PRESSITEADE

EKP avaldab 2012. aasta lähenemisaruande

30. mai 2012

Täna avaldab Euroopa Keskpank (EKP) 2012. aasta lähenemisaruande, milles antakse hinnang kaheksa Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi edusammudele majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustuste täitmisel.

Vaatlusalusteks riikideks on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi. Lähenemisaruandes analüüsitakse, kas nimetatud riigid on saavutanud kõrge ja jätkusuutliku lähenemistaseme (majanduslik lähenemine), ning hinnatakse, kas liikmesriikide keskpangad järgivad õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks (õiguslik lähenemine). Lähenemise jätkusuutlikkuse hindamisel võetakse arvesse nii ELi majanduse juhtimise uut tõhustatud raamistikku kui ka iga riigi institutsioonilise keskkonna tugevust, sealhulgas statistika valdkonnas.

2012. aasta lähenemisaruandes tehti järgmised järeldused.

Hinnastabiilsus

2011. aasta aprillist 2012. aasta märtsini kestnud 12-kuulisel vaatlusperioodil oli hinnastabiilsuse kontrollväärtus 3,1%. Selle arvutamiseks lisati Rootsi (1,3%), Iirimaa (1,4%) ja Sloveenia (2,1%) vaatlusperioodi ÜTHI-inflatsiooni kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Käesolevas aruandes hinnatud kolme riigi (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik ja Rootsi) 12 kuu keskmine inflatsioonimäär oli vaatlusperioodil kontrollväärtusest allpool. Ülejäänud viie riigi inflatsioonimäär oli kontrollväärtusest oluliselt kõrgem, hoolimata suhteliselt nõrgast majanduskeskkonnast enamikus riikides.

Valitsussektori eelarvepositsioon

Kõigi vaatlusaluste liikmesriikide suhtes peale Rootsi kehtib käesoleva aruande ajal ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2011. aastal oli Bulgaaria, Rootsi ja ühekordsete meetmete tulemusel ka Ungari valitsussektori võla suhe SKPsse kontrollväärtusega kooskõlas. Ülejäänud riikide eelarvepuudujäägid olid üle 3% SKPst, ehkki eelmiste aastatega võrreldes need vähenesid. Praegu teadaolevate poliitiliste meetmete põhjal püsib eelarvepuudujäägi suhe SKPsse Euroopa Komisjoni prognoosi alusel 3%lisest kontrollväärtusest kõrgemal ainult Leedus (3,2%).

Kõigis vaatlusalustes riikides peale Ungari oli valitsussektori võla suhe SKPsse 2011. aastal 60%lisest kontrollväärtusest madalam. Euroopa Komisjon prognoosib sama ka 2012. aastaks.

Vahetuskurss

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatud riikidest osalevad Läti ja Leedu praegu vahetuskursimehhanismis ERM2. Mõlemad riigid on osalenud ERM2s rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist ja kummagi riigi vääringu keskkurssi ei ole vaatlusperioodil devalveeritud.

Pikaajalised intressimäärad

2011. aasta aprillist 2012. aasta märtsini kestnud 12-kuulisel vaatlusperioodil oli pikaajaliste intressimäärade kontrollväärtus 5,8%. Selle arvutamiseks lisati Rootsi (2,2%) ja Sloveenia (5,4%) – kaks kolmest hinnastabiilsuse suhtes parimaid tulemusi saavutanud riigist – riigivõlakirjade 12 kuu pikaajaliste intressimäärade keskmisele 2 protsendipunkti. Kolmas riik – Iirimaa – jäeti kontrollväärtuse arvutamisest välja, sest Iiri riigivõlakirjade pikaajalised intressimäärad ei ole finantsturu kõrgeid riskipreemiaid arvestades praegu sobivad majanduslikul lähenemisel tehtud edusammude hindamiseks.

Vaatlusperioodil olid kuue vaatlusaluse liikmesriigi (Bulgaaria, Tšehhi, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi) keskmised pikaajalised intressimäärad 5,8%lise kontrollväärtusega samal tasemel või sellest madalamad. Ainult Ungari ja Rumeenia riigivõlakirjade intressimäärad olid kontrollväärtusest kõrgemad.

Õiguslik lähenemine

Käesolevas aruandes hinnatud riikide õiguslikud raamistikud ei vasta täielikult kõigile euro kasutuselevõtu nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas. Kõigi vaatlusaluste riikide puhul püsivad keskpanga sõltumatusega seotud mittevastavused. Eelkõige puudutavad need keskpankade institutsioonilist, isiku- ja finantssõltumatust. Lisaks ei vasta vaatlusalused riigid (välja arvatud Leedu) kõigile keskpankade laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele.

Käesoleva aruandega täidab EKP aluslepingu artiklis 140 sätestatud nõude, mille kohaselt tuleb vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või erandiga liikmesriigi taotlusel anda Euroopa Liidu Nõukogule aru „edusammudest, mida liikmesriigid, mille suhtes on kehtestatud erand, on saavutanud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel”.

Praegu ei ole majandus- ja rahaliidu täisliikmed 10 ELi liikmesriiki. Neist kahel, Taanil ja Ühendkuningriigil, on eristaatus kooskõlas aluslepingule lisatud protokollide sätetega. Sellest tulenevalt koostatakse kõnealuse kahe riigi kohta lähenemisaruanded üksnes nende taotluse korral.

EKP 2012. aasta lähenemisaruanne on kättesaadav EKP veebilehel.

Publications

Kontaktandmed