EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52011AB0044

Euroopa Keskpanga arvamus, 19. mai 2011 , seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (CON/2011/44)

OJ C 203, 9.7.2011, p. 3–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 203/3


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

19. mai 2011,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta

(CON/2011/44)

2011/C 203/04

Sissejuhatus ja õiguslik alus

3. veebruaril 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrus on EKP pädevusvaldkonnas. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

1.

Euroopa statistika tegija ja tarbijana toetab EKP ettepanekut määruse kohta, kuna see on oluline samm Euroopa statistika, eelkõige rahvamajanduse arvepidamise, kvaliteedi edasises tõstmises ning viib selle kooskõlla majandus- ja finantskeskkonna muudatustega ja metodoloogiliste uuendustega. Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem on Euroopa statistika makromajanduslik tuum ja on seetõttu ülimalt oluline rahapoliitika jaoks.

2.

EKP toetab ka ettepandud määruse statistiliste kontseptsioonide ja mõistete kooskõlla viimist muuhulgas ÜRO Statistikakomisjoni poolt vastu võetud rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga (SNA 2008), Rahvusvahelise Valuutafondi maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni käsiraamatuga (BPM6), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Benchmark Definition of Foreign Direct Investment and with the European industrial activity classification 4. väljaandega (NACE Rev.2). Eespool osutatud instrumendid on ettepandud määrust parandanud ka ühtlustamise ja harmoneeritud metoodika osas.

Konkreetsed märkused

3.

Nii Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) kui ka Euroopa Statistikasüsteemile (ESS) on lepinguga pandud ülesanne arendada, teha ja levitada Euroopa statistikat, mis toimub eraldi õigusraamistike alusel, et kajastada nende juhtimisstruktuure. Ettepandud määrus mõjutab nende kahe süsteemi poolt tehtud statistikat. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (2) annab EKP-le, keda abistavad riikide keskpangad, õiguse koguda statistilist teavet vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt ulatuses, mis on vajalik EKPSi ülesannete täitmiseks. Täpsemalt koosneb vaadeldav andmeid esitav üldkogum juriidilistest ja füüsilistest isikutest, kes resideerivad liikmesriigis ja kuuluvad finantsettevõtete sektorisse, mis on määratletud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruses (EÜ) nr 2223/96 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (3); samuti juriidilistest ja füüsilistest isikutest, kes resideerivad liikmesriigis, kui neil on välispositsioone või nad on teinud välistehinguid.

4.

Tiheda koostöö ja kohase koordineerimise tagamine EKPSi ja ESSi vahel minimeerib aruandluskoormust ja tagab Euroopa statistika tegemiseks vajalikku sidusust. Tiheda koostöö vajadust on kajastatud ka Euroopa Keskpanga statistika peadirektoraadi (DG Statistics) ja Eurostati vahelises 10. märtsi 2003. aasta vastastikuse mõistmise memorandumis majandus- ja finantsstatistika kohta (Memorandum of understanding on economic and financial statistics between the Directorate General Statistics of the European Central Bank (DG Statistics) and the Statistical Office of the European Communities (Eurostat), Brussels, 10 March 2003) (4).

5.

Tulenevalt tihedast koostööst ettepandud määruse metodoloogilise raamistiku koostamisel nõustus EKP Eurostati taotlusega koostada mitmed A lisa peatükid, võttes arvesse seost EKPSi statistikaraamistikuga. Eelkõige on EKP andnud olulise panuse finantsinstitutsioonide sektori määratlemisel institutsionaalsete üksuste ja allsektorite osas 2. peatükis ning finantsvara ja -kohustuste ja nende kontode täiskogumi esituses. Samuti koostati 17. peatüki (sotsiaalkindlustus, sh pensionid), 21. peatüki (valitsemissektori arvepidamine) ja 19. peatüki (Euroopa kontod) osad.

6.

Finantsinstitutsioonide institutsionaalse sektori ja selle allsektorite määratlemises (ettepandud määruse A lisa, 2. peatükk) toetab EKP, et rahaloomeasutuste mõiste järgib EKP määratlust A lisa punktis 2.67. Muude finantsinstitutsioonide allsektori määratlused on suures osas kooskõlas EKP õigusaktides kasutatud lähenemisega. Aruandluskoormuse minimeerimiseks ja Euroopa statistika tegemisel vajaliku sidususe tagamiseks teeb EKP ettepaneku täiendavalt ühtlustada väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtete ettepandud mõistet 19. detsembri 2008. aasta määrusega EKP/2008/30 väärtpaberistamistehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (5).

7.

Selle tõttu ja EKPSi ja ESSi statistikaraamistiku vastastikuse sõltuvuse tõttu on ettepandud määrus äärmiselt oluline EKP statistikaaruandlusnõuete jaoks, sealhulgas rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika, maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika, kvartaalsete finantskontode ja valitsuse finantsstatistika valdkonnas. Ettepandud määrusega kooskõlas peaks komisjon tagama EKP kohase kaasamise delegeeritud õigusaktide koostamisse, mis oleks kooskõlas senise tavaga ja tiheda koostöö ja koordineerituse vajadusega EKPSi ja ESSi vahel.

8.

Lisaks, võttes arvesse lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide tähtsust, teeb EKP järgmised tähelepanekud oma nõuandva rolli täitmise kohta lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 alusel.

Esiteks, komisjoni delegeeritud õigusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes (6). Delegeeritud õigusaktid on liidu õigusaktid (7). Enamus keeli osutab lepingu artikli 282 lõikes 5 liidu õigusaktide eelnõudele, mille osas tuleb EKPga konsulteerida (8). Seega ei saa EKPga konsulteerimise kohustust piirata üksnes õigusaktide eelnõudega, mille ettepaneku on teinud komisjon.

Teiseks, otsuses OLAF (9) selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses”.

Seda arvestades ja EKP nõuandva rolli täielikuks kasutamiseks tuleks EKPga konsulteerida õigeaegselt iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud õigusaktide eelnõud, mis kuuluvad tema pädevusse. Oma nõuandvas rollis pöörab EKP erilist tähelepanu nende õigusaktide vastuvõtmise õigeaegsusele.

9.

Tulenevalt oma rahapoliitikaga seotud ülesannetest keskendub EKP Euroopa koondnäitajatele. EKP jaoks on olulised integreeritud euroala kvartalikontod institutsionaalsete sektorite kaupa. Seetõttu on rahapoliitika otsuste jaoks vajalik õigeaegne ja piisav andmete hõlmatus riikide poolt esitatud andmete põhjal.

10.

Konkreetsete liikmesriikide andmekogumine on muutunud veelgi tähtsamaks seoses uute statistikavajadustega finantsstabiilsuse ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks, eelkõige seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu äsjase asutamisega ja selle vastutusega liidusisese finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Konkreetsete liikmesriikide õigeaegne ja usaldatav rahvamajanduse arvepidamise statistika on vajalik ka laiendatud euroala pakti (Euro Plus Pact) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi eesmärkidel.

11.

Rahapoliitika ja finantsstabiilsuse seisukohast peab EKP prioriteetseks õigeaegseid ja piisavalt usaldusväärseid kvartaliandmeid, mida eelistatakse detailsetele aastaandmetele või madalama sagedusega andmetele. Lisaks tuleks eelistada viimaste aastate täielike tabelite koostamist üksikasjaliste tagasivaateliste andmete pikkadele aegridadele.

12.

Üldjoontes on EKP andmete edastamise programmiga nõus (ettepandud määruse B lisa). Samas peaks edastusprogramm arvesse võtma EKP poolt riikide keskpankade abiga kogutud statistikat ja kajastama prioriteete, mis on välja kujunenud kasutajate ja andmekoostajate vahel.

13.

EKP toetab tabelis 1 peamiste koondnäitajate kvartalikirjete 1 kuni 12, 27 ja 28 paremaid tähtaegu, s.o kvartali ja aastakogumine t + 2 kuud. Samas ei ole EKP nõus ettepandud vaheteoga suuremate ja väiksemat liikmesriikide aruandluse vahel, millele osutatakse tabelite ülevaate joonealustes märkustes 4 ja 7 ja tabeli 1 joonealusel märkuses 10, samuti tähtaegade pikendamisega väiksemate liikmeriikide jaoks t + 80 päevale peamiste koondnäitajate osas. Hetkel oleksid erineva aruandluse esitajateks 17 liikmesriiki ning liidu laienemise tulemusel jääks üha rohkem liikmesriike ettepandud erineva aruandluse lävest allapoole. Selle tulemusel halveneks nii Euroopa koondnäitajate kvaliteet kui ka statistiline teave väiksemate liikmesriikide kohta.

14.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis septembris 2000 heaks tegevuskava majandus- ja rahaliidu statistika nõuete kohta ning kinnitas EKP rahapoliitika vajaduste täitmiseks sobivaks tähtajaks integreeritud euroala kvartalikontode esitamisel institutsionaalsete sektorite kaupa t + 90 päeva. Sellest tuleneb, et Eurostat ja EKP peavad koguma vastavad riikide andmed t + 82 päevaga. Võttes arvesse EKP nõukogu koosolekute ajakava 2015. ja 2016. aastal, oleks ajalise viivituse vähenemine t + 85 päevale piisav aastatel 2015 ja 2016. Seetõttu toetab EKP aruandlustähtaegade vähendamist sektori kvartalikontode osas ESA edastusprogrammi alusel t + 85 päevale 2014. aastal, eesmärgiga t + 82 päeva 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t + 90 päevaga. See on kooskõlas ka G-20 andmelünkade algatusega (data gaps initiative), mis osutab sektorikontodele kui ühele prioriteetidest andmelünkade kõrvaldamisel finantskriisi järelmeetmena. ESA 2010 edastusprogrammis puudutab see tabelit 801.

15.

Lisaks toetab EKP ühtset edastustähtaega kõikidele riikide valitsussektori kvartali- ja aastaandmetele, millega kaasneks valitsussektori kvartaliandmete sünkroniseerimine tähtaegadega tabelis 801 ja mõjutaks samuti tabeleid 27 ja 28 ning samuti tabeli 2 tähtaegu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi (excessive deficit procedure, EDP) andmeid. Seetõttu toetab EKP ESA edastusprogrammis valitsussektori kvartalikontode ja EDP aruandlustähtaegade toomist t + 85 päevale 2014. aastaks ja eesmärgi seadmist t + 82 päevale 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t + 90 päevaga.

16.

31. märtsi 2010 arvamuses CON/2010/28 (seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 479/2009 seoses statistikaandmete kvaliteediga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames) (10) toetas EKP samuti aruandlusmenetluse läbipaistvuse suurendamist ja riigi eelarve puudujäägi (B.9) kasutamist EDP jaoks. Jättes EDP jaoks kasutatavast puudujäägist välja vahetustehingutest ja intressimäära tähtpäevatehingutest tulenevad arveldused, muutub puudujäägi väärtus vähem manipuleeritavaks komplekssete finantstehingutega. Selles osas toetab EKP ettepandud määruse A lisas EDP_B.9 ja EDP_D.41 määratlemata jätmist. Samas tuleneb sellest, et kõik viited nendele kahele näitajale tuleb B lisa tabelist 2 välja jätta. Selle tõttu tuleb muuta ka määrust (EÜ) nr 479/2009, et kajastada riigi eelarve puudujäägi (B.9) kasutamist EDPs ja määratleda nimiväärtus ettepandud määruses.

17.

Selleks, et täita avaliku sektori ja poliitika vajadust mõõta valitsussektoris tasustamist töötaja ja tunni kohta, keskenduda palgaliikumiste ja avaliku ja erasektori vaheliste mõjude ülekandumise paremale mõistmisele, soovitab EKP valitsussektori tabelis 801 kajastada kvartaliandmeid töötajate arvu ja töötundide kohta; valitsussektori töötajate tasu on edastusprogrammis juba hõlmatud.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 19. mai 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  KOM(2010) 774 lõplik.

(2)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(3)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

(4)  Avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(5)  ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.

(6)  Lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande kohaselt konsulteeritakse EKPga „iga tema pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul”. Lepingu artikli 282 lõike 5 kohaselt: „Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse tema pädevusvaldkondades kõigi ettepanekute üle, mis on tehtud liidu õigusaktide […]”.

(7)  Lepingu artikkel 290 asub kuuenda osa 2. peatüki 1. jaos „Liidu õigusaktid”.

(8)  Lepingu artikli 282 lõige 5 osutab liidu õigusaktide eelnõule järgmistes keeltes: Bulgaaria („проект на акт на Съюза”); hispaania („proyecto de acto de la Unión”); taani („udkast”); Saksa („Entwürfen für Rechtsakte der Union”); eesti („ettepanekute”); kreeka („προτεινόμενη πράξη της Ένωσης”); prantsuse („projet d'acte de l'Union”); itaalia („progetto di atto dell'Unione”); läti („projektiem”); leedu („Sąjungos aktų projektų”); hollandi („ontwerp van een handeling van de Unie”); portugali („projectos de acto da Unićo”); rumeenia („proiect de act al Uniunii”); slovaki („navrhovanżch aktoch Śnie”); sloveenia („osnutki aktov Unije”); soome („esityksistä”); rootsi („utkast”). Iiri redaktsioon on „gniomh Aontais arna bheartu”, mis vastab „kavandatud” liidu õigusaktidele.

(9)  Kohtuasi C-11/00 Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Keskpank [2003] EKL I-7147, eelkõige punktid 110 ja 111.

(10)  ELT C 103, 22.4.2010, lk 1.


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Artikli 2 lõige 2

„2.   Komisjon võib artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga vastu võtta ESA 2010 metoodika muudatused, mille eesmärk on selle sisuline selgitamine ja täiustamine, juhul kui muudatused ei muuda selle metoodika põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist.”

„2.   Komisjon võib artiklite 7, 8 ja 9 kohase delegeeritud õigusaktiga vastu võtta ESA 2010 metoodika muudatused, mille eesmärk on selle sisuline selgitamine ja täiustamine, juhul kui muudatused ei muuda selle metoodika põhimõisteid, nende rakendamine ei eelda lisavahendeid ja need ei põhjusta omavahendite suurenemist. Komisjon koostab delegeeritud õigusaktide eelnõud tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga.

Selgitus

Ettepandud määruse vastuvõtmise õiguslik alus on lepingu artikli 338 lõige 1, mis selgitab, et meetmete võtmine artikli 338 lõike 1 alusel toimub „ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli artikli 5 kohaldamist”. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 5.3 kohaselt „Vajaduse korral soodustab EKP nende eeskirjade ja tavade ühtlustamist, mis reguleerivad tema pädevuses olevates valdkondades statistiliste andmete kogumist, koondamist ja levitamist”. Nende lepingu erisätete tõttu peab komisjon ettepandud määruse alusel delegeeritud pädevuse teostamisel koostama delegeeritud õigusaktide eelnõud tihedas koostöös EKPga, et tagada muuhulgas andmete ühtlus ja kvaliteet ja minimeerida aruandluskoormust.

Muudatus 2

A lisa punkt 2.21

„2.21

Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, varade hoidmiseks väärtpaberistamise eesmärgil, võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit) ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks;”

„2.21

Valdusettevõte, kes lihtsalt omab tütarettevõtete varasid, on üks varasid hoidva finantsasutuse näide. Muud üksused, mida samuti käsitatakse varasid hoidva finantsasutustena, on eespool kirjeldatud eriotstarbeliste üksuste tunnusjoontega üksused, mis hõlmavad investeerimis- ja pensionifonde ning üksuseid, mida kasutatakse üksikisikute või perekondade rikkuse hoidmiseks ja haldamiseks, , võlaväärtpaberite emiteerimiseks seotud ettevõtete nimel (sellist ettevõtet võib nimetada sihtäriühinguks (conduit), ning muude finantsfunktsioonide täitmiseks;”

Selgitus

Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid mis tahes kujul ei saa käsitleda varasid hoidvate finantsasutustena – eelkõige põhjusel, et neid ei konsolideerita algatajaga, olenemata sõltumatuse kriteeriumist. Need liigitatakse muudeks finantsvahendusettevõteteks (S.125). Vt 19. detsembri 2008. aasta määrust EKP/2008/30 väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta  (2).

Muudatus 3

A lisa punkt 2.75

„2.75

Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt vastu hoiuseid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.”

„2.75

Määratlus: hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt, v.a rahaloomeasutused, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.”

Selgitus

Tekst tuleb viia kooskõlla muude rahaloomeasutuste mõistega 19. detsembri 2008. aasta määruse EKP/2008/32 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine)  (3) artiklis 1. Sama sõnastust on kasutatud ka SNA 2008-s.

Muudatus 4

A lisa punkt 2.90

„2.90

Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, liigitatakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest.”

„2.90

Määratlus: väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid.

Selgitus

Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtteid tuleb käsitleda iseseisvate institutsionaalsete üksustena olenemata kriteeriumidest nagu „sõltumatuse määr” (vt 2.22). Vt määruse EKP/2008/30 artiklit 1.

Muudatus 5

A lisa punkt 5.108

„5.108.

Oluline on kindlaks teha … ja need klassifitseeritakse varasid hoidvateks finantsinstitutsioonideks.”

Selgitus

See punkt tuleb välja jätta, kuna see ei ole kooskõlas väärtpaberistamise ettevõtete suhtes kohaldatavate määratluste ja kriteeriumidega. Selle kohaldamisega tuleks konsolideerida residentidest ettevõtjad residentidest emaettevõtjatega, kuna väärtpaberistamise ettevõtjad tavaliselt ei täida ettepandud turu- ja krediidiriski kandmise kriteeriume (vt ka muudatus 4).

Muudatus 6

A lisa punkt 5.111

„5.111

Tagatud võlakirjad on võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud finantsinstitutsioon või mis on täielikult kaetud finantsinstitutsiooni tagatisega. Juhul kui emitendist või tagatiseandjast finantsinstitutsioon jätab oma kohustused täitmata, on võlakirjade omanikel lisaks oma harilikule nõudele finantsinstitutsiooni vastu ka kattereservi osas eelisnõude õigus.”

„5.111

Tagatud võlakirjad on võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud finantsinstitutsioon või mis on täielikult kaetud finantsinstitutsiooni tagatisega. Juhul kui emitendist või tagatiseandjast finantsinstitutsioon jätab oma kohustused täitmata, on võlakirjade omanikel lisaks oma harilikule nõudele finantsinstitutsiooni vastu ka kattereservi osas eelisnõude õigus. Tagatud võlakirjad erinevad väärtpaberistamisel emiteeritud varaga tagatud väärtpaberitest selle poolest, et varade emitent/omanik võtab tingimusteta kohustuse tagasi maksta põhisumma ja intressi, olenemata varade kasumlikkusest. Varad on lihtsalt võlakirja hoidjatele tagatiseks nende kohustuste mittetäitmise juhuks.

Selgitus

Kui ei selgitata tagatud võlakirjade ja varaga tagatud võlakirjade vahet, ei ole selge, miks väärtpaberistamise punkt käsitleb ainult tagatud võlakirju. Teine võimalus oleks viide tagatud võlakirjadele välja jätta, kuna tagatud võlakirjad ei ole väärtpaberistamisega seotud.

Muudatus 7

Rahvamajanduse arvepidamise andmete edastusprogramm

Ülevaade tabelistest (B lisa)

Tabelite 2, 801, 27, 28 kolmas veerg „Tähtaeg t+ kuud (päevad, kui on nii märgitud)” ja uus joonealune märkus

2/Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased/3/9

2/Valitsemissektori peamised koondnäitajad – aastased/ 85 päeva  (4) /85 päeva kolmandas kvartalis

801/Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed/85 päeva

801/Mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed/85 päeva (4)

27/Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed/85 päeva

27/Valitsemissektori rahastamiskontode andmed – kvartaalsed/85 päeva (4)

28/Valitsemissektori võlg – kvartaalne/3

28/Valitsemissektori võlg – kvartaalne/85 päeva  (4)

Selgitus

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu kiitis septembris 2000 heaks tegevuskava majandus- ja rahaliidu statistika nõuete kohta ning kinnitas EKP rahapoliitika vajaduste täitmiseks sobivaks tähtajaks integreeritud euroala kvartalikontode esitamisel institutsionaalsete sektorite kaupa t+90 päeva. Sellest tuleneb, et Eurostat ja EKP peavad koguma vastavad riikide andmed t+82 päevaga. Võttes arvesse EKP nõukogu koosolekute ajakava 2015. ja 2016. aastal, ajalise viivituse vähenemine t+85 päevale oleks piisav aastatel 2015 ja 2016. Seetõttu toetab EKP aruandlustähtaegade vähendamist sektori kvartalikontode osas ESA edastusprogrammi alusel t+85 päevale 2014. aastal, eesmärgiga t+82 päeva 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t+90 päevaga.

Lisaks toetab EKP ühtset edastustähtaega kõikidele riikide valitsussektori kvartali- ja aastaandmetele, millega kaasneks valitsussektori kvartaliandmete sünkroniseerimine tähtaegadega tabelis 801 ja mõjutaks samuti tabeleid 27 ja 28 ning samuti tabeli 2 tähtaegu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi andmeid. Seetõttu toetab EKP ESA edastusprogrammis valitsussektori kvartalikontode ja EDP aruandlustähtaegade toomist t+85 päevale 2014. aastaks ja eesmärgi seadmist t+82 päevale 2017. aastaks, et toetada täielike integreeritud euroala kvartalikontode koostamist t+90 päevaga.

Muudatus 8

B lisa tabeli 2 lõpp – Valitsemissektori peamised koondnäitajad

EDP_D.41

Vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga intressivood (1) (4)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

EDP_B.9

Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaselt (4)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

D.41

Intress (1)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

B.9

Netolaenuandmine (+)/-võtmine (-)

S.13, S.1311, S.1312, S.1313, S.1314

Selgitus

Ettepandud määruse A lisa ei määratle enam EDP_D.41 ja EDP_B.9. Sellest tuleneb, et viited nendele kahele muutujale tuleb B lisa tabelist 2 välja jätta. Sama kehtib ka tabeli 2 joonealuse märkuse 4 suhtes.

Muudatus 9

Tabeli 801 veeru S.13 lõpp – mittefinantskontod sektorite kaupa – kvartaalsed

OTE Valitsemissektori kogukulud/x

OTE Valitsemissektori kogukulud/x

OTE Valitsemissektori kogutulud/x

OTE Valitsemissektori kogutulud/x

 

EMH Töötunnid/x

 

EMP Töötajad/x

Selgitus

Selleks, et täita avaliku sektori ja poliitika vajadust mõõta valitsussektoris tasustamist töötaja ja tunni kohta, tuleb edastusprogrammis (tabel 801) kajastada kvartaliandmeid valitsussektori töötajate arvu ja töötundide kohta.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.

(3)  ELT L 15, 20.1.2009, lk 14.

(4)  82 päeva alates 2017. aastast.


Top