EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AB0042

Euroopa Keskpanga arvamus, 11. oktoober 2017, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (CON/2017/42)

OJ C 385, 15.11.2017, p. 10–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 385/10


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

11. oktoober 2017,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega

(CON/2017/42)

(2017/C 385/04)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. ja 9. juunil 2017 sai Euroopa Keskpank (EKP) taotlused Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt esitada arvamus ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse peatamise, aruandluse nõuete, keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetmete, kauplemisteabehoidlate registreerimise ja järelevalve ning kauplemisteabehoidlate nõuetega (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid määratleda ja rakendada rahapoliitikat ja edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõike 2 esimese ja neljanda taandega, EKPSi kaasabi seoses finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5 ja EKP-le pandud eriülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega, millele osutab aluslepingu artikli 127 lõige 6. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab üldiselt komisjoni algatust sätestada selgesihilisi muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (2) eesmärgiga lihtsustada kohaldatavaid reegleid ja ära hoida ebaproportsionaalset koormust.

Konkreetsed märkused

1.   Keskpankade tehingute erandid

1.1.

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõige 4 vabastab aruandluskohustusest EKPSi liikmed, kuid mitte nende tehingupooled. Seetõttu peab EKPSiga sõlmitud tuletislepingu pool esitama tehinguandmed kauplemisteabehoidlale. Selles osas tuleb märkida, et need keskpankade tehingud on vabastatud aruandluskohustusest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2365 (3). Lisaks sellele on raha-, valuutapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud keskpanga tehingud vabastatud avalikustamise nõudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (5) kohaselt.

1.2.

EKP näeb probleeme seoses riskidega, mis võivad tekkida EKPSi poliitikaoperatsioonide teabelekkega vastaspoolte poolt kohaldatavast konfidentsiaalsuskorrast olenemata, kui turuosalised saavad tuvastada EKPSi keskpankade (RKPd) tehinguid. Sellel võib olla negatiivne mõju RKPde ülesannete täitmisele seoses keskpangatehingutega, eelkõige konfidentsiaalsust nõudvate raha- või valuutapoliitika tehingute puhul (6). Nõudel, et EKPSi liikmete tehingupooled peavad esitama kõikide tehingute andmed kauplemisteabehoidlale, võib olla soovimatu tagajärg, mis kehtestab kaudse aruandlusnõude keskpangatehingutele ja piirab seega EKPSi liikmetele antud erandi tulemuslikkust. Seetõttu on oluline, et EKPSi liikmete kauplemisportfell oleks kaitstud ja et keskpangatehingutel põhinev märguandmine oleks tõhus (7).

1.3.

Seetõttu asub EKP seisukohale, et RKPde seaduslike ülesannete tulemusliku teostamise tagamiseks tuleb keskpankade tehingud täielikult vabastada aruandlusnõuetest.

2.   Aruandluskohustus

2.1.

Seoses ettepandud muudatusega artikli 9 lõikes 1 võtab EKP arvesse komisjoni mõjuhindamise tulemusi ja saab aru vajadusest vähendada väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte aruandluskohustust. Selles osas toetab EKP komisjoni ettepanekut, et teatavatel konkreetsetel juhtudel peavad aruandluskohustuse võtma kesksed vastaspooled, finantssektori vastaspooled, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat valitsevad fondivalitsejad ja alternatiivse investeerimisfondi valitsejad (8). See ettepanek tasakaalustab hästi andmete täielikkuse tagamise ja aruandluskoormuse vähendamise ning ühildab samas aruandluskohustusi määruse (EL) nr 648/2012 ja määruse (EL) 2015/2365 kohaselt.

2.2.

Ettepandud määrus sätestab ka aruandlusvabastuse finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute osas (9). EKP näeb selle muudatuse osas probleemi punktides 2.2.1 kuni 2.2.3 osutatud põhjustel.

2.2.1.

Olemasolevatest andmetest tuleneb, et ristkontroll muude andmeallikate alusel näitab tihti ebatäpsust kinnituses, et börsiväline tuletisleping on konsolideerimisgrupi tehing praeguse aruandlusraamistiku alusel määruse (EL) nr 648/2012 (10) kohaselt. Seega, võttes arvesse andmekvaliteedi hetkeseisu, võib aruandlusvabastus finantssektoriväliseid vastaspooli hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute osas tekitada andmeesitajate poolt õigussüsteemide erinevuste ärakasutamise riski.

2.2.2.

Konsolideerimisgrupi sisetehingud finantssektoriväliste tehingupoolte vahel on tagatisest vabastatud ainult teatavatel tingimustel ja pädev asutus peab selle kinnitama (11). EKP näeb probleemi juhul, kui need tingimused on täitmata ja vastaspooled vahetavad tagatisi oma konsolideerimisgrupi sisetehingute jaoks, sest aruandluskohustuse puudumisel võivad võimendustagatise ja tagatise protsüklilisusega seotud riskid jääda tähelepanuta. See asümmeetria ei võimalda määruse (EL) nr 648/2012 poliitikaraamistiku keskmes oleva läbipaistvuse ja riskimaanduse kooskõla.

2.2.3.

Ettepandud vabastus võib kaasa tuua määrusest (EL) nr 648/2012 tuleneva aruandluskohustuse vältimise keerukad vormid, kuna tehinguid saab suunata suuremate finantskontsernide finantssektoriväliste tütarettevõtjate kaudu. Muudatus võib mõjutada eelkõige valuutaderivatiivide aruandlust, kuna finantssektorivälised vastaspooled osalevad enamasti valuutavahetuse tuletistehingutes.

2.3.

EKP leiab, et finantssektori vastaspoolte kohustus esitada aruandlust finantssektoriväliste vastaspoolte nimel (12) juba käsitleb väikeste finantssektoriväliste vastaspoolte ülemäärast aruandluskoormust, k.a konsolideerimisgrupi sisetehingute puhul. Täiendavate aruannete piirkulu finantssektoriväliste vastaspoolte jaoks, kes peaksid juba olema ette valmistanud kohased IT infrastruktuurid, peaks olema tühine. Seetõttu soovitab EKP mitte anda aruandlusvabastust konsolideerimisgrupi sisetehingute osas finantssektori ja finantssektoriväliste vastaspoolte vahel. Erand tuleks teha ainult nende finantssektoriväliste vastaspoolte vaheliste grupisiseste tehingute osas, mida teostavad väikesed finantssektorivälised vastaspooled, kellest ei tulene süsteemset riski. Seetõttu soovitab EKP vabastada aruandlusest finantssektoriväliste vastaspoolte vahelised konsolideerimisgrupi sisetehingud, kui nende finantssektoriväliste vastaspoolte suhtes ei kohaldata kliirimiskohustust. Sellest tulenevalt peavad finantssektorivälised vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, esitama aruandluse muude finantssektoriväliste vastaspoolte nimel nendevaheliste konsolideerimisgrupi sisetehingute kohta.

2.4.

EKP märgib, et kolmanda riigi tehingupoolt hõlmavate konsolideerimisgrupi sisetehingute suhtes, mille osas komisjon ei ole teinud samaväärsuse otsust, kohaldatakse aruandluskohustust ja kõnealune vabastus (13) nende tehingute osas ei kehti.

2.5.

EKP toetab artikli 9 lõike 6 muudatusi. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/105 (14) algatatud vastaspoolte, tehingute ja väärtpaberite tuvastamise rakendamine on keskse tähtsusega etapp määruse (EL) nr 648/2012 alusel kogutavate andmete kvaliteedi parandamisel. Määruse (EL) nr 648/2012 ühildamine määrusega (EL) 2015/2365 ja määrusega (EL) nr 600/2014 on oluline finantsturgude struktuuride ja tegevuste võrreldavuse ja globaalse ülevaate tagamisel.

3.   Andmete kvaliteedi tagamisega seotud muudatused

3.1.

EKP peab artikli 78 (15) ja artikli 81 lõike 5 (16) osas ettepandud muudatusi oluliseks edasiminekuks, kuna need lihtsustavad kauplemisteabehoidlate menetluste harmoneerimist ning põhimõtteid ja tingimusi, mille kohaselt nad esitavad andmeid pädevatele asutustele.

3.2.

EKP toetab ka aruandluskohustuse rakendamist puudutava aruandluse ülesande andmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) uue artikli 85 lõike 3 punkti d (17) alusel; samuti toetaks EKP EKPSi kaasamist komisjoni aruande koostamises uue artikli 85 lõike 3 punkti d alusel.

4.   Riskijuhtimise menetluse, konsolideerimisgrupi vabastuste ja kapitalinõuete järgimine krediidiasutuste poolt

4.1.

EKP toetab ettepanekut, et esialgse ja pideva riskijuhtimise menetluse tagamiseks, mille puhul on vajalik õigeaegne, täpne ja kohaselt eristatud tagatise vahetus börsiväliste tuletislepingute jaoks, peab kehtima järelevalvemenetlus (18).

4.2.

EKP märgib, et nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (19) artikli 6 raames pandud ülesanded, millega tagatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud riskijuhtimisnõuete järgimine krediidiasutuste poolt, mis hõlmab õigeaegse, täpse ja kohaselt eristatud tagatise vahetuse korra, sh seotud konsolideerimisgrupi erandid, (20) ja nõuete järgimise omavahendite valdkonnas kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikega 4, mille kohaselt peab kapitali suurus olema piisav ja proportsionaalne, et juhtida riski, mida ei kata tagatiste asjakohane vahetamine, on olemuselt usaldatavusnõuete järelevalve olemusega ja kuuluvad seega ülesannete hulka, mis on EKP-le pandud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga e.

5.   Kesksete vastaspoolte läbipaistvus

5.1.

EKP toetab ettepanekut, et kesksed vastaspooled peaksid andma oma kliirivatele liikmetele nende alustamise tagatise nõuete simulatsioonivõimaluse ja üksikasjaliku ülevaate oma kasutatavate alustamise tagatise mudelite omadustest (21). See suurendaks alustamise tagatise nõuete läbipaistvust ja prognoositavust, mis seega annaks kliirivatele osalejatele parema arusaamise keskse vastaspoole juures osalemise riskidest ja kuludest.

5.2.

Lisaks teeb EKP ettepaneku lisada makrotasandi järelevalve sekkumise vahendid, et vältida süsteemse riski kuhjumist tulenevalt eelkõige ülemäärasest finantsvõimendusest ja täiendavalt piirata võimendustagatise ja väärtuskärbete protsüklilisust. EKP teeb ettepaneku sätestada makrotasandi järelevalve meetmete suhtes asjakohased põhimõtted esimese astme õigusaktis. Makrotasandi poliitika järelevalve meetmeid võiks kohaldada vastaspooltele tehingute tasandil. Sellisel juhul oleksid hõlmatud kõik tehingud, k.a mittepankade poolt sõlmitud tehingud, olenemata sellest, kas tehingud on sõlmitud keskselt kliiritud turul, turul, mida ei kliirita keskselt, või liidu vastaspoolte poolt, kes kliirivad oma tehinguid kolmanda riigi keskse vastaspoole kaudu (22). Juhul kui see jääb käesolevast ettepanekust välja, tuleks nende makrotasandi järelevalve meetmete vajalikud põhimõtted ja nõuded hõlmata hiljemalt järgmisel võimalusel, näiteks määruse (EL) nr 648/2012 (23) järgmise läbivaatuse ajal 2020.

5.3.

EKP leiab ka, nagu osutatud äsja avaldatud ESRNi määruse (EL) nr 648/2012 läbivaatuse aruandes, et liidus tegutsevad kesksed vastaspooled peavad avaldama kvantitatiivse ja kvalitatiivse teabe kooskõlas CPMI-IOSCO põhimõtetega (24). Kindlam õiguslik alus kesksete vastaspoolte andmete avaldamiseks kooskõlas nende põhimõtetega aitaks finantssektoril ja üldsusel paremini mõista keerukat keskkonda, milles kesksed vastaspooled tegutsevad.

6.   Väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja liigitamine finantssektori vastaspooleks

6.1.

EKP osutab, et ettepaneku kohaselt liigitatakse väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja (SSPE) finantssektori vastaspooleks (25). Samas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse ühised eeskirjad väärtpaberistamise kohta ja luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud (STS) väärtpaberistamise Euroopa raamistik ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL ja määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012) (26) ettepaneku artikkel 27 näeb ette määruse (EL) nr 648/2012 muutmise ja STS SSPEde vabastamise kliirimise kohustusest, kui vastaspoole krediidirisk on kohaselt maandatud. EKP kordab oma seisukohta, (27) et STS SSPEd tuleks täielikult vabastada nii kliirimiskohustusest kui ka õigusaktides sätestatud tagatise andmise nõuetest (28).

6.2.

Seega toetab EKP punktis 6.1 osutatud ettepaneku artikli 27 sätteid, sh Euroopa järelevalveasutuste pädevust koostada regulatiivsete tehniliste standardite projekte, milles sätestatakse kriteeriumid komisjoni poolt vastu võetavate vastaspoole krediidiriski maandavate meetmete kohta tagatud võlakirjade ja väärtpaberistamiste osas, (29) samuti vajalikud muudatused STS SSPEde vabastamiseks kliirimiskohustusest ja tagatise andmise kohustusest. See käsitlus on vajalik võrdsete tingimuste saavutamiseks tingimustele vastavate kaetud võlakirjade osas ja see on STS SSPEde osas põhjendatud usaldatavusnõuete järelevalve kaalutlustega.

7.   Muutused vastaspoolte börsiväliste tuletislepingute positsioonide arvutamise metodoloogias

EKP osutab, et ettepandud muudatus börsiväliste tuletislepingute positsioonide arvutamise metodoloogias võib motiveerida kliirimiskohustuse ilustamisvõtteid, kuna asjaomased börsiväliste tuletislepingute positsioonid, millest tuleneb, kas finantssektori osapoole või finantssektori välise osapoole suhtes kohaldatakse kliirimiskohustust, määratakse perioodilõpu andmete põhjal, mitte börsiväliste tuletislepingute jooksva keskmise positsiooni põhjal 30 tööpäeva kestel (30). Seetõttu soovitab EKP lisada ettepandud määruses uue artikli 4a lõikes 2 (31) ja artikli 10 lõikes 2 (32) nõude, et finantssektori vastaspool ja finantssektoriväline vastaspool peavad demonstreerima asjaomasele pädevale asutusele, et börsiväliste tuletislepingute agregeeritud kuulõpu positsiooni arvutusega ei kaasne süstemaatiline üldpositsiooni allahindamine.

8.   EKP nõuandev roll seoses delegeeritud ja rakendusaktide eelnõudega

8.1.

Tuleb meenutada, et komisjoni delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 esimese taande ja artikli 282 lõike 5 mõttes. Nii delegeeritud kui ka rakendusaktid on liidu õigusaktid. EKPga tuleb konsulteerida kohasel ajal iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud, mis jäävad tema pädevusvaldkondadesse. EKPga konsulteerimise kohustust selgitas Euroopa Liidu Kohus kohtuasjas komisjon vs. EKP (33) EKP funktsioonide ja eksperditeadmiste osas. EKPga tuleb kohaselt konsulteerida määruse (EL) nr 648/2012 alusel vastu võetud delegeeritud ja rakendusaktide osas, võttes arvesse, et turvalised ja tõhusad finantsturgude infrastruktuurid, eelkõige kliirimissüsteemid, on keskse tähtsusega aluslepingu artikli 127 lõikest 2 tulenevate EKPSi põhiülesannete täitmises ja tema esmases hinnastabiilsuse säilitamise ülesandes aluslepingu artikli 127 lõike 1 alusel. Kuna EKPga konsulteerimise kohustus tuleneb otseselt aluslepingust, tuleb seda nõuet selguse tagamiseks kajastada ka ettepandud määruse põhjenduses. Võttes arvesse delegeeritud ja rakendusaktide tähtsust liidu finantsteenuste õigusaktide väljatöötamisel, teostab EKP oma nõuandvat rolli EKP pädevusse kuuluvates asjades, pöörates suurt tähelepanu nende aktide vastuvõtmise ajakavale ja vajadusele tagada rakendusaktide sujuv vastuvõtmine (34).

8.2.

Lisaks sellele oleks ettepandud määruse mitmetest osades kasulik mitte ainult EKPga konsulteerimine, vaid ka asjaomaste EKPSi liikmete kaasamine varases staadiumis regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite projektide, delegeeritud ja rakendusaktide eelnõude kujundamises.

8.3.

Esiteks, komisjoni pädevuses on rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmine ESMA poolt kujundatud rakenduslike tehniliste standardite projektide põhjal, mis määratlevad aruandlusega hõlmatud teabe standardi ja vormi, aruandlusmeetodi ja korralduse, aruandlussageduse ja tuletislepingute aruandluse kuupäeva (35). EKPS tugineb oma volituste täitmises üha enam määruse (EL) nr 648/2012 alusel kogutud andmetele. Selleks et paremini kasutada EKPSi poolt saadud kogemusi määruse (EL) nr 648/2012 alusel saadud andmearuandluse kvaliteedi osas, tuleks regulatiivsete tehniliste standardite projektide väljatöötamises ESMA poolt teha tihedat koostööd asjaomaste EKPSi liikmetega.

8.4.

Teiseks, komisjoni pädevuses on regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmine ESMA poolt kujundatud regulatiivsete tehniliste standardite projektide põhjal, milles määratletakse kauplemisteabehoidlate vahelise andmevahetuse menetlus andmete täielikkuse, täpsuse ja aruandlusnõuete järgimise kontrollimiseks (36). Asutused, kellel on vahetu ja kohene juurdepääs kauplemisteabehoidlate andmetele, sh EKPSi asjaomased liikmed, on selles valdkonnas omandanud märkimisväärseid eksperditeadmisi. Oluline on nende eksperditeadmiste kasutamine regulatiivsete tehniliste standardite väljatöötamises. Sellel eesmärgil tuleks regulatiivsete tehniliste standardite projektid ESMA poolt kujundada tihedas koostöös EKPSi asjaomaste liikmetega.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud EKP veebilehel.

Frankfurt Maini ääres, 11. oktoober 2017

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2017) 208 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2365, 25. november 2015, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(6)  Vt arvamuse CON/2012/21 punkt 7. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(7)  Vt Euroopa Komisjoni Euroopa turuinfrastruktuuride määruse (EMIR) läbivaatamise konsulteerimisele (2. september 2015) antud EKP vastuse lk 2, 13 ja 14, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(8)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt b.

(9)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt a.

(10)  Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikeid 1 ja 2.

(11)  Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõiget 7.

(12)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt b.

(13)  Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõiget 2.

(14)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/105, 26. oktoober 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1247/2012, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses kauplemisteabehoidlatele esitatava kauplemisteabe vormi ja teabe esitamise sagedusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 17, 21.1.2017, lk 17).

(15)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 16.

(16)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 17 punkt c.

(17)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 19 punkt c.

(18)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 9 punkt a.

(19)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(20)  Vt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõiget 2.

(21)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 10.

(22)  See on kooskõlas EKP seisukohaga, mis anti Euroopa Komisjoni Euroopa turuinfrastruktuuride määruse (EMIR) läbivaatamise konsulteerimisele 2. september 2015, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(23)  „The revision of the European Market Infrastructure Regulation“, ESRN, aprill 2017. Avaldatud veebilehel https://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/other/20170421_esrb_emir.en.pdf.

(24)  „Final report of the CPMI-IOSCO Board on Public quantitative disclosure standards for central counterparties“, veebruar 2015. Avaldatud veebilehel http://www.bis.org/cpmi/publ/d125.pdf

(25)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 1.

(26)  COM(2015) 472 final.

(27)  Vt Bank of Englandi ja Euroopa Keskpanga ühist vastust Euroopa Komisjoni konsulteerimisdokumendile „An EU framework for simple, transparent and standardised securitisation“. Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(28)  Tagatise andmise nõude erandi kohta vt arvamuse CON/2016/11 punkte 2.2 ja 5.5.

(29)  Vt COM(2015) 472 artikli 27 lõige 2.

(30)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõikeid 3 ja 8.

(31)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 3.

(32)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 8.

(33)  Komisjon vs. EKP, C-11/00, ECLI: EU:C:2003:395, eelkõige punktid 110 ja 111. Punktis 110 selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses“.

(34)  Vt arvamuse CON/2015/10 punkti 2, arvamuse CON/2012/5 punkti 4, arvamuse CON/2011/44 punkti 8, arvamuse CON/2011/42 punkti 4.

(35)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõike 7 punkt c.

(36)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 16.


Top