Mis on raha?

24. november 2015 (ajakohastatud 20. juunil 2017)

Raha all võib mõelda nii europangatähti ja -münte kui ka pangakontol hoitavat summat. Mida siis raha endast õigupoolest kujutab? Kuidas seda luuakse ja millist rolli täidab EKP?

Raha muutuv olemus

Aja jooksul on raha olemus muutunud. Varem oli tavaliselt kasutusel kaupraha – turuväärtust omavad objektid, nagu näiteks kuldmündid. Hiljem kasutati asendusraha ehk pangatähti, mida sai vahetada teatava koguse kulla või hõbeda vastu. Tänapäeval on (muu hulgas ka euroalal) kasutusel dekreet- ehk usaldusraha. Tegu on keskpanga emiteeritava seadusliku maksevahendiga, kuid erinevalt asendusrahast ei saa seda kulda konverteerida. Pangatähtede paber iseenesest on väärtusetu, ometi saab seda vahetada kaupade ja teenuste vastu, sest eeldatakse, et keskpank hoiab raha väärtust stabiilsena. Kui keskpangad ei suudaks seda ülesannet täita, kaotaks usaldusraha aktsepteeritavuse nii maksevahendina kui ka väärtuse säilitajana.

Raha olemuse muutumine

Kaupraha

Asendusraha

Usaldusraha

Tänapäeval eksisteerib raha ka muul kui nähtaval kujul, näiteks kirjena pangakontol või hoiuarvel. Digitaalset ehk elektroonilist raha saab laadida näiteks ettemaksekaardile või nutitelefoni. Ka otsekorraldused, interneti- ja kaardimaksed on sularahata arveldamise võimalused. (On olemas veelgi uuemaid detsentraliseeritud virtuaalseid vääringuid (nt Bitcoin), millel puudub keskpangalaadne reguleerija. Õiguslikust aspektist ei käsitleta neid rahana.)

Elektronmaksete arvu kiirele kasvule vaatamata on sularaha kasutamine siiski endiselt väga levinud. Euroala riikides tehakse sularahas väga suur osa alla 20-euroseid makseid. Eurosularaha väärtuse tagavad EKP ja euroala riikide keskpangad, kes ühiselt moodustavad eurosüsteemi.

Raha kasutusviisid ja EKP järelevalve

Raha vormist olenemata on sellel kolm eri funktsiooni. Esiteks on tegu üldtunnustatud ja usaldusväärse maksevahendiga. Teiseks kujutab raha endast arvestusühikut, mis võimaldab määrata kaupade ja teenuste hindu. Lisaks on raha ka väärtuse säilitaja. Ringluses olevast eurosularahast kasutatakse maksete tegemiseks vaid üht osa. Näiteks suurt hulka 50-eurostest hoitakse säästudena.

Raha funktsioonid

Maksevahend
ostude eest tasumiseks

Arvestusühik
hindade määramiseks

Väärtuse säilitaja
säästmiseks

Keskpangad määratlevad ja jälgivad tavaliselt mitmeid rahaagregaate, mille areng võib anda kasulikku teavet raha ja hindade kohta. Erinevaid agregaate on vaja seetõttu, et paljud finantsvarad on asendatavad ning finantsvarade, tehingute ja maksevahendite laad ja omadused aja jooksul muutuvad. Eurosüsteem on EKP monetaaranalüüsis kasutamiseks määratlenud kitsa (M1), keskmise (M2) ja laia rahaagregaadi (M3). EKP jälgib nende agregaatide arengut koos paljude muude andmete ja analüüsidega – see on osa EKP rahapoliitika strateegia kujundamisest.

Kuidas raha luuakse?

EKP tegutseb kommertspankade seisukohast pangana, mõjutades seeläbi raha- ja krediidivoogu majanduses, et saavutada stabiilsed hinnad. Kommertspangad omakorda võivad raha EKP reservidest laenata, et katta väga lühiajalist likviidsusvajadust. EKP kontrollib välise raha kogust ja seega kommertspankade nõudlust keskpangareservide järele peamiselt väga lühiajaliste intressimäärade (ehk raha maksumuse) kindlaksmääramise kaudu.

Rahaloome euroalal

Euroopa Keskpank

Kommertspangad

Eraisikud & ettevõtted

Kommertspangad võivad luua ka nn siseraha ehk pangahoiuseid – see toimub iga kord, kui antakse välja uus laen. Välis- ja siseraha erinevus seisneb selles, et välisraha kujutab endast majanduse kui terviku jaoks vara, kuid samal ajal mitte kellegi kohustust. Seevastu siseraha on tagatud erasektori laenudega: kui pangad saaksid tagasi kõik eraisikutele antud laenud, oleks siseraha tase uuesti nullis. Seega on tegu rahavormiga, mis tekib (ja siis jälle kaob) eramajanduses.

Mida kujutab endast EKP plaan „raha juurde trükkida”, millest meedias sageli räägitakse?

Tegelikult emiteerivad pangatähti üksnes riikide keskpangad. Raha juurde trükkimise all mõeldakse EKP varaostukava ehk rahapoliitika teatavat kvantitatiivset leevendamist. Finantsturult varasid ostes loob EKP täiendavaid reserve, mis aitavad eri kanalite kaudu alandada kodumajapidamiste ja ettevõtete laenude intressimäärasid. Selle eesmärk on toetada majandust ning tagada raha väärtuse stabiilsus juhul, kui võimalused alandada EKP poolt otseselt kontrollitavaid intressimäärasid on piiratud. Selle protsessi käigus ei trüki EKP varade ostmiseks pangatähti juurde, vaid loob elektroonilist raha, millega tasutakse müüjale või vahendajale (nt kommertspangale). Müüja saab siis kasutada täiendavat likviidsust muude varade ostmiseks. Kommertspangad võivad näiteks anda laenu reaalmajandusele. Ostud aitavad parandada monetaar- ja finantsolusid, muutes laenuvõtmise ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks soodsamaks ning võimaldades neil investeerida ja teha uusi kulutusi. Kokkuvõttes soovitakse, et inflatsioonimäär oleks taas alla 2%, kuid selle lähedal. See on kooskõlas EKP eesmärgiga tagada hinnastabiilsus.