1.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] võrdub S.13 netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (B.9).

2.

Kogutulud [1A.2] võrdub jooksevtulud kokku [1A.3] pluss kapitalitulud kokku [1A.4].

3.

Jooksevtulud kokku [1A.3] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11].

4.

Kapitalitulud kokku [1A4] võrdub kapitalitulu kokku [1A.33].

5.

Kogukulud [1A.5] võrdub jooksevkulud kokku [1A.6] pluss kapitalikulud kokku [1A.7].

6.

Jooksevkulud kokku [1A.6] võrdub jooksevkulud kokku [1A.23].

7.

Kapitalikulud kokku [1A.7] võrdub kapitalikulud kokku [1A.35].

8.

Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.8] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] pluss makstav intress [1A.10].

9.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.9] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1].

10.

Makstav intress [1A.10] võrdub makstav intress [1A.28].

11.

Jooksevtulu [1A.11] võrdub otsesed maksud [1A.12] pluss kaudsed maksud [1A.15], pluss sotsiaalmaksed [1A.17], pluss muud jooksevtulud [1A.20], pluss müük [1A.22].

12.

Otsesed maksud [1A.12] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

13.

Äriühingute poolt makstavad otsesed maksud [1A.13] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

14.

Kodumajapidamiste poolt makstavad otsesed maksud [1A.14] võrdub jooksev tulumaks ja jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

15.

Kaudsed maksud [1A.15] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

16.

Käibemaks [1A.16] võrdub lisandväärtusmaksu tüüpi maksudega (D.211), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

17.

Sotsiaalmaksed [1A.17] võrdub sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

18.

Tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed [1A.18] võrdub tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.6111), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

19.

Töötajate sotsiaalmaksed [1A.19] võrdub töötajate sotsiaalmaksed (D.6112), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

20.

Muud jooksevtulud [1A.20] võrdub omanditulu (D.4) pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse nõuded (D.72), pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), pluss mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 ressursside all, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine.

21.

Muude jooksevtulude saada olev intress [1A.21] võrdub intressiga (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13 kasutamise all.

22.

Müük [1A.22] võrdub turutoodang (P.11) pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12), pluss muu toodang, v.a turutoodang (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

23.

Jooksevkulud kokku [1A.23] võrdub jooksevülekanded [1A.24] pluss makstav intress [1A.28], pluss hüvitised töötajatele [1A.29], pluss vahetarbimine [1A.31].

24.

Jooksevülekanded [1A.24] võrdub sotsiaalmaksed [1A.25] pluss masktavad subsiidiumid [1A.26], pluss muud makstavad jooksevülekanded [1A.27].

25.

Sotsiaalmaksed [1A.25] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss turutootjate poolt kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

26.

Makstavad subsiidiumid [1A.26] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

27.

Muud makstavad jooksevülekanded [1A.27] võrdub jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5) pluss muud tootmise maksud (D.29), pluss omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), pluss kindlustuse, v.a elukindlustuse netomaksed (D.71), pluss jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.15 ressursside all.

28.

Makstav intress [1A.28] võrdub intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

29.

Hüvitised töötajatele [1A.29] võrdub hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

30.

Töötajate hüvitiste palga osa [1A.30] võrdub palk (D.11), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

31.

Vahetarbimine [1A.31] võrdub vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

32.

Kogusäästmine [1A.32] võrdub jooksevtulud kokku [1A.11] miinus jooksevkulud kokku [1A.23].

33.

Kapitalitulud kokku [1A.33] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 tehtavad kapitalisiirded.

34.

Kapitalitulud kokku, millest kapitalimaksud, [1A.34] võrdub kapitalimaksud (D.91), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

35.

Kapitalikulud kokku [1A.35] võrdub investeeringud [1A.36] pluss muu mittefinantsvarade omandamine, neto [1A.37], pluss tehtavad kapitalisiirded [1A.38].

36.

Investeeringud [1A.36] võrdub brutokapitali kogumahutus põhivarasse (P.51), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

37.

Mittefinantsvarade muu omandamine, neto, [1A.37] võrdub varude muutused (P.52) pluss väärisesemete omandamine (P.53), pluss mittetoodetud mittefinantsvarade omandamine, neto (K.2), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

38.

Tehtavad kapitalisiirded [1A.38] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ning kirjendatud kui kõikide sektorite, v.a S.13 laekuvad kapitalisiirded.

39.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.39] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] ning võrdub keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] pluss regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41], pluss kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42], pluss sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43].

40.

Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.40] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1311 jaotis B.9.

41.

Regionaalse valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.41] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1312 jaotis B.9.

42.

Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.42] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1313 jaotis B.9.

43.

Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.43] võrdub netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1314 jaotis B.9.

44.

Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.44] võrdub tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

45.

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded, [1A.45] võrdub sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), kirjendatud S.13 kasutamise all.

1.

Liikmesriikide maksed ELi eelarvesse [1B.1] võrdub ELi eelarvese laekuvad kaudsed maksud pluss rahvusvaheline koostöö (D.74), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.4], pluss muud jooksevülekanded (D.75), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), mille valitsus maksab ELi eelarvesse [1B.7].

2.

ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2] võrdub tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

3.

ELi eelarvesse laekuvad kaudsed maksud, millest ELi eelarvesse laekuv käibemaks, [1B.3] võrdub lisandväärtusemaksu tüüpi maksud (D.211), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

4.

Jooksev rahvusvaheline koostöö, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.4] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

5.

Muud jooksevülekanded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.5] võrdub muud jooksevülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

6.

ELi neljas omaressurss, mis tuleneb muudest jooksevülekannetest, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.6] võrdub SKP-l põhinev neljas omaressurss (ESA 95, punkt 4.138), mis on kirjendatud kui muud jooksevülekanded (D.75) S.212 ressursside ja S.13 kasutamise all.

7.

Kapitalisiirded, mille valitsus maksab ELi eelarvesse, [1B.7] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 laekuvad kapitalisiirded.

8.

ELi kulud liikmesriikides [1B.8] võrdub ELi eelarvest makstavad subsiidiumid (D.3) [1B.9] pluss muud jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusele [1B.10], pluss jooksevülekanded (D.7) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11], pluss muud kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusele [1B.12], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13].

9.

ELi eelarvest makstavad subsiidiumid [1B.9] võrdub subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.212 ressursside all.

10.

Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsusele [1B.10] võrdub rahvusvaheline koostöö (D.74) pluss muud jooksevülekanded (D.75), mis kirjendatud S.13 ressursside ja S.212 kasutamise all.

11.

Jooksevülekanded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.11] võrdub muud jooksvad ülekanded (D.75), mis kirjendatud S.212 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

12.

Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsusele [1B.12] võrdub laekuvad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.212 varade muutused.

13.

Kapitalisiirded ELi eelarvest valitsussektorivälistele üksustele [1B.13] võrdub tehtavad kapitalisiirded (D.9), kirjendatud kui S.212 varade muutused ning kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Netolaekumine ELi eelarvest [1B.14] võrdub netolaekumine valitsusele ELi eelarvest pluss netolaekumine valitsusvälistele üksustele ELi eelarvest.

15.

Omaressursside kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.11) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o ELi eelarvest makstav omaressursside kogumise kulu.

1.

Lõpptarbimise kulu [1C.1] võrdub lõpptarbimise kulu (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

2.

Individuaalse tarbimise kulud [1C.2] võrdub individuaalse tarbimise kulud (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

3.

Kollektiivse tarbimise kulud [1C.3] võrdub kollektiivse tarbimise kulud (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

4.

Hüvitised töötajatele [1C.4] võrdub [1A.29].

5.

Vahetarbimine [1C.5] võrdub [1A.31].

6.

Turutootjate kaudu tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded [1C.6] võrdub turutootjate kaudu kodumajapidamistele tehtud mitterahaliste sotsiaalsiiretega seotud kulud (D.6311 + D.63121 + D.63131), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

7.

Põhivara kulum [1C.7] võrdub põhivara kulum (K.1), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tootmiselt makstud maksud miinus saadud subsiidium [1C.8] võrdub muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

9.

Tegevuse netoülejääk [1C.9] võrdub S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

10.

Müük [1C.10] võrdub [1A.22].

11.

Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades [1C.11] võrdub lõpptarbimise kulude võrreldav maht (chain-linked volume) (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, eelmise aasta hindades.

12.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.12] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1].

13.

Makstav intress [1C.13] võrdub makstav intress [1A.10].

14.

Intress, sealhulgas vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute arveldused [1C.14] võrdub EDP intress (EDP D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ning kõikide sektorite, v.a S.13 ressursside all.

15.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (excessive deficit procedure, EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1C.15] võrdub S.13 EDP netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (EDP B.9).

16.

Tulu UMTSi litsentside müügist [1C16] võrdub tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

17.

Võlg [1C.17] võrdub võlg vastavalt määratlusele määruses (EÜ) nr 479/2009.

18.

Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades [1C.18] võrdub sisemajanduse koguprodukt (B.1 * g) turuhindades.

19.

Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades [1C.19] võrdub sisemajanduse koguprodukti võrreldav maht (chain-linked volume) (B.1 * g) eelmise aasta hindades.

20.

Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades [1C.20] võrdub brutokapitali kogumahutuse põhivarasse (P.51) võrreldav maht (chain-linked volume), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, püsihindades.

1.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] võrdub [1A.1].

2.

Finants- ja mittefinantskontode vaheline korrektsioon [2A.2] võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [2A.1] miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3].

3.

Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.3] võrdub finantsvarade omandamistehingud, neto, [2A.4] miinus tehingud kohustustega, neto, [2A.15].

4.

Tehingud finantsvaradega (konsolideeritud) [2A.4] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.5] pluss tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad (F.33) [2A.6], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.7], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.8], pluss tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5) [2A.9], pluss tehingud muude finantsvaradega [2A.13], mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud sularaha ja hoiustega (varad) [2A.5] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

6.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, lühi- ja pikaajaliste väärtpaberitega [2A.6] võrdub väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

7.

Tehingud tuletisinstrumentidega (varad) [2A.7] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netomaksed (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

8.

Tehingud laenudega (varad) [2A.8] võrdub uute laenude andmine valitsuse poolt (F.4), mis kirjendatakse kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

9.

Tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (varad) [2A.9] võrdub aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omandamine, neto, (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused.

10.

Erastamine (neto) [2A.10] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida teostab S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses (ESA 95, punkt 2.26); (2) vastavaid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või muu krediteeriva üksusega.

11.

Omakapitali juurdemaksed (neto) [2A.11] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva ettevõtte üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses, vaid teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

12.

Muu [2A.12] võrdub tehingud aktsiate ja muude omandiväärtpaberitega (F.5), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja S.11, S.12 või S.14 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja mida ei teosta S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise menetluses ega S.13 vahetult võlgneva üksusega, vaid vahetult teise krediteeriva üksusega.

13.

Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] võrdub rahalise kulla ja laenueriõiguste (SDR) omandamine, neto, (F.1), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused, pluss kindlustustehniliste reservide omandamine, neto, (F.6), pluss muud laekumised (F.7), mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

14.

Tehingud muu finantsvaraga, sellest kogunenud, kuid maksmata maksud ja sotsiaalmaksed [2A.14] võrdub selle osaga muudest laekumistest (F.7 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D.2, D.5, D.6 ja D.91 all, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud kui S.13 varade muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

15.

Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.331) [2A.17], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.332) [2A.18], pluss tehingud tuletisinstrumentidega (F.34) [2A.19], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.20], pluss tehingud muude kohustustega [2A.22], mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

16.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16] võrdub sularaha ja hoiuste omandamine, neto, (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

17.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.17] võrdub lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.331), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

18.

Tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [2A.18] võrdub pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate omandamine, neto, v.a tuletisinstrumendid (F.332), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

19.

Tehingud tuletisinstrumentidega (kohustused) [2A.19] võrdub tuletisinstrumentidega seotud netolaekumised (F.34), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

20.

Tehingud laenudega (kohustused) [2A.20] võrdub uute laenude võtmine (F.4), olemasolevate laenude netotagasimaksed, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

21.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.21] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

22.

Tehingud muude kohustustega [2A.22] võrdub kohustuste tekkimine seoses kindlustustehniliste reservidega (F.6) pluss maksmata arved (F.7), neto, mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutused.

23.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23] võrdub kohustuste tekkimine seoses sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16] pluss väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid [2A.17 ja 2A.18] (F.33), pluss laenud (F.4) [2A.20], neto. See on ka määratletud valitsussektori laenunõudlus (general government borrowing requirement).

24.

Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.24] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega, neto, [2A.23], mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

25.

Tehingud riigi vääringus võlainstrumentidega [2A.25] võrdub võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine, neto, [2A.23], mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

26.

Tehingud osalevas välisvaluutas vääringustatud võlainstrumentidega [2A.26] võrdub ECUs vääringustatud võlainstrumentidega seotud kohustuste tekkimine [2A.23], neto, pluss euros vääringustatud võlainstrumendid enne liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis vääringustatud võlainstrumendid enne osalevaks liikmesriigiks saamist. Välja on jäetud riigi vääring [2A.25].

27.

Tehingud mitteosalevas vääringus võlainstrumentidega [2A.27] võrdub kohustuste tekkimine seoses võlainstrumentidega [2A.23], mis ei sisaldu [2A.25]-s või [2A.26]-s, neto.

28.

Muud vood [2A.28] võrdub hindamise mõju laenule [2A.29] pluss muud muutused võla mahus [2A.32].

29.

Laenu hindamise mõju [2A.29] võrdub kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] pluss muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31].

30.

Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30] võrdub võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum/kahjum (K.11), kus väärtus muutub riigi vääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

31.

Muud hindamise mõjud – nimiväärtus [2A.31] võrdub võla muutus [2A.33] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23], miinus kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.30], miinus muud muutused võla mahus [2A.32].

32.

Muud muutused võla mahus [2A.32] võrdub muud mahu muutused (K.7, K.8, K.10 ja K.12) kohustustes, mis on liigitatud kas sularaha ja hoiustena (AF.2), väärtpaberitena, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

33.

Muutus võlas [2A.33] võrdub võlg [3A.1] aastal t miinus võlg [3A.1] aastal t–1.

1.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] pluss tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3], pluss tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5], pluss tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6].

2.

Tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

3.

Tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

4.

Tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] võrdub tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta ja mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused.

5.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja S.121 varade muutused.

6.

Tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] võrdub tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud kui S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutused ja kõikide sektorite, v.a S.121 varade muutused.

7.

Konsolideeritud tehingud [2B.7] võrdub tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.23].

8.

Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused [2B.8] võrdub tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.2] miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (kohustused) [2A.16].

9.

Konsolideerimistehingud – lühiajalised väärtpaberid [2B.9] võrdub tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.3] miinus konsolideeritud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – tehingud lühiajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.17].

10.

Konsolideerimistehingud – pikaajalised väärtpaberid [2B.10] võrdub tehingud pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.4] miinus konsolideeritud tehingud väärtpaberitega, v.a aktsiad, – pikaajaliste väärtpaberitega (kohustused) [2A.18].

11.

Konsolideeritud tehingud – laenud [2B.11] võrdub tehingud muude laenudega (kohustused) (konsolideerimata) [2B.6] miinus (konsolideeritud tehingud laenudega (kohustused) [2A.20], miinus laenutehingud (konsolideeritud), millest keskpangalt saadud laenudega [2A.21]).

1.

Võlg [3A.1] võrdub võlg [1C.17].

2.

Võlg – sularaha ja hoiused (kohustused) [3A.2] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

3.

Võlg – lühiajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.3] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

4.

Võlg – pikaajalised väärtpaberid (kohustused) [3A.4] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (AF.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

5.

Võlg – keskpangalt saadud laen (kohustused) [3A.5] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

6.

Võlg – muud laenud (kohustused) [3A.6] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

7.

Liikmesriigi residentide võlg [3A.7] võrdub keskpanga võlg [3A.8] pluss muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9], pluss muude finantsasutuste võlg [3A.10], pluss muude liikmesriigi residentide võlg [3A.11].

8.

Keskpanga võlg [3A.8] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.121 vara.

9.

Muude rahaloomeasutuste võlg [3A.9] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.122 vara.

10.

Muude finantsasutuste võlg [3A.10] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.123, S.124 või S.125 vara.

11.

Liikmesriigi muude residentide võlg [3A.11] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

12.

Liikmesriigi mitteresidentide võlg [3A.12] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on S.2 vara.

13.

Võlg riigi vääringus [3A.13] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on vääringustatud liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

14.

Osalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.14] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis oli vääringustatud mõne osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis (v.a riigi vääring [3A.13]) enne kõnealuse liikmesriigi saamist osalevaks liikmesriigiks, pluss eküüs või euros vääringustatud võlg.

15.

Mitteosalevas välisvaluutas vääringustatud võlg [3A.15] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis pole hõlmatud [3A.13]-s või [3A.14]-s.

16.

Lühiajaline võlg [3A.16] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

17.

Pikaajaline võlg [3A.17] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta.

18.

Muutuva intressimääraga pikaajaline võlg [3A.18] võrdub pikaajalise võla [3A.17] selle osaga, mille intressimäär on muutuv.

19.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on kuni üks aasta, [3A.19] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üks aasta või alla selle.

20.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, [3A.20] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat.

21.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle ühe aasta ja kuni viis aastat, millest muutuva intressimääraga võlg, [3A.21] võrdub võla [3A.1], mille tähtaja lõpuni on jäänud üle ühe aasta ja kuni viis aastat [3A.20], selle osaga, mille intressimäär on muutuv.

22.

Võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.22] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta.

23.

Muutuva intressimääraga võlg, mille tähtaja lõpuni on üle viie aasta, [3A.23] võrdub võla, mille tähtaja lõpuni on jäänud üle viie aasta [3A.22], selle osaga, mille intressimäär on muutuv [3A.1].

24.

Keskvalitsuse võlakomponent [3A.24] võrdub S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, miinus S.1311 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1311 [3B.15].

25.

Regionaalse valitsuse võlakomponent [3A.25] võrdub S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, miinus S.1312 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1312 [3B.16].

26.

Kohaliku omavalitsuse võlakomponent [3A.26] võrdub S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, miinus S.1313 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1313 [3B.17].

27.

Sotsiaalkindlustusfondide võlakomponent [3A.27] võrdub S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, miinus S.1314 varad, mis on S.13 kohustused, v.a S.1314 [3B.18].

28.

Võla tähtaja lõpuni keskmiselt [3A.28] võrdub tasumata summadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

29.

Võlg – nullkupongvõlakirjad [3A.29] võrdub võla [3A.1] selle osaga, mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb väljaostu- ja emissioonihinna vahel.

1.

Võlg (konsolideerimata) [3B.1] võrdub S.13 kohustused, sh võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad.

2.

Konsolideerimise osad [3B.2] võrdub S.13 kohustused, mis on samaaegselt võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.13 varad.

3.

Konsolideerimise osad – sularaha ja hoiused [3B.3] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (F.2).

4.

Konsolideerimise osad – lühiajalised väärtpaberid [3B.4] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite instrumenti, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

5.

Konsolideerimise osad – pikaajalised väärtpaberid [3B.5] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab väärtpaberite, v.a aktsiad, v.a tuletisinstrumendid (F.33), mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta, instrumenti.

6.

Konsolideerimise osad – laenud [3B.6] võrdub konsolideerimise osade [3B.2] selle osaga, mis hõlmab laenude instrumenti (F.4).

7.

Keskvalitsuse emiteeritud võlg [3B.7] võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1311 varad.

8.

Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud keskvalitsus [3B.8], võrdub S.1311 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312, S.1313 või S.1314 varad.

9.

Regionaalse valitsuse emiteeritud võlg [3B.9] võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1312 varad.

10.

Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud regionaalne valitsus [3B.10], võrdub S.1312 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1313 või S.1314 varad.

11.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg [3B.11] võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1313 varad.

12.

Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud kohalik omavalitsus [3B.12], võrdub S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1314 varad.

13.

Sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg [3B.13] hõlmab S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides ega ole S.1314 varad.

14.

Muude valitsuse allsektorite võlg, mille on emiteerinud sotsiaalkindlustusfondid [3B.14], võrdub S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311, S.1312 või S.1313 varad.

15.

Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsuse allsektorid [3B.15], võrdub S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1311 varad.

16.

Regionaalse valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.16], võrdub S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1312 varad.

17.

Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.17], võrdub S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1313 varad.

18.

Sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud muud valitsuse allsektorite üksused [3B.18], võrdub S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on võlaga [3A.1] samades instrumentides olevad S.1314 varad.