7.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/1

1.1

Üldjoontes EKP toetab direktiivi kohta tehtud ettepaneku eesmärki, s.o parandada kehtivat usaldatavusnormidel põhineva hinnangu õigusraamistikku seoses ülevõtmistega või krediidiasutustes oluliste osaluste suurendamistega, mis tõhustab selle valdkonna usaldatavusnormide poliitika sujuvat teostamist.

1.2

Eelkõige toetab EKP direktiivi kohta tehtud ettepaneku järgmisi osi. Esiteks, ettepanekus määratletud usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumid peaksid ühtlustama järelevalvet, suurendama selgust ülevõtmise kavandajate jaoks ja õigusselgust kõikide asjast huvitatud poolte jaoks. Teiseks, nõue, mille kohaselt peavad järelevalveasutused avaldama nõutava teabe nimekirja teatamise hetkel, suurendab samuti läbipaistvust ülevõtmise kavandajate jaoks. Kolmandaks, ka uus nõue järelevalveasutustele teavitada taotluse esitajat kirjalikult eitava otsuse põhjustest suurendab järelevalve läbipaistvust. Neljandaks,“päritolu-asukoha” (7) koostöö vajaduse rõhutamine aitab kaasa usaldusväärsele usaldatavusnormidel põhinevale hinnangule, mis väljendab nii päritolu kui ka asukoha järelevalveasutuste teadmisi.

1.3

Ülevõtmiste ja oluliste osaluste suurendamiste heakskiitmine asjaomase finantsasutuse pädeva ametiasutuse poolt on tihedalt seotud sama järelevalveasutuse vastutusega anda vastavale asutusele luba tegevuse alustamiseks, pideva turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamisega ja võimalike meetmete võtmisega finantsprobleemide korral. Finantsstabiilsuse seisukohalt on seetõttu oluline tagada, et korrastatud õigusraamistik ei teeks mööndusi järelevalvevõtete tulemuslikkuse osas, mida kasutatakse finantsasutuste turvalisuse ja usaldusväärsuse igapäevasel tagamisel. Peale selle peaks loa andmine ja heakskiit olema võimalikult ühetaoline, et ära hoida võimalikku õigussüsteemide paremusjärjestust. See on eriti tähtis juhul, kui ülevõtmise kavandaja ei ole reguleeritud üksus või kui tema peakontor asub kolmandas riigis.

1.4

Lisaks eelnevale ja võttes arvesse ettepandud direktiiviga hõlmatud oluliste osalustega tehtavate tehingute suurt arvu (sealhulgas vähemus- ja enamusosalused, reguleeritud ja reguleerimata ülevõtjad, ülevõtjad EList ja väljastpoolt), peavad ettepandud direktiivis kehtestatud kriteeriumid ja menetlused võimaldama järelevalveasutustel usaldusväärse usaldatavusnormidel põhineva hinnangu teostamist erineva keerukusastmega tehingute kohta.

1.5

Sellest tulenevalt tõusetub ettepandud direktiivi teatavatest aspektidest mitmeid küsimusi, mida käsitletakse põhjalikumalt allpool. Käesolevas arvamuses esitatud konkreetsed märkused ja muudatusettepanekud käsitlevad ettepandud direktiivi sätteid, millega muudetakse panganduse direktiivi (8). Samas on need põhimõtted kohaldatavad ka teiste finantssektori reguleeritud üksuste suhtes ettepandud direktiivi kohaldamisalas. Seetõttu ja sektoritevahelise kooskõla tagamiseks tuleks konkreetseid märkusi ja ettepanekuid, lisaks panganduse direktiivile, kohaldada vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ka teiste ühenduse direktiivide suhtes, mida ettepandud direktiiv muudab.

2.1

EKP peab vajalikuks ettepandud usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumide suuremat kooskõla tegevusloa andmise menetluse kriteeriumidega (9). Selles osas toob ettepandud direktiiv kaasa olulised erinevused. Usaldatavusnormide osas tekib probleem, et pangandusega tegelevatel juriidilistel või füüsilistel isikutel on krediidiasutuse ülevõtmise korral võimalik kõrvale hoida rangematest tegevusloa saamise nõuetest. Tuleb tagada, et omandatava asutuse turvalisust ja usaldusväärsust ning tulemuslikku järelevalvet oleks arvestatud lisaks tegevusloa andmise menetlusele ka krediidiasutuse oluliste osaluste muutuste heakskiitmisel, kuna selle probleemi tulemuslik käsitlemine hiljem järelevalvemenetluses võib osutuda võimatuks.

2.2

Üks oluline erinevus puudutab hinnangu üldist ulatust. Kehtivas panganduse direktiivis sätestatud tegevusloa andmise menetluses kaaluvad järelevalveasutused tulevaste aktsionäride/osanike või liikmete sobivust, võttes arvesse krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadust (10). Samuti sätestab panganduse direktiiv, et ülevõtmiste või oluliste osaluste suurendamiste korral võivad pädevad ametiasutused ülevõtja kavatsuse tagasi lükata, kui neid ei veena asjaomase isiku sobivus, võttes arvesse krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadust (11). Ettepandud direktiivi kohaselt hindaksid järelevalveasutused ainult ülevõtmise kavandaja sobivust ja kavandatava ülevõtmise finantstugevust, võttes arvesse ülevõtmise kavandaja tõenäolist mõju asutusele. EKP teeb ettepaneku muuta ettepandud direktiivi, pannes järelevalveasutustele kohustuse tagada, et ka ülevõtmiste või oluliste osaluste suurendamiste korral ei satu omandatava asutuse kindel ja usaldusväärne juhtimine ohtu.

2.3

Teine probleem on seotud ettepandud direktiivi sättega, mille kohaselt võivad järelevalveasutused kavandatava ülevõtmise tagasi lükata ainult siis, “kui nad leiavad, et [usaldatavusnormidel põhineva hinnangu] kriteeriumid ei ole täidetud” (12). Samas tegevusloa andmise menetluses võivad pädevad ametiasutused keelduda tegevusloa andmisest, kui nad “ei ole veendunud” aktsionäride või osanike või liikmete sobivuses (13). Eelkõige keerukamatel juhtudel võib see uus järelevalveasutustele pandud tõendamiskoormus ülevõtmiste või oluliste osaluste suurendamiste korral viia soovimatute tagajärgedeni; näiteks juhul, kui võib nõuda tehingu heakskiitmist järelevalveasutuste poolt, kuigi nad ei ole veendunud, et usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumid on täidetud. Selle probleemi lahendamiseks teeb EKP ettepaneku ettepandud direktiivi muuta.

2.4

Peale selle tuleb tagada, et omandatava asutuse järelevalve tulemuslikkus ei ole häiritud seetõttu, et omandatav asutus muutub kavandatava ülevõtmise tõttu ebapiisava struktuuriläbipaistvusega kontserni osaks. Krediidiasutuse tegevuse alustamiseks vajaliku loa saamise nõuete kohaselt võivad pädevad ametiasutused anda tegevusloa ainult juhul, kui märkimisväärne seos krediidiasutuse ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel ei takista järelevalve funktsiooni tulemuslikku teostamist (14). EKP leiab, et samasugune kontserni struktuuri läbipaistvust käsitlev säte tuleks kaasata ka ülevõtmiste või oluliste osaluste suurendamiste heakskiitmisel järelevalveasutuse poolt ning teeb ettepaneku sätestada vastav lisakriteerium ettepandud direktiivi usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumide nimekirjas (15).

2.5

Juhtudel, kui omandatav krediidiasutus muutub kavandatava ülevõtmise tulemusel kontserni osaks, mille peakontor ei asu ELis, rõhutab EKP vajadust järgmise järele: i) emaettevõtte kohane järelevalve asjaomases kolmandas riigis; ja ii) kolmanda riigi pädeva ametiasutuse piisav kinnitus oma võime ja soovi kohta teha omandatava asutuse järelevalveasutusega nõutavat koostööd. Võttes arvesse pangakontsernide tulemusliku konsolideeritud järelevalve tähtsust ja piisava päritolu-asukoha koostöö tähtsust tulemusliku pangajärelevalve jaoks (16), tuleb EL krediidiasutuse ülevõtmisel või olulise osaluse suurendamise heakskiitmisel vältimatult kindlaks teha, et selles osas puuduvad kolmandast riigist lähtuvad takistused. Seetõttu leiab EKP, et vastav erinõue tuleks kaasata ka hinnangu andmiseks ettepandud kriteeriumide nimekirjas.

2.6

Ettepandud direktiivi kohaselt ei või liikmesriigid kehtestada eeltingimusi omandatava osaluse nõutava suuruse suhtes ega kontrollida ülevõtmist turu majandusvajadusest lähtuvalt (17). See keeld järgib Euroopa Kohtu järjekindlat kohtupraktikat (18), mille kohaselt peetakse riigi meetmeid kapitali vaba liikumist takistavateks, kui need võivad takistada või piirata asjaomaste ettevõtjate aktsiate/osade omandamist või demotiveerida teiste liikmesriikide investorite kapitalipaigutusi (19), v.a juhul, kui neid saab põhjendada asutamislepingu artiklis 58 sätestatud alustel või teatud põhjustel, mida tuleb eelistada avaliku huvi tõttu (20). Siiski teeb asutamisleping selles suhtes kitsenduse, osutades usaldatavusnormide meetmetele (21), kui need erandid ei ole seotud meelevaldse diskrimineerimisega ega ole varjatud piiranguks kapitali vabal liikumisel (22). Erandlikel juhtudel võib omandatava asutuse nõuetekohast tegevust häirida suuraktsionäride/-osanike konflikt, kui nende osa on piisavalt suur, et blokeerida asutuse otsuseid, kuid ebapiisav, et omada mõju. Selline omandistruktuur võib takistada asutuse juhtimist ja mõjub negatiivselt järelevalve tulemuslikkusele. Usaldatavusnormide seisukohalt oleks seetõttu oluline tagatiste olemasolu, et sellist ebakindlat omandistruktuuri ei tekiks, ja seda alates krediidiasutuse oluliste osaluste muutuste heakskiitmisest. Seetõttu tuleks ettepandud direktiivi muuta, et järelevalveasutustel oleks võimalik kavandatav ülevõtmine tagasi lükata, kui nad ei ole veendunud, et omandatava asutuse ärijuhtimise korraldus on piisavalt kindel, et ära hoida võimalikku patiseisu otsustusmenetluses pärast kavandatavat ülevõtmist, võttes arvesse omandaja tõenäolist mõju krediidiasutusele. Vastava lisakriteeriumi sätestamine tingib vajaduse jätta ettepandud direktiivist välja eespool nimetatud säte, millega keelatakse eeltingimuste kehtestamine omandatava osaluse nõutava suuruse suhtes (23).

2.7

Täiendavalt tuleb selgitada mõnda ettepandud direktiivi hindamiskriteeriumit. Eelkõige peab EKP vajalikuks sätestada selgelt, et omandatavalt asutuselt oodatakse pärast ülevõtmist või oluliste osaluste suurendamist jätkuvalt kõikide kohaldatavate usaldatavusnormide täitmist. Seetõttu teeb EKP ettepaneku muuta vastavalt sellekohast hindamiskriteeriumi (24). Lisaks ei tohiks pädevate ametiasutuste hinnangut piirata rahapesu või terrorismi rahastamise põhjendatud kahtluste kindlakstegemisega, vaid see peaks hõlmama ka mis tahes muu raske kuriteo (25).

2.8

Lõpetuseks, EKP peab vajalikuks selgitust, et järelevalveasutused võivad kavandatava ülevõtmise või olulise osaluse suurendamise heakskiitmisel arvesse võtta ülevõtmise kavandaja poolt võetud kohustust, mille kohaselt ta tagab omandatava asutuse võime järgida usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriume. Selline kohustus peab olema õiguslikult siduv. Kõikidel juhtudel tuleb miinimumkapitali nõuded täita olulise osaluse omandamise hetkel. See tava tuleks ettepandud direktiivis sätestada põhjusel, et see võimaldaks järelevalveasutustel heaks kiita tehinguid, mida nad peaksid vastava kohustuse puudumisel tagasi lükkama. Selles suhtes märgitakse, et tingimuslik heakskiit, mis on selgelt sätestatud pangandusdirektiivis tegevusloa andmise kontekstis (26), aitaks kaasa ka kooskõla suurendamisele menetluste vahel, mille alusel antakse luba krediidiasutuse tegevuse alustamiseks ja ülevõtmiseks või osaluste suurendamiseks.

3.1

EKP peab õigeks põhimõtet, et järelevalveasutuse poolt heakskiitmise menetluse tõhustamine ei tohiks ohustada selle aluseks olevate usaldatavusnormide eesmärke. Seetõttu peab ülevõtmiste ja osaluste suurendamiste hindamise tähtaeg (27) eelkõige tagama õige ja põhjendatud otsuse vastu võtmise järelevalveasutuse poolt. Eelkõige kaasneb eriti keerukatel juhtudel kohatute tähtaja piirangutega risk, et järelevalveasutused peavad avalduse heaks kiitma, ilma et neil oleks aega kohast analüüsi läbi viia. See mõjuks halvasti hindamisotsuse usaldusväärsusele ja kvaliteedile, mis omakorda võiks halvasti mõjuda finantsstabiilsusele.

3.2

Selle küsimuse tähtsust arvestades peab EKP vajalikuks hindamisperioodi põhjalikku ümbervaatamist, konsulteerides EL järelevalveasutustega, et võtta täiel määral arvesse pädevate ametiasutuste erialast kogemust. Selles osas märgib EKP, et järelevalveasutused kõikidest finantssektoritest on väljendanud tõsist muret (28) seoses järgmisega: i) ettepanek hindamise üldise tähtaja olulise lühendamise kohta seniselt ca 65 tööpäevalt 35 tööpäevani; ja ii) ettepanek, mille kohaselt algab hindamise tähtaja kulgemine enne kogu vajaliku teabe saamist (29). Seetõttu soovitab EKP üldise hindamise tähtaja kohta tehtud ettepaneku kaalumist.

3.3

Peale selle tuleks pikendada ettepandud maksimumtähtaega, mille jooksul võivad järelevalveasutused ülevõtmise kavandajatelt taotleda ja ülevõtmise kavandajad anda lisateavet. Eelkõige suurte ja keerukate asutuste puhul, mis nõuavad olulist järelevalvega seotud teabevahetust (võimalik, et kaasates ka kolmandate riikide ametiasutusi), või juhtudel, kui ülevõtmise kavandaja suhtes ei kohaldata usaldatavusnormide järelevalvet, ei ole tavaliselt võimalik anda õiget hinnangut vajaliku lisateabe kohta viie tööpäeva jooksul (30). Ka ülevõtjal võib osutuda raskeks anda mis tahes juhul teavet ainult kümne tööpäeva jooksul (31). Ei ole soovitav, et ülevõtmise taotlused lükatakse järelevalveasutuste poolt tagasi puuduliku teabe (32) tõttu ainuüksi seetõttu, et järelevalveasutustel ei olnud võimalik lisateabe vajadust täielikult hinnata või ülevõtmise kavandajad ei saanud seda teavet äärmiselt piiratud aja tõttu esitada. Kuigi ülevõtmise kavandajatel on võimalik oma taotlusest uuesti teatada, peaks selline menetlus jääma erandiks, kuna vastasel juhul oleks heakskiidumenetlus mõttetult koormatud ja ebatõhus mõlemale poolele. Peale selle avaldavad mõned liikmesriigid eitavaid otsuseid, mis võiks oluliselt kahjustada ülevõtmise kavandajaid, eelkõige neid, kes on noteeritud riigi või rahvusvahelistel börsidel.

3.4

EKP on arvamusel, et kui ülevõtmise kavandaja teavitab omandatava asutuse pädevat ametiasutust, kuid esitab puuduliku dokumentatsiooni või teabe (33), ei peaks sellega kaasnema automaatne pädeva ametiasutuse vastuvõtukinnitus (34), millest algab hindamisperioodi kulgemine (35). Komisjon on sellise lähenemise tõepoolest võtnud Euroopa ühinemiskontrolli reeglites (36) seoses koondumiste teadetega. EÜ ühinemismääruse rakendussätete (37) kohaselt loetakse teatised esitatuks kuupäeval, mil komisjon nad kätte saab (38). Kui aga teave on mingis olulises osas mittetäielik, peab komisjon viivitamata sellest kirjalikult teatama. Sellisel juhul loetakse teatis esitatuks kuupäeval, mil komisjon saab täielikud andmed (39). Komisjon peab viivitamata esitama vastuvõtukinnituse järgmise kohta: a) teade; ja b) teate esitanud poole vastus komisjonile, kui esitatud teave oli mittetäielik (40). Seetõttu teeb EKP ettepaneku, et hindamisperioodi kulgemine peaks ametlikult algama pärast nõutava teabe esitamist ning et ebaõiget või eksitavat teavet tuleks lugeda mittetäielikuks teabeks (41).

3.5

Sellega on seotud üldisem probleem, mida kinnitab direktiivi kohta tehtud ettepaneku hindamine, et mitmeid tehnilisi küsimusi ei saa piisavalt käsitleda panganduse direktiivi raames ja et konkreetsete menetlusreeglite hõlmamiseks on vaja rakendussätteid, millega tuleks edasi töötada, et tagada piisav õiguskindlus ja kohased võrdsed tingimused terves ELis. EKP on oma varasemates arvamustes järjekindlalt rõhutanud, et teise astme (Level 2) õigusaktid peaksid moodustama põhilise osa EL finantsasutuste suhtes kohaldatavatest tehnilistest reeglitest (42). Seda seisukohta jagavad järelevalveasutused, kes on väljendanud oma toetust rakendusmeetmete suuremale kasutusele (43). Eelnevat arvesse võttes tehakse ettepanek laiendada ettepandud direktiivis sätestatud komiteemenetluse sätteid (44) ja võimaldada teise astme meetmete vastuvõtmist, mida tuleks rakendada terves ELis ühetaoliselt enne rakendamiseks ette nähtud perioodi lõppu (45). Lisaks usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumide täpsustamisele ja selgitamisele peaksid rakendusmeetmed eelkõige hõlmama ka järgmisi aspekte: i) ülevõtmise kavandajate poolt esitatud teadete suhtes kohaldatavad reeglid (isikud, kellel on õigus esitada teateid, mõiste “kooskõlastatult tegutsevad isikud” selgitus, teadete esitatuks lugemise tähtpäev, tähtajad, jne); ii) täpsustatud loetelu teabe kohta, mida on vaja järelevalveasutuse poolt hindamiseks; ja võib-olla ka iii) kohustused, mida ülevõtmised kavandajad võivad võtta pädevate ametiasutuste ees. Eelneva osas soovib EKP rõhutada, et õpetlikud on EÜ ühinemismäärusega seotud täpsete menetlusreeglite kohaldamisel saadud kogemused.

3.6

Lõpuks tuleks direktiivi kohta tehtud ettepanekus kaaluda astmelist tähtaega, mis vastaks käsitletava ülevõtmise või oluliste osaluste suurendamise keerukusele. See vastaks proportsionaalsuse põhimõttele, mis on juba sätestatud ettepandud direktiivi teistes sätetes (46). Ühiste, objektiivsete ja läbipaistvate liigituskriteeriumide põhjal lihtsate ja keerukate juhtude eristamine, mille võiks samuti kehtestada rakendusmeetmetega, võimaldaks tagada lihtsate juhtude kiirema käsitlemise ja keerukate juhtude, mis tavaliselt nõuavad rohkem aega, usaldusväärse hindamise. EKP on seisukohal, et panganduse direktiivis sätestatud tähtaega (47) võiks jätkuvalt kohaldada osutatud keerukatel juhtudel (48) ning juhtudel, mille puhul ettepandud direktiiv on juba sätestanud pikendatud hindamisperioodi (49).

5.1

Et komisjon saaks täita oma asutamislepingust tulenevaid ülesandeid (52), sätestab ettepandud direktiiv, et komisjon võib nõuda, et riikide järelevalveasutused esitaksid talle dokumendid, mille alusel nad on andnud oma usaldatavusnormidel põhineva hinnangu, ning ülevõtmise kavandajale esitatud põhjendused (53). Ettepandud direktiivi kohaselt kasutatakse komisjonile antud teavet ainult selleks, et teha kindlaks, kas liikmeriik on täitnud panganduse direktiivist tulenevaid kohustusi (54).

5.2

Selle sätte kohta tehtud ettepaneku osas on EKP-l mitmeid tähelepanekuid. Asutamislepingu järelevalve teostajana ja ühisturu nõuetekohase toimimise ja arengu tagamiseks (55) peab komisjon tagama, et asutamislepingut ja selle alusel institutsioonide poolt võetud meetmeid viiakse ellu. Komisjonil on kohastel juhtudel pädevus algatada menetlus Euroopa Kohtus, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole oma asutamislepingust tulenevaid kohustusi täitnud (56). Kuigi komisjon peab tõendama kohustuse täitmata jätmise väidet (57), on kohtupraktika selgelt seisukohal, et asutamislepingu artiklist 10 tulenevalt peavad liikmesriigid kaasa aitama komisjoni ülesannete saavutamisele; s.o eelkõige peavad nad tegema komisjoniga heauskset koostööd ja edastama kogu selleks nõutava teabe (58).

5.3

EKP peab oluliseks, et komisjonil oleks piisav juurdepääs teabele, et täita oma asutamislepingust tulenevaid ülesandeid. Lisaks märgib EKP, et ettepandud direktiivi ja asutamislepingu artikli 287 kohaselt kuulub komisjonile edastatud teave ametisaladuse pidamise kohustuse alla, mida kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud komisjonis; s.t mis tahes komisjoni poolt saadud konfidentsiaalset teavet ei või avaldada mis tahes isikule või ametiasutusele (59).

5.4

Juhul kui kohaldatakse Euroopa ühinemiskontrolli reegleid (60), peavad liikmesriikide valitsused ja pädevad ametiasutused edastama komisjonile talle EÜ ühinemismääruse rakendussätetega pandud ülesannete täitmiseks vajaliku kogu teabe (61) ning kohaldatakse ametisaladuse reegleid (62). Peale selle võivad liikmesriigid võtta kohaseid meetmeid, et kaitsta “õigustatud huvisid” (63), näiteks usaldatavusnormide reegleid (64). Kui esineb tõsiseid kahtlusi, kas meetme aluseks on usaldatavusnormid, peab asjaomane liikmesriik (65) meetmest teavitama komisjoni, kes kontrollib eelkõige seda, kas võetud meedet saab põhjendada huvi seisukohalt kui legitiimset (66).

5.5

EKP on seisukohal, et ettepandud direktiivi osas oleks komisjonil lihtsam teostada asutamislepingu järelevalvet, kui tal oleks pädevus nõuda teavet otse riikide järelevalveasutustelt (ilma valitsuse vahenduseta). Usaldatavusnormidel põhineva järelevalve osas on Euroopa Kohus juhtinud tähelepanu järgmisele: “kuna liikmesriikide pankade järelevalve ja teabevahetus pädevate ametiasutuste poolt peab toimima nõuetekohaselt, tuleb kaitsta ametisaladust. Konfidentsiaalse teabe avaldamine mis tahes põhjusel võib kaasa tuua kahjustavad tagajärjed mitte ainult vahetult asjaomasele krediidiasutusele, vaid pangasüsteemile üldiselt” (67).

5.6

Kohtul pole olnud veel juhust hinnata täpsemalt ühelt poolt riigi järelevalveasutuste ametisaladuse kaitse vajadust ja järelevalve teabe konfidentsiaalsust seoses konkreetsete finantsasutustega ning teiselt poolt komisjoni ülesandeid seoses asutamislepingu järelevalvega. EKP on seisukohal, et kindlasti tuleb leida tasakaal komisjoni järgmiste vajaduste vahel: teabe kättesaadavus konkreetsel juhul õigeaegse otsuse tegemiseks (68) ning ülevõtmise kavandajate õiguste ja finantsasutusega seotud teabe konfidentsiaalsuse tagamise kohustus järelevalveasutuse poolt, et tagada finantssüsteemi stabiilsus (69). Seetõttu tuleb erand järelevalveasutuste ametisaladuse pidamisest ja konfidentsiaalsuse hoidmise kohustusest selgelt piirata juhtudega, kui olulise osaluse ülevõtmise kavatsusest teatamine on seotud järgmisega: i) pädev ametiasutus on hindamise tulemusel otsustanud kavandatud ülevõtmise tagasi lükata ja komisjon on saanud ülevõtmise kavandajalt ametliku kaebuse; või ii) on põhjust arvata, et pädev ametiasutus on usaldatavusnormidel põhineva hinnangu kriteeriumide või menetluste kohaldamisel oluliselt eksinud. Võttes arvesse järelevalveasutuste sõltumatuse põhimõtet (70), tuleb selgelt väljendada, et komisjon ei sekku toimuvasse järelevalveasutuse otsustamismenetlusse ning et pädevad ametiasutused avaldavad asjakohase teabe alles pärast oma usaldatavusnormidel põhineva hinnangu valmimist. EKP on veendunud, et õigusraamistiku täpsustuse kohta tehtud ettepanek, nii hindamiskriteeriumide kui menetluste osas, suurendab oluliselt õigusselgust ja –kindlust seoses ülevõtmiste või osaluste suurendamiste usaldatavusnormidel põhineva hinnanguga ning vähendab komisjoni vajadust algatada menetlus võimalike ühenduse õiguse rikkumiste tõttu.

6.1

Kuna asutamislepingu kohaselt tuleb EKPga konsulteerida direktiivi kohta tehtud ettepaneku osas, tuleb vastav viide lisada ettepandud direktiivi kooskõlas asutamislepingu artikliga 253.

6.2

Direktiivi kohta tehtud ettepanek muudab panganduse direktiivi selgemaks (71), kuna lisatud on viide direktiivis 2004/109/EÜ sätestatud hääleõigustele (72). Kuigi seda muudatusettepanekut tuleb toetada, tuleb mõistet kohaldada panganduse direktiivis ühetaoliselt; täpsustused on toodud lisas.

6.3

Panganduse direktiivis määratletud mõistete nimekirja (73) võiks lisada mõiste “ülevõtmise kavandaja” (74). Ettepandud direktiivi kohaselt hõlmab “ülevõtmise kavandaja” kõik füüsilised või juriidilised isikud või kooskõlastatult tegutsevad isikud. Kuna tehakse ettepanek kaasata viimati nimetatud mõiste panganduse direktiivi esimest korda, tuleks täiendavalt kaaluda hõlmatud olukordi ja tagajärgi asjaomastele (juriidilistele või füüsilistele) isikutele, näiteks teatamiskohustuse osas. Neid aspekte võiks selgitada rakendussätetes.

6.4

Ettepandud direktiivis sätestatud pikendatud hindamisperioodi osas (75) on EKP seisukohal, et seda tuleks kohaldada mis tahes ülevõtmise kavandaja suhtes kolmandast riigist (nii juriidiliste kui füüsiliste isikute suhtes), olenemata sellest, kas nad on reguleeritud või mitte.

6.5

Kuna ettepandud direktiiv mõjutab mitmeid finantssektori osi ja toob kaasa seadusmuudatusi ja riikide järelevalveasutuste tava kohandamist, tuleks ette näha ettepandud direktiivi pikem rakendamise aeg ning lisada läbivaatamise säte. Kasuks võiks tulla ka ülemineku perioodi kaalumine, eelkõige seetõttu, et kui ettepandud direktiiv võetakse vastu, kuid rakendatakse liikmesriikides erinevatel aegadel, võib see tekitada probleeme näiteks piiriülestel juhtudel kohaldamises, mille puhul on vaja konsulteerida teise pädeva ametiasutusega.