EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010D0034

2011/23/EL: Euroopa Keskpanga otsus, 31. detsember 2010 , kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga poolt (EKP/2010/34)

OJ L 11, 15.1.2011, p. 58–61 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 005 P. 287 - 290

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/23(1)/oj

15.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 11/58


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

31. detsember 2010,

kapitali sissemaksmise, välisvaluutareservide ülekande ja sissemaksete kohta Euroopa Keskpanga reservidesse ja eraldistesse Eesti Panga poolt

(EKP/2010/34)

(2011/23/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artikleid 30.1, 30.3, 48.1 ja 48.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsuse 2010/416/EL (vastavalt asutamislepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011) (1) artikli 1 kohaselt täidab Eesti euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja 2003. aasta ühinemisakti (2) artiklis 4 tema suhtes kehtestatud erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2011.

(2)

Põhikirja artikli 48.1 kohaselt maksab selle liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, oma osa Euroopa Keskpanga (EKP) märgitud kapitalist sisse samal määral kui teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpangad. 12. detsembri 2008. aasta otsuse EKP/2008/23 (riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses) (3) artikli 2 kohaselt on Eesti Panga osakaal EKP kapitali märkimise aluses 0,1790 %. Eesti Pank on oma osa EKP kapitalis osaliselt sisse maksnud 13. detsembri 2010. aasta otsuse EKP/2010/28 (Euroopa keskpanga kapitali sissemaksmise kohta euroalaväliste riikide keskpankade poolt) (4) artikli 1 kohaselt.

(3)

13. detsembri 2010. aasta otsuse EKP/2010/26 (Euroopa Keskpanga kapitali suurendamise kohta) (5) artikli 1 kohaselt suurendatakse EKP kapitali 5 000 miljoni euro võrra, 5 760 652 402,58 eurolt 10 760 652 402,58 eurole alates 29. detsembrist 2010. 13. detsembri 2010. aasta otsuse EKP/2010/27 (Euroopa Keskpanga suurendatud kapitali sissemaksmise kohta liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade poolt) (6) artikli 1 kohaselt tuleb suurendatud kapital sisse maksta kolmes võrdses osas.

(4)

Seega peab Eesti Pank sisse maksma oma maksmata osa Euroopa Keskpanga märgitud kapitalis, mis on 18 539 259,01 eurot, järgmiselt: 3. jaanuaril 2011 summa 9 589 259,01 eurot, mis on saadud, korrutades EKP 28. detsembril 2010 märgitud kapitali (5 760 652 402,58 eurot) Eesti Panga osakaaluga kapitali märkimises (0,1790 %), millest lahutatakse EKP märgitud kapitali sissemakstud osa otsuse EKP/2010/27 kohaselt, ja täiendava summa 8 950 000,00 eurot, mis on saadud, korrutades EKP märgitud kapitali suurendatud osa (5 000 000 000 eurot) Eesti Panga osakaaluga kapitali märkimises. Eesti Pank peab viimasena osutatud summa sisse maksma kolmes võrdses osas. Esimene osa tuleb maksta koos 9 589 259,01-eurose maksega ja teised kaks osa kumbki summas 2 983 333,33 eurot kaks tööpäeva enne TARGET2 viimast tööpäeva 2011. ja 2012. aastal.

(5)

EKPSi põhikirja artikkel 48.1 sätestab koosmõjus artikliga 30.1, et selle liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, peab EKP-le üle kandma ka välisvaluutareservi. EKPSi põhikirja artikli 48.1 kohaselt määratakse ülekantava summa suurus, korrutades artikli 30.1 alusel EKP-le juba üle kantud välisvaluutareservi kehtiva vahetuskursi alusel määratud väärtuse eurodes asjaomase keskpanga märgitud osade arvu ja teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade poolt sissemakstud osade arvu suhtega. Artikli 30.1 alusel EKP-le juba üle kantud välisvaluutareservi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta eelmisi EKPSi põhikirja artikli 29.3 alusel toimunud EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimisi (7) ja EKPSi põhikirja artikli 48.3 alusel toimunud EKP kapitali suurendamisi (8). Seetõttu ja kooskõlas 12. detsembri 2008. aasta otsusega EKP/2008/27, millega kehtestatakse meetmed Euroopa Keskpanga akumuleeritud omakapitali sissemaksmiseks ja riikide keskpankade ülekantud välisvaluutareservidega samaväärsete nõuete korrigeerimiseks, (9) on EKP-le EKPSi põhikirja artikli 30.1 alusel juba üle kantud välisvaluutareservi väärtus 145 853 596,60 eurot.

(6)

Eesti Panga ülekantav välisvaluutareserv peab olema Jaapani jeenides ja kullas või olema vääringustatud Jaapani jeenides ja kullas.

(7)

EKPSi põhikirja artikli 30.3 kohaselt krediteerib EKP iga eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi keskpanka tema poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareserviga võrdse nõude ulatuses. Sätteid, mis käsitlevad eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankadele juba krediteeritud nõuete vääringustamist ja tasustamist, (10) tuleb kohaldada ka Eesti Panga nõude vääringustamise ja tasustamise suhtes.

(8)

EKPSi põhikirja artikli 48.2 kohaselt teeb selle liikmesriigi keskpank, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, sissemakse EKP reservidesse, reservidega võrdsustatud eraldistesse ja summadesse, mis määratakse reservidesse ja eraldistesse vastavalt kasumiaruandele, mis on koostatud erandi tühistamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Sissemakse summa määratakse kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.2.

(9)

Analoogia põhjal Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 3.5 (11) on Eesti Panga presidendil olnud võimalus esitada käesoleva otsuse kohta tähelepanekuid enne selle vastuvõtmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „välisvaluutareservid”– kuld või sularaha;

b)   „kuld”– puhas kuld troiuntsides London Good Delivery kangides vastavalt Londoni Kulla- ja Hõbedaturu Liidu (London Bullion Market Association) määratlusele;

c)   „sularaha”– Jaapani seaduslik maksevahend (Jaapani jeen).

Artikkel 2

Kapitali sissemakse ulatus ja vorm

1.   Eesti Pank peab sisse maksma puuduva osa tema poolt märgitud EKP kapitalist, mis vastab 18 539 259,01 eurole.

2.   Eesti Pank maksab sisse esimese osa, 12 572 592,35 eurot EKP-le 3. jaanuaril 2011, teostades eraldi ülekande üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kaudu. Eesti Pank maksab sisse teised kaks osa, kumbki 2 983 333,33 eurot, kaks tööpäeva enne viimast TARGET2 tööpäeva 2011. ja 2012. aastal.

3.   Eesti Pank kannab eraldi TARGET2 ülekandega EKP-le 3. jaanuaril 2011 üle 1. ja 2. jaanuaril 2011 kogunenud intressi EKP-le lõike 2 esimese lause alusel ülekantavalt summalt. See intress arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub eurosüsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmääraga.

Artikkel 3

Välisvaluutareservide ülekandmine

1.   1. jaanuaril 2011 jõustub Eesti Panga kohustus kooskõlas käesoleva artikliga ja selle alusel tehtud korraldustega üle kanda Jaapani jeenides ja kullas vääringustatud välisvaluutareservid, mille summa vastab 145 853 596,60 eurole, vastavalt järgmisele:

Jaapani jeenides sularaha summa eurodes

Kulla vastav summa eurodes

Summa eurodes kokku

123 975 557,11

21 878 039,49

145 853 596,60

2.   Eesti Panga poolt lõike 1 kohaselt ülekandmisele kuuluv välisvaluutareservi summa eurodes arvutatakse euro ja Jaapani jeeni vahetuskursi alusel, mis lepitakse kokku 24-tunnises kirjalikus konsulteerimismenetluses 31. detsembril 2010 eurosüsteemi ja Eesti Panga vahel; kulla puhul tehakse arvutus puhta kulla troiuntsi hinna alusel USA dollarites, mis kujuneb Londoni kullahinna kehtestamises (London gold fixing) kell 10.30 Londoni aja järgi 31. detsembril 2010.

3.   EKP edastab Eesti Pangale kinnituse lõike 2 kohaselt arvutatud summade kohta esimesel võimalusel.

4.   Eesti Pank kannab Jaapani jeenid EKP-le üle sularahas.

5.   Sularahaülekanne teostatakse EKP poolt osutatud kontodele. EKP-le üle kantava sularaha arvelduspäev on 4. jaanuar 2011. Eesti Pank annab juhised ülekande teostamiseks EKP-le.

6.   Kulla väärtus, mille Eesti Pank kannab EKP-le üle kooskõlas lõikega 1, on võimalikult lähedane, kuid mitte rohkem kui 21 878 039,49 eurot.

7.   Eesti Pank kannab lõikes 1 osutatud kulla üle investeerimata kujul EKP poolt osutatud kontodele ja asukohtadesse. EKP-le üle kantava kulla arvelduspäev on 6. jaanuar 2011. Eesti Pank annab juhised ülekande teostamiseks EKP-le.

8.   Kui Eesti Pank kannab EKP-le üle kulla, mille väärtus on alla lõikes 1 osutatu, kannab ta 6. jaanuaril 2011 EKP poolt määratud EKP kontole üle puudujäägile vastava osa sularaha Jaapani jeenides. See sularaha Jaapani jeenides ei moodusta osa Jaapani jeenides vääringustatud välisvaluutareservist, mille Eesti Pank kannab EKP-le üle vastavalt lõike 1 tabeli vasakpoolsele veerule.

9.   Kui lõikes 1 nimetatud vastava kogusumma eurodes ja artikli 4 lõikes 1 nimetatud summa vahel on erinevus, tasaarveldatakse see kooskõlas 31. detsembril 2010 Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga vahel sõlmitava lepinguga, mis käsitleb Euroopa Keskpanga poolt Eesti Panga krediteerimist nõudega EKPSi põhikirja artikli 30.3 alusel (12).

Artikkel 4

Sissemaksetele vastava nõude vääringustamine, tasustamine ja tähtaeg

1.   1. jaanuarist 2011, võttes arvesse artiklis 3 sätestatud välisvaluutareservi ülekande arvelduspäevi, krediteerib EKP Eesti Panka eurodes vääringustatud nõudega, mis vastab Eesti Panga poolt üle kantud välisvaluutareservi kogusummale eurodes. See nõue vastab 103 115 678,01 eurole.

2.   EKP poolt Eesti Pangale krediteeritud nõuet tasustatakse alates arvelduspäevast. Kogunevat intressi arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär on 85 % eurosüsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmäärast.

3.   Nõuet tasustatakse iga majandusaasta lõpus. EKP teatab Eesti Pangale kogunenud summast kord kvartalis.

4.   Nõue ei ole tagasi ostetav.

Artikkel 5

Sissemaksed EKP reservi ja eraldistesse

1.   1. jaanuaril 2011 jõustub Eesti Panga kohustus teostada kooskõlas artikli 3 lõigetega 5 ja 6 sissemaksed EKP reservidesse, reservidega võrdsustatud eraldistesse ja summadesse, mis määratakse reservidesse ja eraldistesse vastavalt kasumiaruandele 31. detsembri 2010 seisuga.

2.   Eesti Panga poolt makstavad summad määratakse kindlaks kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 48.2. Artikli 48.2 viited asjaomase keskpanga märgitud osade arvule ja teiste keskpankade poolt sisse makstud osade arvule osutavad Eesti Panga ja teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade osakaaludele EKP kapitali märkimise aluses kooskõlas otsusega EKP/2008/23.

3.   Lõike 1 tähenduses hõlmavad EKP reservid ja reservidega võrdsustatud eraldised muu hulgas ka EKP üldreservfondi, ümberhindamiskontode seisud ja eraldised valuutakursi, intressimäära, krediidi, turuhinna ja kullahinna riski katmiseks.

4.   Hiljemalt esimesel tööpäeval, mis järgneb EKP 2010. majandusaasta aastaaruande heakskiitmisele EKP nõukogu poolt, arvutab EKP Eesti Panga poolt lõike 1 alusel makstava summa ja edastab selle kohta Eesti Pangale kinnituse.

5.   Teisel tööpäeval, mis järgneb EKP 2010. majandusaasta aruande heakskiitmisele EKP nõukogu poolt, teeb Eesti Pank kaks TARGET2 ülekannet ja maksab EKP-le:

a)

EKP-le lõike 4 alusel makstava summa ja

b)

EKP-le lõike 4 alusel makstavalt summalt perioodil 1. jaanuarist 2011 kuni maksepäevani kogunenud intressi.

6.   Lõike 5 punkti b alusel kogunev intress arvutatakse iga päeva kohta, kasutades tegelikku 360-päevast arvutamise meetodit, kusjuures intressimäär võrdub Euroopa Keskpankade Süsteemi poolt viimases põhilises refinantseerimistehingus kasutatud intressi piirmääraga.

Artikkel 6

Pädevus

1.   EKP juhatus annab Eesti Pangale vajaduse korral juhiseid, et täpsustada ja rakendada käesoleva otsuse sätteid ning kujundada kohaseid meetmeid võimalike probleemide lahendamiseks.

2.   EKP juhatuse poolt lõike 1 alusel antud juhisest tuleb viivitamata teatada EKP nõukogule ning EKP juhatus järgib võimalikku EKP nõukogu poolt selle kohta tehtavat otsust.

Artikkel 7

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2011.

Frankfurt Maini ääres, 31. detsember 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 196, 28.7.2010, lk 24.

(2)  Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(3)  ELT L 21, 24.1.2009, lk 66.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 56.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 53.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 54.

(7)  18. detsembri 2003. aasta otsus EKP/2003/17 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 9, 15.1.2004, lk 27) ja 12. detsembri 2008. aasta otsus EKP/2008/23 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 21, 24.1.2009, lk 66).

(8)  22. aprilli 2004. aasta otsus EKP/2004/5 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 205, 9.6.2004, lk 5) ja 15. detsembri 2006. aasta otsus EKP/2006/21 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses (ELT L 24, 31.1.2007, lk 1).

(9)  ELT L 21, 24.1.2009, lk 77.

(10)  Vastavalt 3. novembri 1998. aasta suunisele EKP/2000/15, mida on muudetud 16. novembri 2000. aasta suunisega välisvaluutareservide koostise, hindamise ja esialgse ülekandmise korra ning samaväärsete nõuete vääringu ja sellelt tasutava intressi kohta (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 114).

(11)  19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(12)  Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata.


Top