EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AB0010

Euroopa Keskpanga arvamus, 10. veebruar 2012 , seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ (CON/2012/10)

OJ C 93, 30.3.2012, p. 2–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

30.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 93/2


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

10. veebruar 2012,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ

(CON/2012/10)

2012/C 93/02

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank (EKP) sai 30. novembril 2011. aastal Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ (1) (edaspidi „ettepandud direktiiv”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivi sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele lepingu artikli 127 lõike 5 alusel. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Ettepandud direktiiviga muudetakse direktiivi 2004/109/EÜ (2), et saavutada muuhulgas järgmised seadusandlikud eesmärgid:

1)

piirata noteeritud väärtpaberite emitentide aruandluskoormust, kõrvaldades või ühtlustades teatavad aruandluskohustused. Selleks et vähendada aruandluskoormust, mis on muutunud liiga koormavaks eriti just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kaotatakse ettepandud direktiiviga nõue, et emitendid peavad avaldama tegevuse vahearuanded (3). EKP põhimõtteliselt toetab neid muudatusi, ent leiab, et kohustus avaldada tegevuse vahearuanded peaks jätkuvalt kehtima finantseerimisasutuste suhtes, kuna see aitab suurendada avalikkuse usaldust nende asutuste vastu ja säilitada finantsstabiilsust (4). Samal ajal tuleb juhtimisaruannete ja vahearuannete esitamisel kasutatavaid standardvorme ja malle ühtlustada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt välja töötatavate tehniliste standardite abil. Juhtimisaruannetele lisatavate finantsaruannete ja vahearuannete sisu tuleb samuti tehniliste standardite abil ühtlustada (5);

2)

tagada, et täidetaks tõhusalt kohustust teatada oluliste aktsiaosaluste omandamisest, sealhulgas tuletisinstrumentide abil teostatavatest omandamistest. Ettepandud direktiivis nähakse ette kohustus teatada finantsinstrumentidest, mille majanduslik mõju nende omaja seisukohast on samalaadne õigusega omandada nendega seotud noteeritud ühingu aktsiad, seda ka juhul, kui selline majanduslik mõju saavutatakse ilma formaalse lepinguta finantsinstrumendi omaja ja tema tehingupoole vahel (6). Järelikult nähakse ettepandud direktiivis teatamiskohustus ette kolme liiki osaluste suhtes: a) oluline aktsiaosalus või oluline hääleõiguse osakaal (7), b) instrumentide omamine, millel on võrdne mõju esimest liiki osalusega (8), ja c) eelmise kahe liigi summeeritud osalused (9). EKP nõustub selle muudatusega, ent toetab ka olemasolevate avalikustamise erandite, sealhulgas turutegemisega seotud osalusi puudutava erandi säilitamist;

3)

parandada juurdepääsu emitentide avalikustatud teabele. Ettepandud direktiivis delegeeritakse komisjonile volitused võtta vastu meetmed ja ESMA poolt välja töötatavad tehnilised standardid, millega: a) kehtestatakse koostalitluse eeskirjad, mida peavad järgima noteeritud väärtpaberite emitentidelt korraldatud teavet koguvad riiklikud ametlikult määratud mehhanismid, ja b) hõlbustatakse keskse juurdepääsupunkti loomist sellisele teabele liidu tasandil (10). EKP toetab neid muudatusi, ent esitab mitu redaktsioonilist ettepanekut eesmärgiga suurendada muudatuste mõju ja normitehnilist täpsust (11).

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 10. veebruar 2012

EKP asepresident

Vítor CONSTÂNCIO


(1)  KOM(2011) 683 lõplik.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(3)  Vt ettepandud direktiivi artikli 1 lõiked 5 ja 6.

(4)  Vt lisas ettepandud muudatused 1, 2 ja 5.

(5)  Vt lisas ettepandud muudatused 3 ja 4.

(6)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 8.

(7)  Vt direktiivi 2004/109/EÜ artiklid 9 kuni 10.

(8)  Vt direktiivi 2004/109/EÜ artikkel 13.

(9)  Vt direktiivi 2004/109/EÜ artikkel 13a, mis lisatakse ettepandud direktiivi artikli 1 lõikega 9.

(10)  Vt ettepandud direktiivi artikli 1 lõiked 12 ja 13.

(11)  Vt lisas ettepandud muudatused 6, 7 ja 8.


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Ettepandud direktiivi põhjendus 5

„(5)

Et tagada halduskoormuse tõhus vähendamine kogu liidus, ei tohiks liikmesriigid enam kehtestada oma riigi õigusnormides nõuet avaldada tegevuse vahearuanded.”

„(5)

Et tagada halduskoormuse tõhus vähendamine kogu liidus, ei tohiks liikmesriigid enam kehtestada oma riigi õigusnormides üldist nõuet avalikustada tegevuse vahearuanded. See nõue peaks kehtima ainult nende finantseerimisasutuste suhtes, kelle puhul finantsstabiilsusega seotud kaalutlused eeldavad kõrgemaid läbipaistvusstandardeid. Lisaks tuleks kõikide emitentide liikide osas säilitada võimalus avalikustada tegevuse vahearuanded ja kvartaliaruanded vabatahtlikult või kui seda nõutakse kauplemiskoha eeskirjades konkreetse noteerimisstandardi osana.

Selgitus

Tegevuse vahearuannete avalikustamise nõuet ei tohiks kaotada finantseerimisasutuste suhtes. Selles osas tuleks säilitada kõrgemad läbipaistvusstandardid, mis aitavad suurendada avalikkuse usaldust finantseerimisasutuste vastu ning säilitada finantsstabiilsust. Käesolev muudatus on seotud muudatustega 2 ja 5.

Lisaks ei tohiks muudatused mõjutada emitentide võimalust avalikustada tegevuse vahearuanded või kvartaliaruanded vabatahtlikult või selleks, et täita kauplemiskoha kehtestatud konkreetset noteerimisstandardit. Sellised andmete avalikustamise liigid vastavad mõnede investorite rühmade nõudmisele emitentide suurema läbipaistvuse suhtes. See täielikuma avalikustamise võimalus aitab kaasa kapitaliturgude tõhusale toimimisele ning tuleks säilitada.

Muudatus 2

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 1

„1.   Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

c)

lisatakse järgmine punkt q:

„q)   „formaalne kokkulepe”– kokkulepe, mis on kohaldatava õiguse kohaselt siduv.”.”

„1.   Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

c)

punkt o asendatakse järgmisega:

o)   „krediidiasutus”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu [xx.xxxx.xxxx]. aasta määruse (EL) nr xx/xx (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) artikli 4 lõikes 1 määratletud ettevõtja (7) ”;

d)

lisatakse järgmine punkt q:

q)   „finantseerimisasutus”–

üksus, millel on lubatud teha toiminguid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [xx.xx.xxxx]. aasta direktiivis xx/xx/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (8), Euroopa Parlamendi ja nõukogu [xx.xx.xxxx]. aasta määruses (EL) nr xx/xx finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse [xx.xx.xxxx]. aasta määrust nr xx/xx börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (9), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivis2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (12) ning samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivis 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (13).

e)

lisatakse järgmine punkt r:

r)   „formaalne kokkulepe”– kokkulepe, mis on kohaldatava õiguse kohaselt siduv.”.”

Selgitus

EKP teeb ettepaneku mitte kaotada finantseerimisasutuste suhtes nõuet avalikustada tegevuse vahearuanded (vt muudatused 1 ja 5). Järelikult tuleb ettepandud direktiivi lisada „finantseerimisasutuse” määratlus. Lisaks tuleb direktiivis 2004/109/EÜ sätestatud „krediidiasutuse” määratlus, mis viitab direktiivile 2000/12/EÜ, kaasajastada nii, et see viitaks ettepandud määrusele krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta.

Muudatus 3

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 3

„3.   Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, edaspidi „ESMA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, (14) peaks andma välja suunised, sealhulgas standardvormid või mallid, et määratleda, millist teavet peaksid sisaldama juhtimisaruanded.

„3.   Artiklile 4 lisatakse järgmine lõige 7:

„3.„7.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, (15) töötab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega (edaspidi „EBA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, (16) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, sealhulgas standardvormid või mallid, et määratleda, millist teavet peaksid sisaldama:

a)

juhtimisaruanne, kusjuures ESMA peab tagama, et sellised mallid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [xx.xx.xxxx]. aasta direktiivi xx/xx/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (17) artiklitega 20 ja 29.

b)

lõikes 2 osutatud finantsaruanded, kusjuures ESMA peab tagama, et need mallid on kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt finantsteabe aruandluseks kasutatavate mallidega, mis määratakse kindlaks EBA poolt määruse (EL) nr xx/xx (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) artikli 95 alusel välja töötatavates rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes.

ESMA kaasab kohastel juhtudel määruse nr 1095/2010 artiklis 54 nimetatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”) ning esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Selgitus

Selleks et saavutada ettepandud direktiivi eesmärk kaasajastada emitentide aruandlusraamistik ning vähendada aruandluskoormust, peaks ESMA välja töötama rakenduslikud tehnilised standardid, millega ühtlustatakse aruandluskohustuste täitmisel kasutatavad standardvormid ja mallid. Selline ühtlustamine peaks hõlmama nii tegevusaruandeid kui ka neile lisatavaid finantsaruandeid, kusjuures:

a)

juhtimisaruannetes kasutatavad standardvormid ja mallid tuleb viia kooskõlla sätetega, mis reguleerivad juhtimisaruannete ja konsolideeritud juhtimisaruannete sisu ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ning nendega seotud aruannete kohta  (2);

b)

juhtimisaruannetele lisatavates finantsaruannetes kasutatavad standardvormid ja mallid tuleb viia kooskõlla aruandlusmallidega, mille EBA töötab välja vastavalt ettepandud määrusele krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta.

Muudatus 4

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 4

„4.   Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige 7:

„7.   ESMA annab välja suunised, sealhulgas standardvormid või mallid, et määratleda, millist teavet peaksid sisaldama juhtimisaruanded.” ”

„4.   Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige 7:

„4.„7.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, sealhulgas standardvormid või mallid, et määratleda, millist teavet peaksid sisaldama:

a)

tegevuse vahearuanne;

b)

lõikes 2 osutatud lühendatud kujul esitatavad finantsaruanded, kusjuures ESMA peab tagama, et sellised mallid on kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt finantsteabe aruandluseks kasutatavate mallidega, mis määratakse kindlaks EBA poolt määruse (EL) nr xx/xx (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) artikli 95 alusel välja töötatavates rakenduslike tehniliste standardite eelnõudes.

ESMA kaasab kohastel juhtudel ühiskomitee ning esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.” ”

Selgitus

Vt muudatuse 3 selgitust, mis kehtib tegevuse vahearuannete ja neile lisatavate lühendatud kujul esitatavate finantsaruannete standardvormide ja mallide suhtes.

Muudatus 5

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 5 ja artikli 1 uus lõige 5a

„5.   Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Aruanne valitsustele tehtavate maksete kohta

…”.”

„5.   Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Tegevuse vahearuanded

„5.1.   Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu [xx.xxxx.xxxx]. aasta määruse (EL) nr xx/xx (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) (18) artikli 12 kohaldamist, avalikustab finantseerimisasutusest emitent, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, majandusaasta esimesel ja teisel kuuekuulisel perioodil juhtimisaruanded. Sellised aruanded avalikustatakse ajavahemikus kümme nädalat pärast vastava kuuekuulise perioodi algust ja kuus nädalat enne selle lõppu. Need sisaldavad teavet perioodi kohta, mis algab vastava kuuekuulise perioodi algusega ja lõpeb teadaande avalikustamise päevaga. Sellised aruanded peavad sisaldama:

selgitust vastava perioodi jooksul toimunud oluliste sündmuste ja tehingute kohta ning nende mõju kohta emitendi ja tema kontrollitavate ettevõtjate finantsseisundile ja

emitendi ja tema kontrollitavate ettevõtjate finantsseisundi ja tulemuste üldist kirjeldust vastaval perioodil.

2.   Finantseerimisasutustest emitendid, kes vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või asjaomase reguleeritud turu reeglitele või omaenda initsiatiivil avaldavad kvartaalseid vahearuandeid, ei ole kohustatud avalikustama tegevuse vahearuandeid lõike 1 kohaselt.

„5.3.   Pädev asutus võib otsustada, et finantseerimisasutusest emitent võib edasi lükata konkreetse teabe avaldamise tegevuse vahearuandes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

teabel on süsteemne tähtsus;

b)

avalikes huvides on selle avaldamine edasi lükata;

c)

võimalik on tagada selle teabe konfidentsiaalsus.

Pädev asutus teeb otsuse omal algatusel või finantseerimisasutusest emitendi, asjaomase EKPSi keskpanga, finantseerimisasutusest emitendi üle järelevalvet teostava asutuse või riigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuse taotlusel.

Otsus tehakse kirjalikult.

Pädev asutus tagab, et edasilükkamine kestab ainult avalikes huvides põhjendatud perioodi võrra.

Pädev asutus hindab tihedas koostöös asjaomase EKPSi keskpanga, finantseerimisasutusest emitendi üle järelevalvet teostava asutuse ning kohastel juhtudel riigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusega vähemalt korra nädalas punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täidetust ning tühistab oma otsuse viivitamatult, kui mõni tingimustest ei ole enam täidetud.

4.   ESMA töötab koostöös EBAga välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, sealhulgas standardvormid ja mallid, et määratleda, millist teavet peavad sisaldama lõikes 1 nimetatud tegevuse vahearuanded, kusjuures ESMA peab tagama, et need mallid on kooskõlas krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt finantsteabe aruandluseks kasutatavate mallidega, mis määratakse kindlaks EBA poolt määruse (EL) nr xx/xx (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) artikli 95 alusel välja töötatavates rakenduslikes tehnilistes standardites.

ESMA kaasab kohastel juhtudel ühiskomitee ning esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

5a.   Lisatakse järgmine artikkel 6a:

Artikkel 6a

Aruanne valitsustele tehtavate maksete kohta

”.”

Selgitus

Ettepandud direktiivi artikli 1 praegune lõige 5 asendab direktiivi 2004/109/EÜ praeguse artikli 6 juhtkonna vaheteadaannete kohta uue sõnastusega, mis käsitleb mäetööstuses või raietööstuses tegutsevate emitentide aruandlust. EKP teeb ettepaneku säilitada artikkel 6 tegevuse vahearuandeid käsitleva sättena. Ühtlasi teeb EKP ettepaneku muuta artiklit 6 järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

a)

nõue avalikustada tegevuse vahearuanded peaks jätkuvalt kohalduma ainult finantseerimisasutustest emitentide suhtes (vt selgitusi muudatuste 1 ja 2 kohta);

b)

tegevuse vahearuannete ühtlustamiseks ning nende kooskõlla viimiseks aruandlusmallidega, mille EBA töötab välja vastavalt ettepandud määrusele krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta, tuleb kasutada ESMA poolt välja töötatud rakenduslikke tehnilisi standardeid;

c)

pädeval väärtpaberiturujärelevalve asutusel peab olema võimalus lükata avalikes huvides edasi süsteemselt tähtsa teabe avalikustamine emitendi poolt, kas siis omal algatusel või kui seda taotleb finantseerimisasutusest emitent, asjaomane EKPSi keskpank, finantseerimisasutusest emitendi üle järelevalvet teostav asutus või riigi makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus  (3). See ettepanek on kooskõlas ettepandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta  (4) artikliga 12;

d)

viide direktiivile 2003/6/EÜ direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 6 tuleb asendada viitega eelnimetatud ettepandud määrusele.

Muudatus 6

Ettepandud direktiivi artikli 1 uus lõige 11a

Tekst puudub

11a.   Artiklis 19 lisatakse järgmine lõige 5:

11a.5.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis käsitlevad:

a)

korraldatud teabe liikide ühtse taksonoomia kehtestamist;

b)

korraldatud teabe esitamise vormingute ühtlustamist, võttes seejuures arvesse, et korraldatud teabe eri liike tasub võib olla ühtlustada eri tasanditel.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”.

Selgitus

EKP toetab algatusi parandada juurdepääsu finantsteabele, sealhulgas ka juurdepääsu ettevõtjate teabele, mida reguleerib direktiiv 2004/109/EÜ. Selgelt määratletud aruandluspraktikate rakendamine, mis põhinevad standardiseeritud andmevormingutel ning tõhusal aruandlustaristul, võimaldab investoritel ja seadusandjatel kasutada õigusaktidega hõlmatud teavet turuarengute seireks ning eriti süsteemsete riskide õigeaegseks analüüsiks. Seetõttu toetab EKP ettepandud direktiivis ette nähtud muudatusi, mis parandavad juurdepääsu korraldatud teabele tänu ametlikult määratud mehhanismide paremale toimimisele ning tänu riikide ametlikult määratud mehhanismide poolt kogutud teabele ühtse juurdepääsupunkti loomisele liidu tasandil. Samal ajal juhib EKP tähelepanu, et ühtse juurdepääsupunkti kasulikkus sõltub muu hulgas järgmistest asjaoludest:

a)

korraldatud teabe liikide ühtse taksonoomia kehtestamine;

b)

korraldatud teabe aruandluseks kasutatavate vormingute ühtlustamine, võttes arvesse erinevusi korraldatud teabe selliste liikide, mida on hõlbus ühtlustada, nagu näiteks aruandlus oluliste osaluste kohta, ning muud liiki korraldatud teabe vahel, mis on heterogeensem, nagu näiteks siseteave, mille puhul ühtlustamine võib piirduda üldiste aruandluskategooriatega;

c)

ametlikult määratud mehhanismidele teabe esitamiseks emitentide poolt kasutatavate tehniliste esitamisstandardite ühtlustamine, milles tuleb ette näha 1) esitatud teabe otsetöötlemine ning 2) usaldusväärse elektroonilise märgistamise ning versiooni fikseerimise funktsioonid;

d)

keskse otsingu tõhusate tehniliste lahenduste valik, sealhulgas teabe ulatus, nt metaandmed või indeksid, mida ametlikult määratud mehhanismide tasandil säilitatava teabe ja dokumentide kohta keskselt kogutakse;

e)

keskse juurdepääsupunkti kaudu ametlikult määratud mehhanisme kasutavatele kasutajatele kohase mitmekeelse liidese loomine, mis võimaldab 1) interaktiivseid otsinguid nagu dünaamiline ja ahelotsing ning 2) mitut riiki hõlmavaid otsinguid ühe päringuga;

f)

riikide ametlikult määratud mehhanismide pakutavate otsinguliideste ühtlustamine, millest on eelkõige kasu investoritel, kes soovivad täpsustada keskse juurdepääsupunkti kaudu saadud otsingutulemusi jätkuotsingutega vastava riigi ametlikult määratud mehhanismis.

Komisjoni poolt kehtestavates meetmetes ning ESMA poolt komisjonile kehtestamiseks välja töötatavates regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleb ette näha üksikasjalikud nõuded eeltoodud valdkondades. EKP teeb sellega seoses mitu redaktsioonilist ettepanekut, mis põhinevad varasematel komisjoni ja CESRi soovitustel  (5).

Lisaks leiab EKP tulenevalt normitehnika nõuetest, et: 1) direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 19 tuleb delegeerida volitused seoses ühtse aruandlustaksonoomia ja ühtsete vormingutega, 2) artiklis 21 tuleb delegeerida volitused seoses riikide ametlikult määratud mehhanismidele teabe esitamise tehniliste nõuetega ning seoses ametlikult määratud mehhanismide otsinguliidestega, ning 3) direktiivi artiklis 22 tuleb delegeerida volitused seoses riikide ametlikult määratud mehhanismide koostalitlusvõimega, mis hõlmab kordumatu tunnuse kasutamist ning samuti keskse juurdepääsupunkti toimimist liidu tasandil, nagu on ette pandud muudatustes 6 kuni 8.

Muudatus 7

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 12

„12.   Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„12.„4.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et täpsustada järgmisi miinimumstandardeid ja nõudeid:

a)

miinimumstandardid korraldatud teabe levitamiseks, nagu osutatud lõikes 1;

b)

tsentraalsete säilitussüsteemide miinimumstandardid, nagu osutatud lõikes 2;

c)

nõuded seoses sellise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostalitlusvõimega, mida kasutavad riiklikud ametlikult määratud mehhanismid, ja seoses liidu tasandil juurdepääsuga korraldatud teabele, nagu osutatud lõikes 2.

Komisjon võib samuti koostada ja ajakohastada nimekirja avalikkusele teabe edastamise meediakanalitest.”.”

„12.   Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige 5:

„12.“   

;

;

5.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles määratakse kindlaks tehnilised nõuded järgmise osas:

a)

riikide ametlikult määratud mehhanismidele emitentide poolt teabe esitamise tehniliste nõuete ühtlustamine, mis võimaldab muu hulgas esitatud teabe otsetöötlemise tehnoloogia kasutamist, andmete esitamise aja fikseerimist (elektrooniline märgistamine) ning algselt esitatud teabe kõikide hilisemate muudatuste fikseerimist (versiooni fikseerimine);

b)

ametlikult määratud mehhanismide otsinguliideste ühtlustamine.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.”.”

Selgitus

Vt muudatuse 6 selgitust. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 alusel delegeeritavad volitused peaksid hõlmama teabe esitamise ja riikide ametlikult määratud mehhanismide otsinguliideste tehnilise regulatsiooni ühtlustamist, tuginedes selles osas varasematele komisjoni ja CESRi soovitustele.

Muudatus 8

Ettepandud direktiivi artikli 1 lõige 13

„13.   Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Juurdepääs korraldatud teabele liidu tasandil

„13.1.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, kehtestades tehnilised nõuded seoses juurdepääsuga korraldatud teabele liidu tasandil, et täpsustada järgmist:

a)

tehnilised nõuded seoses sellise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostalitlusvõimega, mida kasutavad riiklikud ametlikult määratud mehhanismid;

b)

tehnilised nõuded seoses liidu tasandil korraldatud teabe otsingut võimaldavate kesksete juurdepääsupunktide tegevusega;

c)

tehnilised nõuded seoses riiklikes ametlikult määratud mehhanismides kasutatava igale emitendile määratud kordumatu tunnusega;

d)

riiklike ametlikult määratud mehhanismide ühtne korraldatud teabe säilitamise vorm;

e)

riiklike ametlikult määratud mehhanismide korraldatud teabe ühtne liigitamine ja korraldatud teabe liikide ühtne loetelu.

2.   Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel tagab ESMA, et artikli 22 lõikes 1 täpsustatud tehnilised nõuded on kooskõlas riiklike äriühinguregistrite elektroonilise võrgu tehniliste nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/…/EL (19).

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2014.

Komisjonile on delegeeritud õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10-14.

„13.   Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Koostalitlusvõime ja juurdepääs korraldatud teabele liidu tasandil

„13.1.   Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et täpsustada järgmisi miinimumstandardeid ja nõudeid:

a)

sellise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostalitlusvõime nõuded, mida kasutavad riiklikud ametlikult määratud mehhanismid;

b)

liidu tasandil sisse seatud korraldatud teabe juurdepääsupunkti tegevuse nõuded, eesmärgiga hõlbustada investorite poolt tõhusate, täielike ja usaldusväärsete korraldatud teabe otsingute tegemist ning võimaldada eri liikmesriikide emitentide esitatud teabe vahetut võrdlemist.

„13.2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, kehtestades tehnilised nõuded seoses :

a)

sellise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostalitlusvõimega, mida kasutavad riiklikud ametlikult määratud mehhanismid;

b)

liidu tasandil keskse juurdepääsupunkti toimimisega, mis võimaldab juurdepääsu ametlikult määratud mehhanismidele, mis peavad vähemalt: 1) põhinema tehnilisel lahendusel, mis võimaldab teha korraldatud teabe tõhusaid mitut riiki hõlmavaid otsinguid ühe päringuga, ning 2) pakkuma mitmekeelset otsinguliidest koos selliste detailotsingutega nagu dünaamiline ja ahelotsing;

c)

riiklikes ametlikult määratud mehhanismides kasutatava igale emitendile määratud kordumatu tunnusega ning selle kordumatu tunnuse kasutamisega riikide ametlikult määratud mehhanismide ja keskse juurdepääsupunkti otsingutes, et võimaldada investoritel tuvastada põhilised kontsernisuhted eri kordumatute tunnustega üksuste vahel;

;

.

3.   Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel tagab ESMA, et artikli 22 lõikes 2 täpsustatud tehnilised nõuded on kooskõlas riiklike äriühinguregistrite elektroonilise võrgu tehniliste nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/…/EL (20).

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. detsembriks 2014.

Komisjonile delegeeritakse volitused võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2016 aruande koostalitlusvõime toimimise ja korraldatud teabele liidu tasandil juurdepääsu kohta, mille osas tuleb kaaluda, kas korraldatud teabele juurdepääsuks kasutusele võetud lahendused vastavad eesmärgile võimaldada investoritel tõhusalt võrrelda eri liikmesriikide emitente. Selline aruanne peab hõlmama käesoleva artikli muutmise võimalike ettepanekute mõju analüüsi.”.”

Selgitus

Vt selgitust muudatuse 6 kohta. Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 22 alusel delegeeritud volitused peavad täielikult hõlmama juurdepääsu korraldatud teabele, riikide ametlikult määratud mehhanismide koostalitlusvõime ning liidu tasandil keskse juurdepääsupunkti toimimise. Liidu tasandil keskse juurdepääsupunkti tehnilised näitajad ja liidese omadused peavad võimaldama investoritel kasutada seda kui mugavat ainuvajalikku juurdepääsupunkti kõikidele riikide ametlikult määratud mehhanismidele esitatud korraldatud teabe otsimiseks ning usaldusväärse võrdlusteabe saamiseks eri liikmesriikide emitentide kohta. Komisjon peab teatava aja möödudes hindama koostalitlusvõime ning keskse juurdepääsupunkti regulatsiooni eesmärgiga panna ette vajalikke muudatusi.

Iga emitendi kordumatu tunnuse kasutamine on ettepandud regulatsioonis eriti kasulik omadus. Komisjoni ettepanekutes võiks sellega seoses ära kasutada juriidilise isiku tunnuse kui emitentide ja finantstehingute poolte standardse viitekoodi väljatöötamiseks tehtud rahvusvahelise töö tulemusi  (6). Konkreetsemalt suurendab kordumatu tunnus riikide ametlikult määratud mehhanismide poolt kogutud korraldatud teabe usaldusväärsust ja võrreldavust ning võimaldab selle teabe seostamist andmetega, mis kogutakse teistesse õigusaktidega ette nähtud andmebaasidesse, mis võivad kasutada sama kordumatut tunnust. Kordumatu tunnuse kasutamise kasu saab nähtavaks eri liiki aruandluskohustusi täites, nagu näiteks aruandeaasta finantsaruannetes tütarettevõtjate identifitseerimisel või oluliste osaluste omandamisest teatamisel. Teave kontserni koosseisu ning kontsernisuhete kohta on mitmel moel tähtis investoritele ning samuti järelevalveasutustele ja seadusandjatele, kellel on näiteks võimalik paremini hinnata riski võimalikku levimist kontsernis. Ehkki praktikas võib olla mitmeid piiranguid kontsernisuhete täielikule avalikustamisele, oleks isegi osaline juurdepääs sellisele teabele tervitatav edasiminek.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  KOM(2011) 684 lõplik.

(3)  Vt selle kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus ESRN/2011/3 riigi ametiasutuste makrotasandi usaldatavusjärelevalve pädevuse kohta, kättesaadav ESRNi veebilehel http://www.esrb.europa.eu

(4)  KOM(2011) 651 lõplik.

(5)  Vt komisjoni 11. oktoobri 2007. aasta soovitus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/109/EÜ osutatud korraldatud teabe tsentraliseeritud salvestamiseks ettenähtud ametlikult kindlaksmääratud süsteemide elektroonilise võrgu kohta (ELT L 267, 12.10.2007, lk 16); vt ka CESRi 2010. aasta juuli aruteludokument „Development of Pan-European access to financial information disclosed by listed companies”, kättesaadav ESMA veebilehel http://www.esma.europa.eu

(6)  Vt makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehnilise komisjoni konsultatsiooni aruande „Report on OTC derivatives data reporting and aggregation requirements — Consultative report” punkt 4.5.1, avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel http://www.bis.org

(7)  ELT L […],[…], lk […].

(8)  ELT L […],[…], lk […].

(9)  ELT L […],[…], lk […].

(10)   ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(11)   ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(12)   ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(13)   ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.”;

(14)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.” ”

(15)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(16)   ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.

(17)  ELT L […], […], lk […].”.”

(18)  ELT L […], […], lk […].”.

(19)  ELT L […],[…], lk […]”.”

(20)  ELT L […]


Top