32001R0018(01)

Euroopa keskpanga määrus (EÜ) nr 63/2002,

20. detsember 2001,

rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta

(EKP/2001/18)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga (EKP) poolt, [1] eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmise huvides rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika esitamist, mille esmane eesmärk on anda Euroopa Keskpangale kõikehõlmav, üksikasjaline ja ühtlustatud statistiline ülevaade rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade tasemest ja nende muutumisest aja jooksul. Kõnealused intressimäärad on viimane komponent ametlike intressimäärade muutumisest tuleneva rahanduspoliitika ülekandemehhanismis ja seega on nad vajalikud osalevate liikmesriikide rahandusalase arengu usaldusväärseks analüüsimiseks. Teave intressimäärade muutmise kohta on vajalik ka selleks, et EKPS saaks kaasa aidata krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele pädevate asutuste poolt.

(2) Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "asutamisleping") sätetega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (edaspidi "põhikiri") sätestatud tingimustel võtab EKP vastu määrused, mis on vajalikud põhikirjas määratletud ja mõningatel juhtudel asutamislepingu artikli 107 lõikes 6 osutatud nõukogu poolt vastuvõetud sätetega ettenähtud EKPSi ülesannete täitmiseks.

(3) Vastavalt põhikirja artiklile 5.1 peab EKP EKPSi ülesannete täitmiseks koguma vajalikke statistilisi andmeid riikide keskpankade toetusel kas pädevatelt riigiasutustelt või vahetutelt majandussubjektidelt. Põhikirja artiklis 5.2 on täpsustatud, et artiklis 5.1 kirjeldatud ülesannete täitmisega tegelevad võimalikult suures ulatuses riikide keskpangad.

(4) Võib osutuda vajalikuks (see võib ühtlasi vähendada ka riikide keskpankade aruandluskoormust), et riikide keskpangad koguvad EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikke statistilisi andmeid tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt ulatuslikuma statistilise aruandluse raames, mille riikide keskpangad on omal vastutusel loonud muudel statistikaga seotud eesmärkidel kooskõlas ühenduse või siseriiklike õigusnormide või väljakujunenud tavadega, kui see ei sea ohtu EKP statistikanõuete täitmist. Sellistel juhtudel tuleb läbipaistvuse huvides andmeesitajatele teatada, et andmeid kogutakse muudel statistikaga seotud eesmärkidel. Erijuhtudel võib EKP kasutada statistilisi andmeid, mis on kogutud muudel eesmärkidel, oma nõuete täitmiseks.

(5) Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 3 on sätestatud nõue, mille kohaselt peab EKP vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis täpselt määratlema tegeliku andmeid esitava üldkogumi ja muutma asjaomase aruandluskoormuse võimalikult väikseks. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul hõlmab tegelik andmeid esitav üldkogum kas kõigi asjaomaste rahaloomeasutuste kõikset vaatlust või teatavate kriteeriumide põhjal koostatud asjaomaste rahaloomeasutuste valimit. Pidades silmas rahaloomeasutuste sektori omapära kõigis osalevates liikmesriikides, otsustavad valikumeetodi lõplikult riikide keskpangad. Eesmärk on vähendada aruandluskoormust ja tagada samas statistika kõrge kvaliteet. Artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi selliste statistiliste andmete esitamise nõuete määratlemise ja kehtestamise kohta, mis on seotud osalevate liikmesriikide tegeliku andmeid esitava üldkogumiga. Artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et EKP võib vastu võtta määrusi tingimuste kohta, mille kohaselt kasutatakse statistiliste andmete kontrollimise ja kohustusliku kogumise õigust.

(6) Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid peavad statistika valdkonnas ise organiseeruma ja tegema võimalikult tihedat koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(7) Kuigi tunnistatakse, et määrustega, mille EKP on vastu võtnud põhikirja artikli 34.1 alusel, ei anta mitteosalevatele liikmesriikidele mingeid õigusi ega panda kohustusi, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 nii osalevate kui ka mitteosalevate liikmesriikide suhtes. Määruses (EÜ) nr 2533/98 meenutatakse, et põhikirja artikliga 5 ja asutamislepingu artikliga 5 on kehtestatud kohustus kavandada ja rakendada riiklikul tasandil kõik meetmed, mida mitteosalevad liikmesriigid peavad vajalikuks selleks, et koguda EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks vajalikke statistilisi andmeid ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) mõistetel andmeesitajad, osalev liikmesriik ja resident on samasugune tähendus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

2) kodumajapidamised ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted — kõik sektorid peale finantssektori ja valitsemissektori vastavalt määratlusele 1995. aasta Euroopa arvepidamissüsteemis (ESA), mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) [2] A lisas. See hõlmab kodumajapidamiste sektorit ja kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone (S.14 ja S.15 koos) ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvaid ettevõtteid (S.11);

3) krediidiasutused ja muud asutused — kõik rahaloomeasutused peale keskpankade ja rahaturufondide, nagu need on eristatud vastavalt klassifitseerimispõhimõtetele, mis on esitatud Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, EKP/2001/13) [3] I lisa 1. osa lõikes 1;

4) rahaloomeasutuse intressimäärade statistika — statistika, mis käsitleb residendist krediidiasutuste ja muude asutuste kohaldatavaid intressimäärasid osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude suhtes;

5) võimalik andmeid esitav üldkogum — residentidest krediidiasutused ja muud asutused, mis võtavad osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamistelt ja/või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatelt ettevõtetelt vastu eurodes vääringustatud hoiuseid ja/või annavad neile eurodes vääringustatud laene.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulgast käesoleva määruse I lisas sätestatud korra kohaselt riikide keskpankade väljavalitud krediidiasutustest ja muudest asutustest.

2. Kõik riikide keskpangad teatavad oma residentidest andmeesitajatele nende aruandluskohustused siseriikliku korra kohaselt.

3. EKP nõukogu vaatab käesoleva määruse I lisa sätete järgimise läbi pärast selle rakendamist ja pärast seda vähemalt kord kahe aasta jooksul.

Artikkel 3

Statistilise aruandluse kohustus

1. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika korrapäraseks koostamiseks esitab tegelik andmeid esitav üldkogum iga kuu statistilisi andmeid uue tegevuse ja bilansilise jäägi kohta selle osaleva liikmesriigi keskpangale, kus andmeesitaja asub. Nõutavad statistilised andmed on täpsemalt sätestatud käesoleva määruse II lisas.

2. Riikide keskpangad määratlevad ja rakendavad vastavalt iga riigi omapärale aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. Riikide keskpangad tagavad, et nimetatud aruandluskorra alusel esitataks nõutavad statistilised andmed ning et selle alusel saaks täpselt kontrollida, kas järgitakse artikli 3 lõikes 3 osutatud edastamise, täpsuse, mõistelise vastavuse ja kontrollimise miinimumnõudeid.

3. Nõutavad statistilised andmed esitatakse kooskõlas käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistelise vastavuse ja kontrollimise miinimumnõuetega.

4. Riikide keskpangad esitavad iga kuu oma riigi kokkuvõtliku statistilise andmestiku EKP-le vaadeldava kuu lõpule järgneva 19. tööpäeva lõpuks.

Artikkel 4

Statistiliste andmete kontrollimine ja kohustuslik kogumine

Riikide keskpankadel on õigus kontrollida ja koguda kohustuslikus korras andmeid, mida andmeesitajad esitavad kooskõlas käesolevas määruses sätestatud statistiliste andmete esitamise nõuetega, ilma et see piiraks EKP õigust samu õigusi ise kasutada. Seda õigust kasutatakse eelkõige siis, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistelise vastavuse ja kontrollimise miinimumnõudeid.

Artikkel 5

Esmakordne andmete esitamine

Käesoleva määruse alusel esitatakse esimesed andmed 2003. aasta jaanuari kohta.

Artikkel 6

Üleminekusätted

Üleminekusätted käesoleva määruse eri osade kohaldamiseks on ette nähtud käesoleva määruse IV lisas.

Artikkel 7

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub 31. jaanuaril 2002.

Frankfurt Maini ääres, 20. detsember 2001

EKP nõukogu nimel

eesistuja

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

[2] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[3] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

TEGELIKU ANDMEID ESITAVA ÜLDKOGUMI VALIMINE JA VALIMI LÄBIVAATAMINE RAHALOOMEASUTUSTE INTRESSIMÄÄRADE STATISTIKA JAOKS

1. OSA

Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine

I. Üldised valikumenetlused

1. Riikide keskpangad kasutavad andmeesitajate valimiseks allpool toodud joonisel esitatud menetlust. Kõnealune kord on üksikasjalikud määratletud käesolevas lisas.

+++++ TIFF +++++

II. Kõikne vaatlus või valim

2. Iga riigi keskpank valib andmeesitajad võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate krediidiasutuste ja muude asutuste seast, mis on residendid samas osalevas liikmesriigis kui riigi keskpank.

3. Andmeesitajate valimiseks kasutavad riikide keskpangad kas kõikset vaatlust või valimimeetodit vastavalt järgmistes lõigetes ettenähtud kriteeriumidele.

4. Kõikse vaatluse puhul palub riigi keskpank kõigil võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel residentidest krediidiasutustel ja muudel asutustel teatada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. Kõikse vaatluse teel kogutakse muutujad, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid.

5. Valimi kasutamise puhul palutakse andmed esitada ainult osal võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel krediidiasutustel ja muudel asutustel. Valimi abil hinnatakse muutujaid, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid. Neid nimetatakse "valimi põhjal hinnatavateks muutujateks". Selleks et muuta võimalikult väikseks tõenäosus, et valimi vaatluse tulemused erinevad tegelikest (teadmata) väärtustest võimalikus andmeid esitavas üldkogumis, tuleb valim koostada nii, et see esindaks võimalikku andmeid esitavat üldkogumit. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul peetakse valimit esindavaks, kui kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks olulised ja võimalikku andmeid esitavat üldkogumit iseloomustavad tegurid kajastuvad ka valimis. Esialgse valimi koostamisel võivad riikide keskpangad valimiskeemi loomiseks kasutada sobivaid sarnaseid asendajaid ja mudeleid kas siis, kui olemasolevatest allikatest pärit alusandmed ei ole täielikus vastavuses käesolevas määruses kasutatud mõistetega.

III. Võimaliku andmeid esitava üldkogumi stratifitseerimine

6. Riikide keskpangad, kes kasutavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimimeetodit, stratifitseerivad valimi esindavuse tagamiseks võimaliku andmeid esitava üldkogumi enne andmeesitajate valimist. Stratifitseerimine tähendab, et võimalik andmeid esitav üldkogum N jagatakse alamkogumiteks ehk kihtideks N1, N2, N3, NL. Kõnealused alamkogumid ehk kihid ei tohi omavahel kattuda ja kõik koos moodustavad nad võimaliku andmeid esitava üldkogumi.

N

+ N

+ N

+ … + N

= N

7. Riikide keskpangad määratlevad stratifitseerimiskriteeriumid, mille alusel saab võimaliku andmeid esitava üldkogumi homogeenseks kihtideks jagada. Kihte peetakse homogeenseks, kui kihtidesisene valimi põhjal hinnatud muutujate dispersioon on madalam kui kihtideväline. [1] Stratifitseerimiskriteeriumid on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga, s.t stratifitseerimiskriteeriumide ning valimi põhjal hinnatavate intressimäärade ja koguste vahel on seos.

8. Kui riigi keskpank kasutab valimimeetodit, määratleb ta vähemalt ühe stratifitseerimiskriteeriumi tagamaks, et krediidiasutuste ja muude asutuste valim esindab adekvaatselt asjaomast osalevat liikmesriiki ja et valikuviga on väike. Riikide keskpangad peaksid määrama stratifitseerimiskriteeriumide hierarhia. Kriteeriumides võetakse arvesse riigi eripära ja seega on need osalevates liikmesriikides erinevad.

9. Andmeesitajate valimine toimub üheetapilise valimi moodustamise käigus pärast seda, kui on määratud kõik valimi kihid. Alles selles etapis valitakse andmeesitajad välja võimaliku andmeid esitava üldkogumi seast. Vahepeal valimist ei toimu.

IV. Riigi valimi väikseim maht

+++++ TIFF +++++

10. Riigi valimi väikseim maht on selline, et uue tegevuse intressimäärade maksimaalne juhuslik viga [2] kõigis vahendikategooriates ei ole keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral. [3] Nimetatud nõude täitmist tõendatakse vahetult asjassepuutuvate andmetega või, kui selliseid andmeid ei ole, võib eeldada, et valimimaht on miinimumnõude täitmiseks piisavalt suur, kui täidetud on üks kahest järgmisest kriteeriumist:

a) riigi valimi väikseim maht peab hõlmama vähemalt 30 % võimalikust andmeid esitavast residentidest koosnevast üldkogumist; kui 30 % võimalikust andmeid esitavast residentidest koosnevast üldkogumist on rohkem kui 100, võidakse riigi väikseimat valimit siiski piirata 100 andmeesitajani.

b) riigi valimi väikseim maht peab olema nii suur, et riigi valimi andmeesitajad hõlmavad vähemalt 75 % osaleva liikmesriigi residentidest kodumajapidamistelt ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatelt ettevõtetelt saadud eurodes vääringustatud hoiuste kogumist ja vähemalt 75 % neile antud eurodes vääringustatud laenude kogumist.

11. Asjassepuutuvate andmetena käsitatakse piisavalt üksikasjalikke andmeid, mis on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga nii, et vaatluses, millest need andmed pärinevad, on kasutatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga kooskõlas olevaid mõisteid. Sellised andmed ei pruugi olla riikide keskpankadele kättesaadavad enne, kui rahaloomeasutuste intressimäärade statistika vaatlus on teostatud ja andmeesitajad on esitanud esimesed andmekogumid.

12. Riigi valimi väikseim maht viitab nii väikseimale esialgsele valimile kui ka väikseimale valimile pärast lõikes 21 määratletud läbivaatamist. Ettevõtjate liitumise ja kadumise tõttu võib valimi maht aja jooksul enne järgmist läbivaatamisperioodi väheneda.

13. Riikide keskpangad võivad valida rohkem andmeesitajaid, kui on määratletud riigi väikseima valimi mahus eelkõige siis, kui on vaja suurendada riigi valimi esindavust riigi rahandussüsteemi struktuuri silmas pidades.

14. Võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate krediidiasutuste ja muude asutuste arvu ning valimi väikseima mahu vahel peab olema kindel seos. Riikide keskpangad võivad lubada ühe osaleva liikmesriigi residentidest krediidiasutustel ja muudel asutustel, mis igaüks eraldi kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja, mis on koostatud ja mida on ajakohastatud kooskõlas Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, EKP/2001/13) [4] I lisa 1. osa lõikes 1 sätestatud klassifitseerimispõhimõtetega, esitada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõik koos rühmana. Sellisest rühmast saab tinglik andmeesitaja. See tähendab, et selline rühm esitab rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat nii, nagu oleks tegemist üheainsa rahaloomeasutusega, s.t selle asemel et esitada intressimäär iga rahaloomeasutuste nimekirja kuuluva rahaloomeasutuse kohta eraldi, teatatakse keskmine kogu rühma hõlmav intressimäär vahendikategooria kohta. Samas loetakse rühma kuuluvaid krediidiasutusi ja muid asutusi siiski iseseisvateks asutusteks nii võimalikes andmeid esitavas üldkogumis kui ka valimis.

V. Valimi jaotus eri kihtide vahel ja andmeesitajate valimine

15. Pärast seda, kui riikides on lõigete 6 ja 7 kohaselt määratud üldkogumi kihid ja lõike 10 kohaselt riigi valimi maht n, valivad valimimeetodit kasutavad riikide keskpangad valimi koostamiseks igast kihist tegelikud andmeesitajad. Riigi koguvalimi maht n on iga kihi valimite mahtude n1, n2, n3, … nL summa:

n

+ n

+ n

+ … + n

= n.

16. Iga riigi keskpank valib otstarbekaima riigi valimimahu n jaotuse kihtide vahel. Seepärast määratleb iga riigi keskpank iga kihi h puhul valikusuhte nh/Nh, s.t kui mitu andmeesitajat nh valitakse krediidiasutuste ja muude asutuste koguarvust Nh igas kihis. Valikusuhe peab iga kihi h puhul vastama valemile 0 < nh/Nh ≤ 1. Seega on valikusuhe suurem kui null. See tähendab, et igast kihist valitakse vähemalt üks andmeesitaja ja seega ei jäeta tegelikust andmeid esitavast üldkogumist tervikuna välja ühtegi kihti. Maksimaalne valikusuhe on 1, mis tähendab, et kõigist ühe kihi krediidiasutustest ja muudest asutustest saavad andmeesitajad.

17. Selleks et valida kõigist kihtidest tegelikud andmeesitajad, kaasavad riikide keskpangad kas ühe kihi kõik asutused, kasutavad juhuslikku valimit või valivad välja iga kihi kõige suuremad asutused. Juhusliku valimi puhul toimub asutuste juhuslik valik igast kihist kas nii, et tõenäosus valitud saada on kõigil asutustel võrdne, või nii, et tõenäosus on proportsionaalselt seotud asutuse suurusega. Riikide keskpangad võivad mõne kihi puhul otsustada kõigi asutuste kaasamise, mõne kihi puhul juhusliku valiku ja mõne kihi puhul suurimate asutuste valimise kasuks.

18. Rahaloomeasutuste bilansist pärit määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kohaselt kogutud andmed iga võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluva krediidiasutuse ja muu asutuse suuruse kohta on kättesaadavad riiklikul tasandil. Riikide keskpangad kasutavad osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kogumit, mis on rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast oluline bilansi osa, või sarnast asendajat.

19. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aluseks on valik ilma asendamiseta, s.t iga võimaliku andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvat krediidiasutust ja muud asutust võib valida vaid üks kord.

20. Kui riigi keskpank otsustab kõigi ühe kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kõikse vaatluse kasuks, võib riigi keskpank kõnealuses kihis valimi koostada filiaalide tasandil. See eeldab, et riigi keskpangal on asjaomase kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kogu tegevust hõlmav filiaalide loetelu ja asjakohane teave, mis on vajalik selleks, et hinnata uue tegevuse raames kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete suhtes kehtestatud intressimäärade muutumist filiaalide lõikes. Filiaalide valiku suhtes kehtivad kõik käesolevas lisas sätestatud nõuded. Valitud filiaalidest saavad tinglikud andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõiki II lisas määratletud aruandlusnõudeid. Kõnealune menetlus ei piira nende krediidiasutuste ja muude asutuste kohustusi andmeesitajana, mille juurde filiaalid kuuluvad.

2. OSA

Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamine

VI. Valimi läbivaatamine aja jooksul

21. Riikide keskpangad, kes kasutavad valimimeetodit, tagavad, et valim jääb aja möödudes esindavaks.

22. Seepärast kontrollivad riikide keskpangad oma valimi esindavust vähemalt kord aastas. Kui võimalikus andmeid esitavas üldkogumis on toimunud märkimisväärsed muutused, peavad need pärast iga-aastast kontrollimist kajastuma ka valimis.

23. Riikide keskpangad vaatavad valimi regulaarselt läbi kuni kahe aasta pikkuste vaheaegade järel, võttes arvesse võimaliku andmeid esitava üldkogumiga liitunuid, võimalikust ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid ja muid muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Riikide keskpangad võivad oma valimeid kontrollida ja uuendada ka sagedamini.

24. Selleks et valim esindaks võimalikku andmeid esitavat üldkogumit, kohandatakse valimit aja jooksul, võttes arvesse võimaliku andmeid esitava üldkogumiga liitunuid. Seepärast koostavad riikide keskpangad valimi nb liitunute koguarvust Nb. Liituvate asutuste nb täiendavat valikut liitunute koguarvust Nb nimetatakse aja jooksul toimunud juurdekasvu valimiks.

25. Aja jooksul valimit kohandatakse, võttes arvesse võimalikust ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid. Valimit ei ole vaja kohandada, kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist Nd lahkunute ja valimist nd lahkunute arv on omavahel proportsioonis (1. juhtum). Kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist lahkuvad asutused, mis ei kuulu valimisse, muutub valim võimaliku andmeid esitava üldkogumi mahuga võrreldes liiga suureks (2. juhtum). Kui valimist lahkub rohkem asutusi kui võimalikust andmeid esitavast üldkogumist, muutub valim aja jooksul liialt väikseks ja ei pruugi enam esindav olla (3. juhtum). 2. ja 3. juhtumi puhul kohandatakse valimis igale asutusele antud kaalu valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Igale andmeesitajale antav kaal on tema valimise tõenäosuse pöördväärtus ja seega laiendustegur. 2. juhtumi puhul, kui valim on üldkogumiga võrreldes suhteliselt liiga suur, ei eemaldata valimist ühtegi andmeesitajat.

26. Aja jooksul kohandatakse valimit, et võtta arvesse muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Sellised muudatused võivad aset leida asutuste ühinemise, jagunemise, kasvu vms tõttu. Mõni andmeesitaja võib vahetada kihti, millesse ta kuulub. Nagu 2. ja 3. juhtumil lahkunute puhul, kohandatakse valimit valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Määratakse uued valikutõenäosused ja seega ka kaalud.

3. OSA

Muud valimi moodustamisega seotud küsimused

VII. Ühtsus

27. Selleks et rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hoiuste ja laenudega seotud bilansilise jäägi kohta ning hoiuste ja laenudega seotud uue tegevuse kohta oleks ühtne, kasutavad valimimeetodit kasutavate riikide keskpangad mõlema statistilise materjali kogumiseks samu andmeesitajaid. Riikide keskpangad võivad kasutada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks osaliselt valimimeetodit ja osaliselt kõikset vaatlust. Vaatamata sellele ei tohi nad kasutada kaht või enamat valimit.

VIII. Rahanduslikud uuendused

28. Riikide keskpangad ei pea valimimeetodi puhul käsitlema kõiki riiklikul tasandil eksisteerivaid tooteid. Asjaomaste summade väiksuse tõttu ei tohi siiski eirata tervet vahendikategooriat. Seega kui teatavat vahendikategooriat pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas liikmesriigis ei olnud mingit vahendikategooriat valimi esialgse koostamise ajal olemas ja kui mõni asutus on selle hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui luuakse uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

[1] Kogu dispersiooni lahutust kihisiseseks ja kihiväliseks dispersiooniks tuntakse Huygensi teoreemi nime all.

[2] kus D on maksimaalne juhuslik viga, zα/2 on normaalse jaotuse või muu andmete struktuuri kohase jaotuse (näiteks t-jaotus) põhjal arvutatud tegur eeldusel, et usaldusnivoo on 1-α,varθˆon parameetri θ hinnangfunktsiooni dispersioon javârθˆparameetri θ hinnangfunktsiooni eeldatav dispersioon.

[3] Riikide keskpangad võivad 90 % usaldusnivoo korral teisendada 10 baaspunkti suuruse absoluutse mõõdu otse suhteliseks mõõduks hinnangfunktsiooni suurima lubatud variatsioonikordajana.

[4] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

RAHALOOMEASUTUSTE INTRESSIMÄÄRADE STATISTIKA ARUANDLUSE KAVA

1. OSA

Intressimäära liik

I. Aastapõhine kokkulepitud intressimäär

Üldpõhimõte

1. Intressimäära liik, mille andmeesitajad esitavad kõigi uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude vahendikategooriate kohta, on aastapõhine kokkulepitud intressimäär. See tähendab intressimäära, mille andmeesitaja on kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõttega hoiuse või laenu jaoks eraldi kokku leppinud ning mis konverteeritakse aastat iseloomustavaks näitjaks ja mida väljendatakse protsendimäärana aasta kohta. Aastapõhine kokkulepitud intressimäär hõlmab kõiki hoiuse või laenuga seotud intressimakseid, kuid ei hõlma muid võimalikke kulusid. Disaažiot, mis tähendab erinevust laenu nominaalsumma ja kliendi saadud summa vahel, käsitatakse intressimaksena lepingu jõustumise ajal (aeg t0) ja seega kajastub see aastapõhises kokkulepitud intressimääras.

2. Kui andmeesitaja ja kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte vahel kokkulepitud intressimaksed kapitaliseeritakse aasta jooksul kindlate ajavahemike järel, näiteks kord kuus või kvartalis, mitte aga kord aastas, muudetakse kokkulepitud intressimäär aastapõhiseks järgmise aastapõhise kokkulepitud intressimäära tuletamise valemiga:

+++++ TIFF +++++

kus:

x on aastapõhine kokkulepitud intressimäär,

rag on andmeesitaja ja kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte vahel kokkulepitud hoiuse või laenu aastane intressimäär, mille puhul hoiuse intresside kapitaliseerimise ja laenu kõigi maksete ja tagasimaksete kuupäevad jaotuvad regulaarselt kogu aastale, ning

n on hoiuse puhul intressi kapitaliseerimise perioodide ja laenu puhul (tagasi)maksete perioodide arv aastas, s.t kord aastas toimuva makse puhul 1, kord poole aasta jooksul toimuvate maksete puhul 2, kord kvartalis toimuvate maksete puhul 4 ja kord kuus toimuvate maksete puhul 12.

3. Riikide keskpangad võivad nõuda, et andmeesitajad esitaksid kõigi või mõningate uue tegevuse ja bilansilise jäägiga seotud hoiuste ja laenude rahastamisvahendite puhul aastapõhise kokkulepitud intressimäära asemel kitsalt määratletud efektiivse intressimäära. Kitsalt määratletud efektiivne intressimäär on aastapõhine intressimäär, mis võrdub kõigi tulevaste või olemasolevate kohustuste (hoiused või laenud, maksed või tagasimaksed, intressimaksed) kehtiva väärtusega, välja arvatud kulutused, mille on omavahel kokku leppinud andmeesitaja ning kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte. Kitsalt määratletud efektiivne intressimäär võrdub krediidi kulukuse aastamäära intressimäärakomponendiga, mis on määratletud nõukogu 22. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/102/EMÜ (tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks; [1] viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/7/EÜ [2]) artikli 1 lõike 2 punktis e. Ainus erinevus kitsalt määratletud efektiivse intressimäära ja aastapõhise kokkulepitud intressimäära vahel seisneb kasutatavas intressimaksete aastapõhiseks muutmise meetodis. Kitsalt määratletud efektiivse intressimäära puhul kasutatakse järkjärgulist lähendamist ning seega saab seda rakendada igat liiki hoiuste ja laenude puhul, samas kui aastapõhise kokkulepitud intressimäära puhul kasutatakse lõikes 2 sätestatud algebralist valemit ja seepärast saab seda rakendada ainult selliste hoiuste ja laenude puhul, mille intressimaksete kapitaliseerimine toimub regulaarselt. Kõik muud nõuded on samad ja see tähendab, et kui edaspidi viidatakse aastapõhisele kokkulepitud intressimäärale, kehtib see ka kitsalt määratletud efektiivse intressimäära kohta.

Maksude, subsiidiumide ja juriidiliste menetluste käsitlemine

4. Aastapõhise kokkulepitud intressimääraga hõlmatud intressimaksed kajastavad summat, mida andmeesitaja maksab hoiuste ja saab laenude eest. Kui ühe poole makstav summa erineb teise poole saadavast summast, lähtutakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks intressimäära määramisel andmeesitaja seisukohast.

5. Nimetatud põhimõttest tulenevalt kirjendatakse intressimäärad brutosummadena enne maksude mahaarvamist, sest maksude-eelsed intressimäärad kajastavad seda, kui palju andmeesitajad hoiuste eest maksavad ja laenude eest saavad.

6. Lisaks sellele ei võeta intressimaksete määramisel arvesse kolmandate isikute antavaid subsiidiume kodumajapidamistele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele, sest andmeesitaja ei maksa ega saa subsiidiume.

7. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab ka soodusmäärasid, mida andmeesitajad kohaldavad oma töötajate suhtes.

8. Kui juriidilised menetlused mõjutavad intressimakseid, näiteks intresside ülemmääradega või keeluga maksta tasu üleööhoiuste eest, peab see kajastuma ka rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas. Kui muutuvad juriidiliste menetluste aluseks olevad eeskirjad, näiteks kindlaksmääratud intressimäärade või intresside ülemmäärade tase, kajastatakse seda rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas intressimäära muutumisena.

II. Krediidi kulukuse määr

9. Lisaks aastapõhistele kokkulepitud intressimääradele esitavad andmeesitajad seoses uue tegevusega tarbijakrediidi ja kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavate laenude krediidi kulukuse määra, mis on määratletud direktiivi 87/102/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis e, s.t:

- üks krediidi kulukuse määr uue tarbijakrediidi kohta (vt liite 2 näitajat 30) ja

- üks krediidi kulukuse määr uue kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antava laenu kohta (vt liite 2 näitajat 31). [3]

10. Krediidi kulukuse määr hõlmab direktiivi 87/102/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis d määratletud "krediidi üldkulusid tarbijale". Nimetatud üldkulud koosnevad intressimäärakomponendist ja muude (seotud) kulude komponendist, mis katab näiteks järelepärimiskulud ja halduskulud ning dokumentide, tagatiste, krediidikindlustuse jms ettevalmistamise kulud.

11. Muude kulude komponendi koosseis võib eri riikides olla erinev, sest direktiivis 87/102/EMÜ sätestatud mõisteid kohaldatakse erinevalt ning riikide finantssüsteemid ja krediidi tagamise kord on erinevad.

III. Tegutsemispraktika

12. Andmeesitajad koostavad aastapõhise kokkulepitud intressimäära 365 päeva pikkuse standardaasta põhjal, s.t liigaastate lisapäeva mõju ei võeta arvesse.

2. OSA

Hõlmatud tegevus

13. Andmeesitajad esitavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seoses bilansilise jäägi ja uue tegevusega.

IV. Bilansilise jäägi intressimäärad

14. Bilansiline jääk tähendab kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste kogumit andmeesitajate juures ning andmeesitaja laenude kogumit kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele.

15. Bilansilise jäägi intressimäär kajastab asjaomases vahendikategoorias hoiuste või laenude kogumi suhtes lõikes 26 määratletud vaatlushetkel kohaldatava kaalutud keskmise intressimäära taset. See hõlmab kõiki kehtivaid lepinguid, mis on sõlmitud andmete esitamise kuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

16. Bilansilise jäägi kaalutud keskmised intressimäärad ei hõlma turutingimustest madalamate intressimääradega võetud halbu laene ega võlgade restruktureerimiseks võetud laene. Halvad laenud ja võlgade restruktureerimiseks võetud laenud määratletakse vastavalt siseriiklikele tavadele, mis võivad osalevates liikmesriikides olla erinevad.

V. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidiga seotud uus tegevus

17. Lõigetes 42–44 määratletud üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi puhul laieneb uue tegevuse mõiste tervele kogumile. Seega kasutatakse deebet- või kreeditjääki, s.t bilansilist jääki lõikes 29 määratletud vaatlushetkel näitajana üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidiga seotud uue tegevuse kohta.

18. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad kajastavad kaalutud keskmist intressimäära, mida kohaldatakse terve sellistel kontodel oleva kogumi suhtes lõikes 29 määratletud vaatlushetkel. Need hõlmavad kõiki kehtivaid lepinguid, milles on kokku lepitud andmete esitamise kuupäevale eelneval mis tahes ajavahemikul.

19. Selleks et arvutada rahaloomeasutuse intressimäärad kontodel, mille puhul on olenevalt saldost tegemist kas hoiuse või laenuga, eristavad andmeesitajad kreeditjäägi ja deebetjäägiga perioode. Andmeesitajad teatavad kreeditjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad üleööhoiustena ja deebetjäägiga seotud kaalutud keskmised intressimäärad panga arvelduskrediidina. Nad ei teata kaalutud keskmisi intressimäärasid, mille puhul (madalad) üleööhoiuste intressimäärad ja (kõrged) panga arvelduskrediidi intressimäärad on ühendatud.

VI. Uus tegevus, mis on seotud muude vahendikategooriatega peale üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi

20. Järgmised lõiked 21–25 viitavad kõigile vahendikategooriatele peale üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi, s.t kokkulepitud tähtajaga hoiustele, repotehingutele ja kõigile muudele laenudele peale lõigetes 42 ja 45–48 määratletud pangakrediidi.

21. Uus tegevus tähendab kõiki uusi lepinguid kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ja andmeesitaja vahel. Uued lepingud on:

- kõik finantseerimislepingud ja tingimused, milles esmakordselt sätestatakse hoiuse või laenu intressimäär,

- kõik olemasolevaid hoiuseid ja laene käsitlevad uued läbirääkimised.

Olemasolevate hoiuse- ja laenulepingute automaatset pikendamist, s.t pikendamist ilma kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte aktiivse sekkumiseta ja ilma lepingu tingimusi, sealhulgas intressimäärasid käsitlevate uute läbirääkimisteta ei peeta uueks tegevuseks.

22. Uue tegevuse intressimäär kajastab kaalutud keskmise intressimäära taset, mida kohaldatakse asjaomase vahendikategooria hoiuste ja laenude suhtes uute lepingute puhul, mis on sõlmitud kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel lõikes 32 määratletud vaatlusperioodi jooksul.

23. Kui ujuvate intressimäärade muutumine seisneb intressimäära automaatses kohandamises andmeesitaja poolt, ei ole tegemist uue lepinguga ja seega ei peeta seda uueks tegevuseks. Olemasolevate lepingute puhul ei sisaldu nimetatud ujuvate intressimäärade muutumine uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades.

24. Kui üleminek kindlasummalistelt intressimääradelt ujuvatele ja vastupidi (ajal t1) lepingu kehtivuse jooksul on kokku lepitud lepingu jõustumise ajal (aeg t0), siis ei ole tegemist uue lepinguga, vaid osaga ajal t0 sätestatud laenutingimustest. Seepärast ei peeta seda uueks tegevuseks.

25. Eeldatakse, et kui tegemist ei ole panga arvelduskrediidiga, võtavad kodumajapidamised ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted laenu täies mahus välja lepingu jõustumise ajal. Selle asemel et laen lepingu jõustumise ajal (aeg t0) täies mahus välja võtta, võivad nad laenu siiski välja võtta ka osade kaupa hetkedel t1, t2, t3 jne. See, et laen, mis ei ole panga arvelduskrediit, võetakse välja osade kaupa, on rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast ebaoluline. Kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel ajal t0 sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse intressimäärasid ja laenu kogusummat, sisaldub rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas.

3. OSA

Vaatlushetk

VII. Rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärade vaatlushetk

26. Riikide keskpangad määravad kindlaks, kas riiklikul tasandil koostatakse rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 kirjeldatud näitajad 1–14 perioodi lõpu vaatluste läbilõikena või perioodi keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

27. Bilansilise jäägi intressimäärad, mida väljendatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, arvutatakse kuu viimase päeva teataval hetkel hoiuste ja laenude kogumi suhtes kohaldatava kaalutud keskmise intressimäärana. Sellel ajahetkel koguvad andmeesitajad kokku kõigi kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude jääkide intressimäärad ning asjaomased summad ja arvutavad välja iga vahendikategooria kaalutud keskmise intressimäära. Erinevalt kuu keskmistest hõlmavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi kuu lõpu vaatluste põhjal arvutatud intressimäärad ainult neid lepinguid, mis andmete kogumise ajal kehtivad.

28. Kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena väljendatavad bilansilise jäägi intressimäärad arvutatakse jagatisena, mille puhul lugejaks on vaadeldava kuu akumuleerunud intressivoog, s.t hoiustelt makstav ja laenudelt saadav kogunenud intress, ning nimetajaks kuu keskmine kogum. Vaatlusaluse kuu lõpus teatab andmeesitaja iga vahendikategooria kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressi ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul. Erinevalt kuu lõpu vaatlustest hõlmavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi kuu keskmisena arvutatud intressimäärad ka lepinguid, mis kehtisid mingil ajal kuu jooksul, kuid mis kuu lõpus enam ei kehti. Hoiuste ja laenude vaatlusaluse kuu keskmine kogum tuleks soovitavalt arvutada asjaomase kuu päevakogumite keskmisena. Miinimumstandardi kohaselt arvutatakse volatiilsete instrumendikategooriate, s.t vähemalt üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi puhul kuu keskmine kogum päevasaldo põhjal. Muude vahendikategooriate puhul arvutatakse kuu keskmine kogum kord nädalas või sagedamini koostatud saldo põhjal. Kuni kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi jooksul aktsepteeritakse rohkem kui viieaastase kokkulepitud tähtajaga laenude puhul kuu lõpus tehtavaid vaatlusi.

VIII. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidiga seotud uue tegevuse vaatlushetk

29. Riikide keskpangad määravad kindlaks, kas riiklikul tasandil koostatakse rahaloomeasutuste üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 kirjeldatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12 ja 23 perioodi lõpu vaatluste läbilõikena või perioodi keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena. Käsitletava perioodi pikkus on üks kuu.

30. Analoogiliselt liites 1 sätestatud bilansilise jäägi intressimääradega arvutatakse finantseerimisasutuste üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad ühel kahest järgmisest viisist:

a) kuu lõpu vaatluste läbilõige, s.t kuu viimase päeva teataval hetkel nende hoiuste ja laenude kogumi suhtes kohaldatavad kaalutud keskmised intressimäärad. Sellel ajahetkel koguvad andmeesitajad kokku kõigi kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ning panga arvelduskrediidi intressimäärad ja asjaomased summad ning arvutavad välja iga vahendikategooria kaalutud keskmise intressimäära. Erinevalt kuu keskmistest hõlmavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi kuu lõpu vaatluste põhjal arvutatud intressimäärad ainult neid lepinguid, mis andmete kogumise ajal kehtivad;

b) kuu keskmisele viitavad kaudsed intressimäärad, s.t jagatis, mille puhul lugejaks on vaadeldava kuu akumuleerunud intressivoog, s.t hoiustelt makstav ja laenudelt saadav kogunenud intress, ning nimetajaks päeva keskmine kogum. Kuu lõpus teatab andmeesitaja üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressi ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi puhul arvutatakse kuu keskmine kogum päevasaldode põhjal. Erinevalt kuu lõpu vaatlustest hõlmavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi kuu keskmisena arvutatud intressimäärad ka lepinguid, mis kehtisid mingil ajal kuu jooksul, kuid mis kuu lõpus enam ei kehti.

31. Lõikes 19 on sätestatud, et rahaloomeasutuse intressimäärade arvutamiseks kontodel, mille puhul on olenevalt saldost tegemist kas hoiuse või laenuga, eristavad andmeesitajad kreeditjäägi ja deebetjäägiga perioode. Kui rahaloomeasutuse intressimäärad arvutatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, hinnatakse ainult kuu viimase päeva teatava hetke saldot, et otsustada, kas antud kuul on kõnealuse konto puhul tegemist üleööhoiuse või panga arvelduskrediidiga. Kui rahaloomeasutuse intressimäärad arvutatakse kuu keskmist kajastavate kaudsete intressimääradena, hinnatakse seda, kas konto puhul on tegemist hoiuse või laenuga, iga päev. Seejärel arvutatakse päeva keskmine kreeditsaldo ja deebetsaldo, et saaks kaudsete intressimäärade nimetaja jaoks tuletada kuu keskmise kogumi. Lisaks sellele eristatakse lugeja voos hoiustelt makstavaid ja laenudelt saadavaid kogunenud intresse. Andmeesitajad ei teata kaalutud keskmisi intressimäärasid, mille puhul (madalad) üleööhoiuste intressimäärad ja (kõrged) panga arvelduskrediidi määrad on ühendatud.

IX. Uue tegevuse vaatlushetk (välja arvatud üleööhoiused, etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ja panga arvelduskrediit)

32. Rahaloomeasutuste intressimäärad uue tegevuse puhul, välja arvatud üleööhoiused, etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused ja panga arvelduskrediit, s.t kõik liites 2 kirjeldatud näitajad, välja arvatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12 ja 23, arvutatakse perioodi keskmise näitajana. Käsitletava perioodi pikkus on (terve) üks kuu.

33. Andmeesitajad arvutavad iga vahendikategooria kohta uue tegevuse intressimäära uute toimingute kõigi intressimäärade kaalutud keskmisena asjaomases vahendikategoorias vaadeldava kuu jooksul. Kõnealused kuu keskmisele viitavad intressimäärad edastatakse andmeesitaja asukohajärgse osaleva liikmesriigi kekspangale koos kaalumisandmetega vaatlusalusel kuul igas vahendikategoorias toimunud uue tegevuse mahu kohta. Andmeesitajad võtavad arvesse kogu kuu jooksul teostatud uusi toiminguid.

4. OSA

Vahendikategooriad

X. Üldsätted

34. Andmeesitajad esitavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärade statistika liites 1 sätestatud vahendikategooriate puhul ja rahaloomeasutuste uue tegevuse intressimäärade statistika liites 2 sätestatud vahendikategooriate puhul. Lõike 17 sätete kohaselt on üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad uue tegevuse intressimäärad ja seega sisalduvad need uuele tegevusele viitavas liites 2. Üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärade koostamise meetod ja vaatlushetk on samad nagu muudel bilansilise jäägi näitajatel ja seepärast korratakse liites 2 sätestatud näitajaid 1, 5, 6, 7, 12 ja 23 liites 1.

35. Mõningates osalevates liikmesriikides ei pruugi residentidest krediidiasutused ja muud asutused mõningaid liidetes 1 ja 2 sätestatud vahendikategooriaid osalevate liikmesriikide residentidest kodumajapidamisetele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele pakkuda. Sellisel juhul riiklikul tasandil puuduvat vahendikategooriat selles osalevas liikmesriigis arvesse ei võeta. Vahendikategooria on riiklikul tasandil puudu, kui residentidest krediidiasutused ja muud asutused ei paku üldse asjaomasesse vahendikategooriasse kuuluvaid tooteid osaleva liikmesriigi residentidest kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele. Kui tegevus on teataval määral olemas, esitatakse selle kohta andmed, olenemata selle ulatusest.

36. Iga liidetes 1 ja 2 määratletud vahendikategooria puhul, mida residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste pangandustegevuses kasutatakse osaleva liikmesriigi residentidest kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete puhul, koostatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõigi asjaomasesse vahendikategooriasse sobivate toodete intressimäärade põhjal. See tähendab, et riikide keskpangad ei või määratleda riigi toodete rühma igas vahendikategoorias, mille kohta rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat kogutakse; selle asemel käsitletakse kõigi nende toodete intressimäärasid, mida iga andmeesitaja pakub. Vastavalt I lisa viimasele lõikele ei pea riikide keskpankade valim hõlmama kõiki riiklikul tasandil olemasolevaid tooteid. Asjaomaste summade väiksuse tõttu ei tohi siiski eirata tervet vahendikategooriat. Seega kui teatavat vahendikategooriat pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas liikmesriigis ei olnud mingit vahendikategooriat valimi esialgse koostamise ajal olemas ja kui mõni asutus on sellesse kategooriasse kuuluva uue toote hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui riiklikul tasandil luuakse olemasolevas vahendikategoorias uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

37. Halbade laenude ja võlgade restruktureerimiseks võetud laenude intressimäärad moodustavad erandi põhimõttest, et hõlmata tuleb kõigi toodete kõik intressimäärad. Vastavalt määratlusele lõikes 16 ei hõlma rahaloomeasutuste intressimäärade statistika turutingimustest madalamate intressimääradega halbu laene ja võlgade restruktureerimiseks võetud laene.

XI. Jaotus valuuta järgi

38. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab võimaliku andmeid esitava üldkogumi kohaldatavaid intressimäärasid. Andmeid hoiuste ja laenude kohta, mis on muudes valuutades peale euro, ei nõuta kõigi osalevate liikmesriikide tasandil. Seda on näha ka liidetes 1 ja 2, kus kõik näitajad viitavad eurodes vääringustatud hoiustele ja laenudele.

XII. Jaotus sektori järgi

39. Kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks nõutavad hoiused ja laenud, välja arvatud repotehingud, jaotatakse sektori järgi. Seepärast eristatakse liites 1 bilansilise jäägi puhul ja liites 2 uue tegevuse puhul kodumajapidamiste (kaasa arvatud kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide) [4] ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete [5] näitajaid.

40. Liites 1 sätestatud näitaja 5 ja liites 2 sätestatud näitaja 11 viitavad repotehingutele. Kuigi repotehingute tasu ei ole kõigis osalevates liikmesriikides valdavast sektorist sõltumatu, ei nõuta repotehingute puhul kõigi osalevate liikmesriikide tasandil sektori järgi jaotamist kodumajapidamisteks ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvateks ettevõteteks. Lisaks sellele ei nõuta kõigi osalevate liikmesriikide tasandil jaotamist tähtaja järgi, sest eeldatavasti on repotehingud valdavalt väga lühikese tähtajaga. Rahaloomeasutuste repotehingute intressimäärasid ei määrata ühele sektorile, vaid need viitavad eristamata mõlemale sektorile.

41. Liites 2 sätestatud näitajad 5 ja 6 viitavad kodumajapidamistele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele. Etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste intressimäär ja kaal viitavad kõigi osalevate liikmesriikide tasandil siiski nii kodumajapidamistele kui ka kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele kuuluvatele etteteatamistähtajaga lõpetatavatele hoiustele, s.t kaks sektorit liidetakse, kuid määratakse kodumajapidamisteks. Kõigi osalevate liikmesriikide tasandil sektori järgi jaotamist ei nõuta.

XIII. Jaotus vahendiliigi järgi

42. Kui järgmistes lõigetes ei ole sätestatud teisiti, järgitakse rahaloomeasutuste intressimäärade vahendi järgi jaotamisel ja vahendiliikide määratlemisel Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, EKP/2001/13) [6] I lisa 3. osas sätestatud varade ja kohustuste kategooriaid.

43. Rahaloomeasutuste üleööhoiuste intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1 ja 7 hõlmavad kõiki üleööhoiuseid olenemata sellest, kas need kannavad intressi või ei. Seepärast sisalduvad rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ka intressi nullmääraga üleööhoiused.

44. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks määratletakse panga arvelduskrediit, s.t liites 2 sätestatud näitajad 12 ja 23 jooksevkonto deebetjäägina. Panga arvelduskrediidi intressimäär tähendab intressimäära, mida kohaldatakse juhul, kui üleööhoiuse jääk on negatiivne, s.t üleööhoius ja panga arvelduskrediit on seotud sama kontoga. Erinevalt ettevõtjatele antavatest kuni üheaastase tähtajaga laenudest, tarbijakrediidist ja muudest kodumajapidamistele antud kuni üheaastase tähtajaga laenudest ei ole panga arvelduskrediidil määratud tähtaega ja selleks on üldjuhul luba, kuid sellest ei pea pangale eelnevalt teatama. Tavaliselt määrab krediidiasutus või muu asutus kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete panga arvelduskrediidi suuruse ülemmäära ja maksimaalse tähtaja. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kajastuvad kõik panga arvelduskrediidid olenemata sellest, kas nad jäävad andmeesitaja ning kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte vahel kokkulepitud piiridesse või ei. Lõikes 1 määratletud aastapõhine kokkulepitud intressimäär ei hõlma muude tasude osana, näiteks erilõivuna määratavaid karistusi arvelduskrediidi ületamise eest, sest seda liiki intressimäär hõlmab ainult laenude intressimäärakomponente.

45. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks hõlmavad kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavad muud uued laenud, s.t liite 2 näitajad 24–29 kõiki laene peale ettevõtjatele võimaldatava panga arvelduskrediidi, olenemata summast. Liites 1 sätestatud kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad panga arvelduskrediiti.

46. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul tähendavad kodumajapidamistele tarbimiseks antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 13, 14, 15 ja 30 selliseid muid laene peale panga arvelduskrediidi, mida antakse kaupade ja teenuste tarbimisega seotud isiklikuks kasutamiseks. Liites 1 sätestatud tarbijakrediit, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastab määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas sätestatud määratlusele ja hõlmab panga arvelduskrediiti.

47. Kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad laenud, s.t liites 1 sätestatud näitajad 6–8 ja liites 2 sätestatud näitajad 16–19 ja 31 võivad olla tagatud või tagamata. Tagatud laenude puhul võib tagatiseks olla kõnealune omand või muu vara. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavaid tagatisega ja tagatiseta laene neid eristamata. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul tähendavad kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 16–19 ja 31 sellist muud krediiti peale panga arvelduskrediidi, mida antakse eluasemesse investeerimiseks, sealhulgas ehitustöödeks ja renoveerimiseks. Liites 1 sätestatud kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad panga arvelduskrediiti.

48. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul tähendavad kodumajapidamistele muul otstarbel antavad uued laenud, s.t liites 2 sätestatud näitajad 20–22 selliseid muid laene peale panga arvelduskrediidi, mida antakse näiteks äritegevuse, võlgade konsolideerimise, hariduse või muu sellise jaoks. Muud liites 1 sätestatud kodumajapidamistele antavad laenud, mis on seotud bilansilise jäägiga, vastavad määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas sätestatud määratlusele ja hõlmavad panga arvelduskrediiti.

49. Rahaloomeasutuse bilansilise jäägi, tarbijakrediidi ning kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenude intressimäärad koos hõlmavad residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele.

50. Rahaloomeasutuse uue tegevuse, panga arvelduskrediidi, kodumajapidamistele tarbimiseks, eluaseme ostmiseks ja muul otstarbel antavate laenude intressimäärad hõlmavad residentidest krediidiasutuste ja muude asutuste kõiki laene kodumajapidamistele.

XIV. Jaotus summakategooria järgi

51. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavate muude laenude, s.t liite 2 näitajate 24–29 puhul eristatakse kaht summakategooriat: "kuni 1 miljon eurot (kaasa arvatud)" ja "rohkem kui 1 miljon eurot". Summa viitab ühekordsele laenutehingule, mida peetakse uueks tegevuseks, mitte kogu äritegevusele kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte ning andmeesitaja vahel.

XV. Jaotus esialgse tähtaja, etteteatamisaja või esialgse intressimäära kindlaksmääramise järgi

52. Olenevalt vahendliigist ja sellest, kas rahaloomeasutuse intressimäär viitab bilansilisele jäägile või uuele tegevusele, esitatakse statistikas jaotus esialgse tähtaja, etteteatamisaja või sellise esialgse perioodi järgi, mille kohta intress on fikseeritud. Kõnealused jaotused viitavad ajavahemikele või perioodidele, näiteks kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäär viitab kõigi selliste hoiuste keskmisele intressimäärale, mille esialgne kokkulepitud tähtaeg on kahest päevast kuni kahe aastani.

53. Jaotamine esialgse tähtaja või etteteatamisaja põhjal vastab määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas sätestatud määratlustele. Jaotamist esialgse tähtaja põhjal kasutatakse kõigi bilansilise jäägiga seotud hoiusekategooriate (v.a repotehingud) puhul ja kõigi bilansilise jäägiga seotud laenukategooriate puhul vastavalt liitele 1. Jaotamist esialgse tähtaja põhjal kasutatakse ka kokkulepitud tähtajaga hoiustega seotud uue tegevuse puhul ning jaotamist etteteatamisaja põhjal etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiustega seotud uue tegevuse puhul vastavalt liitele 2.

54. Liites 2 sätestatud uue tegevuse laenuintressimäärad jaotatakse vastavalt esialgsele perioodile, mille kohta lepingus sätestatud intress on fikseeritud. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul tähendab esialgne periood, mille kohta intress on fikseeritud, sellist lepingu jõustumise ajal kindlaksmääratud ajavahemikku, mille jooksul ei saa intressimäära väärtus muutuda. Esialgne periood, mille kohta intress on fikseeritud, võib olla laenu esialgsest tähtajast lühem või sellega võrdne. Intressimäära väärtust peetakse muutumatuks ainult siis, kui see on määratletud täpse tasemena (näiteks 10 %) või erinevusena viiteintressist teataval ajahetkel (näiteks kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti teataval päeval ja teataval kellaajal). Kui lepingu jõustumise ajal on kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte ning andmeesitaja teatavaks ajaks laenuintressi arvutamise korra kokku leppinud (näiteks kolme aasta jooksul kuue kuu Euribor + 2 protsendipunkti), ei peeta seda esialgseks intressimäära fikseerimiseks, sest intressimäära väärtus võib kolme aasta jooksul muutuda. Rahaloomeasutuste uue laenutegevuse intressimäärade statistikas kajastatakse ainult intressimäära, mis on kokku lepitud esialgseks perioodiks, mille kohta intress on fikseeritud, lepingu jõustumise ajal või pärast laenuläbirääkimisi. Kui pärast kõnealust esialgset perioodi, mille kohta intress on fikseeritud, muutub intressimäär automaatselt ujuvmääraks, ei kajastu see rahaloomeasutuste uue laenutegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades.

55. Kodumajapidamistele tarbimiseks või muuks otstarbeks antud laenude ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antud muude kuni ühe miljoni euro suuruste ja rohkem kui ühe miljoni euro suuruste laenude puhul eristatakse kolme järgmist perioodi, mille kohta intress esialgu on fikseeritud:

- ujuvmäär ning intressimäära esialgne fikseerimine kuni üheks aastaks (kaasa arvatud),

- esialgne intressimäära fikseerimine rohkem kui üheks, kuid mitte rohkem kui kaheks aastaks (kaasa arvatud) ja

- esialgne intressimäära fikseerimine rohkem kui viieks aastaks.

56. Kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antud laenude puhul eristatakse nelja järgmist perioodi, mille kohta intress esialgu on fikseeritud:

- ujuvmäär ning esialgne intressimäära fikseerimine kuni üheks aastaks (kaasa arvatud),

- esialgne intressimäära fikseerimine rohkem kui üheks, kuid mitte rohkem kui kaheks aastaks (kaasa arvatud),

- esialgne intressimäära fikseerimine rohkem kui viieks, kuid mitte rohkem kui kümneks aastaks (kaasa arvatud) ja

- esialgne intressimäära fikseerimine rohkem kui kümneks aastaks.

57. Fikseerimata intressimääraga laenud kuuluvad mõiste all "ujuvmäär" kategooriasse, mille intressimäär fikseeritakse esialgu kuni üheks aastaks.

5. OSA

Aruandluskohustused

58. Selleks et saada kõigi osalevate liikmesriikide koondandmed liidetes 1 ja 2 sätestatud kõigi vahendikategooriate kohta, koondatakse andmeid kolmel tasandil.

XVI. Statistilised andmed andmeesitajate tasandil

59. Esimese tasandi andmete koondamisega tegelevad lõigetes 60–65 määratletud andmeesitajad. Riikide keskpangad võivad paluda, et andmeesitajad esitaksid andmed konkreetsete hoiuste ja laenude tasandil. Andmed esitatakse selle osaleva liikmesriigi keskpangale, mille resident andmeesitaja on.

60. Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1–14 koostatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, esitavad andmeesitajad iga vahendikategooria kohta kuu viimasele päevale viitava kaalutud keskmise intressimäära, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju.

61. Kui bilansilise jäägi intressimäärad, s.t liites 1 sätestatud näitajad 1–14 koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga vahendikategooria kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju.

62. Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12 ja 23 koostatakse kuu lõpu vaatluste läbilõikena, esitavad andmeesitajad iga vahendikategooria kohta kuu viimasele päevale viitava kaalutud keskmise intressimäära, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju. Lisaks sellele esitavad andmeesitajad panga arvelduskrediidi, s.t liites 2 sätestatud näitajate 12 ja 23 kohta kuu lõpu bilansilise jäägi.

63. Kui üleööhoiuste, etteteatamistähtajaga lõpetatavate hoiuste ja panga arvelduskrediidi intressimäärad, s.t liites 2 sätestatud näitajad 1, 5, 6, 7, 12 ja 23 koostatakse kuu keskmisele viitavate kaudsete intressimääradena, esitavad andmeesitajad iga vahendikategooria kohta kuu jooksul kogunenud makstava või saadava intressimäära ning hoiuste ja laenude keskmise kogumi samal kuul, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju. Lisaks sellele esitavad andmeesitajad panga arvelduskrediidi, s.t liites 2 sätestatud näitajate 12 ja 23 kohta kuu lõpu bilansilise jäägi.

64. Uue tegevusega seotud iga vahendikategooria, s.t liites 2 sätestatud näitajate 2–4, 8–11, 13–22 ja 24–31 puhul esitavad andmeesitajad kaalutud keskmise intressimäära, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju. Lisaks sellele esitavad andmeesitajad kõigi liites 2 sätestatud näitajate 2–4, 8–11, 13–22 ja 24–29 kohta kuu jooksul igas vahendikategoorias teostatud uue tegevuse mahu.

65. Krediidiasutusi ja muid asutusi, kellele riigi keskpank on andnud loa edastada rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat rühmana koos, peetakse tinglikult üheks andmeesitajaks ja nad esitavad lõigetes 60–62 määratletud andmed rühma kui terviku kohta. Lisaks sellele esitab tinglik andmeesitaja igal aastal iga vahendikategooria kohta rühma kuuluvate andmeid esitavate asutuste arvu ja intressimäärade varieeruvuse kõnealustes asutustes. Rühma kuuluvate andmeid esitavate asutuste arv ja intressimäärade varieeruvus teatatakse oktoobrikuu kohta ja edastatakse koos oktoobrikuu andmetega.

XVII. Riigi kaalutud keskmised intressimäärad

66. Teise tasandi andmete koondamisega tegelevad riikide keskpangad. Riikide keskpangad koondavad kõigi riigi andmeesitajate intressimäärad ja nendega seotud tegevuse mahu iga vahendikategooria riigi kaalutud keskmiseks intressimääraks. Andmed teatatakse Euroopa Keskpangale (EKP).

67. Bilansiliste summade kõigi vahendikategooriate, s.t liites 1 sätestatud näitajate 1–14 puhul esitavad riikide keskpangad riigi kaalutud keskmise intressimäära, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju.

68. Uue tegevuse kõigi vahendikategooriate, s.t liites 2 sätestatud näitajate 1–31 puhul esitavad riikide keskpangad riigi kaalutud keskmise intressimäära, kohaldades sealjuures käesolevas määruses sätestatud mõisteid ja eeskirju. Lisaks sellele esitavad riikide keskpangad kõigi liites 2 sätestatud näitajate 2–4 ja 8–29 kohta vaadeldava kuu jooksul igas vahendikategoorias riiklikul tasandil teostatud uue tegevuse mahu. Nimetatud uue tegevuse maht viitab kogu üldkogumile Ŷ, s.t kogu võimalikule andmeid esitavale üldkogumile. Kui andmeesitajate valimiseks on kasutatud valimimeetodit, kasutatakse riiklikul tasandil laiendustegurit, et saada kogu üldkogumi suurus. [7] Laiendustegur on valikutõenäosuse πi pöördväärtus, s.t 1/πi. Kogu üldkogum Ŷ uue tegevuse mahu kohta prognoositakse seejärel järgmise üldvalemi [8] põhjal:

+++++ TIFF +++++

kus:

yi on asutuse i uue tegevuse maht ja

πi on asutuse i valimise tõenäosus.

69. Riikide keskpangad esitavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärad ja uue tegevuse intressimäärad Euroopa Keskpangale nelja kümnendkoha täpsusega. See ei piira riikide keskpankade otsust selle kohta, kui täpseid andmeid nemad soovivad koguda. Avaldatud tulemustes tuleb esitada kaks kümnendkohta.

70. Riikide keskpangad dokumenteerivad kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat mõjutavad juriidilised menetlused metoodikat käsitlevates märkustes, mis esitatakse koos riigi andmetega.

71. Kui riikide keskpangad kasutavad andmeesitajate valimiseks valimimeetodit, teatavad nad prognoosi esialgse valimi valikuvea suuruse kohta. Pärast valimi iga läbivaatamist esitatakse uus prognoos.

XVIII. Koondtulemused osalevate liikmesriikide tasandil

72. Koondamise viimase osaga, s.t osalevate liikmesriikide vahendikategooriate koondamisega kõigi osalevate liikmesriikide tasandile tegeleb Euroopa Keskpank.

6. OSA

Konkreetsete toodete käsitlemine

73. Allpool lõigetes 74–82 määratletud toote käitlemise eeskirja kohaldatakse ka sarnaste omadustega toodete puhul.

74. Tõusva (langeva) intressimääraga hoius või laen on fikseeritud tähtajaga hoius või laen, mille puhul kohaldatakse aastast-aastasse eelnevalt fikseeritud protsendipunktide võrra tõusvat (langevat) intressimäära. Tõusva (langeva) intressimääraga hoiused või laenud on kogu tähtajaks fikseeritud intressimääraga vahendid. Hoiuse või laenu kogu tähtajaks fikseeritud intressimäär ja muud tingimused lepitakse eelnevalt kokku ajal t0, mil lepingule alla kirjutatakse. Tõusva intressimääraga hoius on näiteks kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoius, mille intress esimesel aastal on 5 %, teisel aastal 7 %, kolmandal aastal 9 % ja neljandal aastal 13 %. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ajal t0 kajastatav uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär on tegurite "1 + intressimäär" geomeetriline keskmine. Kooskõlas lõikega 3 võivad riikide keskpangad nõuda, et andmeesitajad kohaldaksid sellist liiki toodete puhul kitsalt määratletud efektiivset intressimäära. Bilansilise jäägi aastapõhine kokkulepitud intressimäär ajast t0 kuni ajani t3 on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuse intressimäärade arvutamise ajal, s.t kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoiuse puhul on see ajal t0 5 %, ajal t1 7 %, ajal t2 9 % ja ajal t3 13 %.

75. Krediitkaardiprogrammid võivad olla seotud üleööhoiustega. Kui kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte kirjutab krediidiasutuse või muu asutusega alla krediitkaardilepingule, võidakse talle pakkuda võimalust kasutada krediitkaardiprogrammi alusel kasutatud summa regulaarseks tasumiseks osaliselt või tervikuna automaatset debiteerimist üleööhoiusele (kasutada võib ka pangaautomaate või tšekke). Kui kontol, mida kodumajapidamine või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootev ettevõte sellel otstarbel kasutab, on piisavalt vahendeid, siis intressimakset tasuda ei tule. Kui kontol ei ole piisavalt vahendeid ja kui krediidiasutus või muu asutus lubab raha väljavõtmist kontolt, muutub üleööhoius arvelduskrediidiks. Intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab nimetatud panga arvelduskrediidi suhtes, kajastub rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas.

76. Krediidiliin on tavaliselt seotud panga arvelduskrediidiga. Krediidiliini võib lubada ka katuslepingu alusel, mille kohaselt võib klient võtta teatava kõiki laenukontosid hõlmava maksimumsumma piires laenu mitmelt eri tüüpi laenukontolt. Sellise katuslepingu sõlmimise ajal ei täpsustata seda, mis kujul krediiti antakse ja/või krediidi võtmise aega ja/või intressimäära, kuid kokku võib leppida erinevates võimalustes. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ei hõlma selliseid katuslepinguid. Niipea kui katuslepingu alusel kokkulepitud laen on välja võetud, käsitletakse seda uue tegevusena ja see kajastub bilansilises jäägis. Laenu käsitlemine uue tegevuse statistikas oleneb sellest, millist tüüpi kontolt klient krediidi välja võtab vastavalt lõigetele 17, 20 ja 21.

77. Olemas võivad olla reguleeritud säästuhoiused, mille puhul makstakse lisaintresse usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest. Hoiuse talletamise ajal ei ole kindel, kas lisaintressi makstakse või ei. Selle maksmine sõltub kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte edaspidisest säästukäitumisest. Kodumajapidamise või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte jaoks hoiuse talletamise ajal ebakindlad lisaintressid usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest ei kajastu tavaliselt uue tegevuse aastapõhises kokkulepitud intressimääras. Bilansilise jäägi aastapõhine kokkulepitud intressimäär hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega kui andmeesitaja maksab sellist lisaintressi usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.

78. Kodumajapidamistele ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antavad laenud võidakse siduda tuletatud tooteid käsitlevate lepingutega, näiteks intressimäära vahetuslepingu/ülempiiri/alampiiriga. Tavaliselt ei kata uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär selliseid tuletatud tooteid käsitlevaid lepinguid. Bilansilise jäägi aastapõhine kokkulepitud intressimäär hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade arvutamise ajal. Seega kui kasutatakse sellist tuletatud tooteid käsitlevat lepingut ja andmeesitaja kohandab kodumajapidamise või mittefinantsteenuseid tootva ettevõtte suhtes kohaldatavaid intressimäärasid, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.

79. Pakkuda võib kahest komponendist koosnevaid hoiuseid: kokkulepitud tähtajaga hoius, mille suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimäära, ja sellega seotud tuletatud toode, mille tulu on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi toimimisega ja mille puhul on tagatud miinimumtulu 0 %. Kahe komponendi tähtaeg võib olla sama või erinev. Uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär hõlmab kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära, sest see kajastab hoiustaja ja andmeesitaja vahelist kokkulepet ja on raha talletamise ajal teada. Hoiuse teiselt komponendilt saadav tulu, mis on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi toimimisega, saadakse teada alles tagantjärele, kui toote tähtaeg lõpeb, ja seega ei saa seda kajastada uue tegevuse intressimääras. Seega tuleks arvesse võtta vaid 0 % suurust tagatud miinimumtulu. Bilansilise jäägi aastapõhine kokkulepitud intressimäär hõlmab alati intressimäära, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade arvutamise ajal. Kuni tähtpäevani võetakse arvesse kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära ja tuletatud toodet sisaldava hoiuse puhul tagatud miinimumtulu. Alles tähtaja lõppedes kajastatakse rahaloomeasutuse bilansilise jäägi intressimäärades andmeesitaja makstavat aastapõhist intressimäära.

80. Määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osas määratletud üle kaheaastase tähtajaga hoiuste hulka võivad kuuluda ka kogumispensioni kontod. Suurem osa kogumispensioni kontodest paigutatakse väärtpaberitesse ja seega sõltuvad kontode intressimäärad asjaomaste väärtpaberite tulususest. Ülejäänud osa kogumispensioni kontodest hoiustatakse sularahana ja krediidiasutus või muu asutus määrab intressimäära kindlaks samamoodi nagu muude hoiuste puhul. Hoiuse talletamise ajal ei ole kodumajapidamise jaoks kogumispensionist saadava kogutulu suurus teada ja see võib olla ka negatiivne. Hoiuse talletamise ajal ei lepita kodumajapidamise ja krediidiasutuse või muu asutuse vahel kokku väärtpaberitesse paigutatud osa intressimäära, vaid ainult ülejäänud hoiuseosa intressimäär. Seega hõlmab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ainult seda hoiuseosa, mis ei ole paigutatud väärtpaberitesse. Uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär, mille kohta esitatakse andmed, on intressimäär, mille kodumajapidamine ja andmeesitaja lepivad hoiuseosa jaoks kokku hoiuse talletamise ajal. Bilansilise jäägi aastapõhine kokkulepitud intressimäär on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab kogumispensioni konto hoiuseosa suhtes rahaloomeasutuse intressimäära arvutamise ajal.

81. Eluasemelaenu säästuplaanid on pikaajaline madala tulususega säästukavad, mis pärast teatavat säästuperioodi annab kodumajapidamisele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvale ettevõttele õiguse saada eluasemelaenu madalama intressimääraga. Määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritakse nimetatud säästuplaanid üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka, tingimusel et neid kasutatakse hoiusena. Niipea kui need muudetakse laenuks, klassifitseeritakse nad kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antavate laenude hulka. Andmeesitajad teatavad esialgse hoiuse talletamise ajal kokkulepitud intressimäära uue hoiustega seotud tegevusena. Vastav uue tegevuse maht vastab sellisel juhul talletatud raha summale. Kui see summa hoiusel aja jooksul kasvab, kajastatakse seda ainult bilansilises jäägis. Ajal, mil hoius muudetakse laenuks, registreeritakse see uus laen uue laenutegevusena. Intressimäär on sel juhul andmeesitaja pakutav madalam intressimäär. Statistiliseks kaaluks on kodumajapidamisele või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvale ettevõttele antava laenu kogusumma.

82. Määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritakse Prantsusmaal pakutav reguleeritud eluaseme säästukava plan d'épargne-logement (PEL) üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiusena. Valitsus reguleerib nimetatud eluaseme säästukava tingimusi ja fikseerib intressimäära, mis ei muutu kogu hoiuse tähtaja jooksul, s.t igal eluaseme säästukava "põlvkonnal" on sama intressimäär. Eluaseme säästukava on reguleeritud pikaajaline säästukava, mis peaks kehtima vähemalt neli aastat ja hoiustaja peaks eluaseme säästukavasse igal aastal hoiustama määruses sätestatud miinimumsumma, kuid samas võib ta makseid kava kehtivuse ajal alati suurendada. Andmeesitaja teatab uue eluaseme säästukava avamisel uue tegevusena esialgse hoiuse. Eluaseme säästukavasse esialgu talletatav rahasumma võib olla väga väike ja see tähendab, et ka uue tegevuse intressimäärale antav kaal on suhteliselt väike. Sellise lähenemise puhul on tagatud, et uue tegevuse intressimäär kajastab alati asjaomase põlvkonna eluaseme säästukava tingimusi. Uute eluaseme säästukavade suhtes kohaldatavate intressimäärade muutumine kajastub uue tegevuse intressimääras. Kui tarbijad reageerivad sellega, et asendavad portfellis muud pika tähtajaga hoiused olemasolevate eluaseme säästukavadega, ei kajastu see uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades. Nelja aasta möödumisel võib klient taotleda madalama intressimääraga laenu või pikendada lepingut. Et eluaseme säästukava pikendamine toimub automaatselt ilma kliendi aktiivse sekkumiseta ja lepingu tingimusi, sh intressimäärasid uuesti ei arutata, ei peeta sellist pikendamist kooskõlas lõikega 21 uueks tegevuseks. Laenu pikendamise korral võib klient hoiustada lisasummasid, kui bilansiline jääk ei ületa kindlaksmääratud ülemmäära ja leping ei kehti kindlaksmääratud pikimast tähtajast kauem. Kui saavutatakse ülemmäär või tähtaeg, siis leping külmutatakse. Kui raha jääb panka, jäävad kodumajapidamisel või kaupu ja mittefinantsteenuseid tootval ettevõttel alles laenuõigused ja talle võimaldatakse endiselt eluaseme säästukava avamise aja tingimuste kohast intressimäära. Eluaseme säästukava puhul pakub valitsus subsiidiumi intressimaksena, mis lisatakse krediidiasutuse või muu asutuse pakutavale intressimäärale. Kooskõlas lõikega 6 kajastatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ainult krediidiasutuse või muu asutuse pakutavat intressimakse osa. Valitsuse subsiidiumi makstakse krediidiasutuse või muu asutuse vahendusel, kuid mitte tema poolt, ja seda ei võeta arvesse.

[1] EÜT L 42, 12.2.1987, lk 48.

[2] EÜT L 101, 1.4.1998, lk 17.

[3] Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide puhul võivad riikide keskpangad teha erandeid tarbijakrediidi ja kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antava laenu suhtes.

[4] S.14 ja S.15 koos vastavalt määratlusele nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta; EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1) A lisas esitatud 1995. aasta Euroopa arvepidamissüsteemis.

[5] S.11 vastavalt määratlusele 1995. aasta Euroopa arvepidamissüsteemis.

[6] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[7] Laiendustegureid ei ole vaja kaalutud keskmise intressimäära puhul, kui eeldatakse, et valimi abil tehtav prognoos on sama kui prognoos kogu võimaliku andmeid esitava üldkogumi kohta.

[8] Tuntud Horvitzi-Thompsoni hinnangfunktsiooni nime all.

--------------------------------------------------

III LISA

TEGELIKU ANDMEID ESITAVA ÜLDKOGUMI TÄIDETAVAD MIINIMUMNÕUDED

Andmeesitajad peavad Euroopa Keskpanga (EKP) statistiliste andmete esitamise nõuete järgimiseks täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded

a) andmeesitajad peavad esitama andmed riigi keskpangale õigeks ajaks ja pidades kinni tähtaegadest, mille on kehtestanud selle osaleva liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

b) statistiliste aruannete vorm ja formaat peavad vastama andmete esitamise tehnilistele nõuetele, mille on kehtestanud selle osaleva liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

c) tuleb nimetada andmeesitaja kontaktisik(ud);

d) andmete edastamisel selle osaleva liikmesriigi keskpangale, mille resident andmeesitaja on, tuleb pidada kinni andmete esitamise tehnilistest nõuetest.

Täpsuse miinimumnõuded

e) andmeesitajate esitatavad statistilised andmed peavad olema täpsed, järjekindlad ja täielikud; võimalikest lünkadest tuleb teatada ja neid tuleb selgitada selle osaleva liikmesriigi keskpangale, mille resident andmeesitaja on, ja täita niipea kui võimalik;

f) andmeesitajate esitatavates andmetes ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki;

g) andmeesitajad peavad suutma anda teavet esitatud andmetega seotud arengu kohta;

h) andmeesitajad peavad andmete edastamise tehnilises osas järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mille on kehtestanud selle liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on;

i) andmeesitajad peavad andmete edastamise tehnilises osas järgima neid ümardamispõhimõtteid, mille on kehtestanud selle liikmesriigi keskpank, mille resident andmeesitaja on.

Mõistelise vastavuse miinimumnõuded

j) andmeesitajate esitatavad statistilised andmed peavad olema kooskõlas käesolevas määruses sätestatud mõistete, tavade, klassifikatsioonide ja meetoditega;

k) kui esineb kõrvalekaldumisi nimetatud mõistetest, tavadest, klassifikatsioonidest ja meetoditest, peavad andmeesitajad regulaarselt jälgima ja mõõtma erinevusi kasutatud meetmete ja käesolevas määruses sätestatud meetmete vahel;

l) andmeesitajad peavad suutma selgitada esitatud andmete erinevust võrreldes eelmiste perioodide näitajatega.

Kontrollimise miinimumnõuded

m) tuleb järgida Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade kontrollipoliitikat ja kontrollimise korda. Tavapärasest kontrollimisest erineva kontrollimise puhul tuleb esitada selgitavad märkused.

--------------------------------------------------

IV LISA

ÜLEMINEKUSÄTTED KÄESOLEVA MÄÄRUSE KOHALDAMISEKS

1. Kuni 2003. aasta detsembri vaatluskuuni (kaasa arvatud) võib riigi igakuised statistilised koondandmed uue tegevuse ja bilansilise jäägi kohta esitada Euroopa Keskpangale (EKP) kahe tööpäeva pikkuse viivitusega pärast vaadeldava kuu lõpule järgneva 19. tööpäeva lõppu, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 4. Riigi igakuised statistilised koondandmed bilansilise jäägi kohta võib EKP-le esitada ka kord kvartalis kahe tööpäeva pikkuse viivitusega pärast kalendrikvartali lõpule järgneva 19. tööpäeva lõppu. EKP annab riikide keskpankadele võimaluse kõnealuse üleminekuperioodi paindlikuks kohaldamiseks riiklikul tasandil.

2. Alates 2004. aasta jaanuari vaatluskuust esitatakse andmed (kaasa arvatud riigi igakuised koondandmed bilansilise jäägi kohta) vaadeldava kuu lõpule järgneval 19. tööpäeval, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 4.

3. Kuni 2006. aasta detsembri vaatluskuuni (kaasa arvatud) on I lisa lõike 10 sõnastus järgmine:

"10. Riigi väikseim valim on nii suur, et:

+++++ TIFF +++++

a) uue tegevuse intressimäärade keskmine maksimaalne juhuslik viga [1] kõigis vahendikategooriates ei ole keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral [2] või

b) see hõlmab vähemalt 30 % võimalikust andmeid esitavast kohalikust üldkogumist; kui 30 % võimalikust andmeid esitavast kohalikust üldkogumist on rohkem kui 100, võidakse riigi väikseimat valimit siiski piirata 100 andmeesitajani, või

c) riigi valimi andmeesitajad hõlmavad osaleva liikmesriigi residentidest kodumajapidamistelt ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatelt ettevõtetelt saadud eurodes vääringustatud hoiuste kogumist vähemalt 75 % ja neile antud eurodes vääringustatud laenude kogumist vähemalt 75 %."

[1] kus D on maksimaalne juhuslik viga, zα/2 on normaalse jaotuse või muu andmete struktuuri kohase jaotuse (näiteks t-jaotus) põhjal arvutatud tegur eeldusel, et usaldusnivoo on 1-α,varθˆon parameetri θ hinnangfunktsiooni dispersioon javârθˆparameetri θ hinnangfunktsiooni eeldatav dispersioon.

[2] Riikide keskpangad võivad 90 % usaldusnivoo korral teisendada 10 baaspunkti suuruse absoluutse mõõdu otse suhteliseks mõõduks hinnangfunktsiooni suurima lubatud variatsioonikordajana.

--------------------------------------------------