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

2.3

Tähtajalised hoiused

2.4

Tasanduse pöördtehingud

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4

Emiteeritud võlakirjad

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsussektor

5.2

Muud kohustused

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8

Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9

Rahvusvahelise Valuutafondi laenueriõiguste vastaskirje

10

Muud kohustused

11

Ümberhindluskontod

12

Kapital ja reservid

 

 

 

Koguvarad

 

 

 

Kohustused kokku

 

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


VI LISA

Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne kvartali jooksul avaldamiseks kasutatav skeem

(miljonit eurot)

Varad

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

Kohustused

Bilanss seisuga …

Erinevus võrreldes eelmise nädalaga, mille põhjuseks on tehingud

1

Kuld ja kulla nõuded

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1

Nõuded IMF vastu

2.2

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3

Tasanduse pöördtehingud

5.4

Struktuursed pöördtehingud

5.5

Laenamise püsivõimalus

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

8

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9

Muud varad

 

 

1

Ringluses olevad pangatähed

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

2.3

Tähtajalised hoiused

2.4

Tasanduse pöördtehingud

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4

Emiteeritud võlakirjad

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsussektor

5.2

Muud kohustused

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8

Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2

ERM II laenuvõimaöusesest tulenevad kohustused

9

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

10

Muud kohustused

11

Ümberhindluskontod

12

Kapital ja reservid

 

 

Koguvarad

 

 

Kohustused kokku

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


VII LISA

Eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss

(miljonit eurot)

Varad

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1

Kuld ja kulla nõuded

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1

Nõuded IMF vastu

2.2

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3

Tasanduse pöördtehingud

5.4

Struktuursed pöördtehingud

5.5

Laenamise püsivõimalus

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

8

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9

Muud varad

 

 

1

Ringluses olevad pangatähed

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

2.3

Tähtajalised hoiused

2.4

Tasanduse pöördtehingud

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4

Emiteeritud võlakirjad

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsussektor

5.2

Muud kohustused

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8

Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad kohustused

9

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

10

Muud kohustused

11

Ümberhindluskontod

12

Kapital ja reservid

 

 

Koguvarad

 

 

Kohustused kokku

 

 

Summad/vahesummad võivad ümardamise tõttu erineda.


VIII LISA

Keskpanga aastabilanss (2)

(miljonit eurot)

Varad

Aruandeaasta

Eelmine aasta

Kohustused

Aruandeaasta

Eelmine aasta

1

Kuld ja kulla nõuded

2

Välisvaluutas vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

2.1

Nõuded IMF vastu

2.2

Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad

3

Välisvaluutas vääringustatud nõuded euroala residentide vastu

4

Eurodes vääringustatud nõuded mitte-euroala residentide vastu

4.1

Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

4.2

ERM II laenuvõimalusest tulenevad nõuded

5

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud laenud euroala krediidiasutustele

5.1

Põhilised refinantseerimistehingud

5.2

Pikemaajalised refinantseerimistehingud

5.3

Tasanduse pöördtehingud

5.4

Struktuursed pöördtehingud

5.5

Laenamise püsivõimalus

5.6

Lisatagatise nõuetega seotud laenud

6

Muud eurodes vääringustatud nõuded euroala krediidiasutuste vastu

7

Euroala residentide eurodes vääringustatud väärtpaberid

8

Eurodes nõuded valitsussektori vastu

9

Eurosüsteemisisesed nõuded

9.1

Kapitaliosalus EKP-s

9.2

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed nõuded

9.3

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded

9.4

Netonõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (1)

9.5

Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) (1)

10

Arveldused teel

11

Muud varad

11.1

Euroala mündid

11.2

Materiaalne ja immateriaalne põhivara

11.3

Muud finantsvarad

11.4

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

11.5

Viitlaekumised ja ettemakstud kulud (1)

11.6

Mitmesugused muud varad

12

Aruandeaasta kahjum

 

 

1

Ringluses olevad pangatähed (1)

2

Rahapoliitika toimingutega seotud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

2.1

Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks)

2.2

Hoiustamise püsivoimalus

2.3

Tähtajalised hoiused

2.4

Tasanduse pöördtehingud

2.5

Lisatagatise nõuetega seotud hoiused

3

Muud eurodes vääringustatud võlad euroala krediidiasutustele

4

Emiteeritud võlakirjad

5

Eurodes vääringustatud võlad muudele euroala residentidele

5.1

Valitsussektor

5.2

Muud kohustused

6

Eurodes vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

7

Välisvaluutas vääringustatud võlad euroala residentidele

8

Välisvaluutas vääringustatud võlad mitte-euroala residentidele

8.1

Hoiused, saldod ja muud kohustused

8.2

ERM II laenudest tulenevad kohustused

9

Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje

10

Eurosüsteemisisesed kohustused

10.1

Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused

10.2

EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud kohustused

10.3

Netokohustused seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (1)

10.4

Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) (1)

11

Arveldused teel

12

Muud kohustused

12.1

Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused

12.2

Viitvõlad ja ettemakstud tulud (1)

12.3

Mitmesugused muud varad

13

Eraldised

14

Ümberhindluskontod

15

Kapital ja reservid

15.1

Kapital

15.2

Reservid

16

Aruandeaasta kasum

 

 

Koguvarad

 

 

Kohustused kokku

 

 


(1)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

(2)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(3)  Teise võimalusena võivad keskpangad avaldada täpseid summasid eurodes või muul viisil ümardatud summasid.


IX LISA

Keskpanga avaldatud kasumiaruanne (2)  (3)

(miljonit eurot)

31. detsembril ...lõppenud aasta kasumiaruanne

Aruandlus aasta

Eelmine aasta

1.1

Intressitulu  (1)

 

 

1.2

Intressikulu  (1)

 

 

1

Puhas intressitulu

 

 

2.1

Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest

 

 

2.2

Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine

 

 

2.3

Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse

 

 

2

Finantstehingute, vähendamiste ja riskieraldiste puhastulem

 

 

3.1

Tulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

3.2

Kulu seoses tasude ja eraldistega

 

 

3

Puhastulu/kulu tasudelt ja eraldistelt

 

 

4

Tulu aktsiatelt ja osalustest (4)

 

 

5

Ühendatud emissioonitulu netotulem (4)

 

 

6

Muu tulu

 

 

Puhastulu kokku

 

 

7

Personalikulu (5)

 

 

8

Halduskulud (5)

 

 

9

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum

 

 

10

Pangatähtede valmistamisteenused (6)

 

 

11

Muud kulud

 

 

12

Tulumaks ja muud valitsuse kehtestatud maksud tulult

 

 

Aruandeaasta (kahjum)/kasum

 

 


(1)  Ühtlustamisele kuuluv bilansikirje. Vt käesoleva suunise põhjendus 4.

(2)  EKP kasumiaruanne on veidi erinevas vormis. Vt 10. novembri 2006. aasta otsuse EKP/2006/17 IV lisa.

(3)  RKPde poolt avaldatavates aastaaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste hüvitamise ja emissioonitulu kohta. Ühtlustamisele kuuluvad kirjed on IV, VIII ja IX lisas tähistatud tärniga.

(4)  Keskpangad võivad selle asemel avaldada täpsed summad eurodes või muul viisil ümardatud summad.

(5)  Sealhulgas arvestatud reservid.

(6)  Seda kirjet kasutatakse juhul, kui pangatähtede tootmise teenus ostetakse sisse (keskpankadele pangatähti valmistavate väliste äriühingute teenuste maksumus). Soovitav on kanda nii siseriiklike kui ka euro pangatähtede emiteerimise kulu kulude ja tulude kontole siis, kui selle eest esitatakse arve või see kulu on muul viisil tekkinud.


X LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2002/10

Käesolev suunis

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõige 3

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 6

Artikli 8 lõige 5

Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 punkt a

Artikli 10 lõike 2 punkt a

Artikli 10 lõike 2 punkt b

Artikli 10 punkt b

Artikli 10 lõike 2 punkt c

Artikli 12 lõike 3 punkt c

Artikli 12 lõike 3 punkt c

Artikli 12 lõike 3 punkt d

Artikli 12 lõike 3 punkt d

Artikli 12 lõike 3 punkt e

Artikli 12 lõike 3 punkt e

Artikli 12 lõike 3 punkt f

Artikli 16 lõige 5

Artikli 16 lõige 6

Artikli 16 lõige 7

Artikli 17 lõige 3

Artikli 17 lõige 4

Artikli 17 lõige 3

Artikli 17 lõige 5

Artikli 17 lõige 4

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikli 22 lõige 1

Artikli 23 lõige 1

Artikli 22 lõige 2

Artikli 23 lõige 3

Artikli 22 lõige 3

Artikli 23 lõige 4

Artikli 22 lõige 4

Artikli 23 lõige 5

Artikli 22 lõige 5

Artikli 23 lõige 6

Artikli 22 lõige 6

Artikli 23 lõige 2

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 24

Artikkel 26

Artikli 25 lõige 2

Artikli 25 lõige 3

Artikli 27 lõige 2


Top