EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AB0099

Euroopa Keskpanga Arvamus, 29. november 2012 , seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik (CON/2012/99)

OJ C 39, 12.2.2013, p. 1–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

12.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 39/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

29. november 2012,

seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik

(CON/2012/99)

2013/C 39/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

10. juulil 2012 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EMÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (1) (edaspidi „ettepanek direktiivi kohta”). 27. juulil 2012 sai EKP Euroopa Parlamendilt taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga direktiivi kohta.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiiv sisaldab sätteid, mis mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kaasaaitamist krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele, liidu rahapoliitika määratlust ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamist. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab igati maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku väljatöötamist ning takistuste kõrvaldamist tõhusaks kriisilahenduseks finantsasutustes. Finantsasutused peaksid makseraskustega tegelema vastavalt kehtestatud korrale viisil, mis tagab finantssüsteemi stabiilsuse tervikuna ning hoiab avaliku sektori kulud ja majandushäired minimaalsel tasemel. Eelkõige toetab EKP liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse raamistikku, mille eesmärk on tagada liidu finantsstabiilsus ning seeläbi ühisturu toimimine ka kriisi ajal. Eesmärgi saavutamiseks on vaja välja töötada ühtsed toetusmeetmed finantsasutuste makseraskustega tegelemiseks – näiteks maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavad, sildasutuse vahend, kohustustest vabastamise vahend, ettevõtte müügi vahend ja varade eraldamise vahend. EKP toetab asjaolu, et ettepanek on kooskõlas rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud finantsasutuste tõhusa kriisilahenduse korra põhialustega, (2) milles nõutakse siseriiklike kriisilahenduskordade ühtlustamist ning piisavate vahendite ja volituste andmist tõhusaks kriisilahenduseks. Nimetatud põhialuste rakendamine võimaldab kiiret sekkumist, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus.

EKP on seisukohal, et direktiiv on äärmiselt oluline samm liidu ühtse kriisilahenduse raamistiku väljatöötamisel ning tuleks seetõttu kiiresti vastu võtta. Samal ajal tuleb astuda edasisi samme üht pangandusliidu sammast esindava ühtse kriisilahendusmehhanismi väljatöötamiseks. Seetõttu kutsub EKP komisjoni üles esitama kiiresti eraldi ettepaneku ühtse kriisilahendusmehhanismi, sealhulgas ühtse Euroopa saneerimis- ja likvideerimisfondi aspektide kohta. Asjaomast fondi peaks vähimal juhul rahastama finantsasutused. Finantsturu liidu edukaks väljakujundamiseks on väga tähtis tagada kolme samba omavaheline kooskõla.

KONKREETSED MÄRKUSED

1.   Kriisilahenduse määratlus

Ettepandud direktiivis on kriisilahendus määratletud kui asutuse restruktureerimine, et tagada asutuse oluliste funktsioonide jätkuvus, säilitada finantsstabiilsus ning taastada kogu asutuse või selle osa elujõulisus (3). EKP on seisukohal, et kriisilahenduseks on vaja kehtestada selge hierarhia. Selles suhtes peaksid makseraskustes olevad või tõenäoliselt makseraskustesse sattuvad finantsasutused põhimõtteliselt kuuletuma kriisilahendusasutuse otsusele ning kriis lahendatakse vajaduse korral ja avalikes huvides kriisilahendusvahendeid kasutades, sealhulgas süsteemse riski maandamiseks. Kui kriisilahendusasutuse hinnangul ei esine avalike huvidega seotud probleeme, tuleks asutus likvideerida sellistele asutustele siseriiklikult kohaldatava maksejõuetusmenetluse kohaselt. Ühtlasi peaks asutuse restruktureerimist tegevust jätkava ettevõttena kaaluma vaid juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides finantsstabiilsuse säilitamiseks ning kui kriisi tavapärane lahendus asjaomases krediidiasutuses kahjustaks finantssüsteemi stabiilsust ja suurendaks piiriülese leviku ohtu. Ettepandud direktiiv peaks täpsustama, et kriisilahenduse eesmärk ei ole mitte makseraskustesse sattunud asutuse säilitamine, vaid oluliste funktsioonide jätkuvuse tagamine (4).

2.   Kriisilahenduse tingimused ja erakorralise riikliku finantstoetuse vajaduse hindamine

2.1.

Ettepandud direktiivi kohaselt on kriisilahendusmeetmete rakendamise üks tingimus pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse otsus krediidiasutuse või investeerimisühingu makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise kohta (5). EKP on seisukohal, et asutuse makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise üle otsustamine tuleks kriisilahendusmeetmete kiire ja tõhusa rakendamise huvides anda selgesõnaliselt pädevale asutusele.

2.2.

Ettepandud direktiiv sätestab, et makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise üks näitaja on riigiabi vajadus. Samas aga näeb seesama ettepandud direktiivi säte ette, et kahte tüüpi riigiabi asjaomase näitajana ei käsitleta (6). EKP küll toetab sellise riigiabi kasutamisele tähtaja kehtestamist, (7) kuid märgib, et asjaomase näitaja alusel võib makseraskustes olevate või tõenäoliselt makseraskustesse sattuvatena käsitleda paljusid hetkel riigiabi saavaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. EKP leiab, et asutuse makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise asjaolude üle otsustamine peaks põhinema vaid asutuse usaldatavuse olukorra hindamisel. Seetõttu ei tohiks pelk riigiabi vajamise asjaolu iseenesest olla piisav objektiivne kriteerium (8). Selle asemel peaks riigiabi andmise aluseks olevaid asjaolusid käsitlema asutuse usaldatavuse olukorra hindamisel.

3.   Keskpankade kaasamine maksevõime taastamisse ja kriisilahendusse

3.1.

Keskpankadel on makrotasandi usaldatavuse ja finantsstabiilsuse tagamise kohustus. Samuti on keskpankadel eksperditeadmised finantsturgude kohta. Seega tuleks neid kaasata kriisilahenduse protsessi, kuna nad aitavad saavutada kriisilahenduse eesmärke ning samal ajal minimeerida soovimatuid negatiivseid tagajärgi keskpanga ülesannete täitmisele ning makse- ja arveldussüsteemide toimimisele. Selles suhtes võiksid keskpangad anda oma panuse maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavade hindamisse – näiteks võimalikku mittenõuetekohast finantsvõimenduse vähendamist põhjustavate asjaolude esinemise tõenäosuse hindamisse. Samuti võib keskpanku kaasata kriisilahendusasutuse tegevuse hindamisse, arvestades asjaolu, et üks põhieesmärk on süsteemsete häirete ärahoidmine (9). Seetõttu peab EKP vajalikuks, et liikmesriigid tagaksid piisava infovahetuse keskpanga ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahel juhul, kus keskpank ei ole kriisilahendusasutus (10).

3.2.

Ettepandud direktiivi kohaselt ei eelda asutuse poolt pärast finantsolukorra märkimisväärset halvenemist olukorra lahendamiseks koostatavad ja järgitavad maksevõime taastekavad juurdepääsu erakorralisele riiklikule finantstoetusele. Siiski peavad maksevõime taastekavad sisaldama analüüsi, kuidas ja millal taotleb asutus halvenenud tingimustes võimalust kasutada keskpanga vahendeid ning olemasolevat tagatist (11). EKP soovib rõhutada, et nimetatud säte ei tohiks kuidagi mõjutada keskpanga õigust sõltumatult ning omal äranägemisel otsustada keskpanga likviidsuse andmise üle maksejõulistele krediidiasutustele nii tavapäraste rahapoliitiliste meetmete kui ka erakorralise likviidsusabi osas kooskõlas Lepingus kehtestatud keskpankade rahastamiskeelust tulenevate piirangutega (12).

3.3.

Ettepandud direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse kehtestada ühe kriisilahendusmeetmena ka õigus luua sildasutus ning varahaldusvahend ja hallata nende tegevust. Ettepandud direktiiv sätestab, et sildasutus on osaliselt või täielikult ühe või mitme riigiasutuse omanduses ning varahaldusvahend on täielikult ühe või mitme riigiasutuse omanduses (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus) (13). Juhul kui keskpank tegutseb kriisilahendusasutusena, (14) peab kahtluse välistamiseks selgelt sätestama, et keskpank ei võta üle ega finantseeri ühelgi juhul selliste asutuste kohustusi. Keskpanga roll asutuse omanikuna peab igal juhul olema kooskõlas Lepingu artiklis 123 sätestatud ning nõukogu määruses (EÜ) nr 3603/93 (15) täpsustatud keskpankade rahastamiskeeluga. Muu hulgas hõlmab see keskpanga poolt igasuguste kohustuste rahastamist, mis avalikul sektoril on kolmandate isikute ees. Lisaks ei tohi vastava rolli täitmine piirata keskpanga sõltumatust, eelkõige finantsilist ja institutsioonilist sõltumatust.

3.4.

EKP märgib, et ettepandud direktiiv kehtestab vaid miinimumkriteeriumid, millele sildasutused ja varahaldusvahendid peavad nende loomisel riigiasutuste poolt vastama. EKP soovib rõhutada, et rahastamise läbipaistvus on üks peamisi avalike vahendite kasutamise õiguspärasust ja vastutust mõjutavaid elemente, mille tagamisest on eurosüsteem huvitatud. Selles suhtes toetab EKP ettepandud direktiivi sätet, mille kohaselt kannavad põhimõtteliselt kõik kriisilahenduskulud aktsionärid ja võlausaldajad või muud rahastamismehhanismid, kui aktsionäride ja võlausaldajate vahendid on ammendunud (16). EKP soovib siiski rõhutada, et keskpankade rahastamiskeelu kohaselt ei tohi keskpangad nimetatud rahastamismehhanisme finantseerida. Eelkõige puudutab see alternatiivseid rahastamisviise, (17) mis on sätestatud ettepandud direktiivis (18).

4.   Riikide määratud asutuste kaasamine maksevõime taastekavade hindamisse

Ettepandud direktiiv sätestab pädevate asutuste kohustuse vaadata läbi maksevõime taastekavad, tagamaks muu hulgas, et kava on võimalik tõhusalt rakendada ka finantssurutise olukorras, omamata olulist negatiivset mõju finantssüsteemile ka juhul, kui teised asutused rakendavad samal ajal oma maksevõime taastekava (19). Tagamaks, et sellise läbivaatuse käigus arvestatakse kõikide asjakohaste süsteemsete probleemidega, kaasa arvatud maksevõime taastekavade koosrakendamise üldine mõju, mis võib põhjustada protsüklilist käitumist või karjamentaliteeti, peab EKP vajalikuks, et pädevad asutused viiksid hindamise läbi koostöös riigi määratud asutustega, kui need asutused on eraldi üksused (20).

5.   Grupisisene finantstoetus

Ettepandud direktiiv sätestab liikmesriikide kohustuse tagada, et grupi üksustel oleks võimalus sõlmida grupisiseseid finantstoetuse lepinguid (21). EKP kiidab nimetatud nõude heaks, eelkõige selles osas, et kavandatud lepingud, mille pädevad asutused on kinnitanud, võib esitada heakskiitmiseks kõigi lepingu sõlmimiseks nõusoleku andnud grupi üksuste aktsionäride üldkoosolekule. EKP märgib siiski, et kõnealuste vabatahtlike lepingute rakendamine liikmesriikide õigussüsteemides on seotud keeruliste õiguslike probleemidega. Lepingute kasutamine sõltub ka sellest, kuidas vastavad sätted sobituvad liikmesriigi maksu-, maksejõuetus- ja ühinguõigusega, näiteks grupisiseste tehingute vastavus turuväärtuse põhimõttele (22). Seetõttu peab EKP vajalikuks kaaluda lisasätete kehtestamist vabatahtlike lepingute alusel heaks kiidetud ja teostatud grupisiseste tehingute õiguskindluse ja jõustatavuse tagamiseks.

6.   Kohustustest vabastamise vahend ja kohustuste allahindamise õigused

6.1.

EKP toetab kohustustest vabastamise vahendi väljatöötamist kohustuste allahindamise või konverteerimise mehhanismina makseraskustes olevate või tõenäoliselt makseraskustesse sattuvate asutuste kahjude katmise eesmärgil. Kohustustest vabastamise vahend tuleb välja töötada kooskõlas rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud tõhusa kriisilahenduse korra põhialustega, (23) eelkõige selles osas, mis puudutab kohustustest vabastamise õiguse kohaldamist kriisilahendusasutuse poolt kriisilahenduse korra kohaselt likvideerimismenetluses kohaldatava võlausaldajate hierarhia põhjal. EKP toetab sellise kohustustest vabastamise vahendi väljatöötamist liikmesriikide poolt 1. jaanuariks 2018 (24). Nimetatud tähtaeg võimaldaks teha vahendiga edasist tööd, eelkõige selles osas, mis puudutab kohustustest vabastamise vahendite sihttaseme miinimumnõude kehtestamist, säilitades samal ajal kohustustest vabastamise vahendi üldise rakendusala. Ühtlasi plaanib EKP anda oma panuse kohustustest vabastamise vahendi kui kriisilahendamise mehhanismi mõju edasisse analüüsi, muu hulgas selles osas, mis puudutab kiire elluviimise võimalusi, nn kaskaadi põhimõtte järgimist kahju hüvitamisel, konverteerimise ja allahindamise mehaanikat (25) ning võimalikku mõju tuletisinstrumentide turule. Selles suhtes tuleks kohustustest vabastamise vahendit analüüsida sildpankade loomise vaatenurgast, sest sildasutuse vahend võimaldab saavutada sarnased tulemused nagu kohustustest vabastamise vahendi korral.

6.2.

EKP arvates tuleks kriisilahendusmeetmeid rakendada vaid õigustatud juhtudel ning moraalse ohu vähendamiseks kehtestatud asjakohastel tingimustel (26). Nagu eespool mainitud, peaks makseraskustesse sattunud või tõenäoliselt makseraskustesse sattuvaid asutusi põhimõtteliselt likvideerima tavalise maksejõuetusmenetluse alusel, kasutades vajaduse korral kriisilahendusmeetmeid. Selles suhtes peaks kohustustest vabastamise õigust kriisilahendusmeetmena peamiselt kasutama vaid selliste asutuste puhul, kes ei ole enam elujõulised. EKP arvates peaks kohustustest vabastamise võimalust tegevust jätkava ettevõttena (27) makseraskustesse sattunud või tõenäoliselt makseraskustesse sattuva asutuse puhul kasutama vaid erakorralistel õigustatud juhtudel.

EKP toetab seda, et kohustustest vabastamisega kaasneb alati juhtkonna väljavahetamine ning asutuse ja selle tegevusvaldkondade järgnev restruktureerimine, mis tegeleks asutuse maksejõuetuse põhjustega (28).

6.3.

Ettepandud direktiiv näeb ette Euroopa Pangandusjärelevalve (EPJA) kohustuse esitada komisjonile aruanne, mis käsitleb nõude rakendamist, mille kohaselt peab asutustel olema alati piisav omavahendite ja allahinnatavate kohustuste kogusumma, mis on väljendatud protsendina asutuse kogukohustustest (29). EKP arvates on vaja teha edasist tööd, hindamaks, kas kohustustest vabastamise miinimumnõue peaks olema väljendatud protsendina asutuse kogukohustustest või protsendina riskiga kaalutud varadest. Viimase eelis on asjaolu, et arvesse võetakse ka asutuse varadega seotud riske. EKP soovitab, et vastava hindamise viiks läbi EPJA. Ühtlasi soovitab EKP, et EPJA esitaks komisjonile nõude kehtestamisega asutustele kaasneva mõju analüüsi ning hinnangu abikõlblike instrumentide pangandussektoris hoidmise keelu või piirangu nõude kehtestamise otstarbekuse kohta.

6.4.

Ettepandud direktiiv sätestab, et enne mis tahes kriisilahendusmeetme võtmist kasutavad kriisilahendusasutused allahindamisõigust (30). Kapitaliinstrumentide allahindamine on seega kriisilahendusõigus, (31) mida kohaldatakse enne, kui asutuse suhtes algatatakse kriisilahendus. EKP toetab kapitaliinstrumentide allahindamise õigust enne kriisilahenduse algatamist. Asutuste rekapitaliseerimist silmas pidades soovitab EKP kahtluste vältimiseks nii ka ettepandud direktiivis selgelt sõnastada. Samuti on kohustustest vabastamise protsessi erinevate etappide vastastikuse mõju selgitamiseks soovitav, et komisjoni viiks läbi juhtumiuuringuid ja kohustustest vabastamise vahendi kohaldamise simulatsioone.

7.   Kriisilahenduse rahastamine ja rahastamismehhanismide kavandatav maht

7.1.

Adekvaatne kriisilahendusraamistik peaks tagama, et kriisilahenduse kulud katavad eelkõige kriisilahenduse objektiks oleva asutuse aktsionärid ja võlausaldajad ning erasektor tervikuna. Seetõttu toetab EKP asjaolu, et ettepandud direktiivi kriisilahendusvahendid ja -õigused võimaldavad panna kriisilahenduse rahastamise kulud aktsionäride ja võlausaldajate õlule. Ettepandud direktiiv näeb ette ka kaks uut kriisilahenduse rahastamise allikat: riiklikud rahastamismehhanismid ja osamaksud hoiuste tagamise skeemi (32).

7.2.

Mööndes kriisilahenduse rahastamise lisaallikate kasulikkust, on EKP seisukohal, et ambitsioonikas ettepanek luua Euroopa rahastamismehhanismide süsteem ei lahenda piiriülese kriisilahendusega seotud olulisi küsimusi, näiteks koordineerimist ja kulude jagamist. Ettepandud laenuandmissüsteem teeb 27 liikmesriigi ametiasutuste kontrollitavad siseriiklikud rahastamismehhanismid veel keerulisemaks ega täpsusta olulisi küsimusi, näiteks laenuandjate ja laenuvõtjate õigusi ja kohustusi.

8.   Hoiuste tagamise skeemide kasutamine kriisilahenduse rahastamiseks

8.1.

Ettepandud direktiiv sätestab, et asutusega seotud hoiuste tagamise skeem vastutab kahju eest kuni summani, mida tal oleks tulnud kanda tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt (33). Tagatud hoiused võivad kohustuste ülekandmisel sildasutusele hoiuste tagamise skeemi kaasamist oluliselt mõjutada. Eeldades, et muud tingimused püsivad muutumatuna, mõjutab hoiuste tagamise skeemi kriisilahendusmeetmetes osalemise määr kahest teisest kättesaadavast allikast (rahastamismehhanismid ja tagatiseta võlausaldajad) vajaliku rahastamise määra. Ebaselgus võlausaldajate hulgas võib suurendada võlausaldajate, klientide ja teiste osapoolte ennetava pangajooksu riski, mis võib realiseerudes õõnestada mehhanismi põhieesmärki.

8.2.

Ettepandud direktiiv võimaldab liikmesriikidel näha ette, et nende territooriumil loodud hoiuste tagamise skeemide käsutuses olevaid finantsvahendeid võib kasutada kriisilahenduse rahastamiseks (34). Kuigi EKP toetab sätet, mis võimaldab hoiuste tagamise skeemi ja kriisilahenduse rahastamise vahelist sünergiat, peab EKP äärmiselt oluliseks tagada, et see ei ohustaks mingil määral hoiuste tagamise skeemi peamist funktsiooni, milleks on kindlustatud hoiuste kaitsmine. EKP toetab asjaolu, et ettepandud direktiiv annab eelisõiguse hoiuste tagamise skeemiga hõlmatud hoiustajatele hüvitise maksmiseks, kui hoiuste tagamise skeemilt taotletakse üheaegselt olemasolevate finantsvahendite kasutamisega kriisilahenduse rahastamiseks ka oma tavapärase funktsiooni täitmist – kindlustatud hoiustajatele hüvitise maksmist – ning olemasolevad finantsvahendid ei ole piisavad, et rahuldada kõiki neid taotlusi (35).

Õiguskindluse saavutamiseks soovitab EKP selgesõnaliselt määratleda hoiuste tagamise skeemi rolli kriisilahenduse rahastamisel, hoolimata valitavast kriisilahendusvahendist ning meetmete kohaldamise viisist.

Ettepandud direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kuuluvad hoiuste tagamise skeemid samasse järku tagamata nõuetega, mis ei ole eelisnõuded (36). Selline lähenemine tundub olevat vastuolus loaga kehtestada liikmesriikides nõuete eelisjärjekord hoiuste tagamise skeemiga kaetud hoiuste osas. Hetkel on kuus liikmesriiki – Bulgaaria, (37) Kreeka, (38) Läti, (39) Ungari, (40) Portugal (41) ja Rumeenia (42) – kehtestanud eelisjärjekorra hoiuste tagamise skeemi poolt õiguste ülemineku tulemusena saadud nõuetele pärast tagatud hoiustele vastava summa väljamaksmist, ning aidanud seeläbi tagada, et hoiuste tagamise skeem on vajaduse korral alati piisavalt rahastatud.

Eelisjärjekorra kehtestamise mõju suhtes on väljendatud väga erinevaid seisukohti. Arvatakse, et hoiustajatele eelisjärjekoha andmine võib mõjutada pankade rahastamiskulu ning et teised võlausaldajad hakkavad tegema suuremaid jõupingutusi oma nõuete tagamiseks. Samas leevendaks seda teatud määral asjaolu, et eelisnõuded kehtivad vaid tagatud hoiuste osas. Pealegi peaks tagatisega hoiustajatele eelisjärjekoha kehtestav õiguskord soodustama ettepandud direktiivis sätestatud kriisilahendusmeetmete (näiteks ettevõtte müügi vahend, sildasutuse vahend) kasutamist. Finantsstabiilsuse seisukohast tuleks eelisnõudeõigust tagatud hoiuste osas toetada, kuna see vähendab pangajooksu riski, kindlustatud hoiustajate võimalikke kahjusid likvideerimisstaadiumis ning hoiuste tagamise skeemi liigset ekspluateerimist (43).

9.   Üldsuse teavitamine turustamisest

Ettepandud direktiiv sätestab, et üldsuse teavitamist sellise kriisilahenduse objektiks oleva asutuse turustamisest, mis müüb oma äri või osa sellest ettevõtte müügi vahendi raames, võib edasi lükata (44). EKP arvates võib osutuda vajalikuks avalikult kaubeldavaid finantsinstrumente puudutava hinnatundliku info avaldamine edasi lükata ka muude kriisilahendusvahendite kohaldamisel. Ettepandud direktiivi asjakohased sätted (45) peaks kehtestama üldreeglina mis tahes kriisilahendusvahendi kohaldamisel, kui hinnatundliku info avaldamise edasilükkamine võib olla õigustatud asutuse huvide kaitsmise eesmärgil.

10.   Maksevõime taastamise ja kriisilahenduse eeskirjade edasine ühtlustamine

10.1.

EKP toetab maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku väljatöötamist ka süsteemse tähtsusega mittepankadest finantseerimisasutustele, näiteks kindlustusseltsidele ja turuinfrastruktuuridele (46). Seda tuleks koordineerida rahvusvaheliste algatustega.

10.2.

Tuleks jätkata pingutusi liikmesriikide maksejõuetusõiguse edasiseks minimaalseks ühtlustamiseks. Maksejõuetusõiguse erinevus – näiteks võlausaldajate nõuete hierarhia kehtestamine – mõjutab märkimisväärselt kriisilahendusvahendite rakendamist, eelkõige varade ja kohustuste realiseerimist kriisilahendusvahendite raames.

Frankfurt Maini ääres, 29. november 2012

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  KOM(2012) 280 lõplik.

(2)  Vt „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid” („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions”), oktoober 2011, kättesaadav finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel http://www.financialstabilityboard.org, ja Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) aruanne „Piiriüleste pankade kriisilahenduse grupi aruanne ja soovitused” („Report and Recommendations of the Cross-border Bank Resolution Group”), märts 2010, kättesaadav Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) veebilehel http://www.bis.org

(3)  Vt ettepandud direktiivi artikli 2 punkt 1.

(4)  Vt ka EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011, lk 4 ja 5. Kõik viidatud EKP dokumendid on kättesaadavad EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu. Vt ka EKP muudatusettepanek 3.

(5)  Vt ettepandud direktiivi artikli 27 lõike 1 punkt a.

(6)  Vt ettepandud direktiivi artikli 27 lõike 2 punkti d alapunktid i) ja ii).

(7)  Vt ettepandud direktiivi artikli 27 lõike 2 punkti d teine lõik.

(8)  Vt ettepandud direktiivi artikli 27 lõike 2 punkt d kooskõlas artikli 2 lõikega 26. Vt ka muudatusettepanekud 2 ja 8.

(9)  Vt ka EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011, lk 6, punkt 9.

(10)  Selles suhtes on ettepanded direktiivi artikli 74 lõike 3 punkt b küll samm õiges suunas, kuid kohase informatsiooni jagamise ja koostöö tagamiseks sellest ei piisa. Vt ka muudatusettepanekud 4 ja 23.

(11)  Vt ettepandud direktiivi artikli 5 lõige 3; vt kriisilahenduskavade osas ka ettepandud direktiivi artikli 9 lõige 2.

(12)  Vt EKP lähenemisaruanne, 2012, lk 29. Vt ka muudatusettepanek 1.

(13)  Vt ettepandud direktiivi artikli 34 lõige 2 ja artikli 36 lõige 2.

(14)  Vt EKP arvamus CON/2011/39.

(15)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 3603/93, 13. detsember 1993, asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta (EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1).

(16)  Vt ettepandud direktiivi artikli 92 lõige 2.

(17)  Vt ettepandud direktiivi artikkel 96.

(18)  Vt EKP arvamus CON/2011/103 punkt 4 ning EKP arvamus CON/2010/83 punkt 6.3.

(19)  Vt ettepandud direktiivi artikli 6 lõike 2 punkt b.

(20)  Vt muudatusettepanek 5.

(21)  Vt ettepandud direktiivi artiklid 16–22.

(22)  Nõue, mille kohaselt grupisisesed tehingud peavad vastama turuväärtusele, on enamiku liikmesriikide (v.a Hispaania) ühinguõiguse üldpõhimõte. Vt siseturu ja teenuste peadirektoraadile 2008. aastal saadetud DBB raport grupisiseste ülekannete õiguslike piirangute kohta, mis nimetatud riskile tähelepanu juhtis.

(23)  Vt „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid” („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions”), oktoober 2011, kättesaadav finantsstabiilsuse nõukogu veebilehel http://www.financialstabilityboard.org

(24)  Vt ettepandud direktiivi artikli 115 lõike 1 kolmas lõik.

(25)  Vt EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), lk 4.

(26)  Vt ka EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011, lk 5.

(27)  Tegevust jätkav ettevõte on määratletud kui asutus, mille tegevus jätkub ilma asutuse likvideerimise kavatsuseta nähtavas tulevikus. Tegemist on vastandiga tegevust mittejätkavale ettevõttele, mille puhul säilitatakse küll kriitilised funktsioonid, ent mitte äriüksuses, mille suhtes kohaldati kriisilahendusmeetmeid ning mis kuulub likvideerimisele.

(28)  Vt ettepandud direktiivi põhjendus 46.

(29)  Vt ettepandud direktiivi artikli 39 lõige 6.

(30)  Vt ettepandud direktiivi artikli 51 lõige 1.

(31)  Vt ettepandud direktiivi artikli 56 lõike 1 punkt f.

(32)  Artikkel 96. Kui rahastamismehhanismid võtavad laenu ka keskpangast, võib tegemist olla keskpangapoolse rahastamisega. Vt selles osas punkt 3.4 ja muudatusettepanek 29.

(33)  Vt ettepandud direktiivi artikli 99 lõige 1.

(34)  Vt ettepandud direktiivi artikli 99 lõige 5.

(35)  Vt ettepandud direktiivi artikli 99 lõige 8.

(36)  Vt ettepandud direktiivi artikli 99 lõige 2.

(37)  Hoiuste tagamise skeemi eeliskreeditori staatus on kehtestatud pankade maksejõetuse seaduse artikli 94 lõikes 1 (Darjaven vestnik nr 92, 27.9.2002).

(38)  Hoiustaja eeliskreeditori staatus on kehtestatud seaduse 3746/2009, millega võetakse üle direktiiv 2005/14/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta ja direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja muid sätteid (FEK A 27, 16. veebruar 2009), paragrahvi 4 lõikes 16. Hoiuste tagamise skeemi staatus on kehtestatud paragrahvi 13a lõikes 4.

(39)  Krediidiasutuste seadus, 5. oktoober 1995 (LV 163(446), 24. oktoober 1995). Eelisjärjekord tagatisega hoiustajatele kehtestati paragrahvi 192 lõikes 1 21. mail 1998.

(40)  Krediidi- ja finantsasutuste seadus CXII, 1996 (Magyar Közlöny 1996/109, 12. detsember 1996) ning täpsemalt hoiuste tagamise skeemi täpsustamise seaduse peatükk XV. Kõikide (mitte ainult tagatud) hoiuste nõuete eelisjärjekord on kehtestatud seaduse paragrahvi 183 lõikes 1.

(41)  Vt 31. detsembri 1992. aasta dekreetseadus nr 298/92 krediidi- ja finantsasutuste õigusraamistiku kohta (konsolideeritud versioon), paragrahv 166-A (D.R. nr 30, I, 10.2.2012).

(42)  Valitsuse määrus nr 10/2004 krediidiasutuste saneerimis- ja pankrotimenetluse kohta, mida on muudetud ja täiendatud eelkõige paragrahviga 38, annab eelisõiguse tagatud hoiustest tulenevatele nõuetele, sealhulgas hoiuste tagamise skeemi nõuetele, mis tulenevad tagatisega hoiustajatele hüvitise maksmisest, pärast seda kui pankrotimenetlusega seonduvad kulud on tasutud (Monitorul Oficial al României, 1. osa, nr 84, 30.1.2004).

(43)  Vt EKP arvamus CON/2011/83.

(44)  Vt ettepandud direktiivi artikli 33 lõige 2.

(45)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta, artikli 12 lõige 3 (ELT L 96, 12.4.2003, lk 16).

(46)  Vt selles osas Euroopa Komisjoni konsultatsioon võimaliku maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta finantsasutustele, kes ei ole pangad (Commission’s Consultation on a possible recovery and resolution framework for financial institutions other than banks), 5. oktoober 2012, kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/consultation-document_en.pdf


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Põhjendus 21

„Maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavades ei tohiks eeldada, et vajaduse korral saadakse erakorralist riiklikku finantstoetust, ega lükata kahjuriski maksumaksja õlule. Juurdepääsu keskpanga pakutavatele likviidsusvahenditele, sealhulgas hädaolukorra likviidsusvahenditele, ei peaks käsitama erakorralise riikliku finantstoetusena, tingimusel et asutus on likviidsustoetuse andmise ajal maksevõimeline ning selline toetus ei moodusta üldise abipaketi osa; et kogu abivahendile on antud tagatis, mille väärtus on alla hinnatud vastavalt selle kvaliteedile ja turuväärtusele ning et keskpank võtab meetme omal algatusel ja sellel puudub riiklik edasitagatis.”

„Maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavades ei tohiks eeldada, et vajaduse korral saadakse erakorralist riiklikku finantstoetust, ega lükatakse kahjuriski maksumaksja õlule või saadakse juurdepääs keskpanga likviidsusele. Juurdepääsu keskpanga pakutavatele likviidsusvahenditele, sealhulgas hädaolukorra likviidsusvahenditele, ei peaks käsitama erakorralise riikliku finantstoetusena, tingimusel et asutus on likviidsustoetuse andmise ajal maksevõimeline ning selline toetus ei moodusta üldise abipaketi osa; et kogu abivahendile on antud tagatis, mille väärtus on alla hinnatud vastavalt selle kvaliteedile ja turuväärtusele ning et keskpank võtab meetme omal algatusel ja sellel puudub riiklik edasitagatis.

Selgitus

Keskpangad annavad likviidsust TARGET2s või rahapoliitika meetmetes osalevatele kõlblikele tehingupooltele, (2) et tagada maksesüsteemide ja rahapoliitika tõrgeteta toimimine. Lisaks võivad keskpangad anda likviidsust erakorralistel juhtudel ja juhtumipõhiselt ajutiselt mittelikviidsetele, ent muidu maksejõulistele krediidiasutustele  (3). Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavad ei kasutaks ära keskpanga likviidsusabi kättesaadavust. Keskpangad otsustavad sõltumatult ning omal äranägemisel keskpanga likviidsuse andmise üle maksejõulistele krediidiasutustele lepingus sätestatud keskpankade rahastamiskeelu piirangute kohaselt  (4).

Muudatus 2

Põhjendus 24

„Kriisilahendusraamistikuga tuleks ette näha kriisi lahendamine õigel ajal, st enne, kui maksevõimetus kajastub investeerimisühingu bilansis ja enne, kui kogu omakapital on likvideeritud. Kriisi tuleks hakata lahendama siis, kui asutus ei ole enam või tõenäoliselt ei ole enam elujõuline ning muud meetmed on osutunud ebapiisavaks, et asutuse maksejõuetust ära hoida. Asjaolu, et asutus ei vasta tegevusloa nõuetele, ei tohiks iseenesest õigustada kriisi lahendamise alustamist, eelkõige juhul kui asutus on või tõenäoliselt on veel elujõuline. Asutus on makseraskustes või tõenäoliselt satub nendesse, kui ta rikkunud või on tõendeid, et ta võib rikkuda tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud kapitalinõudeid, sest ta on kandnud või kannab tõenäoliselt kahju, mis ammendab kõik või põhimõtteliselt kõik selle omavahendid, kui asutuse varad on kohustustest väiksemad või jäävad tõenäoliselt kohustustest väiksemaks, kui asutus ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi õigel ajal tasuda või kui asutus taotleb erakorralist riiklikku finantstoetust. Vajadus keskpangast erakorralise likviidsusabi järele ei peaks iseenesest olema tingimus, millega saaks piisavalt tõendada, et asutus ei suuda või lähiajal tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi õigel ajal tasuda. Selleks et säilitada finantsstabiilsus, eelkõige süsteemse likviidsuspuudujäägi korral, ei tohiks keskpankade antavad riigigarantiid likviidsusvahenditele või äsja võetud kohustustele antavad riigigarantiid anda õigust kriisilahendusraamistiku kohaldamiseks, kui on täidetud mitu tingimust.Eelkõige tuleks riigigarantiimeetmed riigiabi raamistiku alusel heaks kiita ning need ei tohiks moodustada üldise abipaketi osa, samuti tuleks garantiimeetmete rakendamist ajaliselt rangelt piirata. Mõlemal juhul peab pank olema maksevõimeline.”

„Kriisilahendusraamistikuga tuleks ette näha kriisi lahendamine õigel ajal, st enne, kui maksevõimetus kajastub investeerimisühingu bilansis ja enne, kui kogu omakapital on likvideeritud. Kriisi tuleks hakata lahendama siis, kui asutus ei ole enam või tõenäoliselt ei ole enam elujõuline ning muud meetmed on osutunud ebapiisavaks, et asutuse maksejõuetust ära hoida. Asjaolu, et asutus ei vasta tegevusloa nõuetele, ei tohiks iseenesest õigustada kriisi lahendamise alustamist, eelkõige juhul kui asutus on või tõenäoliselt on veel elujõuline. Asutus on makseraskustes või tõenäoliselt satub nendesse, kui ta rikkunud või on tõendeid, et ta võib rikkuda tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud kapitalinõudeid, sest ta on kandnud või kannab tõenäoliselt kahju, mis ammendab kõik või põhimõtteliselt kõik selle omavahendid, kui asutuse varad on kohustustest väiksemad või jäävad tõenäoliselt kohustustest väiksemaks, kui asutus ei suuda või tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi õigel ajal tasuda.või kui asutus taotleb erakorralist riiklikku finantstoetust. Vajadus keskpangast erakorralise likviidsusabi järele ei peaks iseenesest olema tingimus, millega saaks piisavalt tõendada, et asutus ei suuda või lähiajal tõenäoliselt ei suuda oma kohustusi õigel ajal tasuda. Selleks et säilitada finantsstabiilsus, eelkõige süsteemse likviidsuspuudujäägi korral, ei tohiks keskpankade antavad riigigarantiid likviidsusvahenditele või äsja võetud kohustustele antavad riigigarantiid anda õigust kriisilahendusraamistiku kohaldamiseks, kui on täidetud mitu tingimust.Eelkõige tuleks riigigarantiimeetmed riigiabi raamistiku alusel heaks kiita ning need ei tohiks moodustada üldise abipaketi osa, samuti tuleks garantiimeetmete rakendamist ajaliselt rangelt piirata. Mõlemal juhul peab pank olema maksevõimeline.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et asutuse makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise asjaolude üle otsustamine peaks põhinema asutuse usaldatavuse olukorra hindamisel pädeva asutuse poolt. Riigiabi vajaduse üle otsustamine eeldaks konkurentsiameti kaasamist. Vt ka muudatusettepaneku 10 selgitus.

Muudatus 3

Artikkel 2

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)   „kriisilahendus”– asutuse restruktureerimine, et tagada asutuse oluliste funktsioonide jätkuvus, säilitada finantsstabiilsus ning taastada kogu kõnealuse asutuse või selle osa elujõulisus;

(1)   „kriisilahendus”– asutuse restruktureerimine, et tagada asutuse oluliste funktsioonide jätkuvus, säilitada finantsstabiilsus ning taastada osaliselt või erakorralistel ja õigustatud juhtudel täielikult kogu kõnealuse asutuse või selle osa elujõulisus;

[…]”

[…]

 

(84)

„riigi määratud asutus” tähendab määratud asutust asjakohaste liidu õigusaktide tähenduses.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada, et makseraskustes või elujõuetuid asutusi peaks põhimõtteliselt likvideerima tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt. Asutuse suhtes kriisilahenduse algatamise ja kriisilahendusvahendite kasutamise vajaduse korral tuleks asutust tegevust jätkava ettevõttena restruktureerida vaid viimase abinõuna. EKP rõhutab vajadust kehtestada nõue, mille kohaselt peavad asutuse kui tegevust jätkava ettevõtte restruktureerimisega alati kaasnema moraaliriski vähendamise meetmed. Näiteks tuleks peamise poliitikaeesmärgiga kooskõla tagamiseks jätta kahju aktsionäride ja tagatiseta võlausaldajate kanda ning vahetada välja juhtkond  (5). Kui nendest vahenditest ei piisa, tuleks kasutada rahastamismehhanisme. EKP rõhutab, et rahastamise läbipaistvus on üks peamisi avalike vahendite kasutamise õiguspärasust ja vastutust mõjutavaid elemente, mille tagamisest on eurosüsteem huvitatud. EKP rõhutab, et keskpankadel on rahastamiskeelu kohaselt selliste meetmete rahastamine keelatud  (6).

Mõistet „riigi määratud asutus” kasutatakse muudatusettepanekus 5 ning see tuleks seetõttu lahti seletada.

Muudatus 4

Artikli 3 lõige 5a (uus)

Tekst puudub

Kui lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutus ei ole keskpank, peab keskpanka viivitamatult teavitama kriisilahendusasutuse käesoleva direktiiviga kooskõlas vastu võetud mis tahes otsusest.

Selgitus

Ettepandud direktiiv sätestab, et kriisilahendusasutuseks võib olla pädev asutus direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tähenduses, keskpank, pädev ministeerium või muu riiklik haldusasutus  (7), Keskpankadel on finantsstabiilsuse tagamiseks selgelt määratletud mandaat,  (8) mis õigustab asjakohase informatsiooni edastamist vastavasse keskpanka, kui kriisilahendusasutus on muu riiklik haldusasutus.

Muudatus 5

Artikli 6 lõige 2

„Pädevad asutused vaatavad need kavad läbi ning hindavad, mil määral iga kava vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:”

„Pädevad asutused vaatavad need kavad riikide määratud asutustega konsulteerides läbi ning hindavad, mil määral iga kava vastab artiklis 5 sätestatud nõuetele ja järgmistele kriteeriumidele:”

Selgitus

Ettepandud direktiiv sätestab, et pädevad asutused vaatavad maksevõime taastekavad läbi, tagamaks, et kava on võimalik tõhusalt rakendada ka finantssurutise olukorras, omamata negatiivset mõju finantssüsteemile ka juhul, kui teised asutused rakendavad samal ajal oma maksevõime taastekava. Tagamaks süsteemsete küsimuste täielikku arvesse võtmist, peaksid kaasatud olema ka asjakohased riikide määratud asutused, kui need ei ole pädevad asutused. Vt ka mõiste määratlus muudatusettepanekus 3.

Muudatus 6

Artikli 9 lõige 2

„Kriisilahenduskavas võetakse arvesse mitmeid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib olla konkreetsele asutusele ainuomane või võib esineda laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste ajal. Lisaks artikliga 91 kehtestatud rahastamiskorra kasutamisele ei eeldata kriisilahenduskavas erakorralise riikliku finantstoetuse andmist.”

„Kriisilahenduskavas võetakse arvesse mitmeid stsenaariume, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib olla konkreetsele asutusele ainuomane või võib esineda laiema finantsilise ebastabiilsuse või kogu süsteemi haaravate sündmuste ajal. Lisaks artikliga 91 kehtestatud rahastamiskorra kasutamisele ei eeldata kriisilahenduskavas erakorralise riikliku finantstoetuse või mis tahes erakorralise keskpanga likviidsuse andmist.”

Selgitus

Muudatusettepanek rõhutab, et keskpangad otsustavad sõltumatult ning omal äranägemisel keskpanga likviidsuse, sealhulgas erakorralise likviidsusabi andmise üle maksejõulistele krediidiasutustele keskpankade rahastamiskeeluga sätestatud piirangute kohaselt  (9). Vt ka muudatusettepanek 7.

Muudatus 7

Artikli 13 lõige 1

„Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused hindavad koos pädevate asutustega, mil määral asutuste või gruppide kriisi on lisaks artikliga 91 kehtestatud rahastamismehhanismi kasutamisele võimalik lahendada ilma erakorralise riikliku finantstoetuseta. Asutuse või grupi kriis loetakse lahendatavaks sel juhul, kui kriisi õigeaegne lahendamine on kriisilahendusasutuse jaoks usutavalt teostatav kas tavalise maksejõuetusmenetluse alusel või asutuse ja grupi suhtes eri kriisilahendusvahendeid ja õigusi kohaldades, ilma et see tooks kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravaid sündmusi ühegi sellise liikmesriigi finantssüsteemile, kus asutus asub, võttes arvesse sama liikmesriigi või liidu majandust ja finantsstabiilsust ning et tagadaasutuse või grupi oluliste funktsioonide jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või täita muude vahenditega.”

„Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused hindavad koos pädevate asutustega, mil määral asutuste või gruppide kriisi on lisaks artikliga 91 kehtestatud rahastamismehhanismi kasutamisele võimalik lahendada ilma erakorralise riikliku finantstoetuseta või erakorralise keskpanga likviidsusabita. Asutuse või grupi kriis loetakse lahendatavaks sel juhul, kui kriisi õigeaegne lahendamine on kriisilahendusasutuse jaoks usutavalt teostatav kas tavalise maksejõuetusmenetluse alusel või asutuse ja grupi suhtes eri kriisilahendusvahendeid ja õigusi kohaldades, ilma et see tooks kaasa olulisi negatiivseid tagajärgi, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust või kogu süsteemi haaravaid sündmusi ühegi sellise liikmesriigi finantssüsteemile, kus asutus asub, võttes arvesse sama liikmesriigi võiliidu majandust ja finantsstabiilsust ning et tagada asutuse või grupi oluliste funktsioonide jätkuvus sellega, et kõnealuseid funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või täita muude vahenditega.”

Selgitus

Muudatusettepanek rõhutab, et keskpangad otsustavad sõltumatult ning omal äranägemisel keskpanga likviidsuse, sealhulgas erakorralise likviidsusabi andmise üle maksejõulistele krediidiasutustele keskpankade rahastamiskeeluga sätestatud piirangute kohaselt  (10). Vt ka muudatusettepanek 6.

Muudatus 8

Artikli 26 lõike 2 punkt e

„kaitsta direktiivi 94/19/EÜ reguleerimisalasse kuuluvaid hoiustajaid ja direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalasse kuuluvaid investoreid;”

„kaitsta direktiivi 94/19/EÜ artiklis 1 määratletud reguleerimisalasse kuuluvaid hoiustajaid ja direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalasse kuuluvaid investoreid;”

Selgitus

EKP arvates on krediidiasutuste hoiustajate baas rahastamisallikas, mida peaks paremini kaitsma. Seetõttu peaks artikli 26 lõike 2 punktis e sätestatud kriisilahenduse eesmärki kohaldama kõikidele direktiivi 94/19/EÜ artiklis 1 määratletud hoiustele, 100 000-eurost piirangut kohaldamata.

Muudatus 9

Artikli 27 lõike 1 punkt a

„Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 punktis a osutatud asutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

„Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused võtavad artikli 1 punktis a osutatud asutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid ainult siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

pädev asutus või kriisilahendusasutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing on makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas;

a)

pädev asutus või kriisilahendusasutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing on makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas;

b)

võttes arvesse ajastust ja muid asjaomaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski alternatiivne erasektoripoolne või järelevalvemeede peale asutuse suhtes võetava kriisilahendusmeetme aitaks asutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;

b)

võttes arvesse ajastust ja muid asjaomaseid asjaolusid, puudub põhjendatud väljavaade, et ükski alternatiivne erasektoripoolne või järelevalvemeede peale asutuse suhtes võetava kriisilahendusmeetme aitaks asutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida;

c)

kriisilahendusmeede on vajalik avaliku huvi seisukohast vastavalt lõikele 3.”

c)

kriisilahendusmeede on vajalik avaliku huvi seisukohast vastavalt lõikele 3.”

Selgitus

Ettepandud direktiiv sätestab, et kriisilahendusasutused võtavad kriisilahendusmeetmeid ainult siis, kui pädev asutus või kriisilahendusasutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing on makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas. Asutus arvatakse olevat makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas, kui ta ei vasta teatud usaldatavuskriteeriumidele. EKP arvates peaks pädeval asutusel ainsana olema õigus langetada vastav otsus lähtuvalt oma usaldatavusjärelevalve teostaja ja reguleerija rollist. Pädev asutus on kõige sobivam otsustama ettepandud direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise üle – näiteks kas asutus rikub tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud kapitalinõudeid. Ühtlasi on muudatuse eesmärk tagada kooskõla ettepanduddirektiivi artikli 74 lõikega 1, mis kohustab krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganit teavitama pädevat asutust, kui nad on arvamusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on sattunud makseraskustesse või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas.

Muudatus 10

Artikli 27 lõige 2

„Lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse asutus olevat makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas, kui tema suhtes kehtib üks või mitu järgmistest asjaoludest:

„Lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse asutus olevat makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas, kui tema suhtes kehtib üks või mitu järgmistest asjaoludest:

[…]

[…]

d)

asutus taotleb erakorralist riiklikku finantstoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb finantsstabiilsuse säilitamiseks järgmist:

d)

asutus taotleb erakorralist riiklikku finantstoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb finantsstabiilsuse säilitamiseks järgmist:

i)

riigipoolset tagatist keskpankade poolt antud likviidsuse tagamise tehingute jaoks vastavalt pankade standardtingimustele (tehing on täielikult tagatud tagatisega, mille suhtes kohaldatakse väärtuskärbet selle kvaliteedi ja turuväärtuse alusel, ning keskpank nõuab abisaajalt trahviintressi);

i)

riigipoolset tagatist keskpankade poolt antud likviidsuse tagamise tehingute jaoks vastavalt pankade standardtingimustele (tehing on täielikult tagatud tagatisega, mille suhtes kohaldatakse väärtuskärbet selle kvaliteedi ja turuväärtuse alusel, ning keskpank nõuab abisaajalt trahviintressi);

ii)

riigipoolset tagatist hiljuti emiteeritud kohustustele, et korvata olulised häired liikmesriigi majanduses.

ii)

riigipoolset tagatist hiljuti emiteeritud kohustustele, et korvata olulised häired liikmesriigi majanduses.

Tagatismeetmed on mõlemal punktides i) ja ii) osutatud juhtudel piiratud maksevõimeliste finantseerimisasutustega, need ei tohi olla osa suuremast abipaketist, need kiidetakse heaks vastavalt riigiabi eeskirjade tingimustele ja neid saab kasutada kuni kolme kuu jooksul.”

Tagatismeetmed on mõlemal punktides i) ja ii) osutatud juhtudel piiratud maksevõimeliste finantseerimisasutustega, need ei tohi olla osa suuremast abipaketist, need kiidetakse heaks vastavalt riigiabi eeskirjade tingimustele ja neid saab kasutada kuni kolme kuu jooksul.

Selgitus

Ettepandud direktiivi kohaselt tuleks kriisilahendusvahendeid rakendada enne mis tahes rahasüsti asutusele avalikust sektorist või samaväärset erakorralist riigipoolset finantstoetust  (11). Kuigi EKP toetab seda põhimõtet igati, on EKP seisukohal, et kaasatud asutuste ülesanded tuleks kriisilahenduse kiireks ja tõhusaks läbiviimiseks selgelt määratleda. Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et asutuse makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise asjaolude üle otsustamine peaks põhinema pädeva asutuse hinnangul. EKP arvates ei ole selge, kuidas otsustatakse riigiabi vajaduse üle. Pealegi on erakorraline riiklik finantstoetus määratletud kui riigiabi asutuse elujõulisuse, likviidsuse või maksevõime taastamiseks, aga ka elujõulisuse, likviidsuse ja maksevõime säilitamiseks  (12). Erakorraline riiklik finantstoetus rahaliselt elujõuliste asutuste säilitamiseks ei peaks endast kujutama asjaolu, mille alusel otsustatakse, kas asutus on makseraskustes või tõenäoliselt makseraskustesse sattumas. Ühtlasi leiab EKP, et asutuse makseraskustes olemise või tõenäoliselt makseraskustesse sattumise asjaolude üle otsustamine peaks põhinema pelgalt usaldatavuse olukorra hindamisel ega peaks hõlmama riigiabi vajaduse hindamist. Selles suhtes ei kehtesta säte, mille kohaselt käsitletakse asutust makseraskustes olevana või tõenäoliselt makseraskustesse sattuvana juhul, kui asutus vajab erakorralist riiklikku finantstoetust (st riigiabi), iseenesest sobivat objektiivset kriteeriumi.

Vt ka muudatusettepanek 2.

Muudatus 11

Artikkel 29

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusvahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades võtavadkriisilahendusasutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kriisilahendusmeetmeid võetakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusvahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades võtavadkriisilahendusasutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kriisilahendusmeetmeid võetakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse aktsionärid kannavad esimese järjekoha kahju;

a)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse aktsionärid kannavad esimese järjekoha kahju;

b)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse võlausaldajad kannavad kahju pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale käesoleva direktiivi alusel;

b)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse võlausaldajad kannavad kahju pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamise järjekorrale käesoleva direktiivi alusel;

c)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse kõrgem juhtkond vahetatakse välja;

c)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse kõrgem juhtkond vahetatakse välja;

d)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse kõrgem juhtkond kannab kahju, mille suurus vastab tsiviil- või kriminaalõiguse alusel nende isiklikule vastutusele asutuse maksejõuetuse eest;

d)

kriisilahenduse objektiks oleva asutuse kõrgem juhtkond kannab kahju, mille suurus vastab tsiviil- või kriminaalõiguse alusel nende isiklikule vastutusele asutuse maksejõuetuse eest;

e)

kui käesoleva direktiiviga ei ole sätestatud teisiti, koheldakse ühe ja sama klassi võlausaldajaid võrdselt;

e)

kui käesoleva direktiiviga ei ole sätestatud teisiti, koheldakse ühe ja sama klassi võlausaldajaid võrdselt;

f)

ükski võlausaldaja ei kanna suuremat kahju kui see, mis oleks tekkinud juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse alusel;

f)

ükski võlausaldaja ei kanna suuremat kahju kui see, mis oleks tekkinud juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse alusel;

 

g)

hoiustajate nõuded direktiivi 94/19/EÜ kohaselt tagatud hoiuste osas on krediidiasutuse maksejõuetuse korral piisavalt kaitstud.

2.   Kui asutus on gruppi kuuluv üksus, rakendavad kriisilahendusasutused kriisilahendusvahendeid ning kasutavad kriisilahendusõigusi nii, et mõju sidusasutustele ning grupile tervikuna oleks minimaalne ning ebasoodne mõju finantsstabiilsusele liidus ja eelkõige neis riikides, kus grupp tegutseb, oleks minimaalne.

2.   Lõike 1 punkti g jõustamiseks peavad liikmesriigid tagama, et:

 

i)

hoiustajate nõuetele direktiivi 94/19/EÜ kohaselt tagatud hoiuste osas antakse krediidiasutuse maksejõuetuse korral eelisjärjekoht, võrreldes tavaliste tagatisteta ja mitte-eelistatud võlausaldajate nõuetega;

 

ii)

hoiuste tagamise skeemile, mille alusel lähevad üle hoiustajate õigused direktiivi 94/19/EÜ kohaselt tagatud hoiuste osas, antakse eelisnõue vastavalt punktis i hoiustajatele antud kõrgemale järjekohale, kuid ainult maksete osas, mis on tehtud hoiustajatele skeemi alusel tagatud hoiuste summa ulatuses.

3.   Kriisilahendusvahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades tagavad liikmesriigid, et nad tegutsevad kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.”

3.   Kui asutus on gruppi kuuluv üksus, rakendavad kriisilahendusasutused kriisilahendusvahendeid ning kasutavad kriisilahendusõigusi nii, et mõju sidusasutustele ning grupile tervikuna oleks minimaalne ning ebasoodne mõju finantsstabiilsusele liidus ja eelkõige neis riikides, kus grupp tegutseb, oleks minimaalne.

 

4.   Kriisilahendusvahendeid rakendades ja kriisilahendusõigusi kasutades tagavad liikmesriigid, et nad tegutsevad kooskõlas liidu riigiabi raamistikuga.”

Selgitus

Hetkel on kuus liikmesriiki – Bulgaaria,  (13) Kreeka,  (14) Läti,  (15) Ungari,  (16) Portugal  (17) ja Rumeenia  (18)kehtestanud eelisjärjekorra hoiuste tagamise skeemi poolt õiguste ülemineku tulemusena saadud nõuetele pärast tagatud hoiustele vastava summa väljamaksmist ning aidanud seeläbi tagada, et hoiuste tagamise skeem on vajaduse korral alati piisavalt rahastatud.

Eelisjärjekorra kehtestamise mõju suhtes on väljendatud väga erinevaid seisukohti. Arvatakse, et hoiustajatele eelisjärjekoha andmine võib mõjutada pankade rahastamiskulu ning et teised võlausaldajad hakkavad tegema suuremaid jõupingutusi oma nõuete tagamiseks. Samas leevendaks seda teatud määral asjaolu, et eelisnõuded kehtivad vaid tagatud hoiuste osas. Pealegi peaks tagatisega hoiustajatele eelisjärjekohta kehtestav õiguskord soodustama ettepandud direktiivis sätestatud kriisilahendusmeetmete (näiteks ettevõtte müügi vahend, sildasutuse vahend) kasutamist. Finantsstabiilsuse seisukohast tuleks eelisnõudeõigust tagatud hoiuste osas toetada, kuna see vähendab pangajooksu riski, kindlustatud hoiustajate võimalikke kahjusid likvideerimisstaadiumis ning hoiuste tagamise skeemi liigset ekspluateerimist  (19).

Muudatus 12

Artikli 30 lõige 2

„Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb lõikega 1 ette nähtud hindamine mõistlikel ja realistlikel eeldustel, sealhulgas ka seoses makseviivituse määra ja kahju suurusega, ning eesmärk peab olema hinnata makseraskustesse sattunud või tõenäoliselt makseraskustesse sattuva asutuse varade ja kohustuste turuväärtust nii, et kõik tekkida võivad kahjud võetakse arvesse kriisilahendusvahendite rakendamise hetkel. Kui konkreetse vara või kohustuse turg ei toimi siiski nõuetekohaselt, võib hindamine kajastada nende varade või kohustuste pikaajalist majanduslikku väärtust. Hindamisel ei eeldata asutusele erakorralise riikliku toetuse andmist, olenemata sellest, kas toetust tegelikult antakse.”

„Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, põhineb lõikega 1 ette nähtud hindamine mõistlikel ja realistlikel eeldustel, sealhulgas ka seoses makseviivituse määra ja kahju suurusega, ning eesmärk peab olema hinnata makseraskustesse sattunud või tõenäoliselt makseraskustesse sattuva asutuse varade ja kohustuste turuväärtust nii, et kõik tekkida võivad kahjud võetakse arvesse kriisilahendusvahendite rakendamise hetkel. Kui konkreetse vara või kohustuse turg ei toimi siiski nõuetekohaselt, võib hindamine kajastada nende varade või kohustuste pikaajalist majanduslikku väärtust. Hindamisel ei eeldata asutusele erakorralise riikliku finantstoetuse või keskpanga erakorralise likviidsusabi reaalset või oodatavat andmist, olenemata sellest, kas toetust tegelikult antakse.”

Selgitus

Lisaks tavapärastele rahapoliitika meetmetele ja päevasisese laenu andmisele võivad keskpangad anda likviidsusabi erakorralistel juhtudel ja juhtumipõhiselt ajutiselt mittelikviidsetele, ent muidu maksejõulistele krediidiasutustele  (20). Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et varade väärtust ei tohiks põhjendamatult suurendada erakorralise riikliku finantstoetuse või keskpanga erakorralise likviidsusabi lubadustega. Vt ka muudatusettepanek 21.

Muudatus 13

Artikli 31 lõige 7

„Liikmesriike ei takistata andmast kriisilahendusasutustele lisaõigusi kriisilahenduse tingimustele vastava asutuse puhul, tingimusel et sellised lisaõigused ei takista grupi kriisi tulemuslikku lahendamist ning on kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega ja artiklites 26 ja 29 sätestatud kriisilahenduse üldpõhimõtetega.”

„Liikmesriike ei takistata andmast kriisilahendusasutustele lisaõigusi kriisilahenduse tingimustele vastava asutuse puhul, tingimusel et sellised lisaõigused ei takista grupi kriisi tulemuslikku lahendamist ning on kooskõlas kriisilahenduse eesmärkidega ja artiklites 26 ja 29 sätestatud kriisilahenduse üldpõhimõtetega.

Riigi ressursside kasutamine kriisilahenduse tingimustele vastava asutuse kohustuslikuks rekapitaliseerimiseks peab piirduma erandjuhtudega ning on lubatud vaid juhul, kui see on täielikult kooskõlas artikli 26 lõike 2 punktis b sätestatud kriisilahenduse eesmärkide ning ülaltoodud tingimustega.

Selgitus

Lisaks ettepandud direktiivis sätestatud vahenditele on liikmesriikidel vabadus otsustada muude kriisilahendusvahendite ja -õiguste üle  (21). See otsustamisvabadus ei ole piiratud konkreetsete õigustega ning võimaldab seega riikide ametiasutustel kehtestada kriisilahenduse tingimustele vastava asutuse kohustuslikku rekapitaliseerimist lubava lisakriisilahendusõiguse eeldusel, et see vastab kriisilahenduse eesmärkidele ja üldpõhimõtetele  (22). Muudatusettepaneku eesmärk on vältida riiklike vahendite eraldamist kriisilahenduse tingimustele vastava asutuse rekapitaliseerimiseks. Selliseid asutusi peaksid rekapitaliseerima aktsionärid ja võlausaldajad kohustustest vabastamise vahendi sätete alusel pärast asutuse suhtes kriisilahenduse algatamise otsuse vastuvõtmist ning kapitaliinstrumentide allahindamise sätete alusel enne kriisilahendusmeetmete võtmist. Ettepandud direktiivi kohaselt tuleks alati kaaluda likvideerimist, enne kui võetakse vastu otsus asutuse säilitamise kohta tegevust jätkava ettevõttena  (23).

Muudatus 14

Artikli 32 lõige 10 ja artikli 32 lõige 10a (uus)

„10.   Et kasutada teises liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ või direktiiviga 2004/39/EÜ, peetakse ostjat kriisilahenduse objektiks oleva asutuse õigusjärglaseks ning ostja võib kasutada üle kantud varade, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahenduse objektiks olev asutus, sealhulgas õigust olla makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide liige ja omada sellistele süsteemidele juurdepääsu.”

„10.   Et kasutada teises liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ või direktiiviga 2004/39/EÜ, peetakse ostjat kriisilahenduse objektiks oleva asutuse õigusjärglaseks ning ostja võib kasutada üle kantud varade, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahenduse objektiks olev asutus.

 

10a.   Liikmesriigid tagavad lõikes 1 osutatud ostja õiguse jätkata kriisilahenduse objektiks oleva makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide liikme ja omada sellistele süsteemidele juurdepääsu õiguste teostamist, kui ta vastab sellistes süsteemides osalemise normatiivsetele kriteeriumidele.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide käitajate jätkuv õigus hinnata süsteemiosaliste vastavust süsteemis osalemise tingimustele. Tunnustades ostjale üle antud ettevõtte püsimajäämise olulisust, soovib EKP rõhutada, et vastavad huvid tuleks tasakaalustada makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide korrektsuse ning finantsstabiilsuse tagamise huvidega. Eelkõige peaks direktiivi 98/26/EÜ  (24) artikli 2 punktis a määratletud süsteemi käitajal olema õigus keelduda juurdepääsu lubamisest ostjale, kes ei vasta artikli 2 punktis b sätestatud asutuse tunnustele. Vt ka muudatusettepanek 15.

Muudatus 15

Artikli 34 lõige 8 ja artikli 34 lõige 8a (uus)

„8.   Et kasutada muus liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ või direktiiviga 2004/39/EÜ, peetakse sildasutust kriisilahenduse objektiks oleva asutuse õigusjärglaseks ning sildasutus võib kasutada üle kantud varade, õiguste võikohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahenduse objektiks olev asutus, sealhulgas õigust olla makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide liige ja omada sellistele süsteemidele juurdepääsu.”

„8.   Et kasutada muus liikmesriigis teenuste osutamise õigust või asutamisvabaduse õigust kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ või direktiiviga 2004/39/EÜ, peetakse sildasutust kriisilahenduse objektiks oleva asutuse õigusjärglaseks ning sildasutus võib kasutada üle kantud varade, õigustevõi kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahenduse objektiks olev asutus.

 

8a.   Liikmesriigid tagavad sildasutuse õiguse jätkata kriisilahenduse objektiks oleva makse-, kliiring- ja arveldussüsteemide liikme ja omada sellistele süsteemidele juurdepääsu õiguste teostamist, kui ta vastab sellistes süsteemides osalemise normatiivsetele kriteeriumidele.

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 14 selgitus.

Muudatus 16

Artikli 36 lõige 2

„Varade eraldamise vahendi rakendamisel on varahaldusvahend juriidiline isik, mis on täielikult ühe või mitme riigiasutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus) omanduses.”

„Varade eraldamise vahendi rakendamisel on varahaldusvahend juriidiline isik, mis on täielikult ühe või mitme riigiasutuse (mille hulka võib kuuluda ka kriisilahendusasutus) omanduses. Varahaldusvahend ei ole direktiivi 2006/48/EÜ või direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt volitatud asutus.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, mis vahe on varahaldusvahendil ja sildasutusel.

Muudatus 17

Artikli 38 lõige 2

„Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ja konverteerimise õigusi järgmiste kohustuste suhtes:

„Kriisilahendusasutused ei kasuta võlgade allahindamise ja konverteerimise õigusi järgmiste kohustuste suhtes:

[…]

[…]

e)

järgmised kohustused:

e)

järgmised kohustused:

[…]

[…]

iii)

kohustus maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste vastu, kui sellised kohustused on kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel eelistatud.

iii)

kohustus maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste vastu, kui sellised kohustused on kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel eelistatud.

Lõike 2 punktid a ja b ei takista kriisilahendusasutustel vajaduse korral kasutada kõnealuseid õigusi seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks olevate varade, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust. Liikmesriigid võivad selle sätte kohaldamisalast välja jätta nõukogu direktiivi 86/611/EMÜ artikli 22 lõikes 4 määratletud tagatud võlakirjad.

Lõike 2 punktid a ja b ei takista kriisilahendusasutustel vajaduse korral kasutada kõnealuseid õigusi seoses tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse sellise osa suhtes, mis ületab tagatiseks olevate varade, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust. Liikmesriigid võivad selle sätte kohaldamisalast välja jätta nõukogu direktiivi 86/611/EMÜ[38] artikli 22 lõikes 4 määratletud tagatud võlakirjad. Kõnealune õigus ei kehti tagatud kohustuste osas EKPSi liikmeks olevate keskpankade ees.

[…]”

[…]”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et kohustused EKPSi liikmete ees on kohustustest vabastamise vahendi kohaldamisalast selgesõnaliselt välja jäetud. EKPSi liikmed ei tohiks olla kohustustest vabastamise vahendi kohaldamisalas, kuna tegemist on avalike asutustega, kelle põhiülesannete täitmisel tekivad nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.

Muudatus 18

Artikli 39 lõige 6

„Kriisilahendusasutused teavitavad EBA miinimumsummast, mille nad on kindlaks määranud iga nende jurisdiktsiooni kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks. EBA esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2018 aruande lõike 1 kohase nõude rakendamise kohta. Eelkõige esitab EBA komisjonile aruande selle kohta, kas kõnealuse nõude rakendamisel on liikmesriikides lahknevusi.”

„Kriisilahendusasutused teavitavad EBA miinimumsummast, mille nad on kindlaks määranud iga nende jurisdiktsiooni kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks. EBA hindab mõju asutustele ning esitab komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2018 aruande lõike 1 kohase nõude rakendamise kohta. Eelkõige esitab EBA komisjonile aruande selle kohta, kas kõnealuse nõude rakendamisel on liikmesriikides lahknevusi.”

Selgitus

EKP soovitab, et EPJA esitaks komisjonile koos aruandega, mis käsitleb nõude rakendamist, mille kohaselt peab asutustel olema alati piisav omavahendite ja allahinnatavate kohustuste kogusumma, mis on väljendatud protsendina asutuse kogukohustustest, ka nõude kehtestamisega asutustele kaasneva mõju analüüsi.

Muudatus 19

Artikli 61 lõige 2

„Lõike 1 kohast peatamist ei kohaldata direktiivi 94/19/EÜ tähenduses aktsepteeritavate hoiuste suhtes.”

„Lõike 1 kohast peatamist ei kohaldata:

 

a)

direktiivi 94/19/EÜ tähenduses aktsepteeritavate hoiuste suhtes;

 

b)

direktiivi 97/9/EÜ tähenduses aktsepteeritavate nõuete suhtes;

 

c)

maksejuhiste suhtes, mis vastavad direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti i määratlusele ning on sisestatud süsteemi direktiivi 98/26/EÜ artikli 3 kohaselt;

 

d)

tagatise suhtes, mis vastab direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti m määratlusele.”

Selgitus

EKP toetab ettepandud kriisilahendusasutuse õigust peatada teatud kohustusi  (25). Ühtlasi toetab EKP seda, et nimetatud õigust ei kohaldata aktsepteeritavate hoiuste osas. EKP teeb ettepaneku välistada õiguse kohaldamine ka nõuete osas, mis kuuluvad hüvitamisele investeeringute tagamise skeemi alusel direktiivi 97/9/EÜ tähenduses. EKP märgib, et direktiiv 98/26/EÜ kaitseb arvelduse lõplikkust makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ning tagatiste täitmisele pööratavust, kaasa arvatud kõiki vahendeid, mida osaleja annab teistele makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides osalejatele, et tagada selle süsteemiga seotud õigusi ja kohustusi süsteemse riski vähendamiseks  (26). Selles suhtes märgib EKP, et asjaomane kaitse kohaldub kesksetele vastaspooltele ning keskseid vastaspooli kui süsteeme peab teavitama direktiivi 98/26/EÜ kohaselt  (27). Lisaks hõlmab direktiiv 98/26/EÜ tagatisi, mis on antud seoses liikmesriikide keskpankade toimingutega, kaasa arvatud rahapoliitilised meetmed  (28). Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et direktiiv 98/26/EÜ oleks jätkuvalt kohaldatav. Vt ka muudatusettepanek 20.

Muudatus 20

Artikli 62 lõige 2

„Kriisilahendusasutused ei kasuta lõikes 1 sätestatud õigust seoses keskse vastaspoole mis tahes tagatisegaseotud huvisid varade suhtes, mille kriislahenduse objektiks olev asutus on pantinud tagatisena.”

„Kriisilahendusasutused ei kasuta lõikes 1 sätestatud õigust seoses keskse vastaspoole mis tahes tagatisega seotudhuvisid varade suhtes, mille kriislahenduse objektiks olev asutus on pantinud tagatisena direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis m määratletud tagatisega.”

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 19 selgitus.

Muudatus 21

Artikli 66 lõige 3 punkt c

„Hindamine peab toimuma kooskõlas artikli 30 lõigetega 1–5 ja neis sätestatud meetodi alusel ning hindamisel tuleb teha järgmist:

„Hindamine peab toimuma kooskõlas artikli 30 lõigetega 1–5 ja neis sätestatud meetodi alusel ning hindamisel tuleb teha järgmist:

a)

eeldada, et asutuse suhtes, kellega seoses on tehtud osaline ülekandmine, allahindamine või konverteerimine, oleks kohaldatud tavalist maksejõuetusmenetlust vahetult pärast ülekandmist, allahindamist või konverteerimist;

a)

eeldada, et asutuse suhtes, kellega seoses on tehtud osaline ülekandmine, allahindamine või konverteerimine, oleks kohaldatud tavalist maksejõuetusmenetlust vahetult pärast ülekandmist, allahindamist või konverteerimist;

b)

eeldada, et õiguste, varade või kohustuste osalist ülekandmist, allahindamist või konverteerimist ei ole tehtud;

b)

eeldada, et õiguste, varade või kohustuste osalist ülekandmist, allahindamist või konverteerimist ei ole tehtud;

c)

jätta arvesse võtmata mis tahes erakorralise riikliku toetuse andmine asutusele.”

c)

jätta arvesse võtmata mis tahes erakorralise riikliku toetuse ja keskpanga erakorralise likviidsusabi reaalne või oodatav andmine asutusele.”

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 12 selgitus.

Muudatus 22

Artikkel 72

Osaline ülekandmine: kauplemis-, kliiring- ja arveldussüsteemide kaitse

Osaline ülekandmine: k Kauplemis-, kliiring- ja arveldussüsteemide kaitse

1.   Liikmesriigid tagavad, et ülekandmine, tühistamine või muutmine ei mõjuta direktiiviga 98/26/EÜ hõlmatud süsteemide toimimist ja eeskirju, kui kriisilahendusasutus:

1.   Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusvahendi kasutamine ülekandmine, tühistamine või muutmine ei mõjuta direktiivi 98/26/EÜ kohaldamist. hõlmatud süsteemide toimimist ja eeskirju, kui kriisilahendusasutus:

a)

kannab teisele üksusele üle osa, kuid mitte kõike, krediidiasutuse või investeerimisühingu varast, õigustest või kohustustest;

a)

kannab teisele üksusele üle osa, kuid mitte kõike, krediidiasutuse või investeerimisühingu varast, õigustest või kohustustest;

b)

kasutab artikli 57 kohaseid õigusi, et tühistada või muuta kriisilahenduse objektiks oleva asutuse sõlmitud lepingu tingimusi või asendada kõnealune asutus lepingupoolena saajaga.

b)

kasutab artikli 57 kohaseid õigusi, et tühistada või muuta kriisilahenduse objektiks oleva asutuse sõlmitud lepingu tingimusi või asendada kõnealune asutus lepingupoolena saajaga.

2.   Eelkõige ei tohi selline ülekandmine, tühistamine või muutmine tühistada maksejuhist, rikkudes seega direktiivi 98/26/EÜ artiklit 5, ega muuta või eirata maksejuhiste ja tasaarvestuse täitmisele pööratavust, mida nähakse ette direktiivi 98/26/EÜ artiklitega 3 ja 5, direktiivi 98/26/EÜ artikliga 4 ette nähtud rahaliste vahendite, väärtpaberitevõi laenuvõimaluste kasutamist ega direktiivi 98/26/EÜ artiklis 9 sätestatud tagatise kaitset.”

2.   Eelkõige ei tohi selline ülekandmine, tühistamine või muutmine tühistada maksejuhist, rikkudes seega direktiivi 98/26/EÜ artiklit 5, ega muuta või eirata maksejuhiste ja tasaarvestuse täitmisele pööratavust, mida nähakse ette direktiivi 98/26/EÜ artiklitega 3 ja 5, direktiivi 98/26/EÜ artikliga 4 ette nähtud rahaliste vahendite, väärtpaberitevõi laenuvõimaluste kasutamist ega direktiivi 98/26/EÜ artiklis 9 sätestatud tagatise kaitset.”

Selgitus

Süsteemse riski vähendamiseks on eelkõige vajalik arvelduse lõplikkus ning tagatiste täitmisele pööratavus. Seega tuleks direktiivi 98/26/EÜ käsitleda eriseadusena, mida ettepandud direktiiv ei mõjuta.

Muudatus 23

Artikli 74 lõige 3

„Kui pädeva asutuse hinnangu kohaselt on artikli 27 lõike 1 punktides a ja b osutatud nõuded seoses asutusega täidetud, edastab ta sellise hinnangu viivitamata järgmistele asutustele:

„Kui pädeva asutuse hinnangu kohaselt on artikli 27 lõike 1 punktides a ja b osutatud nõuded seoses asutusega täidetud, edastab ta sellise hinnangu viivitamata järgmistele asutustele:

a)

asjaomase asutuse kriisilahendusasutus, kui see ei ole pädev asutus;

a)

asjaomase asutuse kriisilahendusasutus, kui see ei ole pädev asutus;

b)

keskpank, kui see ei ole pädev asutus;

b)

keskpank, kui see ei ole pädev asutus;

c)

vajaduse korral grupi tasandi kriisilahendusasutus;

c)

vajaduse korral grupi tasandi kriisilahendusasutus;

d)

pädev ministeerium;

d)

pädev ministeerium;

e)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 1. jao 4. peatüki kohaselt konsolideeritud järelevalvet.”

e)

konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 1. jao 4. peatüki kohaselt konsolideeritud järelevalvet;

 

f)

asutus vastavalt määratlusele direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis b, Euroopa Komisjon, EKP, ESMA, EIOPA, EBA ja süsteemi, mille osaline asutus on, käitajad;

 

g)

asutus, mida peetakse süsteemselt oluliseks, ESRN ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavad asutused.

Selgitus

Finantsinfrastruktuuride kriisiajal toimimise kogemus on muu hulgas näidanud direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a määratletud süsteemides teavitusmenetluse puudujääke  (29). Muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et EKPd, Euroopa järelevalveasutusi, Euroopa Komisjoni ning asjakohastel juhtudel ESRNi ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutavaid asutusi kui asjaosalisi direktiivi 98/26/EÜ tähenduses teavitatakse ettepandud direktiivi artikli 27 lõike 1 punktide a ja b tingimuste täitmisest. Selline teavitus oleks varajane hoiatus maksejõuetusmenetluse võimaliku algatamise kohta määratud süsteemi osalise suhtes. Keskpankadel on makrotasandi usaldatavuse ja finantsstabiilsuse tagamise kohustus. Samuti on keskpankadel eksperditeadmised finantsturgude kohta. Seega tuleks neid kaasata kriisilahenduse protsessi, kuna nad aitavad saavutada kriisilahenduse eesmärke ning samal ajal minimeerida soovimatuid negatiivseid tagajärgi keskpanga ülesannete täitmisele ning makse- ja arveldussüsteemide toimimisele. Selles suhtes võivad keskpangad mängida maksevõime taaste- ja kriisilahenduskavade hindamisel ja kriisilahendusõiguste kasutamise üle otsustamiseks läbiviidaval hindamisel olulist rolli. Samuti võib keskpanku kaasata kriisilahendusasutuse võetavate meetmete hindamisse, arvestades asjaolu, et üks põhieesmärk on süsteemsete häirete ärahoidmine  (30). Seetõttu peab EKP vajalikuks, et liikmesriigid tagaksid piisava infovahetuse keskpanga ning pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahel juhul, kus keskpank ei ole kriisilahendusasutus. Selles osas on artikkel samm õiges suunas, ent info jagamist ja koostööd tuleb tõhustada.

Muudatus 24

Artikli 76 lõige 1

„1.   Ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

„1.   Ametisaladuse hoidmise nõuet kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

a)

kriisilahendusasutused;

a)

kriisilahendusasutused;

b)

pädevad asutused ja EBA;

b)

pädevad asutused ja EBA;

c)

pädev ministeerium;

c)

pädev ministeerium;

d)

punktides a ja b osutatud ametiasutuste töötajad või endised töötajad;

d)

punktides a ja b osutatud ametiasutuste töötajad või endised töötajad;

e)

artikli 24 kohaselt määratud erihaldurid;

e)

artikli 24 kohaselt määratud erihaldurid;

f)

võimalikud ostjad, kellega pädevad asutused või kriisilahendusasutused on ühendust võtnud, sõltumata sellest, kas ühendust võeti ettevõtte müügi vahendi kasutamise ettevalmistamiseks ja kas ühendusevõtmine päädis ostuga;

f)

võimalikud ostjad, kellega pädevad asutused või kriisilahendusasutused on ühendust võtnud, sõltumata sellest, kas ühendust võeti ettevõtte müügi vahendi kasutamise ettevalmistamiseks ja kas ühendusevõtmine päädis ostuga;

g)

audiitorid, raamatupidajad, juristid ja konsultandid, hindajad ja muud eksperdid, kelle teenuseid kriisilahendusasutused või punktis e osutatud võimalikud ostjad kasutavad;

g)

audiitorid, raamatupidajad, juristid ja konsultandid, hindajad ja muud eksperdid, kelle teenuseid kriisilahendusasutused või punktis e osutatud võimalikud ostjad kasutavad;

h)

hoiuste tagamise skeeme haldavad ametiasutused;

h)

hoiuste tagamise skeeme haldavad ametiasutused;

i)

keskpangad ja muud ametiasutused, kes on kaasatud kriisilahenduse protsessi;

i)

keskpangad ja muud ametiasutused, kes on kaasatud kriisilahenduse protsessi;

j)

mis tahes muu isik, kes osutab või on osutanud teenuseid kriisilahendusasutustele.”

j)

kriisilahendusasutuse poolt sildasutuse vahendile, varahaldusvahendile või muule kriisilahendusvahendile määratud juhtkond;

 

k)

mis tahes muu isik, kes osutab või on osutanud teenuseid kriisilahendusasutustele.”

Selgitus

EKP arvates peaks kriisilahendusvahendi abil loodud mis tahes kriisilahendusasutuse juhtkonna suhtes kohaldama samu ametisaladuse hoidmise nõudeid. Juhtkond on määratletud artikli 2 lõikes 24.

Muudatus 25

Artikli 80 lõige 8

„Grupi tasandi kriisilahendusasutused ei või moodustada kriisilahenduskolleegiume juhul, kui teised grupid või kolleegiumid täidavad samasid funktsioone ja samasid ülesandeid, nagu on sätestatud käesolevas artiklis ning järgivad kõiki käesolevas jaos sätestatud tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid kriisilahenduskolleegiumidele mõista ka viidetena kõnealustele muudele gruppidele või kolleegiumidele.”

„Grupi tasandi kriisilahendusasutused ei pea või moodustam da kriisilahenduskolleegiume juhul, kui teised grupid või kolleegiumid täidavad samasid funktsioone ja samasid ülesandeid, nagu on sätestatud käesolevas artiklis ning järgivad kõiki käesolevas jaos sätestatud tingimusi ja menetlusi. Sel juhul tuleb kõiki käesoleva direktiivi viiteid kriisilahenduskolleegiumidele mõista ka viidetena kõnealustele muudele gruppidele või kolleegiumidele.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et grupi tasandi kriisilahendusasutusel ei ole kohustust luua kriisilahenduskolleegiumi.

Muudatus 26

Artikli 86 lõige 1

„EBA, olles konsulteerinud asjaomaste riiklike kriisilahendusasutustega, keeldub artikli 85 lõike 2 kohaselt tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusi, kui ta leiab, et:

„EBA, olles konsulteerinud asjaomaste riiklike kriisilahendusasutustega, keeldub artikli 85 lõike 2 kohaselt tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusi, kui ta leiab, et:

a)

kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju finantsstabiilsusele liikmesriigis, kus asub kriisilahendusasutus, või leiab, et menetlusel võib olla ebasoodne mõju mõne teise liikmesriigi finantsstabiilsusele;

a)

kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusel oleks ebasoodne mõju finantsstabiilsusele liikmesriigis, kus asub kriisilahendusasutus, või leiab, et menetlusel võib olla ebasoodne mõju mõne teise liikmesriigi finantsstabiilsusele;

b)

seoses kohaliku filiaaliga on vaja artikli 87 kohast sõltumatut kriisilahendusmeedet, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki;

b)

seoses kohaliku filiaaliga on vaja artikli 87 kohast sõltumatut kriisilahendusmeedet, et saavutada üks või mitu kriisilahenduse eesmärki.

c)

võlausaldajaid, sealhulgas eriti hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid liikmesriigis, ei koheldaks võrdselt kolmanda riigi võlausaldajatega vastavalt kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusele.”

EBA, olles konsulteerinud asjaomaste riiklike kriisilahendusasutustega, võib keelduda artikli 85 lõike 2 kohaselt tunnustamast kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusi, kui ta leiab, et ; (c) võlausaldajaid, sealhulgas eriti hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid liikmesriigis, ei koheldaks võrdselt kolmanda riigi võlausaldajatega kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse kohaselt.”

Selgitus

Tunnustades, et kolmandate riikide kriisilahendusmenetlustel ei tohiks olla negatiivset mõju liikmesriigi finantsstabiilsusele või kriisilahenduse eesmärkidele, teeb EKP ettepaneku anda EPJA-le võimalus keelduda kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusest, kui võlausaldajaid ei kohelda võrdselt.

Muudatus 27

Artikkel 96

„Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni kuuluvatel rahastamismehhanismidel on võimalik sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuseks finantseerimisasutustelt, keskpangalt või muudelt kolmandatelt isikutelt juhul, kui artikli 94 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta rahastamismehhanismi kasutamisel tekkinud kahju, kulud või muud kulutused, ning artikliga 95 kehtestatud erakorralised osamaksud ei ole koheselt kasutatavad.”

„Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni kuuluvatel rahastamismehhanismidel on võimalik sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuseks finantseerimisasutustelt keskpangalt või muudelt kolmandatelt isikutelt juhul, kui artikli 94 kohaselt kogutud summad ei ole piisavad, et katta rahastamismehhanismi kasutamisel tekkinud kahju, kulud või muud kulutused, ning artikliga 95 kehtestatud erakorralised osamaksud ei ole koheselt kasutatavad.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada, et rahastamismehhanismid ei tohiks sõltuda laenust või muud tüüpi EKPSi toetusest  (31). Lepingus sätestatud keskpankade rahastamiskeeld kehtestab õiguslikud piirangud keskpanga poolt krediidiasutustele likviidsusabi andmisele. Pealegi otsustavad keskpangad sõltumatult ning omal äranägemisel keskpanga likviidsuse, sealhulgas erakorralise likviidussabi andmise üle maksejõulistele krediidiasutustele keskpankade rahastamiskeelu piirangute kohaselt  (32).

Muudatus 28

Artikli 98 lõige 3

„Lõikes 2 osutatud meetodid võivad hõlmata järgmist:

„Lõikes 2 osutatud meetodid võivad hõlmata järgmist:

a)

osamaksud gruppi kuuluvate asutuste riiklikelt rahastamismehhanismidelt,

a)

osamaksud gruppi kuuluvate asutuste riiklikelt rahastamismehhanismidelt,

b)

laenu võtmine või muud liiki toetused finantseerimisasutustelt või keskpangalt.”

b)

laenu võtmine või muud liiki toetused finantseerimisasutustelt või keskpangalt.”

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 27 selgitus.

Muudatus 29

Artikli 98 lõige 5

„Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et grupi rahastamismehhanismidel on lubatud artiklis 96 kehtestatud tingimustel sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuse saamiseks finantseerimisasutustelt, keskpangalt või muudelt kolmandatelt isikutelt kogusumma jaoks, mida on vaja grupi kriisilahenduse rahastamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahastamiskavale.”

„Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et grupi rahastamismehhanismidel on lubatud artiklis 96 kehtestatud tingimustel sõlmida lepinguid laenu võtmiseks ja muud liiki toetuse saamiseks finantseerimisasutustelt keskpangalt või muudelt kolmandatelt isikutelt kogusumma jaoks, mida on vaja grupi kriisilahenduse rahastamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahastamiskavale.”

Selgitus

Vt muudatusettepaneku 27 selgitus.

Muudatus 30

Artikkel 99

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused võtavad kriisilahendusmeetme, ning tingimusel, et selle meetmega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuvalt juurdepääs oma hoiustele, on asutusega seotud hoiuste tagamise skeem vastutav, kuni tagatud hoiuste summani, kahju summa eest, mida tal oleks tulnud kanda juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt.

„1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahendusasutused võtavad krediidiasutuse suhtes kriisilahendusmeetme, ning tingimusel, et selle meetmega tagatakse, et hoiustajatel on jätkuvalt juurdepääs oma hoiustele, on panustab asutusega seotud hoiuste tagamise skeem kriisilahendusmeetme rahastamisse, ning et meede tagab hoiustajatele jätkuva juurdepääsu oma hoiustele. Hoiuste tagamise skeem vastutab v, kuni tagatud hoiuste summani, kahju summa eest, kuid ei ole kohustatud maksma rohkem, kui mida tal oleks tulnud kanda juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kuuluvad hoiuste tagamise skeemid samasse järku tagamata nõuetega, mis ei ole eelisnõuded.

2.   Liikmesriigid tagavad, et tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva siseriikliku õiguse kohaselt kuuluvad hoiuste tagamise skeemid samasse järku tagamata nõuetega, mis ei ole eelisnõuded.

3.   Liikmesriigid tagavad, et selle summa kindlaksmääramine, mille ulatuses hoiuste tagamise skeem on vastutav vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, toimub vastavalt artikli 30 lõikes 2 kehtestatud tingimustele.

3. 2.   Liikmesriigid tagavad, et selle summa kindlaksmääramine, mille ulatuses hoiuste tagamise skeem on vastutav vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, toimub vastavalt artikli 30 lõikes 2 kehtestatud tingimustele.

4.   Lõike 1 eesmärgil hoiuste tagamise skeemist tehtav osamaks tasutakse rahas.

4. 3.   Lõike 1 eesmärgil hoiuste tagamise skeemist tehtav osamaks tasutakse rahas.

[…]”

[…].”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada õiguslikku alust, mille kohaselt vastutab hoiuste tagamise skeem kahju summa eest juhul, kui asutus oleks likvideeritud tavalise maksejõuetusmenetluse kohaselt. Teiseks võivad direktiivi 94/19/EÜ kohaselt hoiuste tagamise skeemiga seotud olla ainult krediidiasutused.

Artikli 99 lõike 2 väljajätmine on seotud hoiustajale eelisjärjekoha andmise ettepanekuga. Vt ka muudatusettepanek 11.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  EKPS annab päevasisest laenu Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning piiratud ulatuses muudele abikõlblikele üksustele. Vt suunis EKP/2007/2, 26. aprill 2007, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta, eelkõige selle III lisa (ELT L 237, 8.9.2007, lk 1). Ühtlasi tagab EKPS likviidsuse rahapoliitika kontekstis. Vt suunis EKP/2011/14, 20. september 2011, eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta, I lisa peatükid 3 ja 4 (ELT L 331, 14.12.2011, lk 1).

(3)  Vt EKP aastaaruanne 1999, lk 98, ja EKP finantsstabiilsuse ülevaade, detsember 2006, lk 172.

(4)  Vt EKP lähenemisaruanne 2012, lk 29.

(5)  Vt EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011, lk 4 ja 5.

(6)  Vt EKP arvamuse CON/2010/83 punkt 6.3 ja arvamuse CON/2011/103 punkt 4.

(7)  Vt ettepandud direktiivi artikli 3 lõige 3.

(8)  Vt EKPSiga seoses lepingu artikli 127 lõige 5 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 3.3.

(9)  Lepingu artikkel 123. Vt ka EKP lähenemisaruanne 2012, lk 29.

(10)  Vt joonealust märkust 9.

(11)  Ettepandud direktiivi põhjendus 35.

(12)  Vt selles osas ka komisjoni teatis „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (ELT C 10, 15.1.2009, lk 2).

(13)  Hoiuste tagamise skeemi eeliskreeditori staatus on kehtestatud pankade maksejõetuse seaduse artikli 94 lõikes 1 (Darjaven vestnik nr 92, 27.9.2002).

(14)  Hoiustaja eeliskreeditori staatus on kehtestatud seaduse 3746/2009, millega võetakse üle direktiiv 2005/14/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta ja direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust ja muid sätteid (FEK A 27, 16.2.2009), paragrahvi 4 lõikes 16. Hoiuste tagamise skeemi staatus on kehtestatud paragrahvi 13a lõikes 4.

(15)  Krediidiasutuste seadus, 5. oktoober 1995 (LV 163(446), 24.10.1995). Eelisjärjekord tagatisega hoiustajatele kehtestati 21. mail 1998 paragrahvi 192 lõikes 1.

(16)  Krediidi- ja finantsasutuste seadus CXII, 1996 (Magyar Közlöny 1996/109, 12.12.1996) ning täpsemalt hoiuste tagamise skeemi täpsustamise seaduse peatükk XV. Kõikide (mitte ainult tagatud) hoiuste nõuete eelisjärjekord on kehtestatud seaduse paragrahvi 183 lõikes 1.

(17)  Vt 31. detsembri 1992. aasta dekreetseadus nr 298/92 krediidi- ja finantsasutuste õigusraamistiku kohta (konsolideeritud versioon), paragrahv 166-A.

(18)  Valitsuse määrus nr 10/2004 krediidiasutuste saneerimis- ja pankrotimenetluse kohta, mida on muudetud ja täiendatud eelkõige paragrahviga 38, annab eelisõiguse tagatud hoiustest tulenevatele nõuetele, sealhulgas hoiuste tagamise skeemi nõuetele, mis tulenevad tagatisega hoiustajatele hüvitise maksmisest, pärast seda kui pankrotimenetlusega seonduvad kulud on tasutud (Monitorul Oficial al României, 1. osa, nr 84, 30.1.2004).

(19)  Vt EKP arvamus CON/2011/83.

(20)  Vt EKP aastaaruanne 1999, lk 98, ja EKP finantsstabiilsuse ülevaade, detsember 2006, lk 172.

(21)  Vt ettepandud direktiivi artikli 31 lõige 7.

(22)  Vt ettepandud direktiivi artiklid 26 ja 29.

(23)  Vt ettepandud direktiivi põhjendus 28.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(25)  Vt ka EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011.

(26)  Vt põhjendus 9.

(27)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, artikli 17 lõige 4 (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(28)  Vt põhjendus 10.

(29)  Vt EKP aruanne finantskriisi õppetundide kohta seoses Euroopa finantsturu infrastruktuuride toimimisega (Report on the lessons learned from the financial crisis with regard to the functioning of European financial market infrastructures), mai 2010.

(30)  Vt ka EKPSi seisukoht seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga võimaliku Euroopa Liidu pankade maksevõime taastamise ja kriisilahendamise raamistiku tehniliste aspektide kohta (ESCB contribution to the EC’s public consultation on the technical details of a possible EU framework for bank recovery and resolution), mai 2011, lk 6, punkt 9.

(31)  Vt arvamus CON/2011/103.

(32)  Vt joonealust märkust 9.


Top