Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32012O0025

2012/791/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 26. november 2012 , millega muudetakse suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EKP/2012/25)

OJ L 348, 18.12.2012, p. 30–41 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 10 Volume 006 P. 62 - 73

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 30/04/2015; kehtetuks tunnistatud 32014O0060

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2012/791/oj

18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/30

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

26. november 2012,

millega muudetakse suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2012/25)

(2012/791/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 12.1, 14.3, 18.2 ja artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda eurosüsteemi poolt kasutatavad instrumendid ja menetlused, et seda poliitikat nendes liikmesriikides, mille rahaühik on euro, ühetaoliselt ellu viia.

(2)

Tuleb teha muudatusi, mis käsitlevad varaga tagatud väärtpaberite laenuandmete aruandluse nõuete järkjärgulist sisseviimist, kupongi määratlusi, kohustuste täitmise andmeid ja trahvide arvutust, kui osapool ei täida kohustusi.

(3)

Seetõttu tuleb 20. septembri 2011. aasta suunist EKP/2011/14 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (1) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

I lisa muutmine

Suunise EKP/2011/14 I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.

Artikkel 2

Kontrollimine

Euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad (edaspidi RKPd) edastavad Euroopa Keskpangale (EKP) dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesolevat suunist järgida, hiljemalt 19. detsembriks 2012.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub kaks päeva pärast selle vastuvõtmist.

Seda kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2013.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 26. november 2012

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

LISA

Suunise EKP/2011/14 I lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Punkti 5.1.3 lisatakse järgmine lause:

„EKP jätab endale õiguse võtta mis tahes meetmeid, mis on kohased vea parandamiseks pakkumismenetluse väljakuulutamise teates, sh toimuva pakkumismenetluse tühistamine või katkestamine.”

2.

Punkti 5.1.6 lisatakse järgmine lause:

„Juhul kui tulemuste väljakuulutamises esineb eksliku teavet mis tahes eespool osutatu osas, jätab EKP endale õiguse võtta mis tahes meetmeid, mis on kohased selle eksliku teabe parandamiseks.”

3.

Punkt 6.2.1.1 asendatakse järgmisega:

„6.2.1.1.   Vara liik

1.   Ühised kõlblikkuskriteeriumid

Varaks peavad olema võlainstrumendid, millel on:

a)

fikseeritud, tingimusteta põhisumma (1) ja

b)

kupong, millega ei või kaasneda negatiivne rahavoog ja mis on üks järgmistest:

i)

fikseeritud, nullkupong või mitme kohandamisperioodiga kupong (multi-step), st kindlaksmääratud kupongigraafikuga ja kupongiväärtusega instrumendid;

ii)

ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud (flat foating coupon) ühe euro rahaturu intressimäära indeksiga, näiteks EURIBOR, LIBOR või muud indeksid, või püsiva tähtajavahetuse intressimääralepinguga (constant maturity swap rate), näiteks CMS, EIISDA, EUSA indeksid;

iii)

finantsvõimendusega ja vähendatud finantsvõimendusega ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud ühe euro rahaturu intressimäära indeksiga, näiteks EURIBOR, LIBOR või muud indeksid, või püsiva tähtajavahetuse intressimääralepinguga, näiteks CMS, EIISDA, EUSA indeksid;

iv)

indeksiga seotud, finantsvõimendusega või vähendatud finantsvõimendusega ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud euroala kuni üheaastase tähtajaga riigivõlakirja tootlusega (kas indeks või netotootluse võrdlusnäitaja);

v)

euroala inflatsiooniindeksitega seotud ujuvad määrad, millel ei ole muutumisvahemikku, optsioone (range accrual, ratchet) või samalaadseid kompleksseid struktuure.

Eelkõige ei kuulu siia järgmised kupongistruktuurid: kõik ujuvad määrad, mis on seotud välisvaluuta intressimääraga, kaubahinna- ja aktsiaindeksite ning vahetuskurssidega, kahe indeksiga seotud ujuvad intressimäärad või vahetuslepingute hinnavahedega või muu indeksite kombinatsiooniga seotud ujuvad intressimäärad, mis tahes kupongioptsioonid (range accrual, ratchet) või vastassuunaliselt liikuv intressimäär ja krediidireitingul põhinevad kupongid. Välja jäetakse ka komplekssed tähtajastruktuurid, näiteks tingimusliku lunastustähtajaga väärtpaberid ja kupongi muutmise võimalus makse sissenõudmisega.

Kõlblikel kupongidel puuduvad emitendi määratud optsioonid, st nende kupongis ei ole instrumendi tähtaja jooksul lubatud muudatused, mis oleksid sõltuvad emitendi otsusest. Lisaks, kui esinevad ülem- või alampiirid, peavad need olema ette fikseeritud ja määratletud. Instrumendi liigitus kupongi põhjal, kui kupong on mitme kohandamisperioodiga (multi-step) põhineb tulevikuaspektil.

Kui eespool osutatud kõlblikkuskriteeriumid ei ole täidetud, ei täida kõlblikkuskriteeriume ka vara, isegi kui see on ainult osa tasustamisstruktuurist (näiteks preemia) ja isegi kui selgesõnaliselt garanteeritakse, et kupongimakse ei ole negatiivne ja vähemalt põhisumma makstakse tagasi.

Alapunkti 1 alajaotusi a ja b kohaldatakse kuni kohustuse täitmiseni. Võlainstrumentidest ei või tuleneda õigused põhisummale ja/või intressile, mis oleksid allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide omanike õigustele.

2.   Varaga tagatud väärtpaberite täiendavad kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteemi rahapoliitika õigusraamistikus ei loeta tagatud võlakirju varaga tagatud väärtpaberiteks.

Alapunkti 1 alajaotust a ei kohaldata varaga tagatud väärtpaberite suhtes. Eurosüsteem hindab varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkust käesolevas alapunktis sätestatud täiendavate kriteeriumide põhjal.

Varaga tagatud väärtpaberite tagatiseks olevaid rahavooge tekitavad varad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

need varad peavad olema omandatud ELi liikmesriigi õigusaktide alusel;

b)

need varad peavad olema algatajalt või vahendajalt väärtpaberistamise teel omandatud eriotstarbelise finantsettevõtte poolt viisil, mida eurosüsteem käsitleb tegeliku müügina, mis kehtib kolmandate isikute suhtes; sellised varad ei tohi olla kättesaadavad algatajale ja selle võlausaldajatele, kaasa arvatud algataja maksejõuetuse korral (2);

c)

need peavad olema algatatud ja emitendile müüdud algataja või, kui kohaldatav, Euroopa Majanduspiirkonnas asutatud vahendaja poolt;

d)

nad ei tohi koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt muude tagatisega väärtpaberite rühmadest (3). Lisaks ei tohi need koosneda osaliselt ega täielikult, tegelikult ega potentsiaalselt krediidiriskiga seotud väärtpaberitest, vahetuslepingutest või muudest tuletisinstrumentidest (4), ega ka sünteetilistest väärtpaberitest;

e)

krediidinõuete puhul peavad krediidisaajad ja krediidiandjad olema asutatud (või füüsiliste isikute puhul, olema residendiks) Euroopa Majanduspiirkonnas ning asjakohastel juhtudel peab Euroopa Majanduspiirkonnas asuma ka seotud väärtpaber. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigus. Võlakirjade puhul peavad emitendid olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas, võlakirjad peavad olema emiteeritud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi õigusele ning Euroopa Majanduspiirkonnas peab asuma ka mis tahes seotud väärtpaber.

Punkti 6.2.1.7 kohaselt peab varaga tagatud väärtpaberi emitent olema asutatud Euroopa Majanduspiirkonnas.

Kui algatajad või asjakohastel juhtudel vahendajad tegutsevad euroalal või Ühendkuningriigis, peab eurosüsteem kontrollima, et neis jurisdiktsioonides ei kehti rangeid tagasinõudmisega seotud sätteid. Kui algataja või asjakohastel juhtudel vahendaja on asutatud mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna riigis, loetakse varaga tagatud väärtpabereid kõlblikeks üksnes juhul, kui eurosüsteem veendub, et tema õigused on vastava Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva riigi seaduste kohaselt eurosüsteemi poolt kohaseks peetaval viisil tagasinõudmisega seotud sätete vastu kaitstud. Seepärast tuleb enne varaga tagatud väärtpaberite kõlblikuks tunnistamist eurosüsteemile esitada sellele vormilt ja sisult vastuvõetav sõltumatu õiguslik hinnang, kus tuuakse välja riigis kohaldatavad tagasinõudmise eeskirjad. Otsustamaks kas tema õigused on tagasinõudmise eeskirjade suhtes piisavalt kaitstud, võib eurosüsteem nõuda kahtlusaluse perioodi kohta muid dokumente, sealhulgas tunnistust vastuvõtja maksejõulisuse kohta. Tagasinõudmise eeskirjade hulka, mida eurosüsteem peab rangeks ja seega vastuvõetamatuks, kuuluvad eeskirjad, mille alusel likvideerija võib rahavoogu tekitava varaga tagatud väärtpaberite müügi kehtetuks kuulutada ainuüksi seetõttu, et tehing teostati teatud perioodil (kahtlusalusel perioodil) enne müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetuks kuulutamist, või mille alusel vastuvõtja saab kehtetuks kuulutamist vältida üksnes tõestades, et ta ei olnud müügitehingu teostamise ajal müüja (algataja/vahendaja) maksejõuetusest teadlik.

Struktureeritud emissiooni korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama emissiooni teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale (või allrühmale) kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet. Struktureeritud emissiooni puhul, kus emissiooniprospekt näeb ette aktseleratsiooni ja täitmisele pööramise teate saatmist, tuleb rühma (või allrühma) mitteallutatus tagada nii aktseleratsiooni kui ka täitmisele pööramise teatega seotud maksehierarhias.

Selleks et varaga tagatud väärtpaberid oleksid kõlblikud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, nõuab eurosüsteem täielikke ja standarditud laenuandmeid varaga tagatud väärtpaberi aluseks olevate rahavoogu tekitavate varade kogumi kohta, mille peavad esitama varaga tagatud väärtpaberi osapooled kooskõlas 8. liitega.

Varaga tagatud väärtpaberi kõlblikkuse määramisel võtab eurosüsteem arvesse aruandlusvormi kohustuslikele väljadele sisestatud andmeid asjakohaste laenude kohta 8. liite kohaselt. Kõlblikkuse hindamisel võtab eurosüsteem arvesse järgmist: a) andmete esitamata jätmine ja b) korduvalt leitud mõtestatud andmete puudumine laenude kohta esitatud andmetes.

Kõlblikkuseks peavad varaga tagatud väärtpaberid olema tagatud rahavoogu tekitavate varadega, mida eurosüsteem loeb homogeenseks, st varaga tagatud väärtpaberit tagav rahavoogu tekitav vara hõlmab ainult üht liiki vara, mis on kas eluaseme hüpoteek, ärikinnisvara hüpoteek, laenud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, autolaenud, tarbimislaenud või liisingu laekumised. Varaga tagatud väärtpaberid ei ole kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui alusvara kogumis on heterogeenne vara, kuna nende aruandlus ei saa toimuda ühel vormil konkreetse varaklassi kohta (5).

Eurosüsteemil on õigus nõuda mis tahes kolmandalt isikult (näiteks emitendilt, algatajalt või korraldajalt) mis tahes selgitusi ja/või õiguslikult siduvat kinnitust, mida peetakse vajalikuks varaga tagatud väärtpaberite kõlblikkuse hindamiseks seoses laenuandmete esitamisega. Sellistele taotlustele mittevastamine võib kaasa tuua kõnealuse varaga tagatud väärtpaberi tehingu peatamise või kõlblikkuse mittetunnustamise.

3.   Tagatud võlakirjade suhtes kohaldatavad täiendavad kõlblikkuskriteeriumid

Alates 31. märtsist 2013 kohaldatakse tagatud võlakirjade suhtes järgmisi täiendavaid nõudeid.

Tagatud võlakirjade tagatisvara kogum ei tohi sisaldada varaga tagatud väärtpabereid, välja arvatud varaga tagatud väärtpaberid:

a)

mis vastavad direktiivides 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tagatud võlaväärtpaberites sisalduvate varaga tagatud väärtpaberite suhtes kehtestatud nõuetele;

b)

mis algatati tagatud võlaväärtpaberi emitendiga samas konsolideerimisgrupis oleva liikme poolt, kes on ühtlasi sama keskse üksuse liige või sidusettevõtja, mille sidusettevõtja on ka tagatud võlaväärtpaberi emitent;

c)

mida kasutatakse tehnilise abivahendina hüpoteekide või tagatud kinnisvaralaenude ülekandmiseks algatavalt üksuselt tagatisvara kogumisse.

Tagatud võlaväärtpaberid, mis olid varaga tagatud väärtpaberite kõlblike varade nimekirjas 28. novembril 2012 ja ei vasta nõuetele a–c, jäävad kõlblikeks kuni 28. novembrini 2014.

4.

Punktis 6.2.1.7 jäetakse välja joonealune märkus 58.

5.

Punktis 6.2.2 jäetakse välja joonealune märkus 60.

6.

Punkti 6.2.2.1 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Krediidinõudel peab olema: i) kindlaksmääratud, mittetingimuslik põhisumma; ja ii) kupong, millega ei kaasne negatiivne rahavoog. Need omadused peavad püsima kuni kohustuse lunastamiseni. Lisaks sellele peaks intressimäär olema üks järgmistest: i) nullkupongi laadi; ii) fikseeritud; iii) ujuv ning seotud teise viiteintressimääraga. Kõlblikud on ka krediidinõuded, mille intressimäär on seotud inflatsioonimääraga.”;

b)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Minimaalne suurus: kui osapool esitab krediidinõude tagatiseks (ehk mobiliseerib selle), peab see vastama miinimumlävele. Siseriiklike krediidinõuete minimaalse suuruse määrab kindlaks iga RKP ise. Kui krediidinõudeid kasutatakse tagatisena piiriüleselt, kehtib ühtne minimaalne suurus 500 000 eurot.”

7.

Punkti 6.2.3 lisatakse järgmine lõik:

„Olenemata kõlblikkusest võivad riikide keskpangad otsustada osapoolelt tagatisena mitte vastu võtta järgmisi turukõlblikke või turukõlbmatuid varasid:

a)

võlainstrumendid, mille tähtaeg on lõppemas, ja

b)

võlainstrumendid, mille tuluvoog, st kupongimakse, toimub lähemal ajal.”

8.

Punkt 6.2.3.2 asendatakse järgmisega:

„6.2.3.2.   Kõlblike varade kasutamise eeskirjad

Turukõlblikke varasid võib kasutada kõikides alusvaradele tuginevates rahapoliitika operatsioonides, st avaturu pöörd- ja otsetehingutes ning laenamise püsivõimaluses. Turukõlbmatuid varasid võib kasutada avaturu pöördtehingute ja laenamise püsivõimaluse alusvarana. Eurosüsteemi otsetehingutes neid ei kasutata. Kõiki turukõlblikke ja turukõlbmatuid varasid võib samuti kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Olenemata sellest, kas turukõlblik või turukõlbmatu vara vastab või ei vasta kõikidele kõlblikkuskriteeriumidele, ei tohi osapool tagatiseks esitada vara, mille emitent või garant on ta ise või mõni muu isik, kellega tal on lähedane side (6).

„Lähedane side” on järgmine olukord, kus osapool on seotud kõlblike varade emitendiga/krediidisaajaga/garandiga:

a)

osapoolele kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtte kaudu 20 % või rohkem emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist või

b)

emitendile/krediidisaajale/garandile kuulub otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist;

c)

rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka emitendi/krediidisaaja/garandi kapitalist kuulub kolmandale isikule kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu.

Rahapoliitika rakendamiseks, eelkõige lähedalt seotud kõlblike varade kasutamise eeskirjade järgimise järelevalveks, jagavad vastavat eesmärki kandvad järelevalveasutused eurosüsteemisiseselt teavet kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.

Eespool osutatud lähedast sidet käsitlevad sätted ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedalt seotud osapoole ning EMP riikide maksustamisõigusega avaliku sektori üksuse vahel või kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksus, b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on emiteeritud vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktides 68–70 sätestatud kriteeriumidele, c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b osutatud instrumentide kaitsega, näiteks: i) turukõlbmatud RMBDd, mis ei ole väärtpaberid, või ii) tagatud pangavõlakirjad, mis vastavad direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktide 68–70 kõikidele kriteeriumidele, v.a garanteeritud laenude piirmäärale tagatiskogumis.

Osapool ei tohi tagatiseks esitada varaga tagatud väärtpaberit, kui osapool (või kolmas isik, kellega tal on lähedane side) pakub varaga tagatud väärtpaberile valuutariskiturvet, tehes emitendiga valuutariskiturbe tehingu, või likviidsustuge vähemalt 20 % ulatuses varaga tagatud väärtpaberi tasumata summast.

Kõik kõlblikud turukõlblikud ja turukõlbmatud varad peavad kogu euroalal olema piiriüleselt kasutatavad. See tähendab, et kõik eurosüsteemi osapooled peavad saama kasutada kõlblikke varasid oma riigisiseste väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste liidete kaudu (turukõlblike varade korral) või muu sobiva korralduse kohaselt krediidi saamiseks oma asutamise koha liikmesriigi keskpangast (vt punkti 6.6).

Osapool, kes esitab varaga tagatud väärtpaberi, olles lähedalt seotud varaga tagatud väärtpaberi alusvara algatajaga, peab teavitama eurosüsteemi igast varaga tagatud väärtpaberi kavandatud muudatusest, mis võib mõjutada krediidikvaliteeti, st väärtpaberiga seotud intressimäärade muutmine, vahetuslepingu muutmine, prospektis käsitlemata alusvara koosseisu muudatused, muudatused eelismaksetes. Eurosüsteemile tuleb tagatiseks antud väärtpaberi igast muudatusest teatada üks kuu enne muudatuse tegemist. Lisaks peab osapool varaga tagatud väärtpaberi esitamisel teatama kõikidest eelneva kuue kuu jooksul toimunud muudatustest. Kooskõlas punktiga 6.2 ei teosta eurosüsteem muudatuse eelnõustamist.

Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikud varad

Kõlblikkuskriteeriumid

Turukõlblikud varad (7)

Turukõlbmatud varad (8)

Vara liik

EKP võlasertifikaadid

Muud turukõlblikud võlainstrumendid (9)

Krediidinõuded

RMBDd

Krediidistandardid

Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi turukõlblikke varasid käsitlevate eeskirjade kohaselt (9).

Krediidisaaja/garant peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Krediidivõimet hinnatakse ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Vara peab vastama kõrgetele krediidistandarditele. Kõrgeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi RMBDsid käsitlevate eeskirjade kohaselt.

Emissioonikoht

EMP (9)

Ei ole kohaldatav

Ei ole kohaldatav

Arveldamise/ töötlemise kord

Arvelduskoht: euroala

Instrumendid peavad olema tsentraalselt hoiustatud (väärtpaberite registreerimissüsteemi kohaselt) RKPs või EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis.

Eurosüsteemis kehtiv kord

Eurosüsteemis kehtiv kord

Emitendi/ krediidisaaja liik garandid

Riikide keskpangad

Avalik sektor

Erasektor

Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused

Avalik sektor

Mittefinantsettevõtted

Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused

Krediidiasutused

Emitendi, krediidisaaja ja garandi asutamise koht

Emitent: (9) EMP või EMP-välised G10 riigid

Krediidisaaja: EMP

Garant: (9) EMP

Euroala

Euroala

Vastuvõetavad turud

Reguleeritud turud

EKP-le vastuvõetavad reguleerimata turud

Ei ole kohaldatav

Ei ole kohaldatav

Vääring

Euro

Euro

Euro

Minimaalne suurus:

Ei ole kohaldatav

Krediidinõude esitamise ajal kehtiv madalaim lävi:

—

riigisisese kasutuse korral: riigi keskpanga valikul,

—

piiriülese kasutuse korral: ühine lävi 500 000 eurot.

Ei ole kohaldatav

Reguleeriv õigus

Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist ELi liikmesriigi õigus. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima EMPsse kuuluva riigi õigus.

Krediidinõude lepingut ja krediidinõude mobiliseerimise lepingut reguleeriv õigus: liikmesriigi õigus.

Erinevaid õigusi, mida kohaldatakse

a)

osapoole,

b)

krediidiandja,

c)

krediidisaaja,

d)

garandi (kui asjakohane),

e)

krediidinõude lepingu ja

f)

krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes

ei tohi olla rohkem kui kaks.

Ei ole kohaldatav

Piiriülene kasutus

Jah

Jah

Jah

9.

Punktist 6.3.2 jäetakse välja joonealune märkus 72.

10.

Punkti 6.3.4.1 lisatakse järgmine lõik:

„Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus osaleva reitinguagentuuri suhtes kohaldatakse eurosüsteemi tulemusseiret (vt punkt 6.3.5). Koos tulemusseire andmete esitamisega tuleb esitada ka tegevjuhi või reitinguagentuuri auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud allkirjaõigusliku isiku kirjalik tõend, mis kinnitab tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust.”

11.

Punktis 6.3.4.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus osalev reitinguvahendi pakkuja peab lubama eurosüsteemil viia ellu vahendi tulemusseiret (10) (vt punkti 6.3.5). Reitinguvahendi pakkuja on kohustatud looma ja hoidma staatilise kogumi (static pool) jälgimiseks vajaliku infrastruktuuri. Staatilise kogumi moodustamine ja hindamine peab toimuma kooskõlas eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseiret käsitlevate üldnõuetega. Reitinguvahendi pakkuja peab võtma endale kohustuse teatada tulemushindamise andmed eurosüsteemile kohe pärast hindamist. Koos tulemusseire andmete esitamisega tuleb esitada ka tegevjuhi või reitinguvahendi pakkuja auditeerimise või vastavuskontrolli eest vastutava volitatud allkirjaõigusliku isiku kirjalik tõend, mis kinnitab tulemusseire teabe täpsust ja kehtivust. Nad peavad võtma endale kohustuse säilitada oma sisedokumente staatiliste kogumite ja nõuete vastu eksimise kohta viis aastat.

12.

Punkt 6.3.5 asendatakse järgmisega:

„6.3.5.   Krediidihindamissüsteemide tulemusseire

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus kohaldatakse kõikide krediidihindamissüsteemide suhtes tulemusseiret. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku tulemusseire hõlmab iga-aastast tagasivaatelist krediidihindamissüsteemi võrdlust: a) täheldatud kohustuste täitmata jätmise määrad kõikide krediidihindamissüsteemi poolt hinnatud kõlblike üksuste ja instrumentide osas, kui need üksused ja instrumendid on koondatud staatilistesse kogumitesse teatavate omaduste põhjal, näiteks reiting, varaliik, tööstussektor, krediidihinnangu mudel; ja b) eurosüsteemikohane krediidikvaliteedi lävi PD (probability of default, kohustuste rikkumise tõenäosus) piirmäära suhtes (arvesse võetakse kaht PDd: 0,10 % PD ühe aasta jooksul vastab krediidihinnangu krediidikvaliteedi astmele 2; ja 0,40 % PD ühe aasta jooksul vastab krediidihinnangu krediidikvaliteedi astmele 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal. Selle protsessi eesmärk on tagada, et krediidihindamissüsteemi poolt antud reitingud asetuvad eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalale kohaselt ning et süsteemid ja allikad oleksid võrreldavad.

Esiteks koostab krediidihindamissüsteemi pakkuja igal aastal nende üksuste ja instrumentide nimekirja, mille krediidihinnang vastab eurosüsteemi krediidikvaliteedi lävele vaatlusperioodi alguses. Seejärel esitab krediidihindamissüsteemi pakkuja nimekirja eurosüsteemile, kasutades eurosüsteemi vormi ja täites lahtrid identifitseerimise, liigi ja krediidihinnangu kohta. Protsessi teine osa toimub 12-kuulise vaatlusperioodi lõpus, kui krediidihindamissüsteemi pakkuja ajakohastab nimekirjas olevate üksuste ja instrumentide tulemuslikkuse andmed. Eurosüsteemil on õigus nõuda tulemusseire teostamiseks mis tahes täiendavat teavet.

Staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise aastamäära kasutatakse sisendina eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku tulemusseires, mis hõlmab aastareeglit ja mitme perioodi kokkuvõtet. Kui staatiliste kogumite täheldatud kohustuste mittetäitmise määra ja krediidikvaliteedi läve vahel ühe ja/või mitme aasta lõikes on suur vahe, võtab eurosüsteem krediidihindamissüsteemi pakkujaga ühendust, et analüüsida selle vahe põhjuseid. Selle tulemusel võidakse korrigeerida asjaomase süsteemi suhtes kohaldatavat krediidikvaliteedi läve.

Eurosüsteem võib krediidihindamissüsteemi kasutamise peatada või keelata, kui selle tulemused mitme aasta jooksul ei parane. Peale selle jäetakse krediidihindamissüsteem eurosüsteemi krediidihindamisraamistikust välja siis, kui süsteem on rikkunud raamistiku reegleid. Kui krediidihindamissüsteemi esindaja on esitanud ebaõiget või ebatäielikku teavet tulemusseire eesmärgil, võib eurosüsteem seda mitte välja arvata, kui tegemist on väiksemate kõrvalekalletega.”

13.

Punkti 6.4.2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt f jäetakse välja;

b)

tabel 8 jäetakse välja.

14.

Punkti 6.5.1 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

Eurosüsteem määrab iga kõlbliku turukõlbliku vara puhul kindlaks turuväärtuse arvutuste jaoks kõige representatiivsema hinna.

b)

Turustatava vara väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsema hinna põhjal. Kui vara hindamispäevale eelneva pangapäeva kõige representatiivsem hind puudub, määrab eurosüsteem teoreetilise hinna.”

15.

Liite 6 punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Rahatrahvid

Kui osapool rikub pakkumiseeskirju, (11) kahepoolsete tehingute eeskirju, (12) alusvara kasutamise eeskirju (13) või päevalõpukorda ja laenamise püsivõimaluse kasutamistingimusi, (14) määrab eurosüsteem järgmised rahatrahvid:

a)

pakkumisoperatsioonide, kahepoolsete tehingute ja alusvara kasutamisega seotud eeskirjade esmakordse ja teistkordse rikkumise korral 12 kuu jooksul kohaldatakse rahatrahve iga rikkumise puhul. Kohaldatava rahatrahvi suurus arvutatakse vastavalt laenuintressi piirmäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti.

i)

Pakkumisoperatsioonide ja kahepoolsete tehingutega seotud eeskirjade rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt tagatise või sularaha summale, mida osapool ei suutnud arveldada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kusjuures X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud tagatist sisse maksta või edastada talle määratud summat tehingu tähtaja jooksul. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot; ja

ii)

alusvara kasutamisega seotud eeskirjade rikkumise korral (15) arvutatakse rahatrahv vastavalt sellele mittekõlblike varade (või varade, mida osapool ei või kasutada) hulgale: mille osapool on esitanud RKP-le või EKP-le või mida osapool ei ole eemaldanud kaheksa tööpäeva jooksul pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei võinud osapool neid enam kasutada, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360. X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool rikkus alusvara kasutamisega seotud reegleid. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot;

b)

esimene kord, kui rikutakse laenamise püsivõimaluse kasutamise või päevalõpukorra eeskirju, kohaldatakse rahatrahvi, mille suurus arvutatakse vastavalt laenuintressi piirmäärale, mida kohaldati rikkumise algushetkel ja sellele lisatakse 5 protsendipunkti. Korduvate rikkumiste puhul suurendatakse laenamise püsivõimaluse loata kasutamise summa põhjal arvutatavat rahatrahvi määra täiendavalt 2,5 protsendipunkti võrra iga rikkumise korral, mis on aset leidnud 12 kuu jooksul. Kindlasummalist trahvi 500 eurot kohaldatakse juhtudel, kui arvutuste tulemusel saadud summa on väiksem kui 500 eurot.

16.

Liide 7 asendatakse järgmisega:

„Liide 7

KEHTIVA KATTE LOOMINE KREDIIDINÕUETELE

Et krediidinõudel oleks kehtiv kate ning selle saaks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral kiiresti realiseerida, peavad olema täidetud ka järgmised õiguslikud nõuded.

a)

Krediidinõude olemasolu kontroll: RKPd rakendavad eurosüsteemile tagatisena esitatud krediidinõuete olemasolu kontrollimiseks vähemalt järgmisi abinõusid: i) osapoole enda poolt vähemalt kord kvartalis RKP-le esitatav kinnitus ja tõendus tagatisena esitatud krediidinõuete olemasolu kohta, mille asemel võib kasutada kesksetes krediidiregistrites (kui on) registreeritud andmete ristkontrolli; ii) osapoole poolt eurosüsteemile tagatisena esitatavate krediidinõuete olemasolust teatamise korra ühekordne kontroll RKP, järelevalveasutuste või välisaudiitorite poolt; ning iii) osapoole enda poolt antud kinnituste ja tõenduste pisteline kontrollimine RKP, asjaomaste krediidiregistrite, järelevalveasutuste või välisaudiitorite poolt.

Punktis i osutatud osapoole enda poolt kord kvartalis esitatav kinnitus ja tõendus hõlmab eurosüsteemi osapoolte kohustust kirjalikult kinnitada ja tagada, et:

i)

RKP-le esitatud krediidinõuded vastavad eurosüsteemi kõlblikkuskriteeriumidele;

ii)

mitte ühtki alusvarana esitatud krediidinõuet ei kasutata samal ajal mis tahes kolmanda isiku kasuks seatud tagatisena; osapool kohustub mitte mobiliseerima krediidinõudeid tagatisena kolmandate isikute kasuks; ning

iii)

igast asjaomase keskpanga ja osapoole lepingulist suhet oluliselt mõjutavast sündmusest teatab osapool asjaomasele keskpangale võimaluse korral kohe, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul; sellised sündmused on eelkõige laenude ennetähtaegne või osaline või täielik tagasimaksmine ning krediidinõuetega seotud tingimuste leevendamine või oluline muutmine.

Et see kontroll vastaks punktidele ii ja iii, tuleb järelevalve teostajaid, RKPdele või välisaudiitoritele anda uurimiseks volitus kas lepingu alusel või kooskõlas riigisiseste nõuetega.

b)

Krediidinõuete mobiliseerimise lepingu kehtivus: krediidinõude tagatisena mobiliseerimise leping peab liikmesriigi õiguse kohaselt poolte (üleandja ja vastuvõtja) vahel kehtima. Täidetud peavad olema kõik õiguslikud nõuded, mis tagavad lepingu kehtivuse ja krediidinõude tagatisena mobiliseerimise.

c)

Mobiliseerimise täielik kehtivus kolmandate isikute suhtes: krediidinõude tagatisena rakendamisest teatamisel krediidisaajale, arvestades liikmesriikides kehtivaid erisusi, tuleb jälgida järgmist:

i)

liikmesriikides, kus krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest teatamine krediidisaajale on kolmandate isikute suhtes kehtivuse siseriiklikes õigusaktides määratletud eeltingimus, on nõutav krediidinõude tagatise mobiliseerimisest krediidisaajale etteteatamine;

ii)

liikmesriikides, kus krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest riiklik registreerimine on kolmandate isikute suhtes kehtivuse siseriiklikes õigusaktides määratletud eeltingimus, eelkõige RKP eelisseisund tagatise osas teiste krediidiandjate ees, on nõutav krediidinõude tagatise mobiliseerimise eelnev või samaaegne registreerimine;

iii)

liikmesriikides, kus punktides i ja ii kirjeldatud etteteatamine või riiklik registreerimine ei ole siseriikliku õiguse kohaselt kohustuslik, tuleb teatada krediidisaajale tagantjärele. Krediidisaaja tagantjärele teavitamine eeldab, et osapool või RKP (tulenevalt kehtivast siseriiklikust õigusest) teatab krediidisaajale osapoole krediidinõude tagatisena mobiliseerimisest RKP kasuks kohe pärast krediidisündmust. „Krediidisündmus” on kohustuste täitmata jätmine vms, mis võib olla siseriiklikus õiguses täpsemalt määratletud.

Teatamisnõuet ei ole, kui krediidinõuded on esitajainstrumendid, mille puhul kehtiv siseriiklik õigus teatamist ette ei näe. Sellisel juhul või asjaomane RKP nõuda, et asjaomased esitajainstrumendid kantakse talle või kolmandale isikule füüsiliselt üle kas enne nende tagatisena mobiliseerimist või selle ajal.

Eespool sätestatu on miinimumnõuded. Liikmesriikide keskpangad võivad tulenevalt kehtivast siseriiklikust õigusest nõuda täiendavalt etteteatamist või registreerimist.

Täidetud peavad olema kõik õiguslikud nõuded krediidinõude tagatisena mobiliseerimiseks.

d)

Pangasaladuse ja konfidentsiaalsusega seotud piirangute puudumine: osapool ei ole kohustatud saama krediidisaajalt heakskiitu sellise krediidinõude ja krediidisaajaga seotud teabe avaldamiseks, mida eurosüsteem nõuab esitatud krediidinõuete kehtiva katte tagamise kindlustamiseks ning krediidinõuete kiire realiseerimise võimaldamiseks osapoole kohustuste täitmata jätmise korral. Krediidisaaja annab osapoolele lepingu alusel tingimusteta nõusoleku sellise enda ja krediidinõudega seotud teabe avaldamise kohta eurosüsteemile. Seda ei ole siiski vaja teha siis, kui kehtivates siseriiklikes õigusaktides puuduvad sätted, mis piiraksid sellise teabe avaldamist.

e)

Krediidinõude mobiliseerimisega seotud piirangute puudumine: osapooled tagavad, et krediidinõuded on täielikult üleantavad ning neid on võimalik eurosüsteemile tagatiseks esitada piiranguteta. Krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja krediidisaaja vahelises kokkuleppes ei tohi olla muid piiravaid sätteid, v.a juhul, kui siseriiklik õigus näeb eurosüsteemile ette eelisseisundi tagatiste mobiliseerimisel, olenemata mis tahes lepingulistest piirangutest.

f)

Krediidinõude realiseerimisega seotud piirangute puudumine: krediidinõude kokkuleppes või mis tahes muus osapoole ja võlgniku vahelises leppes ei tohi olla piiranguid tagatisena kasutatava krediidinõude realiseerimise, kaasa arvatud selle vormi, aja või muude tingimuste kohta.”

17.

Lisatakse järgmine liide 8:

„Liide 8

VARAGA TAGATUD VÄÄRTPABERITE ARUANDLUSNÕUDED LAENUANDMETE OSAS

Laenuandmed esitatakse ja avaldatakse elektrooniliselt laenuandmete teabehoidlas kooskõlas eurosüsteemi nõuetega, mis muu hulgas hõlmavad vaba juurdepääsu, andmete ulatuse, diskrimineerimise keelu, kohase juhtimise struktuuri, läbipaistvuse ja EKP poolt määratud staatuse kooskõlas käesoleva liitega. Selleks kasutatakse iga tehingu jaoks laenuandmete aruandlusvormi, mis sõltub varaliigist, mis moodustab rahavoogu tekitavate varade kogumi (16).

Laenuandmeid tuleb esitada vähemalt kord kvartalis, mitte hiljem kui üks kuu pärast asjaomase varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise kuupäeva. Kui laenuandmeid ei esitata ühe kuu jooksul pärast varaga tagatud väärtpaberi intressi maksmise kuupäeva, ei ole varaga tagatud väärtpaber enam kõlblik. Selleks et tagada nõuetest kinnipidamine, teostab laenuandmete teabehoidla uute ja/või ajakohastatud laenuandmete aruannete automaatset kooskõla ja täpsuse kontrolli iga tehingu osas.

Varaga tagatud väärtpaberite laenuandmete aruandlusnõuete kehtivuse algusest tuleb varaga tagatud väärtpaberi kõlblikkuse säilitamiseks esitada vastava varaliigi osas vormikohased üksikasjalikud laenuandmed rahavoogu tekitavate varade kogumi kohta. Kolme kuu jooksul peab varaga tagatud väärtpaber saavutama kohustusliku miinimumtaseme kooskõla, mida hinnatakse teabesisestuse põhjal laenuandmete aruandlusvormi konkreetsetel andmeväljadel. Puuduvate andmetega väljade jaoks saab kasutada kuut puuduvate andmete märgistust (no data, ND) juhtudel, kui konkreetseid andmeid ei saa vormil esitada. Seitsmes ND võimalus on kohaldatav ainult CMBS vormil.

ND võimalused ja nende tähendus on sätestatud järgmises tabelis:

Puuduvate andmete variandid

Selgitus

ND1

Andmeid ei koguta, kuna see ei ole laenuandmise tingimustega nõutav

ND2

Andmeid kogutakse protsessis, kuid ei sisestata aruandlussüsteemi lõpetamisel

ND3

Andmeid kogutakse protsessis, kuid need sisestatakse muus aruandlussüsteemis

ND4

Andmeid kogutakse, kuid need muutuvad kättesaadavaks alates AAAA-KK

ND5

Ei ole asjakohane

ND6

Ei ole õigussüsteemis kohaldatav

ND7

Ainult CMBS laenude jaoks, mille väärtus jääb alla 500 000 euro, st kogu kommertslaenu jääk selle algatamisel

Järgmist üheksakuulist üleminekuperioodi kohaldatakse kõikide varaga tagatud väärtpaberite kohta (olenevalt kuupäevast, mida konkreetse varaliigi puhul laenuandmete aruandlusnõuete puhul kohaldatakse):

—

nõuete kohaldamise algusele järgnev esimene kvartal on katseperiood. Laenuandmeid tuleb esitada, kuid puuduvad arvulised piirangud kohustuslike väljade märgistamisele ND1 kuni ND7;

—

teises kvartalis ei tohi ND1 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ületada 30 % kohustuslike väljade koguarvust ja ND2, ND3 või ND4 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ei tohi ületada 40 % kohustuslike väljade arvust;

—

kolmandas kvartalis ei tohi ND1 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ületada 10 % kohustuslike väljade koguarvust ja ND2, ND3 või ND4 väärtust sisaldavad kohustuslikud väljad ei tohi ületada 20 % kohustuslike väljade arvust;

—

üheksakuulise üleminekuperioodi lõppedes ei tohi laenuandmete kohustuslikel väljadel esineda tehingu kohta ND1, ND2, ND3 või ND4 väärtusi.

Laenuandmete teabehoidla kohaldab neid lävesid ja annab iga esitatud varaga tagatud väärtpaberi tehingu ja laenuandmete töötlemisele tulemusväärtuse. Tulemusväärtus kajastab ND1ga märgistatud kohustuslike väljade arvu ja ND2, ND3 või ND4ga märgistatud kohustuslike väljade arvu, mida võrreldakse iga kord kohustuslike väljade koguarvuga. Selles osas võib ND5, ND6 ja ND7 väärtusi kasutada ainult siis, kui vastavad andmeväljad laenuandmete aruandlusvormil seda lubavad. Kahe läve kombineerimine annab järgmised laenuandmete tulemusväärtuste astmed:

Tulemusväärtuse maatriks

ND1 väljad

0

≤ 10 %

≤ 30 %

> 30 %

ND2

või

ND3

või

ND4

0

A1

B1

C1

D1

≤ 20 %

A2

B2

C2

D2

≤ 40 %

A3

B3

C3

D3

> 40 %

A4

B4

C4

D4

Kooskõlas eespool sätestatud üleminekuperioodiga peab tulemusväärtus igas kvartalis paranema järgmiselt:

Aeg

Tulemusväärtus (kõlblikkuse arvestus)

Esimene kvartal (esmane esitamine)

(tulemusväärtust ei kohaldata)

Teine kvartal

C3 (miinimum)

Kolmas kvartal

B2 (miinimum)

Alates neljandast kvartalist

A1

Eluaseme hüpoteegiga tagatud väärtpaberite (RMBS) osas kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 3. jaanuarist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2013.

Varaga tagatud väärtpaberite osas, mille puhul rahavoogu tekitav vara koosneb laenudest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 1. jaanuarist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2013.

Ärikinnisvaralaenuga tagatud väärtpaberite (CMBS) osas kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 1. märtsist 2013 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. novembril 2013.

Varaga tagatud väärtpaberite osas, mille puhul rahavoogu tekitav vara koosneb autolaenudest, tarbimislaenudest või liisingu laekumistest, kohaldatakse laenuandmete nõudeid alates 3. jaanuarist 2014 ja üleminekuperioodi üheksas kuu lõpeb 30. septembril 2014.

Varaga tagatud väärtpaberid, mis emiteeritakse üheksa kuud pärast uute laenuandmete aruandlusnõuete kohaldamise algust, (17) peavad täielikult vastama aruandlusnõuetele alates esimesest laenuandmete esitamisest, st alates emissioonist. Olemasoleva varaga tagatud väärtpaberite tehingud, mis ei vasta laenuandmete aruandlusvormidele, jäävad kõlblikuks kuni 31. märtsini 2014. Eurosüsteem hindab üksikjuhtude kaupa, kas konkreetne varaga tagatud väärtpaberi tehing kuulub varasema regulatsiooni kaitse alla (grandfathering).

(1)  Märkimis- või muude sarnaste õigustega võlakirjad ei ole kõlblikud.

(2)  Varaga tagatud väärtpaberit ei loeta kõlblikuks, kui mis tahes vara, mis on osa varaga tagatud väärtpaberit tagavast rahavoogu tekitavast varast, algatati otseselt varaga tagatud väärtpabereid emiteeriva sihtotstarbelise rahastamisvahendi (Special Purpose Vehicle, SPV) poolt.

(3)  Sellest nõudest ei ole vabastatud varaga tagatud väärtpaberid, mille emiteerimisstruktuur hõlmab kaht sihtotstarbelist rahastamisvahendit, mille suhtes täidetakse tõelise müügi nõuet, nii et teise sihtotstarbelise rahastamisvahendi emiteeritud võlainstrumendid on otseselt või kaudselt kaetud algse tagatiste kogumiga ja kõik varade tekitatud rahavood kantakse esimeselt sihtotstarbeliselt rahastamisvahendilt üle teisele.

(4)  See piirang ei hõlma varaga tagatud väärtpaberite tehingutes kasutatavaid, ainult turbe-eesmärkidel tehtavaid vahetustehinguid.

(5)  Varaga tagatud väärtpaberid, mis ei vasta laenuandmete aruandlusnõuetele, kuna need hõlmavad heterogeense alusavara kogumi ja/või need ei vasta laenuandmete aruandlusvormile, jäävad kõlblikuks kuni 31. märtsini 2014.”

(6)  Kui osapool kasutab varasid, mida ta ei tohi või enam ei saa kasutada olemasoleva krediidi tagamiseks, kuna ta on ise nende varade emitent/krediidisaaja/garant või ta on temaga lähedalt seotud, peab ta sellest viivitamata teatama asjaomase liikmesriigi keskpangale. Tema varade väärtuseks määratakse järgmisel hindamispäeval null ning see võib anda aluse lisatagatise nõude esitamiseks (vt ka liide 6). Peale selle peab osapool vara kõige varasemal võimalikul kuupäeval vabastama.”

(7)  Täpsem teave punktis 6.2.1.

(8)  Täpsem teave punktis 6.2.2.

(9)  Kui reitinguta turukõlbliku võlainstrumendi emitent või garant on mittefinantsettevõte, määratakse selle krediidistandard sellise krediidi hindamise allika põhjal, kelle osapool on valinud kooskõlas ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjadega (vt punkt 6.3.3). Selliste turukõlblike võlainstrumentide puhul on muudetud järgmisi kõlblikkuskriteeriume: emitendi/garandi asutamise koht: euroala; emissiooni koht: euroala.

(10)  Osapool peab teavitama reitinguvahendi pakkujat viivitamata mis tahes krediidisündmusest, mis võib halvendada krediidikvaliteeti.”

(11)  See kehtib juhul, kui osapool ei suuda üle kanda piisavalt suurt hulka tagatisvara või sularaha (kui asjakohane lisatagatise nõude puhul), et arveldada arvelduspäeval või anda tagatist talle likviidsust lisava operatsiooni käigus talle eraldatud likviidsuse katmiseks enne operatsiooni tähtaja lõppu lisatagatise nõude alusel või kui ta ei suuda üle kanda piisavat hulka sularaha, et arveldada talle likviidsuse vähendamise operatsiooni käigus eraldatud summat.

(12)  See kehtib juhul, kui osapool ei suuda üle kanda piisavalt suurt hulka tagatisvara või sularaha, et arveldada kahepoolses tehingus kokkulepitud summat, või ta ei suuda tagada lõpetamata kahepoolset tehingut mis tahes ajal selle kestel lisatagatise nõude alusel.

(13)  Seda kohaldatakse siis, kui osapool kasutab kõlbmatuks muutunud vara või vara, mida osapool ei tohi kasutada näiteks emitendi/garandi isiku tõttu või nendega lähedalt seotuse tõttu.

(14)  Seda kohaldatakse juhul, kui osapoole arvelduskonto bilanss on päeva lõpus negatiivne ning ta ei täida laenamise püsivõimalusele juurdepääsu saamise tingimusi.

(15)  Järgmisi sätteid kohaldatakse ka juhul, kui: a) osapool on kasutanud mittekõlblikke varasid või on esitanud tagatise väärtust negatiivselt mõjutanud teavet, näiteks teavet kasutatud krediidinõude summa kohta, mis on või on olnud väär või aegunud; või b) osapool kasutab varasid, mis on mittekõlblikud emitendi/garandi ja osapoole lähedase sideme tõttu.”

(16)  Laenuandmete aruandlusvormide asjakohased variandid konkreetsete varaliikide jaoks avaldatakse EKP veebilehel.

(17)  St 30. september 2013 RMBSde ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osas, 30. november 2013 CMBSde osas ja 30. september 2014 auto laenude, tarbimislaenude ja liisingu laekumiste osas.”

Top