PRESSITEADE

EKP avaldab oma arvamuse ühtse kriisilahendusmehhanismi kohta

8. november 2013

EMBARGO

Edastamise keeld kuni 11.00 Kesk-Euroopa aja järgi, reedel, 8. novembril 2013
  • Ühtne kriisilahendusmehhanism tuleks luua ajaks, mil EKP-le antakse täielikud järelevalvevolitused.
  • Ühtse kriisilahendusmehhanismi reguleerimisala peaks hõlmama kõiki ühtses järelevalvemehhanismis osalevate ELi liikmesriikide krediidiasutusi.
  • EKP on seisukohal, et krediidiasutuste suhtes tohib alustada kriisilahendust alles siis, kui järelevalvaja on otsustanud, et nad on maksejõuetud või maksejõuetuse ohus.
  • EKP toetab kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kasutuselevõttu enne 2018. aastat.
  • EKP sõnul on kavandatavat määrust muudetud eesmärgiga tagada, et ühtse kriisilahendusmehhanismi loomise võimalik õiguslik alus oleks aluslepingu artikkel 114.
  • EKP soovib vaatlejana osaleda ühtse kriisilahendusnõukogu kõigil täis- ja täitevistungitel.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldas täna oma arvamuse ühtse kriisilahendusmehhanismi kohta [1]. Arvamus on koostatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi taotlusel.

EKP toetab täielikult ühtse kriisilahendusmehhanismi loomist. EKP hinnangul tugevdab kriisilahendust käsitlevate otsuste tegemise tsentraliseeritus majandus- ja rahaliidu stabiilsust ning ühtne kriisilahendusmehhanism täiendab ühtset järelevalvemehhanismi.

Ühtset kriisilahendusmehhanismi käsitlevas kavandatavas määruses esitatakse tõhusa kriisilahenduse kolm olulist nõuet:

  • ühtne süsteem;
  • üksainus otsustusõigusega asutus;
  • ühtne fond, mida pangandussektor eelnevalt rahastab.

EKP peab väga oluliseks hoida kriisilahendusasutuste ja järelevalveasutuste ülesanded lahus. Kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi määrusega peaksid EKP või riikide pädevad asutused ainsana vastutama hinnangu eest, kas krediidiasutus on maksejõuetu või maksejõuetuse ohus. Seega on järelevalvealane hindamine vältimatu eeltingimus kriisilahendusmenetluse algatamiseks.

EKP toetab Euroopa Liidu Nõukogu otsust võtta õigusakt vastu Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja jooksul. Samuti toetab EKP kindlalt praegust ajakava, mille kohaselt ühtne kriisilahendusmehhanism jõustub alates 1. jaanuarist 2015. Pärast seda, kui ühtne järelevalvemehhanism on käivitunud ja järelevalve toimub juba Euroopa tasandil, peab samal viisil toimima hakkama ka kriisilahendusmehhanism.

Ühtlasi kiidab EKP heaks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi varajase kasutuselevõtu, sest see on pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust käsitleva direktiivi tähtis element.

EKP hindab jõupingutusi, mida tehakse selleks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114 (riikide õigusaktide ühtlustamine) saaks kasutada võimaliku õigusliku alusena, kuna see võimaldaks luua kriisilahendusmehhanismi ilma, et aluslepingut oleks vaja muuta.

EKP arvamuses leitakse, et järelevalve ja kriisilahendus tuleks hoida selgelt lahus, et vältida võimalikku huvide konflikti. EKP soovitab oma esindajal osaleda vaatlejana ühtse kriisilahendusnõukogu täitev- ja täisistungitel.

Meediakanalite küsimustele vastavad Uta Harnischfeger (tel. +49 69 1344 6321) ja Peter Ehrlich (tel. +49 69 1344 8320).



[1]Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahendusmehhanismi ja ühtse pankade kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010.

Kontaktandmed