Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 9. märts 2017

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitab EKP nõukogu, et igakuiseid varaoste 80 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni käesoleva kuu lõpuni. Alates 2017. aasta aprillist kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

EKP rahapoliitiliste meetmete abil on suudetud jätkuvalt säilitada väga soodsad rahastamistingimused, mis on vajalikud, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Meetmete mõju püsiv avaldumine ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustes toetab krediidiloomet ja euroala majanduse stabiilset elavnemist. Majanduskliima näitajad osutavad tsüklilise elavnemise võimalikule hoogustumisele. Koguinflatsioon on eelkõige toiduaine- ja energiahindade inflatsiooni kasvu tulemusel taas kiirenenud. Inflatsioonisurve püsib siiski tagasihoidlik. Nõukogu ei arvesta endiselt ÜTHI-inflatsioonis toimuvaid muutusi, kui neid peetakse mööduvaks ja leitakse, et neil puudub mõju hinnastabiilsuse väljavaatele keskpikas perspektiivis.

Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni keskmise aja jooksul, on edaspidigi vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis eelnenuga võrreldes 0,4%. Aasta kolmandas kvartalis täheldati sarnast kasvu. Laekunud andmed ning eelkõige küsitlustulemused suurendavad EKP nõukogu kindlustunnet, et praegune majanduskasv jätkub kindlalt ja laiemas ulatuses. EKP rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine toetab sisenõudlust ja edendab jätkuvat finantsvõimenduse vähendamist. Investeeringute hoogustumist toetavad ka edaspidi väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Ühtlasi avaldab tööhõive kasv (mida muu hulgas soodustavad varasemad struktuurireformid) positiivset mõju kodumajapidamiste reaalsele kasutatavale tulule ning seeläbi ka eratarbimisele. Samuti on märke maailmamajanduse mõnevõrra hoogsamast taastumisest ja üleilmse kaubanduse kasvust. Euroala majanduskasvu peaksid siiski pärssima loidus struktuurireformide rakendamisel ning jätkuv bilansside korrigeerimise vajadus mitmes sektoris.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes EKP ekspertide 2017. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2017. aastal 1,8%, 2018. aastal 1,7% ja 2019. aastal 1,6%. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2017. ja 2018. aasta prognoosi mõnevõrra ülespoole korrigeeritud. Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt (senisest vähem märgatavad) langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aasta veebruaris 2,0% võrreldes 1,8%ga jaanuaris ja 1,1%ga möödunud aasta detsembris. See kajastas peamiselt energiahindade ja töötlemata toiduainete hindade aastainflatsiooni jõulist kiirenemist, kuigi veel ei ole märke alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest. Koguinflatsioon peaks lähikuudel püsima 2% taseme lähedal, kajastades valdavalt muutusi energiahindade aastakasvus. Alusinflatsiooni näitajad püsivad siiski madalad ning peaksid keskpika aja jooksul tõusma üksnes vähehaaval, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse eeldatavalt jätkuvast taastumisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.

Seda suundumust kajastab ka EKP ekspertide 2017. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille järgi on aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aastal 1,7%, 2018. aastal 1,6% ja 2019. aastal 1,7%. Eurosüsteemi ekspertide 2016. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni ettevaadet korrigeeritud 2017. aastal märkimisväärselt ja 2018. aastal veidi ülespoole, kuid 2019. aasta ettevaade püsib muutumatu. Ekspertide ettevaadete paikapidavus sõltub kõigi EKP rahapoliitiliste meetmete täielikust rakendamisest.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) endiselt jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 5,0% 2016. aasta detsembris ja 4,9% 2017. aasta jaanuaris. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta detsembris 8,8% ja 2017. aasta jaanuaris 8,4%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline elavnemine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2017. aasta jaanuaris 2,3% (nagu ka eelnenud kuul). Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv oli 2017. aasta jaanuaris 2,2% võrreldes 2,0%ga möödunud aasta detsembris. Ehkki pankade laenuandmise areng peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist, toetavad alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ning seeläbi ka laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv ja võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peab ka teiste poliitikavaldkondade panus majanduskasvu tugevdamisel olema märgatavalt suurem. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu. Kuna 2016. aastal jäi riigipõhiste soovituste rakendamine üldiselt piiratuks, tuleb 2017. aastal teha kõigis euroala riikides reformide elluviimisel suuremaid jõupingutusi. Eelarvepoliitikas peaksid kõik riigid jõulisemalt püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. ELi juhtimisraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

Kontaktandmed