PRESSITEADE

EKP avaldab oma 2014. aasta lähenemisaruande

4. juuni 2014

EMBARGO

Edastamise keeld kuni 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi, kolmapäeval, 4. juunil 2014

Euroopa Keskpank (EKP) avaldab täna 2014. aasta lähenemisaruande, milles antakse hinnang kaheksa Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi edusammudele majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustuste täitmisel.

Vaatlusalusteks riikideks on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Horvaatia (esmakordne hindamine), Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi. Aruandes vaadeldakse, kas kõnealused riigid on saavutanud jätkusuutlikus lähenemises kõrge taseme (majanduslik lähenemine) ning kas nende keskpankade põhikirjad vastavad nõuetele, mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks (õiguslik lähenemine). Lähenemise jätkusuutlikkuse hindamisel võetakse asjakohasel viisil arvesse nii ELi majanduse juhtimise uut tõhustatud raamistikku kui ka iga riigi institutsioonilise keskkonna tugevust, sealhulgas statistika valdkonnas.

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatakse Leedut mõnevõrra põhjalikumalt kui teisi riike, sest Leedu valitsus on väljendanud kavatsust võtta alates 1. jaanuarist 2015 kasutusele euro.

2014. aasta lähenemisaruandes tehti järgmised järeldused:

Hinnastabiilsus

12-kuulisel vaatlusperioodil 2013. aasta maist 2014. aasta aprillini oli inflatsioon ELis aeglane, tingituna peamiselt energia- ja toiduainehindade vähesest mõjust ning jätkuvalt nõrgast majandusaktiivsusest enamikus riikides. Hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtus oli 1,7%. Selle arvutamiseks lisati Läti (0,1%), Portugali (0,3%) ja Iirimaa (0,3%) 12 kuu ÜTHI-inflatsiooni kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Kreeka, Bulgaaria ja Küprose ÜTHI-inflatsioon loeti võõrväärtuseks ning jäeti seega kontrollväärtuse arvutamisest välja.

Rumeenias oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär vaatlusperioodil kontrolliväärtusest kõrgem, kuid ülejäänud seitsmes vaatlusaluses riigis jäi see kontrollväärtusest tunduvalt allapoole.

Valitsussektori eelarvepositsioon

Aruande avaldamise ajal kehtib Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Poola suhtes ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2013. aastal oli kõigis vaatlusalustes riikides (v.a Horvaatia ja Poola) eelarve puudujäägi suhe SKPsse 3%lise kontrollväärtuse tasemest madalam. Kõigis vaatlusalustes riikides peale Horvaatia ja Ungari oli valitsussektori võla suhe SKPsse 2013. aastal 60%lisest kontrollväärtusest madalam.

Vahetuskurss

Aruandes vaadeldavatest riikidest osaleb ERM2s praegu ainult Leedu. Leedu litt on vahetuskursimehhanismis osalenud rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist ning vääringu keskkurssi ei ole vaatlusalusel perioodil devalveeritud.

Pikaajalised intressimäärad

12-kuulisel vaatlusperioodil 2013. aasta maist 2014. aasta aprillini oli pikaajaliste intressimäärade kontrollväärtus 6,2%. See väärtus arvutati, lisades hinnastabiilsuse poolest kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi pikaajaliste intressimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Need riigid olid Läti (3,3%), Iirimaa (3,5%) ja Portugal (5,8%).

Vaatlusperioodil olid kõigi vaatlusaluste riikide pikaajalised intressimäärad (erineval määral) kontrollväärtusest madalamad.

Õiguslik lähenemine

Leedu on ainus riik, kelle õigusaktid vastavad täielikult kõigile euro kasutuselevõtu nõuetele, mis on sätestatud aluslepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjas. Ülejäänud seitsme vaatlusaluse riigi õigusraamistikud ei ole täielikult kooskõlas kõigi euro kasutuselevõtu nõuetega. Eelkõige püsivad neis riikides keskpanga sõltumatusega seotud mittevastavused. Esmajoones puudutavad need keskpankade institutsioonilist, isiku- ja finantssõltumatust. Lisaks ei vasta vaatlusalused riigid (välja arvatud Leedu ja Horvaatia) kõigile keskpankade laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele.

Leedu

Vaatlusperioodil oli Leedu 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär 0,6% ehk palju madalam kui hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtus. Leedu praegune aeglane inflatsioonitempo kajastab valdavalt ajutiste tegurite mõju, sealhulgas üleilmsete toormehindade langust ning sellega seotud toiduaine- ja riiklikult reguleeritud hindade aeglasemat tõusu. Pikemas perspektiivis peab Leedu lahendama keskmise aja jooksul pidevalt madala inflatsioonimäära säilitamise probleemi, sest Leedul võib olla raske ohjeldada riigisisest hinnasurvet ning vältida majanduse ülekuumenemist fikseeritud vahetuskursi keskkonnas. Järelejõudmisprotsess ilmselt suurendab Leedu ja euroala inflatsiooni vahet keskmise aja jooksul, arvestades, et Leedu SKP elaniku kohta ja hinnatase on euroala vastavatest näitajatest endiselt madalamad. Seega valmistab inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus muret.

Leedu suhtes ei kehti ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Vaatlusaastal 2013 oli Leedu valitsussektori eelarve puudujääk 2,1% SKPst, mis on madalam kui 3% kontrollväärtus. Valitsussektori võla ja SKP suhe oli 39,4%, st 60%lisest kontrollväärtusest palju madalam.

Leedu litt on osalenud vahetuskursimehhanismis ERM2 rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist. ERM2ga ühinemisel säilitas Leedu ühepoolse kohustusena oma toimiva valuutakomitee süsteemi. Vaatlusperioodil on Leedu litt püsinud stabiilsena; see ei ole kõrvale kaldunud oma keskkursist euro suhtes ning vääringu keskkurssi ei ole devalveeritud.

Pikaajaliste intressimäärade keskmine tase oli vaatlusperioodil 3,6%, mis on palju madalam kui intressimäärade lähenemiskriteeriumi 6,2% kontrollväärtus.

Jätkusuutlikku lähenemist toetava keskkonna saavutamiseks on muu hulgas vajalik, et Leedu viiks ellu majanduspoliitikat, mis on suunatud üldise makromajandusliku stabiilsuse, sealhulgas hinnastabiilsuse saavutamisele. Makromajandusliku tasakaalustamatusega seoses võib märkida, et Euroopa Komisjon ei otsustanud oma 2014. aasta häiremehhanismi aruandes teha Leedu kohta süvaanalüüsi. Arvestades et rahapoliitika manööverdamisruum on nominaalkursi paindlikkuse puudumise tõttu piiratud, on siiski väga oluline, et muud poliitikavaldkonnad pakuksid majandusele vajalikke vahendeid riigispetsiifiliste šokkidega toimetulemiseks ja makromajandusliku tasakaalustamatuse taastekkimise vältimiseks.

Leedu seadused vastavad aluslepingu ja põhikirja sätetele.

Lähenemisaruandega täidab EKP aluslepingu artiklis 140 sätestatud nõude, mille kohaselt tuleb vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või erandiga liikmesriigi taotlusel anda Euroopa Liidu Nõukogule aru „liikmesriikide edusammudest, mida liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, on saavutanud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel”.

Praegu ei osale kümme ELi liikmesriiki veel täielikult majandus- ja rahaliidus. Neist kahel, Taanil ja Ühendkuningriigil, on eristaatus kooskõlas aluslepingule lisatud protokollide sätetega. Seega tuleb lähenemisaruanne nende riikide kohta esitada üksnes nende taotluse korral.

EKP 2014. aasta lähenemisaruanne on kättesaadav EKP veebilehel. Meediakanalite küsimustele vastab Wiktor Krzyżanowski (tel +49 69 1344 5755).

Kontaktandmed