EKP negatiivne intressimäär
12. juuni 2014 (ajakohastatud 28. juuli 2022)
EKP esmane ülesanne on tagada hinnastabiilsus. Selleks hoiame inflatsioonimäära keskpika aja jooksul 2% tasemel. Nagu enamik keskpanku, mõjutab ka EKP inflatsiooni intressimäärade kaudu. Kui keskpank soovib ohjeldada liiga kiiret inflatsiooni, tõstab ta üldjuhul intressimäärasid, mis muudab laenuvõtmise kulukamaks ja motiveerib rohkem säästma. Kui aga inflatsioon on liiga madal, võivad keskpangad intressimäärasid alandada.
2014. aastal eeldati, et euroala inflatsioonimäär püsib pikema aja jooksul meie seatud eesmärgist madalam. Seepärast otsustas EKP nõukogu sama aasta juunis, et intressimäärasid tuleb alandada. EKP reguleerib kolme põhilist intressimäära: laenamise püsivõimalus pankade üleöölaenudeks, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär ja hoiustamise püsivõimalus. Põhiline refinantseerimismäär on intressimäär, millega pangad saavad EKP-lt regulaarseid laenening hoiustamise intressimäär on intressimäär, mida makstakse pankadele keskpangas hoitavatelt vahenditelt. EKP nõukogu alandas kõiki kolme intressimäära. Intressimäärasid alandati osana meetmetest, mille eesmärk on tagada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning seega jätkusuutlik kasv euroalal.
Kas pankadele tuleb hakata negatiivsete baasintressimäärade korral hoiuste eest tasu maksma? Kuidas mõjutab negatiivne intressimäär hoiuseid?
Kommertspangad võivad tõepoolest otsustada hoiuste intressimäärasid alandada ja mõned neist kehtestasid negatiivsed intressimäärad ka oma klientide suurtele hoiustele. Samal ajal oli tarbijatel ja ettevõtetel siiski võimalik soodsamalt laenu saada ning see toetas majanduse elavnemist.
Turumajanduses kujuneb hoiustelt saadava tulu suurus vastavalt pakkumise ja nõudluse tingimustele. Näiteks on pikaajalised madalad intressimäärad vähese kasvu ja kapitalilt saadava ebapiisava tulu tagajärg. Pikemas perspektiivis olid need intressimäärasid käsitlevad EKP otsused tegelikult hoiustajate huvides, sest need toetasid kasvu ja lõid keskkonna, kus intressimäärad saavad aegamisi tõusta.
Miks kehtestatakse hoiustajate jaoks ebasoodsad tingimused ja laenuvõtjad saavad kasu?
Keskpanga üks põhiülesanne on muuta säästmine ja laenuvõtmine kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks vähem või rohkem atraktiivseks ning seejuures ei soovita kehtestada kellegi jaoks eriti soodsaid või ebasoodsaid tingimusi. Intressimäärade alandamise kaudu soovib keskpank muuta laenude võtmise hoiustamisest atraktiivsemaks ning motiveerida tarbijaid rohkem kulutama ja investeerima. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, on eesmärgiks suunata põhitähelepanu pigem hoiustamisele kui kulutamisele ning see peaks aitama kõrge inflatsiooniga majandusel jahtuda. Selliseid mudeleid ei kasuta mitte ainult EKP, vaid kõik keskpangad.
Kas pankadel ei oleks võimalik hoiustamise negatiivset intressimäära vältida, näiteks hoides enda käes rohkem pangatähti?
Kui pangal on rohkem raha, kui kohustuslikus reservis ette nähtud, ning ta ei soovi seda teistele kommertspankadele laenata, on kaks võimalust: hoida raha keskpanga kontol või säilitada seda sularahas. Aga ka sularaha hoidmisega kaasnevad kulud − muu hulgas on pangatähtede säilitamiseks vaja väga turvalisi hoidlaid. Seega on ebatõenäoline, et pangad otsustavad hoida enda käes sularaha. Pigem laenatakse raha teistele pankadele või tasutakse hoiustelt negatiivset intressimäära.