EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002D0011(01)

Euroopa keskpanga otsus, 5. detsember 2002, Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2002/11)

OJ L 58, 3.3.2003, p. 38–59 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Estonian: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Latvian: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Lithuanian: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Hungarian Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Maltese: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Polish: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Slovak: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283
Special edition in Slovene: Chapter 01 Volume 004 P. 262 - 283

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2006; kehtetuks tunnistatud 32006D0017(01)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/132(1)/oj

32002D0011(01)



Euroopa Liidu Teataja L 058 , 03/03/2003 Lk 0038 - 0059


Euroopa keskpanga otsus,

5. detsember 2002,

Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta

(EKP/2002/11)

(2003/132/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 26.2

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt põhikirja artiklile 26.2 kehtestab Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu EKP raamatupidamise aastaaruannete koostamispõhimõtted.

(2) Üleminekueeskirjade alusel, mis on kehtestatud 1. detsembri 1998. aasta otsusega EKP/2000/16 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta, mida on muudetud 15. detsembril 1999 ja 12. detsembril 2000, [1] EÜT L 33, 2.2.2001, lk 1. tuli kõik varad ja kohustused 31. detsembri 1998. aasta pangapäeva lõpu seisuga ümber hinnata 1. jaanuaril 1999. Euroopa Keskpanga kohaldatavad turuhinnad ja kursid 1. jaanuari 1999 algbilansis olid uueks keskmiseks maksumuseks üleminekuaja alguses.

(3) Asjakohaselt on arvesse võetud Euroopa Rahainstituudi (ERI) läbiviidud ettevalmistustööd.

(4) Otsuse EKP/2000/16 sisu muudetakse nüüd oluliselt. Selguse huvides on soovitatav see vormistada ühe tekstina.

(5) EKP omistab suurt tähtsust Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) õigusliku raamistiku läbipaistvuse suurendamisele, hoolimata sellekohase kohustuse puudumisest Euroopa Ühenduse asutamislepingus. EKP on seetõttu otsustanud avaldada käesoleva otsuse,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- üleminekuaeg – ajavahemik, mis algab 1. jaanuaril 1999 ja lõpeb 31. detsembril 2001,

- rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS), rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja seonduvad tõlgendused (SIC-IFRIC), nende standardite ja seonduvate tõlgenduste hilisemad muudatused ning tulevased standardid ja seonduvad tõlgendused, mis rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) on välja andnud või vastu võtnud,

- riikide keskpangad (RKPd) – osalevate liikmesriikide RKPd,

- osalevad liikmesriigid – liikmesriigid, kes on euro kasutusele võtnud kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga,

- mitteosalevad liikmesriigid – liikmesriigid, kes ei ole eurot vastavalt asutamislepingule kasutusele võtnud,

- eurosüsteem – RKPd ja EKP.

2. Käesolevas otsuses kasutatud tehniliste mõistete täpsemad määratlused on toodud I lisa sõnastikus.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju kohaldatakse EKP aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad bilanssi, EKP bilansivälise raamatupidamisarvestuse kirjeid, kasumiaruannet ja EKP raamatupidamise aastaaruande lisasid.

Artikkel 3

Raamatupidamise põhiprintsiibid

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi põhiprintsiipe:

tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus : raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad sellistest kvaliteediprintsiipidest nagu arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestamisel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende sisu ja tegelik majanduslik olukord;

usaldatavus : varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust teostatakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva otsuse mõistes tähendab see seda, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole. Usaldatavuse põhimõte ei luba luua varjatud reserve ega kirjete tahtlikku vääritimärkimist bilansis ja kasumiaruandes;

bilansipäevajärgsed sündmused : varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja raamatupidamisaruannete asjaomaste organite poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste tingimusi bilansipäeval. Korrigeerimisi varade ja kohustuste suhtes ei tehta, vaid avalikustatakse need pärast bilansipäeva toimunud sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, kuid mis on sellise tähtsusega, et nende mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet anda asjakohaseid hinnanguid ja teha asjakohaseid otsuseid;

olulisus : kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad EKP kasumiaruande arvutamist, ei ole lubatud, kui ei ole võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruandeasutuse raamatupidamisaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

jätkuvuse põhimõte : aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

tekkepõhine arvestuspõhimõte : tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte aga perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

järjepidevus ja võrreldavus : bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse kriteeriumeid järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruandeüksuse bilansis üksnes juhul, kui:

a) on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruandeüksusesse või aruandeüksusest välja;

b) praktiliselt kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on tulnud üle aruandeüksusele ja

c) vara maksumust või väärtust aruandeüksuse jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Artikkel 5

Kassa-/arvelduspõhine arvestus

Kassa- ehk "arveldus"-põhist arvestusmeetodit kasutatakse andmete kajastamisel EKP raamatupidamissüsteemis, ilma et see piiraks 5. detsembri 2002. aasta suunise EKP/2002/10 (raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusliku raamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis) artikli 5 kohaldamist.

II PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 6

Bilansi ülesehitus

Bilansi ülesehituse aluseks on II lisas kehtestatud bilansiskeem.

Artikkel 7

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1. Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui II lisas ei ole märgitud teisiti.

2. Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite ja finantsinstrumentide (bilansiliste ja bilansiväliste) ümberhindamine toimub aasta lõpus ning turu keskmise kursi ja hinna alusel.

3. Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühtainust kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud EUR/USD vahetuskursist ümberhindluse kuupäeval. Ümberhindamine toimub valuutavahetuse puhul valuutapõhiselt (sealhulgas bilansilised ja bilansivälised tehingud) ja väärtpaberite puhul koodipõhiselt (sama ISIN-kood/tüüp), välja arvatud nende väärtpaberite puhul, mis on kajastatud "Muude finantsvarade" all, mida käsitletakse eraldi positsioonidena.

Artikkel 8

Tagasiostulepingud

1. Tagasiostulepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele tagasiostulepingute alusel, käsitleb EKP, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2. Pöördtagasiostulepingu alusel teostatud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördtagasiostulepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud poole poolt.

3. Pöördtehingud, mis on seotud välisvaluutades nomineeritud väärtpaberitega, ei avalda mõju valuutapositsiooni keskmisele kulule.

4. Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Kõnealuste tehingute üle peetakse arvestust samal viisil nagu repotehingute üle. Kui EKP poolt, kes tegutseb vastuvõtjana, laenuks võetud väärtpabereid ei hoita aasta lõpu seisuga tema depoos, moodustab EKP eraldise kahjumi katmiseks, kui tehingu aluseks olnud väärtpaberite turuväärtus on laenutehingu lepingukuupäevast arvates tõusnud, ja et näidata kohustust (väärtpaberite tagasikandmine), kui vastuvõtja on väärtpaberid vahepeal ära müünud.

5. Tagatisega kullatehinguid käsitletakse tagasiostulepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevatehingu hinnavahet käsitletakse tekkepõhiselt.

6. Pöördtehingud, sealhulgas väärtpaberilaenu tehingud, mis on tehtud automatiseeritud väärtpaberilaenuandmise programmi alusel, kajastatakse nii, et nad mõjutavad bilanssi nimetatud tehingute osas üksnes juhul, kui on esitatud sularahatagatis kogu tehingu tähtajaks.

Artikkel 9

Likviidsed aktsiad

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse likviidsete aktsiate suhtes (aktsiad või aktsiafondid), olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult EKP või EKP huvides tegutsev agent, välja arvatud tehingud, mis tehakse EKP pensionifondidega, kapitaliosalustega, investeeringutega tütar- ja emaettevõtetesse, oluliste huvidega või finantspõhivaradega.

2. Välisvääringus nomineeritud aktsiad ei moodusta üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat välisvaluutakasumit ja -kahjumit saab arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3. Aktsiaid käsitletakse järgmiselt:

a) aktsiaportfellide ümberhindamist teostatakse kooskõlas artikli 7 lõikega 2. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul toimub ümberhindamine netopõhiselt, mitte üksikute aktsiate alusel. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata;

b) tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga;

c) maakleritasu kajastatakse vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes;

d) dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Dividendide mahaarvamise kuupäeval, kui dividendimakse ei ole veel laekunud, võib dividendinõude summat käsitleda eraldi kirjena;

e) dividenditulu perioodi lõpu seisuga ei kirjendata, kuna see kajastub juba aktsiate turuhinnas, välja arvatud dividendita noteeritud aktsiate puhul;

f) märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on vanade aktsiate keskmine hind, uute aktsiate alushind ning vanade ja uute aktsiate vaheline proportsioon. Teise võimalusena võib märkimisõiguse hinna aluseks olla märkimisõiguse väärtus turul, vanade aktsiate keskmine hind ja aktsiate turuhind enne märkimisõiguste emissiooni. Neid käsitletakse kooskõlas eurosüsteemi raamatupidamiseeskirjadega.

III PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 10

Kasumi kajastamine

1. Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b) realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kantakse vahetult ümberhindluskontole;

c) realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d) kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e) ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga.

2. Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud eluea jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullväärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3. Välisvääringus nomineeritud viitsummad arvutatakse ümber turu keskmise kursi alusel aasta lõpus ja storneeritakse sama kursi alusel.

4. Realiseeritud valuutakasum või -kahjum võib tuleneda üksnes tehingutest, mis toovad kaasa valuutavahendite positsiooni muutuse.

5. Positsioonid ümberhindluse erikontodel, mis on laekunud vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses liikmesriigi keskpangaga, kelle jaoks on erand tühistatud, kasutatakse realiseerimata kahjumi katmiseks, kui see ületab vastaval ümberhindluse tavakontol kajastatud varasemat ümberhindluskasumit kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 punktiga c enne kõnealuse kahjumi katmist vastavalt põhikirja artiklile 33.2. Kulla, valuutade ja väärtpaberite ümberhindluse erikontode positsioone vähendatakse vastavate varade positsioonide vähendamise korral proportsionaalselt.

Artikkel 11

Tehingukulud

1. Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a) kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks igapäevaselt keskmise kulu meetodit, pidades silmas vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b) vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c) kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse kupongitulu nõuet eraldi. Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite puhul kajastatakse see kõnealuse valuuta positsiooni all, kuid seda ei arvestata vara maksumuse või hinna hulka keskmise hinna määramisel.

2. Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a) tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhtas hinnas (clean price);

b) depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning need kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c) tulu kajastatakse brutona, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d) väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks i) liidetakse päeva jooksul toimunud kõik ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine hind enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine hind.

3. Kulla ja välisvääringu suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a) välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse, kasutades lepingu- või arvelduspäeva vahetuskurssi, ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b) välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse, kasutades lepingu- või arvelduspäeva vahetuskurssi;

c) tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva turu keskmise vahetuskursiga;

d) päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla soetamiste netosummad lisatakse päeva keskmise soetusmaksumuse alusel iga vastava valuuta ja kulla kohta eelmise päeva seisule, saades uue kaalutud keskmise kursi/kulla hinna. Netomüügi puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine maksumus eelmisel päeval, nii et keskmine maksumus püsib muutumatuna. Keskmise kursi/kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud ostu- ja müügitehingute vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab negatiivse positsiooni keskmist maksumust netomüük, samas ei mõjuta netoostud positsiooni olemasolevat kaalutud keskmist valuutakurssi/kulla hinda;

e) valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kuludesse.

IV PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE ARVESTUSEESKIRJAD

Artikkel 12

Üldeeskirjad

1. Vääringute tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvääringu netopositsioonide hulka.

2. Intressivahetustehingute, tavaliste ja standarditud tähtpäevatehingute ning muude intressimäära instrumentide arvestamine ja ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Neid instrumente käsitletakse bilansilistest kirjetest eraldi.

3. Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansisiseste instrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 13

Vääringute tähtpäevatehingud

1. Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel lepingukuupäeval (pluss kaks või kolm pangapäeva) vastavalt ostu ja müügi päevase tasaarveldamise meetodile. Kasum ja kahjum loetakse arvelduspäevani realiseerimata kasumiks ja kahjumiks ning neid käsitletakse vastavalt artikli 10 lõikele 1.

2. Hetkekursi ja tähtpäevatehingukursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja võimalik saldo ümberhindluskontol krediteeritakse kvartali lõpus kasumiaruandesse.

4. Valuutapositsiooni keskmist maksumust mõjutavad tähtpäeva ostutehingud kauplemispäevast pluss kaks või kolm pangapäeva, sõltuvalt turul hetketehingute arveldamise suhtes kehtivatest tavadest, kasutades hetke ostukurssi.

5. Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse kasumiaruandesse, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit; netokasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 14

Vääringute vahetustehingud

1. Ostu- ja müügi hetketehingud kajastatakse bilansikontodel arvelduspäeval.

2. Müügi- ja ostu tähtpäevatehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga.

3. Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga, nii et kasumit ega kahjumit ei teki.

4. Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6. Valuutapositsiooni keskmine maksumus ei muutu.

7. Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 15

Intressifutuurid

1. Intressifutuurid kajastatakse kauplemispäeval bilansivälistel kontodel.

2. Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Väärtpaberite kujul deponeerimisel jääb see bilansis muutumatuks.

3. Igapäevased muutused kõikumise marginaalides kajastatakse bilansis eraldi kontol vara või kohustusena, sõltuvalt futuurilepingu hinna kujunemisest. Sama lähenemisviisi kasutatakse avatud positsiooni sulgemispäeval. Vahetult pärast seda tühistatakse eraldi konto ja tehingu kogutulem kajastatakse kasumi või kahjumina, olenemata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

5. Konverteerimine eurodesse tehakse vajaduse korral positsiooni sulgemise päeval antud päeva turukursiga. Välisvääringu laekumine mõjutab kõnealuse valuutapositsiooni keskmist maksumust positsiooni sulgemise päeval.

6. Igapäevase ümberhindamise tõttu kantakse kasum ja kahjum eraldi kontodele. Eraldi konto varade poolel kajastab kahjumit ja eraldi konto kohustuste poolel kajastab kasumit. Realiseerimata kahjum debiteeritakse kasumiaruandesse ning kõnealused summad krediteeritakse kohustuste alla muude kohustuste reale.

7. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Kasumi korral tehakse deebetkanne vahekontole muu varana ja kreeditkanne ümberhindluskontole.

Artikkel 16

Intressivahetustehingud

1. Intressivahetustehingud kajastatakse kauplemispäeval bilansivälistel kontodel.

2. Jooksvad intressimaksed, nii laekunud kui ka väljamakstud, periodiseeritakse. Lubatud on tasaarveldusmaksed intressivahetustehingu kohta.

3. Valuutapositsiooni keskmist maksumust mõjutavad intressivahetustehingud välisvääringus, kui laekunud maksete ja tasutud maksete vahel on erinevus. Netokasum mõjutab valuuta keskmist maksumust maksetähtajal.

4. Iga intressivahetustehing kajastatakse päevakasumi süsteemi alusel ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

Artikkel 17

Intressitähtpäevatehingud

1. Intressitähtpäevatehingud kajastatakse kauplemise ajal bilansivälistel kontodel.

2. Kompensatsioon, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tuludesse või kuludesse. Makseid ei periodiseerita.

3. Kui intressitähtpäevatehingud on välisvääringus, mõjutab kompensatsioonimakse kõnealuse valuuta positsiooni keskmist maksumust. Kompensatsioonimakse arvutatakse arvelduspäeval hetkekursiga ümber eurodesse. Netokasum mõjutab valuuta keskmist maksumust maksetähtajal.

4. Kõik intressitähtpäevatehingud kajastatakse päevakasumi süsteemi alusel ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5. Teenustasud kantakse tuludesse või kuludesse.

Artikkel 18

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega võib kajastada vastavalt ühele kahest allpool toodud meetodist:

Meetod A:

a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga;

b) kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; tähtpäeva müügitehingute kasumi ja kahjumi mõju arvutatakse arvelduspäeval;

c) arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja võimalik saldo ümberhindluskontol krediteeritakse kasumiaruandesse. Ostetud väärtpaber kajastatakse kustutuspäeval hetketehingu hinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures vahe algse tähtpäevahinnaga kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina;

d) välisvääringus nomineeritud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui EKP omab juba kõnealuse valuuta positsiooni. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on nomineeritud valuutas, milles EKP ei oma positsiooni, nii et on tarvis osta asjaomast valuutat, kohaldatakse välisvaluutade ostueeskirju artikli 11 lõike 3 punkti d alusel;

e) tähtpäevapositsioone hinnatakse isoleerituse põhimõttel turu tähtpäevakursiga tehingu järelejäänud kestuse osas. Ümberhindluskahjum aasta lõpus debiteeritakse kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel realiseerimata kasumi arvel tagasi, kui instrument ei ole suletud või lõpetatud.

Meetod B:

a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse;

b) kvartali lõpus toimub väärtpaberi ümberhindamine netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni, mille väärtus vastab ümberhindamisel saadud hinnale, ja sama positsiooni, mille väärtus vastab bilansi keskmisele maksumusele, vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 7 kirjeldatud ümberhindlusprotsessi. Ümberhindlustulem on võrdne hetketehingu hinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega;

c) tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. Kõnealune tulem on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise maksumuse vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

V PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSS JA KASUMIARUANNE

Artikkel 19

Skeemid

1. EKP avaldatud aastabilansi skeem järgib III lisas toodud skeemi.

2. EKP avaldatud kasumiaruande skeem vastab IV lisale.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1. Raamatupidamise ja Valuutakasumi Komitee (AMICO) tegutseb EKPS foorumina nõukogu nõustamiseks juhatuse kaudu EKPS raamatupidamiseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2. Käesoleva otsuse tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, ühenduse seadustega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

3. Kui mõnda konkreetset raamatupidamiskäsitlust ei ole käesolevas otsuses sätestatud ja puudub nõukogu teistsugune otsus, järgib EKP rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, mis puudutavad EKP tegevust ja raamatupidamisarvestust, kuivõrd need ei ole olulisel määral vastuolus Euroopa Ühenduse raamatupidamisalaste õigusaktidega.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2000/16 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 22

Lõppsätted

1. Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2003.

2. Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, kohaldatakse käesolevat otsust ka EKP aastabilansi koostamisel 31. detsembri 2002. aasta seisuga ning EKP 31. detsembril 2002 lõppeva aasta kasumiaruande koostamisel.

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 5. detsember 2002

EKP president

Willem F. Duisenberg

--------------------------------------------------

I LISA

SÕNASTIK

Aktsiad – dividendi kandvad väärtpaberid (ettevõtete aktsiad ning väärtpaberid, mis tõendavad investeeringut aktsiafondi).

Alakurss – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest madalam.

Amortisatsioon – ülekursi/alakursi või vara väärtuse süstemaatiline vähendamine ajaperioodi jooksul.

Arveldus – toiming, millega kantakse kohustusi seoses rahaliste vahendite või varade ülekandmisega kahe või enama poole vahel. Eurosüsteemi raames toimuvate tehingute mõistes viitab arveldus eurosüsteemisisestest tehingutest tulenevate netosaldode elimineerimisele ning nõuab varade ülekandmist.

Arvelduspäev – väärtuse lõpliku ja pöördumatu üleandmise kajastamise kuupäev asjaomase arveldusasutuse raamatupidamises. Arvelduse ajastus võib olla kohene (reaalajaline), sama päev (päeva lõpp) või kokkulepitud kuupäev pärast kohustuse sõlmimise kuupäeva.

Automatiseeritud väärtpaberilaenude programm (ASLP) – finantsoperatsioon, mis ühendab repo- ja pöördrepotehinguid, kus üldtagatise vastu laenatakse konkreetne tagatis. Kõnealuste laenuandmise ja laenuvõtmise tehingute tulemusena tekib tänu kahe tehingu repokursside erinevusele tulu (st saadud marginaal). Tehingut võib sooritada komitendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuvat panka käsitletakse lõpliku osapoolena, või agendipõhise programmi alusel, st kõnealust programmi pakkuv pank tegutseb üksnes agendina ning lõplik osapool on asutus, kellega väärtpaberilaenutehing tehakse.

Eraldised – enne kasumi- või kahjumisummani jõudmist kõrvale pandud summad, mis on ette nähtud mõne teadaoleva või oodatava kohustuse või riski katmiseks, mille maksumust ei saa täpselt kindlaks määrata (vt "Reservid"). Eraldisi tulevaste kohustuste ja kulude tarbeks ei või kasutada varade väärtuse korrigeerimiseks.

Finantskohustus – mis tahes kohustus, mis seisneb juriidilises kohustuses anda teisele ettevõttele üle sularaha või mõnda muud finantsinstrumenti või vahetada teise ettevõttega finantsinstrumente tingimustel, mis võivad olla ebasoodsad.

Finantsvara – mis tahes vara, mis on: i) sularaha või ii) lepinguline õigus saada teiselt ettevõttelt sularaha või mõnda muud finantsinstrumenti või iii) lepinguline õigus vahetada finantsinstrumente teise ettevõttega tingimustel, mis võivad olla soodsad, või iv) teise ettevõtte aktsia.

Intressi tähtpäevatehing – leping, milles kaks poolt lepivad kokku intressimääras, mis kuulub kindlal tulevasel kuupäeval tasumisele kindla tähtajaga fiktiivselt hoiuselt. Arvelduspäeval peab üks pool maksma teisele kompensatsiooni sõltuvalt lepingulise intressimäära ja turuhinna vahest arvelduspäeval.

Intressifutuur – börsil kaubeldav tähtpäevaleping. Kõnealuse lepingu puhul lepitakse lepingukuupäeval kokku intressimäära instrumendi, näiteks võlakirja, ostu või müügi osas, kusjuures üleandmine antud hinnaga toimub teataval tulevasel kuupäeval. Tavaliselt ei toimu tegelikku üleandmist; leping suletakse üldjuhul enne kokkulepitud tähtpäeva.

(Eri valuutade) intressivahetustehing – lepinguline kokkulepe perioodiliste intressimaksete laekumisi esindavate rahavoogude vahetamiseks vastaspoolega ühes või kahes valuutas.

Kassa-/arvelduspõhine arvestus – raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt raamatupidamissündmused kajastatakse arvelduspäeval.

Keskmine maksumus – jätkuva või kaalutud keskmise meetod, millega iga ostu maksumus lisatakse senisele bilansilisele väärtusele, saades uue kaalutud keskmise maksumuse.

Kohustus – ettevõtte minevikus toimunud sündmustest tulenev praegusel hetkel kehtiv võlg, mille täitmine põhjustab eeldatavalt majanduslikku kasu tekitavate ressursside väljavoolu ettevõttest.

Kulumi-/amortisatsiooniarvestuse lineaarmeetod – kulum/amortisatsioon kindlal ajavahemikul määratakse kindlaks, jagades vara maksumuse, millest on maha arvatud selle hinnanguline jääkväärtus, vara hinnangulise kasuliku tööeaga pro rata temporis põhimõttel.

Kustutuspäev – nominaal-/põhiväärtuse täies ulatuses valdajale tasumise tähtaja kuupäev.

Nullväärtpaber – vara, millelt ei maksta kupongiintressi ja millelt saadakse tulu kapitali väärtuse kasvu kaudu, kuna vara lastakse välja või ostetakse alakursiga.

Puhas hind (clean price) – tehinguhind, mis ei sisalda allahinnatud/kogunenud intressi, kuid sisaldab tehingukulusid, mis moodustavad osa hinnast.

Pöördmüügi- ja tagasiostuleping (pöördrepo) – leping, mille alusel sularaha valdaja nõustub ostma vara ja samaaegselt nõustub vara kokkulepitud hinnaga edasi müüma nõudmise korral või pärast kindlaksmääratud aega või teatava ettenägematu asjaolu korral. Mõnikord lepitakse repotehingu osas kokku kolmanda isiku kaudu (kolmepoolne repo).

Pöördtehing – operatsioon, millega keskpank ostab (pöördrepotehing) või müüb (repotehing) tagasiostulepingu alusel vara või teostab krediiditehinguid tagatise vastu.

Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood) – number, mille on välja andnud asjaomane pädev väljaandjaasutus.

Realiseerimata kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb varade ümberhindamisest, võrreldes nende korrigeeritud soetusmaksumusega.

Realiseeritud kasum/kahjum – kasum/kahjum, mis tuleneb bilansikirje müügihinna ja selle korrigeeritud maksumuse vahelisest erinevusest.

Reservid – jaotatavast kasumist kõrvale pandud summa, mis ei ole mõeldud bilansipäeval teadaoleva kindla kohustuse, ettenägematu kulu või vara väärtuse oodatava vähenemise katmiseks.

Sidussüsteem – tehnilised infrastruktuurid, kujunduse iseärasused ja menetlused, mis pannakse paika iga riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemi ja EKP maksesüsteemi raames või mis moodustavad selle kohandused, ning mille eesmärk on välismaksete töötlemine TARGET süsteemis.

Sisemine tasuvuslävi – hind, mille juures väärtpaberi arvestuslik väärtus on võrdne tulevase rahavoo hetkeväärtusega.

TARGET – üleeuroopaline automaatne reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem, mis koosneb ühest reaalajalisest brutoarveldussüsteemist (RTGS süsteem) igas RKPs, EKP maksesüsteemist ja sidussüsteemist.

Tehinguhind – poolte vahel lepingu sõlmimisel kokkulepitud hind.

Tehingukulud – kulud, mille seotust konkreetse tehinguga on võimalik tuvastada.

Turu keskmine hind – väärtpaberi pakutud hinna ja pakkumishinna vaheline keskpunkt, mille aluseks on normaalse suurusega tehingute noteeringud tunnustatud turutegijate või tunnustatud kauplemisbörside poolt, mida kasutatakse aastalõpu ümberhindlusmenetluses.

Turu keskmine kurss – EKP päevased kontsentratsioonikursid kell 14.15, mida kasutatakse aastalõpu ümberhindlusmenetluses.

Turuhind – kulla, välisvaluuta või väärtpaberiinstrumendi noteeritud hind, mis tavaliselt ei hõlma kogunenud ega allahinnatud intressi ametlikul börsil, näiteks väärtpaberibörsil, või mitteametlikul turul, näiteks vabavahetusturul.

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega – börsivälised lepingud, millega lepitakse kokku intressimäära instrumendi (tavaliselt võlakirja või veksli) lepingukuupäeval toimuva ostu või müügi osas antud hinnaga, kusjuures üleandmine toimub teataval tulevasel kuupäeval.

Vääringu tähtpäevatehing – leping, millega lepitakse ühel päeval kokku teatava välisvääringus nomineeritud summa suunatud ostu või müügi osas teatud hinnaga teise, tavaliselt sisevääringu eest, kusjuures summa kuulub üleandmisele konkreetsel tulevasel kuupäeval vähemalt kaks pangapäeva pärast lepingukuupäeva. Kõnealune tähtpäevakurss koosneb kehtivast hetketehingu kursist pluss/miinus kokkulepitud üle-/alakurss.

Vääringute vahetustehing – ühe valuuta samaaegne ostu/müügi hetketehing sularahas teise valuuta eest (short leg) ja kõnealuse valuuta sama summa ostu/müügi tähtpäevatehing teise valuuta eest (long leg).

Vara – ettevõtte käsutatav varasematest sündmustest tulenev ressurss, millest oodatakse ettevõttele tulevikus majanduslikku kasu.

Välisvääringu positsioon – netopositsioon vastavas valuutas. Käesoleva mõiste tähenduses käsitletakse Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuid (SDR) eraldi valuutana.

Ülekurss – väärtpaberi nominaalväärtuse ja hinna vahe, kui hind on nominaalväärtusest kõrgem.

Ümberhindluskontod – bilansikontod vara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse ja perioodi lõpu turuhinnaga ümberhindamise vahelise väärtuse erinevuse kajastamiseks, kui viimane on varade puhul esimesest kõrgem, ja kui viimane on kohustuste puhul esimesest madalam. Need hõlmavad erinevusi hinnanoteeringutes ja/või börsi vahetuskurssides.

--------------------------------------------------

II LISA

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Märkus:

Nummerdus viitab III lisas toodud bilansiskeemile.

VARAD

Bilansikirje | Bilansikirjete sisu liigitus | Hindamispõhimõte |

| |

1. | Kuld ja kulla nõuded | Füüsiline kuld (st kangid, mündid, tahvlid, kamakad) hoiul või "teel". Mittefüüsiline kuld, näiteks saldod kulla jooksevkontodel pangas (kollektiivkontod), tähtajahoiused ja nõuded kulla saamiseks, mis tulenevad järgmistest tehingutest: kullasisalduse muutmine ja kulla vahetustehingud asukoha või puhtuse alusel, kui väljaandmise ja laekumise vahel on üle ühe pangapäeva | Turuväärtus |

2. | Välisvääringus nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | Välisvääringus nomineeritud nõuded väljaspool euroala asuvate vastaspoolte vastu (sealhulgas rahvusvahelised ja riigiülesed asutused ja keskpangad väljaspool euroala) | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | a)Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)Riigi kvoot miinus Rahvusvahelise Valuutafondi käsutuses olevad saldod eurodes.(Rahvusvahelise Valuutafondi konto nr 2 (eurokonto halduskulude jaoks) võib kaasata sellesse positsiooni või kirje "Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele" alla) | a)Arveldusõigused reservkvoodi piires (neto)Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aasta lõpu valuuta turukursi alusel |

b)Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikudRahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute positsioonid (bruto) | b)Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikudNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

c)Muud nõudedÜldised laenuvõtmise kokkulepped, erilaenukokkulepete kohased laenud, hoiused subsideeritud pikaajalise krediidiliini (PRGF) raames | c)Muud nõudedNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | a)S aldod pankades väljaspool euroalaArvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud | a)Saldod pankades väljaspool euroalaNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

b)Väärtpaberiinvesteeringud (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") väljaspool euroalaMitte-euroala residentide emiteeritud likviidsed vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid | b)Väärtpaberid (likviidsed)Turuhind ja valuuta turukurss aasta lõpus |

c)Võõrlaenud (hoiused)Laenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittelikviidsed väärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") | (c)VõõrlaenudHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna aastalõpu valuuta turukursiga |

d)Muud võõrvaradEuroalavälised pangatähed ja mündid | d)Muud võõrvaradNominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

3. | Välisvääringus nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | a)VäärtpaberidLikviidsed vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") | a)Väärtpaberid (likviidsed)Turuhind ja aastalõpu valuuta turukurss |

b)Muud nõudedMittelikviidsed väärtpaberid (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad"), laenud, hoiused, pöördrepotehingud, mitmesugused laenud | b)Muud nõudedHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses; mõlemad ümberarvestatuna aastalõpu valuuta turukursiga |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | a)Saldod pankades väljaspool euroalaEurodes nomineeritud arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud, mis on seotud väärtpaberite haldusega | a)Saldod pankades väljaspool euroalaNominaalväärtus |

b)Väärtpaberiinvesteeringud (välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad") väljaspool euroalaMitte-euroala residentide emiteeritud likviidsed vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturuväärtpaberid | b)Likviidsed väärtpaberidAastalõpu turuhind |

c)Laenud väljaspool euroalaLaenud mitte-euroala residentidele ning mitte-euroala residentide emiteeritud mittelikviidsed väärtpaberid | c)Laenud väljaspool euroalaHoiused nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses |

d)Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberidRiigiüleste või rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Investeerimispanga, emiteeritud väärtpaberid, olenemata nende geograafilisest asukohast | d)Väljaspool euroala asuvate isikute emiteeritud väärtpaberidAastalõpu turuhind |

4.2. | ERM II laenudest tulenevad nõuded | Laenuandmine vastavalt ERM II tingimustele | Nominaalväärtus |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | Punktid 5.1 kuni 5.5: tehingud vastavate rahapoliitika instrumentide kohaselt, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta" | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | Regulaarsed iganädalased likviidsust andvad ja üldjuhul kahenädalase tähtajaga pöördtehingud | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Regulaarsed igakuised likviidsust andvad ja üldjuhul kolmekuulise tähtajaga pöördtehingud | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | Pöördtehingud, mis on tehtud tasandamistoimingute eesmärgil eritehingutena | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | Pöördtehingud, mille eesmärgiks on eurosüsteemi struktuurse positsiooni korrigeerimine finantssektori suhtes | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | Kindlaksmääratud intressiga üleöölikviidsuslaenud heakskiidetud tagatise vastu (püsivõimalus) | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | Krediidiasutustele antav täiendav laen, mis tuleneb alusvarade väärtuse tõusust seoses kõnealustele krediidiasutustele antud muu laenuga | Nominaalväärtus või maksumus |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudelaenud, pöördrepotehingud seoses väärtpaberiportfellide haldusega, mis on aktivakirjel "Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid" (sealhulgas tehingud, mis tulenevad euroala varasemate valuutareservide ümberkujundamisest) ja muud nõuded Korrespondentkontod välismaistes euroala krediidiasutustes Muud nõuded ja tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega | Nominaalväärtus või maksumus |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | Eurodes nomineeritud likviidsed väärtpaberid (rahapoliitikaga seonduvad või selleks otstarbeks sobivad, välja arvatud aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid aktivakirjel "Muud finantsvarad"): tehingutega soetatud vekslid ja võlakirjad, nullvõlakirjad, rahaturu väärtpaberid (sealhulgas valitsussektori väärtpaberid EMU-eelsest ajast); tasandustoimingute eesmärgil ostetud EKP võlakirjad | Aastalõpu turuhind |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | EMU-eelsed nõuded valitsussektori vastu (mittelikviidsed väärtpaberid, laenud) | Hoiused/laenud nominaalväärtusega, mittelikviidsed väärtpaberid soetusmaksumuses |

9. | Eurosüsteemisisesed nõuded | | |

9.1. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded | Üksnes EKP bilansikirje EKP võlakirjadega seotud kompensatsioonilepingust tulenevalt RKPde poolt emiteeritud lihtvekslid | Nominaalväärtus |

9.2. | Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis | EKP pangatähtede emissiooniga seotud nõuded, vastavalt 6. detsembri 2001. aasta otsusele EKP/2001/15 euro pangatähtede väljaandmise kohta | Nominaalväärtus |

9.3. | Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) | a)Netonõuded, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma (vt ka passivakirjet "Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto)") | a)Nominaalväärtus |

b)Muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed nõuded, sealhulgas EKP emissioonitulu vahepealne jaotamine RKPdele | b)Nominaalväärtus |

10. | Arveldused teel | Arvelduskontode saldod (nõuded), sealhulgas kogumisel tšekid teel | Nominaalväärtus |

11. | Muud varad | | |

11.1. | Euroala mündid | Euro mündid | Nominaalväärtus |

11.2. | Materiaalne ja immateriaalne põhivara | Maa ja ehitised, mööbel ja sisseseade (sealhulgas arvutiseadmed), tarkvara | Maksumus miinus kulum Kuluminormid: arvutid ja seonduv riist-/tarkvara ja mootorsõidukid:neli aastathoone sisseseade, mööbel ja seadmestik:10 aastathoone ja kapitaliseeritud (kapitaal)remondikulud:25 aastatKulude kapitaliseerimine: piiritletud (ilma käibemaksuta alla 10000 EUR: ei kapitaliseerita) |

11.3. | Muud finantsvarad | Aktsiad, kapitaliosalused ja investeeringud tütarettevõtetesse. Pensionifondide ja töötuskindlustusskeemidega seotud investeerimisportfellid. Väärtpaberid, mida hoitakse põhikirjajärgsete nõuete ja sihtotstarbelise investeerimistegevusega seoses, mida teostavad RKPd enda arvel, näiteks kapitalile ja reservidele vastava märgistatud portfelli haldus ja püsiinvesteeringuna hoitava märgistatud portfelli haldus (finantspõhivara). Pöördrepotehingud krediidiasutustega seoses väärtpaberiportfellide haldusega selle kirje all | a)Likviidsed aktsiadTuruväärtusb)Kapitaliosalused ja mittelikviidsed aktsiadMaksumusc)Investeeringud tütarettevõtetesse või olulised osalusedPuhasväärtusd)Väärtpaberid (likviidsed)Turuväärtuse)Mittelikviidsed väärtpaberidMaksumusf)FinantspõhivaraMaksumusÜle-/alakurss amortiseeritakse Üksikasjalikud eeskirjad aktsiate kohta on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 9 |

11.4. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | Vääringute tähtpäevatehingute, vääringute vahetustehingute, intressifutuuride, finantsvahetuslepingute, intressitähtpäevatehingute väärtuse hindamise tulemused | Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuuta turukursiga |

11.5. | Viitlaekumised ja ettemakstud kulud | Aruandeperioodile omistatav tulu, mis ei kuulu laekumisele aruandeperioodil.Ettemakstud kulud ja väljamakstud kogunenud intress | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |

11.6. | Mitmesugused muud varad | Ettemaksed, laenud, muud vähemtähtsad kirjed Usalduslaenud. Klientide kullahoiustega seotud investeeringud EKP-le euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele | Nominaalväärtus/ maksumus Klientide kullahoiustega seotud investeeringudTuruväärtus |

12. | Aruandeaasta kahjum | | Nominaalväärtus |

Bilansikirje | Bilansikirjete sisu liigitus | Hindamispõhimõte |

| |

1. | Ringluses olevad pangatähed | EKP emiteeritud euro pangatähed vastavalt otsusele EKP/2001/15 | Nominaalväärtus |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | Punktid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5: hoiused eurodes, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta" | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | Vastavalt põhikirjale kohustuslike reservide nõudega finantseerimisasutuste nimekirja kuuluvate krediidiasutuste eurokontod. Käesolev kirje sisaldab peamiselt kontosid, mida kasutatakse miinimumreservide hoidmiseks | Nominaalväärtus |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | Kindlaksmääratud intressiga üleööhoiused (püsivõimalus) | Nominaalväärtus |

2.3. | Tähtajalised hoiused | Kogumine likviidsuse neelamise eesmärgil seoses tasandustoimingutega | Nominaalväärtus |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | Rahapoliitikaga seotud tehingud likviidsuse neelamiseks | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Krediidiasutuste hoiused, mis tulenevad varade väärtuse langemisest seoses kõnealustele krediidiasutustele antud laenudega | Nominaalväärtus |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks aktivakirjel "Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid" Muud tehingud, mis ei ole seotud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidega Ei sisalda krediidiasutuste arvelduskontosid | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

4. | EKP emiteeritud võlakirjad | Üksnes EKP bilansikirje Võlakirjad, nagu kirjeldatud dokumendis "Ühtne rahapoliitika euroalal: üldine dokumentatsioon eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta". Nullväärtpaber, mis on emiteeritud likviidsuse neelamise eesmärgil | Nominaalväärtus |

5. | Eurodes nomineeritud kohustused muudele euroala residentidele | | |

5.1. | Valitsussektor | Arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused | Nominaalväärtus |

5.2. | Muud kohustused | Personali, firmade ja klientide (sealhulgas finantsasutused, mis on kohustusliku reservi kohustusest vabastatute nimekirjas - vt passivakirje 2.1) jne arveldusarved; tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused | Nominaalväärtus |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | Teiste pankade, keskpankade, rahvusvaheliste/riigiüleste asutuste (sealhulgas Euroopa Ühenduste Komisjoni) arvelduskontod, tähtajalised hoiused, nõudmisel väljamakstavad hoiused (sealhulgas maksmise kontod ja reservi juhtimise kontod): teiste hoiustajate arveldusarved Repotehingud seoses samaaegsete pöördrepotehingutega eurodes nomineeritud väärtpaberite haldamiseks. Mitteosalevate RKPde TARGET-kontode saldod | Nominaalväärtus või (repo) maksumus |

7. | Välisvääringus nomineeritud võlad euroala residentidele | Arvelduskontod Repotehingute võlad; tavaliselt välisvääringu varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

8. | Välisvääringus nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | Arvelduskontod Repotehingute võlad; tavaliselt välisvääringu varasid või kulda kasutavad investeerimistehingud | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | Laenuvõtmine vastavalt ERM II tingimustele | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | Eriarveldusühikutes nomineeritud kirje, mis näitab vastavale riigile/RKPle algselt eraldatud SDR-ide summat | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud aastalõpu valuuta turukursi alusel |

10. | Eurosüsteemisisesed kohustused | | |

10.1. | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused | EKP bilansikirje, nomineeritud eurodes | Nominaalväärtus |

10.2. | Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) | a)Netokohustused, mis tulenevad TARGET-kontode ja RKPde korrespondentkontode saldodest, st nõuete ja kohustuste netosumma (vt ka aktivakirjet "Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto)") | a)Nominaalväärtus |

b)Muud tekkida võivad eurosüsteemisisesed kohustused, sealhulgas EKP euro pangatähtedelt laekunud kasumi vahepealne jaotamine RKPdele | b)Nominaalväärtus |

11. | Arveldused teel | Arvelduskontode saldod (kohustused), sealhulgas žiiroülekanded teel | Nominaalväärtus |

12. | Muud kohustused | | |

12.1. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | Vääringute tähtpäevatehingute, vääringute vahetustehingute, intressifutuuride, finantsvahetuslepingute, intressitähtpäevatehingute väärtuse hindamise tulemused | Tähtpäevatehingu ja hetketehingu vaheline netopositsioon valuuta turukursiga |

12.2. | Viitvõlad ja ettemakstud tulud | Tulevasel perioodil tasumisele kuuluv kulu, mis on seotud aruandeperioodiga. Aruandeperioodil laekunud, kuid tulevase perioodiga seotud tulu | Nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |

12.3. | Mitmesugused muud kohustused | Maksude (vahe)kontod. (Välisvääring) krediidi- või tagatiskontod. Repotehingud krediidiasutustega seoses samaaegsete pöördrepotehingutega väärtpaberiportfellide haldamiseks aktivakirjel "Muud finantsvarad" Muud kohustuslikud hoiused peale reservihoiuste Muud vähemtähtsad kirjed Jooksvad laekumised (jaotamata netokasum), eelnenud aasta kasum enne jaotamist. Usalduskohustused Klientide kullahoiused | Nominaalväärtus või (repo) maksumus Klientide kullahoiusedTuruväärtus |

13. | Eraldised | Pensionide, valuutavahetus- ja hinnariski ja muude kulude, nt oodatud tulevaste kulude ja sissemaksete, katteks vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kellele antud erandid on tühistatud | Maksumus/nominaalväärtus |

14. | Ümberhindluskontod | a)Hinnakõikumistega seotud ümberhindluskontod (kulla, eurodes nomineeritud igat liiki väärtpaberite, välisvääringus nomineeritud igat liiki väärtpaberite, intressiriski derivatiividega seotud turu väärtuse hindamisest tulenevate erinevuste jaoks); valuutakursi kõikumistega seotud ümberhindluskontod (iga valuuta netopositsiooni kohta, sealhulgas valuutavahetus-/tähtpäevalepingud ja SDR-id) | Ümberhindlusvahe keskmise maksumuse ja turuväärtuse vahel, mis on ümber arvestatud valuuta turukursi alusel |

b)Ümberhindluse erikontod, mis tulenevad sissemaksetest vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kellele antud erandid on tühistatud (vt artikkel 10.5) |

15. | Kapital ja reservid | | |

15.1. | Kapital | Sissemakstud kapital | Nominaalväärtus |

15.2. | Reservid | Seadusega kehtestatud reservid vastavalt põhikirja artiklile 33 ja sissemaksed vastavalt põhikirja artiklile 49.2 seoses nende liikmesriikide keskpankadega, kellele antud erandid on tühistatud | Nominaalväärtus |

16. | Aruandeaasta kasum | | Nominaalväärtus |

--------------------------------------------------

III LISA

EKP aastabilanss

(miljonites eurodes) |

Varad | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| | |

1. | Kuld ja kulla nõuded |

2. | Välisvääringus nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | |

2.1. | Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile | | |

2.2. | Pankade saldod ja väärtpaberiinvesteeringud, võõrlaenud ja muud võõrvarad | | |

3. | Välisvääringus nomineeritud nõuded euroala residentide vastu | | |

4. | Eurodes nomineeritud nõuded mitte-euroala residentide vastu | | |

4.1. | Pankade saldod, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud | | |

4.2. | ERM II järgsetest laenudest tulenevad nõuded | | |

5. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud laenud euroala krediidiasutustele | | |

5.1. | Põhilised refinantseerimistoimingud | | |

5.2. | Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | | |

5.3. | Tasanduse pöördtehingud | | |

5.4. | Struktuursed pöördtehingud | | |

5.5. | Laenamise püsivõimalus | | |

5.6. | Lisatagatise nõuetega seotud laenud | | |

6. | Muud eurodes nomineeritud nõuded euroala krediidiasutuste vastu | | |

7. | Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid | | |

8. | Eurodes nõuded valitsussektori vastu | | |

9. | Eurosüsteemisisesed nõuded | | |

9.1. | EKP võlakirjade emiteerimist tagavate lihtvekslitega seotud nõuded | | |

9.2. | Nõuded seoses euro pangatähtede jaotamisega eurosüsteemis | | |

9.3. | Muud eurosüsteemisisesed nõuded (neto) | | |

10. | | Arveldused teel | |

11. | Muud varad | | |

11.1. | Euroala mündid | | |

11.2. | Materiaalne ja immateriaalne põhivara | | |

11.3. | Muud finantsvarad | | |

11.4. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | | |

11.5. | Viitlaekumised ja ettemakstud kulud | | |

11.6. | Mitmesugused muud varad | | |

12. | Aruandeaasta kahjum | | |

Varad kokku | | |

Kohustused | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| | |

1. | Ringluses olevad pangatähed |

2. | Rahapoliitika operatsioonidega seotud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | | |

2.1. | Arvelduskontod (kohustusliku reservi katmiseks) | | |

2.2. | Hoiustamise püsivõimalus | | |

2.3. | Tähtajalised hoiused | | |

2.4. | Tasanduse pöördtehingud | | |

2.5. | Lisatagatise nõuetega seotud hoiused | | |

3. | Muud eurodes nomineeritud võlad euroala krediidiasutustele | | |

4. | EKP emiteeritud võlakirjad | | |

5. | Eurodes nomineeritud võlad muudele euroala residentidele | | |

5.1. | Valitsussektor | | |

5.2. | Muud kohustused | | |

6. | Eurodes nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | |

7. | Välisvääringus nomineeritud võlad euroala residentidele | | |

8. | Välisvääringus nomineeritud võlad mitte-euroala residentidele | | |

8.1. | Hoiused, saldod ja muud kohustused | | |

8.2. | ERM II laenudest tulenevad kohustused | | |

9. | Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud eriarveldusühikute vastaskirje | | |

10. | Eurosüsteemisisesed kohustused | | |

10.1 | Välisvaluutareservide üleandmisega samaväärsed kohustused | | |

10.2 | Muud eurosüsteemisisesed kohustused (neto) | | |

11. | Arveldused teel | | |

12. | Muud kohustused | | |

12.1. | Bilansiväliste instrumentide ümberhindluse erinevused | | |

12.2. | Viitvõlad ja ettemakstud tulud | | |

12.3. | Mitmesugused muud varad | | |

13. | Eraldised | | |

14. | Ümberhindluskontod | | |

15. | Kapital ja reservid | | |

15.1 | Kapital | | |

15.2 | Reservid | | |

16. | Aruandeaasta kasum | | |

Kohustused kokku | | |

--------------------------------------------------

IV LISA

EKP AVALDATUD KASUMIARUANNE

(miljonites eurodes) |

31. detsembril… lõppenud aasta kasumiaruanne | Aruandeaasta | Eelmine aasta |

| |

1.1.1. | Intressitulu välisvaluutareservilt |

1.1.2. | Intressitulu euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemis | | |

1.1.3. | Muu intressitulu | | |

1.1. | Intressitulu | | |

1.2.1. | Tasu RKPdele ülekantud välisvaluutareservide eest | | |

1.2.2. | Muu intressikulu | | |

1.2. | Intressikulu | | |

1. | Puhas intressitulu | | |

2.1. | Realiseeritud kasum/kahjum finantstehingutest | | |

2.2. | Finantsvarade ja -positsioonide vähendamine | | |

2.3. | Kanded välisvaluuta- ja hinnariskide eraldistest/eraldistesse | | |

2. | Finantsoperatsioonide puhastulem, vähendamiste ja riskieraldised | | |

Tulu tasudelt ja eraldistelt | | |

Kulu seoses tasude ja eraldistega | | |

3. | Puhastulu tasudelt ja eraldistelt | | |

4. | Tulu aktsiatelt ja osalustest | | |

5. | Muu tulu | | |

Puhastulu kokku | | |

6. | Personalikulud | | |

7. | Halduskulud | | |

8. | Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum | | |

9. | Pangatähtede valmistamisteenused | | |

10. | Muud kulud | | |

Aruandeaasta (kahjum)/kasum | | |

--------------------------------------------------

Top