EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009R0024

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 24/2009, 19. detsember 2008 , väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2008/30)

OJ L 15, 20.1.2009, p. 1–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 008 P. 266 - 278

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2014; kehtetuks tunnistatud 32013R1075

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/24/oj

20.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1


EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 24/2009,

19. detsember 2008,

väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta

(EKP/2008/30)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVCd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib teatavad andmeesitajate klassid osaliselt või täielikult statistikaaruandluse nõuetest vabastada.

(2)

FVC andmete põhieesmärk on anda EKP-le piisav statistika FVCde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides.

(3)

Võttes arvesse tihedat seost FVCde ja rahaloomeasutuste (RAd) väärtpaberistamise tegevuse vahel, on vajalik RAde ja FVCde ühetaoline, üksteist täiendav ja integreeritud aruandlus. Seetõttu tuleb käesoleva määruse alusel esitatavat statistilist teavet vaadelda koosmõjus RAde andmenõuetega väärtpaberistatud laenude kohta, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2008/32) (2).

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatud FVCde ja RAde integreeritud aruandluse meetodite ning erandite eesmärgiks on andmeesitajate aruandluskoormuse vähendamine ning FVCde ja RAde statistikaaruandluse kattuvuste kõrvaldamine.

(5)

RKPdel peaks olema võimalus vabastada FVCd aruandluskohustusest, kui see on ebamõistlikult kulukas, võrreldes nendest saadava statistilise kasuga.

(6)

Kuigi EKPSi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna mis tahes õigusi ega pane mis tahes kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 kõikide liikmesriikide suhtes, olenemata sellest, kas nad on euro kasutusele võtnud. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjendus 17 selgitab, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koostoimes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 10 tuleneb kohustus kavandada ja rakendada riigis kõik mitteosalevate liikmesriikide poolt vajalikuks peetud meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigel ajal ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks.

(7)

FVCde suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 7 sätestatud EKP sanktsioonide korda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„FVC” – ettevõtja, kes on asutatud ühenduse või riigi õiguse kohaselt järgmisel alusel:

i)

lepinguõigus (ühine halduri poolt juhitud fond);

ii)

avatud investeerimisfondide õigus (trust law);

iii)

äriõigus (kui on tegemist aktsiaseltsi või osaühinguga);

iv)

muu samalaadne mehhanism,

ning kelle põhitegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)

ta teeb või kavatseb teha ühe või mitu väärtpaberistamise tehingut ja on kaitstud algataja pankroti või mis tahes muu maksejõuetuse riski eest ja

b)

ta emiteerib või kavatseb emiteerida väärtpabereid, väärtpaberistamise fondi osakuid, muid võlainstrumente ja/või tuletisinstrumente ja/või ta omab või võib omada õiguslikus või majanduslikus mõttes varasid, mis on alusavaraks väärtpaberite, väärtpaberistamise fondi osakute, muude võlainstrumentide ja/või tuletisinstrumentide avalikul või suunatud emissioonil.

FVC mõiste ei hõlma järgmist:

RA määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) artikli 1 tähenduses;

investeerimisfondid Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 958/2007 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) (EKP/2007/8) (3) artikli 1 tähenduses;

2.

„väärtpaberistamine (securitisation)” – tehing või skeem, mille puhul vara või varade kogum kantakse üle üksusele, mis on algatajast eraldatud ja mis on loodud või tegutseb väärtpaberistamise eesmärgil, ja/või mille puhul vara või varade kogumi või selle osa krediidirisk kantakse üle üksuse, mis on algatajast eraldatud ja mis on loodud või tegutseb väärtpaberistamise eesmärgil, poolt emiteeritud väärtpaberitesse, väärtpaberistamise fondi osakutesse, muudesse võlainstrumentidesse ja/või tuletisinstrumentidesse investeerijatele, ja

a)

krediidiriski ülekandmise puhul toimub ülekanne järgmiselt:

väärtpaberistatavate varade majanduslikus mõttes üleminek algatajast eraldi seisvale väärtpaberistamise eesmärgil loodud või tegutsevale üksusele. Üleminek on lõpule viidud väärtpaberistatud varade omandi üleandmisega algatajalt või muu osalemise kaudu, või

krediidituletisinstrumentide, garantiide või muu samalaadse mehhanismi kasutamine;

ja

b)

selliste väärtpaberite, väärtpaberistamise fondi osakute, võlainstrumentide ja/või tuletisinstrumentide emiteerimisega ei kaasne algataja maksekohustust;

3.

„algataja (originator)” – varade või varade kogumid ja/või varade või varade kogumi krediidiriski väärtpaberistamise struktuurile ülekandja;

4.

„osalev liikmesriik” – euro kasutusele võtnud liikmesriik;

5.

„mitteosalev liikmesriik (non-participating Member State)” – liikmesriik, kus ei ole eurot kasutusele võetud;

6.

„andmeesitaja (reporting agent)” – andmeesitaja määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses;

7.

„resident (resident)” – resident määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses. Juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse käesolevas määruses residentsus selle majandusterritooriumi alusel, mille õiguse alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, on kriteeriumiks asukoht, s.o riik, mille õigussüsteemist juhindutakse üksuse loomisel ja tegevuses;

8.

„MFI” – rahaloomeasutus määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) artikli 1 tähenduses;

9.

„asjaomane RKP (relevant NCB)” – RKP liikmesriigis, kus asjaomane FVC on resident;

10.

„tegevuse alustamine (taking up business)” – mis tahes tegevus, sh mis tahes ettevalmistavad meetmed, mis on seotud väärtpaberistamisega ega piirdu üksnes üksuse asutamisega, mille puhul ei eeldata väärtpaberistamise tegevuse alustamist järgmise kuue kuu jooksul. Mis tahes tegevus, mida FVC alustab pärast väärtpaberistamise tegevuse prognoositavaks muutumist, tähendab tegevuse alustamist.

Artikkel 2

Andmeid esitav üldkogum

1.   FVCd, kes on osaleva liikmesriigi residendid, moodustavad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi. Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohustusi.

2.   Tegeliku andmeid esitava üldkogumi moodustab vaadeldav andmeid esitav üldkogum, millest on välja arvatud need FVCd, kes on täielikult vabastatud artikli 5 lõike 1 punkti c alusel. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi suhtes kohaldatakse artiklis 4 sätestatud aruandluskohustusi, võttes arvesse artiklis 5 sätestatud erandeid. FVCd, kelle suhtes kohaldatakse ad hoc aruandluskohustust artikli 5 lõike 5 alusel või kes peavad esitama oma aastaaruande artikli 5 lõike 3 alusel, kuuluvad samuti tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse.

3.   Juhul kui FVC ei ole oma riigi seaduste kohaselt juriidiline isik, on käesolevast määrusest tulenev aruandluskohustus FVC seaduslikel esindajatel või, nende puudumisel, isikutel, kes kohaldatavate riigi seaduste kohaselt vastutavad FVC tegevuse eest.

Artikkel 3

Statistilistel eesmärkidel koostatud FVCde nimekiri

1.   EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel peetavat FVCde nimekirja; need FVCd on vaadeldav andmeid esitav üldkogum. FVCd esitavad RKPdele andmed, mis tuleb RKPdele esitada kooskõlas 19. detsembri 2008. aasta suunisega EKP/2008/31, millega muudetakse suunist EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (uuestisõnastamine) (4). RKPd ja EKP võimaldavad juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, Interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

2.   FVC peab asjaomasele RKP-le oma olemasolust teatama ühe nädala jooksul alates FVC poolt tegevuse alustamisest, olenemata sellest, kas ta eeldab pidevat aruandluskohustust käesoleva määruse alusel.

3.   Kui lõikes 1 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui lõikes 2 osutatud nõue on täidetud ja üksus tugines ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 4

Statistikaaruandluse kvartalinõuded ja aruandlusreeglid

1.   Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab asjaomasele RKP-le andmed kvartalilõpu seisude, finantsvoogude ja FVCde varade ja kohustuste kustutamiste/väärtuse vähendamiste kohta kord kvartalis kooskõlas I ja II lisaga.

2.   RKPd võivad väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) lõike 1 kohaselt nõutavat statistilist teavet FVCde poolt emiteeritud ja hoitavate väärtpaberite kohta koguda ulatuses, milles lõikes 1 osutatud andmeid saab tuletada vastavalt III lisas määratletud statistika miinimumnõuetele.

3.   Ilma et see mõjutaks II lisas sätestatud aruandlusreegleid, tuleb aruandlus käesoleva määruse alusel kõikide FVCde varade ja kohustuste kohta esitada kooskõlas riigi õigusaktidega, millega võetakse üle nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (5). Vastavas riigi õigusaktis, millega võetakse üle nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljas direktiiv 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid), (6) sätestatud raamatupidamisreegleid kohaldatakse nende FVCde suhtes, kes jäävad riigi selle õigusakti, millega võetakse üle direktiiv 86/635/EMÜ, kohaldamisalast välja. FVCde suhtes, kes jäävad välja nende riigi õigusaktide kohaldamisalast, millega võetakse üle osutatud direktiivid, kohaldatakse mis tahes muid asjaomaseid riigi või rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid või tava.

4.   Juhul kui lõike 3 kohaselt tuleb instrumentide aruandlus esitada turuväärtuse meetodil, võivad RKPd vabastada FVCd instrumentide aruandluse esitamisest turuväärtuse meetodil, kui FVCde kulud oleksid ebamõistlikult kõrged. Sel juhul peavad FVCd kohaldama investoritele mõeldud aruannetes kasutatud hindamist.

5.   Juhul kui riigisisese turutava kohaselt on kättesaadavate andmete viitekuupäev kvartali sees, võivad RKPd lubada andmeesitajatel esitada neid kvartaliandmeid, kui andmed on võrreldavad ja arvesse võetakse olulisi tehinguid, mis toimuvad selle kuupäeva ja kvartalilõpu vahel.

6.   Lõikes 1 osutatud kustutamiste / väärtuse vähendamise asemel võib FVC kokkuleppel asjaomase RKPga esitada muud teavet, millest RKP saab tuletada nõutavad andmed kustutamiste / väärtuse vähendamise kohta.

Artikkel 5

Erandid

1.   RKPd võivad teha artiklis 4 sätestatud aruandlusnõuetest erandeid vastavalt järgmisele:

a)

RKPd võivad teha FVCdele erandeid aruandluses laenude kohta, mis on antud euroala RAde poolt jaotustega tähtaja, sektori ja võlgniku residentsuse kohta, kui RAd jätkavad väärtpaberistatud vara teenindamist määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) tähenduses. Need andmed esitatakse määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) kohaselt;

b)

RKPd võivad teha erandeid I lisas sätestatud kõikidest aruandluse nõuetest, v.a kohustusest esitada kvartaalselt kvartalilõpu seisude andmed kogu vara kohta, juhul kui FVCd, kes esitavad andmeid varade ja kohustuste agregeeritud kvartalikonto jaoks, moodustavad vähemalt 95 % kõikidest FVCde varade seisudest igas osalevas liikmesriigis. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist õigel ajal, et iga kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada;

c)

juhul kui artiklis 4 osutatud andmeid saab kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumnõuetega tuletada muudest statistika, avalikkuselt kogutavatest või järelevalvega seotud andmeallikatest, ilma et see mõjutaks punkte a ja b, võivad RKPd pärast EKPga konsulteerimist andmeesitajad täielikult või osaliselt käesoleva määruse I lisas sätestatud aruandluse nõuetest vabastada.

2.   Eelneval kokkuleppel asjaomase RKPga võivad FVCd soovi korral lõikes 1 osutatud erandeid mitte kasutada ja täita artiklis 4 sätestatud aruandluse nõudeid täielikult.

3.   Juhul kui FVC aastaaruanne ei ole avaldatud, peavad FVCd, kes kasutavad lõike 1 punktis c sätestatud erandit, esitama aastaaruande asjaomasele RKP-le kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu või varaseimal hetkel pärast seda kooskõlas kehtiva õiguskorraga liikmesriigis, kus FVC on resident. Asjaomane RKP teavitab FVCsid, kelle suhtes seda aruandluse nõuet kohaldatakse.

4.   Asjaomane RKP tühistab lõike 1 punktis c sätestatud erandi, kui andmed käesolevas määruses kirjeldatud statistikanõuetega võrreldaval alusel ei ole olnud asjaomasele RKP-le õigel ajal kättesaadavad kolmel järjestikusel aruandlusperioodil, olenemata sellest, kas tegemist oli FVC poolse veaga. FVCd alustavad artiklis 4 sätestatud andmete aruandlusega hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil asjaomane RKP on andmeesitajale teatanud erandi tühistamisest.

5.   Ilma et see piiraks lõiget 3, samuti käesoleva määruse nõuete täitmiseks, on RKPdel õigus esitada FVCdele, kellele on tehtud erand lõike 1 punkti c mõttes, ad hoc aruandlusnõudeid. FVCd peavad ad hoc nõutava teabe esitama 15 tööpäeva jooksul pärast asjaomase RKP taotlust.

Artikkel 6

Tähtajalisus

RKPd esitavad kõikides osalevates liikmesriikides asuvate FVCde positsioone hõlmavate varade ja kohustuste agregeeritud kuuandmed EKP-le 28. tööpäeva lõpuks pärast selle kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse. RKPd kehtestavad tähtajad andmete saamiseks andmeesitajatelt.

Artikkel 7

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1.   FVC peab järgima tema suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.

2.   RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete järgimist.

Artikkel 8

Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja koguda teavet, mida andmeesitajad esitavad käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. RKPd kasutavad seda õigust eelkõige siis, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja kontrollimise miinimumnõudeid.

Artikkel 9

Aruandluse algus

1.   Enne 24. märtsi 2009 (k.a) tegevust alustanud FVC teatab asjaomasele RKP-le oma olemasolust märtsi lõpuks 2009, olenemata sellest, kas ta eeldab regulaarse aruandluse kohustust käesoleva määruse alusel.

2.   Pärast 24. märtsi 2009 tegevust alustanud FVC teatab asjaomasele RKP-le oma olemasolust kooskõlas artikli 3 lõikega 2.

3.   Aruandlus, milleks FVC on kohustatud kooskõlas statistilise aruandluse nõuetega artiklite 4 ja 5 alusel, algab kvartaliandmetega alates detsembrist 2009. Esmakordsel andmete esitamisel esitatakse ainult seisud.

4.   Pärast 31. detsembrit 2009 tegevust alustanud FVCd, kes esitavad andmeid esimest korda, esitavad kvartaliandmed alates esimesest väärtpaberistamise tehingust.

5.   FVCd, kes alustavad tegevust pärast euro kasutusele võtmist liikmesriigis pärast 31. detsembrit 2009, esitavad esimeses aruandluses kvartaliandmed alates esimesest väärtpaberistamise tehingust.

Artikkel 10

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Frankfurt Maini ääres, 19. detsember 2008

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 14.

(3)  ELT L 211, 11.8.2007, lk 8.

(4)  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(5)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(6)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.


I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

Tabel 1

Seisud ja vood

 

A.

Riigisisesed

B.

Muud osalevad liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

Kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

 

Valitsussektor (S.13)

 

Muud residendid

 

Valitsussektor (S.13)

 

Muud residendid

Kokku

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123+S.124)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15)

Kokku

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123+S.124)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15)

 

sellest FVCd

 

sellest FVCd

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

Hoiused ja laenunõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

Väärtpaberistatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2a

euroala RA (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle viie aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2b

euroala valitsussektor (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2c

euroala OFI (1) ja ICPF (2) (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2d

euroala NFC (3) (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2e

euroalaväline algataja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

Väärtpaberid, v.a aktsiad  (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

Muud väärtpaberistatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4a

sellest euroala valitsussektor (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4b

sellest euroala NFC (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

Põhivara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

Muu vara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

Laenud ja saadud hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10

Emiteeritud võlaväärtpaberid  (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2

Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine

 

D.

Kokku

 

 

VARAD

 

2

Väärtpaberistatud laenud

 


(1)  Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid.

(2)  Kindlustusseltsid ja pensionifondid.

(3)  Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted.

(4)  Kooskõlas artikli 4 lõikega 2 võivad RKPd koguda neid andmeid väärtpaberite kaupa (security-by-security).


II LISA

MÕISTED

1. OSA

Instrumendiliikide määratlused

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumendiliikide ülevaade, mis riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Mõisted osutavad ühenduse riikide ja regioonide arvepidamise Euroopa süsteemile (edaspidi „ESA 95”).

Kõikide finantsvarade ja kohustuste aruandlus toimub brutosummana (st finantsvaradest ei tohi lahutada kohustusi).

Tabel A

Instrumendiliikide määratlused seoses väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistikaga

VARADE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

1.

Hoiused ja laenunõuded

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVC) poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (isegi kui see on muutunud kaubeldavaks).

Siia kuulub järgmine:

hoiused rahaloomeasutustes (RAd);

FVCdele antud laenud;

nõuded seoses pöördrepotehingute või sularahatagatisel väärtpaberite laenudega. FVCde ostetud väärtpaberite eest vahetuseks makstud sularaha või väärtpaberite sularaha tagatisel laenamise vastaskirje (vt liik 9).

Siia kuuluvad ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks

2.

Väärtpaberistatud laenud

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see laenuvõtjatele laenatud vahendeid, mis andmeesitajad on ostnud algatajalt. Neid vahendeid ei tõenda dokumendid või üks dokument (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks).

Siia kuuluvad ka:

kapitaliliising kolmandatele isikutele: kapitaliliisingud on lepingud, millega püsikauba õiguslik omanik (edaspidi „liisinguandja”) laenab need varad kolmandale osapoolele (edaspidi „liisinguvõtja”) varade enam-vähem terveks majanduslikuks elueaks vahetusena osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eelduse kohaselt saab liisinguvõtja kogu kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid. Statistika eesmärgil käsitletakse kapitaliliisingut laenuna liisinguandjalt liisinguvõtjale, mis võimaldab liisinguvõtjal osta püsikaupa. Liisinguandjana tegutseva algataja poolt antud kapitaliliising tuleb kajastada varade kirje „Väärtpaberistatud laenud” all. Liisinguvõtjale laenatud varasid (püsikaupu) ei kirjendata;

halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või kustutatud: halbadeks laenudeks peetakse laene, mille tagasimakse on hilinenud või mille tagasimaksevõimalusi hinnatakse takistatuks;

mittekaubeldavad väärtpaberid: hallatavad väärtpaberid, v.a aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul, vt ka „Kaubeldavad laenud”;

kaubeldavad laenud: laenud, mis on tegelikult muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse varade kirje „Väärtpaberistatud laenud” alla juhul, kui neid tõendatakse jätkuvalt üheainsa dokumendiga ja üldjuhul kaubeldakse nendega ainult harva;

allutatud laen hoiuse või laenu kujul: allutatud laenuinstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud) on rahuldatud, andes neile mõned aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omadused. Statistika eesmärgil käsitletakse allutatud laenu finantsinstrumendi olemuse kohaselt, st see liigitatakse kas „Väärtpaberistatud laenude” või „Väärtpaberite, v.a aktsiad” alla vastavalt instrumendi olemusele. Kui kõiki FVC hallatavaid allutatud laene esitatakse jooksvalt statistika puhul ühe arvuna, tuleb see arv esitada kirjes „Väärtpaberid, v.a aktsiad” sel põhjusel, et allutatud laenud esinevad enamasti väärtpaberite, mitte laenude kujul.

Väärtpaberistatud laenude aruandlus peab järgima järgmisi reegleid:

kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvatele ettevõtetele antud euroala RAde poolt algatatud laenude osas on nõutav jaotus tähtaja lõikes; st tähtaeg hetkel, kui laen anti (esialgne tähtaeg), mis osutab kindlaksmääratud ajavahemikule, mille jooksul tuleb laen tagasi maksta;

laenude aruandlus peab toimuma nimiväärtuses ka siis, kui need osteti algatajalt teistsuguse hinna eest. Nimiväärtuse ja ostuhinna erinevuse vastaskirje on „Muud kohustused”.

See kirje hõlmab väärtpaberistatud laenusid olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laene kajastada andmeesitaja bilansis.

3.

Väärtpaberid, v.a aktsiad

Väärtpaberid, v.a „Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid”, mis on vabalt kaubeldavad ja millega tavaliselt kaubeldakse järelturul või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia kuuluvad:

väärtpaberid (dokumentidega tõendatud või tõendamata), mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teatava(te)l kuupäeva(de)l või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

allutatud kohustus võlaväärtpaberi vormis.

Väärtpaberid, mis on välja laenatud väärtpaberite laenuksandmise tehingu või müüdud tagasiostu lepingu alusel, jäävad esialgse omaniku bilanssi ja neid ei kajastata ajutise omaniku bilansis, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus (vt ka liik 9). Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina.

Väärtpaberite osas, mis ei ole aktsiad/osad, tuleb esitada jaotus tähtaegade kohta. S.t tähtaeg emissiooni hetkel (algtähtaeg), mis osutab finantsinstrumendi määratud kestusele, millest varem ei saa seda lunastada.

See kirje peab hõlmama väärtpaberistatud väärtpaberid, v.a aktsiad, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud andmeesitaja bilansis kajastada.

4.

Muud väärtpaberistatud varad

See kirje hõlmab väärtpaberistatud varasid, v.a vara liigid 2 ja 3, näiteks maksulaekumised või kommertskrediit, olenemata sellest, kas valdava raamatupidamistava kohaselt tuleb laenud andmeesitaja bilansis kajastada.

5.

Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid

Väärtpaberid, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasiettevõtte kasumist ning kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle vahenditest.

6.

Tuletisinstrumendid

Selle kirje all tuleks esitada järgmised tuletisinstrumendid:

optsioonid;

aktsiate ostutähed (warrants);

futuurid;

vahetustehingud (swaps), eelkõige krediidiriski vahetustehingud (credit default swaps).

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata.

See kirje ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.

7.

Põhivara

Siia kuuluvad investeeringud materiaalsesse põhivarasse (näiteks eluase, muud hooned ja ehitised, eluruumideta hooned).

8.

Muud varad

Siia kuuluvad bilansi varade poole muud kirjed, millele osutatakse kui varadele, mis ei ole mujal hõlmatud. See kirje võib sisaldada järgmist:

hoiustelt ja laenudelt kogunev intress;

väärtpaberitelt, v.a aktsiad, kogunev intress;

põhivaralt kogunev rent;

laekumised, mis ei ole seotud FVCde põhitegevusega.

KOHUSTUSTE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

9.

Saadud laenud ja hoiused

FVCde poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, v.a kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. See kirje koosneb järgmisest:

laenud: andmeid esitavatele FVCdele antud laenud, mis on dokumentidega tõendamata või tõendatud üheainsa dokumendiga, isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks;

FVCde poolt emiteeritud mittekaubeldavad võlainstrumendid: instrumente võib nimetada mittekaubeldavateks, kuna vahendi seadusliku omandi üleandmisel on piiranguid, mis tähendab, et nendega ei saa turul kaubelda, või kuigi nad on tehniliselt kaubeldavad, ei saa nendega turul kaubelda korrastatud turu puudumise tõttu. Andmeesitajate emiteeritud mittekaubeldavad instrumendid, mis hiljem muutuvad kaubeldavaks ja millega saab kaubelda järelturul, tuleks ümber liigitada „Võlaväärtpaberiteks”;

tagasiostutehingud; andmeesitajate poolt kindlaks määratud hinnaga (koos kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) müüdud väärtpaberite eest saadud sularaha vastaskirje. Kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle antud väärtpaberite eest andmeesitajate saadud summad liigitatakse tagasiostulepinguteks, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus. See tähendab, et kogu risk ja tulu tehingu aluseks olevate väärtpaberite suhtes jääb andmeesitajatele.

Siia liigitatakse pöördtehingu tüüpi tehingute järgmised variandid:

summad, mis on saadud kolmandatele isikutele võlakirjalaenu vormis (sularahatagatise vastu) ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

summad, mis on saadud kolmandatele isikutele müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest.

Pöördtehingu tüüpi tehingute alsueks olevad väärtpaberid kajastatakse, järgides vara kirje nr 3 „Väärtpaberid, v.a aktsiad” reegleid.

Siia kuuluvad ka kulla ajutiselt sularahatagatise vastu vahetamise tehingud.

10.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

FVCde poolt emiteeritud väärtpaberid, v.a „Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid”, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust. Siia kuuluvad ka järgmises vormis emiteeritud väärtpaberid:

varaga tagatud väärtpaberid;

krediidiriskiga seotud väärtpaberid.

11.

Kapital ja reservid

Aruandlusvormil hõlmab see liik summasid, mis tekivad andmeesitajate aktsiakapitali emissioonist aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on varalised õigused FVCs ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale omavahenditest likvideerimise korral. Samuti hõlmab see liik vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeesitajad on eraldanud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Siia kuuluvad:

aktsiakapital;

jaotamata kasum või vahendid;

sihtotstarbelised eraldised laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks;

väärtpaberistamise fondi osakud.

12.

Tuletisinstrumendid

Vt 6. liik.

13.

Muud kohustused

Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, mis on määratletud kui kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud.

See kirje võib sisaldada:

hoiustelt ja laenudelt kogunev intress;

FVCde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud jne;

eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid jne;

netopositsioonid, mis tulenevad väärtpaberite laenamisest ilma sularahatagatiseta;

tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad;

laenude hindamise korrigeerimise vastaskirjed, st laenude nimiväärtus miinus ostuhind.

2. OSA

Sektorite määratlused

Sektorite liigitus põhineb ESA 95 standardil. Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled määratletakse nende sektori järgi kooskõlas statistilistel eesmärkidel koostatud FVCde, investeerimisfondide (IFd) ja RAde nimekirjaga; juhised tehingupoolte liigituseks on EKP rahandus- ja pangandusstatistika sektori juhendis („Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual. Guidance for the statistical classification of customers”).

Tabel B

Sektorite määratlused

Sektor

Määratlus

1.

RAd

Ühenduse õigusaktidega määratletud residentidest riigi keskpangad, krediidiasutused ning teised residentidest finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning oma arvel ja nimel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises (Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32)).

2.

Valitsussektor

Residendist üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ette nähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68 kuni 2.70).

3.

Muud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted

Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud RAd, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad või kindlustuse tehnilised eraldised (ESA 95, punktid 2.53 kuni 2.56). See sektor hõlmab IFe vastavalt määratlusele Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määruses (EÜ) nr 958/2007 investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2007/8) ja FVCd vastavalt määratlusele käesolevas määruses. Siia kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, s.o kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahenduse abiteenuse osutamine (ESA 95, punktid 2.57 kuni 2.59).

4.

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid

Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahendus seoses riskide koondamisega (ESA 95, punktid 2.60 kuni 2.67).

5.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

Ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21 kuni 2.31).

6.

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused

Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes pakuvad kaupu ja mittefinantsteenuseid oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta asutusi, kes põhimõtteliselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75 kuni 2.88).

3. OSA

Finantsvoo määratlus

Finantstehinguid määratletakse kooskõlas ESA 95ga finantsvarade netosoetustena või netokohustuste võtmisena igat liiki finantsinstrumentide suhtes, st asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana. Iga tehingu väärtuse määramiseks tuleb ette võtta varade soetus-/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel. Finantstehingud peavad põhimõtteliselt sellele meetodile vastama. Kustutamised / väärtuse vähendamised ja hindamise muutused ei ole finantsvood.

4. OSA

Kustutamise / väärtuse vähendamise määratlus

Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine on bilansis kajastatud laenude väärtuse muutuse mõju, mis tuleneb laenude kustutamisest / väärtuse vähendamisest. Kui see on nähtav, siis kuulub siia ka kustutamine / väärtuse vähendamine, mida tunnustatakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule. Kustutamine tähistab olukorda, kui laenu peetakse väärtuseta varaks ja see kõrvaldatakse bilansist. Väärtuse vähendamine tähistab olukorda, kui eeldatakse, et laenu ei saada tagasi täies mahus ja bilansis vähendatakse laenu väärtust.


III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1.

Edastamise miinimumnõuded:

a)

andmed tuleb riikide keskpankadele (RKPd) edastada õigel ajal ning järgides asjaomase RKP poolt kehtestatud tähtaega;

b)

statistikaaruanded tuleb esitada sellises vormis ja vormingus, mis vastab RKPde poolt kehtestatud andmete esitamise tehnilistele nõuetele;

c)

tuleb kindlaks määrata andmeesitaja kontaktisikud;

d)

tuleb järgida RKPdele andmete edastamise tehnilisi nõudeid.

2.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)

kõik lineaarkitsendused peavad asjakohastel juhtudel olema täidetud (nt bilanss peab olema tasakaalus, vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele);

b)

andmeesitajad peavad suutma anda teavet muutuste kohta, mis on edastatud andmete kohaselt toimunud;

c)

statistiline teave peab olema terviklik;

d)

andmeesitajad peavad järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mis RKPd on määranud andmete tehniliseks edastamiseks;

e)

andmeesitajad peavad järgima arvude ümardamise põhimõtteid, mis RKPd on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

3.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab vastama käesolevas määruses olevatele määratlustele ja liigitustele;

b)

kui nendest mõistetest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle;

c)

andmeesitajad peavad suutma selgitada andmete esitamise katkemist, mis ilmneb esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.

Andmete parandamise miinimumnõuded:

tuleb järgida EKP ja RKPde poolt kehtestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.


Top