EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

20. november 2018,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta

(CON/2018/54)

(2018/C 444/06)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

14. märtsil 2018 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta (edaspidi „ettepandud direktiiv“) (1). Euroopa Keskpank (EKP) leiab, et ettepandud direktiiv jääb tema pädevusse ja otsustab kasutada oma arvamuse esitamise õigust Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 127 lõike 4 teise lause ja artikli 282 lõike 5 alusel.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Keskpankade ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklil 25, mille kohaselt võib EKP nõustada nõukogu ja komisjoni finantssüsteemi stabiilsust käsitlevate liiduõigusaktide ulatuse ja rakendamise osas ning ülesannete osas, mis on EKP-le pandud aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ja käsitlevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

2.   Konkreetsed märkused

2.1.   Aruandlusnõuded

Ettepandud direktiiv sätestab aruandlusnõuded krediidihaldajate, krediidiostjate ja krediidiasutuste jaoks. Näiteks peab krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja teavitama oma asukoha või asutamiskoha liikmesriigi pädevat asutust oma kavatsusest krediidileping vahetult täitmisele pöörata (6). Lisaks sellele peab krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja, kes kannab krediidilepingu ühelt krediidiostajalt üle teisele, teavitama pädevat asutust ülekandmisest ning teatama uue krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja nime ja aadressi (7). Euroopa Liidu seadusandjad peaksid hoolikalt kaaluma nende aruandlusnõuete võimalikku mõju viivislaenude järelturu tõhusale toimimisele, kuna suur aruandluskoormus võib demotiveerida uusi turuletulijaid või kaasa tuua pädevatele asutustele esitatavate andmete dubleerimise.

2.2.   Viivislaenu andmeid käsitlevad tehnilised standardid

Ettepandud direktiiv annab Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) pädevuse välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis sätestaks millises vormis peavad krediidiasutusest krediidiandjad esitama teabe, mis hõlmaks üksikasjalikult finantsalase hoolsuskohustuse täitmise ja krediidilepingu hindamise teabe oma pangaportfellis olevate krediidiriski positsioonide kohta (8).

Selles osas märgib EKP, et määrus (EL) 2016/867 (9) sätestab uue andmekogumi, mis hõlmab üksikasjaliku teabe euroala konkreetsete pangalaenude kohta. Selle andmekogu eesmärk on anda üksikasjalikke granulaarseid andmeid euroala liikmesriikide osas, mis oleksid täielikult võrreldavad, kuna nad põhinevad harmoneeritud mõistetel ja määratlustel. Neid uusi seadusandlikke muudatusi arvesse võttes on oluline, et EBA poolt välja töötatud mistahes andmevormid arvestaksid granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumist muude algatuste alusel, mis väldiks dubleerimist ja vähendaks krediidiasutuste aruandlusnõudeid.

2.3.   Andmete kogumine pädevate asutuste poolt tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise mehhanismi kontekstis

Ettepandud direktiivi kohaselt peavad krediidiasutuste järelevalvega tegelevad pädevad asutused kord aastas koguma krediidiandjatelt teavet, milles täpsustatakse tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise teel täitmisele pööratud krediidilepingute arv ja sellise täitmisele pööramise tähtajad, sealhulgas: a) algatatud, pooleliolevate ja lõpetatud menetluste arv, sh vallasvara ja kinnisvara osas; b) menetluste kestus alates teatamisest kuni lõpetamiseni realiseerimisviiside kaupa (avalik müük, eramüük või sundvõõrandamine); c) iga menetluse keskmised kulud eurodes; ja d) tasumäärad. Liikmesriigid peavad need andmed agregeerima, koostama nende agregeeritud andmete põhjal statistika ja edastama selle statistika komisjonile (10). Juhul kui EKP on krediidiasutuste järelevalvega tegelev pädev asutus, on EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete õiguslik alus sätestatud aluslepingu artikli 127 lõikes 6, mille kohaselt võib nõukogu panna EKP-le eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet. Kuna osutatud teabe kogumine on seotud kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise mehhanismi tõhususega, mitte krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, peaksid liidu seadusandjad selgitama, et selle teabe kogumise ülesannet ei panda EKP-le.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebisaidil.

(1)  COM(2018) 135 final.

(2)  Vt nõukogu 11. juuli 2017 pressiteadet „Nõukogu järeldused, milles käsitletakse tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“, avaldatud nõukogu veebilehel http://www.consilium.europa.eu.

(3)  Vt näiteks EKP novembri 2016 „Financial Stability Review“ B osa, avaldatud EKP veebilehel https://www.ecb.europa.eu.

(4)  Vt arvamuse CON/2018/31 punkt 2.2.1. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(5)  Vt arvamuse CON/2018/31 punkt 2.2.2.

(6)  Vt ettepandud määruse artikli 18 lõige 1.

(7)  Vt ettepandud määruse artikli 19 lõige 1.

(8)  Vt ettepandud direktiivi artikli 14 lõige 1.

(9)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/867, 18. mai 2016, granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

(10)  Vt ettepandud direktiivi artikkel 33.