a)

Sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Avaturuoperatsioonidel on eurosüsteemi rahapoliitikas oluline osa, suunates intressimäärasid, juhtides likviidsust turul ja andes märku rahapoliitilisest hoiakust. Avaturuoperatsioonide teostamiseks on eurosüsteemi käsutuses viis liiki instrumente. Kõige olulisem instrument on pöördtehing (rakendatakse tagasiostulepingute või tagatud laenude baasil). Eurosüsteem võib kasutada ka otsetehinguid, EKP võlasertifikaatide väljalaskmist, välisvaluuta vahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist. Avaturuoperatsioone algatab EKP, kes otsustab ka kasutatava instrumenti ja operatsiooni teostamise tingimused. Teostamise viisiks võib valida tavapakkumismenetlused, kiirpakkumismenetlused või kahepoolsed menetlused. (5) Eesmärkide, regulaarsuse ja menetluskorra põhjal võib eurosüsteemi avaturuoperatsioonid jagada järgmisse nelja kategooriasse (vt ka tabel 1):

b)

Kolmas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Peenhäälestusoperatsioonid toimuvad vastavalt vajadusele ning nende eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele. Peenhäälestusoperatsioone võidakse teostada hoidmisperioodi viimasel päeval, et vähendada likviidsusolukorra tasakaalustamatust, mis võib olla tekkinud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni järel kestnud ajavahemikul. Peenhäälestusoperatsioone sooritatakse enamasti pöördtehingutena, kuid neid võidakse läbi viia ka välisvaluuta vahetustehingutena või tähtajaliste hoiuste kogumisena. Peenhäälestusoperatsioonide teostamisel rakendatavaid instrumente ja menetluskorda kohandatakse sõltuvalt tehingu liigist ja operatsiooni konkreetsest eesmärgist. Peenhäälestusoperatsioone teostavad tavaliselt liikmesriikide keskpangad, kasutades kiirpakkumismenetlusi või kahepoolseid menetlusi. EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teostada EKP ise.”

c)

Neljas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Lisaks võib eurosüsteem teostada struktuurioperatsioone, lastes välja EKP võlasertifikaate ning kasutades pöörd- ja otsetehinguid. Selliseid operatsioone teostatakse siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurilist positsiooni finantssektori suhtes (regulaarselt või ebaregulaarselt). Pöördtehingutena ja võlainstrumentide väljalaskmisena teostatavaid struktuurioperatsioone viivad liikmesriikide keskpangad ellu tavapakkumismenetluste vormis. Otsetehingutena teostatavaid struktuurioperatsioone viivad liikmesriikide keskpangad tavaliselt ellu kahepoolsete menetluste teel. EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib struktuurioperatsioone teostada EKP ise.”

a)

Esimese lõigu teine loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Osapooled peavad olema finantsiliselt usaldusväärsed. Riiklikud asutused peavad nende suhtes rakendama vähemalt ühte ELi/EMP ühtlustatud järelevalve vormi (6). Lähtudes nende konkreetsest institutsioonilisest olemusest ELi õiguse raames, võib osapooltena aktsepteerida asutusi, kes on ELi toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses finantsiliselt usaldusväärsed ja kelle suhtes rakendatakse pädevate riiklike asutuste järelevalvega võrreldavat järelevalvet. Osapooltena võib aktsepteerida ka finantsiliselt usaldusväärseid asutusi, kelle suhtes riigi pädev asutus rakendab ELi/EMP ühtlustatud järelevalve tasemega võrreldavat ühtlustamata järelevalvet, nt selliste asutuste euroalal tegutsevad filiaalid, kes on registreeritud väljaspool EMPd.

b)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Asutusel võib olla juurdepääs eurosüsteemi püsivõimalustele ja tavapakkumistel põhinevatele avaturuoperatsioonidele ainult oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Kui asutus tegutseb (peakontori või filiaalide kaudu) rohkem kui ühes liikmesriigis, on igal üksusel ligipääs kõnealustele operatsioonidele oma asukohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu, olenemata asjaolust, et asutuse pakkumise võib igas liikmesriigis esitada ainult üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).”

a)

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Rahapoliitilistel eesmärkidel teostatavate välisvaluuta vahetustehingute puhul peavad osapooled olema suutelised teostama tulemuslikult suuremahulisi valuutaturu operatsioone igasugustes turutingimustes. Välisvaluuta vahetustehingute osapoolte valik vastab euroalal tegutsevatele osapooltele, kes on valitud eurosüsteemi valuutaturu sekkumisoperatsioonideks. Valuutaturul teostatavate sekkumisoperatsioonide osapoolte valimise kriteeriumid ja kord on esitatud liites 3.”

b)

Viies lõik asendatakse järgmisega:

„EKP nõukogu võib otsustada, kas erandolukorras võib kahepoolseid peenhäälestusoperatsioone teostada EKP ise. Kui EKP peaks teostama kahepoolseid operatsioone, valib EKP võrdse juurdepääsu tagamiseks osapooled rotatsiooni korras nende euroalal tegutsevate osapoolte seast, kes on kõlblikud kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete operatsioonide jaoks.”

a)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„See kehtib juhtudel, kui rikutakse a) pakkumiseeskirju, kui osapool ei saa üle kanda piisavalt suurt hulka alusvara või sularaha (7), et katta (arvelduspäeval) likviidsuse lisamise operatsiooni raames talle määratud summa või rahuldada operatsiooni aegumiseni vastavat lisatagatise nõuet, või kui ta ei suuda üle kanda piisavat hulka sularaha, et arveldada talle likviidsuse vähendamise operatsiooni käigus määratud summa; ja b) kahepoolsete tehingute eeskirju, kui osapool ei saa esitada piisavat hulka kõlblikke alusvarasid või kui ta ei saa esitada piisaval hulgal sularaha vastavalt kahepoolse tehingu kokkuleppele, või kui ta ei suuda mis tahes ajal kahepoolse tehingu lõppemiseni rahuldada lisatagatise nõuet.

b)

Viies lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks osapoolele, kes rikub eeskirju, võib peatamismeetmeid rakendada ka sama asutuse teistes liikmesriikides asuvate filiaalide suhtes. Kui see on erandliku meetmena vajalik rikkumise tõsiduse tõttu, näiteks sagedase või pikaajalise rikkumise puhul, võib teatavaks ajavahemikuks peatada osapoole osaluse kõigis edasistes rahapoliitika operatsioonides.”

a)

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„EKP võlasertifikaadid tähistavad EKP võlakohustust sertifikaadi hoidja ees. Sertifikaate lastakse välja ja hoitakse väärtpaberite registreerimissüsteemi kohaselt euroala väärtpaberidepositooriumides. EKP ei kehtesta piiranguid sertifikaatide võõrandatavusele. Täiendavad sätted EKP võlasertifikaatide kohta esitatakse konkreetsete sertifikaatide tingimustes.”

b)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„EKP võlasertifikaate lastakse välja diskontomääraga, st neid lastakse välja alla nominaalväärtuse ja lunastatakse kehtivusaja lõppedes nominaalväärtuses. Väljalaskesumma ja lunastamissumma vahe moodustab väljalaskesummalt sertifikaadi kehtivuse ajal kokkulepitud intressimääraga koguneva intressi. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile „tegelik päevade arv / 360”. Väljalaskesumma arvutamist kirjeldatakse taustinfos 1.”

c)

Taustinfo 1 asendatakse järgmisega:

a)

Kolmanda lõigu lõppu (esimesse lõiku alapealkirja „Kasutustingimused” all) lisatakse järgmine joonealune märkus (*):

b)

Joonealune märkus 12 seitsmendas lõigus (teises lõigus alapealkirja „Tähtaeg ja intressitingimused” all) asendatakse järgmisega:

a)

Sissejuhatava osa esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteemi tavapakkumismenetlused kuulutatakse avalikult välja elektrooniliste kanalite ja EKP veebilehe kaudu. Peale selle võivad liikmesriikide keskpangad teatada pakkumisoperatsioonist osapooltele otse, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumismenetluse väljakuulutamise teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:”.

b)

Esimese lõigu kümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„operatsiooni alguskuupäev ja tähtaeg (kui kohaldatav) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul);”.

c)

Esimese lõigu seitsmeteistkümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„sertifikaatide nimiväärtus (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul) ja”.

d)

Esimese lõigu kaheksateistkümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„väljalaske ISIN-kood (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul).”

a)

Kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Muutuva intressimääraga pakkumistes võivad osapooled esitada pakkumisi kuni kümnel erineval intressimäära/hinna/kursivahe tasemel. Erandolukorras võib eurosüsteem kehtestada piirangu muutuva intressimääraga pakkumiste arvule. Osapooled peavad igas pakkumises nimetama summa, mille ulatuses nad soovivad liikmesriikide keskpankadega tehinguid teha, ja vastava intressimäära (9), (10). Intressimäärade pakkumine tuleb väljendada 0,01 protsendipunkti kordajates. Muutuva intressimääraga välisvaluuta vahetustehingu pakkumismenetluse puhul tuleb vahetustehingu kursivahe noteerida vastavalt kehtivale turutavale ning pakkumised tuleb väljendada 0,01 kursivahe kordajates.

b)

Seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Eeldatakse, et osapooled suudavad alati katta neile jaotatud summad piisava hulga kõlbliku alusvaraga (11). Vastava liikmesriigi keskpanga rakendatavad lepingud või määrused võimaldavad kehtestada sanktsioone, kui osapoolel ei ole võimalik kanda üle piisaval hulgal alusvara või sularaha, et katta talle pakkumisoperatsioonis jaotatud summa.

a)

Sissejuhatava osa esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tava- ja kiirpakkumismenetluste tulemuste avalikuks väljakuulutamiseks kasutatakse elektroonilisi kanaleid ja EKP veebilehte. Lisaks võivad liikmesriikide keskpangad teatada jaotamistulemustest osapooltele otse, ilma elektroonilisi vahendeid kasutamata. Avalik pakkumistulemuste teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:”.

b)

Kolmeteistkümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„operatsiooni alguspäev ja tähtaeg (kui kohaldatav) või instrumendi väärtuspäev ja tähtaeg (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul);”.

c)

Kuueteistkümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„sertifikaatide nimiväärtus (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul) ja”.

d)

Seitsmeteistkümnes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„väljalaske ISIN-kood (EKP võlasertifikaatide väljalaskmise puhul).”

a)

Viies lõik asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberite tagatiseks olevad rahavooge tekitavad varad:

b)

Kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Struktureeritud väljalaske korral ei või rühmad (või allrühmad) selleks, et neid loetaks kõlblikeks, olla allutatud sama väljalaske teistele rühmadele. Rühma (või allrühma) ei loeta sama emissiooni teiste rühmade (või allrühmade) suhtes allutatuks, kui pärast täitmisele pööramise teate saatmist tehakse sellele rühmale või allrühmale kooskõlas emissiooniprospektis sätestatud maksehierarhiaga makseid (põhisumma ja intressi osas) enne teisi rühmi (või allrühmi) ning see rühm (või allrühm) on viimane vara, mille suhtes täidetakse kahjunõuet. Struktureeritud emissiooni puhul, kus emissiooniprospekt näeb ette aktseleratsiooni ja täitmisele pööramise teate saatmist, tuleb rühma (või allrühma) mitteallutatus tagada nii aktseleratsiooni kui ka täitmisele pööramise teatega seotud maksehierarhias.”

c)

Üheksandas lõigus (pealkirja „Väljalaskmiskoht” all) asendatakse joonealune märkus 7 (kõnealuse lõigu esimene joonealune märkus) järgmisega:

d)

Kümnes lõik (esimene lõik pealkirja „Arvelduskord” all) asendatakse järgmisega:

„Võlainstrument peab olema väärtpaberite registreerimissüsteemis ülekantav. Seda tuleb hoida ja sellega arveldada euroalal eurosüsteemi konto kaudu või EKP kehtestatud standarditele vastava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu selliselt, et realiseerimise suhtes kehtib liikmesriigi õigus.”

e)

Kaheteistkümnendas lõigus (ainsas lõigus pealkirja „Vastuvõetavad turud” all) asendatakse joonealune märkus 13 (viimane joonealune märkus) järgmisega:

f)

Viieteistkümnes lõik (teine lõik pealkirja „Väljalaskja/garandi tegutsemiskoht” all) asendatakse järgmisega:

„Garandi tegutsemiskoht peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas, v.a juhul, kui garantii ei ole vajalik turustatavate varade krediidistandardite vastavuse osas (vt jaotis 6.3.2).”

a)

Teise lõigu teine loetelupunkt (esimeses lõigus pealkirja „Krediidinõuded” all) asendatakse järgmisega:

„Võlgniku/garandi tüüp: Kõlblikeks võlgnikeks või garantideks loetakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (18), avaliku sektori asutused ning rahvusvahelised ja riigiülesed institutsioonid. Iga võlgnik vastutab asjaomase krediidinõude täieliku lunastamise eest ise ja teistest eraldi (kaasvõlgnike ühisvastutus on välistatud).

b)

Teise lõigu kolmas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Võlgniku/garandi tegutsemiskoht: Võlgnik peab olema asutatud euroalal. Garant peab olema samuti asutatud euroalal, kui garantii ei pea vastama turustamatutele varadele kehtestatud kõrgetele krediidistandarditele (vt jaotis 6.3.3). See nõue ei kehti rahvusvaheliste ja riigiüleste institutsioonide puhul.”

c)

Teise lõigu neljas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Krediidistandardid. Krediidinõuete kvaliteeti hinnatakse võlgnike/garantide krediidivõime põhjal. Krediidinõuded peavad vastama kõrgetele krediidistandarditele, mis on sätestatud eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku eeskirjades turustamatute varade kohta (vt jaotis 6.3.3).”

d)

Teise lõigu seitsmes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Reguleeriv õigus: Krediidinõude lepingu ning osapoole ja riigi keskpanga vahelise lepingu suhtes krediidinõude tagatiseks seadmise kohta (krediidinõude mobiliseerimise leping) peab kehtima liikmesriigi õigus. Peale selle ei tohi a) osapoole, b) krediidiandja, c) võlgniku, d) garandi (kui asjakohane), e) krediidinõude lepingu ja f) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes kehtida rohkem kui kaks erinevat reguleerivat õigust.”

e)

Teise lõigu kaheksandas loetelupunktis asendatakse joonealune märkus 20 järgmisega:

f)

Kolmanda lõigu neljas loetelupunkt (esimeses lõigus pealkirja „Hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid” all) asendatakse järgmisega:

„Väljalaskja asutamiskoht. Väljalaskja asutamiskoht peab olema euroalal.”

g)

Kolmanda lõigu kuuenda loetelupunkti joonealune märkus 22 asendatakse järgmisega:

a)

Pärast viiendat lõiku (kolmandat lõiku pealkirja „Kõlblike varade kasutamise eeskirjad” all) sisestatakse järgmine lõik:

„Rahapoliitika rakendamiseks, eelkõige lähedase sidemega seotud kõlblike varade kasutamise eeskirjade järgimise järelevalveks, jagavad vastavat eesmärki kandvad järelevalveasutused eurosüsteemi siseselt teavet kapitalihoiuste kohta. Sellele teabele kehtivad samad konfidentsiaalsusstandardid, mida järgivad järelevalveasutused.”

b)

Kuues lõik (neljas lõik pealkirja „Kõlblike varade kasutamise eeskirjad” all) asendatakse järgmisega:

„Need lähedast sidet käsitlevad sätted ei kehti järgmistel juhtudel: a) kui tegemist on lähedase sidemega osapoole ning maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksuse vahel, kui võlainstrumendi garandiks on maksustamisõigusega EMP avaliku sektori üksus; b) kui tegemist on kaetud pangavõlakirjadega, mis on välja lastud vastavalt avatud investeerimisfondide direktiivi artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele või c) kui võlainstrumendid on kaitstud spetsiaalsete õiguslike meetmetega, mille kaitse on võrreldav punktis b) osutatud instrumentide kaitsega, näiteks järgmise korral: i) hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid, või ii) elamukinnisvaralaenuga tagatud kattega struktureeritud võlakirjad (st teatud kattega võlakirjad, mida Euroopa Komisjon ei ole kuulutanud avatud investeerimisfondidele vastavaks), mis täidavad kõiki varadega tagatud väärtpaberite kriteeriume (vt jaotised 6.2 ja 6.3), ja järgmisi lisakriteeriume (19):

c)

Tabel 4 asendatakse järgmisega:

„Tabel 4

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikud varad

a)

Neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuurist pärinevad hinnangud peavad põhinema avalikul reitingul. Eurosüsteem jätab endale õiguse küsida vajaduse korral selgitusi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul tuleb reitinguid selgitada üldsusele kättesaadavas reitinguaruandes (milleks võib olla üksikasjalik müügieelne aruanne või uut väljalaset kajastav aruanne), mis hõlmab muu hulgas struktuuriliste ja õiguslike aspektide põhjalikku analüüsi, tagatiste kogumi üksikasjalikku hinnangut, tehinguosaliste analüüsi ning tehingu muude oluliste erisuste analüüsi. Lisaks peavad reitinguagentuurid avaldama varaga tagatud väärtpaberite kohta korrapäraseid seirearuandeid. Nende aruannete avaldamine peaks olema kooskõlas kupongimaksete sageduse ja ajastusega. Aruandes tuleb esitada vähemalt tehingute ajakohastatud põhiandmed (nt tagatiste kogumi koosseis, tehinguosalised, kapitali struktuur) ning tulemusandmed.”

b)

Viies lõik asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumnõue (krediidikvaliteedi künnis) on laenutagatisele antud hinnang „üks A” (23). Eurosüsteem käsitleb ühe aasta jooksul püsivat maksejõuetuse tõenäosust 0,10 % samaväärsena laenutagatisele antud hinnanguga „üks A”. Seda hinnangut vaadatakse läbi korrapäraselt. ECAFi raames kasutatakse ELi kapitalinõuete direktiivis antud maksejõuetuse juhtumite määratlust (24). Eurosüsteem avaldab iga vastuvõetava reitinguagentuuri kohta madalaima reitinguklassi, mis vastab nõutavale krediidikvaliteedi künnisele, võtmata asutusele antud hinnangu eest vastutust. Ka seda hinnangut vaadatakse korrapäraselt läbi. Varaga tagatud väärtpaberite puhul määratletakse eurosüsteemi kõrgetele krediidistandarditele vastavuse miinimumnõude künnis laenutagatisele emiteerimisel antud hinnangu „kolm A-d” (25) kaudu. Varaga tagatud väärtpaberi kehtimisaja jooksul tuleb säilitada „üks A” madalaim lävi.

c)

Seitsmes lõik asendatakse järgmisega:

„Kõlblike varade loetelust võib välja jätta varad, mille on välja lasknud või mille garandiks on üksused, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille Euroopa Ühendus või liikmesriik on kehtestanud ELi toimimise lepingu artikli 75 alusel nende vahendite kasutamise piiramiseks, või üksused, mille kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada või välistada nende juurdepääs avaturuoperatsioonidele või eurosüsteemi püsivõimalustele.”

a)

Esimese lõigu teine loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuuri krediidihinnang varaga tagatud väärtpaberitele. Varaga tagatud väärtpaberite puhul, mis on välja lastud 1. märtsil 2010 või pärast seda, nõuab eurosüsteem emissioonile vähemalt kahte mis tahes vastuvõetavaks tunnistatud reitinguagentuuri krediidihinnangut. Nende väärtpaberite kõlblikkuse kontrollimiseks rakendatakse paremuselt teise reeglit, mille kohaselt mitte ainult parim, vaid ka paremuselt teine kättesaadav reitinguagentuuri krediidihinnang peab vastama varaga tagatud väärtpaberitele sätestatud krediidikvaliteedi künnisele. Sellest reeglist tulenevalt nõuab eurosüsteem kõlblikult väärtpaberilt mõlema krediidihinnangu põhjal taset „AAA”/„Aaa” emiteerimisel ja „üks A” väärtpaberi kehtivusaja jooksul.

Alates 1. märtsist 2011 tuleb kõigile varaga tagatud väärtpaberitele olenemata väljalaskmise kuupäevast anda kaks vastuvõetavaks tunnistatud reitinguagentuuri krediidihinnangut ning kõlblikkuse säilitamiseks peavad need vastama paremuselt teise reeglile.

Varaga tagatud väärtpaberitele, mis on välja lastud enne 1. märtsi 2010 ja millele on antud ainult üks krediidihinnang, tuleb enne 1. märtsi 2011 saada ka teine hinnang. Enne 1. märtsi 2009 välja lastud varaga tagatud väärtpaberite puhul peavad mõlemad krediidihinnangud vastama väärtpaberi kehtivusajal tasemele „üks A”. Varaga tagatud väärtpaberid, mis on välja lastud ajavahemikus 1. märtsist 2009 kuni 28. veebruarini 2010, peavad mõlema krediidihinnangu põhjal vastama tasemele „AAA”/„Aaa” emiteerimisel ja tasemele „üks A” väärtpaberi kehtivusaja jooksul, samas kui teise krediidihinnangu põhjal peavad väärtpaberid vastama tasemele „üks A” nii emiteerimisel (26) kui ka kehtivusaja jooksul.

Varaga tagatud vahetatavate väärtpaberite emissiooni (fungible tap issuance) loetakse varaga tagatud väärtpaberite uusemissiooniks. Kõik varaga tagatud väärtpaberid, mis on välja lastud sama ISIN-koodiga, peavad vastama kõige viimase vahetatavate väärtpaberite emissiooni kuupäeval kehtinud kõlblikkuskriteeriumidele. Kui emiteeritud varaga tagatud vahetatavad väärtpaberid ei vasta kõige viimase vahetatavate väärtpaberite emissiooni ajal kehtinud kõlblikkuskriteeriumidele, loetakse kõik sama identifitseerimisnumbriga välja lastud varaga tagatud väärtpaberid kõlbmatuks. See reegel ei kehti selliste vahetatavate varaga tagatud väärtpaberite emissiooni puhul, mis kuulusid 10. oktoober 2010 seisuga eurosüsteemi kõlblike varade nimekirja, juhul kui viimane vahetatav emissioon toimus enne nimetatud kuupäeva. Mittevahetatavaid väljalaskeid käsitletakse teistsuguste varaga tagatud väärtpaberitena.

b)

Esimese lõigu kolmanda loetelupunkti kolmas taane asendatakse järgmisega:

„Garantii peab kuuluma mõne ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav.”

c)

Teise lõigu esimese loetelupunkti sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Euroala avaliku sektori väljalaskjad või garandid. Kui turustatava vara väljalaskja või garant on euroalal asutatud kapitalinõuete direktiivis määratletud piirkondlik või kohalik omavalitsus või avaliku sektori üksus, kehtib järgmine kord:”

d)

Teise lõigu teine loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Euroala kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest väljalaskjad või garandid. Kui turustatava vara väljalaskja või garant on euroalal asutatud kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuv ettevõte (27) ning selle vara vastavust kõrgetele krediidistandarditele ei ole võimalik kindlaks määrata reitinguagentuuri poolt väljalaskele, väljalaskjale või garandile antud hinnangu põhjal, kohaldatakse eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistiku eeskirju krediidinõuete kohta ning osapooltel lubatakse kasutada oma reitingupõhiseid sisesüsteeme, liikmesriikide keskpankade laenutagatiste hindamise sisesüsteeme või kolmandate poolte reitinguvahendeid. Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emiteeritud reitinguta turustatavad võlainstrumendid ei ole arvatud kõlblike turustatavate varade avalikku loetellu.

a)

Viienda lõigu esimese loetelupunkti taandes ii („Avaliku sektori üksustest võlgnikud või garandid”) asendatakse joonealune märkus 35 järgmisega:

b)

Viienda lõigu esimese loetelupunkti taandes iii asendatakse joonealune märkus 36 järgmisega:

c)

Viienda lõigu teises loetelupunktis („Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatest ettevõtetest võlgnikud või garandid”) asendatakse joonealune märkus 37 (loetelupunkti esimene joonealune märkus) järgmisega:

d)

Kuuenda lõigu kolmas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Garantii peab kuuluma mõne ELi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ning olema õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav.”

a)

Kolmas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Eurosüsteem piirab selliste tagamata võlainstrumentide kasutamist, mille on välja lasknud krediidiasutus või mis tahes muu üksus, millega krediidiasutusel on lähedane side (vt jaotist 6.2.3). Osapool võib kasutada selliseid varasid tagatisena ainult juhul, kui väärtus, mille eurosüsteem pärast allahindluse rakendamist tagatisele määrab, ei ületa allahindluse rakendamise järel 10 % osapoole esitatud tagatise koguväärtusest. See piirang ei kehti varade puhul, mille garandiks on maksustamisõigusega avaliku sektori üksus või kui varade väärtus ei ületa allahindluse järel 50 miljonit eurot. Selliste varade kahe või enama väljalaskja ühinemisel või väljalaskjate vahelise lähedase sideme tekkimisel käsitletakse väljalaskjaid kõnealuse piirangu raames väljalaskjate grupina ühe aasta jooksul pärast ühinemist või lähedase sideme tekkimist.”

b)

Tabelis 6 asendatakse joonealune märkus 4 järgmisega:

a)

Teises lõigus asendatakse joonealune märkus 52 järgmisega:

b)

Kolmandas lõigus asendatakse joonealune märkus 53 järgmisega:

—

asutusel on ainult eriotstarbelise tegevuse luba;

—

asutusel on keelatud konkureerida pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega; ja/või

—

vastavalt seadusjärgsele kohustusele on kõik asutuse hoiused märgistatud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks kasutamiseks.

a)

Seitsmendas lõigus (teises lõigus pealkirja „Reservinõuete arvutamine” all) asendatakse joonealune märkus 7 järgmisega:

b)

Taustinfos 9 asendatakse joonealune märkus (*) järgmisega:

a)

Mõiste „lähedane side” määratlus asendatakse järgmisega:

„Lähedane side: olukord, kus osapool on seotud kõlblike varade väljalaskjaga/võlgnikuga/garandiga põhjusel, et: a) osapoolele kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist või b) väljalaskjale/võlgnikule/garandile kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu 20 % või rohkem osapoole kapitalist või c) rohkem kui 20 % nii osapoole kui ka väljalaskja/võlgniku/garandi kapitalist kuulub kas otseselt või kaudselt ühe või mitme ettevõtja kaudu kolmandale isikule.”

b)

Mõiste „krediidiasutus” määratlus asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutus: vastavalt artiklile 2 ja artikli 4 lõikele 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (31) siseriikliku õiguse kohaselt krediidiasutus, kelle suhtes rakendatakse pädevate asutuste järelevalvet; või vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 123 lõikele 2 muu krediidiasutus, kelle suhtes rakendatakse pädevate riiklike asutuste järelevalvega võrreldavat järelevalvet.

c)

Mõiste „elektrooniline raha” määratlus jäetakse välja.

d)

Lisatakse mõiste „likviidsuse suurendamine varaga tagatud väärtpaberite tehingus” määratlus:

„Likviidsuse suurendamine varaga tagatud väärtpaberite tehingus: mis tahes struktuurirakendus, mida saab kasutada tehingu jooksul esineva rahavoogude ajutise puudujäägi katmiseks.”

e)

Mõiste „reitinguvahendid” määratlus asendatakse järgmisega:

„Reitinguvahendid: eurosüsteemi laenutagatiste hindamisraamistikus ette nähtud hindamise allikad, mida pakuvad üksused, kes hindavad võlgnike krediidikvaliteeti, kasutades eelkõige süstemaatilisel ja mehaanilisel viisil kvantitatiivseid mudeleid ning tuginedes muu teabe hulgas auditeeritud aruannetele, ja kelle hinnangud laenutagatistele ei ole mõeldud üldsusele avaldamiseks. Enne raamistikku lisamist peab eurosüsteem iga rakenduse kinnitama.”

f)

Mõiste „asutamisleping” määratlus asendatakse järgmisega:

„ELi toimimise leping: Euroopa Liidu toimimise leping.”

a)

Jaotises 1 lisatakse määruse (EÜ) 2533/98 nimetuse järel järgmine joonealune märkus (*):

b)

Jaotise 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32) (32) eesmärk on võimaldada EKP-l ja EKPSi põhikirja artikli 5.2 kohaselt ka riikide keskpankadel, kes täidavad ülesandeid võimaluse piires, koguda statistilisi andmeid, mis on EKPSile vajalikud oma ülesannete teostamiseks ja eelkõige selleks, et EKPS saaks määratleda ja rakendada liidu rahapoliitikat vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 esimesele taandele. Määruse EKP/2008/32 kohaselt kogutud statistilisi andmeid kasutatakse rahaloomeasutuste sektori koondbilansi koostamiseks peamiselt eesmärgiga anda EKP-le terviklik statistiline ülevaade rahapoliitilise keskkonna arengust osalevates liikmesriikides asuvate rahaloomeasutuste koondfinantsvarade ja -kohustuste põhjal.

c)

Jaotise 2 neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Teiseks tuleb määruses EKP/2008/32 sätestatud aruandekohustuste puhul pidada kinni läbipaistvuse ja õiguskindluse põhimõtetest. Seda tuleb teha seetõttu, et kõnealune määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kogu euroalal. Sellega nähakse vahetult ette kohustused füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle suhtes EKP võib kehtestada sanktsioone, kui EKP kehtestatud aruandekohustust ei täideta (vt määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 7). Seega on aruandekohustus selgelt määratletud ja kõigil juhtudel, kui EKP kasutab oma õigust kontrollida statistilisi andmeid või neid kohustuslikult koguda, järgitakse selgeid põhimõtteid. Kolmandaks peab EKP muutma EKPSi statistika väljatöötamise, koostamise ja levitamise põhimõtete järgimisega seotud aruandekoormuse võimalikult väikeseks (vt määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 punkt a). Neid põhimõtteid määratletakse täpsemalt EKPSi avalikus kohustuses seoses Euroopa statistilise aruandlusega, mis on avaldatud EKP veebilehel.”

d)

Jaotise 2 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Seepärast kasutatakse riikide keskpankade poolt määruse EKP/2008/32 alusel kogutud statistilist teavet ka reservibaasi arvutamiseks vastavalt Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (33).

e)

Jaotise 2 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Määruses EKP/2008/32 sätestatakse ainult üldiselt tegeliku andmete esitamise koosseisu määratlus, aruandekohustus ja põhimõtted, mille kohaselt EKP ja riikide keskpangad tavaliselt rakendavad oma volitusi kontrollida statistilisi andmeid või neid kohustuslikult koguda. EKP statistiliste andmete esitamise nõuete ja kehtestatud standardite täitmiseks esitatavate statistiliste andmete üksikasjad on sätestatud määruse EKP/2008/32 I–IV lisas.”

f)

Jaotis 3 asendatakse järgmisega:

„Rahaloomeasutused hõlmavad liidu õiguse kohaselt liidu residentidest krediidiasutusi ning teisi residentidest finantsasutusi, mis võtavad muudelt üksustelt kui rahaloomeasutused vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad (vähemalt majanduslikus mõttes) enda arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. EKP koostab määruse EKP/2008/13 I lisas sätestatud liigitamispõhimõtteid järgides selle määratluse kohaste asutuste nimekirja ja haldab seda. Rahaloomeasutuste statistilise nimekirja koostamine ja haldamine kuulub EKP juhatuse pädevusse. Euroala residentidest rahaloomeasutused moodustavad tegeliku andmete esitajate üldkogumi. Liikmesriikide keskpankadel on õigus teha erandeid väikestele rahaloomeasutustele kooskõlas määruse EKP/2008/32 artikliga 8. Sellised erandid võimaldavad liikmesriikide keskpankadel kasutada väikeste rahaloomeasutuste väljajätmist (cutting-off the tail).”

g)

Jaotis 4 asendatakse järgmisega:

„Koondbilansi koostamiseks peab residentidest andmete esitajate tegelik üldkogum esitama statistilise teabe oma bilansi kohta kord kuus. Täiendavad andmed tuleb esitada kord kvartalis. Statistilised andmed, mis tuleb esitada, on täpsemalt määratletud määruse EKP/2008/32 I lisas. Asjaomaseid statistilisi andmeid koguvad liikmesriikide keskpangad, kes peavad määratlema aruandluskorra.

Määrus EKP/2008/32 ei takista riikide keskpanku kogumast tegelikult andmete esitajate üldkogumilt EKP statistiliste nõuete rahuldamiseks vajalikku statistilist teavet osana laiemast statistilise aruandluse raamistikust, mille riikide keskpangad loovad omal vastutusel liidu või siseriikliku õiguse või kehtiva tava kohaselt ning mis täidab muid statistilisi eesmärke. See ei tohiks siiski piirata määruses EKP/2008/32 sätestatud statistilise teabega seotud nõuete täitmist. Erijuhtudel võib EKP oma nõuete täitmiseks kasutada statistilisi andmeid, mis on kogutud sellistel muudel eesmärkidel.

Riigi keskpanga tehtud eespool määratletud erandi tagajärg on see, et asjaomaste väikeste rahaloomeasutuste suhtes rakendatakse andmete esitamise vähendatud nõudeid (st muu hulgas andmete esitamist vaid kord kvartalis), mis on kohustuslikud seoses kohustusliku reserviga ja mis on sätestatud määruse EKP/2008/32 III lisas. Kui väikesed rahaloomeasutused ei ole krediidiasutused, kehtivad nende suhtes kõnealuse määruse artiklis 8 sätestatud nõuded. Rahaloomeasutused, kelle suhtes on tehtud erand, võivad siiski täita kõiki aruandlusnõudeid.”

h)

Jaotise 5 esimene kuni kaheksas lõik asendatakse järgmisega:

„Aruandluskoormuse vähendamiseks ja statistiliste andmete kogumise dubleerimise vältimiseks, kasutatakse rahaloomeasutuste poolt määruse EKP/2008/32 kohaselt esitatud bilansi statistilist teavet ka reservibaasi arvutamiseks vastavalt määrusele EKP/2003/9.

Seega peavad RKPd esitama statistilisi andmeid vastavalt allpool toodud tabelile 1, mis on toodud määruse EKP/2008/32 III lisas. Andmeesitajad kasutavad tabelis 1 tärniga (*) tähistatud lahtreid oma reservibaasi arvutamiseks (vt 7. peatüki taustinfo 9).

Õige reservibaasi arvutamiseks, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservimäära, tuleb esitada üksikasjalikud andmed üle kaheaastase tähtajaga tähtajaliste hoiuste kohta, üle kaheaastase etteteatamisajaga lõpetatavate hoiuste kohta ning krediidiasutuste repotehingutega seotud kohustuste kohta järgmistes („euroala” ja „teiste osalevate liikmesriikide”) sektorites: „rahaloomeasutused”, „krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP ja liikmesriikide keskpangad”, „keskvalitsus” ja „välismaailm”.

Olenevalt andmete kogumise riiklikust süsteemist ning ilma et see piiraks määruses EKP/2008/32 sätestatud mõistete ning rahaloomeasutuste bilansi liigituspõhimõtete täielikku järgimist, võivad krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, esitada reservibaasi arvutamiseks vajalikud andmed (välja arvatud andmed kaubeldavate instrumentide kohta) tabeli 1a kohaselt, tingimusel et see ei mõjuta tabeli 1 rasvases kirjas esitatud andmeid.

Määruse EKP/2008/32 III lisas on sätestatud kohustusliku reservi süsteemi kohaldamisega seotud eri- ja üleminekusätted ning sätted krediidiasutusi hõlmavate ühinemiste kohta.

Määruse EKP/2008/32 III lisas on toodud eelkõige lihtsustatud aruandlusega väikeste krediidiasutuste puhul kasutatav aruandlusvorm. Lihtsustatud aruandlusega väikesed krediidiasutused peavad esitama vähemalt kord kvartalis andmed, mis on vajalikud reservibaasi arvutamiseks vastavalt tabelile 1a. Need asutused tagavad, et tabeli 1a kohaselt esitatud andmed vastavad täielikult tabelis 1 kohaldatavatele määrustele ja liigitusele. Lihtsustatud aruandlusega väikeste krediidiasutuste reservibaase käsitlevad andmed kolme kohustusliku reservi hoidmisperioodi kohta põhinevad liikmesriikide keskpankade kogutavatel kvartali lõpu andmetel.

III lisa sisaldab ka sätteid krediidiasutuste andmete esitamiseks kontsernina. Kohustusliku reservi süsteemi kuuluvad krediidiasutused võivad EKP loal esitada konsolideeritud statistilise aruande kohustusliku reservi süsteemi kuuluvate krediidiasutuste kontserni kohta, kes asuvad ühe riigi territooriumil, tingimusel et kõik asjaomased institutsioonid on loobunud õigusest kindlasummaliseks mahaarvamiseks kohustuslikust reservist. Kontsernile kui tervikule jääb siiski kindlasummalise mahaarvamise õigus alles. Kui krediidiasutuste kontsernile on antud luba hoida kohustuslikku reservi vahendaja kaudu, kuid aruande esitamine kontsernina ei ole talle kasulik, võib asjaomane liikmesriigi keskpank lubada vahendajal krediidiasutuste kontserni nimel esitada statistilise koondaruande (välja arvatud seoses reservibaasiga). Sellisel juhul jääb igale kontserni liikmele kindlasummalise mahaarvamise õigus alles. Kõik asjaomased asutused on ükshaaval esitatud EKP rahaloomeasutuste nimekirjas.

Lisa sisaldab ka sätteid krediidiasutusi hõlmavate ühinemiste kohta. Mõisteid „ühinemine”, „ühinevad asutused” ja „ühendav asutus” kasutatakse määruse EKP/2003/9 artiklis 1 määratletud tähenduses. Arvestusperioodil, mille jooksul ühinemine jõustub, arvutatakse ühendava asutuse kohustusliku reservi nõue ja seda tuleb täita kõnealuse määruse artikli 13 kohaselt. Järgmisteks kohustusliku reservi hoidmisperioodideks arvutatakse ühendava asutuse reservi nõue reservibaasi ja statistilise teabe alusel vastavalt erieeskirjadele (vt määruse EKP/2008/32 III lisas olev tabel), kui need on kohaldatavad. Muul juhul kohaldatakse määruse EKP/2003/9 artiklis 3 sätestatud tavapäraseid statistilise teabe esitamise ja kohustusliku reservi nõude arvutamise eeskirju. Peale selle võib riigi keskpank lubada ühendaval asutusel täita oma kohustust edastada statistilist teavet ajutise korra kohaselt. See erand tavalisest andmeesitamiskorrast peab olema võimalikult lühiajaline ega tohi mingil juhul ületada kuut kuud pärast ühinemise jõustumist. See erand ei piira ühendava asutuse kohustust esitada andmeid määruse EKP/2008/32 kohaselt ja, kui kohaldatav, tema kohustust võtta endale ühinevate asutuste andmete esitamise kohustused.”

i)

Jaotis 6 asendatakse järgmisega:

„EKP ja liikmesriikide keskpangad kasutavad tavaliselt oma õigust kontrollida statistilisi andmeid või neid kohustuslikult koguda, kui edastamise, täpsuse, mõistelise vastavuse ja läbivaatamise miinimumnõudeid ei ole täidetud. Kõnealused miinimumnõuded on sätestatud määruse EKP/2008/32 IV lisas.”

j)

Jaotis 7 asendatakse järgmisega:

„EKPSi põhikirja 34.1 kohane määrus ei anna õigusi ega määra kohustusi liikmesriikidele, kelle suhtes kehtib erand (EKPSi põhikirja artikkel 42.1), ega Taanile (teatavaid Taaniga seotud sätteid käsitleva protokolli artikkel 2) ning seda ei kohaldata Ühendkuningriigi suhtes (teatavaid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga seotud sätteid käsitleva protokolli artikkel 8) ning seepärast kohaldatakse määrust EKP/2008/32 üksnes osalevate liikmesriikide suhtes.

EKPSi põhikirja artiklit 5, mis käsitleb EKP ja liikmesriikide keskpankade pädevust statistika valdkonnas, ja määrust (EÜ) nr 2533/98 kohaldatakse siiski kõigis liikmesriikides. Koos Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 teise ja kolmanda taandega osutab see mitteosalevate liikmesriikide kohustusele kavandada ja rakendada riiklikul tasandil kõiki meetmeid, mida nad peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks. See kohustus on selgelt sätestatud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 4 ja põhjenduses 17. Läbipaistvuse huvides on nimetatud erikohustust meenutatud määruse EKP/2008/32 põhjendustes.”

k)

Tabel asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Kuuseisud (34)

a)

Jaotise 1 sissejuhatava osa joonealused märkused 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

b)

Jaotise 1(a) kolmas taane asendatakse järgmisega:

„Alusvara (39) kasutamisega seotud eeskirjade rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt sellele mittekõlblike varade (või varade, mida osapool ei või kasutada) hulgale: i) mille osapool on esitanud riigi keskpangale või EKP-le, või ii) mida osapool ei ole kõrvaldanud 20 tööpäeva jooksul pärast sündmust, mille tagajärjel kõlblikud varad muutusid mittekõlblikeks või mille tagajärjel ei võinud osapool neid enam kasutada, ning see korrutatakse koefitsiendiga 1/360.

c)

Jaotise 2.1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud rahatrahve ja peatamismeetmeid kohaldatakse ka muude 12 kuu jooksul toimuvate järjestikuste rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks jaotise 2.3 sätteid.”

d)

Jaotise 2.2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nimetatud rahatrahve ja peatamismeetmeid kohaldatakse ka muude 12 kuu jooksul toimuvate järjestikuste rikkumiste suhtes, ilma et see piiraks jaotise 2.3 sätteid.”

a)

Ainsa lõigu neljas loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„V klassi kuuluvate võlainstrumentide suhtes kohaldatakse 16 % allahindlust, olenemata tähtajast ja kupongi struktuurist.”

b)

Ainsa lõigu viies loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„Üksikutele varaga tagatud väärtpaberitele, kaetud pangavõlakirjadele (Jumbo-tüüpi, traditsioonilistele ja muudele kaetud pangavõlakirjadele) ning katmata krediidiasutuste võlainstrumentidele, mida hinnatakse teoreetiliselt vastavalt jaotisele 6.5, kohaldatakse täiendavat allahindlust. Võlainstrumendi suhtes kohaldatakse 5 %-list allahindlust otse teoreetilise hindamise käigus.”

c)

Tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Turustatavate varade likviidsusklassid (7)

d)

Ainsa lõigu seitsmes loetelupunkt asendatakse järgmisega:

„I–IV klassi kuuluvate muutuva kupongimääraga turustatavate võlainstrumentide (12) suhtes kohaldatakse selles likviidsusklassis, kuhu need intressid kuuluvad, samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes.

e)

Tabel 7 asendatakse järgmisega:

„Tabel 7

Kõlblike turustatavate varade suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed

f)

Tabel 8 asendatakse järgmisega:

„Tabel 8

I–IV klassi kuuluvate turustatavate vastassuunaliselt liikuva intressimääraga võlainstrumentide suhtes rakendatavate turuväärtuse allahindluste tasemed