Rahapoliitika teostamine euroalal - eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste ülddokumentatsioon

SISUKORD

Sissejuhatus

1. PEATÜKK

Rahapoliitilise raamistiku ülevaade

1.1.	Euroopa Keskpankade Süsteem

1.2.	Eurosüsteemi eesmärgid

1.3.	Eurosüsteemi rahapoliitilised instrumendid

1.3.1.

Avaturuoperatsioonid

1.3.2.

Püsivõimalused

1.3.3.

Kohustuslik reserv

1.4.

Osapooled

1.5.

Alusvara

1.6.	Rahapoliitilise raamistiku muudatused

2. PEATÜKK

Rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud osapooled

2.1.	Üldkriteeriumid

2.2.	Kiirpakkumiste ja kahepoolsete operatsioonide osapoolte valimine

2.3.	Sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

2.4.	Juurdepääsu peatamine või lõpetamine usaldatavusnormatiividele viidates

3. PEATÜKK

Avaturuoperatsioonid

3.1.	Pöördtehingud

3.1.1.

Üldist

3.1.2.

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

3.1.3.

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

3.1.4.

Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

3.1.5.

Struktuurilised pöördoperatsioonid

3.2.	Otsetehingud

3.3.	EKP võlasertifikaatide väljalaskmine

3.4.	Valuutavahetustehingud

3.5.	Tähtajaliste hoiuste kogumine

4. PEATÜKK

Püsivõimalused

4.1.	Laenamise püsivõimalus

4.2.	Hoiustamise püsivõimalus

5. PEATÜKK

Menetlused

5.1.	Pakkumismenetlused

5.1.1.

Üldist

5.1.2.

Pakkumisoperatsioonide kalender

5.1.3.

Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

5.1.4.

Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

5.1.5.

Pakkumiste jaotamise kord

5.1.6.

Tulemuste väljakuulutamine

5.2.	Kahepoolsete operatsioonide kord

5.3.	Arvelduskord

5.3.1.

Üldist

5.3.2.

Avaturuoperatsioonide arveldamine

5.3.3.

Päevalõpukord

6. PEATÜKK

Kõlblikud varad

6.1.

Üldist

6.2.	Alusvara kõlblikkuse määratlus

6.2.1.

Turustatavate varade kõlblikkuskriteeriumid

6.2.2.

Turustamatute varade kõlblikkuskriteeriumid

6.2.3.

Täiendavad nõuded kõlblike varade kasutamisel

6.3.	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik

6.3.1.

Reguleerimisala ja osad

6.3.2.

Turustatavate varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

6.3.3.

Turustamatute varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

6.3.4.

Krediidihindamise süsteemide vastuvõetavuskriteeriumid

6.3.5.

Krediidihindamissüsteemi toimivuse seire

6.4.	Riskiohjemeetmed

6.4.1.

Üldpõhimõtted

6.4.2.

Turustatavate varade riskiohjemeetmed

6.4.3.

Turustamatute varade riskiohjemeetmed

6.5.	Alusvara hindamispõhimõtted

6.6.	Kõlblike varade piiriülene kasutamine

6.6.1.

Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel

6.6.2.

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

7. PEATÜKK

Kohustuslik reserv

7.1.

Üldist

7.2.	Asutused, mille kohta kehtib kohustusliku reservi nõue

7.3.	Kohustusliku reservi kindlaksmääramine

7.4.	Reservihoiuste hoidmine

7.5.	Reservibaasi aruandlus ning selle kinnitamine ja kontrollimine

7.6.	Kohustusliku reservi nõude rikkumine

LISAD

1.	Rahapoliitiliste operatsioonide ja menetluste näited

2.

Sõnastik

3.	Välisvaluuta sekkumisoperatsioonide ja rahapoliitiliste välisvaluuta vahetustehingute osapoolte valimine

4.	Euroopa Keskpanga rahandus- ja pangandusstatistika aruandlusraamistik

5.	Eurosüsteemi veebilehed

6.	Menetlused ja sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

7.	Kehtiva katte loomine krediidinõuetele

TAUSTINFOD, JOONISED JA TABELID

Taustinfod

Taustinfo 1

EKP võlasertifikaatide väljalaskmine

Taustinfo 2

Valuutavahetustehingud

Taustinfo 3

Pakkumismenetluste teostamise etapid

Taustinfo 4

Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamine

Taustinfo 5

Eurodes noteeritud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine (näide viitab pakkumistele, mis on noteeritud intressimääradena)

Taustinfo 6

Muutuva intressimääraga valuutavahetustehingute pakkumiste jaotamine

Taustinfo 7

Riskiohjemeetmed

Taustinfo 8

Lisatagatise nõuete arvutamine

Taustinfo 9

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

Taustinfo 10

Kohustusliku reservi hoiuste intressi arvutamine

Joonised

Joonis 1

Tavapakkumismenetluste tavapärane ajagraafik (EKP (Kesk-Euroopa) ajad)

Joonis 2

Kiirpakkumismenetluste tavapärane ajagraafik

Joonis 3

Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel

Joonis 4

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

Tabelid

Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitilised operatsioonid

Tabel 2

Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tavapärased kauplemispäevad

Tabel 3

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide tavapärased arvelduspäevad

Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud varad

Tabel 5

Kaudsed krediidihinnangud euroala piirkondade ja kohalikest omavalitsustest ning avaliku sektori üksustest väljalaskjatele, võlgnikele ja garantidele, kellel ei ole reitinguagentuuri krediidihinnangut

Tabel 6

Turustatavate varade likviidsusklassid1

Tabel 7

Turustatavate fikseeritud ja nullkupongiga instrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused (protsendid)

Tabel 8

Turustatavate vastassuunaliselt liikuva intressimääraga võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused (protsendid)

Tabel 9

Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused (protsendid)

LÜHENDID

CCBM	keskpankade vaheline korrespondentpanganduse mudel
CET	Kesk–Euroopa aeg
EÜ	Euroopa Ühendus
EKP	Euroopa Keskpank
EMP	Euroopa Majanduspiirkond
EMÜ	Euroopa Majandusühendus
ESA 95	Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem 1995
EKPS	Euroopa Keskpankade Süsteem
EL	Euroopa Liit
ICSD	rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium
ISIN	rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber
RTGS	reaalajaline brutoarveldussüsteem
SSS	väärtpaberiarveldussüsteem
TARGET	üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarveldussüsteem
UCITS	avatud investeerimisfondid

Sissejuhatus

Käesolevas dokumendis esitatakse operatsiooniline raamistik, mille eurosüsteem (1) on valinud ühtse rahapoliitika teostamiseks euroalal. Dokument moodustab osa eurosüsteemi rahapoliitiliste instrumentide ja menetluskorra õiguslikust raamistikust ning on mõeldud eurosüsteemi rahapoliitiliste instrumentide ja menetluskorra ülddokumentatsiooniks, mille eesmärk on eelkõige pakkuda osapooltele teavet, mida nad vajavad seoses eurosüsteemi rahapoliitilise raamistikuga.

Ülddokumentatsioon ise ei anna osapooltele õigusi ega tekita neile kohustusi. Eurosüsteemi ja selle osapoolte õiguslik suhe määratakse kindlaks asjakohaste lepingute või määrustega.

“Dokument on jagatud” seitsmeks peatükiks: 1. peatükis antakse ülevaade eurosüsteemi rahapoliitilisest operatsioonilisest raamistikust. 2. peatükis määratletakse eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide osapoolte kõlblikkuskriteeriumid. 3. peatükis kirjeldatakse avaturuoperatsioone, 4. peatükis aga osapoolte käsutuses olevaid püsivõimalusi. 5. peatükis kirjeldatakse rahapoliitiliste operatsioonide tegemisel rakendatavat korda. 6. peatükis määratletakse rahapoliitiliste operatsioonide alusvara kõlblikkuskriteeriumid. 7. peatükis tutvustatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi.

Lisades on esitatud näited rahapoliitiliste operatsioonide kohta, sõnastik, eurosüsteemi valuutaturul teostatavate sekkumisoperatsioonide (interventsioonide) osapoolte valiku kriteeriumid, Euroopa Keskpanga raha- ja pangandusstatistika aruandlusraamistiku tutvustus, eurosüsteemi veebilehtede loetelu, osapoolte kohustuste rikkumisel rakendatavate menetluste ja sanktsioonide kirjeldus ning täiendavad õiguslikud nõuded katte tagamiseks krediidinõuetele, mida kasutatakse eurosüsteemis tagatisena.

1. PEATÜKK

RAHAPOLIITILISE RAAMISTIKU ÜLEVAADE

1.1.   Euroopa Keskpankade Süsteem

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. (2) Euroopa Keskpankade Süsteem tegutseb kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga (asutamisleping) ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (EKPS põhikiri). Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad EKP otsuseid tegevad organid. EKP nõukogu vastutab rahapoliitika väljatöötamise eest ning EKP juhatus on volitatud rakendama rahapoliitikat vastavalt nõukogu tehtud otsustele ja kehtestatud suunistele. Kui see on võimalik ja otstarbekas ning aitab kaasa töö tulemuslikkuse tagamisele, laseb EKP liikmesriikide keskpankadel (3) teostada eurosüsteemi ülesannete hulka kuuluvaid operatsioone. Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone teostatakse kõigis liikmesriikides ühtsetel tingimustel. (4)

1.2.   Eurosüsteemi eesmärgid

Asutamislepingu artikli 105 kohaselt on eurosüsteemi esmane eesmärk hinnastabiilsuse säilitamine. Nimetatud põhieesmärki piiramata peab eurosüsteem toetama Euroopa Ühenduse üldist majanduspoliitikat. Nende eesmärkide poole pürgimisel peab eurosüsteem tegutsema kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtetega ja toetama ressursside efektiivset jaotamist.

1.3.   Eurosüsteemi rahapoliitilised instrumendid

Oma eesmärkide saavutamiseks on eurosüsteemi käsutuses hulk rahapoliitilisi instrumente; eurosüsteem teostab avaturuoperatsioone, pakub püsivõimalusi ja kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi eurosüsteemis olevail kontodel.

1.3.1.   Avaturuoperatsioonid

Avaturuoperatsioonid mängivad eurosüsteemi rahapoliitikas olulist rolli, suunates intressimäärasid, juhtides likviidsust turul ja kajastades rahapoliitilist olukorda. Avaturuoperatsioonide teostamiseks on eurosüsteemis viit liiki instrumente. Kõige olulisem instrument on pöördtehing (rakendatakse tagasiostulepingute või tagatud laenude baasil). Eurosüsteem võib kasutada ka otsetehinguid, võlasertifikaatide väljalaskmist, valuutavahetustehinguid ja tähtajalise hoiuste kogumist. Avaturuoperatsioone algatab EKP, kes otsustab ka kasutatava instrumendi ja tehingu teostamise tingimused. Teostamise viisiks võib valida tavapakkumismenetlused, kiirpakkumismenetlused või kahepoolsed menetlused. (5) Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada järgmisse nelja kategooriasse (vt ka tabel 1):

Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitilised operatsioonid

Rahapoliitilised operatsioonid	Tehingute liigid		Tähtaeg	Sagedus	Menetluskord
	Likviidsuse lisamine	Likviidsuse absorbeerimine
Avaturuoperatsioonid
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	-	Üks nädal	Kord nädalas	Tavapakkumised
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Pöördtehingud	-	Kolm kuud	Kord kuus	Tavapakkumised
Peenhäälestusoperatsioonid	Pöördtehingud Valuutavahetustehingud	Pöördtehingud Tähtajaliste hoiuste kogumine Valuutavahetustehingud	Määratlemata	Ebaregulaarsed	Kiirpakkumised Kahepoolsed operatsioonid
	Otseostud	Otsemüük	-	Ebaregulaarsed	Kahepoolsed operatsioonid
Struktuurioperatsioonid	Pöördtehingud	Võlasertifikaatide väljalaskmine	Standardiga määratletud või määratlemata	Regulaarsed ja ebaregulaarsed	Tavapakkumised
	Otseostud	Otsemüük	-	Ebaregulaarsed	Kahepoolsed operatsioonid
Püsivõimalused
Laenamise püsivõimalus	Pöördtehingud	-	Üleöö	Kasutamine osapoolte äranägemisel
Hoiustamise püsivõimalus	-	Hoiused	Üleöö	Kasutamine osapoolte äranägemisel

—

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on regulaarsed likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on tavaliselt üks nädal. Selliseid tehinguid teostavad liikmesriikide keskpangad tavapakkumiste põhimõttel. Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on eurosüsteemi avaturuoperatsioonide eesmärkide poole pürgimisel esmatähtsad ning tagavad finantssektorile suure osa refinantseerimise mahust.

—

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid on likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord kuus ja mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud. Selliste operatsioonide eesmärk on tagada osapooltele täiendav pikemaajalisem refinantseerimine ning neid teostavad liikmesriikide keskpangad tavapakkumiste põhimõttel. Selliste operatsioonide puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt anda turule märku ning seepärast on ta üldjuhul intressivõtja.

—

Peenhäälestusoperatsioonid toimuvad vastavalt vajadusele ja nende eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Peenhäälestusoperatsioonid toimuvad enamasti pöördtehingutena, kuid need võivad toimuda ka otsetehingutena, valuutavahetustehingutena ja tähtajaliste hoiuste kogumisena. Peenhäälestusoperatsioonide teostamisel rakendatavaid instrumente ja menetluskorda kohandatakse sõltuvalt tehinguliigist ja operatsiooni konkreetsest eesmärgist. Peenhäälestusoperatsioone teostavad tavaliselt liikmesriikide keskpangad, kasutades kiirpakkumismenetlusi või kahepoolseid menetlusi. EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teostada EKP ise.

—

Lisaks sellele võib eurosüsteem teostada struktuurioperatsioone, lastes välja võlasertifikaate ning kasutades pöörd- ja otsetehinguid. Selliseid operatsioone teostatakse siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurilist positsiooni finantssektori suhtes (regulaarselt või ebaregulaarselt). Pöördtehingutena teostatavaid struktuurioperatsioone ja võlainstrumentide väljalaskmist viivad liikmesriikide keskpangad ellu tavapakkumismenetlustega. Otsetehingutena teostatavaid struktuurioperatsioone viiakse ellu kahepoolsete operatsioonidena.

1.3.2.   Püsivõimalused

Püsivõimaluste eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust, anda märku rahapoliitika üldistest suundumustest ja piirata pankadevahelise üleööturu intressimäärasid. Olenevalt teatavate operatsioonidele juurdepääsutingimuste täitmisest on juhul, kui kõlblikud osapooled sellekohast initsiatiivi näitavad, neil kasutada kaht liiki püsivõimalusi (vt ka tabel 1):

—

Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada liikmesriikide keskpankadelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust. Tavaolukorras ei kehti osapooltele vahendite kasutamise suhtes laenupiiranguid ega muid piiranguid peale piisava alusvara esitamise nõude. Laenamise püsivõimaluse intressimäär võetakse tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi ülemmääraks.

—

Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid. Tavaolukorras ei kehti osapooltele vahendite kasutamise suhtes ei hoiustamis- ega muid piiranguid. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär võetakse tavaliselt pankadevahelise üleööturu intressi alammääraks.

Püsivõimalusi haldavad liikmesriikide keskpangad detsentraliseeritult.

1.3.3.   Kohustuslik reserv

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib euroalal tegutsevate krediidiasutuste suhtes ja selle peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine). Iga asutuse reservinõue määratakse kindlaks tema bilansikomponentide põhjal. Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem institutsioonidel kasutada perioodi keskmist täitmist. Reservinõude täitmine määratakse kindlaks institutsiooni päeva keskmiste reservihoiuste põhjal arvestusperioodi jooksul. Institutsioonide kohustusliku reservi hoiused tasustatakse eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga.

1.4.   Osapooled

Eurosüsteemi rahapoliitiline raamistik on loodud selliselt, et tagatud oleks lai osapoolte valik. Institutsioonid, kelle suhtes kehtib EKPS põhikirja artikli 19.1 kohane kohustusliku reservi nõue, võivad kasutada püsivõimalusi ja osaleda avaturuoperatsioonides, mis põhinevad tavapakkumistel. Eurosüsteem võib peenhäälestusoperatsioonides osalema valida piiratud arvu osapooli. Otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid. Rahapoliitika huvides teostatavate valuutavahetustehingute puhul kasutatakse aktiivseid valuutaturu osalisi. Kõnealuste operatsioonide osapoolteks on ainult sellised eurosüsteemi valuutaturul teostatavateks sekkumisoperatsioonideks valitud institutsioonid, mis asuvad euroalal.

1.5.   Alusvara

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 18.1 peavad kõik eurosüsteemi laenuoperatsioonid (s.t likviidsust lisavad rahapoliitilised operatsioonid ja päevasisesed laenuoperatsioonid) tuginema piisavatele tagatistele. Eurosüsteemis on tehingute tagamiseks võimalik kasutada väga erinevaid varasid. Eurosüsteem on töötanud välja kõlblike tagatiste ühtse raamistiku, mida kasutatakse kõigis eurosüsteemi laenuoperatsioonides (edaspidi “ühtne loetelu”). Alates 1. jaanuarist 2007 vahetab see loetelu välja senise, majandus- ja rahaliidu loomisest kehtinud kaheastmelise tagatisvara süsteemi. Ühtne loetelu hõlmab nii turustatavaid kui ka turustamatuid varasid, mis vastavad eurosüsteemi poolt kogu euroala jaoks kindlaksmääratud kõlblikkuskriteeriumidele. Turustatavaid ja turustamatuid varasid ei eristata varade kvaliteedi ega nende kõlblikkuse järgi eurosüsteemi mitmesugusteks rahapoliitilisteks operatsioonideks, kuid siiski selle erinevusega, et tavaliselt ei kasuta eurosüsteem turustamatuid varasid otsetehinguteks. Kõiki kõlblikke varasid võib kasutada piiriüleselt, mida võib teha keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli (CCBM) vahendusel või turustatavate varade puhul Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste kaudu.

1.6.   Rahapoliitilise raamistiku muudatused

EKP nõukogu võib muuta eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi.

2. PEATÜKK

RAHAPOLIITILISTEKS OPERATSIOONIDEKS KÕLBLIKUD OSAPOOLED

2.1.   Üldkriteeriumid

Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide osapooled peavad vastama teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele. (6) Need kriteeriumid määratletakse selliselt, et eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone saaksid kasutada lai valik asutusi, et toetataks asutuste võrdset kohtlemist kogu euroalal ja tagataks, et osapooled täidavad teatavaid operatsioonilisi ja usaldatavusnõudeid:

—

Kõlblikeks osapoolteks saavad olla ainult sellised asutused, kelle suhtes kehtib EKPS põhikirja artikli 19.1 kohane eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem. Asutused, mis on vabastatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemist tulenevatest kohustustest (vt punkt 7.2), ei ole eurosüsteemi püsivõimaluste ja avaturuoperatsioonide jaoks kõlblikud osapooled.

—

Osapooled peavad olema finantsiliselt usaldusväärsed. Siseriiklikud asutused peavad nende suhtes rakendama vähemalt ühte EL/EMP ühtlustatud järelevalve vormi. (7) Osapooltena võib siiski aktsepteerida ka finantsiliselt usaldusväärseid asutusi, kelle suhtes rakendatakse võrreldava tasemega ühtlustamata siseriiklikku järelevalvet, nt selliste asutuste euroalal tegutsevaid filiaale, mille peakorter asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP).

—	Osapooled peavad vastama kõigile vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavates asjakohastes lepingutes või määrustes sätestatud toimimiskriteeriumidele, et tagada eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide tõhus teostamine.

Kõnealused kõlblikkuskriteeriumid on kogu euroalal ühtsed. Üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused võivad:

—	omada ligipääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ning

—	osaleda tavapakkumistel põhinevates eurosüsteemi avaturuoperatsioonides.

Asutus võib omada ligipääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ja tavapakkumistel põhinevatele avaturuoperatsioonidele ainult oma asukohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Kui asutus tegutseb (peakontori või filiaalide kaudu) mitmes liikmesriigis, on igal üksusel ligipääs kõnealustele operatsioonidele oma asukohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu olenemata asjaolust, et asutuse pakkumise võib igas liikmesriigis esitada ainult üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

2.2.   Kiirpakkumiste ja kahepoolsete operatsioonide osapoolte valimine

Otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid.

Rahapoliitilistel eesmärkidel teostatud valuutavahetustehingute puhul peavad osapooled olema suutelised teostama tulemuslikult suuremahulisi valuutatehinguid igasugustes turutingimustes. Valuutavahetustehingute osapoolte valik vastab euroalal asuvatele osapooltele, kes on valitud eurosüsteemi valuutaturul teostatavateks sekkumisoperatsioonideks. Valuutaturul teostatavate sekkumisoperatsioonide osapoolte valimise kriteeriumid ja kord on esitatud lisas 3.

Muude kiirpakkumismenetlustele ja kahepoolsetele menetlustele tuginevate operatsioonide (peenhäälestus-pöördtehingud ja tähtajaliste hoiuste kogumine) puhul valib iga liikmesriigi keskpank osapoolte kogumi oma asukoha liikmesriigis tegutsevate asutuste seast, mis vastavad osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Esmane valikukriteerium on aktiivsus rahaturul. Lisaks võib arvesse võtta ka muid kriteeriume, näiteks maaklerite tegevuse tulemuslikkust ja pakkumisvõimet.

Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide puhul kauplevad liikmesriikide keskpangad üksnes osapooltega, kes kuuluvad nende vastavate peenhäälestusoperatsioonide osapoolte hulka. Kui funktsionaalsetel põhjustel ei saa liikmesriigi keskpank iga operatsiooni puhul kaubelda kõigi oma peenhäälestusoperatsioonide osapooltega, toimub osapoolte valik kõnealuses liikmesriigis rotatsiooni korras, et tagada võrdne juurdepääs.

EKP nõukogu võib otsustada, kas erandlike asjaolude korral võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teostada EKP ise. Kui EKP peaks teostama kahepoolseid operatsioone, valib EKP võrdse juurdepääsu tagamiseks osapooled rotatsiooni korras nende euroalal tegutsevate osapoolte seast, kes on kõlblikud kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide jaoks.

2.3.   Sanktsioonid osapoolte kohustuste rikkumise korral

EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, mis rikuvad kohustusliku reservi kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, (8) Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4), (9) nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (10) arvestades muudatusi, ja Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9). (11) Asjakohased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes. Lisaks sellele võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõuete tõsise rikkumise korral peatada osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides.

Eurosüsteem võib kohaldada ja kohaldab osapoolte suhtes rahatrahve või peatab osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavate lepingute või määruste kohaselt, kui osapooled rikuvad vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavatest lepingutest või määrustest tulenevaid kohustusi nii, nagu allpool sätestatud.

See kehtib juhtudel, kui rikutakse pakkumiseeskirju (kui osapool ei saa üle kanda piisavalt suurt hulka alusvara, et katta likviidsuse lisamise operatsiooni raames talle määratud summa, või kui ta ei suuda esitada piisavat hulka sularaha, et arveldada talle likviidsuse absorbeerimise operatsiooni käigus määratud summa) ja kahepoolsete tehingute eeskirju (kui osapool ei saa esitada piisavat hulka kõlblikke alusvarasid või kui ta ei saa eraldada kokkulepitud kahepoolseks tehinguks piisaval hulgal sularaha).

Samuti kehtib see juhtudel, kui osapool rikub alusvara kasutamise eeskirju (kui osapool kasutab varasid, mis on kõlbmatud või kõlbmatuks muutunud või mida osapool ei saa kasutada näiteks seetõttu, et väljalaskja/garant ja osapool on lähedalt seotud või samased) ja kui rikutakse päevalõpukorra ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste kohta kehtivaid eeskirju (kui osapool, kelle arvelduskonto bilanss on päeva lõpus negatiivne, ei täida laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi).

Lisaks osapoolele, kes rikub eeskirju, võib peatamismeetmeid rakendada ka sama asutuse teistes liikmesriikides asuvate filiaalide suhtes. Teatavaks ajavahemikuks võib peatada osapoole osaluse kõigis edasistes rahapoliitilistes operatsioonides, kui see on erandliku meetmena vajalik rikkumise tõsiduse tõttu (näiteks sagedane või pikaajaline rikkumine).

Pakkumisoperatsioone, kahepoolseid tehinguid, alusvara, päevalõpuoperatsioone või laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi käsitlevate eeskirjade rikkumise korral liikmesriikide keskpankade kehtestatavad rahatrahvid arvutatakse eelnevalt kindlaksmääratud trahvimäära põhjal (nagu on sätestatud lisas 6).

2.4.   Juurdepääsu peatamine või lõpetamine usaldatavusnormatiividele viidates

Asjaomase liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavate lepingute või määruste kohaselt võib eurosüsteem usaldatavusnormatiividele viidates peatada või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitilistele instrumentidele.

Lisaks sellele võib osapoolte juurdepääsu peatamine või lõpetamine olla põhjendatud juhtudel, kui osapool jätab täitmata lepingulised kohustused, mis on määratletud liikmesriikide keskpankade rakendatavates lepingutes või määrustes.

3. PEATÜKK

AVATURUOPERATSIOONID

Avaturuoperatsioonid mängivad eurosüsteemi rahapoliitikas olulist rolli. Neid kasutatakse intressimäärade suunamiseks, turu likviidsuse juhtimiseks ja rahapoliitilise olukorra kajastamiseks. Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada nelja kategooriasse: põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, peenhäälestusoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid. Kasutatavatest instrumentidest on pöördtehingud peamised eurosüsteemi avaturuinstrumendid ning neid võib kasutada kõigis neljas operatsioonikategoorias, samal ajal kui võlasertifikaate võib kasutada struktuurilisteks absorbeerimisoperatsioonideks. Lisaks võib eurosüsteemis peenhäälestusoperatsioonide teostamiseks kasutada veel kolme instrumenti: otsetehinguid, valuutavahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist. Järgmistes punktides tutvustatakse üksikasjalikult eurosüsteemis kasutatavate eri liiki avaturuinstrumentide konkreetseid omadusi.

3.1.   Pöördtehingud

3.1.1.   Üldist

Instrumendi liik

Pöördtehingud on operatsioonid, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teostab laenuoperatsioone, kasutades kõlblikke varasid tagatisena. Pöördtehinguid kasutatakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide teostamiseks. Lisaks sellele võib eurosüsteem pöördtehinguid kasutada struktuuri- ja peenhäälestusoperatsioonideks.

Õiguslik olemus

Liikmesriikide keskpangad võivad pöördtehinguid teostada kas tagasiostulepingutena (s.t vara omandiõigus läheb üle kreeditorile ning osapooled lepivad kokku vastupidises tehingus, mille puhul vara läheb tulevikus uuesti üle võlgnikule) või tagatud laenudena (s.t varade kohta esitatakse täitmisele pööratav nõudeõigus, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks võlgnik). Täiendavaid sätteid tagasiostulepingutel põhinevate pöördtehingute kohta esitatakse vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavates lepingutes. Tagatud laenudel põhinevate pöördtehingute teostamiskord võtab arvesse eri liikmesriikides rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse loomiseks tagatise (nt pandi või loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

Intressitingimused

Tagasiostulepingu puhul vastab ostuhinna ja tagasiostuhinna vahe operatsiooni tähtajaks laenatud rahasummalt makstavale intressile, s.t tagasiostuhind sisaldab vastavat maksta jäänud intressi. Tagatud laenuna teostatava pöördtehingu intressimäära kindlaksmääramiseks rakendatakse ettenähtud intressimäära laenusumma suhtes operatsiooni tähtaja jooksul. Eurosüsteemi avaturu pöördoperatsioonide suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile “tegelik päevade arv/360”.

3.1.2.   Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid on olulisimad eurosüsteemi teostatavad avaturuoperatsioonid, millel on esmatähtis roll intressimäärade suunamisel, turu likviidsuse juhtimisel ja rahapoliitilise olukorra kajastamisel. Lisaks sellele tagatakse nendega rahandussektorile suur osa refinantseerimismahust.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	tegemist on likviidsust lisavate pöördoperatsioonidega;

—	neid teostatakse regulaarselt iga nädal; (12)

—	tavaliselt on nende tähtaeg üks nädal; (13)

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult;

—	neid teostatakse tavapakkumismenetlustena (vastavalt punktile 5.1);

—	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt punkt 2.1) vastavad osapooled võivad esitada pakkumisi põhilisteks refinantseerimisoperatsioonideks ning

—	põhiliste refinantseerimisoperatsioonide tagatisvaraks on kõlblikud nii turustatavad kui ka turustamatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.3.   Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Eurosüsteem teostab ka regulaarseid refinantseerimisoperatsioone, mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud ja mille eesmärk on pakkuda finantssektorile täiendavat pikemaajalist refinantseerimist. Nende operatsioonide osakaal refinantseerimise üldises mahus on väike. Selliste operatsioonide puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt turule märku anda ning toimib seega üldjuhul intressivõtjana. Sellest tulenevalt teostatakse pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tavaliselt muutuva intressimääraga pakkumistena ja aeg-ajalt märgib EKP jaotatavate operatsioonide mahu tulevastes pakkumistes ära. Erandjuhtudel võib eurosüsteem pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone teostada ka fikseeritud intressimääraga pakkumistena.

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	tegemist on likviidsust lisavate pöördoperatsioonidega;

—	neid teostatakse regulaarselt iga kuu; (12)

—	tavaliselt on nende tähtaeg kolm kuud; (13)

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult;

—	neid teostatakse tavapakkumismenetlustena (vastavalt punktile 5.1);

—	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt punkt 2.1) vastavad osapooled võivad esitada pakkumisi pikemaajalisteks refinantseerimisoperatsioonideks ning

—	pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turustatavad kui ka turustamatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.4.   Peenhäälestus-pöördoperatsioonid

Eurosüsteem võib peenhäälestusoperatsioone teostada avaturu pöördtehingutena. Peenhäälestusoperatsioonide eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Ootamatud turusuundumused eeldavad kiiret tegutsemist ja seepärast on soovitav hoida kõnealuste operatsioonide teostamise menetluskord ja operatsioonilised detailid paindlikud.

Peenhäälestus-pöördtehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	need tehingud võivad toimuda likviidsust lisavate või absorbeerivate operatsioonidena;

—	nende sagedust ei ole määratletud;

—	nende tähtaega ei ole määratletud;

—	likviidsust lisavaid peenhäälestus-pöördtehinguid teostatakse tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuigi välistatud ei ole ka kahepoolsed operatsioonid (vt 5. peatükk);

—	likviidsust absorbeerivaid peenhäälestus-pöördtehinguid teostatakse üldjuhul kahepoolsete operatsioonidena (vastavalt punktile 5.2);

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid operatsioone tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestus- pöördtehinguid teostada EKP);

—	eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt valida hulga osapooli, kes võivad osaleda peenhäälestus-pöördtehingutes ning

—	peenhäälestus-pöördoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turustatavad kui ka turustamatud varad (vt 6. peatükk).

3.1.5.   Struktuurilised pöördoperatsioonid

Eurosüsteem võib struktuurioperatsioone teostada avaturu pöördtehingutena, mille eesmärk on kohandada eurosüsteemi finantssektori struktuurilist positsiooni.

Nende operatsioonide omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	tegemist on likviidsust lisavate operatsioonidega;

—	nende sagedus võib olla regulaarne või ebaregulaarne;

—	nende tähtaega ei ole eelnevalt määratletud;

—	neid teostatakse tavapakkumismenetlustena(vt punkt 5.1);

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult;

—	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt punkt 2.1) vastavad osapooled võivad esitada pakkumisi struktuurilisteks pöördoperatsioonideks ning

—	struktuuriliste pöördoperatsioonide alusvaraks on kõlblikud nii turustatavad kui ka turustamatud varad (vt 6. peatükk).

3.2.   Otsetehingud

Instrumendi liik

Avaturu otsetehingud on tehingud, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul. Selliseid operatsioone teostatakse ainult struktuurilistel ja peenhäälestusega seotud eesmärkidel.

Õiguslik olemus

Otsetehing eeldab omandiõiguse täielikku üleminekut müüjalt ostjale, ilma et sellega seonduks omandiõiguse tagasiminek. Tehingud teostatakse tehinguks kasutatava võlainstrumendiga seotud turutavade kohaselt.

Hinnatingimused

Hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem tehingus kasutatavate võlainstrumentide puhul kõige üldisemalt heakskiidetud turutavade kohaselt.

Muud omadused

Eurosüsteemi otsetehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	need operatsioonid võivad toimuda likviidsust lisavana (otseost) või likviidsust absorbeerivana (otsemüük);

—	nende sagedust ei ole määratletud;

—	neid teostatakse kahepoolsete operatsioonidena (vt punkt 5.2);

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib peenhäälestus-otseoperatsioone teostada EKP);

—	otsetehingute puhul ei kehtestata osapoolte valikule eelnevaid piiranguid; ning

—	otsetehingute alusvarana kasutatakse tavaliselt ainult turustatavat vara (vt 6. peatükk).

3.3.   EKP võlasertifikaatide väljalaskmine

Instrumendi liik

EKP võib välja lasta võlasertifikaate eesmärgiga kohandada eurosüsteemi finantssektori struktuurilist positsiooni, et tekitada turul likviidsuspuudujääk (või seda suurendada).

Õiguslik olemus

Sertifikaadid määravad EKP võlakohustuse sertifikaadi hoidja ees. Sertifikaate lastakse välja ja hoitakse väärtpaberite registreerimisvormi kohaselt euroala väärtpaberidepositooriumides. EKP ei kehtesta piiranguid sertifikaatide võõrandatavusele. Täiendavaid sätteid EKP võlasertifikaatide kohta esitatakse konkreetsete sertifikaatide tingimustes.

Intressitingimused

Sertifikaate lastakse välja diskontomääraga, s.t neid lastakse välja alla nominaalmäära ja lunastatakse kehtivusaja lõppedes nominaalmäära alusel. Väljalaskesumma ja lunastamissumma vahe moodustab väljalaskesummalt sertifikaadi kehtivuse ajal kokkulepitud intressimääraga koguneva intressi. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile “tegelik päevade arv/360”. Väljalaskesumma arvutamist kirjeldatakse taustinfos 1.

Muud omadused

EKP võlasertifikaatide väljalaskmise omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	sertifikaate lastakse välja selleks, et absorbeerida turul likviidsust;

—	sertifikaate võib välja lasta regulaarselt või ebaregulaarselt;

—	sertifikaadid kehtivad kuni 12 kuud;

—	sertifikaate lastakse välja tavapakkumismenetlustega (vt punkt 5.1);

—	sertifikaatide pakkumine ja nendega arveldamine toimub detsentraliseeritult keskpankades ning

—	kõik üldistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt punkt 2.1) vastavad osapooled võivad esitada pakkumisi EKP võlasertifikaatide märkimiseks.

TAUSTINFO 1EKP võlasertifikaatide väljalaskmineVäljalaskesumma on: kus:

N	=	võlasertifikaadi nominaalsumma
rI	=	intressimäär (%)
D	=	võlasertifikaadi kehtivusaeg (päevades)
PT	=	võlasertifikaadi väljalaskesumma

3.4.   Valuutavahetustehingud

Instrumendi liik

Rahapoliitilistel eesmärkidel teostatud valuutavahetustehingud hõlmavad hetke- ja forvardtehinguid, milles euroga kaubeldakse välisvaluuta vastu. Neid kasutatakse peenhäälestuseks peamiselt eesmärgiga juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid.

Õiguslik olemus

Rahapoliitilistel eemärkidel teostatud valuutavahetustehingud on operatsioonid, mille puhul eurosüsteem ostab (või müüb) eurot hetketehinguga välisvaluuta vastu ja samal ajal müüb (või ostab) selle forvardtehinguga tagasi kindlaksmääratud tagasiostupäeval. Täiendavad sätted valuutavahetustehingute kohta sätestatakse vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavate lepinguliste eeskirjadega.

Valuuta ja vahetuskursi tingimused

Üldjuhul tegeleb eurosüsteem üksnes laialdaselt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb standardsete turutavade kohaselt. Iga valuutavahetustehingu puhul lepivad eurosüsteem ja osapooled kokku vahetustehingu kursivahes. See kursivahe väljendab forvardkursi ja hetkekursi vahelist erinevust. Euro-välisvaluutade vahetustehingute kursivahed noteeritakse üldiste turutavade kohaselt. Valuutavahetustehingute kursiarvutused on esitatud taustinfos 2.

Muud omadused

Valuutavahetustehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	need tehingud võivad toimuda likviidsust lisavate või absorbeerivate operatsioonidena;

—	nende sagedust ei ole määratletud;

—	nende tähtaega ei ole määratletud;

—	neid teostatakse kiirpakkumismenetluste või kahepoolsete operatsioonidena (vt 5. peatükk);

—	liikmesriikide keskpangad teostavad neid tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid valuutavahetustehinguid teostada EKP) ning

—	eurosüsteem võib punktis 2.2 ja lisas 3 määratletud kriteeriumide kohaselt valida piiratud hulga osapooli, kes võivad osaleda valuutavahetustehingutes.

TAUSTINFO 2Valuutavahetustehingud

S	=	euro (EUR) ja välisvaluuta (ABC) hetkekurss (tehingupäeval)
FM	=	euro ja välisvaluuta ABC forvardkurss tagasiostupäeval (M)
ΔM	=	euro ja ABC forvardkursi vahe tagasiostupäeval (M)
N(.)	=	valuuta hetkesumma; N(.)M on valuuta forvardsumma: või või

3.5.   Tähtajaliste hoiuste kogumine

Instrumendi liik

Eurosüsteem võib esitada osapooltele üleskutse paigutada intressiga tasustatavad tähtajalised hoiused osapoole asukohajärgse liikmesriigi keskpanka. Tähtajaliste hoiuste kogumine on kavandatud üksnes peenhäälestuseks, et absorbeerida likviidsust turul.

Õiguslik olemus

Osapooltelt vastuvõetud hoiused on tähtajalised ja fikseeritud intressimääraga. Liikmesriikide keskpangad ei anna hoiuste vastu tagatisi.

Intressitingimused

Hoiuste suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile “tegelik päevade arv/360”. Intressi makstakse hoiuse tähtaja möödumisel.

Muud omadused

Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused võib kokku võtta järgmiselt:

—	hoiuseid kogutakse likviidsuse absorbeerimiseks;

—	hoiuste kogumise sagedust ei ole määratletud;

—	hoiuste tähtaegu ei ole määratletud;

—	hoiuste kogumine toimub tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuid välistatud ei ole ka kahepoolsed operatsioonid (vt 5. peatükk);

—

liikmesriikide keskpangad teostavad hoiuste kogumist tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib tähtajaliste hoiuste (14) kahepoolset kogumist teostada EKP) ning eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt valida tähtajaliste hoiuste kogumiseks piiratud hulga osapooli.

4. PEATÜKK

PÜSIVÕIMALUSED

4.1.   Laenamise püsivõimalus

Instrumendi liik

Osapooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada kõlblike varade vastu liikmesriikide keskpankadelt üleöölikviidsust eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga (vt 6. peatükk). Püsivõimaluse eesmärk on rahuldada osapoolte ajutised likviidsusvajadused. Tavaoludes võetakse laenamise püsivõimaluse intressimäär pankadevahelise üleööturu intressi ülemmääraks. Püsivõimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused.

Õiguslik olemus

Liikmesriikide keskpangad võivad pakkuda likviidsust laenamise püsivõimaluse alusel kas üleöö tagasiostulepingutena (s.t vara omandiõigus läheb üle kreeditorile ning osapooled lepivad kokku pöördtehingus, mille puhul vara läheb järgmisel pangapäeval uuesti üle võlgnikule) või tagatud üleöölaenudena (s.t varade kohta esitatakse täitmisele pööratav võlakiri, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks võlgnik). Täiendavaid sätteid tagasiostulepingute kohta esitatakse vastava liikmesriigi keskpanga rakendatavates lepingutes. Tagatud laenudena likviidsuse pakkumise korra puhul võetakse arvesse eri liikmesriikides rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse loomiseks tagatise (pandi, loovutuse või hüpoteegi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

Kasutustingimused

Asutused, mis vastavad punktis 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada laenamise püsivõimalust. Laenamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil töötavad asjaomase riigi reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS) ja asjaomane väärtpaberiarveldussüsteem.

Iga äripäeva lõpus loetakse osapoolte päevasisene deebetjääk nende liikmesriigi keskpanga arvelduskontodel automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Püsivõimaluse kasutamise päevalõpukorda kirjeldatakse punktis 5.3.3.

Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa saamiseks võib osapool esitada taotluse osapoole tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangale. Selleks et liikmesriigi keskpank saaks taotluse samal päeval läbi vaadata, peab liikmesriigi keskpank saama taotluse kätte hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemisaega., (15), (16) Üldjuhul suletakse TARGET kell 18 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse 30 minuti võrra edasi reservide arvestusperioodi eurosüsteemi viimasel pangapäeval. Taotluses tuleb märkida laenu summa ning juhul, kui tehingu alusvara ei ole eelnevalt liikmesriigi keskpanka hoiule antud, tuleb tehingu jaoks esitatav alusvara määratleda.

Kui piisavate kõlblike alusvarade esitamise nõue välja arvata, siis ei ole laenamise püsivõimaluse alusel eraldatavate vahendite summa piiratud.

Tähtaeg ja intressitingimused

Laenamise püsivõimaluse alusel antud laenu tähtaeg kestab üle öö. Vahetult TARGETis osalevate osapoolte puhul makstakse laen tagasi järgmisel päeval, kui asjaomase liikmesriigi RTGS ja asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid töötavad, süsteemide avamise ajal.

Eurosüsteem teatab eelnevalt intressimäära, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile “tegelik päevade arv/360”. EKP võib intressimäära igal ajal muuta ning muudetud intressimäär jõustub kõige varem järgmisel eurosüsteemi pangapäeval. (17)  (18) Kõnealuse võimaluse kohast intressi makstakse koos laenu tagasimaksmisega.

Hoiustamise püsivõimaluse peatamine

Püsivõimaluse kasutamise luba antakse ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega. EKP võib igal ajal hoiustamise püsivõimaluse tingimusi kohandada või püsivõimaluse peatada.

4.2.   Hoiustamise püsivõimalus

Instrumendi liik

Osapooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust liikmesriikide keskpankades üleööhoiuste tegemiseks. Hoiustelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga intressi. Tavaoludes võetakse püsivõimaluse intressimäär pankadevahelise üleööturu intressi alammääraks. Hoiustamise püsivõimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused. (19)

Õiguslik olemus

Osapooltelt vastuvõetud üleööhoiustele tasutakse kindlaksmääratud suurusega intressi. Osapooltele ei anta hoiuste vastu tagatisi.

Kasutustingimused (20)

Asutused, mis vastavad punktis 2.1 määratletud osapoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisluba antakse asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Hoiustamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil asjaomase riigi RTGS on avatud.

Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa saamiseks peab osapool saatma taotluse oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangale. Selleks et liikmesriigi keskpank saaks taotluse samal päeval läbi vaadata, peab liikmesriigi keskpank saama taotluse kätte hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemist, mis on üldjuhul kell 18 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. (21)  (21) Hoiustamise püsivõimaluse kasutamisloa taotlemise tähtaega lükatakse 30 minuti võrra edasi reservide arvestusperioodi eurosüsteemi viimasel pangapäeval. Taotluses tuleb märkida püsivõimaluse alusel hoiustatav summa.

Summa, mille osapool võib püsivõimaluse alusel hoiustada, ei ole piiratud.

Tähtaeg ja intressitingimused

Hoiustamise püsivõimaluse alusel hoitava hoiuse tähtaeg kestab üle öö. Vahetult TARGETis osalevate osapoolte puhul lõpeb kõnealuse püsivõimaluse alusel hoitavate hoiuste tähtaeg järgmisel päeval, mil asjaomase liikmesriigi RTGS töötab, süsteemi avamise ajal.

Eurosüsteem teatab eelnevalt intressimäära, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile “tegelik päevade arv/360”. EKP võib intressimäära igal ajal muuta ning muudetud intressimäär jõustub kõige varem järgmisel eurosüsteemi pangapäeval. (22) Hoiustele makstakse intressi hoiuse tähtaja möödumisel.

Hoiustamise püsivõimaluse peatamine

Püsivõimaluse kasutamiseks antakse luba ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldiste rahapoliitiliste kaalutlustega. EKP võib igal ajal hoiustamise püsivõimaluse tingimusi kohandada või püsivõimaluse peatada.

5. PEATÜKK

MENETLUSED

5.1.   Pakkumismenetlused

5.1.1.   Üldist

Eurosüsteemi avaturuoperatsioone viiakse läbi tavaliselt pakkumismenetlustena. Need teostatakse kuues etapis, nagu näidatud taustinfos 3.

Eurosüsteemis eristatakse kaht liiki pakkumismenetlusi: tavapakkumismenetlused ja kiirpakkumismenetlused. Tavapakkumiste ja kiirpakkumiste menetluskord on identne, erineb vaid ajakava ja osapoolte valik.

Tavapakkumismenetlused

Tavapakkumismenetluste puhul kulub pakkumismenetluse väljakuulutamisest kuni otsuse tulemuste kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi (kui pakkumiste esitamise tähtaja lõppemisest otsuse tulemuste väljakuulutamiseni kulub ligikaudu kaks tundi). Joonis 1 annab ülevaate tavapakkumise teostamise tavapärasest ajagraafikust. Kui vajalikuks peetakse, võib EKP otsustada kohandada ajagraafikut konkreetsete operatsioonide korral.

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid (välja arvatud otsetehingud) teostatakse alati tavapakkumismenetlustena. Tavapakkumismenetlustes võivad osaleda osapooled, kes vastavad punktis 2.1 määratletud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele.

Kiirpakkumismenetlused

Kiirpakkumismenetlusi teostatakse tavaliselt poolteise tunni jooksul pärast pakkumismenetluse väljakuulutamist ning kinnitamine toimub vahetult pärast jaotamistulemuste väljakuulutamist. Kiirpakkumismenetluse teostamise tavapärast ajagraafikut tutvustab joonis 2. Vajaduse korral võib EKP otsustada kohandada ajalist raamistikku konkreetsete operatsioonide korral. Kiirpakkumismenetlust kasutatakse ainult peenhäälestusoperatsioonide raames. Eurosüsteem võib punktis 2.2 määratletud kriteeriumide ja menetluskorra kohaselt valida piiratud hulga osapooli, kes võivad osaleda kiirpakkumismenetlustes.

Fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga pakkumismenetlused

Eurosüsteem võib valida kas fikseeritud intressimääraga (mahupõhiste) või muutuva intressimääraga (intressipõhiste) pakkumismenetluste vahel. Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse puhul määrab EKP eelnevalt kindlaks intressimäära ning osapooled teevad pakkumisi summa kohta, mille ulatuses nad soovivad EKPga tehinguid teha eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga., (23) Muutuva intressimääraga pakkumise korral teevad osapooled pakkumisi rahasumma ja intressimäära kohta, millega nad soovivad tehinguid teha liikmesriigi keskpangaga. (24)

TAUSTINFO 3Pakkumismenetluste teostamise etapid

1. etapp	Pakkumise väljakuulutamine a. EKP teadaanne üldkasutatavate elektrooniliste kanalite kaudu b. Liikmesriikide keskpankade teadaanne siseriiklike elektrooniliste kanalite kaudu ja otse konkreetsetele osapooltele (kui vajalikuks peetakse)
2. etapp	Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine
3. etapp	Pakkumiste koondamine eurosüsteemi poolt
4. etapp	Pakkumiste jaotamine ja pakkumistulemuste väljakuulutamine a. EKP jaotamisotsus b. Jaotamistulemuste väljakuulutamine
5. etapp	Individuaalsete jaotamistulemuste kinnitamine
6. etapp	Tehingutega seotud arveldamine (vt punkt 5.3)

5.1.2.   Pakkumisoperatsioonide kalender

Põhilised ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Põhilisi ja pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone teostatakse eurosüsteemi soovitusliku kalendri kohaselt. (25) Kalender avaldatakse hiljemalt kolm kuud enne aasta algust, mille kohta see kehtib. Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tavapärased kauplemispäevad on näidatud tabelis 2. EKP eesmärk on tagada, et kõigis liikmesriikides asuvad osapooled saaksid osaleda nii põhilistes kui ka pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides. Seepärast kohandab EKP kõnealuste operatsioonide kalendri koostamise käigus tavapärast ajakava, et võtta arvesse eri liikmesriikide pangapühasid.

Struktuurioperatsioonid

Tavapakkumismenetlustena teostatavaid struktuurioperatsioone ei tehta varem koostatud kalendri kohaselt. Tavaliselt teostatakse neid ja nendega seotud arveldusi siiski ainult päevadel, mis on RKP pangapäevad (26) kõigis liikmesriikides.

Peenhäälestusoperatsioonid

Peenhäälestusoperatsioone ei tehta varem koostatud kalendri kohaselt. EKP võib otsustada peenhäälestusoperatsioonide teostamise mis tahes eurosüsteemi pangapäeval. Sellistes operatsioonides osalevad ainult selliste liikmesriikide keskpangad, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev langevad liikmesriigi keskpanga tööpäevale.

JOONIS 1

Tavapakkumismenetluste tavapärane ajagraafik (EKP (KESK-EUROOPA) AJAD)

JOONIS 2

Kiirpakkumismenetluste tavapärane ajagraafik

Tabel 2

Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tavapärased kauplemispäevad

Operatsiooni liik	Tavapärane kauplemispäev (T)
Põhilised refinantseerimisoperatsioonid	Iga teisipäev
Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid	Iga kalendrikuu viimane kolmapäev (27)

5.1.3.   Pakkumisoperatsioonide väljakuulutamine

Eurosüsteemi tavapakkumismenetlused kuulutatakse avalikult välja elektrooniliste kanalite kaudu. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad teatada pakkumisoperatsioonist osapooltele otse, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

—	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

—	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

—	operatsiooni liik (likviidsuse lisamine või absorbeerimine ja kasutatava rahapoliitilise instrumendi liik);

—	operatsiooni tähtaeg;

—	enampakkumise liik (fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga pakkumine);

—	teostamismeetod (Hollandi või Ameerika enampakkumine vastavalt määratlusele punktis 5.1.5);

—	operatsiooni kavandatud maht (tavaliselt ainult pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide puhul);

—	pakkumise fikseeritud intressimäär/hind/kursivahe (fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul);

—	minimaalne/maksimaalne vastuvõetav intressimäär/hind/kursivahe (vajaduse korral);

—	operatsiooni alguspäev ja tähtaeg (vajaduse korral) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul);

—	asjaomased valuutad ja valuuta, mille summa on fikseeritud (valuutavahetustehingute puhul);

—	pakkumiste arvutamiseks kasutatav hetketehingu viitekurss (valuutavahetustehingute puhul);

—	pakkumismahu ülempiir (kui see on olemas);

—	väikseim individuaalne jaotatav maht (kui see on olemas);

—	väikseim jaotusmäär (kui see on olemas);

—	pakkumiste esitamise ajakava;

—	sertifikaatide nimiväärtus (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul) ning

—	väljalaske ISIN-kood (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul).

Peenhäälestusoperatsioonide läbipaistvuse suurendamiseks kuulutab eurosüsteem tavaliselt kiirpakkumismenetlused avalikult varem välja. Erandolukorras võib EKP siiski otsustada jätta kiirpakkumismenetlustest eelnevalt avalikult teatamata. Kiirpakkumised kuulutatakse välja sama korra kohaselt kui tavapakkumised. Kiirpakkumiste puhul võtavad liikmesriikide keskpangad ühendust otse valitud osapooltega, olenemata sellest, kas pakkumine on avalikult välja kuulutatud või mitte.

5.1.4.   Osapoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

Osapoolte pakkumiste vorm peab vastama liikmesriikide keskpankade poolt asjaomase operatsiooni jaoks kindlaksmääratud näidisele. Pakkumised tuleb esitada selle liikmesriigi keskpangale, kus on asutuse tegevuskoht (peakontor või filiaal). Asutuse pakkumised võib igas liikmesriigis esitada vaid üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste korral peavad osapooled oma pakkumises nimetama summa, mille ulatuses nad soovivad liikmesriikide keskpankadega tehinguid teha. (28)

Muutuva intressimääraga pakkumiste puhul võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümnel erineval intressimäära/hinna/kursivahe tasemel. Osapooled peavad igas pakkumises nimetama summa, mille ulatuses nad soovivad liikmesriikide keskpankadega tehinguid teha, ja vastava intressimäära. (29)  (30) Intressimäärade pakkumine tuleb väljendada 0,01 protsendipunkti kordajates. Muutuva intressimääraga valuutavahetustehingu pakkumise puhul tuleb vahetustehingu kursivahe noteerida vastavalt kehtivale turutavale ning pakkumised tuleb väljendada kursivahe 0,01 kordajates.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide puhul on minimaalne pakkumissumma 1 000 000 eurot. Nimetatud summast suuremad pakkumised tuleb väljendada 100 000 euro kordajates. Peenhäälestus- ja struktuurioperatsioonide puhul kasutatakse samu miinimumpakkumisi ja kordajaid. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäära/hinna/kursivahe taseme suhtes.

Pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide jaoks määrab iga liikmesriigi keskpank kindlaks miinimumpakkumise summa vahemikus 10 000–1 000 000 eurot. Kindlaksmääratud miinimumpakkumise summast suuremad pakkumised tuleb väljendada 10 000 euro kordajates. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäärataseme suhtes.

EKP võib ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste välistamiseks kehtestada pakkumismahu ülempiiri. Selline pakkumismahu ülempiir esitatakse pakkumise avaliku väljakuulutamise teates.

Eeldatakse, et osapooled suudavad alati katta neile määratud summad piisava hulga kõlbliku alusvaraga. (31) Vastava liikmesriigi keskpanga rakendatavad lepingud või määrused võimaldavad kehtestada sanktsioone, kui osapoolele ei ole võimalik kanda üle piisaval hulgal tagatisvara või sularaha, et katta talle pakkumisoperatsiooniga määratud summa.

Pakkumised on tühistatavad kuni pakkumiste esitamise tähtajani. Pakkumised, mis esitatakse pärast pakkumise väljakuulutamisteates nimetatud tähtaega, on kehtetud. Tähtajast kinnipidamise üle otsustavad liikmeriikide keskpangad. Liikmesriikide keskpangad jätavad kõrvale kõik osapoole pakkumised, kui osapoole pakkumiste kogusumma on suurem kui EKP kehtestatud pakkumismahu ülempiir. Liikmesriikide keskpangad jätavad kõrvale ka kõik pakkumised, mis on pakkumiste alampiirist väiksemad või mis on aktsepteeritud intressimäära/hinna/kursivahe alammäärast väiksemad või ülemmäärast suuremad. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad jätta kõrvale kõik pakkumised, mis ei ole täielikud või mis ei ole vormistatud ametliku näidise järgi. Kui pakkumine jäetakse kõrvale, teatab vastava liikmesriigi keskpank oma otsuse osapoolele enne jaotamisotsuse tegemist.

5.1.5.   Pakkumiste jaotamise kord

Fikseeritud intressimääraga pakkumisoperatsioon

Fikseeritud intressimääraga pakkumise jaotamisel liidetakse osapooltelt saadud pakkumised kokku. Kui pakkumiste kogusumma on suurem kui kogu jaotatava likviidsuse summa, jaotatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt vastavalt jaotatava summa suhtele pakkumise kogusummasse (taustinfo 4). Igale osapoolele määratav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võib fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul siiski otsustada määrata igale pakkujale miinimumsumma/minimaalse osa.

TAUSTINFO 4Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamineJaotuse protsendimäär on: osapoolele i eraldatud summa on: kus

A	=	kogu jaotatud summa
n	=	osapoolte koguarv
ai	=	osapoole i pakkumise summa
kogu%	=	jaotuse protsendimäär
kogui	=	osapoolele i määratud kogusumma

Euros nomineeritud muutuva intressimääraga pakkumismenetlused

Likviidsust lisavate euros nomineeritud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamisel loetletakse pakkumised pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras. Esmajärjekorras rahuldatakse kõrgeima intressimääratasemega pakkumised ning järgnevaid madalama intressimääraga pakkumisi aktsepteeritakse, kuni kogu jaotatav likviidsus on ammendunud. Kui madalaima aktsepteeritud intressimäärataseme (s.t intressi piirmäära) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotamisele kuuluv summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt jaotamisele kuuluva summa suhtele intressi piirmääraga pakkumiste kogusummasse (vt taustinfo 5). Igale osapoolele määratud summa ümardatakse lähima euroni.

Likviidsust absorbeerivate muutuva intressimääraga pakkumiste (mida võib kasutada võlasertifikaatide väljalaskmiseks ja tähtajaliste hoiuste kogumiseks) jaotamisel järjestakse pakkumised väikseimast pakutud intressimäärast alates (või suurimast pakutud hinnast alates). Esmajärjekorras rahuldatakse madalaima intressimääratasemega (kõrgeima hinnaga) pakkumised ning seejärel aktsepteeritakse järgnevaid kõrgema intressimääraga pakkumisi (madalama hinnaga pakkumised), kuni kogu absorbeeritav likviidsus on ammendunud. Kui kõrgeima aktsepteeritud intressimäära (madalaima hinna) taseme (s.t intressi piirmäära/hinna) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotamisele kuuluv summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt jaotamisele kuuluva summa suhtele intressi piirmäära/hinnaga pakutud kogusummasse (vt taustinfo 5). Võlasertifikaatide väljalaskmiseks ümardatakse igale osapoolele määratud summa võlasertifikaatide nominaalväärtuse lähima kordajani. Muude likviidsust absorbeerivate operatsioonide puhul ümardatakse igale osapoolele määratud summa lähima euroni.

EKP võib muutuva intressimääraga pakkumismenetluste puhul siiski otsustada määrata igale edukale pakkujale miinimumsumma.

TAUSTINFO 5Eurodes noteeritud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine(näide viitab pakkumistele, mis on noteeritud intressimääradena)Intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal on:osapoolele i määratud summa intressi piirmääraga on:osapoolele i määratud kogusumma on:kus

A	=	kogu jaotatud summa
rs	=	osapoolte pakutud intressimäär s
n	=	osapoolte koguarv
a(rs)i	=	osapoole i pakutud summa intressimääraga s (rs)
a(rs)	=	pakkumise kogusumma intressimääraga s (rs)
r m	=	intressi piirmäär: likviidsust lisava pakkumise korral likviidsust absorbeeriva pakkumise korral
r m-1	=	intressi piirmäärale eelnev intressimäär (viimane intressimäär, mille korral pakkumised rahuldatakse täielikult): likviidsust lisava pakkumise korral likviidsust absorbeeriva pakkumise korral
kogu%(r m )	=	intressi piirmääraga jaotatava summa osakaal
kogu(rs)i	=	osapoolele i määratud summa intressimääraga s
kogu i	=	osapoolele i eraldatud kogusumma

Muutuva intressimääraga valuutavahetustehingute pakkumised

Likviidsust lisavate muutuva intressimääraga valuutavahetustehingute pakkumiste jaotamisel järjestatakse pakkumised väiksemast pakutud kursivahe noteeringust alates. (32) Esmajärjekorras rahuldatakse madalaima kursivahe noteeringuga pakkumised ning järgnevaid kõrgemaid kursivahe noteeringuid aktsepteeritakse, kuni jaotamisele kuuluv fikseeritud valuuta kogusumma on ammendunud. Kui kõrgeima aktsepteeritud kursivahe noteeringu (s.t kursivahe piirnoteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui allesjääv jaotatav summa, jaotatakse allesjääv summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt allesjääva jaotatava summa suhtele kursivahe piirnoteeringuga pakutud kogusummasse (vt taustinfo 6). Igale osapoolele määratud summa ümardatakse lähima euroni.

Likviidsust absorbeerivate muutuva intressimääraga valuutavahetustehingute pakkumiste jaotamisel järsjestatakse pakkumised suurimast pakutud kursivahe noteeringust alates. Kõigepealt rahuldatakse kõrgeima noteeringuga pakkumised ning järgnevaid madalamaid noteeringuid aktsepteeritakse, kuni absorbeeritava fikseeritud valuuta kogusumma on ammendunud. Kui madalaima aktsepteeritud noteeringu (s.t kursivahe piirnoteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui allesjääv jaotatav summa, jaotatakse allesjääv summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt allesjääva jaotatava summa suhtele piirnoteeringuga pakutud kogusummasse (vt taustinfo 6). Igale osapoolele määratud summa ümardatakse lähima euroni.

Enampakkumise liik

Muutuva intressimääraga pakkumiste puhul võib eurosüsteem rakendada kas ühtse või mitme intressimääraga enampakkumise menetlusi. Ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) puhul on kõigi rahuldatud pakkumiste suhtes kohaldatav intressimäär/hind/kursivahe samaväärne intressi piirmäära/piirhinna/kursivahe piirnoteeringuga (s.t sellega, mille puhul ammendub kogu jaotatav summa). Mitme intressimääraga enampakkumise (Ameerika enampakkumise) puhul on intressimäär/hind/kursivahe samaväärne igaks konkreetseks pakkumiseks esitatud intressimäära/hinna/kursivahega.

TAUSTINFO 6Muutuva intressimääraga valuutavahetustehingute pakkumiste jaotamineVahetustehingu kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal on:osapoolele i piirnoteeringu kohaselt määratud summa on:osapoolele i määratud kogusumma on:kus

A	=	kogu jaotatud summa
Δ s	=	osapoolte pakkumine kursivahe noteeringuga s
n	=	osapoolte koguarv
a(Δs) i	=	osapoole i pakutud summa kursivahe noteeringuga s (Δs)
a(Δs)	=	pakkumiste kogusumma kursivahe noteeringuga (Δs)
Δ m	=	kursivahe piirnoteering: likviidsust lisava valuutavahetustehingu korral likviidsust absorbeeriva valuutavahetustehingu korral
Δ m-1	=	kursivahe noteeringule eelnev piirnoteering (viimane vahetustehingu noteering, mille korral pakkumised rahuldatakse täielikult): likviidsust lisava valuutavahetustehingu korral likviidsust absorbeeriva valuutavahetustehingu korral
kogu%(Δ m )	=	kursivahe piirnoteeringu kohase jaotuse osakaal
kogu(Δ s )i	=	osapoolele i jaotatud summa noteeringuga s
kogu i	=	osapoolele i eraldatud kogusumma

5.1.6.   Tulemuste väljakuulutamine

Standard- ja kiirpakkumismenetluste tulemuste avalikuks väljakuulutamiseks kasutatakse elektroonilisi kanaleid. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad teatada pakkumisoperatsioonist osapooltele otse, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumistulemuste teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

—	pakkumisoperatsiooni viitenumber;

—	pakkumisoperatsiooni kuupäev;

—	operatsiooni liik;

—	operatsiooni tähtaeg;

—	eurosüsteemi osapoolte pakkumiste kogusumma;

—	pakkujate arv;

—	asjaomased valuutad (valuutavahetustehingute puhul);

—	kogu jaotatud summa;

—	jaotuse protsendimäär (fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul);

—	hetkekurss (valuutavahetustehingute puhul);

—	aktsepteeritud intressi piirmäär/piirhind/kursivahe piirnoteering ja selle kohaselt jaotatud summa osakaal (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul);

—	pakkumisintressi alammäär, pakkumisintressi ülemmäär ja kaalutud keskmine jaotusmäär (mitme intressimääraga enampakkumise puhul);

—	operatsiooni alguspäev ja tähtaeg (vajaduse korral) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul);

—	väikseim individuaalne määratud summa (kui see on olemas);

—	väikseim jaotusmäär (kui see on olemas);

—	sertifikaatide nimiväärtus (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul) ning

—	väljalaske ISIN-kood (võlasertifikaatide väljalaskmise puhul).

Liikmesriikide keskpangad kinnitavad otse edukale osapoolele konkreetse jaotuse tulemused.

5.2.   Kahepoolsete operatsioonide kord

Üldist

Liikmesriikide keskpangad võivad teostada operatsioone kahepoolsete menetluste vormis. (33) Selliseid menetlusi võib kasutada tasandavateks avaturuoperatsioonideks ja struktuurioperatsioonideks. Laiemas tähenduses võib neid määratleda kui menetlust, mille puhul eurosüsteem teostab tehingu ühe või mitme osapoolega ilma pakkumiseta. Seoses sellega on võimalik eristada kaht liiki kahepoolseid menetlusi: operatsioonid, mille puhul eurosüsteem võtab ühendust otse osapooltega, ja operatsioonid, mis teostatakse väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu.

Otsekontakt osapooltega

Selle tehingu puhul võtavad liikmesriikide keskpangad ühendust otse ühe või mitme samasse riiki kuuluva osapooltega, kes valitakse välja punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt. Liikmesriikide keskpangad otsustavad EKP antud täpsete juhtnööride kohaselt, kas sõlmida osapooltega lepingut. Tehingutega seotud arveldamine toimub liikmesriikide keskpankade kaudu.

Kui EKP nõukogu peaks otsustama, et erandolukorras võib kahepoolseid operatsioone teostada ka EKP ise (või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat liikmesriikide keskpanka), kohandatakse selliste operatsioonide menetluskorda vastavalt. Sellisel juhul võtab EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsevad liikmesriikide keskpangad) ühendust otse ühe või mitme euroalal tegutseva osapoolega, kes valitakse välja punktis 2.2 määratletud kriteeriumide kohaselt. EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsevad liikmesriikide keskpangad) otsustavad, kas sõlmida osapooltega lepingut või mitte. Tehingutega seotud arveldamine toimuks siiski detsentraliseeritult liikmesriikide keskpankade kaudu.

Kahepoolseid operatsioone, mis põhinevad otsekontaktil osapooltega, võib kasutada pöördtehingute, otsetehingute, valuutavahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste kogumise jaoks.

Väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu teostatavad operatsioonid

Liikmesriikide keskpangad võivad otsetehinguid teostada väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu. Selliste operatsioonide puhul ei ole osapoolte valik eelnevalt piiratud ning menetlusi kohandatakse vastavalt turutavadele, mis tehingu objektiks oleva võlainstrumendi suhtes kehtivad. EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib EKP ise (või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat liikmesriikide keskpanka) teostada peenhäälestus-otseoperatsioone väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu.

Kahepoolsete operatsioonide väljakuulutamine

Kahepoolsetest operatsioonidest tavaliselt avalikult ette ei teatata. Lisaks sellele võib EKP otsustada kahepoolse operatsiooni tulemused avalikult välja kuulutamata jätta.

Tehingupäevad

EKP võib otsustada kahepoolsete peenhäälestusoperatsioonide teostamise eurosüsteemi mis tahes pangapäeval. Sellistes operatsioonides osalevad ainult niisuguste liikmesriikide keskpangad, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev langevad riigi keskpanga tööpäevale.

Struktuurilise otstarbega kahepoolseid otseoperatsioone ja nendega seotud arveldusi teostatakse tavaliselt päevadel, mis on RKP pangapäevad kõigis liikmesriikides.

5.3.   Arvelduskord

5.3.1.   Üldist

Eurosüsteemi püsivõimaluste kasutamisega või avaturuoperatsioonides osalemisega seotud rahaliste tehingute arveldamine toimub liikmesriigi keskpangas asuvatel osapoolte kontodel (või TARGETis osalevate arvelduspankade kontodel). Rahaliste tehingute arveldamine toimub alles pärast seda (või samal ajal), kui operatsiooni alusvara on lõplikult üle kantud. See tähendab, et alusvara tuleb kas eelnevalt hoiustada liikmesriigi keskpangas olevale depooarvele või sellega tuleb arveldada kõnealuses liikmesriigi keskpangas päevasiseselt ülekandega makse vastu. Alusvara ülekanne teostatakse osapoolte väärtpaberite arvelduskontode kaudu väärtpaberiarveldussüsteemis, mis vastab EKP miinimumnõuetele. (34) Kui osapoolel ei ole depooarvet liikmesriigi keskpangas või väärtpaberite arvelduskontot EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis, võib ta alusvaraga arveldamiseks kasutada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberite arvelduskontot või depooarvet.

Täiendavaid sätteid arvelduskorra kohta esitatakse lepingutes, mida liikmesriikide keskpangad (või EKP) konkreetse rahapoliitilise instrumendi suhtes rakendavad. Siseriiklike õiguslike ja tegutsemistavade tõttu võib arvelduskord eri liikmesriikide keskpankades pisut erineda.

Tabel 3

Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide tavapärased arvelduspäevad (35)

Rahapoliitiline instrument	Tavapakkumismenetlustel põhinevate operatsioonide arvelduspäev	Kiirpakkumismenetlustel või kahepoolsetel menetlustel põhinevate operatsioonide arvelduspäev
Pöördtehingud	T + 1 (36)	T
Otsetehingud	-	Alusvara puhul kehtiva turutava kohaselt
Võlasertifikaatide väljalaskmine	T + 1	-
Valuutavahetustehingud	-	T, T + 1 või T + 2
Tähtajaliste hoiuste kogumine	-	T

5.3.2.   Avaturuoperatsioonide arveldamine

Tavapakkumismenetlustel põhinevad avaturuoperatsioonid (s.t põhilised refinantseerimisoperatsioonid, pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurioperatsioonid) arveldatakse tavaliselt esimesel päeval pärast kauplemispäeva, mil kõik asjaomased siseriiklikud RTGSid ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud. Põhimõtteliselt on eurosüsteemi eesmärk teostada oma avaturuoperatsioonidega seotud tehingute arveldused samal ajal kõigis liikmesriikides kõigi osapooltega, kes on esitanud piisava alusvara. Tulenevalt operatsioonidega seotud piirangutest ja väärtpaberiarveldussüsteemi tehnilistest omadustest võib avaturuoperatsiooni arvelduse ajastus euroalal olla päeva lõikes erinev. Põhiliste ja pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide arveldusaeg langeb tavaliselt kokku vastava tähtajaga eelmise operatsiooni tagasimakseajaga.

Eurosüsteemi eesmärk on teostada kiirpakkumismenetlustel ja kahepoolsetel menetlustel põhinevate avaturuoperatsioonide arveldused kauplemispäeval. Funktsionaalsetel põhjustel võib eurosüsteem nende operatsioonide, eelkõige otsetehingute (peenhäälestuse jaoks ja struktuursel otstarbel) ja valuutavahetustehingute tegemiseks aeg-ajalt kasutada muid arvelduspäevi (vt tabel 3).

5.3.3.   Päevalõpukord

Päevalõpukord on määratletud liikmesriikide RTGSe ja TARGETit käsitlevates dokumentides. Üldjuhul suletakse TARGET kell 18 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Pärast sulgemisaega ei võta liikmesriigi RTGSid vastu uusi maksekorraldusi, kuid enne sulgemisaega vastuvõetud maksekorralduste töötlemine jätkub. Osapooled peavad esitama taotlused laenamise püsivõimaluse või hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks asjaomase liikmesriigi keskpangale hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemisaega. (37)

Kui päevalõpu kontrollprotseduuri lõpetamise järel on kõlbliku osapoole (siseriikliku RTGSi) arvelduskonto saldo negatiivne, loetakse seda automaatselt laenamise püsivõimaluse kasutamisloa taotluseks (vt punkti 4.1).

6. PEATÜKK

KÕLBLIKUD VARAD

6.1.   Üldist

EKPSi põhikirja artikliga 18.1 lubatakse EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel tegutseda rahaturgudel, müüa ja osta alusvara otse või tagasiostulepingutega, ning nõutakse, et kõigi eurosüsteemi laenuoperatsioonide aluseks peavad olema piisavad tagatised. Sellest tulenevalt toetuvad kõik eurosüsteemi likviidsust lisavad operatsioonid alusvarale, mille osapooled on esitanud kas vara omandi üleandmise teel (otsetehingute või tagasiostulepingute puhul) või asjaomase vara kohta esitatava pandiga või loovutuse või hüpoteegi kujul (tagatud laenude puhul). (38)

Et kaitsta eurosüsteemi tema rahapoliitiliste operatsioonidega seotud kahjude eest, tagada osapoolte võrdne kohtlemine ja suurendada töö tulemuslikkust ning läbipaistvust, peavad alusvarad vastama teatavatele kriteeriumidele, et neid loetaks eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikeks. Eurosüsteem on töötanud välja kõikidele eurosüsteemi laenuoperatsioonidele ühise kõlblike varade loetelu. See ühtne loetelu jõustub 1. jaanuaril 2007 ning vahetab välja senise kaheastmelise süsteemi, mis on kehtinud alates majandus- ja rahaliidu loomisest ning mille kasutamine lõpetatakse 31. maiks 2007. (39)

Ühtne loetelu hõlmab kaht varaliiki – turustatavad varad ja turustamatud varad. Neid ei eristata kvaliteedi ega kõlblikkuse järgi eurosüsteemi mitmesugusteks rahapoliitilisteks operatsioonideks, välja arvatud see, et turustatavaid varasid eurosüsteem otsetehinguteks ei kasuta. Eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikke varasid võib kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Mõlema varaliigi kõlblikkuskriteeriumid on kogu euroalal ühtsed (40) ning määratletud punktis 6.2. Et mõlemad varaliigid vastaksid samadele krediidistandarditele, on loodud eurosüsteemi krediidihindamisraamistik (ECAF), mis tugineb mitmesugustele hindamisallikatele. Menetlusi ja eeskirju, millega tagatakse ja kontrollitakse eurosüsteemi kõrgete krediidistandardite nõude täitmist kõikide kõlblike tagatiste puhul, kirjeldatakse punktis 6.3. Alusvara suhtes kehtivaid riskiohjemeetmeid ja hindamispõhimõtteid kirjeldatakse punktides 6.4 ja 6.5. Eurosüsteemi osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt (vt punkt 6.6).

6.2.   Alusvara kõlblikkuse määratlus

EKP koostab, haldab ja avaldab turustatavate ja rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblike varade loetelu. (41) Turustamatute varade kohta ei avalda EKP ei kõlblike varade ega kõlblike võlgnike/garantide loetelu.

6.2.1.   Turustatavate varade kõlblikkuskriteeriumid

Rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud on EKP väljalastud võlasertifikaadid ja kõik võlainstrumendid, mille liikmesriikide keskpangad on oma riigis välja lasknud enne euro kasutuselevõttu.

Ülejäänud turustatavate varade kõlblikkus määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal (vt ka tabel 4):

Vara liik

Tegemist peab olema võlainstrumentidega, mida iseloomustavad järgmised omadused:

(a)	fikseeritud, tingimusteta põhisumma; ja

(b)

kupong, millega ei või kaasneda negatiivne rahakäive. Lisaks sellele peaks kupong olema üks järgmistest: 1) nullkupong, 2) fikseeritud intressimääraga kupong või 3) ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud viiteintressiga. Kupong võib olla seotud väljalaskja enda reitingu muutumisega. Lisaks sellele on kõlblikud ka inflatsioonimääraga indekseeritud võlakirjad.

Need omadused peavad säilima kuni kohustuse lunastamiseni. Võlainstrumendid ei tohi anda põhisumma ja/või intressimäära suhtes õigusi, mis on allutatud sama väljalaskja muude võlainstrumentide omanike õigustele.

Nõue a ei kehti varadega tagatud väärtpaberite kohta; erandiks on võlakirjad, mille krediidiasutused on välja lasknud vastavalt investeerimisfondide direktiivi (42) artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele (mida nimetatakse ka kaetud pangavõlakirjadeks). Varaga tagatud väärtpaberite (v.a kaetud pangavõlakirjad) kõlblikkust hindab eurosüsteem järgmiste kriteeriumide põhjal.

Väärtpaberite tagatiseks olevad rahavooge tekitavad varad:

(a)

peavad olema algatajalt või vahendajalt väärtpaberistamise teel omandatud eriotstarbelise finantsettevõtte poolt kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega viisil mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral; ja

(b)	ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt, krediidiriskiga seotud väärtpaberitest vms nõuetest, mis tulenevad krediidiriski ülekandmisest krediidituletistehingute kaudu.

Struktureeritud väljalaske korral ei või rühmad või allrühmad selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama väljalaske teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks ning seda peetakse eelistatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi või allrühmi või see on viimane alusvara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet.

Eurosüsteem jätab endale õiguse küsida igalt asjaomaselt kolmandalt isikult (nagu näiteks väljalaskjalt, algatajalt või väljalaske korraldajalt) mis tahes selgitust ja/või õiguslikku kinnitust, mida ta peab vajalikuks, et hinnata varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkust rahapoliitilisteks operatsioonideks.

Krediidistandardid

Võlainstrument peab vastama kõrgetele krediidistandarditele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turustatavate varade kohta (vt punkt 6.3.2).

Väljalaskmiskoht

Võlainstrument peab olema deponeeritud/registreeritud (välja lastud) sellises EMP keskpangas või väärtpaberite keskdepositooriumis, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele. (43) Kui turustatava võlakirja on välja lasknud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte (44) millele tunnustatud reitinguagentuur ei ole andnud hinnangut, peab selle väljalaskmiskoht olema euroala.

Arvelduskord

Võlainstrument peab olema väärtpaberite registreerimissüsteemis ülekantav. Neid tuleb hoida ja nendega arveldada euroalal eurosüsteemi konto kaudu või EKP kehtestatud standarditele vastava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu selliselt, et realiseerimise suhtes kehtib euroala riigi õigus.

Kui väärtpaberite keskdepositoorium, kus vara on välja lastud, ja väärtpaberiarveldussüsteem, kus seda hoitakse, ei ole üks ja sama asutus, peab nende kahe asutuse vahel olema EKP poolt heaks kiidetud ühendus. (45)

Vastuvõetavad turud

Võlainstrumendid peavad olema kauplemisse lubatud reguleeritud turul, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EMÜ finantsinstrumentide turgude kohta, (46) või olema kaubeldavad teatavatel EKP poolt määratletud reguleerimata turgudel. (47) Reguleerimata turgude hindamisel kasutab eurosüsteem kolme põhimõtet – ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus. (48)

Väljalaskja/garandi tüüp

Võlainstrumentide väljalaskjad või garandid peavad olema keskpangad, avaliku sektori asutused, erasektori isikud või rahvusvahelised või riigiülesed institutsioonid. Võlainstrumendid, v.a kaetud pangavõlakirjad, mille on välja lasknud krediidiasutused, on rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud ainult siis, kui need on lubatud kauplemisele reguleeritud turul (vt eespool).

Väljalaskja/garandi tegutsemiskoht

Väljalaskja peab olema asutatud EMPs või ühes kümnest EMP-välisest riigist (G10). (49) Viimasel juhul loetakse võlainstrumente kõlblikeks üksnes juhul, kui eurosüsteem veendub, et tema õigused on vastava EMP-välise riigi seaduste kohaselt ja eurosüsteemile vastuvõetavalt kaitstud. Seepärast tuleb enne varade kõlblikuks tunnistamist eurosüsteemile esitada sellele vormilt ja sisult vastuvõetav õiguslik hinnang. Varaga tagatud väärtpaberite väljalaskja peab olema asutatud EMPs.

Garandid peavad olema asutatud EMPs.

Rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid on kõlblikud väljalaskjad/garandid olenemata sellest, kus nad asutatud on. Kui turustatava võlainstrumendi on välja lasknud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte, millel ei ole reitinguagentuuri reitingut, peab see või selle garant olema asutatud euroalal.

Nimiväärtuse vääring

Võlainstrumendid peavad olema nomineeritud eurodes. (50)

6.2.2.   Turustamatute varade kõlblikkuskriteeriumid

Kõlblike varade ühtses loendis on kaht liiki turustamatuid varasid: krediidinõuded ning hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid. (51)

Krediidinõuded

Krediidinõuded (52) peavad selleks, et need loetaks tagatiskõlblikeks, vastama järgmistele kõlblikkuskriteeriumidele (vt ka tabel 4):

—

Vara liik: tegemist peab olema krediidinõudega, mis kujutab endast võlakohustust mõne eurosüsteemi osapoole ees. Tagatiseks kõlbavad ka kahaneva saldoga krediidinõuded, s.t laenud, mille põhisummat ja intressi makstakse tagasi kokkulepitud graafiku järgi. Tagatiseks ei kõlba kasutamata krediidiliinid (nt uuenevate krediidinõuete kasutamata võimalused), arvelduslaenud jooksevkontodel ning akreditiivid (mis annavad krediidi kasutamise loa, kuid ei ole iseenesest krediidinõuded). Sündikaatlaenude puhul loetakse sündikaati kuuluva liikme laenuosa tagatiskõlblikuks krediidinõudeks. Krediidinõuded ei tohi anda laenu põhisumma ja/või intressi suhtes õigusi, mis on allutatud sama väljalaskja teiste krediidinõuete või võlainstrumentide omanike õigustele. Krediidinõuetel peab olema a) fikseeritud, tingimusteta põhisumma ja b) intressimäär, millega ei tohi kaasneda negatiivne rahavoog. Lisaks sellele peaks intressimäär olema üks järgmisest: a) nullkupongi laadi; b) fikseeritud; või c) ujuv ning seotud teise, viiteintressimääraga. Need omadused peavad säilima kuni kohustuse lunastamiseni.

—

Väljalaskja/garandi tüüp: Kõlblikeks võlgnikeks või garantideks loetakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted, (53) avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid. Iga võlgnik vastutab asjaomase krediidinõude täieliku lunastamise eest ise ja teistest eraldi (kaasvõlgnike ühisvastutus on välistatud).

—	Võlgniku/garandi tegutsemiskoht: Võlgnikud/garandid peavad olema asutatud euroalal. Rahvusvaheliste ja riigiüleste institutsioonide kohta see nõue ei kehti.

—	Krediidistandardid: Krediidinõuete kvaliteeti hinnatakse võlgnike/garantide krediidivõime põhjal. Krediidinõuded peavad vastama kõrgetele krediidistandarditele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirjades turustatavate varade kohta (vt punkt 6.3.3).

—

Minimaalne suurus: Kui osapool esitab krediidinõude tagatiseks (ehk mobiliseerib selle), peab see olema teatava minimaalse suurusega. Üleminekuajal (1.1.2007–31.12.2011) määrab siseriiklike krediidinõuete minimaalse suuruse kindlaks iga riigi keskpank ise. Kui krediidinõudeid kasutatakse tagatisena piiriüleselt, kehtib üleminekuajal ühtne minimaalne suurus 500 000 eurot. (54) Alates 1. jaanuarist 2012 kehtib kogu euroalal kõikide krediidinõuete suhtes ühtne miinimumkünnis 500 000 eurot.

—	Menetluskord: Krediidinõudeid tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastava riigi dokumentatsioonis.

—

Reguleeriv õigus: Krediidinõude lepingu ning osapoole ja riigi keskpanga vahelise lepingu suhtes krediidinõude tagatiseks seadmise kohta (krediidinõude mobiliseerimise leping) peab kehtima euroala liikmesriigi õigus. Peale selle ei tohi a) osapoole, b) krediidiandja, c) krediidisaaja, d) garandi (vajaduse korral), e) krediidinõude lepingu ja f) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes kehtida rohkem kui kahe liikmesriigi õigus.

—	Nimiväärtuse vääring: Krediidinõuded peavad olema nomineeritud eurodes. (55)

Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid

Hüpoteegitagatisega turustamatute võlainstrumentide suhtes kehtivad järgmised kõlblikkuskriteeriumid (vt ka tabel 4):

—

Vara liik: Tegemist peab olema võlainstrumendiga (veksli või lihtveksliga), mille tagatiseks on eluasemehüpoteekide kogum ja mida ei saa täielikult väärtpaberistada. Tagatiseks olevate varade kogumis peab olema võimalik varasid välja vahetada. Samuti peab olema tagatud, et eurosüsteemi loetakse krediidiandjate suhtes prioriteetseks (v.a krediidiandjad, kes on vabastatud riiklikel põhjustel). (56) Hüpoteegitagatisega turustamatutel võlainstrumentidel peab olema a) fikseeritud, tingimusteta põhisumma ja b) intressimäär, millega ei tohi kaasneda negatiivne rahavoog.

—	Krediidistandardid: Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid peavad vastama kõrgetele krediidistandarditele. Seda hinnatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku selle osa abil, mis reguleerib selliseid võlainstrumente (vt punkt 6.3.3).

—	Väljalaskja tüüp: Kõlblikud väljalaskjad on kõlblikest osapooltest krediidiasutused.

—	Väljalaskja tegutsemiskoht: Väljalaskja asukoht peab olema euroalal.

—	Menetluskord: Hüpoteegitagatisega turustamatuid võlainstrumente tuleb menetleda vastavalt eurosüsteemi korrale, nagu see on määratletud vastava riigi dokumentatsioonis.

—	Nimiväärtuse vääring: Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid peavad olema nomineeritud eurodes. (55)

6.2.3.   Täiendavad nõuded kõlblike varade kasutamisel

Täiendavad õiguslikud nõuded krediidinõuete kohta

Selleks et krediidinõudega tekiks kindlasti kehtiv tagatis ning krediidinõuet oleks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud täiendavad õiguslikud nõuded. Need on seotud järgmisega:

—	krediidinõude olemasolu kontroll;

—	võlgniku teavitamine krediidinõude mobiliseerimisest või selle registreerimine;

—	pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine;

—	krediidinõude mobiliseerimisega seotud piirangute puudumine;

—	krediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine.

Need õiguslikud nõuded on täpsustatud lisas 7. Siseriiklikust õigusest tulenevad muud üksikasjad on sätestatud siseriiklikes õigusaktides.

Kõlblike varade kasutamise eeskirjad

Turustatavaid varasid võib kasutada kõikideks alusvaraga tagatud rahapoliitilisteks operatsioonideks, s.t avaturu pöörd- ja otsetehinguteks ning laenamise püsivõimaluseks. Turustamatuid varasid võib kasutada avaturu pöördtehingute ja laenamise püsivõimaluse alusvarana. Eurosüsteemi otsetehinguteks neid ei kasutata. Kõiki turustatavaid ja turustamatuid varasid võib samuti kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Olenemata sellest, kas turustatav vara vastab või ei vasta kõikidele kõlblikkuskriteeriumidele, ei tohi osapool tagatiseks esitada vara, mille väljalaskja või garant on ta ise või mõni muu isik, kellega tal on lähedane side. (57)

Lähedane side viitab olukorrale, kus osapool on seotud kõlblike varade väljalaskjaga/võlgnikuga/garandiga järgmistel võimalikel põhjustel:

(i)

osapoolele kuulub 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist või üks või mitu ettevõtet, mille kapitalist suurem osa kuulub osapoolele, omab 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist või osapool ning üks või mitu ettevõtet, mille kapitalist kuulub suurem osa osapoolele, omavad koos 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist, või

(ii)

väljalaskjale/võlgnikule/garandile kuulub 20 % või rohkem osapoole kapitalist või üks või mitu ettevõtet, mille kapitalist suurem osa kuulub väljalaskjale/võlgnikule/garandile, omab 20 % või rohkem osapoole kapitalist või väljalaskja/võlgnik/garant ning üks või mitu ettevõtet, mille kapitalist kuulub suurem osa väljalaskjale/võlgnikule/garandile, omavad koos 20 % või rohkem osapoole kapitalist, või

(iii)

suurem osa nii osapoole kui ka väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist kuulub kolmandale isikule kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu, kelle kapitalist suurem osa kuulub kolmandale isikule.

See lähedast sidet käsitlev säte ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedase sidemega osapoole ning EMP riikide ametivõimude vahel (kaasa arvatud siis, kui ametivõim on väljalaskja/võlgniku/garandi käendaja); b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on välja lastud vastavalt avatud investeerimisfondide direktiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele; või c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega.

Peale selle võivad riikide keskpangad keelduda tagatisena aktsepteerimast järgmisi turustatavaid ja turustamatuid varasid, isegi kui need vastavad kõigile kõlblikkuskriteeriumidele:

—	võlainstrumendid, mille tähtaeg saabub enne sellise rahapoliitilise operatsiooni aegumistähtaega, mille alusvarana seda kasutatakse, (58) või

—	võlainstrumendid, mille tuluvoog (nt kupongimaksed) kestab kuni selle rahapoliitilise operatsiooni aegumispäevani, mille alusvarana neid kasutatakse.

Kõik kõlblikud turustatavad ja turustamatud varad peavad kogu euroalal olema piiriüleselt kasutatavad. See tähendab, et kõigil eurosüsteemi osapooltel peab olema võimalus kasutada kõlblikke varasid oma siseriiklike väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste kaudu (turustatavate varade korral) või muul õiguspärasel viisil krediidi saamiseks oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast (vt punkt 6.6).

Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud varad

Kõlblikkuskriteeriumid	Turustatavad varad (59)	Turustamatud varad (60)
Vara liik	EKP võlasertifikaadid Muud turustatavad võlainstrumendid (61)	Krediidinõuded	Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid
Krediidistandardid	Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi turustatavaid varasid käsitlevate eeskirjade kohaselt. (61)	Võlgnik/garant peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Krediidivõimet hinnatakse ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.	Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi hüpoteegitagatisega turustamatuid võlainstrumente käsitlevate eeskirjade kohaselt.
Väljalaskmiskoht	EMP (61)	Ei kohaldata.	Ei kohaldata.
Arveldamise/töötlemise kord	Arvelduskoht: euroala. Instrumendid peavad olema tsentraalselt hoiustatud keskpanka või EKP miinimumnõuetele vastavasse väärtpaberiarveldussüsteemi.	Eurosüsteemis kehtiv kord.	Eurosüsteemis kehtiv kord.
Väljalaskja/võlgniku/garandi tüüp	Keskpangad Avalik sektor Erasektor Rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid	Avalik sektor Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted Rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid	Krediidiasutused
Väljalaskja/võlgniku/garandi tegevuskoht	Väljalaskja (61): EMP või EMP-välised G10 riigid Gararnt (61): EMP	Euroala	Euroala
Vastuvõetavad turud	Reguleeritud turud EKP-le vastuvõetavad reguleerimata turud	Ei kohaldata	Ei kohaldata
Vääring	Euro	Euro	Euro
Minimaalne suurus	Ei kohaldata	Krediidinõude esitamise ajal kehtiv madalaim lävi. 1.1.2007 kuni 31.12.2011: — siseriikliku kasutuse korral: riigi keskpanga valikul; — piiriülese kasutuse korral: ühtne lävi 500 000 eurot. (62) Alates 1.1.2012:kogu euroalale ühine lävi 500 000 eurot.	Ei kohaldata
Krediidinõudeid reguleeriv õigus	Ei kohaldata	Krediidinõude lepingut ja krediidinõude mobiliseerimise lepingut reguleeriv õigus: euroala liikmesriigi õigus. Eri õigusi, mida kohaldatakse a) osapoole, b) krediidiandja, c) krediidisaaja, d) garandi (vajaduse korral), e) krediidinõude lepingu ja f) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes, ei tohi olla rohkem kui kaks.	Ei kohaldata
Piiriülene kasutus	Jah	Jah	Jah

6.3.   Eurosüsteemi krediidihindamisraamistik

6.3.1.   Reguleerimisala ja osad

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus (ECAF) on määratletud menetlused, eeskirjad ja võtted, mis tagavad, et kõik kõlblikud varad vastavad eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele.

Raamistikus tehakse kõrgetele krediidistandarditele vastavuse hindamisel vahet turustatavatel ja turustamatutel varadel (vt punktid 6.3.2 ja 6.3.3), et võtta arvesse kummagi varaliigi erinevat õiguslikku laadi ning tagada süsteemi toimimise tõhusus.

Hinnates kõlblike varade vastavust krediidistandarditele, arvestab eurosüsteem nelja allika krediidihinnanguid: reitinguagentuurid, riikide keskpankade majasisesed krediidihindamise süsteemid, osapoolte majasisesed reitingupõhised süsteemid ning kolmandate poolte reitinguvahendid. Peale selle võtab eurosüsteem krediidistandarditele vastavuse hindamisel arvesse institutsioonilisi kriteeriume ja omadusi, mis tagavad instrumentide omanikule sarnase kaitse, nagu näiteks garantiid ja tagatised.

Eurosüsteemi jaoks on oma kõrgetele krediidistandarditele vastavuse tunnuseks (ehk krediidikvaliteedi künniseks) krediidihinnang ühtne A. (63) Eurosüsteem loeb krediidihinnanguga ühtne A samaväärseks 0,10 %se maksejõuetuse tõenäosuse (probability of default – PD) ühe aasta jooksul. Seda kontrollitakse korrapäraselt. ECAFi raames kasutatakse ELi kapitalinõuete direktiivis antud maksejõuetuse juhtumite määratlust. (64) Eurosüsteem avaldab iga reitinguagentuuri kohta madalaima reitinguklassi, mis vastab nõutavale krediidikvaliteedi piirmäärale, võtmata oma hinnangu eest reitinguagentuurile mitte mingisugust vastutust. Ka seda hinnangut vaadatakse korrapäraselt läbi.

Eurosüsteem jätab endale õiguse selgitada välja, kas väljalase, väljalaskja, võlgnik või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele, mis tahes teabe põhjal, mida ta peab asjakohaseks ning võib keelduda aktsepteerimast varasid selle põhjal. Kui sellise keeldumise aluseks on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teave, mille on edastanud kas osapooled või järelevalveasutused, tohib seda kasutada rangelt ainult siis ja niivõrd, kui seda on vaja eurosüsteemi rahapoliitiliste ülesannete täitmiseks.

Et kõik neli eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kasutatavat krediidihinnangute allikat oleksid kooskõlas, võrreldavad ja täpsed, on eurosüsteemis töötatud välja nende vastuvõetavuse kriteeriumid (vt punkt 6.3.4) ning nende hindamissüsteemi toimivust krediidikvaliteedi piirmäära suhtes jälgitakse pidevalt (vt punkt 6.3.5).

6.3.2.   Turustatavate varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

Turustatavate varade kõrgetele krediidistandarditele vastavust määratakse järgmiste kriteeriumide alusel:

—

Reitinguagentuuri krediidihinnang: Vastuvõetava reitinguagentuuri (vt punkt 6.3.4) vähemalt üks krediidihinnang väljalaskele (või selle puudumise korral väljalaskjale) peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi piirmäärale. (65)  (66) EKP avaldab iga punktis 6.3.1 sätestatud tingimustele vastava reitinguagentuuri krediidikvaliteedi piirmäära. (67)

—

Tagatised: Kui (vastuvõetava) reitinguagentuuri krediidihinnangut väljalaskja kohta ei ole, võib kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramiseks kasutada rahanduslikult usaldusväärsete garantide esitatud tagatisi. Garantide rahanduslikku usaldusväärsust hinnatakse eurosüsteemi krediidikvaliteedi piirmäärale vastavate reitinguagentuuride krediidihinnangute põhjal. Tagatised peavad vastama järgmistele nõuetele: — Tagatis loetakse nõuetekohaseks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu tagatise väljalaskja kohustuste täieliku täitmise kohta seoses laenu põhisumma, intresside ja muude summadega, mis kuuluvad tasumisele võlainstrumentide omanikele. — Tagatis peab kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel (sõltumata alusvara võlakohustusest). Maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste tagatised peaksid kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või nägema ette kohese tasumise kohustuse täitmata jätmise korral. Garandi tagatisest tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole. — Tagatis peab kuuluma mõne ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav. — Õiguslik kinnitus selle kohta tuleb esitada eurosüsteemile vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil; enne seda eurosüsteem tagatisega hõlmatud vara oma operatsioonideks kõlblikuks ei loe. Kui garant ei tegutse selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni tema tagatis kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et tagatis on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi tegevuskohajärgse liikmesriigi õiguse alusel. Õiguslik kinnitus tuleb läbivaatamiseks esitada selle liikmesriigi keskpangale, kes esitab tagatisega hõlmatud vara kõlblike varade loetellu lisamiseks. (68) Õiguslikku kinnitust ei ole vaja individuaalse reitinguga võlainstrumentide tagatiste ning maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste tagatiste puhul. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud sarnased õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad võlausaldajate õigusi garandi ees.

Kui reitinguagentuuri krediidihinnangut väljalaske, väljalaskja või garandi kohta ei ole, määratakse vastavus kõrgetele krediidistandarditele kindlaks järgmiselt:

—

Euroala avaliku sektori väljalaskjad ja garandid: Kui turustatava vara väljalaskja või garant on euroalal asuv kapitalinõuete direktiivis määratletud piirkonna või kohalik omavalitsus või avaliku sektori üksus, kehtib järgmine kord: — Väljalaskja või garant liigitatakse ühte kolmest kapitalinõuete direktiivi (69) määratletud klassist (vt tabel 5). — 1. ja 2. klassi väljalaskjate ja garantide krediidihinnang saadakse reitinguagentuuri krediidihinnangust väljalaskja või garandi tegevuskohajärgse riigi keskvalitsusele. See kaudne krediidihinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi piirmäärale. 3. klassi väljalaskjate ja garantide kohta sellist kaudset krediidihinnangut ei anta.

—

Euroala kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest väljalaskjad ja garandid: Kui turustatava vara väljalaskja või garant on euroala kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte (70) ning tema vastavust kõrgetele krediidistandarditele ei ole võimalik kindlaks määrata reitinguagentuuri poolt väljalaskele, väljalaskjale või garandile antud krediidihinnangu põhjal, kohaldatakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku eeskirju krediidinõuete kohta ning osapooltel lubatakse kasutada oma majasiseseid reitingupõhiseid süsteeme, riikide keskpankade majasiseseid krediidihindamise süsteeme või kolmandate poolte reitinguvahendeid. Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete turustatavaid võlainstrumente, millel ei ole reitingut, kõlblike varade loetelus ei avaldata.

Tabel 5

Kaudsed krediidihinnangud euroala piirkondade ja kohalikest omavalitsustest ning avaliku sektori üksustest väljalaskjatele, võlgnikele ja garantidele, kellel ei ole reitinguagentuuri krediidihinnangut

	Kapitalinõuete direktiivi kohane liigitus	Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku kohane kaudne krediidihinnang vastavasse klassi kuuluvale väljalaskjale, võlgnikule või garandile
1. klass	Piirkondade ja kohalikud omavalitused ning avaliku sektori üksused, keda võib pädevate järelevalveasutuste arvates kapitalinõuete kohaldamisel käsitleda võrdsetena keskvalitsusega.	Reitinguagentuuri krediidihinnang tegevuskohajärgse riigi keskvalitsusele.
2. klass	Piirkondade ja kohalikud omavalitused ning avaliku sektori üksused, keda võib pädevate järelevalveasutuste arvates kapitalinõuete kohaldamisel käsitleda võrdsetena (krediidi)asutustega.	Krediidihinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (71) võrra allpool reitinguagentuuri poolt tegevuskohajärgse riigi keskvalitsusele antud krediidihinnangust.
3. klass	Muud avaliku sektori üksused	Koheldakse võrdselt erasektori väljalaskjate ja võlgnikega.

6.3.3.   Turustamatute varade kõrgetele krediidistandarditele vastavuse määramine

Krediidinõuded

Krediidinõuete võlgnike või garantide kõrgetele krediidistandarditele vastavuse kindlaksmääramiseks peavad osapooled valima eurosüsteemis kasutatavatest vastuvõetavatest krediidihinnangute allikatest ühe peamise. Osapool valib ühe võimalikest allikatest. Erand on reitinguagentuurid, mille puhul võib kasutada kõiki vastuvõetavaid süsteeme.

Osapooled peavad valitud allika juurde jääma vähemalt üheks aastaks, et vältida krediidihinnangu vahel “hüplemist”, s.t olukorda, kus osapooled püüavad igale võlgnikule saada olemasolevatest allikatest parimat võimalikku krediidihinnangut, mis tagab kõlblikkuse rahapoliitilisteks operatsioonideks. Kui osapool soovib kohustusliku aasta möödudes krediidihinnangu süsteemi vahetada, peab ta esitama oma riigi keskpangale põhjendatud taotluse.

Põhjendatud taotluse rahuldamise korral võidakse osapoolele anda luba kasutada mitut krediidihindamise allikat või süsteemi. Peamine krediidihindamise süsteem peab hõlmama osapoole esitatud võlgnike suurimat osa. Mitme krediidihindamise allika või süsteemi kasutamine peaks olema põhjendatud piisava ärilise otstarbekusega. Põhimõtteliselt võib selline vajadus tekkida siis, kui esmane krediidihindamise allikas või süsteem ei toimi piisavas mahus.

Osapool peab oma riigi keskpangale teatama kohe igast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud osapoolele teada olevast esitatud võlgniku makseviivitusest, ning vajaduse korral varad tagasi võtma või asendama. Peale selle on osapooled kohustatud tagama, et nad kasutavad esitatud võlgnike (72) või garantide puhul oma valitud krediidihindamise allika või süsteemi kõige ajakohasemat hinnangut.

Krediidihinnangud võlgnikele/garantidele: Krediidinõuete võlgnike ja garantide vastavus kõrgetele krediidistandarditele määratakse kindlaks eeskirjade järgi, mis teevad vahet erasektori üksustest ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest võlgnike ja garantide vahel:

—

Avaliku sektori üksustest võlgnikud ja garandid: Järgmisi eeskirju kohaldatakse esitatud järjekorras: a) Osapool on valinud ühe krediidihindamise süsteemi või allika, mille abil ta määrab avaliku sektori võlgniku või garandi vastavust krediidikvaliteedi piirmäärale. b) Kui punktis a osutatud krediidihinnangut ei ole, kasutatakse reitinguagentuuri krediidihinnangut võlgnikule või garandile. (73) c) Kui puudub nii punktis a kui ka punktis b osutatud krediidihinnang, kehtib sama kord nagu turustatavate varade puhul: — Võlgnik või garant liigitatakse ühte kolmest kapitalinõuete direktiivi (74) määratletud klassist (vt tabel 5). — 1. ja 2. klassi võlgnike ja garantide krediidihinnang saadakse reitinguagentuuri krediidihinnangust võlgniku või garandi tegevuskohajärgse riigi keskvalitsusele. See kaudne krediidihinnang peab vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi piirmäärale. Kui osapoole valitud süsteemiga saadud (või avaliku sektori üksustest võlgnike ja garantide korral reitinguagentuuri) krediidihinnang on olemas, kuid jääb krediidikvaliteedi piirmäärast alla, siis võlgnikku või garanti rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikuks ei loeta.

—

Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvast ettevõtetest võlgnikud ja garandid: Kui osapoole valitud allikast saadud krediidihinnang on krediidikvaliteedi piirmääraga samal või kõrgemal tasemel, loetakse võlgnik või garant rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikuks. (75)  (76) Kui osapoole valitud allikast saadud krediidihinnang on olemas, kuid jääb krediidikvaliteedi piirmäärast alla, siis võlgnikku või garanti rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikuks ei loeta. Kui krediidihinnangut, mille põhjal määrata võlgniku või garandi vastavust krediidistandarditele, ei ole, siis võlgnikku või garanti rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikuks ei loeta.

Tagatised: Tagatised peavad vastama järgmistele nõuetele:

—

Tagatis loetakse vastuvõetavaks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu tagatise võlgniku kohustuste täielikule täitmisele seoses krediidi põhisumma, intresside ja muude summadega, mis krediidinõude kohaselt kuuluvad tasumisele selle omanikule. Ses suhtes ei pea vastuvõetavaks loetud tagatis hõlmama konkreetselt krediidinõuet, vaid võib ka käia ainult võlgniku kohta, tingimusel et see hõlmab ka kõnealust krediidinõuet.

—

Tagatis tuleb tasuda esimesel nõudmisel (sõltumata alusvaraks olevast krediidinõudest). Maksustamisõigusega avalik-õiguslike üksuste tagatised peaksid kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel või nägema ette kohese tasumise kohustuse täitmata jätmise korral. Garandi tagatisest tulenevad kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed ja sama järku kõikide muude garandi kohustustega, mille kohta tagatist ei ole.

—	Tagatis peab kuuluma mõne ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav.

—

Õiguslik kinnitus selle kohta tuleb esitada eurosüsteemile vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil; enne seda eurosüsteem tagatisega hõlmatud vara oma operatsioonideks kõlblikuks ei loe. Õiguslikus kinnituses tuleb samuti sätestada, et tagatis ei ole isiklik ning et seda saab täitmisele pöörata üksnes krediidinõude järgne krediidiandja. Kui garant ei tegutse selles liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla tema tagatis kuulub, tuleb õigusliku kinnitusega kinnitada ka seda, et tagatis on kehtiv ja täitmisele pööratav ka garandi tegevuskohajärgse liikmesriigi õiguse alusel. Õiguslik kinnitus tuleb läbivaatamiseks saata selle riigi keskpangale, mille õigust krediidinõude suhtes kohaldatakse. Õigusliku kinnituse kohustus ei kehti maksustamisõigusega avaliku sektori üksuste antud tagatiste puhul. Täitmisele pööratavuse nõude suhtes kehtivad kõik maksejõuetus- või pankrotialased õigusaktid, omandiväärtpaberite üldpõhimõtted ning muud sarnased õigusaktid ja põhimõtted, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldjuhul mõjutavad võlausaldajate õigusi garandi ees.

Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid

Hüpoteegitagatisega turustamatute võlainstrumentide kõrged krediidistandardid peavad vastama eurosüsteemis kehtivale krediidikvaliteedi piirmäärale. Nende krediidihindamise raamistiku siseriiklikud eripärad sätestatakse asjaomaste riikide keskpankade kehtivates aktides.

6.3.4.   Krediidihindamise süsteemide vastuvõetavuskriteeriumid

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kasutatakse nelja liiki allikatest saadud krediidihinnanguid. Iga allika puhul võib olla tegemist mitme krediidihindamise süsteemiga.

Tunnustatud reitinguagentuurid, osapoolte majasisesed reitingupõhised süsteemid ning kolmandate poolte reitinguvahendid ja nimed on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.int). (77)

Reitinguagentuurid

Reitinguagentuurid on asutused, kelle krediidihinnanguid võivad krediidiasutused kasutada riskikaalude ja -positsioonide määramiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivile. (78) Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku vastuvõetavuskriteeriumid reitinguagentuuridele on järgmised:

—	Reitinguagentuur peab olema asjaomase ELi järelevalveasutuse poolt nendes euroala riikides, kus seda kapitalinõuete direktiivi kohaselt kasutada kavatsetakse, ametlikult tunnustatud.

—

Reitinguagentuur peab eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tõhusa rakendamise tagamiseks täitma teatavaid operatsioonilisi nõudeid. Agentuuri krediidihinnanguid võib kasutada siis, kui eurosüsteemi jaoks on kättesaadav neid hinnanguid käsitlev teave, aga ka selline teave, mille abil võrrelda ja seostada neid hinnanguid hindamisraamistikus kehtivate krediidikvaliteedi astmetega ja krediidikvaliteedi piirmääraga ning jälgida hindamissüsteemi toimivust (vt punkt 6.3.5).

Eurosüsteem jätab endale õiguse otsustada, kas ta aktsepteerib või ei aktsepteeri reitinguagentuuri oma laenuoperatsioonide puhul, kasutades selleks muu hulgas reitinguagentuuri hindamissüsteemi toimivuse jälgimist.

Riikide keskpankade majasisesed krediidihindamise süsteemid

Praeguse seisuga on oma krediidihindamise süsteemid nelja riigi keskpangal: Saksamaal, Hispaanial, Prantsusmaal ja Austrial. Teiste riikide keskpankade süsteeme kontrollitakse enne nende tunnustamist eurosüsteemi poolt. Riikide keskpankade majasiseste krediidihindamissüsteemide toimivust jälgib Eurosüsteem (vt punkt 6.3.5).

Peale selle peab osapool kohe teatama oma riigi majasisese krediidihindamissüsteemiga keskpangale igast ainult talle teada olevast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud esitatud võlgnike maksete viibimisest.

Peale selle kohaldavad nende riikide keskpangad, kus seatakse tagatiseks hüpoteegitagatisega turustamatuid võlainstrumente, selle varaliigi suhtes krediidihindamise raamistikku, mis vastab eurosüsteemi krediidihindamisraamistikule. Selliste raamistike toimivust jälgitakse igal aastal.

Osapoolte majasisesed reitingupõhised süsteemid

Kui osapool soovib kõlblike võlainstrumentide võlgnike, väljalaskjate või garantide krediidikvaliteedi määramiseks kasutada oma majasisest reitingupõhist süsteemi, peab ta hankima oma riigi keskpanga loa. Selleks peab ta esitama taotluse koos järgmiste dokumentidega: (79)

—

Koopia asjaomase ELi pangajärelevalve asutuse otsusest, millega antakse osapoolele luba kasutada kapitalinõuete täitmisel oma majasisest reitingupõhist süsteemi konsolideeritult või konsolideerimata, võimaluse korral koos eritingimustega. Koopiat ei ole vaja, kui pangajärelevalve asutus saadab vastava teabe otse vastava riigi keskpangale.

—	Teave selle kohta, kuidas osapool omistab võlgnikele maksejõuetuse tõenäosust (PD), ning andmed reitinguklasside ning nendega seotud maksejõuetuse aastase tõenäosuse kohta, mille abil määratakse kindlaks rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikke reitinguklasse.

—	Koopia 3. samba (turudistsipliini) teabest, mida osapool on kohustatud Basel II raamkokkuleppe 3. sambast tulenevate turudistsipliini nõuete ja kapitalinõuete direktiivi kohaselt korrapäraselt avaldama.

—	Pädeva pangajärelevalve asutuse ning välisaudiitori nimed ja aadressid.

Taotlusele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja.

Need sätted kehtivad kõigi osapoolte suhtes olenemata sellest, kas tegemist on ema-, tütar- või haruettevõttega, ning sellest, kas osapoole majasisese reitingupõhise süsteemi on kinnitanud samas riigis tegutsev järelevalveasutus (emaettevõtte ja võimalik, et ka tütarettevõtete puhul) või emaettevõtte koduriigis tegutsev järelevalveasutus (haruettevõtete ja võimalik, et ka tütarettevõtete puhul).

Kui eurosüsteem on tunnistanud emaettevõtte majasisese reitingupõhise süsteemi eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistikus vastuvõetavaks, võivad seda kasutada kõik selle ettevõtte tütar- ja haruaettevõtted.

Eurosüsteem kohaldab ka majasiseste reitingupõhiste süsteemide puhul toimivusseiret (vt punkt 6.3.5). Peale muude sellel puhul teavitamisnõuete peab osapool iga aasta (või asjaomase riigi keskpanga nõudmisel) esitama järgmise teabe, välja arvatud juhul kui asjaomane järelevalveasutus saadab selle teabe otse vastava riigi keskpangale:

—	koopia osapoole järelevalveasutuse kõige viimasest hinnangust osapoole majasisesele reitingupõhisele süsteemile, mis peab olema tõlgitud osapoole koduriigi keskpanga töökeelde;

—	muudatused osapoole süsteemis, mida osapoole järelevalveasutus soovitab või nõuab, sealhulgas nende muudatuste elluviimise tähtaeg;

—	viimase aasta 3. samba (turudistsipliini) teave, mida osapool on kohustatud Basel II raamkokkuleppest tulenevate nõuete ja kapitalinõuete direktiivi kohaselt korrapäraselt avaldama;

—	pädeva pangajärelevalve asutuse ja välisaudiitori andmed.

Sellele iga-aastasele teatisele peab alla kirjutama osapoole tegevjuht, finantsjuht või muu sama taseme juht või selle volitatud esindaja. Eurosüsteem saadab koopia sellest edasi osapoole järelevalveasutusele ning vajaduse korral välisaudiitorile.

Kolmandate poolte reitinguvahendid

Kolmandate poolte reitinguvahendite hulka kuuluvad rakendused, mille abil hinnatakse võlgnike krediidikvaliteeti, kasutades muu hulgas kontoauditite tulemusi. Reitinguvahendite kasutajad peavad olema nende pakkujad. Kui osapool soovib eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistikus kasutada mõnda konkreetset reitinguvahendit, peab ta eurosüsteemi asjakohasel plangil esitama vastava riigi keskpangale taotluse ning lisama sellele plangil näidatud täiendavad dokumendid reitinguvahendi kohta. Reitinguvahendi vastuvõetavuse üle otsustab eurosüsteem. See otsus tehakse selle põhjal, kuivõrd reitinguvahend vastab eurosüsteemi kehtestatud vastuvõetavuskriteeriumidele. (80)

Peale selle peab osapool teatama reitinguvahendi pakkujale igast ainult talle teada olevast krediidikvaliteeti mõjutavast sündmusest, kaasa arvatud esitatud võlgnike maksete viibimisest.

Eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistikus osalev reitinguvahendi pakkuja peab lubama süsteemi toimivusseiret eurosüsteemi poolt. (81) (vt punkt 6.3.5). Reitinguvahendi pakkuja on kohustatud looma ja hoidma nn staatilise kogumi jälgimiseks vajaliku infrastruktuuri. Staatilise kogumi moodustamine ja hindamine peab toimuma kooskõlas eurosüsteemi laenutagatiste raamistikus kehtivate hindamissüsteemi toimivuse seiret käsitlevate üldnõuetega. Reitinguvahendi pakkuja peab võtma endale kohustuse teatada toimivuse hindamise tulemused eurosüsteemile kohe pärast hindamist. Seepärast koostavad reitinguvahendite pakkujad staatiliste kogumite toimivuse aruandeid. Nad peavad võtma endale kohustuse säilitada oma sisedokumente staatiliste kogumite ja nõuete mittetäitmise kohta viis aastat.

6.3.5.   Toimivuse seire krediidihindamissüsteemis

Toimivuse seire eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku alusel seisneb aasta jooksul kõikide rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblike võlgnike (staatilise kogumi) puhul täheldatud riskimäära ning võrdlustõenäosusest (benchmark PD) tuleneva eurosüsteemi krediidikvaliteedi piirmäära võrdlemises. Selle eesmärk on tagada, et eri süsteemidega ja eri allikatest saadud krediidihinnangud oleksid omavahel võrreldavad. Seire toimub aasta pärast staatilise kogumi moodustamist.

Kõigepealt moodustab krediidihindamise süsteemi pakkuja kõigi kõlblike võlgnike (staatilise) kogumi, kuhu kuuluvad kõik nii era- kui ka avaliku sektori üksustest võlgnikud, kellele on süsteemiga antud järgmisele tingimusele vastav krediidihinnang:

PD(i, t) ≤ 0,10 % (võrdlus-PD(t))

Kõik perioodi t alguses sellele tingimusele vastavad võlgnikud moodustavadki perioodi t staatilise kogumi. Ettenähtud aasta möödudes arvutatakse välja staatilise kogumi võlgnike realiseerunud riskimäär. Reitingusüsteemi pakkuja peab iga aasta esitama eurosüsteemile perioodil t staatilises kogumis sisaldunud selliste kõlblike võlgnike arvu, kes ei täitnud sellel perioodil oma kohustusi.

Realiseerunud riskimäära kasutatakse sisendandmena eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku toimivuse jälgimisel, mis hõlmab aastast ja mitme perioodi kokkuvõtet. Kui staatilise kogumi täheldatud riskimäära ja krediidikvaliteedi piirmäära vahel ühe ja/või mitme aasta lõikes on suur vahe, võtab eurosüsteem reitingusüsteemi pakkujaga ühendust, et analüüsida selle vahe põhjuseid. Selle tulemusel võidakse korrigeerida asjaomase süsteemi suhtes kohaldatavat krediidikvaliteedi piirmäära.

Eurosüsteem võib krediidihindamise süsteemi kasutamise peatada või keelata, kui selle toimivus mitme aasta jooksul ei parane. Peale selle jäetakse krediidihindamise süsteem eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja siis, kui süsteem on rikkunud raamistiku reegleid.

6.4.   Riskiohjemeetmed

6.4.1.   Üldpõhimõtted

Eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide alusvara suhtes rakendatakse riskiohjemeetmeid, et kaitsta eurosüsteemi finantskahju ohu eest juhul, kui alusvara tuleb realiseerida osapoole kohustuste täitmatajätmise tõttu. Eurosüsteemi kasutuses olevaid riskiohjemeetmeid kirjeldatakse taustinfos 7.

Eurosüsteemis kohaldatakse riskiohjemeetmeid vastavalt osapoole pakutava alusvara liigile. EKP määrab rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblike varade riskiohjemeetmed kindlaks nii turustatavate kui ka turustamatute varade puhul. Riskiohjemeetmed on kogu euroalal valdavalt ühtlustatud (82) ning peaksid tagama, et ühtki rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlbliku vara liiki euroalal ei diskrimineerita.

TAUSTINFO 7RiskiohjemeetmedPraegu kohaldatakse eurosüsteemis järgmisi riskiohjemeetmeid:

—	Turuväärtuse allahindlused Eurosüsteem kasutab turuväärtuse allahindlusi alusvara hindamisel. See tähendab, et alusvara väärtuseks võetakse alusvara turuväärtus miinus teatav protsent (allahindlus).

—

Kõikumise marginaalid (turuhinnas hindamine) Eurosüsteemil on vaja, et tema likviidsust lisavates pöördtehingutes kasutatava alusvara allahinnatud turuväärtus püsiks. See tähendab, et kui alusvara väärtus jääb tavapärasel hindamisel alla teatavat taset, nõuab liikmesriigi keskpank, et osapool esitaks vara juurde või sularaha (s.o esitab lisatagatise nõude). Samamoodi võib osapool siis, kui alusvara väärtus ületab pärast ümberhindamist teatava taseme, seda taset ületava vara või sularaha tagasi võtta. (Lisatagatise nõude esitamisega seotud arvutused on esitatud taustinfos 8.)

Praegu ei kohaldata eurosüsteemis järgmisi riskiohjemeetmeid:

—	Esialgsed marginaalid Eurosüsteem võib kohaldada esialgseid marginaale oma likviidsust lisavates pöördtehingutes. See tähendab, et osapooled peavad esitama alusvara, mille väärtus on vähemalt eurosüsteemi pakutav likviidsus pluss esialgne marginaal.

—	Väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piirmäärad Eurosüsteem võib kehtestada väljalaskjate/võlgnike või garantidega seotud piirmäärasid.

—	Lisatagatised Eurosüsteem võib teatavate varade vastuvõtmiseks nõuda rahaliselt usaldusväärsetelt üksustelt lisatagatisi.

—	Väljajätmine Eurosüsteem võib jätta teatavad varad oma rahapoliitilistest operatsioonidest välja.

6.4.2.   Turustatavate varade riskiohjemeetmed

Turustatavate varade riskiohjeraamistik seisneb peamiselt järgmises:

—

Turustatavad varad, mis on rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblikud, jagatakse väljalaskja liigituse ja varaliigi põhjal nelja likviidsusklassi. Seda kirjeldatakse tabelis 6. Tabel 6 Turustatavate varade likviidsusklassid (83) I klass II klass III klass IV klass Keskvalitsuste võlainstrumendid Piirkondade ja kohalike omavalitsuste võlainstrumendid Traditsioonilised kaetud pangavõlakirjad Varaga tagatud väärtpaberid Keskpankade emiteeritud võlainstrumendid (84) Jumbo-tüüpi kaetud pangavõlakirjad (85) Krediidiasutuste võlainstrumendid     Asutuste võlainstrumendid (86) Äriühingute jt emiteeritud võlainstrumendid (86)     Riigiülesed võlainstrumendid

—

Mõne võlainstrumendi suhtes kohaldatakse eraldi turuväärtuse allahindlusi. Selleks lahutatakse alusvara turuväärtusest teatav protsent. Fikseeritud kupongimääraga ja nullkupongiga turustatavate võlainstrumentide puhul erinevad allahindlused vastavalt võlainstrumendi järelejäänud tähtajale ja kupongi struktuurile, nagu on kirjeldatud tabelis 7. (87)

—	Kõikide vastassuunaliselt liikuva intressimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused on kõikide likviidsusklasside puhul ühesugused ja neid on kirjeldatud tabelis 8.

—	Muutuva kupongimääraga turustatavate võlainstrumentide suhtes (88) kohaldatakse selles likviidsusklassis, kuhu need instrumendid kuuluvad, samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes.

—

Mitut liiki kupongimaksetega turustatavate võlainstrumentide suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul. Selliste instrumentide suhtes kohaldatakse turuväärtuse allahindlust, mis võrdne sama järelejäänud tähtajaga võlainstrumentide suhtes rakendatava suurima allahindlusega, ning võetakse arvesse kõiki instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvaid kupongimaksete liike.

—	Likviidsust absorbeerivates operatsioonides turuväärtuse allahindlust ei kasutata.

—

Sõltuvalt siseriiklikust õigusest ja tegevuskorrast lubavad liikmesriikide keskpangad alusvara koondamist ja/või nõuavad igas tehingus kasutatud varade eraldi arvestamist. Koondtagatiste haldussüsteemide puhul ühendab osapool piisava alusvara ja annab selle keskpangalt saadud krediidi tagamiseks keskpanga käsutusse, mis tähendab, et üksikud varad ei ole seotud konkreetsete laenuoperatsioonidega. Märgistatud tagatiste haldussüsteemi puhul seevastu on iga laenuoperatsioon seotud konkreetse tuvastatava varaga. Tabel 7 Turustatavate fikseeritud ja nullkupongiga instrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused (protsendid) Järelejäänud tähtaeg (aastad) Likviidsusklassid I klass II klass III klass IV klass fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong fikseeritud kupong nullkupong 0–1 0,5 0,5 1 1 1,5 1,5 2 2 1–3 1,5 1,5 2,5 2,5 3 3 3,5 3,5 3–5 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6 5–7 3 3,5 4,5 5 5,5 6 6,5 7 7–10 4 4,5 5,5 6,5 6,5 8 8 10 >10 5,5 8,5 7,5 12 9 15 12 18

—	Varasid hinnatakse iga päev. Liikmesriikide keskpangad arvutavad iga päev alusvara nõutava väärtuse, võttes arvesse tagasimaksmata krediidi mahumuutusi, punktis 6.5 kirjeldatud hindamispõhimõtteid ning nõutavaid turuväärtuse allahindlusi.

—

Kui alusvara ei vasta pärast hindamist hindamispäeval väljaarvutatud nõuetele, esitatakse puuduva osa suhtes lisatagatise nõuded. Et lisatagatise nõudeid esitataks harvem, võivad liikmesriikide keskpangad kasutada nõude esitamise läve. See on kasutamise korral 0,5 % pakutava likviidsuse summast. Kehtivast õigusest olenevalt võivad liikmesriikide keskpangad nõuda lisatagatise nõude täitmist kas täiendava vara või sularahamaksetega. See tähendab, et kui alusvara turuväärtus langeb sellest lävest madalamale, peab osapool vara (või sularaha) juurde andma. Samamoodi tagastab liikmesriigi keskpank vara ümberhindamise tulemusel seda nõude esitamise läve ületava vara (või sularaha) osapoolele (vt taustinfo 8). Tabel 8 Turustatavate vastassuunaliselt liikuva intressimääraga võlainstrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused (prosentid) Järelejäänud tähtaeg (aastad) Vastassuunaliselt liikuva intressimääraga kupong 0–1 2 1–3 7 3–5 10 5–7 12 7–10 17 >10 25

—	Koondtagatiste haldussüsteemides võivad osapooled alusvara asendada iga päev.

—	Märgistatud tagatiste haldussüsteemides on alusvara asendamiseks vaja liikmesriigi keskpanga luba.

—	EKP-l on õigus kustutada rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblike varade loetelust mis tahes turustatavaid võlainstrumente. (89)

TAUSTINFO 8Lisatagatise nõuete arvutamineKõlblike varade kogusumma J (j = 1 kuni J; väärtus Cj,t ajalt), mille osapool peab esitama likviidsust lisavate operatsioonide kogumiks I (i = 1 kuni I; summa Li,t ajalt), arvutatakse järgmise valemi põhjal: (1)kushj on kõlbliku j vara suhtes rakendatav turuväärtuse allahindlus jaτ ümberhindamiste vaheline aeg. Lisatagatise nõude alus on sellisel juhul perioodil t+τ järgmine: (2)Olenevalt sellest, kuidas toimib liikmesriigi keskpanga tagatiste haldussüsteem, võib keskpank lisatagatise nõude aluse arvutamisel arvestada ka pooleliolevate operatsioonides pakutavalt likviidsuselt kogunenud intressi.Lisatagatise nõue esitatakse ainult siis, kui selle alus ületab teatava nõude esitamise läve.Seda läve tähistagu k = 0,5% Märgistatud tagatiste haldussüsteemis (I = 1) esitatakse lisatagatise nõue, kui: (osapool maksab lisatagatise nõude keskpangale) võikus (keskpank maksab lisatagatise nõude osapoolele).Koondtagatiste haldussüsteemis peab osapool lisama koondtagatisele varasid, kui:Seega võib koondtagatiste haldussüsteemi osapoolele päevasiseseks laenuks kättesaadavat summat väljendada järgmiselt: (kui see on positiivne)Nii märgistatud kui ka koondtagatiste haldussüsteemides tagavad lisatagatise nõuded eespool punktis 1 väljendatud suhte taastamise.

6.4.3.   Turustamatute varade riskiohjemeetmed

Krediidinõuded

Rahapoliitilisteks operatsioonideks kõlblike krediidinõuete riskiohjeraamistik seisneb peamiselt järgmises:

—	Mõne krediidinõude suhtes kohaldatakse eraldi turuväärtuse allahindlusi. See sõltub krediidinõude järelejäänud tähtajast, intressimaksete liigist (fikseeritud või muutuv intressimäär) ning riigi keskpanga hindamismetoodikast (vt punkt 6.5), nagu on kirjeldatud tabelis 9.

—

Muutuva intressimääraga krediidinõuete turuväärtuse allahindlus on keskpanga hindamismetoodikast olenemata 7 %. Intressimakse loetakse muutuva intressimääraga makseks, kui see on seotud viitintressimääraga ja selle uuestimääratlemise tähtaeg ei ole üle ühe aasta. Intressimakseid, mille uuestimääratlemise tähtaeg on üle ühe aasta, koheldakse fikseeritud intressimääraga maksetena, kusjuures turuväärtuse allahindluse tähtajaks loetakse krediidinõude järelejäänud tähtaeg.

—

Mitut liiki intressimaksetega krediidinõuete suhtes kohaldatavad riskiohjemeetmed sõltuvad ainult intressimaksetest krediidinõude järelejäänud tähtajal. Kui krediidinõude järelejäänud tähtajal on mitut liiki intressimakseid, koheldakse tasumata intressimakseid fikseeritud intressimääraga maksetena, kusjuures turuväärtuse allahindluse tähtaeg. on sama, mis krediidinõude järelejäänud tähtaeg.

—	Keskpangad kasutavad nii turustatavate kui ka turustamatute varade puhul sama lisatagatise nõude esitamise läve (vajaduse korral).

Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid

Hüpoteegitagatisega turustamatute võlainstrumentide turuväärtuse allahindlus on 20 %

Tabel 9

Fikseeritud intressimääraga krediidinõuete suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused

(protsendid)
Järelejäänud tähtaeg (aastad)	Fikseeritud intressimääraga makse ja keskpanga määratud teoreetilisel hinnal põhinev hindlus	Fikseeritud intressimääraga makse ja keskpanga määratud tasumata summal põhinev hindlus
0–1	7	9
1–3	9	15
3–5	11	20
5–7	12	24
7–10	13	29
>10	17	41

6.5.   Alusvara hindamispõhimõtted

Pöördtehingutes kasutatava alusvara väärtuse määramisel lähtub eurosüsteem järgmistest põhimõtetest:

Turustatavad varad

—	Eurosüsteem määrab iga kõlbliku turustatava vara puhul kindlaks turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinna.

—

Turustatava vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva tööpäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui noteeritud on mitu hinda, kasutatakse madalaimat (tavaliselt pakkumishinda). Kui mõne vara hindamispäevale eelneva tööpäeva kõige representatiivsem hind puudub, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui sedasi saadud võrdlushind on üle viie päeva vana või ei ole vähemalt viis päeva liikunud, määrab eurosüsteem teoreetilise hinna.

—	Võlainstrumendi teoreetilise või turuväärtuse arvutamisel võetakse arvesse kogunenud intresse.

—

Siseriiklikust õigusest ja tavast olenevalt võivad liikmesriikide keskpangad kohelda pöördtehingu toimumisajal saadud varadega seotud tuluvooge (nt kupongimakseid) erinevalt. Kui need tuluvood tuleb üle kanda osapoolele, tagavad keskpangad enne seda, et asjaomased operatsioonid on piisava alusvaraga täielikult kaetud. Keskpankade eesmärk on tagada, et tuluvoogude kohtlemise majanduslik mõju on sama kui olukorras, kus tulu kantakse osapoolele üle maksepäeval. (90)

Turustamatud varad

Turustamatute vara väärtuseks määratakse selle kas teoreetiline hind või bilansiline jääk.

Kui keskpank otsustab bilansilise jäägi kasuks, võidakse turustamatute varade turuväärtuse suhtes kohaldada suuremaid allahindlusi (vt punkt 6.4.3).

6.6.   Kõlblike varade piiriülene kasutamine

Eurosüsteemi osapooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt, s.t nad võivad saada vahendeid oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast teises liikmesriigis asuvate varade vastu. Alusvara peab olema piiriüleselt kasutatav kogu euroalal kõigis sellistes operatsioonides, milles eurosüsteem pakub kõlblike varade vastu likviidsust.

Liikmesriikide keskpangad (ja EKP) on loonud mehhanismi, mis tagab, et kõiki euroalal väljalastud/hoiustatud kõlblikke varasid saab kasutada piiriüleselt. Tegemist on keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeliga (CCBM), mille kohaselt liikmesriikide keskpangad tegutsevad oma kohalikus depositooriumis või arveldussüsteemis aktsepteeritud varade puhul üksteise (ja EKP) kontohalduritena (nn korrespondentidena). Turustamatute varade, s.t krediidinõuete ja hüpoteegitagatisega võlainstrumentide puhul, mida väärtpaberiarveldussüsteemide vahel üle kanda ei saa, võib kasutada erilahendusi. (91) Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudelit võib kasutada eurosüsteemi kõikide laenuoperatsioonide tagamiseks. Peale selle võib turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi. (92)

6.6.1.   Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel

Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudelit kirjeldab joonis 3.

JOONIS 3   Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel

Kõlblike varade piiriüleseks kasutamiseks on kõikide liikmesriikide keskpankadel üksteise juures väärtpaberikontod. Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli täpne menetluskord sõltub sellest, kas kõlblikud varad on märgistatud iga tehingu jaoks eraldi või hoitakse neid alusvara koondsüsteemis. (93)

—

Märgistatud tagatiste haldussüsteemis annab osapool (vajadusel oma kontohalduri kaudu) niipea, kui osapoole tegutsemisjärgse liikmesriigi keskpank (s.t kodukeskpank) aktsepteerib tema krediiditaotluse, korralduse selle riigi väärtpaberiarveldussüsteemile, kus asuvad tema turustatavad varad, et need kantaks üle selle riigi keskpanka tema kodukeskpanga kontole. Kui korrespondentkeskpank on kodukeskpangale tagatise kättesaamisest teatanud, kannab kodukeskpank vahendid osapoolele üle. Keskpangad ei kanna vahendeid üle enne, kui nad pole kindlad, et korrespondentkeskpank on osapoole kõlblikud varad kätte saanud. Arveldustähtpäevadest kinnipidamisega seoses võivad osapooled keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli abil hoiustada vara eelnevalt korrespondentkeskpanka oma kodukeskpanga kontole.

—	Koondtagatiste haldussüsteemis saab osapool kanda turustatavaid varasid korrespondentkeskpanka kodukeskpanga kontole igal ajal. Kui korrespondentkeskpank on kodukeskpangale varade kättesaamisest teatanud, lisab kodukeskpank need varad osapoole koondtagatiste kontole.

Turustamatute varade, s.t krediidinõuete ja hüpoteegitagatisega võlainstrumentide kohta on välja töötatud erimenetlus. (93)Krediidinõuete kui tagatiste piiriülese kasutamise korral (94) kohaldatakse keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli üht varianti, mis põhineb omandiõiguse üleminekul või loovutamisel kodukeskpangale või pandi seadmisel kodukeskpanga kasuks või hüpoteekimisel kodukeskpanka esindavale korrespondentkeskpangale. Peale selle on hüpoteegitagatisega võlainstrumentide piiriülese kasutuse võimaldamiseks kasutusele võetud veel üks erivariant, mis põhineb selliste võlainstrumentide hüpoteekimisel kodukeskpanka esindavale korrespondentkeskpangale.

Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel on osapooltele kasutamiseks avatud eurosüsteemi tööpäevadel kell 9–16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Mudelit kasutamise sooviga osapool peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada (s.t oma kodupangale), enne kella 16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Peale selle peab osapool tagama, et rahapoliitiliseks operatsiooniks vajalik tagatis jõuab korrespondentkeskpanga kontole hiljemalt kell 16.45 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Sellest hilisemaid korraldusi ja ülekandeid arvestatakse ainult krediidi puhul, mida antakse järgmisel tööpäeval. Kui osapool teab, et tal on vaja kasutada mudelit hilisemal ajal, peaks ta võimaluse korral kandma varad üle varem (s.t need ette hoiustama). Erandkorras või siis, kui seda on vaja seoses rahapoliitiliste eesmärkidega, võib EKP pikendada keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli lahtiolekuaega kuni TARGETi sulgemisajani.

JOONIS 4   Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused

6.6.2.   VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISED ÜHENDUSED

Lisaks keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudelile võib turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada ka kõlblikke ühendusi Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahel.

Otse- või releeühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel võimaldab ühe väärtpaberiarveldussüsteemi osalisel hoida mõne teise väärtpaberiarveldussüsteemi väljalastud väärtpabereid, olemata osaline selles teises väärtpaberiarveldussüsteemis. Enne nende ühenduste kasutamist eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatiste ülekandmiseks tuleb neid hinnata ja need heaks kiita Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemi kasutamise standardite kohaselt. (95)  (96)

Eurosüsteemi seisukohast täidavad keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel ja Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused sama ülesannet, võimaldades osapooltel kasutada tagatisi piiriüleselt, s.t mõlemad võimaldavad osapooltel kasutada tagatisi krediidi saamiseks oma kodukeskpangalt isegi siis, kui tagatise on välja lasknud teise riigi väärtpaberiarveldussüsteem. Keskpankadevaheline korrespondentpanganduse mudel ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused täidavad seda ülesannet erinevalt. Keskpankadevahelise korrespondentpanganduse mudeli puhul on piiriülene suhe liikmesriikide keskpankade vahel. Need keskpangad tegutsevad üksteise kontohalduritena. Ühenduste puhul on piiriülene suhe väärtpaberiarveldussüsteemide vahel. Nad avavad üksteise juures nn omnibus-kontod. Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatistena. Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelise ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi laenuoperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel. Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste korral hoiavad osapooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontol ega vaja kontohaldureid.

7. PEATÜKK

KOHUSTUSLIK RESERV (97)

7.1.   Üldist

EKP kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi liikmesriikide keskpankades olevatel kontodel eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames. Kõnealuse süsteemi õiguslik raamistik on sätestatud EKPSi põhikirja artiklis 19, nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (10) ja Euroopa Keskpanga määruses (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9). (11) Määruse EKP/2003/9 rakendamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kogu euroalal.

Iga asutuse kohustusliku reservi summa määratakse kindlaks tema reservibaasi põhjal. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem võimaldab osapooltel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõude täitmine määratakse kindlaks osapoolte reservikontode kalendripäeva lõpu jäägi keskmise põhjal arvestusperioodi ajal. Institutsioonide kohustuslike reservide suhtes makstakse intressi eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide määra ulatuses.

Eelkõige üritab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem lahendada järgmisi rahapoliitilisi ülesandeid:

—	Rahaturu intressimäärade stabiliseerimine: Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi perioodi keskmise täitmise eesmärk on aidata kaasa rahaturu intressimäärade stabiliseerimisele, motiveerides asutusi tasandama ajutiste likviidsuskõikumiste mõju.

—	Struktuurilise likviidsuspuudujäägi loomine või suurendamine: Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem aitab luua või suurendada struktuurilist likviidsuspuudujääki. Nii võib paraneda eurosüsteemi suutlikkus tegutseda tõhusa likviidsuse pakkujana.

Kohustusliku reservi rakendamisel peab EKP toimima vastavalt eurosüsteemi eesmärkidele, mis on määratletud asutamislepingu artikli 105 lõikes 1 ja EKPSi põhikirja artiklis 2; see tähendab muu hulgas seda, et püütakse vältida krediidiasutuste soovimatut paigutamist väljapoole euroala või euroala pangasüsteemi.

7.2.   Asutused, mille kohta kehtib kohustusliku reservi nõue

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 19.1 kehtestab EKP liikmesriikides tegutsevate krediidiasutuste kohta kohustusliku reservi nõude. See tähendab, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib ka euroalal registreerimata kontoriga üksuste euroalal tegutsevate filiaalide kohta. Euroalal tegutsevate krediidiasutuste väljaspool euroala asuvate filiaalide suhtes kõnealust süsteemi ei rakendata.

Asutused vabastatakse kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle arvestusperioodi algusest, mil nende tegevusluba tühistatakse või loovutatakse või mille jooksul osaleva liikmesriigi õigusorgan või muu pädev asutus teeb otsuse käivitada asutuse suhtes likvideerimismenetlus. Vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 ja määrusele EKP/2003/9 võib EKP mittediskrimineerivalt vabastada asutused eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kohustustest, kui nõuete kehtestamisega nende konkreetsete asutuste kohta ei täidetaks selle süsteemi eesmärke. Sellise vabastuse otsustamisel võtab EKP arvesse üht või mitut järgmist tingimust:

—	asutus täidab eriülesandeid;

—	asutus ei konkureeri pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega; ja/või

—	kõik asutuse hoiused on ette nähtud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks.

EKP koostab nimekirja asutustest, kelle kohta kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem, ning haldab seda. Lisaks sellele avaldab EKP nimekirja selliste asutuste kohta, mis on vabastatud kõnealuse süsteemiga kaasnevatest kohustustest muul põhjusel kui saneerimismeetmed. (98) Osapooled saavad nimekirjade põhjal kindlaks teha, kas neil on kohustusi mõne asutuse ees, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet. Nimekirju, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks pärast eurosüsteemi iga kalendrikuu viimase pangapäeva lõppu, kasutatakse kahe kalendrikuu pärast algava reservide arvestusperioodi reservibaasi arvutamiseks. Näiteks veebruari lõpus avaldatud nimekirja kasutatakse aprillis algava reservide arvestusperioodi reservibaasi arvutamiseks.

7.3.   Kohustusliku reservi kindlaksmääramine

Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

Asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansikomponentide põhjal. Bilansiandmed esitatakse liikmesriikide keskpankadele EKP raha- ja pangandusstatistika raames (vt punkt 7.5). (99) Täieliku aruandluskohustusega asutuste puhul kasutatakse konkreetse kalendrikuu bilansiandmeid selleks, et määrata kindlaks kahe kalendrikuu pärast algava reservide arvestusperioodi reservibaas. Näiteks veebruari lõpu bilansi alusel arvutatud reservibaasi kasutatakse sellise kohustusliku reservi nõude arvutamiseks, mida osapool peavad täitma aprillis algaval reservi arvestusperioodil.

EKP raha- ja pangandusstatistika aruandlussüsteem võimaldab väikesed asutused osaliselt aruandluskoormusest vabastada. Asutused, kelle kohta see säte kehtib, peavad esitama kord kvartalis (kvartalilõpu andmete seisuga) piiratud kogumi bilansiandmeid ning nende aruandlustähtaeg on pikem kui suurematel asutustel. Nende asutuste konkreetse kvartali kohta esitatud bilansiandmete põhjal määratakse kahekuise lõtkuga kindlaks kolme järjestikuse arvestusperioodi reservibaas. Näiteks esimese kvartali lõpu (märts) bilanssi kasutatakse juunis, juulis ja augustis algavate arvestusperioodide reservibaasi arvutamiseks.

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2531/98 on EKP-l õigus arvata asutuste reservibaasi hulka vahendite aktsepteerimisest tulenevad kohustused ja bilansivälistest kirjetest tulenevad kohustused. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi puhul arvatakse reservibaasi tegelikult ainult sellised kohustuste kategooriad nagu “hoiused” ja “emiteeritud võlakirjad” (vt taustinfo 14).

Reservibaasi hulka ei arvata kohustusi teiste asutuste ees, kes kuuluvad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate asutuste nimekirja ning kohustusi EKP ja liikmesriikide keskpankade ees. Selleks et väljalaskja saaks kohustuste kategooria “väljalastud võlakirjad” reservibaasist maha arvata, peab ta suutma tõendada, kui suurt hulka neist instrumentidest hoiavad tegelikult asutused, kelle kohta kehtib Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem. Kui selliseid tõendeid ei ole võimalik esitada, võivad väljalaskjad kasutada iga nimetatud bilansikirje puhul kindla protsendimääraga tavapärast mahaarvamist. (100)

EKP võtab kohustusliku reservi määra kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2531/98. EKP rakendab enamiku reservibaasi kuuluvate kirjete suhtes ühtset kohustusliku reservi määra, mis ei ole null. See kohustusliku reservi määr on sätestatud EKP määruses kohustuslike reservide kohta. EKP sätestab kohustusliku reservi nullmäära järgmiste kohustuste kategooriate suhtes: “üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiused”, “etteteatamisega lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused”, “repotehingud” ja “üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlakirjad” (vt taustinfo 14). EKP võib kohustusliku reservi määra igal ajal muuta. EKP teatab kohustusliku reservi määra muutumisest enne esimest reservide arvestusperioodi, mille kohta muudatused kehtivad.

Reservinõuete arvutamine

Iga üksiku asutuse reservinõude arvutamiseks rakendatakse kõlblike kohustuste summa suhtes vastava kohustuste kategooria kohustusliku reservi määra.

Iga asutus arvab oma kohustusliku reservi nõudest maha 100 000 euro suuruse summa igas liikmesriigis, kus ta tegutseb. Sellise vähenduse lubamine ei piira eurosüsteemi kohustuslikku reservi rakendava asutuse õiguslikke kohustusi. (101)

Iga arvestusperioodi kohustusliku reservi nõue ümardatakse lähima euroni.

TAUSTINFO 9Reservibaas ja kohustusliku reservi määrA.   Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse positiivset kohustusliku reservi määraHoiused (102)

—	Üleööhoiused

—	Hoiused, mille kokkulepitud tähtaeg on kuni kaks aastat

—	Etteteatamisega lõpetatavad kuni kaheaastase tähtajaga hoiused

Väljalastud võlakirjad

—	Võlakirjad, mille kokkulepitud tähtaeg on kuni kaks aastat

B.   Reservibaasi kantud kohustused, mille suhtes rakendatakse kohustusliku reservi nullmääraHoiused (102)

—	Üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiused

—	Etteteatamisega lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused

—

Repod

Väljalastud võlakirjad

—	Üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlakirjad

C.   Reservibaasist välja jäetud kohustused

—	Kohustused teiste asutuste ees, kelle suhtes kohaldatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi nõuet

—	Kohustused EKP ja liikmesriikide keskpankade ees

7.4.   Reservihoiuste hoidmine

Kohustusliku reservi arvestusperiood

EKP avaldab reservide arvestusperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga aasta algust. (103) Reservide arvestusperiood algab esimese põhilise refinantseerimisoperatsiooni arvelduspäeval pärast EKP nõukogu koosolekut, kus kavandatakse eelnevalt rahapoliitilise olukorra igakuine hindamine. Erijuhtudel võidakse avaldatud kalendrit muuta, muu hulgas sõltuvalt EKP nõukogu koosolekute ajakava muutusest.

Reservihoiused

Iga asutus peab hoidma oma kohustuslikku reservi ühel või mitmel reservikontol oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangas. Kui asutusel on liikmesriigis mitu üksust, vastutab peakontor asutuse kõigi omamaiste üksuste kohustusliku reservi koondnõuete täitmise eest. (104) Kui asutusel on üksused mitmes liikmesriigis, peab ta hoidma iga sellise liikmesriigi keskpangas, kus ta üksus tegutseb, kohustuslikku reservi, mis määratakse kindlaks vastavalt tema reservibaasile vastavas liikmesriigis.

Reservikontona võib kasutada asutuse arvelduskontosid liikmesriikide keskpankades. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasisesteks arveldusteks. Asutuse päevane reservihoius arvutatakse tema reservikontol oleva päevalõpujäägina.

Asutus võib taotleda oma asukohajärgse liikmesriigi keskpangalt luba hoida kõiki oma kohustuslikke reserve kaudselt vahendaja kaudu. Üldjuhul on võimalus hoida kohustuslikke reserve vahendaja kaudu vaid asutustel, mida osaliselt (nt sularahahaldus) haldab vahendaja (nt hoiupankade ja ühistupankade võrgud võivad oma reservihoiused tsentraliseerida). Vahendaja kaudu kohustusliku reservi hoidmise suhtes kohaldatakse määruse EKP/2003/9 sätteid.

Reservihoiuste tasustamine intressiga

Kohustusliku reservi hoiuste pealt makstakse taustinfos 10 sätestatud valemi kohaselt intressi, mis võrdub EKP põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmise (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressiga kohustusliku reservi arvestusperioodil. Kohustuslikku reservi ületavatelt reservihoiustelt intressi ei maksta. Intressi makstakse järgmisel RKP pangapäeval (s.o riigi keskpanga tööpäeval) pärast selle arvestusperioodi lõppu, mille eest intressi arvestati.

TAUSTINFO 10Kohustusliku reservi hoiuste intressi arvutamineKohustusliku reservi hoidmise eest makstakse järgmise valemi kohaselt arvutatavat intressi: kus

Rt	=	kohustuslike reservide hoiuste pealt arvestusperioodil t makstav intress.
Ht	=	keskmised päevased kohustuslike reservide hoiused arvestusperioodil t.
nt	=	kalendripäevade arv arvestusperioodil t.
rt	=	kohustuslike reservide hoiuste pealt makstava intressi määr arvestusperioodil t. Intressimäär ümardatakse kahe kümnendkohani.
i	=	arvestusperioodi t kalendripäev i.
MRi	=	kalendripäeval i või enne seda arveldatud viimaste põhiliste refinantseerimistoimingute intressi piirmäär.

7.5.   Reservibaasi aruandlus ning selle kinnitamine ja kontrollimine

Kohustuslikku reservi rakendavad asutused arvutavad ise kohustusliku reservi rakendamiseks vajalikud reservibaasi kirjed ning need esitatakse liikmesriikide keskpankadele EKP raha- ja pangandusstatistika raames (vt lisa 4). Määruse EKP/2003/9 artiklis 5 on määratletud asutuse reservibaasi ja reservinõuete aruandlus ning selle kinnitamise kord.

Asutus toimib kohustusliku reservi aruandluse ja selle kinnitamise puhul järgmiselt. Asutuse kohustusliku reservi arvutamiseks kõnealusel arvestusperioodil teeb algatuse kas asjakohane osalev riigi keskpank või asutus. Kohustusliku reservi arvutanud osapool teatab sellest hiljemalt kolm RKP pangapäeva enne arvestusperioodi algust. Asjakohane osaleva riigi keskpank võib kindlaks määrata varasema kohustuslikust reservist teatamise tähtaja. Samuti võidakse kindlaks määrata täiendav tähtaeg, mille jooksul asutus peab teatama kõikidest reservibaasi ja teatatud kohustuslike reservide muudatustest. Teate saanud osapool kinnitab arvutatud kohustusliku reservi hiljemalt arvestusperioodi algusele eelneval RKP pangapäeval. Kui teate saanud osapool ei ole sellele vastanud hiljemalt arvestusperioodi algusele eelneva RKP pangapäeva lõpuks, loetakse asutuse kohustusliku reservi summa asjakohaseks arvestusperioodiks kinnitatuks. Pärast asutuse kohustusliku reservi kinnitamist asjakohaseks arvestusperioodiks ei ole neid võimalik muuta.

Asutustele, kes võivad tegutseda teiste asutuste kaudsete reservihoiuste vahendajatena, on määruses EKP/2003/9 sätestatud aruandluse erinõuded. Reservi hoidmine vahendaja kaudu ei muuda vahendaja kaudu reservi hoidva asutuse statistilise aruandluse kohustusi.

EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel on õigus kontrollida kogutud andmete täpsust ja kvaliteeti vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2531/98.

7.6.   Kohustusliku reservi nõude rikkumine

Kohustusliku reservi nõude rikkumine tekib siis, kui asutuse kalendripäeva lõpu keskmine jääk reservikontodel reservide arvestusperioodil on väiksem kui selle asutuse reservinõue vastaval reserviarvestusperioodil.

Kui asutus rikub reservinõuet täielikult või osaliselt, võib EKP kehtestada ühe järgmistest sanktsioonidest vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2531/98:

—	asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatavat laenuintressi piirmäära kuni 5 protsendipunkti võrra ületava summa tasumine;

—	asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatava kuni kahekordse laenuintressi piirmäära tasumine või nõue,

—	et asjaomane asutus peab EKPs või liikmesriigi keskpangas avama intressita hoiused, mille väärtus on asjaomase asutuse poolt täitmata jäänud reservinõude kolmekordne väärtus. Hoiuse tähtaeg ei tohi ületada ajavahemikku, mille jooksul asutus ei täitnud reservinõuet.

Kui asutus rikub eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi käsitlevatest määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi (s.t kui asjaomast teavet ei edastata õigeks ajaks või kui edastatav teave ei ole korrektne), on EKP-l õigus kehtestada sanktsioone kooskõlas nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone ja 23. septembri 1999. aasta määrusega Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone (EKP/1999/4). (9) EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, mille alusel ta kohaldab sanktsioone, mis on sätestatud nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2531/98. (105) artikli 7 lõikes 1.

Lisaks sellele võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõude raske rikkumise korral peatada osapoolte osaluse avaturuoperatsioonides.

LISA 1

RAHAPOLIITILISTE OPERATSIOONIDE JA MENETLUSTE NÄITED

NÄIDETE LOETELU

Näide 1

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad pöördtehingud likviidsuse lisamiseks

Näide 2

Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad pöördtehingud likviidsuse lisamiseks

Näide 3

Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatav EKP võlasertifikaatide väljalase

Näide 4

Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad valuutavahetustehingud likviidsuse absorbeerimiseks

Näide 5

Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad valuutavahetustehingud likviidsuse lisamiseks

Näide 6

Riskiohjemeetmed

NÄIDE 1Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad pöördtehingud likviidsuse lisamiseksEKP otsustab lisada turule likviidsust fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena teostatava pöördtehingu abil.Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)
1. pank	30
2. pank	40
3. pank	70
Kokku	140

EKP otsustab jaotada kokku 105 miljonit eurot.Jaotuse protsendimäär on:Jaotamine osapoolte vahel toimub järgmiselt:

Osapool	Pakkumine (miljonites eurodes)	Jaotatud summa (miljonites eurodes)
1. pank	30	22,5
2. pank	40	30,0
3. pank	70	52,5
Kokku	140	105,0

NÄIDE 2Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad pöördtehingud likviidsuse lisamiseksEKP otsustab lisada turule likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatava pöördtehingu abil.Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Intressimäär (%)	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Pakkumised kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,15				0	0
3,10		5	5	10	10
3,09		5	5	10	20
3,08		5	5	10	30
3,07	5	5	10	20	50
3,06	5	10	15	30	80
3,05	10	10	15	35	115
3,04	5	5	5	15	130
3,03	5		10	15	145
Kokku	30	45	70	145

EKP otsustab jaotada 94 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 3,05 % (kui kumulatiivne summa on 80 miljonit eurot). 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär:Intressi piirmäära juures 1. pangale jaotatud summa on näiteks:0,4 × 10 = 41. pangale jaotatav kogusumma on:5 + 5 + 4 = 14Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

Osapooled	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	30,0	45,0	70,0	145
Jaotatud summa kokku	14,0	34,0	46,0	94

Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, on osapooltele jaotatud summade suhtes rakendatav intressimäär 3,05 %.Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, ei rakendata osapooltele jaotatud summade suhtes ühtset intressimäära; näiteks 1. pangale määratakse 5 miljonit eurot intressimääraga 3,07 %, 5 miljonit eurot intressimääraga 3,06 % ja 4 miljonit eurot intressimääraga 3,05 %.

NÄIDE 3Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatav EKP võlasertifikaatide emissioonEKP otsustab absorbeerida turult likviidsust muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatava EKP võlasertifikaatide väljalaske abil.Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Intressimäär (%)	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
3,00				0	0
3,01	5		5	10	10
3,02	5	5	5	15	25
3,03	5	5	5	15	40
3,04	10	5	10	25	65
3,05	20	40	10	70	135
3,06	5	10	10	25	160
3,08	5		10	15	175
3,10		5		5	180
Kokku	55	70	55	180

EKP otsustab jaotada nominaalsumma 124,5 miljonit eurot intressi piirmääraga 3,05 %.Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis on madalamad kui 3,05 % (sel juhul kumulatiivne summa on 65 miljonit eurot). 3,05 % juures on jaotuse protsendimäär:Intressi piirmäära juures on 1. pangale jaotatud summa näiteks:0,85 × 20 = 171. pangale määratav kogusumma on:5 + 5 + 5 + 10 + 17 = 42Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

Osapooled	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	55,0	70,0	55,0	180,0
Jaotatud summa kokku	42,0	49,0	33,5	124,5

NÄIDE 4Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad valuutavahetustehingud likviidsuse absorbeerimiseksEKP otsustab absorbeerida turult likviidsust ning teostab selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena euro ja USA dollari vahetustehingu. (Märkus: käesolevas näites kaubeldakse euros preemiaga.)Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Kursivahed (× 10 000)	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,84				0	0
6,80	5		5	10	10
6,76	5	5	5	15	25
6,71	5	5	5	15	40
6,67	10	10	5	25	65
6,63	25	35	40	100	165
6,58	10	20	10	40	205
6,54	5	10	10	25	230
6,49		5		5	235
Kokku	65	90	80	235

EKP otsustab jaotada 158 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,63. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis ületavad 6,63 punkti (sellisel juhul on kumulatiivne summa 65 miljonit eurot). 6,63 punkti juures on jaotuse protsendimäär:Kõnealuse piirnoteeringu juures on 1. pangale määratav summa näiteks:0,93 × 25 = 23,251. pangale jaotatav kogusumma on:5 + 5 + 5 + 10 + 23,25 = 48,25Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

Osapooled	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	65,0	90,0	80,0	235,0
Jaotatud summa kokku	48,25	52,55	57,20	158,0

EKP fikseerib operatsiooni teostamiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, ostab eurosüsteem operatsiooni alguspäeval 158 000 000 eurot ja müüb 178 540 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval müüb eurosüsteem 158 000 000 eurot ja ostab 178 644 754 USA dollarit (forvardkurss on 1,1300 = 1,130663 + 0,000663).Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	EUR ost	USD müük	Vahetuskurss	EUR müük	USD ost
1,1300			1,130684
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130680	10 000 000	11 306 800
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130676	15 000 000	16 960 140
1,1300	15 000 000	16 950 000	1,130671	15 000 000	16 960 065
1,1300	25 000 000	28 250 000	1,130667	25 000 000	28 266 675
1,1300	93 000 000	105 090 000	1,130663	93 000 000	105 151 659
1,1300			1,130658
1,1300			1,130654
1,1300			1,130649
Kokku	158 000 000	178 540 000		158 000 000	178 645 339

NÄIDE 5Muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena teostatavad valuutavahetustehingud likviidsuse lisamiseksEKP otsustab lisada turule likviidsust ning teostab selleks muutuva intressimääraga pakkumismenetlusena euro ja USA dollari vahetustehingu. (Märkus: käesolevas näites kaubeldakse euros preemiaga.)Kolm osapoolt esitavad järgmised pakkumised:

Kursivahed (× 10 000)	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku	Kumulatiivsed pakkumised
6,23
6,27	5		5	10	10
6,32	5		5	10	20
6,36	10	5	5	20	40
6,41	10	10	20	40	80
6,45	20	40	20	80	160
6,49	5	20	10	35	195
6,54	5	5	10	20	215
6,58		5		5	220
Kokku	60	85	75	220

EKP otsustab jaotada 197 miljonit eurot kursivahe piirnoteeringuga 6,54. Täielikult rahuldatakse kõik pakkumised, mis on madalamad kui 6,54 punkti (sellisel juhul kumulatiivne summa on 195 miljonit eurot). 6,54 punkti juures on jaotuse protsendimäär:Kõnealuse piirnoteeringu juures on 1. pangale määratav summa näiteks:0,10 × 5 = 0,51. pangale määratav kogusumma on:5 + 5 + 10 + 10 + 20 + 5 + 0,5 = 55,5Jaotamise tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

Osapooled	Summa (miljonites eurodes)
	1. pank	2. pank	3. pank	Kokku
Pakkumised kokku	60,0	85,0	75,0	220
Jaotatud summa kokku	55,5	75,5	66,0	197

EKP fikseerib operatsiooni teostamiseks euro ja USA dollari vahelise hetkekursi 1,1300 juures.Kui jaotamismenetlus toimub ühtse intressimääraga (Hollandi) enampakkumise kohaselt, müüb eurosüsteem toimingu alguspäeval 197 000 000 eurot ja ostab 222 610 000 USA dollarit. Operatsiooni tähtpäeval ostab eurosüsteem 197 000 000 eurot ja müüb 222 738 838 USA dollarit (forvardkurss 1,130654 = 1,1300 + 0,000654).Kui jaotamismenetlus toimub mitme intressimääraga (Ameerika) enampakkumise kohaselt, vahetab eurosüsteem euro ja USA dollari summasid järgmises tabelis näidatud viisil:

Hetketehing			Forvardtehing
Vahetuskurss	EUR müük	USD ost	Vahetuskurss	EUR ost	USD müük
1,1300			1,130623
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130627	10 000 000	11 306 270
1,1300	10 000 000	11 300 000	1,130632	10 000 000	11 306 320
1,1300	20 000 000	22 600 000	1,130636	20 000 000	22 612 720
1,1300	40 000 000	45 200 000	1,130641	40 000 000	45 225 640
1,1300	80 000 000	90 400 000	1,130645	80 000 000	90 451 600
1,1300	35 000 000	39 550 000	1,130649	35 000 000	39 572 715
1,1300	2 000 000	2 260 000	1,130654	2 000 000	2 261 308
1,1300			1,130658
Kokku	197 000 000	222 610 000		197 000 000	222 736 573

NÄIDE 6RiskiohjemeetmedKäesolev näide illustreerib eurosüsteemi likviidsust lisavate operatsioonide tagatisvara suhtes kohaldatavat riskiohjeraamistikku. (106) Näite aluseks on eeldus, et osapool osaleb järgmistes eurosüsteemi rahapoliitilistes operatsioonides:

—	28. juulil 2004 algav ja 4. augustil 2004 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, mille raames määratakse osapoolele 50 miljonit eurot intressimääraga 4,24 %;

—	29. juulil 2004 algav ja 21. oktoobril 2004 lõppev pikemaajaline refinantseerimisoperatsioon, mille raames määratakse osapoolele 45 miljonit eurot intressimääraga 4,56 %; ning

—	4. augustil 2004 algav ja 11. augustil 2004 lõppev põhiline refinantseerimisoperatsioon, mille raames määratakse osapoolele 35 miljonit eurot intressimääraga 4,26 %.

Tabelis 1 kirjeldatakse selliste turustatavate varade omadusi, mida osapool kasutab nimetatud operatsioonide katteks.Tabel 1. Tehingutes kasutatav turustatav alusvara

Omadused
Nimi	Vara liik	Tähtpäev	Kupong	Kupongi sagedus	Järelejäänud tähtaeg	Turuväärtuse allahindlus
Vara A	Varaga tagatud instrument	29.08.2006	Fikseeritud määraga	6 kuud	2 aastat	3,50 %
Vara B	Keskvalitsuse võlakiri	19.11.2008	Muutuva määraga	12 kuud	4 aastat	0,50 %
Vara C	Äriühingu võlakiri	12.05.2015	Nullmääraga		> 10 aastat	15,00 %

Hinnad protsentides (sh kogunenud intress) (107)
28.07.2004	29.07.2004	30.07.2004	2.08.2004	3.08.2004	4.08.2004	5.08.2004
102,63	101,98	100,55	101,03	100,76	101,02	101,24
	98,35	97,95	98,15	98,56	98,73	98,57
					55,01	54,87

Märgistatud tagatiste haldussüsteemEsmalt eeldatakse, et tehinguid teostatakse riigi keskpangaga, kus kasutatakse süsteemi, mille puhul alusvara märgistatakse iga tehingu jaoks. Alusvara hinnatakse iga päev. Riskiohjeraamistikku võib kirjeldada järgmiselt (vt ka tabel 2):

1.

28. juulil 2004 sõlmib osapool tagasiostutehingu riigi keskpangaga, kes ostab 50,6 miljoni euro eest vara A. Vara A on varaga tagatud ja fikseeritud kupongimääraga instrument, mille tähtpäev on 29. augustil 2006. Seega on selle järelejäänud tähtaeg kaks aastat, mis eeldab 3,5 % suurust turuväärtuse allahindlust. Kõnealusel päeval on vara A turuhind vaadeldaval turul 102,63 %, mis hõlmab kogunenud kupongiintressi. Osapool peab esitama sellises koguses vara A, et pärast 3,5 % suurust turuväärtuse allahindluse mahaarvamist oleks selle väärtus suurem kui jaotatud 50 miljonit eurot. Seega esitab osapool vara A nominaalväärtusega 50,6 miljonit eurot, mille kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 50 113 203 eurot.

2.

29. juulil 2004 sõlmib osapool tagasiostutehingu riigi keskpangaga, kes ostab 21 miljoni euro eest vara A (turuhind 101,98 %, turuväärtuse allahindlus 3,5 %) ja 25 miljoni euro eest vara B (turuhind 98,35 %). Vara B on muutuva kupongimaksemääraga keskvalitsuse võlakiri, mille suhtes rakendatakse 0,5 % suurust turuväärtuse allahindlust. Vara A ja vara B kohandatud turuväärtus kõnealusel päeval on 45 130 810 eurot, mis on seega rohkem kui nõutav 45 000 000 eurot. 29. juulil 2004 hinnatakse 28. juulil 2004 algatatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusvara ümber. 101,98 % suuruse turuhinna juures jääb vara A allahinnatud turuväärtus ikkagi nõude esitamise läve alam- ja ülempiiridesse. Sellest tulenevalt leitakse, et algselt panditud tagatis katab nii esialgu pakkumistoiminguga väljastatud vahendite summa kui ka kogunenud intressi summas 5 889 eurot.

3.

20. juulil 2004 hinnatakse alusvara ümber: vara A turuhind on 100,55 % ja vara B turuhind on 97,95 %. 28. juulil 2004 alanud põhiliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress on 11 778 eurot ning 29. juulil 2004 alanud pikemaajaliselt refinantseerimisoperatsioonilt kogunenud intress on 5 700 eurot. Seetõttu jääb vara A kohandatud turuväärtus esimese tehingu puhul 914 218 euro võrra tehingu tagatavast summast (s.o pakutud likviidsus pluss kogunenud intress) allapoole, kuid ka allapoole nõude esitamise läve alampiiri, milleks on 49 761 719 eurot. Osapool esitab vara A nominaalväärtusega 950 000 eurot, millega pärast 3,5 % suuruse allahindluse mahaarvamist 100,55 % suurusel turuväärtusel põhinevast hinnast taastatakse piisav tagatis. (108) Lisatagatise nõue on vajalik ka teise tehingu puhul, kuna kõnealuses tehingus kasutatud alusvara kohandatud turuväärtus (44 741 520 eurot) jääb nõude esitamise läve alampiirist (44 780 672 eurot) allapoole. Seetõttu esitab osapool vara B summas 270 000 eurot kohandatud turuväärtusega 263 143 eurot.

4.	2. ja 3. augustil 2004 hinnatakse alusvara ümber ning see ei too 28. ja 29. juunil 2004 sõlmitud tehingutele kaasa lisatagatise nõudeid.

5.

4. augustil 2004 maksab osapool tagasi 28. juulil 2004 alustatud põhilise refinantseerimisoperatsiooni alusel väljastatud vahendid, k.a kogunenud intressi summas 41 222 eurot. Samal päeval sõlmib osapool tagasiostutehingu riigi keskpangaga, kes ostab vara C nominaalväärtusega 75 miljonit eurot. Et varade C puhul on tegemist äriühingute nullkupongiga võlakirjadega, mille järelejäänud tähtaeg on üle kümne aasta ja mille suhtes on vaja rakendada 15 % suurust turuväärtuse allahindlust, on allahinnatud turuväärtus kõnealusel päeval 35 068 875 eurot. 29. juulil 2004 alustatud pikaajalise refinantseerimisoperatsiooni alusvarade ümberhindamisest ilmneb, et pakutud varade kohandatud turuväärtus ületab nõude esitamise läve ülempiiri ligikaudu 262 000 euro võrra, mistõttu riigi keskpank peab tagastama osapoolele vara B nimiväärtusega 262 000 eurot (109)

Koondtagatiste haldussüsteemTeiseks eeldatakse, et tehinguid teostatakse riigi keskpangaga, kes kasutab koondtagatiste haldussüsteemi. Osapoole kasutatavate koondtagatiste hulka kuuluvaid tagatisi ei märgistata konkreetsete tehingute jaoks.Tehingute jada käesolevas näites on sama, mis eespool kirjeldatud märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites. Peamine erinevus seisneb selles, et ümberhindamispäevadel peab kõigi koondatud tagatiste kohandatud turuväärtus katma kõigi osapoole ja riigi keskpanga vahel pooleliolevate operatsioonide kogusumma. Käesolevas näites on 30. juulil 2004 tekkiv 1 178 398 euro suurune lisatagatise nõue identne märgistatud tagatiste haldussüsteemi näites kirjeldatud lisatagatise nõudega. Osapool esitab vara A nominaalväärtusega 1 300 000 miljonit eurot, millega pärast 3,5 % suuruse allahindluse mahaarvamist 100,55 % suuruse turuväärtusega hinnast 100,55 % taastatakse piisav tagatis.Lisaks sellele võib osapool 4. augustil 2004, kui saabub 28. juulil 2004 alanud põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtpäev, hoida varasid oma tagatiskontol. Vara võib ka omavahel vahetada, nagu selgub näitest, kus varad A nominaalväärtusega 51,9 miljonit eurot asendatakse varadega C, mille nominaalväärtus on 75,5 miljonit eurot, et katta kõikide refinantseerimisoperatsioonide alusel pakutud likviidsust ja kogunenud intressi.Riskide ohjamise raamistikku koondtagatiste haldussüsteemi puhul kirjeldab tabel 3.

Tabel 2. Märgistatud tagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Pooleliolevad tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär	Pakutud likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir	Nõude esitamise läve ülempiir	Kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
28.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	—	50 000 000	49 750 000	50 250 000	50 113 203	—
29.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	5 889	50 005 889	49 755 859	50 255 918	49 795 814	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	—	45 000 000	44 775 000	45 225 000	45 130 810	—
30.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	11 778	50 011 778	49 761 719	50 261 837	49 097 560	– 914 218
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	5 700	45 005 700	44 780 672	45 230 729	44 741 520	– 264 180
02.08.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	29 444	50 029 444	49 779 297	50 279 592	50 258 131	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	22 800	45 022 800	44 797 686	45 247 914	45 152 222	—
03.08.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	35 333	50 035 333	49 785 157	50 285 510	50 123 818	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	28 500	45 028 500	44 803 358	45 253 643	45 200 595	—
04.08.2004	Põhiline refinantseerimine	04.08.2004	11.08.2004	4,26	35 000 000	—	35 000 000	34 825 000	35 175 000	35 068 875	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	34 200	45 034 200	44 809 029	45 259 371	45 296 029	261 829
05.08.2004	Põhiline refinantseerimine	04.08.2004	11.08.2004	4,26	35 000 000	4 142	35 004 142	34 829 121	35 179 162	34 979 625	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	39 900	45 039 900	44 814 701	45 265 100	45 043 420	—

Tabel 3. Koondtagatiste haldussüsteem

Kuupäev	Pooleliolevad tehingud	Alguskuupäev	Lõppkuupäev	Intressimäär	Pakutud likviidsus	Kogunenud intress	Kaetav kogusumma	Nõude esitamise läve alampiir (110)	Nõude esitamise läve ülempiir (111)	Kohandatud turuväärtus	Lisatagatise nõue
28.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	—	50 000 000	49 750 000	ei kohaldata	50 113 203	—
29.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	5 889	95 005 889	94 530 859	ei kohaldata	94 926 624	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	—
30.07.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	11 778	95 017 478	94 542 390	ei kohaldata	93 839 080	–1 178 398
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	5 700
02.08.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	29 444	95 052 244	94 576 983	ei kohaldata	95 487 902	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	22 800
03.08.2004	Põhiline refinantseerimine	28.07.2004	04.08.2004	4,24	50 000 000	35 333	95 063 833	94 588 514	ei kohaldata	95 399 949	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	28 500
04.08.2004	Põhiline refinantseerimine	04.08.2004	11.08.2004	4,26	35 000 000	—	80 034 200	79 634 029	ei kohaldata	80 333 458	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	34 200
05.08.2004	Põhiline refinantseerimine	04.08.2004	11.08.2004	4,26	35 000 000	4 142	80 044 042	79 643 821	ei kohaldata	80 248 396	—
	Pikemaajaline refinantseerimine	29.07.2004	27.10.2004	4,56	45 000 000	39 900