European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Emiteerimine ja ringlus

Europangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP-l kui ka euroala liikmesriikide keskpankadel. Tegelikult emiteerivad europangatähti (ja -münte) ning kõrvaldavad neid käibelt üksnes riikide keskpangad. EKP-l ei ole sularahakontorit ja ta ei tegele sularaha käitlemisega. Euromüntide emiteerimise juriidiline õigus kuulub euroala liikmesriikidele. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Täpsemat teavet saab Euroopa Komisjoni veebilehelt.

EKP vastutab liikmesriikide keskpankade tegevuse ülevaatamise eest ja algatab euroalal pakutavate sularahateenuste edasise ühtlustamise, samal ajal kui liikmesriikide keskpangad tagavad oma sularahajaotussüsteemide nõuetekohase toimimise. Keskpangad lasevad pangatähti ja münte ringlusse pangasüsteemi ja vähemal määral ka jaekaubanduse kaudu. EKP ei saa neid operatsioone teha, sest tal puuduvad selleks vajalikud funktsioonid ja võimalused (jaotusüksused, pangatähtede töötlemise üksused, varahoidlad jne).

Ringluses olevate pangatähtede arv on alates euro kasutuselevõtust pidevalt suurenenud. Igapäevastes maksetes kasutatakse kõige enam väikese ja keskmise nimiväärtusega pangatähti. Suurema nimiväärtusega pangatähti kasutatakse peamiselt väärtuse säilitajana või maksevahendina kulukamate ostude tegemisel.

Ringlus euroalal

Europangatähed (ja -mündid) ringlevad peamiselt puhkuse- ja ärireiside ning piiriüleste ostudega seoses aktiivselt kogu euroalal. Enne euro kasutuselevõttu ringlesid samal viisil piiriüleselt ka riikide vääringute pangatähed, mis tagastati need emiteerinud riikide keskpankadele eelkõige kommertspanganduse kaudu. Europangatähtede puhul ei ole selline tegevus küll vajalik, kuid arvestades, et suur hulk europangatähti ei jää oma päritoluriiki, vaid neid kasutatakse maksete tegemiseks teistes euroala riikides, peavad keskpangad siiski tegelema europangatähtede ümbersuunamisega, et vältida nende puudu- või ülejäägi tekkimist mõnes riigis. Selliseid suuremahulisi ülekandeid korraldatakse tsentraalselt ja neid rahastab EKP.

Euroala riikides ringluses olevate pangatähtede ja müntide eri nimiväärtuste arvuliste näitajate kohta saab teavet statistika rubriigist.

Ringlus väljaspool euroala

Europangatähti ei kasutata mitte ainult euroala riikides. Euro on rahvusvaheline vääring, seega ringlevad osad europangatähed ka väljaspool euroala. Väärtuse järgi on hinnanguliselt ligikaudu 20–25% ringluses olevatest europangatähtedest väljaspool euroala ja valdavalt euroala naaberriikides. Nõudlus europangatähtede järele kasvas järsult eelkõige ELi-välistes Ida-Euroopa riikides, kui 2008. aastal lahvatas finantskriis ja riikide vääringud nõrgenesid euro suhtes. Need pangatähed püsivad endiselt ringluses, mis näitab, et euroalaväliste riikide elanikud hoiavad neid enda käes.

Sularahatsükkel

Pangatähtede liikumisel majanduses on kindel muster. Kommertspangad tellivad pangatähti keskpangalt ja lasevad need siis sularahaautomaatide kaudu ringlusse. Inimesed kasutavad pangatähti poodides, turgudel ja mujal ning seejärel hoiustavad jaemüüjad need oma pangakontodel. Pangad ja teised sularahakäitlejad omakorda saadavad need tagasi oma riigi keskpangale või lasevad pangatähed uuesti ringlusse, olles eelnevalt kontrollinud nende ehtsust ja ringluskõlblikkust. Videoklipp annab kogu protsessist ülevaate.

Europangatähe kasutustsükkel

Sularaha pakkumisahela korraldus on riigiti erinev ja sõltub näiteks:

  • keskpanga ja tema filiaalide struktuurist,
  • kommertspankade ja nende filiaalide struktuurist,
  • õiguslikust režiimist,
  • kasutajate makseharjumustest,
  • sularahaveoga tegelevate ettevõtete infrastruktuurist ning
  • riigi geograafiast, ajaloost ja traditsioonidest.

Erinevustest hoolimata jätkab eurosüsteem püüdlusi euroala riikide keskpankade pakutavate sularahateenuste suuremaks ühtlustamiseks. Seejuures konsulteeritakse asjaomaste sidusrühmadega, sh kommertspankade, sularahaveoga tegelevate ettevõtete ja teiste sularahakäitlejatega nii riikide kui ka Euroopa tasandil. Suurem ühtlustumine ja lõimumine võimaldavad osapooltel paremini kasutada ühisraha eeliseid.

Täpsemalt vt EKP aastaaruanne.

Pangatähtede ehtsus ja ringluskõlblikkus

Selleks et tagada vääringu usaldusväärsus, peavad pangatähed olema ehtsad ja kõrge kvaliteediga. Seepärast kasutavad euroala riikide keskpangad pangatähtede ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimiseks täisautomaatseid käitlemisseadmeid.

Kõik selle jaotise teemad