PRESSITEADE

SEPA maksekaartide valdkonnas: jätkuvad jõupingutused ühtse euromaksete piirkonna arendamiseks

29. aprill 2014

EMBARGO

Edastamise keeld kuni 11.00 Kesk-Euroopa aja järgi, teisipäeval, 29. aprillil 2014
  • EKP avaldab aruande „Card payments in Europe – a renewed focus on SEPA for cards”.
  • Maksekaartide kasutamist ja kaardimaksete väärtust kajastav statistika osutab kaardimaksete suurele kasvupotentsiaalile kõigis ELi liikmesriikides ning eelkõige Kesk- ja Kagu-Euroopa riikides.
  • Turuosalised peavad tegema jõupingutusi, et luua konkurentsivõimeline kaardimaksete töötlemise turg ning välja töötada ja rakendada asjakohased tehnilised standardid.

Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) raames on juba peaaegu täielikult kasutusele võetud kaks esimest maksevahendit ehk kreeditkorraldused ja otsekorraldused. Järgmisena soovib eurosüsteem ühtlustada kaardimaksed, mis on suurim jaekaubanduses kasutatav elektrooniline maksevahend. Euroopa Keskpank (EKP) on koostanud ulatusliku aruande „Kaardimaksed Euroopas – uus vaatenurk SEPA kaardimaksetele” („Card payments in Europe – a renewed focus on SEPA for cards”), milles käsitletakse põhimõisteid ja vaadeldakse ELi tasandil koondstatistikat. Samuti selgitatakse eurosüsteemi seisukohti ja põhimõtteid seoses SEPAga kaardimaksete valdkonnas, mille põhieesmärk on luua Euroopas ühtlustatud, konkurentsivõimeline ja uuenduslik kaardimaksete piirkond.

Kaardimaksed on Euroopa jaekaubanduses levinuim ja kiireima kasvuga maksevahend. Kui 2000. aastal oli kaardimaksete, kreeditkorralduste ja otsekorralduste maht peaaegu võrdne (iga nimetatud makseviisi puhul ligikaudu 13 miljardit tehingut aastas), siis 2012. aastal tehti 40 miljardit kaardimakset ning ligikaudu 26 miljardit kreeditkorraldust ja 23 miljardit otsekorraldust (vt joonis 1). Lisaks suureneb kõigis ELi liikmesriikides pidevalt kaardimaksete arv elaniku kohta.

Aruandest selgub ka, et maksekaarte ei kasutata ELis veel nii palju, kui oleks tegelikult võimalik, ehkki kaardimaksed on tõhusad, turvalised ja usaldusväärsed. Paljud tegurid osutavad kaardimaksete märkimisväärsele kasvupotentsiaalile. Kaardimaksete arv elaniku kohta aastas erineb riigiti suures ulatuses: Rootsis teeb üks elanik keskmiselt 230 kaardimakset aastas, samal ajal kui Bulgaarias, Rumeenias ja Kreekas on see näitaja alla 10 (vt joonis 2). Portugalis on kaardimaksete väärtus elaniku kohta aastas kaks korda suurem (5200 eurot) kui Hispaanias (2300 eurot) ja Itaalias (2100 eurot; vt joonis 3). Enamikus Kesk- ja Kagu-Euroopa riikides tehakse kaardimakseid väga vähe ning kasvupotentsiaal on seega märkimisväärne. Isegi Prantsusmaa, kus kaardimaksed on populaarsed, peaks nende arvu 72% suurendama, et jõuda järele kolmele juhtivale riigile.

EKP juhatuse liikme Yves Merschi sõnul kujutab kaardimaksete valdkonna SEPA järgmist loogilist sammu Euroopa jaemaksete turu integreerimisel. Europangatähed ja -mündid on kogu euroalal samad. Mersch leiab, et järgmisena on aeg kogu euroalal ühtlustada ka kreedit- ja otsekorraldused ning integreerida kaardimakseturg.

Uuringud näitavad, et riikides, kus tehakse rohkem kaardimakseid ja muid elektroonilisi jaemakseid, on jaemakseteenuste sotsiaalne maksumus (protsendina SKPst) väiksem. EKP aruandest selgub, et jaemaksete sotsiaalne maksumus on ligikaudu 1% SKPst, mis ELis tervikuna vastab umbes 130 miljardile eurole aastas. Majanduse seisukohalt on tegu märkimisväärse, ehkki suurel määral nähtamatu tegevuskuluga. EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade põhieesmärk on edendada tõhusate jaemakseteenuste kasutamist, millega kaasneb käegakatsutav majanduslik kasu.

Merschi sõnul tekib kaardimaksete tegemisel ja vastuvõtmisel siiani raskusi ja geograafilistest erinevustest tulenevaid probleeme, mis esinesid enne euro kasutuselevõttu. See puudutab nii tarbijaid ja kaupmehi kui ka panku ja teisi makseteenuste pakkujaid.

SEPA kaardimaksete valdkonnas – eurosüsteemi eesmärgid

SEPA eesmärgiks on ühtlustada kaardimaksetega seotud põhimõtted, tavad ja eeskirjad ning tehnilised standardid. EKP väljendab heameelt ettepanekute üle, mis käsitlevad määrust kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta ning direktiivi makseteenuste kohta siseturul. Kõnealuses määruses kinnitatakse SEPA põhimõtet kaardimaksete valdkonnas (kaardiskeemide ja töötlemise lahusus); samuti käsitletakse nii määruses kui ka direktiivis mitmesuguseid lõimumist takistavaid tegureid, mis tulenevad praegu kehtivatest tavadest ja eeskirjadest.

Turuosalistel ja muudel sidusrühmadel on eesmärgi saavutamisel tähtis roll. Eelkõige tuleb määratleda Euroopa kaardimakseturgu reguleerivad üldpõhimõtted, luua konkurentsivõimeline kaardimaksete töötlemise turg ning välja töötada ja rakendada tehnilised standardid. Eurosüsteem pakub omalt poolt jätkuvalt asjakohaseid juhiseid ja hõlbustab osapoolte koostööd.

Joonis 1. Maksevahendite kasutamine ELis (2000−2012)

Joonis 2. Kaardimaksete arv elaniku kohta aastas (2012)

Joonis 3. Kaardimaksete koguväärtus (eurodes) elaniku kohta aastas (2012)

Publications

    Card payments in Europe – a renewed focus on SEPA for cards
  • ENGLISH

Kontaktandmed