EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008O0007

Euroopa Keskpanga suunis, 5. september 2008 , millega muudetakse 17. veebruari 2005 . aasta suunist EKP/2005/5 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas (EKP/2008/7)

OJ L 276, 17.10.2008, p. 32–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/08/2009

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2008/802/oj

17.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/32


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

5. september 2008,

millega muudetakse 17. veebruari 2005. aasta suunist EKP/2005/5 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas

(EKP/2008/7)

(2008/802/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,

ning arvestades järgmist:

(1)

17. veebruari 2005. aasta suunise EKP/2005/5 (Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete ja teabevahetuse korra kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis valitsuse finantsstatistika valdkonnas) (1) kohaselt tuleb andmed, mida kogutakse liikmesriikide mitteresidentide poolt hoitavate valitsussektori võlakirjade kohta, liigitada mitteresidentide võlakirjadeks euroalal ja väljaspool seda. See võimaldab koostada kogu euroala valitsussektori euroalaväliste residentide võlakirjade statistika euroalasiseseid positsioone konsolideerides. See ei ole enam vajalik, kuna väärtpaberite kaupa (security-by-security) andmete kogumise süsteemi rakendamisega ja sellega seotud väärtpaberite keskandmebaasi (Centralised Securities Database, CSDB) kasutamisega alates 2008. aasta märtsist avaldatakse mitteeuroala residentide valitsussektori võlakirjade kogu euroala statistika euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni osana. 16. juuli 2004. aasta suunis EKP/2004/15 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (2) sätestab selle statistikaga seotud nõuded. Lisaks peaksid kavandatud väärtpaberite kaupa andmete kogumise süsteemi edasiarendus ja CSDB võimaldama koostada õigeaegselt piisavalt detailsed andmed valitsussektori väärtpaberite hoidmise kohta riikide ja sektorite lõikes. Seetõttu, kuna „Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalal” ja „Mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad euroalast väljaspool” ei ole enam vajalikud, tuleb need suunise EKP/2005/5 I ja II lisast välja jätta, et vähendada aruandluskoormust.

(2)

2008. aasta septembris lõpevad IV lisas loetletud erandid, millega muutub IV lisa ülearuseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Suunist EKP/2005/5 muudetakse järgmiselt:

1.

I ja II lisa asendatakse käesoleva suunise lisadega.

2.

IV lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev suunis jõustub 1. oktoobril 2008.

Artikkel 3

Käesolevat suunist kohaldatakse kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 5. september 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 109, 29.4.2005, lk 81.

(2)  ELT L 354, 30.11.2004, lk 34.


I LISA

„I LISA

ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED

Täielik andmekogum hõlmab tulude ja kulude statistika (tabelid 1 A, 1B ja 1C), puudujäägi/võla korrigeerimise statistika (tabelid 2 A ja 2B) ja võla statistika (tabelid 3 A ja 3B). Põhikategooriad on rõhutatud; muud kategooriad on teisejärgulised. Osalised andmekogumid hõlmavad vähemalt tulude ja kuude statistika põhikategooriad, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika või võla statistika. Kategooriad seonduvad valitsussektoriga, kui ei ole sätestatud teisiti.

TULUDE JA KULUDE STATISTIKA

Tabel 1 A

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Puudujääk (-) või ülejääk (+)

1 = 7 – 8 = 2 + 3 + 4 + 5

Keskvalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)

2

Regionaalse valitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)

3

Kohaliku omavalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)

4

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (-) või ülejääk (+)

5

Esmane puudujääk (-) või ülejääk (+)

6 = 1 + 26

Kogutulud

7 = 9 + 31

Kogukulud

8 = 21 + 33

Jooksevtulud

9 = 10 + 13 + 15 + 18 + 20

Otsesed maksud

10

millest maksavad ettevõtted

11

millest maksavad kodumajapidamised

12

Kaudsed maksud

13

millest käibemaks

14

Sotsiaalmaksed

15

millest tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed

16

millest töötajate sotsiaalmaksed

17

Muud jooksevtulud

18

millest saadaolev intress

19

Müük

20

Jooksevkulu

21 = 22 + 26 + 27 + 29

Jooksevülekanded

22 = 23 + 24 + 25

Sotsiaalmaksed

23

Makstavad subsiidiumid

24

Muud makstavad jooksevülekanded

25

Makstav intress

26

Hüvitised töötajatele

27

millest palgad

28

Vahetarbimine

29

Brutosäästud

30 = 9 – 21

Kapitalitulud

31

millest kapitalimaksud

32

Kapitalikulud

33 = 34 + 35 + 36

Investeeringud

34

Muude mittefinantsvarade omandamine, neto

35

Tehtavad kapitalisiirded

36

Memokirjed

EDP (ülemäärase puudujäägi menetlus) puudujääk (-) või ülejääk (+)

37

EDP makstav intress

38

UMTS litsentside müügitulud

39

Tegelikud sotsiaalmaksed

40

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

41

Sisemajanduse kogutoodang

42

Sisemajanduse kogutoodang püsihindades

43

Valitsuse investeeringud püsihindades

44


Tabel 1B

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Liikmesriigi maksed Euroopa Liidu eelarvesse

1 = 2 + 4 + 5 + 7

EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud

2

millest EL eelarvesse laekuv käibemaks

3

Senine rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab EL eelarvesse

4

Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab EL eelarvesse

5

millest EL neljas omaressurss

6

Valitsuse kapitalisiirded EL eelarvesse

7

EL kulud liikmesriikides

8 = 9 + 10 + 11 + 12 + 13

EL eelarvest makstavad subsiidiumid

9

Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsusele

10

Jooksevülekanded, mis makstakse EL eelarvest valitsusvälistele üksustele

11

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele

12

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele

13

Netolaekumised EL eelarvest (netolaekumine +, netomakse -)

14 = 8 – 1

Memokirje

Omaressursside kogumise kulud

15


Tabel 1C

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Lõpptarbimise kulud

1 = 2 + 3 = 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9 – 10

Individuaalse tarbimise kulud

2

Kollektiivse tarbimise kulud

3

Hüvitised töötajatele

4 = [1A.27]  (1)

Vahetarbimine

5 = [1A.29]

Turul olevate tootjate kaudu tarnitud mitterahalised sotsiaalsiirded

6

Põhivara kulum

7

Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium

8

Tegevuse netoülejääk

9

Müük

10 = [1A.20]

Memokirje

Lõpptarbimise kulud püsihindades

11

PUUDUJÄÄGI/VÕLA KORRIGEERIMISE STATISTIKA

Tabel 2 A

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Puudujääk (-) või ülejääk (+)

1=[1A.1]

Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon

2 = 1 – 3

Tehingud finantsvarade ja kohustustega, neto

3 = 4 – 15

Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud)

4 = 5 + 6 + 7 + 8 + 9 + 13

Tehingud sularaha ja hoiustega

5

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühi- ja pikaajalised väärtpaberid

6

Tehingud tuletisinstrumentidega

7

Tehingud laenudega

8

Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega

9

Erastamised

10

Omakapitali juurdemaksed

11

Muu

12

Tehingud muude finantsvaradega

13

millest kogunenud maksud, millest on lahutatud sularahas laekunud maksud

14

Tehingud kohustustega (konsolideeritud)

15 = 16 + 17 + 18 + 19 + 20 + 22

Tehingud sularaha ja hoiustega

16

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid

17

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid

18

Tehingud tuletisinstrumentidega

19

Tehingud laenudega

20

millest keskpangalt saadud laenud

21

Tehingud muude kohustustega

22

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud)

= valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR)

23 = 16 + 17 + 18 + 20

23 = 25 + 26 + 27

23 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22

Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega

24

Tehingud riigi vääringus vääringustatud võlainstrumentidega

25

Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega  (2)

26

Tehingud mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega

27

Muud vood

28 = 29 + 32

Hindamise mõju laenule

29 = 30 + 31

Kasum/kahju välisvaluuta positsioonidelt

30

Muud hindamise mõjud - nimiväärtus

31

Muud muutused võla mahus

32

Võla muutus

33 = 23 + 28

33 = 2 – 1 + 4 – 19 – 22 + 28


Tabel 2B

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Tehingud võlainstrumentidega – konsolideerimata

1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) – konsolideerimata

2

Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) – konsolideerimata

3

Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) – konsolideerimata

4

Tehingud keskpangalt saadud laenudega

5

Tehingud muude laenudega (kohustused) – konsolideerimata

6

Konsolideerimistehingud

7 = 8 + 9 + 10 + 11

Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused

8 = 2 – [2A.16]

Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid

9 = 3 – [2A.17]

Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid

10 = 4 – [2A.18]

Konsolideerimistehingud – laenud

11 = 6 – [2A.20] – [2A.21]

VÕLA STATISTIKA

Tabel 3 A

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Võlg

1 = 2 + 3 + 4 + 5 + 6

= 7 + 12 = 13 + 14 + 15

= 16 + 17 = 19 + 20 + 22

= 24 + 25 + 26 + 27

Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused)

2

Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused)

3

Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused)

4

Võlg – laenud keskpangalt (kohustused)

5

Võlg – muud laenud (kohustused)

6

Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad

7 = 8 + 9 + 10 + 11

Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad

8

Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad

9

Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad

10

Muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad

11

Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad

12

Võlg riigi vääringus

13

Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg

14

Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg

15

Lühiajaline võlg

16

Pikaajaline võlg

17

millest muutuva intressimääraga

18

Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta

19

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe ja kuni viis aastat

20

millest muutuva intressimääraga

21

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta

22

millest muutuva intressimääraga

23

Keskvalitsuse võlaosa

24 = [3B.7] – [3B.15]

Regionaalse valitsuse võlaosa

25 = [3B.9] – [3B.16]

Kohaliku omavalitsuse võlaosa

26 = [3B.11] – [3B.17]

Sotsiaalkindlustusfondide võlaosa

27 = [3B.13] – [3B.18]

Memokirjed

Võla tähtaja lõpuni keskmiselt

28

Võlg – nullkupongvõlakirjad

29


Tabel 3B

Kategooria

nr ja lineaarne suhe

Võlg (konsolideerimata)

1 = 7 + 9 + 11 + 13

Konsolideerimise osad

2 = 3 + 4 + 5 + 6 = 8 + 10 + 12 + 14

= 15 + 16 + 17 + 18

Konsolideerimise osa - sularaha ja hoiused

3

Konsolideerimise osa – lühiajalised väärtpaberid

4

Konsolideerimise osa – pikaajalised väärtpaberid

5

Konsolideerimise osa – laenud

6

Konsolideerimise osa – võlakirjad

7

millest muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad võlakirjad

8

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad

9

millest muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad võlakirjad

10

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad

11

millest muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad võlakirjad

12

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad

13

millest muude valitsuse allsektorite poolt hoitavad võlakirjad

14

Memokirjed

Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

15

Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

16

Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

17

Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused

18”


(1)  [x.y] osutab kategooriale number y tabelis x.

(2)  Esitada aastate kohta, mil liikmesriik ei olnud veel osalev liikmesriik.


II LISA

„II LISA

METOODIKA MÄÄRATLUS

1.   Viited metoodikale

Üldjuhul on kõik I lisas täpsustatud kategooriad määratletud osutusega ESA 95 A lisale ja/või nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. (1) Täiendavad metoodika määratlused on sätestatud käesoleva suunise artiklis 1. Eelkõige on sektorite ja allsektorite koode täpsustatud järgmises tabelis.

ESA 98 sektorid ja allsektorid

 

 

Avalik

Riigi erasektor

Väliskontroll

Kogumajandus

S.1

 

 

 

Mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

S.11

S.11001

S.11002

S.11003

Finantsettevõtted

S.12

 

 

 

Keskpank

S.121

 

 

 

Muud rahaloomeasutused

S.122

S.12201

S.12202

S.12203

Muud finantsvahendajad, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid

S.123

S.12301

S.12302

S.12303

Finantsvahenduse abiettevõtted

S.124

S.12401

S.12402

S.12403

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid

S.125

S.12501

S.12502

S.12503

Valitsussektor

S.13

 

 

 

Keskvalitsus

S.1311

 

 

 

Regionaalne valitsus

S.1312

 

 

 

Kohalik omavalitsus

S.1313

 

 

 

Sotsiaalkindlustusfondid

S.1314

 

 

 

Kodumajapidamised

S.14

 

 

 

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

S.15

 

 

 

Välismaailm

S.2

 

 

 

EL

S.21

 

 

 

EL liikmesriigid

S.211

 

 

 

EL institutsioonid

S.212

 

 

 

Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid

S.22

 

 

 

2.   Kategooriate määratlus (2)

Tabel 1 A

1.

Puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

2.

Keskvalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.2] võrdub S.1311 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

3.

Regionaalse valitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.3] võrdub S.1312 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

4.

Kohaliku omavalitsuse puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.4] võrdub S.1313 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

5.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.5] võrdub S.1314 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (B.9).

6.

Esmane puudujääk (-) või ülejääk (+) võrdub puudujääk (-) või ülejääk (+)[1 A.1] pluss maksmisele kuuluv intress [1 A.26].

7.

Kogutulu [1 A.7] võrdub jooksevtulu [1 A.9] pluss kapitalitulu [1 A.31].

8.

Kogukulu [1 A.8] võrdub jooksevkulu [1 A.21] pluss kapitalikulu [1 A.33].

9.

Jooksevtulu võrdub otsesed maksud [1 A.10] pluss kaudsed maksud [1 A.13] pluss sotsiaalmaksed [1 A.15] pluss muud jooksevtulud [1 A.18] pluss müük [1 A.20].

10.

Otsesed maksud [1 A.10] võrdub jooksev tulumaks, omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside all.

11.

Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1 A.11] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

12.

Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1 A.12] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

13.

Kaudsed maksud [1 A.13] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud ressursside S.13 all, pluss EL eelarvest saadaolevad kaudsed maksud [1B.2].

14.

Kaudsete maksude käibemaksu osa [1 A.14] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211); kirjendatud S.13 ja S.212 ressursside all.

15.

Sotsiaalmaksed [1 A.15] võrdub sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

16.

Sotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1 A.16] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

17.

Sotsiaalmaksete töötajate sotsiaalmaksete osa [1 A.17] võrdub töötajate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

18.

Muud jooksevtulud [1 A.18] võrdub omanditulu (D.4), kindlustuse, v.a elukindlustuse, nõuded (D.72), rahvusvaheline koostöö (D.74), ja mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine, miinus jooksvad EL eelarve ülekanded valitsustele [1B.10], pluss EL eelarve netolaekumised [1B.14], kui see on positiivne.

19.

Muude jooksevtulude saadaoleva intressi osa [1 A.19] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all.

20.

Müük [1 A.20] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12) pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

21.

Jooksevkulud [1 A.21] võrdub jooksvad ülekanded [1 A.22] pluss maksmisele kuuluv intress [1 A.26] pluss hüvitised töötajatele [1 A.27] pluss vahetarbimine [1 A.29].

22.

Jooksvad ülekanded võrdub sotsiaalmaksed [1 A.23] pluss subsiidiumid [1 A.24] pluss muud jooksvad ülekanded [1 A.25].

23.

Sotsiaalmaksed [1 A.23] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

24.

Makstavad subsiidiumid [1 A.24] võrdub subsiidiumid (D.3), mis kirjendatakse S.13 ressursside all, pluss EL eelarvest riikide residentidele makstavad subsiidiumid [1B.9].

25.

Muud jooksvad ülekanded [1 A.25] võrdub jooksev tulumaks ja omandimaks, jne (D.5), muud tootmise maksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), kindlustuse, v.a elukindlustuse, netomaksed (D.71), rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.13 kasutamise all, ning muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15, ressursside all, miinus jooksvad ülekanded (D.74 ja D.75) valitsustelt EL eelarvesse [1B.4 ja 1B.5], miinus netolaekumine EL eelarvest [1B.14], kui see on negatiivne.

26.

Maksmisele kuuluv intress [1 A.26] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

27.

Hüvitised töötajatele [1 A.27] võrdub hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

28.

Töötajate hüvitiste palga osa [1 A.28] võrdub palk (D.11), kirjendatud S.13 kasutamise all.

29.

Vahetarbimine [1 A.29] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

30.

Kogusäästmine [1 A.30] võrdub jooksevtulud [1 A.9] miinus jooksevkulud [1 A.21].

31.

Kapitalitulu [1 A.31] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustused ja netoväärtuse muutused; kirjendatakse kui kõikide sektorite, v.a S.13, tehtavad kapitalisiirded, miinus kapitalisiirded EL eelarvest valitsustele [1B.12].

32.

Kapitalitulu kapitalimaksud [1 A.32] võrdub kapitalimaksud (D.91), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

33.

Kapitalikulu [1 A.33] võrdub investeeringud [1 A.34] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1 A.35], pluss tehtavad kapitalisiirded [1 A.36].

34.

Investeeringud [1 A.34] võrdub brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

35.

Mittefinantsvarade muu omandamine, neto [1 A.35], võrdub varude suurenemine (P.52), väärisesemete omandamine (P.53) ja mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), kirjendatud kui S.13 varade muutused.

36.

Tehtavad kapitalisiirded [1 A.36] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kapitalisiirete laekumine, pluss kapitalisiirded EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] miinus kapitalisiirded valitsuselt EL eelarvesse [1B.7].

37.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (-) või ülejääk (+) [1 A.37] võrdub S.13 EDP netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (-) (EDPB.9).

38.

EDP maksmisele kuuluv intress [1 A.38] võrdub EDP intress (EDPD.41), kirjendatud kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

39.

Tulu üldiste mobiiltelekommunikatsiooni süsteemide (universal mobile telecommunication systems, UMTS) litsentside müügist [1 A.39] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

40.

Tegelikud sotsiaalmaksed [1 A.40] võrdub tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

41.

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1 A.41], võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all.

42.

Sisemajanduse kogutoodang [1 A.42] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) turuhindades.

43.

Sisemajanduse kogutoodang püsihindades [1 A.43] võrdub sisemajanduse kogutoodang (B.1*g) püsihindades.

44.

Valitsuse investeeringud püsihindades [1 A.44] võrdub brutokapital põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused püsihindades.

Tabel 1B

1.

Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] võrdub EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksvad ülekanded (D.75), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), maksab valitsus EL eelarvesse [1B.7].

2.

EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), kirjendatud S.212 ressursside all.

3.

EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.3] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), kirjendatud S.212 ressursside all.

4.

Rahvusvaheline koostöö, maksab valitsus EL eelarvesse [1B.4], võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

5.

Muud jooksvad ülekanded, mille teeb valitsus EL eelarvesse [1B.5], võrdub muud jooksvad ülekanded (D.74), kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

6.

Muude jooksvate ülekannete, mille teeb valitsus EL eelarvesse, EÜ neljas omaressurss [1B.6] võrdub sisemajanduse kogutoodangul (gross national product, GNP) põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4 138), kirjendatud kui muud jooksvad ülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

7.

Kapitalisiirded, mille teeb valitsus EL eelarvesse, [1B.7] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded.

8.

EL kulud liikmesriikides [1B.8] võrdub EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsustele [1B.10], pluss jooksvad ülekanded (D.7), makstakse EL eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9), makstakse EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13].

9.

EL eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

10.

Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusele [1B.10] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74) ja muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all.

11.

Jooksvad ülekanded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11] võrdub muud jooksvad ülekanded (D.75), kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

12.

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusele [1B.12] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused.

13.

Kapitalisiirded EL eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Netolaekumine EL eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele EL eelarvest pluss netolaekumine valitsusvälistele üksustele EL eelarvest.

15.

Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu.

Tabel 1C

1.

Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

2.

Individuaalse tarbimise kulu [1C.1] võrdub individuaalse tarbimise kulu (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

3.

Kollektiivse tarbimise kulu [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulu (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

4.

Hüvitised töötajatele [1C.4] võrdub [1 A.27].

5.

Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1 A.29].

6.

Turutootjate poolt tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrdub turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

7.

Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), kirjendatud S.13 kasutamise all.

9.

Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

10.

Müük [1C.10] võrdub [1 A.20].

11.

Lõpptarbimise kulu püsihindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all püsihindades.

Tabel 2 A

1.

Puudujääk (-) või ülejääk (+) [2 A.1] võrdub [1 A.1].

2.

Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2 A.2] võrdub puudujääk (-) või ülejääk (+) [2 A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2 A.3].

3.

Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2 A.3] võrdub finantsvarade omandamistehingutega, neto, [2 A.4] miinus tehingud kohustustega, neto, [2 A.15].

4.

Tehingud finantsvaradega [2 A.4] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.5], tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2 A.6], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2 A.7], tehingud laenudega (F.4) [2 A.8], tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5) [2 A.9] ja tehingud finantsvaraga [2 A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2 A.5] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

6.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühi- ja pikaajaliste väärtpaberitega [2 A.6] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

7.

Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2 A.7] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tehingud laenudega (varad) [2 A.8] võrdub uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

9.

Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (varad) [2 A.9] võrdub aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

10.

Erastamine (neto) [2 A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26); (3) vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega.

11.

Omakapitali juurdemaksed (neto) [2 A.11] võrdub tehingud aktsiate ja muu kapitaliga (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva ettevõtte üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

12.

Muu [2 A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid muu krediteeriva üksusega.

13.

Tehingud muu finantsvaraga [2 A.13] võrdub rahalise kulla ja laenu eriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, kindlustustehnilised reservid (F.6) ja muud laekumised (F.7), kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Tehingud muu finantsvaraga, millest kogunenud maksud miinus maksulaekumised sularahas [2 A.14] võrdub selle osaga muudest laekumata/maksmata arvetest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D2, D5, D6 ja D91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

15.

Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2 A.15] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.16], tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (F.331) [2 A.17], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (F.332) [2 A.18], tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2 A.19], tehingud laenudega (F.4) [2 A.20] ja tehingud muude kohustustega [2 A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

16.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2 A.16] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

17.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2 A.17] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.331), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.331) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

18.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2 A.18] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiad, omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (F332) ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

19.

Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2 A.19] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

20.

Tehingud laenudega (kohustused) [2 A.20] võrdub uute laenude võtmine valitsuse poolt (F.4), millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed ja mis kirjendatakse kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

21.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2 A.21] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

22.

Tehingud muude kohustustega [2 A.22] võrdub kindlustustehniliste reservidega (F.6) ja maksmata arvetega (F.7) seotud kohustuste tekkimine, neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutused.

23.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2 A.23] võrdub sularaha ja hoiustega (F.2) [2 A.16], väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2 A.17 ja 2 A.18] (F.33), ja laenudega seotud kohustuste tekkimine, neto. See on ka kehtestatud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement, GGBR).

24.

Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2 A.24] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto [2 A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

25.

Tehingud siseriiklikus vääringus võlainstrumentidega [2 A.25] võrdub võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto [2 A.23], vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

26.

Tehingud osalevas vääringus võlainstrumentidega [2 A.26] võrdub eküüs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto[2 A.23], pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud riigi vääring [2 A.25].

27.

Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2 A.27] võrdub [2 A.25]-s või [2 A.26]-s mittesisalduvate võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto.

28.

Muud vood [2 A.28] võrdub hindamise mõju laenule [2 A.29] pluss muud muutused võla mahus [2 A.32].

29.

Laenu hindamise mõju [2 A.29] võrdub välisvaluutaga seotud kasum ja kahjum [2 A.30] pluss muu hindamise mõju – nimiväärtus [2 A.31].

30.

Kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2 A.30] võrdub võla [3 A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

31.

Muu hindamise mõju (nimiväärtus) [2 A.31] võrdub võla muutus [2 A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega [2 A.23] miinus kasum ja kahjum valuutapositsioonidest [2 A.30] miinus muud muutused võla mahus [2 A.32].

32.

Muud muutused võla mahus [2 A.32] võrdub muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mida liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

33.

Muutus võlas [2 A.33] võrdub võlg [3 A.1] aastal t miinus võlg [3 A.1] aastal t-1.

Tabel 2B

1.

Tehingud võlainstrumentidega – konsolideerimata [2B.1] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6].

2.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

3.

Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

4.

Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

6.

Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutused.

7.

Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrdub tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2 A.23].

8.

Konsolideerimistehingud (sularaha ja hoiused) [2B.8] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2 A.16].

9.

Konsolideerimistehingud (lühiajalised väärtpaberid) [2B0,9] võrdub tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2 A.17].

10.

Konsolideerimistehingud (pikaajalised väärtpaberid) [2B.10] võrdub tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2 A.18].

11.

Konsolideeritud tehingud (laenud) [2B.11] võrdub tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2 A.20] miinus tehingud keskpangalt saadud laenudega [2 A.21].

Tabel 3 A

1.

Võlg [3 A.1] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 3605/93.

2.

Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) [3 A.2] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

3.

Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [3 A.3] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

4.

Võlg (pikaajalised väärtpaberid) (kohustused) [3 A.4] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

5.

Võlg – keskpangalt saadud laen (kohustused) [3 A.5] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

6.

Võlg – muud laenud (kohustused) [3 A.6] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

7.

Liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.7] võrdub keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3 A.8], muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.9], muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.10] ja muude liikmesriigi residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.11].

8.

Keskpanga poolt hoitavad võlakirjad [3 A.8] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.121 vara.

9.

Muude rahaloomeasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.9] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.122 vara.

10.

Muude finantsasutuste poolt hoitavad võlakirjad [3 A.10] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.123, S.124 või S.125 vara.

11.

Liikmesriigi muude residentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.11] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

12.

Liikmesriigi mitteresidentide poolt hoitavad võlakirjad [3 A.12] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on S.2 vara.

13.

Võlg riigi vääringus [3 A.13] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

14.

Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3 A.14] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis oli vääringustatud osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis enne tema saamist osalevaks liikmesriigiks (v.a riigi vääring [3 A.13]), pluss eküüs või euros vääringustatud võlg.

15.

Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3 A.15] võrdub võla see osa [3 A.1], mis pole hõlmatud [3 A.13]-s või [3 A.14]-s.

16.

Lühiajaline võlg [3 A.16] võrdub võla see osa [3 A.1], mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

17.

Pikaajaline võlg [3 A.17] võrdub võla see osa [3 A.1], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

18.

Muutuv intressimääraga pikaajaline võlg [3 A.18] võrdub pikaajalise võla selle osaga [3 A.17], mille intressimäär on muutuv.

19.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud kuni üks aasta [3 A.19], võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle.

20.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.20], võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat.

21.

Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.21], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe ja kuni viis aastat [3 A.20], selle osaga [3 A.1], mille intressimäär on muutuv.

22.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta [3 A.22] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta.

23.

Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3 A.23], võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta, selle osaga [3 A.22], mille intressimäär on muutuv.

24.

Kohaliku omavalitsuse võlaosa [3 A.24] on S.1311 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15].

25.

Regionaalse valitsuse võlaosa [3 A.25] on S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16].

26.

Kohaliku omavalitsuse võlaosa [3 A.26] on S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17].

27.

Sotsiaalkindlustuse võlaosa [3 A.27] on S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18].

28.

Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3 A.28] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

29.

Võlg (nullkupongvõlakirjad) [3 A.29] võrdub võla selle osaga [3 A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb erinevusel väljaostu- ja emissioonihinna vahel.

Tabel 3B

1.

Võlg – konsolideerimata [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.13 varad.

2.

Konsolideerimise osad [3B.1] võrdub S.13 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.13 varad

3.

Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused [3B.3] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi sularaha ja hoiused (F.2).

4.

Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid [3B.4] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

5.

Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid [3B.5] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

6.

Konsolideerimise osad (laenud) [3B.6] võrdub konsolideerimise osaks [3B.2] oleva instrumendi laenud (F.4).

7.

Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1311 varad.

8.

Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.8], võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad.

9.

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.9] võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1312 varad.

10.

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.10], võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad.

11.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad [3B.11] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1313 varad.

12.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.12] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad.

13.

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad [3B.13] võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] ja ei ole S.1314 varad.

14.

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlakirjad, mida hoiavad teised valitsuse allsektorid [3B.14] võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad.

15.

Keskvalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrdub of S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1311 varad.

16.

Regionaalse valitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrdub of S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1312 varad.

17.

Kohaliku omavalitsuse poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrdub S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1313 varad.

18.

Sotsiaalkindlustusfondide poolt hoitavad võlakirjad, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrdub S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga samades instrumentides [3 A.1] olevad S.1314 varad.”


(1)  EÜT L 332, 31.12.93, lk 7.

(2)  [x.y] osutab kategooriale number y tabelis x.

(3)  Selle tulemusel liigitatakse võlgnev üksus allsektorist S.11001 või S.12x01 allsektorisse S.1102/3 või S.12x02/3 või vastupidi.


Top