Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Eurosüsteemi tagatisvarade raamistik: turukõlbmatute varade lisamine ühtsesse nimekirja

22. juuli 2005

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu kinnitas 2004. aastal järkjärgulise ülemineku ühtsele nimekirjale eurosüsteemi tagatisvarade raamistikus, et asendada olemasolev kaheastmeline kõlblike tagatisvarade süsteem (vt 10. mai 2004. aasta pressiteadet).

Esimese sammuna otsustas EKP nõukogu lisada eurosüsteemi tagatisvarade raamistikku uue kategooria tagatisi, mida varem loeti rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlbmatuks (eurodes väljendatud võlakohustused, mille on välja andnud Euroopa Majanduspiirkonna välistes G-10 riikides asutatud üksused). 1. juulil 2005 pärast ettevalmistuste lõpetamist lisati Euroopa Majanduspiirkonna välistes G-10 riikides asutatud üksuste välja antud valitud võlakohustused kõlblike tagatisvarade nimekirja, mis on avaldatud EKP kodulehel. Lisaks vaatas EKP nõukogu uuesti läbi reguleerimata turgude nimekirja, kus aktsepteeritakse kõlblikke varasid (vt ka 30. mai 2005. aasta pressiteadet).

Teise sammuna kinnitas EKP nõukogu raamistiku, millega lisatakse ühtsesse kõlblike tagatisvarade nimekirja turukõlbmatuid varasid kõigist euroala riikidest. Seda raamistikku kohaldatakse pangalaenude ja hüpoteegiga tagatud turukõlbmatute võlakohustuste suhtes (vt ka 5. augusti 2004. aasta pressiteadet). Raamistiku peamisi tunnusjooni kirjeldatakse allpool.

Turukõlbmatute varade suhtes kohaldatavate kõlblikkuskriteeriumide üksikasjalik kirjeldus esitatakse õigeaegselt koos uuesti läbi vaadatud dokumendiga „Rahapoliitika rakendamine euroalal: eurosüsteemi rahapoliitiliste instrumentide ja menetluskorra ülddokumentatsioon“ (edaspidi „ülddokumentatsioon“).

PANGALAENUD

EKP nõukogu 18. veebruaril 2005 avaldatud otsuse kohaselt (vt Other decisions taken by the Governing Council, 18. veebruar 2005) toimub pangalaenude lisamine ühtsesse nimekirja vastavalt järgnevale ajakavale:

  • Pangalaenud muutuvad kõigis euroala riikides eurosüsteemi laenuoperatsioonide jaoks kõlblikeks tagatisvaradeks alates 1. jaanuarist 2007, mil jõustuvad ühtsed kõlblikkuskriteeriumid ja eurosüsteemi krediidi hindamise raamistik (Eurosystem credit assessment framework (ECAF));
  • 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011 kehtib üleminekuperiood, mis võimaldab eurosüsteemi liikmesriikide keskpankadel valida tagatiseks kõlblike laenude suuruse alammäära ning otsustada käitlemistasu kohaldamise üle;
  • 1. jaanuarist 2012 rakendub ühtne laenude tagatisvarana kasutamise kord, mille ühine alammäär on 500 000 eurot.

Kõlblikkuskriteeriumid

1. jaanuarist 2007 hakkavad kehtima järgmised kõlblikkuskriteeriumid:

Kõlblik laen: Kõlbliku võlgniku (vt allpool) võlakohustus eurosüsteemi osapoolte ees, mis vastab kõikidele allpool määratletud kõlblikkuskriteeriumidele. Pangalaenudele kehtestatud kõlblikkuskriteeriumid kehtivad ka sündikaatlaenudele. Pangalaene, millel on “vähenev saldo” (st põhiosa ja intresse makstakse eelnevalt kokkulepitud graafiku alusel), loetakse samuti kõlblikuks. Kasutamata krediit (nt kasutamata vaba tagasimaksega krediidivõimalus), jooksevkonto arvelduskrediit ning akreditiivid (mis võimaldavad kasutada krediiti, kuid ei ole pangalaenud) ei ole kõlblikud. Pangalaenud, mis annavad põhiosale ja/või intressile õigusi, mis on allutatud sama väljalaskja teiste pangalaenude või võlakohustuste valdaja õigustele, ei ole samuti kõlblikud.[1]

Kõlblikud võlgnikud: Siia kuuluvad kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted ja valitsussektor.[2] Käendajatele ning kõlblikele tagatistele kohaldatakse sama korda nagu turukõlblikele võlakohustustele.[3]

Laenude miinimumsuurus: Ajavahemikus 2007 – 2012 kehtestavad liikmesriikide keskpangad laenude miinimumsuuruse omal valikul. 2012. aastast hakkab kehtima ühine alammäär suurusega 500 000 eurot.

Võlgniku krediidivõime: Kõlblikkuskriteeriumidele vastamiseks peavad võlgnikud olema finantsiliselt usaldusväärsed. Finantsilist usaldusväärsust hinnatakse eurosüsteemi krediidi hindamise raamistiku abil (vt jagu 1.3).

Vääring: Kõlblikud on vaid eurodes väljendatud pangalaenud.

Pikim ja lühim tähtaeg: Puudub.[4]

Laenulepingut reguleeriv seadus: Laenulepingu tingimused peavad olema kooskõlas euroala liikmesriigi seadusandlusega.

Võlgniku/käendaja asukoht: Võlgnik/käendaja peab asuma euroala liikmesriigis.

Täiendavad õiguslikud nõuded

Euroala liikmesriikides kehtivad erinevad õiguslikud nõuded, mida tuleb järgida selleks, et tagada pangalaenudele põhjendatud tagatisintress ning et laene saaks osapoole lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral kohe realiseerida. Sellised õiguslikud nõuded on seotud võlgniku teavitamise, pangasaladuse ning laenude mobiliseerimise ja realiseerimisega. Kuna neid küsimusi käsitlev jurisdiktsioon ei ole liikmesriigiti ühtne, erinevad ka õiguslikud nõuded ja viis, kuidas neid täidetakse.

Eurosüsteemi krediidi hindamise raamistik (ECAF)

ECAF koosneb meetodite ja reeglite kogumist, mis kehtestab eurosüsteemi kõlblike tagatisvarade “kõrgete krediidistandardite” nõude. ECAF tugineb neljale krediidikvaliteedi hindamise allikale, st välised krediidi hindamise asutused, liikmesriikide keskpankade sisesed krediidi hindamise süsteemid[5], osapoolte oma reitingutel põhinevad süsteemid ning kolmandate osapoolte pakutavad reitinguvahendid, mida kasutavad ametlikult tunnustatud kolmandad osapooled. Krediidikvaliteedi hindamise allikaid ei seata tähtsuse järjekorda.

Kõik krediidikvaliteedi hindamise allikad peavad täitma nimetatud allikast tulenevaid kõlblikkuskriteeriume, mille abil tagatakse ECAFi täpsuse, järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte nii nende nelja allika vahel kui ka iga allika piires eraldi. Kindlustamaks, et kõlblik tagatisvara täidab krediidivõime miinimumstandardid, seirab eurosüsteem allikate toimimist vastavalt võrdlusalustele.

Eurosüsteem avalikustab õigeaegselt kõlblike võlgnike krediidikvaliteedi piirmäära, turukõlbmatute varade käendajate kõlblikkusreeglid ning võrdlusalused, mille abil hakatakse seirama krediidikvaliteedi hindamise allikate toimimist. Samuti avalikustab eurosüsteem õigeaegselt kõlblike väliste krediidi hindamise asutuste ning kõlblike kolmandate osapoolte reitinguvahendite ja nende kasutajate nimekirja.

Kõik osapooled peavad täpsustama, millist krediidikvaliteedi hindamise allikat nad hakkavad kasutama põhivahendina tagatiseks antavate pangalaenude võlgnike/käendajate hindamisel. Seejärel tuleb neil jääda valitud krediidikvaliteedi hindamise süsteemi juurde eelnevalt kindlaksmääratud ajaks (nt üheks aastaks). Osapoole esitatud kõlblike võlgnike/käendajate nimekiri on rangelt salajane ja seda teavad ainult eurosüsteem ja osapool ise.

ECAFis kehtestatud pangalaene puudutavat meetodite ja reeglite kogumit kohaldatakse ka reitinguta turukõlblike varade suhtes.

Menetlused

Pangalaenude tagatisvarana kasutamise menetlusi rakendatakse vastavalt liikmesriigi õiguslikule ja tegevuskeskkonnale ning oodatavale kõlblike laenude mahule, mida osapooled hakkavad kasutama.

Üleminekuperioodi alguses rakendab iga liikmesriigi keskpank ühisteenuse miinimumnõuetele vastavaid siseriiklikke lahendusi, mis tagavad eurosüsteemis teeninduse miinimumtaseme pangalaenude ülekandmisel. Keskpankade vaheline korrespondentspanganduse mudel (CCBM) võimaldab osapooltel kasutada piiriüleseid pangalaene.

HÜPOTEEGIGA TAGATUD TURUKÕLBMATUD VÕLAKOHUSTUSED

Hüpoteegiga tagatud turukõlbmatud võlakohustused on varad, mis ei ole täielikult väärtpaberistunud. See varade kategooria hõlmab algselt vaid Iirimaa hüpoteegiga tagatud võlakirju, kuna Iirimaal kehtib sellistele varadele eriline õiguslik kord, mida on raske jäljendada teistes liikmesriikides. Praeguse seisuga ei pea eurosüsteem vajalikuks seda Iirimaal kasutatavat varade kategooriat euroala riikidele laiendada, sest paljudes riikides peetakse väärtpaberistunud kujul eluasemelaene (eluasemelaenuga tagatud väärpaberitena või Pfandbrief-tüüpi võlakohustustena) juba tagatisvarana kõlblikuks.

  1. [1] See sarnaneb praeguse esimese astme kirjeldusele (vt ülddokumentatsiooni 6. peatüki joonealust märkust 3).

  2. [2] ESA 95 (European System of Accounts 1995) sektoripõhise jaotuse kohaselt on kõlblike võlgnike kategooriad järgmised: keskvalitsus, piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused, kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. Riigiülesed ja rahvusvahelised asutused on samuti kõlblikud.

  3. [3] Vt ülddokumentatsiooni 6. peatükki.

  4. [4] Praegu (vt ülddokumentatsiooni jagu 6.2) võivad liikmesriikide keskpangad keelduda aktsepteerimast pangalaene, mille tagasimaksmise tähtaeg on enne selle rahapoliitilise operatsiooni tähtaega, mille alusvarana seda kasutatakse.

  5. [5] Kasutatakse ainult Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid