PRESSITEADE

EKP 2013. aasta finantsaruanne

20. veebruar 2014

EMBARGO

Edastamise keeld kuni 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi, neljapäeval, 20. veebruaril 2014
  • 2013. aastal oli EKP puhaskasum 1440 miljonit eurot (2012. aastal 995 miljonit eurot) pärast 0,4 miljoni euro suurust (2012. aastal 1166 miljonit eurot) ülekannet riskieraldisse.
  • Riikide keskpankadele jaotati kokku 1430 miljonit eurot (2012. aastal 998 miljonit eurot).
  • Väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadi puhast intressitulu 962 miljonit eurot (2012. aastal 1108 miljonit eurot).
  • EKP teenis 406 miljonit eurot (2012. aastal 633 miljonit eurot) intressitulu talle kuuluvalt osalt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest.
  • EKP bilansi kogumaht oli 174 miljardit eurot (2012. aastal 207 miljardit eurot).

Eile kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2013 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP presidendi Mario Draghi sõnul kajastab 2013. aasta finantstulemus nii rahapoliitika kurssi kui ka EKP võetud kindlat kohustust kasutada ressursse tõhusalt ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ajal, mil EKP-le usaldatakse üha rohkem ülesandeid ja vastutusvaldkondi.

2013. aasta 31. detsembri seisuga otsustas EKP nõukogu kanda riskieraldisse 0,4 miljonit eurot (2012. aastal 1166 miljonit eurot), mille järel saavutas eraldise suurus nimetatud kuupäeva seisuga oma maksimaalse lubatud piirmäära, mis on 7530 miljonit eurot. Riskieraldise eesmärk on katta valuuta-, intressi-, krediidi- ja kullahinnariske, mille olukorda pidevalt jälgitakse. Eraldise suurust ja sissemaksete vajadust kontrollitakse igal aastal. Riskieraldisse tehtud ülekande järel oli EKP 2013. aasta puhaskasum 1440 miljonit eurot (2012. aastal 995 miljonit eurot).

EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2014 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1370 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jätta jagamata 10 miljonit eurot tingituna eelnenud aastatel teenitud kasumi kohandamisest ning jaotada ülejäänud 61 miljoni euro suurune kasum euroala riikide vahel 21. veebruaril 2014. [1]

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest ning puhas intressitulu väärtpaberituruprogrammi ja kaetud võlakirjade kahe ostukava raames rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2013. aasta puhas intressitulu oli 2005 miljonit eurot (2012. aastal 2289 miljonit eurot). See hõlmas 406 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt (2012. aastal 633 miljonit eurot), ja 962 miljoni euro suurust (2012. aastal 1108 miljonit eurot) puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt, sh 437 miljonit eurot (2012. aastal 555 miljonit eurot) EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt. Puhas intressitulu hõlmas ka 204 miljoni euro suurust (2012. aastal 209 miljonit eurot) puhast intressitulu kaetud võlakirjade kahe ostukava raames ostetud väärtpaberitelt. EKP maksis riikide keskpankadele 192 miljonit eurot (2012. aastal 307 miljonit eurot) intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 187 miljoni euroni (2012. aastal 229 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 52 miljoni euroni (2012. aastal 319 miljonit eurot). Finantsoperatsioonidest saadud realiseeritud kasumi vähenemine 2013. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud kasumi kahanemisest.

Allahindlused ulatusid 2013. aastal 115 miljoni euroni (2012. aastal 4 miljonit eurot). Allahindluste märkimisväärne kasv 2013. aastal oli valdavalt tingitud EKP-le kuuluvas USA dollarite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse üldisest langusest.

EKP halduskulud hõlmavad personali- ja muid halduskulusid. Personalikulud tõusid 2013. aastal 241 miljoni euroni (2012. aastal 222 miljonit eurot) töötajate arvu kasvu tõttu ja EKP pensionikavadega seoses kajastatud summade tulemusel.

Muud halduskulud ruumide üürile, ekspertide töötasudele ning teistele kaupadele ja teenustele (2012. aastal 242 miljonit eurot) ulatusid 2013. aastal 287 miljoni euroni (k.a põhivara amortisatsioonikulu 19 miljoni euro väärtuses). Kõnealune kirje ei hõlma suurt osa EKP uute hoonete ehitamisega seotud kuludest, mis on kapitaliseeritud ja kajastatakse bilansi kirjes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”. Kirje „Pooleliolevad ehitised” maht suurenes 2013. aastal peaaegu täielikult ehituskulude tulemusel 318 miljoni euro võrra 847 miljoni euroni. Kirjes „Maa ja ehitised” kajastuvad 76 miljoni euro väärtuses hoonekrundiga seotud kulud.

EKP bilansi kogumaht oli 2013. aastal 174 miljardit eurot. Kogumahu 33 miljardi euro suurune langus võrreldes 207 miljardi euroga 2012. aastal on kooskõlas eurosüsteemi konsolideeritud bilansi mahu kahanemisega.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss hõlmab 6. septembril 2012 lõpetatud väärtpaberituruprogrammi raames EKP ja liikmesriikide keskpankade poolt ostetud väärtpabereid. Samal kuupäeval avaldas EKP rahapoliitiliste otsetehingute tehnilised üksikasjad ja läbipaistvuspoliitika. Kooskõlas läbipaistvuspoliitikaga on järgmises tabelis esitatud eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine seisuga 31. detsember 2013.

Eurosüsteemi väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid seisuga 31. detsember 2013

Emiteeriv riik Nimiväärtus (miljardites eurodes) Bilansiline väärtus[ 1] (miljardites eurodes) Keskmine järelejäänud tähtaeg (aastates)
Iirimaa 9,7 9,2 5,3
Kreeka 27,7 25,4 3,4
Hispaania 38,8 38,4 3,6
Itaalia 89,7 86,8 4,1
Portugal 19,8 19,0 3,4
Kokku 185,7 178,8 3,9

[ 1]Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on liigitatud tähtajani hoitavateks väärtpaberiteks ning seega hinnatud soetusmaksumuse alusel.

31. detsembril 2013 lõppenud aasta EKP finantsaruanne koos tegevusaruande ja eurosüsteemi konsolideeritud bilansiga avaldatakse EKP aastaaruandes 2014. aasta aprillis.

Meediakanalite küsimustele vastab Niels Bünemann (tel +49 69 1344 6594).

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [2] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Turukõlblike väärtpaberite (v.a väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste puhul lähtutakse nende turuväärtusest. Turukõlblikke väärtpabereid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri valuutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. 2013. aastal muutis EKP oma pensionihüvitiste arvestuspõhimõtteid. 2011. aastal ajakohastati EKP pensionihüvitiste raamatupidamisarvestuse aluseks oleva rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 19 nõudeid, mida kohaldatakse aastaarvestuse suhtes alates 1. jaanuarist 2013. Ajakohastatud IAS 19 ei võimalda enam kasutada 10% kõikumisvahemiku süsteemi finantsaruannetes kindlustusmatemaatiliste väärtuste kajastamisel. Seetõttu on EKP muutnud oma arvestuspõhimõtteid (avaldatud arvestuspõhimõtteid käsitlevas lisas) ning esitanud 2013. aasta finantsaruandes uuesti ka võrdlusandmed 2012. aasta kohta.
  3. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. EKP nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
  4. Ringluses olevatelt europangatähtedelt EKP-le koguneva tulu jaotus ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt EKP-le koguneva puhastulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et see tulu makstakse euroala riikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib. Kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti, jaotab EKP selle tulu järgneva aasta jaanuari viimasel tööpäeval. [3] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu eeldab põhjendatud prognoosi põhjal, et EKP aasta puhaskasum on väiksem, kui ringluses olevatelt europangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadud tulu. Jaotatavat tulu võidakse vähendada juhul, kui EKP nõukogu teeb enne majandusaasta lõppu otsuse kanda see tulu osaliselt või täielikult eraldisse valuuta-, intressi-, krediidi- ja kullahinnariskide katteks.
  5. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kui EKP kannab kahjumit, võib selle katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud euroala riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.


[1]Esitatud summad on ümardatud lähima miljoni euroni.

[2]EKP üksikasjalikud arvestuspõhimõtted on sätestatud 11. novembri 2010. aasta otsuses EKP/2010/21, ELT L 35, 9.2.2011, lk 1 (koos muudatustega)

[3]25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/24 ringluses olevatelt euro pangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt Euroopa Keskpangale koguneva tulu vahepealse jaotamise kohta (uuesti sõnastatud; koos muudatustega), ELT L 6, 11.1.2011, lk 35.

Publications

Kontaktandmed