Kuidas toimib EKP varaostukava?
22. jaanuar 2016 (ajakohastatud 25. novembril 2022)
Mis on varaostukava eesmärk?
Tavapärases majandusolukorras suunab EKP üldisi finantstingimusi ning ka makromajanduslikku arengut ja inflatsiooni lühiajaliste baasintressimäärade kehtestamise kaudu. 2008. aasta üleilmse finantskriisi ja majanduse toimimises ilmnenud muutuste tõttu jõudsid aga baasintressimäärad efektiivse alampiiri lähedale. See tähendab, et nende edasine langetamine avaldaks mõju väga vähe või üldse mitte. Seetõttu võttis EKP kasutusele muud meetmed, et ohjata liiga pikalt aeglasena püsiva inflatsiooni ohtu ja suunata inflatsioon tagasi EKP nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Varaostukava on üks vahenditest, mida EKP selle eesmärgi saavutamiseks saab kasutada. Seonduvad netovaraostud lõpetati 2022. aasta juulis, kuid kava raames juba ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid reinvesteeritakse endiselt täies ulatuses.
Kuidas varaostukava toimib?
EKP ja riikide keskpangad ostsid varaostukava raames erinevaid varasid, sealhulgas riigivõlakirju, Euroopa riigiüleste institutsioonide emiteeritud väärtpabereid, ettevõtete võlakirju, varaga tagatud väärtpabereid ja pandikirju. Sellised ostud mõjutavad üldisi finantstingimusi ning lõpptulemusena ka majanduskasvu ja inflatsiooni peamiselt järgmise kolme kanali kaudu.
Mõju vahetu edasikandumine
Kui EKP ostab erasektori varasid (näiteks varaga tagatud väärtpabereid ja pandikirju), mis on seotud kodumajapidamistele ja ettevõtetele antavate pangalaenudega reaalmajanduses, tõuseb suurenenud nõudluse tõttu ka nende varade hind. See motiveerib panku andma rohkem laene, mida nad saavad seejärel kasutada varaga tagatud väärtpaberite ja pandikirjade loomiseks ja müümiseks. Suurenenud laenupakkumine alandab tavaliselt ettevõtete ja kodumajapidamiste pangalaenude intressimäärasid, parandades seeläbi üldisi rahastamistingimusi.
Ümberpaigutused portfellides
EKP on ostnud era- ja avaliku sektori varasid sellistelt investoritelt nagu pensionifondid, pangad ja kodumajapidamised. Need investorid võivad EKP-le müüdud varade eest saadud vahendid investeerida muudesse varadesse. Portfellides tehtavad ümberpaigutused suurendavad laiemalt nõudlust varade järele, kergitades hindu ja kahandades tulusust, ning seda isegi varade puhul, mida varaostukava otseselt ei hõlma. Selle tulemusel vähenevad kapitaliturgudel rahastust otsivate ettevõtete kulud (turu efektiivne intressimäär). Samal ajal ergutab väärtpaberite tulususe vähenemine panku laenama ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Pangalaenude suurenenud pakkumine reaalmajandusele vähendab tavaliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete laenuvõtukulusid. Kui aga investorid kasutavad lisavahendeid tulusamate varade ostmiseks väljastpoolt euroala, võib see langetada euro vahetuskurssi, mis omakorda võib avaldada tõususurvet inflatsioonile.
Nii mõju vahetu edasikandumine kui ka portfellides tehtavad ümberpaigutused parandavad euroala ettevõtete ja kodumajapidamiste üldisi finantstingimusi. Varade ostmine vähendab rahastamiskulusid ning võib elavdada investeerimist ja tarbimist. Kui inflatsioon on liiga aeglane, aitab nii ettevõtetelt kui ka tarbijatelt tulenev dünaamilisem nõudlus viia inflatsioonimäära keskpika aja jooksul taas 2% tasemele.
Märku andev mõju
Kui inflatsioon püsib liiga pikalt liiga aeglane, annavad varaostud märku ka sellest, et keskpank kavatseb hoida baasintressimäärad madalad pikema aja jooksul. See vähendab turu volatiilsust ja ebakindlust intressimäärade tulevikuarengu suhtes, mis muudab investeerimisotsuste tegemise ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks lihtsamaks. Pikaajaliste laenude intressimäärad püsivad madalamad, kuna pangad eeldavad pikemat madalate intressimäärade perioodi.
Artiklit ajakohastati viimati 25. novembril 2022 seoses netovaraostude lõpetamisega.