PRESSITEADE

Avaldatakse EKP lähenemisaruanne 2008

7. mai 2008

Täna avaldab Euroopa Keskpank (EKP) 2008. aasta lähenemisaruande, milles antakse hinnang kümne ELi liikmesriigi majanduslikule ja õiguslikule lähenemisele. Nendeks riikideks on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Rootsi. Lähenemisaruandes analüüsitakse, kas nimetatud riigid on saavutanud kõrge ja jätkusuutliku lähenemistaseme. Lisaks hinnatakse, kas liikmesriikide keskpangad järgivad õigusaktidest tulenevaid nõudeid (õiguslik lähenemine), mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks.

Aruandes leitakse, et viimastel aastatel on mõned riigid teinud edusamme majanduslikul lähenemisel, kuid paljudel tuleb lahendada eelkõige kiireneva inflatsioonitasemega seotud olulisi ülesandeid. Lähenemiskriteeriumite osas tehti 2008. aasta lähenemisaruandes järgmised järeldused.

Hinnastabiilsus

2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini kestnud 12-kuulisel vaatlusperioodil oli hinnastabiilsuse kontrollväärtus 3,2%. Selle arvutamiseks lisati Malta (1,5%), Madalmaade (1,7%) ja Taani (2,0%) vaatlusperioodi ÜTHI-inflatsiooni kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. Vaatlusperioodil oli Slovakkia ja Rootsi keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär kontrollväärtusest väiksem ning Poola keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär püsis kontrollväärtusega samal tasemel. Ülejäänud seitsme riigi ÜTHI-inflatsioon oli kontrollväärtusest kõrgem, kusjuures eriti suurt kõrvalekallet täheldati Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Ungaris. Inflatsiooni areng on peamiselt toimunud dünaamilistes majandustingimustes, kuid silmas tuleb pidada ka välistegureid. Paljudes riikides avaldas inflatsioonile survet sisenõudluse kiire kasv. Tööhõive jõuline suurenemine ja tööjõu väljavool teistesse ELi riikidesse põhjustasid paljudes vaatlusalustes riikides tööturutingimuste märkimisväärset pingestumist ja survet palkade tõusuks. Välistegureist mõjutas inflatsiooni enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kõige enam energia- ja toiduainehindade tõus.

Valitsussektori eelarvepositsioon

Kümnest vaatlusalusest liikmesriigist kehtib Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola ja Slovakkia suhtes praegu ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. 2007. aastal ulatus siiski vaid Ungari eelarvepuudujääk üle 3% SKPst, Tšehhi Vabariigi, Poola ja Slovakkia eelarvepuudujäägid olid kontrollväärtusest madalamad. 2007. aastal täheldati eelarvepuudujääki ka Leedus ja Rumeenias. Samal ajal olid aga Bulgaaria, Eesti ja Rootsi eelarved ülejäägis ning Läti eelarve tasakaalus. Valitsussektori võla suhe SKPsse ületas 2007. aastal 60%list kontrollväärtust vaid Ungaris, ülejäänud riikide võlakoormus oli sellest madalam.

Vahetuskurss

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatud riikidest osalevad Eesti, Läti, Leedu ja Slovakkia praegu vahetuskursimehhanismis ERM2. Kõik need riigid on osalenud ERM2s rohkem kui kaks aastat enne lähenemise hindamist ja ühegi riigi vääringu keskkurssi ei ole vaatlusperioodil devalveeritud. Slovakkia krooni keskkurssi euro suhtes aga revalveeriti 2007. aasta märtsis (vt allpool).

Pikaajalised intressimäärad

2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini kestnud 12-kuulisel vaatlusperioodil oli pikaajaliste intressimäärade kontrollväärtus 6,5%. Selle saamiseks lisati hinnastabiilsuse kontrollväärtuse arvutamisel osalenud kolme riigi (Malta, Madalmaad ja Taani) pikaajaliste intressimäärade (vastavalt 4,8%, 4,3% ja 4,3%) kaalumata aritmeetilisele keskmisele 2 protsendipunkti. Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Rootsis oli pikaajaliste intressimäärade keskmine tase vaatlusperioodil kontrollväärtusest madalam, Rumeenias ja Ungaris aga sellest kõrgem. Kuna Eestis ei ole arenenud turgu Eesti kroonides kaubeldavatele võlakirjadele ning riigivõlg on madal, siis selles riigis ühtlustatud pikaajalised intressimäärad puuduvad.

Õiguslik lähenemine

Kümnest hinnatavast liikmesriigist on ainult Leedu õigusaktid täielikult kooskõlas asutamislepingu ja EKPSi põhikirja nõuetega osalemiseks majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Slovakkia õigusaktid vastavad nõuetele keskpanga sõltumatuse kohta ja Slovakkia õiguslik lõimumine eurosüsteemi on lõpuleviimisel. Eesti õigusaktid vastavad keskpanga sõltumatusega seotud nõuetele, kuid mitte kõigile nõuetele õigusliku lõimumise kohta eurosüsteemiga.

Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Läti, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi õigusaktid ei vasta kõigile nõuetele keskpanga sõltumatuse ja õigusliku lõimumise kohta eurosüsteemiga. Lisaks ei ole Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Läti, Ungari, Poola ja Rumeenia õigusaktid täielikult kooskõlas keskpankade laenukeeluga.

Slovakkia

Käesolevas lähenemisaruandes hinnatakse Slovakkiat mõnevõrra põhjalikumalt kui teisi riike. Selle põhjuseks on Slovakkia valitsuse 4. aprillil 2008 esitatud taotlus saada hinnang oma riigile seoses kavatsusega võtta alates 1. jaanuarist 2009 kasutusele euro.

EKP 2008. aasta lähenemisaruandes antakse Slovakkiale järgmine hinnang.

Vaatlusperioodil 2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini oli Slovakkia 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioon 2,2%, mis on oluliselt madalam kui 3,2%line kontrollväärtus. Tööviljakuse jõuline suurenemine on viimastel aastatel hoidnud tööjõu erikulude kasvu aeglasena. Aastane inflatsioonimäär on viimastel kuudel siiski tõusnud, ulatudes 2008. aasta märtsis 3,6%ni.

Slovakkias võib täheldada inflatsiooniga seotud riske. Need on eelkõige seotud asjaoluga, et Slovakkia krooni nominaalse vahetuskursi kallinemisel euro suhtes inflatsioonile avaldunud pärssiv mõju kaob olukorras, kus vahetuskurss euro suhtes on kindlaks määratud. Teiseks võivad pingelised tööturutingimused ja teatud piirkondades mõningates tööturusegmentides tekkivad tõrked kiirendada palgakasvu. Kolmandaks võib inflatsioonitempo kiireneda energiahindade tõttu, sest üleilmse energiahinna hiljutine tõus ei ole veel täielikult tarbijahindadele üle kandunud. Tõenäoliselt mõjutab lähiaastatel inflatsiooni ka ELi arenenumatele riikidele järelejõudmise protsess. Kokkuvõttes valmistab inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus Slovakkias tõsist muret.

Slovakkia suhtes kehtib praegu ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Vaatlusaastal 2007 oli aga Slovakkia eelarve puudujääk 2,2% SKPst, mis on 3%lisest kontrollväärtusest madalam. 2008. aastaks prognoosib Euroopa Komisjon puudujäägi vähenemist 2,0%ni. Valitsussektori võlg vähenes 2007. aastal 29,4%ni SKPst, mis on oluliselt madalam kui 60%line kontrollväärtus. Siiski tuleb Slovakkia eelarvet täiendavalt tasakaalustada, et täita stabiilsuse ja majanduskasvu paktis sätestatud keskpikka eesmärki, milleks lähenemisprogrammi kohaselt on 2010. aastaks saavutatav 0,8%line tsükliliselt kohandatud (ilma ajutiste meetmeteta) eelarvepuudujääk SKPst.

Slovakkia kroon on osalenud vahetuskursimehhanismis ERM2 rohkem kui kaks aastat enne EKP-poolset lähenemise hindamist. ERM2 keskkursiks määrati algselt 38,4550 krooni euro kohta tavapärase kõikumisvahemikuga ±15%. Vaatlusperioodil Slovakkia krooni kurss euro suhtes kallines ja selle keskkurssi revalveeriti alates 19. märtsist 2007 8,5% võrra 35,4424 Slovakkia kroonini euro kohta, mis kajastab majanduse tugevaid põhialuseid. Seejärel kaubeldi krooniga püsivalt uuest keskkursi tasemest kallimalt. Mai alguses ületas krooni vahetuskurss keskkurssi ligikaudu 9% võrra. Slovakkia vääringu kallinemise tõttu viimastel aastatel on raske analüüsida, kuidas riigi majandus toimiks lõplikult kindlaksmääratud vahetuskursi tingimustes.

Slovakkia pikaajaliste intressimäärade keskmine tase oli 2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini väldanud vaatlusperioodil 4,5%, mis on oluliselt madalam kui intressimäära kriteeriumi 6,5%line kontrollväärtus. Vaatlusperioodil on Slovakkia pikaajalised intressimäärad muutunud üldjoontes sarnaselt euroala pikaajaliste intressimäärade muutustele.

Püsivat lähenemist toetava keskkonna saavutamiseks on muu hulgas tähtis, et Slovakkia järgiks jätkusuutlikku ja usaldusväärset konsolideerimispoliitikat. See aitaks vähendada nõudlusest tingitud võimalikku survet inflatsioonile ja jooksevkontole ning edendaks eelarvereformi protsessi ja praegust soodsat majanduskasvu. Struktuuripoliitikat silmas pidades on eriti oluline tõhustada tööturu toimimist. Praegu iseloomustavad seda püsivalt suur struktuurne tööpuudus, oskustööjõu puudus ning tööjõu vähene liikuvus. Palgatõus peaks jätkuvalt vastama tööviljakuse kasvu muutustele ja tööturutingimustele ning võtma arvesse arengut konkureerivates riikides. Ühtlasi tuleb Slovakkial jätkata oma majanduse liberaliseerimist ning konkurentsi elavdamist tooteturgudel, eelkõige energiasektoris. Stabiilsusele suunatud makromajanduspoliitika elluviimisel on kõnealuste meetmete abil võimalik saavutada hinnastabiilsust toetav keskkond ning edendada konkurentsi ja tööhõive kasvu.

Seoses euro kasutuselevõtu seaduse eelnõu ja teatavate seaduste muutmisega konsulteeris Slovakkia rahandusministeerium EKPga 20. juulil ja 24. septembril 2007. Eespool nimetatut silmas pidades ja arvestades EKP 2004. aasta lähenemisaruannet ning Slovakkia rahandusministeeriumi taotlusel koostatud EKP 19. detsembri 2007. aasta arvamust CON/2007/43 euro kasutuselevõtu seaduse eelnõu ja teatavate seaduste muutmise kohta, võttis Slovakkia Parlament 28. novembril 2007 vastu Slovakkia keskpanga seaduse muutmise seaduse. Selle mõningad sätted jõustusid 1. jaanuaril 2008, ülejäänud sätted jõustuvad kuupäeval, mil Slovakkia võtab kasutusele euro. Märgitakse samuti, et 2006. aasta detsembri lähenemisaruande järel on Slovakkia viinud oma õigusaktid täielikult kooskõlla keskpankade laenukeeluga.

***

Lähenemisaruande esitamisega täidab EKP Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 ja artikli 121 lõikes 1 sätestatud nõuet anda aru Euroopa Liidu Nõukogule vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, mille suhtes on kehtestatud erand, „liikmesriikide edusammudest nende kohustuste täitmisel, mis on seotud majandus- ja rahaliidu loomisega”.

Praegu ei ole majandus- ja rahaliidu täisliikmed 12 ELi liikmesriiki. Neist kahel, Taanil ja Ühendkuningriigil on eristaatus kooskõlas asutamislepingule lisatud protokollide sätetega. Sellest tulenevalt koostatakse kõnealuse kahe riigi kohta lähenemisaruanded üksnes nende taotluse korral.

EKP lähenemisaruanne on kättesaadav EKP kodulehel (http://www.ecb.europa.eu) ühenduse 22 ametlikus keeles.

Publications

Kontaktandmed