Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32018O0003

Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2018/570, 7. veebruar 2018, millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2018/3)

OJ L 95, 13.4.2018, p. 23–44 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2018/570/oj

13.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/23

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2018/570,

7. veebruar 2018,

millega muudetakse suunist (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2018/3)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 3.1 esimest taanet, artikleid 9.2, 12.1, 14.3 ja 18.2 ning artikli 20 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse rahapoliitika saavutamiseks tuleb määratleda eurosüsteemi kasutuses olevad vahendid, instrumendid ja menetlused ühtse poliitika rakendamiseks kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

(2)

Rahapoliitika operatsioonide osas tuleks Euroopa Keskpanga suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (1) muuta, et teha operatsioonide teostamiseks vajalikke tehnilisi muudatusi ning tekstitäpsustusi.

(3)

Osapooli käsitlevas raamistikus tuleb teha tehnilisi muudatusi ja tekstitäpsustusi. Lisaks peab EKP nõukogu vajalikuks kehtestada automaatse piirangu osapoole juurdepääsule rahapoliitika operatsioonidele pärast seda, kui pädev asutus on tunnistanud osapoole „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks“.

(4)

Eurosüsteem on välja töötanud ühtse tagatiskõlblike varade raamistiku kõikide eurosüsteemi krediidioperatsioonide ühtseks teostamiseks suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) rakendamise kaudu kõikides liikmesriikides, mille rahaühik on euro. EKP nõukogu peab vajalikuks eurosüsteemi tagatiste raamistikku muuta, jättes kõlblike emitentide ja garantide hulgast välja investeerimisfondid teatud riskide tõttu, mis on seotud investeerimisfondide ebastabiilse rahastamiskorraga, ning muutes kõlblike varade omakasutuse keelu erandeid, garanteeritud tagamata võlainstrumentide kasutamist osapoole või märkimisväärselt seotud üksuse poolt, krediidiasutuse või märkimisväärselt seotud üksuse emiteeritud garanteeritud tagamata võlainstrumentide kasutamist ning kaetud võlakirja reitingu läbipaistvusnõudeid.

(5)

Ärikinnisvaraga tagatud väärtpabereid tuleb eurosüsteemi tagatiste raamistikus käsitleda tagatiskõlbmatutena, kuna ärikinnisvaraga tagatud väärtpaberite riskid ja komplekssus erinevad nii alusvara kui ka struktuursete näitajate poolest tunduvalt muudest eurosüsteemi poolt tagatisena aktsepteeritavatest varaga tagatud väärtpaberitest.

(6)

Eurosüsteem nõuab täielike ja standarditud laenuandmete esitamist varaga tagatud väärtpabereid tagavate rahavoogusid tekitavate varade kogumi kohta. Asjaomased üksused peavad laenuandmed esitama eurosüsteemi poolt määratud laenuandmete teabehoidlatele. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb lisaks täpsustada eurosüsteemi nõuded laenuandmete teabehoidlate määramiseks ning laenuandmete teabehoidlate määramise kord.

(7)

Kõlblikud varad peavad vastama eurosüsteemi krediidikvaliteedi nõuetele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus, millega kehtestatakse kord, reeglid ja tehnilised võtted, et tagada kõlblike varade vastavus eurosüsteemi rangetele krediidistandarditele. Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikku tuleb teha tehnilisi muudatusi ja tekstitäpsustusi.

(8)

Täpsustama peab eurosüsteemi kohaldatavaid trahve osapoole kohustuste rikkumise korral.

(9)

Eurosüsteemi osapooled kasutavad eurosüsteemi krediidioperatsioonideks piisava tagatise mobiliseerimiseks väärtpaberiarveldussüsteeme ja väärtpaberite keskdepositooriumide käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi ühendusi.

(10)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 18.2 kohaselt kehtestab Euroopa Keskpank (EKP) enda või riikide keskpankade (RKPd) poolt tehtavate vabaturu- ja krediiditehingute üldised põhimõtted, sealhulgas nende tingimuste avaldamise põhimõtted, mille alusel nad on valmis neid tehinguid sõlmima.

(11)

Eurosüsteem on välja töötanud riigisiseselt või piiriüleselt mobiliseeritavate turukõlblike ja turukõlbmatute tagatiskõlblike varade ühtse raamistiku. Turukõlblike varade mobiliseerimiseks eurosüsteemis võib väärtpaberiarveldussüsteeme ja nendevahelisi ühendusi kasutada vaid juhul, kui eurosüsteem on need kõlblikeks hinnanud.

(12)

Eurosüsteem on alates 1998. aastast kohaldanud kasutajastandardeid, et hinnata väärtpaberiarveldussüsteemide ja nendevaheliste ühenduste kõlblikkust eurosüsteemi krediidioperatsioonides kasutamiseks.

(13)

Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (2) ning seonduvate reguleerivaid ja rakenduslikke standardeid sisaldavate tehniliste standardite vastuvõtmist ning olulist kattuvust määruse (EL) nr 909/2014 nõuete ja eurosüsteemi kasutajastandardite vahel, on eurosüsteem otsustanud väärtpaberiarveldussüsteemide ja nendevaheliste ühenduste hindamise menetlust ühtlustada.

(14)

Määratleda tuleks eurosüsteemikesksed nõuded väärtpaberite keskdepositooriumidele, mida määruse (EL) nr 909/2014 nõuded ei hõlma.

(15)

Eurosüsteem on välja töötanud standardid kolmepoolsete agentide kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides. Kõikide piiriüleseid või riigisiseseid teenuseid osutavate kolmepoolsete agentide suhtes tuleks kohaldada sarnaseid hindamismenetlusi.

(16)

EKP nõukogu poolt eurosüsteemi krediidioperatsioonides kasutatavate tagamata pangavõlakirjade suhtes kohaldatavate tagatise kõlblikkuskriteeriumide osas tehtud ümberkorralduste kajastamiseks tuleb teha muudatusi.

(17)

Selguse tagamiseks tuleb teha mitu väiksemat tehnilist muudatust, sealhulgas mitme emitendi emiteeritud väärtpaberite, kaudsete krediidihinnangute ja eeskirjade rikkumise osas.

(18)

Seetõttu tuleb suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)   „väärtpaberite keskdepositoorium“– väärtpaberite keskdepositoorium Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (*1) artikli 2 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“;"

b)

lisatakse järgmine punkt 22a:

„22a)   „otseühendus“– väärtpaberite keskdepositooriumide käitatava kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline kokkulepe, millega üks väärtpaberite keskdepositoorium muutub teise väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi otseosalejaks, et võimaldada väärtpaberite ülekandeid elektroonilise registri kaudu;“;

c)

lisatakse järgmised punktid 25a ja 25b:

„25a)   „kõlblik ühendus“– otseühendus või releeühendus, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel. Kõlblik releeühendus koosneb selle aluseks olevatest kõlblikest otseühendustest;

25b)   „kõlblik väärtpaberiarveldussüsteem“– keskdepositooriumi käitatav väärtpaberiarveldussüsteem, mille eurosüsteem on tunnistanud vastavaks VIa lisas sätestatud eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutamise kõlblikkuse kriteeriumidele ning mis on avaldatud eurosüsteemi kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel;“;

d)

punkt 33 jäetakse välja;

e)

punkt 35 asendatakse järgmisega:

„35)   „finantsinstitutsioon“– finantsinstitutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (*2) lisas A määratletud tähenduses;

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).“;"

f)

punkt 46 asendatakse järgmisega:

„46)   „päevasisene laen“– päevasisene laen suunise EKP/2012/27 (*3) artikli 2 punktis 26 määratletud tähenduses;

(*3)  5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).“;"

g)

lisatakse järgmine punkt 46b:

„46b)   „investeerimisfond“– rahaturufondid ja muud investeerimisfondid määruse (EL) nr 549/2013 A lisas määratletud tähenduses;“;

h)

lisatakse järgmine punkt 76a:

„76a)   „releeühendus“– kahe erineva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide vaheline ühendus, mida kasutatakse väärtpaberitehingute või -ülekannete tegemiseks vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu, TARGET2-Securities süsteemis osalevate väärtpaberite keskdepositooriumide käitatavate väärtpaberiarveldussüsteemide puhul mitme vahendajana tegutseva väärtpaberite keskdepositooriumi käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu;“;

i)

punkt 82 asendatakse järgmisega:

„82)   „väärtpaberiarveldussüsteem“– väärtpaberiarveldussüsteem määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses, mille abil saab väärtpabereid üle kanda kas makseta (FOP) või makse vastu (DVP);“;

j)

punkt 95 asendatakse järgmisega:

„95)   „kolmepoolne agent“– RKPga lepingu sõlminud kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, kes peab selle lepingu kohaselt osutama selle RKP esindajana teatavaid tagatiste haldamise teenuseid;“.

2)

Artikli 4 tabel 1 asendatakse järgmisega:

„Tabel 1

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide omaduste ülevaade

Rahapoliitika operatsioonide liigid

Instrumentide liigid

Tähtaeg

Sagedus

Menetlus

Likviidsuse lisamine

Likviidsuse vähendamine

Avaturuoperatsioonid

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid

Pöördtehingud

—

Üks nädal

Kord nädalas

Tavapakkumismenetlus

Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid

Pöördtehingud

—

Kolm kuud (*4)

Kord kuus (*4)

Tavapakkumismenetlus

Peenhäälestusoperatsioonid

Pöördtehingud

Pöördtehingud

Standardimata

Standardimata

Pakkumismenetlus

Kahepoolne menetlus (*5)

Välisvaluuta vahetustehingud

Välisvaluuta vahetustehingud

—

Tähtajaliste hoiuste kogumine

Struktuurioperatsioonid

Pöördtehingud

Pöördtehingud

Standardimata

Standardimata

Tavapakkumismenetlus (*6)

—

EKP võlasertifikaatide emissioonid

Alla 12 kuu

Otseost

Otsemüük

—

Kahepoolne menetlus Pakkumismenetlus (*7)

Püsivõimalused

Laenamise püsivõimalus

Pöördtehingud

—

Üleöö

Kasutatakse osapoolte äranägemisel

Hoiustamise püsivõimalus

—

Hoiused

Üleöö

Kasutatakse osapoolte äranägemisel

3)

Artikli 6 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;“.

4)

Artikli 7 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, millele peavad vastama kõik nendeks operatsioonideks pakkumisi esitavad osapooled;“.

5)

Artikli 8 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt:

i)

sellest, mis liiki instrumenti peenhäälestusoperatsiooni jaoks kasutatakse, ja

ii)

seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast.“.

6)

Artikli 9 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

nende suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid olenevalt: i) sellest, mis liiki instrumenti struktuurioperatsiooni jaoks kasutatakse, ja ii) seda liiki instrumentide suhtes kohaldatavast menetluskorrast;“.

7)

Artikli 10 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Rahapoliitika pöördtehingute operatiivomadused:

a)

tehinguid võib teha likviidsust lisava või likviidsust vähendava operatsioonina;

b)

tehingu sagedus ja tähtaeg sõltub sellest, mis liiki avaturutehingu tegemiseks seda kasutatakse;

c)

tehingud, mis liigitatakse avaturutehinguks, teostatakse tavapakkumismenetluses, välja arvatud peenhäälestusoperatsioonid, mis teostatakse pakkumise või kahepoolsete menetluste kaudu;

d)

tehingud, mis liigitatakse laenamise püsivõimaluseks, teostatakse vastavalt artiklile 18;

e)

tehinguid teostavad RKPd detsentraliseeritult, ilma et see piiraks artikli 45 lõiget 3.“.

8)

Artikli 11 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Rahapoliitika välisvaluuta vahetustehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.“.

9)

Artikli 12 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Tähtajaliste hoiuste kogumises osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid, olenevalt sellest, millise menetluse abil vastav operatsioon korraldatakse.“.

10)

Artikli 13 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   EKP võlasertifikaatide emissiooni tavapakkumismenetluses osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.“.

11)

Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Otsetehingutes osalevate osapoolte suhtes kehtivad käesoleva suunise kolmandas osas sätestatud kõlblikkuskriteeriumid.“.

12)

artikli 25 lõike 2 tabelid 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

„Tabel 5

Tavapakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

Image Tekst pildi

(1)

Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

Tabel 6

Kiirpakkumismenetluse etappide näitlik ajakava (Kesk-Euroopa aja järgi (1))

Image Tekst pildi

(1)

Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.“.

13)

Artikkel 55 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55

Eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides osalemise kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteem lubab oma rahapoliitika operatsioonides osaleda ainult asutustel, kes vastavad järgmistele kriteeriumidele, võttes arvesse artiklit 57:

a)

nende suhtes kehtib eurosüsteemi kohustusliku reservi nõue vastavalt EKPS põhikirja artiklile 19.1 ning neid ei ole määruse (EÜ) nr 2531/98 ega määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt vabastatud kohustustest, mida nad peavad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi raames täitma;

b)

nad vastavad järgmistele tingimustele:

i)

pädevad ametiasutused rakendavad nende suhtes vähemalt ühte liidu/EMP ühtlustatud järelevalve vormi vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

ii)

nad on aluslepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses avaliku sektori krediidiasutused ja on pädeva ametiasutuse järelevalvega samasugusel tasemel järelevalve all vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013;

iii)

nad on asutused, mille suhtes pädevad ametiasutused rakendavad ühtlustamata järelevalvet, mille tase vastab direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohasele liidu/EMP ühtlustatud järelevalvele pädevate ametiasutuste poolt (nt väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate asutuste filiaalid liikmesriikides, mille rahaühik on euro). Selleks, et hinnata, kas asutus on kõlblik osalema eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonides, peab ühtlustamata järelevalve standard olema võrreldav ühtlustatud liidu/EMP pädevate asutuste järelevalve standardiga vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013, kui asjaomased Baseli pangajärelevalve komitee poolt vastu võetud Basel III järelevalvestandardid on vastavas jurisdiktsioonis rakendatud;

c)

neil on tugev finantsseisund artikli 55a tähenduses;

d)

nad vastavad seoses konkreetse instrumendi või operatsiooniga tegevusnõuetele lepingutes või eeskirjades, mida asukohariigi keskpank või EKP kohaldab.“.

14)

Artikli 61 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EKP avaldab ajakohase kõlblike turukõlblike varade loetelu oma veebisaidil vastavalt veebisaidil näidatud meetoditele ning ajakohastab seda igal TARGET2 tööpäeval. Kõlblike turukõlblike varade loetellu kantud turukõlblikud varad muutuvad eurosüsteemi krediidioperatsioonide jaoks kõlblikeks pärast loetelu avaldamist. Erandina eeltoodust võib eurosüsteem tunnistada samal päeval arveldatavad võlainstrumendid kõlblikuks alates emissiooni kuupäevast. Vastavalt artikli 87 lõikele 3 hinnatud varasid selles kõlblike turukõlblike varade loetelus ei avaldata.“.

15)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Võttes arvesse lõiget 2, on võlainstrumendid kõlblikud, kui need on emiteeritud Euroopa Majanduspiirkonnas keskpanga poolt või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide kaudu emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad, olenevalt liigist, vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

üleilmsete esitajavõlakirjade vormis emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud uue üleilmse võlakirja (New Global Note ehk NGN) kujul ja hoiul ühises hoiuasutuses, milleks on kõlblikku väärtpaberiarveldussüsteemi käitav rahvusvaheline või muu väärtpaberite keskdepositoorium. Nõue ei kehti niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud enne 1. jaanuari 2007 klassikaliste üleilmsete võlakirjade vormis, ega selliste võlakirjade samaväärsete jätkuemissioonide suhtes, mis on emiteeritud sama ISIN-koodiga, olenemata jätkuemissiooni kuupäevast;

b)

registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlainstrumendid peavad olema emiteeritud rahvusvaheliste võlainstrumentide uut turvastruktuuri järgides. Erandina ei kohaldata seda niisuguste rahvusvaheliste võlainstrumentide suhtes, mis on emiteeritud registreeritud üleilmsete võlakirjadena enne 1. oktoobrit 2010;

c)

individuaalsete võlakirjade kujul olevad rahvusvahelised võlainstrumendid ei ole kõlblikud, kui neid ei kasutatud individuaalse võlakirja kujul enne 1. oktoobrit 2010.“.

16)

Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõlblikkustingimuseks on, et võlainstrumendid peavad olema elektrooniliselt ülekantavad ning neid tuleb hoida ja arveldada rahaühikuna eurot kasutavates liikmesriikide keskpangas avatud kontol või kõlblikus väärtpaberiarveldussüsteemis nii, et tagatise seadmise ja realiseerimise suhtes kehtivad rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi õigusnormid.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   Kui võlainstrumentide kasutamisega kaasnevad riigisisesed või piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused, peab asjaomaseid teenuseid pakkuma kolmepoolne agent, mis on saanud positiivse hinnangu vastavalt EKP veebilehel avaldatud eurosüsteemi standarditele kolmepoolsete agentide kasutamiseks eurosüsteemi krediidioperatsioonides.“;

c)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui vara ei ole hoiul samas väärtpaberite keskdepositooriumis, kus see on emiteeritud, peavad nende kahe väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavad väärtpaberiarveldussüsteemid olema ühendatud kõlbliku ühendusega vastavalt artiklile 150.“.

17)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Võlainstrumendid on kõlblikud, kui nende emitendiks või garandiks on liikmesriikide keskpangad, avaliku sektori asutused, krediidiasutused, finantsinstitutsioonid, mittefinantsettevõtted (v.a krediidiasutused), mitmepoolsed arengupangad või rahvusvahelised organisatsioonid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Võlainstrumendid, mille emitendiks või garandiks on investeerimisfond, ei ole kõlblikud.“.

18)

Artikli 70 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Võlainstrumendid on kõlblikud, kui need on emiteerinud Euroopa Majanduspiirkonnas või EMP-välises G10 riigis asutatud emitent, kusjuures võetakse arvesse käesoleva artikli lõigetes 3–6 ja artikli 81a lõikes 4 sätestatud erandeid. Enam kui ühe emitendiga turukõlblike varade puhul kohaldatakse nõuet igale emitendile.“.

19)

Artikli 73 lõike 1 punkt b jäetakse välja.

20)

Artikli 73 lõige 6 jäetakse välja.

21)

Artikkel 81a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 81a

Teatavate krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentide kõlblikkuse kriteeriumid

1.   Erandina artiklist 64 ning eeldusel, et nad täidavad kõiki kõlblikkuskriteeriume, on tähtaja lõpuni kõlblikud järgmised artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud allutatud tagamata võlainstrumendid, kui need on emiteeritud enne 31. detsembrit 2018 ja nad ei ole allutatud lepinguliselt vastavalt lõikele 2 ega struktuurselt vastavalt lõikele 3:

—

Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) (*8) artiklis 2 määratletud tunnustatud asutuse emiteeritud võlainstrumendid;

—

võlainstrumendid, millele maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on andnud garantii, mis vastab artikli 114 lõigetes 1–4 ja artiklis 115 sätestatud nõuetele.

2.   Lepinguline allutatus lõike 1 tähenduses põhineb tagamata võlainstrumendi tingimustel, sõltumata sellest, kas allutatus on õigusaktiga määratletud.

3.   Valdusettevõtete, sealhulgas vahepealsete valdusettevõtete emiteeritud tagamata võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL üle võtvat riigisisest akti või samalaadset saneerimis- ja likvideerimisraamistikku, ei ole kõlblikud.

4.   Artikli 141 lõikes 3 osutatud krediidiasutuste, investeerimisühingute või nendega märkimisväärselt seotud üksuste tagamata võlainstrumendid, mis ei ole artikli 70 lõikes 4 osutatud mitmepoolsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide emiteeritud tagamata võlainstrumendid, peavad olema emiteeritud liidus asutatud emitendi poolt.

5.   Tagamata võlainstrumendid, mis olid kõlblikud enne 16. aprilli 2018, aga ei vasta käesolevas artiklis sätestatud kõlblikkusnõuetele, loetakse kõlblikeks kuni 31. detsembrini 2018, kui nad vastavad kõikidele muudele turukõlblike varade kõlblikkuskriteeriumidele.

(*8)  Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/774 avaliku sektori vara järelturult ostmise kava kohta (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).“."

22)

Artikli 84 punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

kui ei ole ühegi reitinguagentuuri emissioonireitingut või kui kaetud võlakirjade puhul ei ole ühtegi IXb lisa nõuetele vastavat emissioonireitingut, võib eurosüsteem arvesse võtta reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingu. Kui sama emissiooni kohta on antud mitu reitinguagentuuri emitendi- ja/või garandireitingut, võtab eurosüsteem arvesse nende reitingute hulgast paremuselt esimese;“.

23)

Artiklit 87 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui võlainstrumentide emitent või garant on piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses avaliku sektori asutus (edaspidi kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutus) liikmesriigis, mille rahaühik on euro, annab eurosüsteem krediidikvaliteedi hinnangu järgmiste reeglite kohaselt:

a)

kui emitendid või garandid on piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida käsitletakse määruses (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikes 2 või artikli 116 lõikes 4 sätestatud kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt selle keskvalitsusega, mille jurisdiktsioonis nad asuvad: nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis vastab parimale tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireitingule selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

b)

kui emitendid või garandid on punktis a nimetamata piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused või kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, siis nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumentidele antakse krediidikvaliteedi aste, mis on ühe astme võrra madalam kui parim tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidireiting selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad;

c)

kui emitendid või garandid on artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, millele ei ole punktis a ega b viidatud, ei tuletata kaudset krediidikvaliteedi hinnangut ja nende üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente käsitletakse kui erasektori üksuste emiteeritud või garanteeritud võlainstrumente.“;

b)

tabel 9 asendatakse järgmisega:

„Tabel 9

Kaudsed krediidikvaliteedi hinnangud emitentide või garantide kohta, kui puudub reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

 

Emitendi või garandi liigitamine vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (*9)

Eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus tuletatud kaudne krediidikvaliteedi hinnang vastavasse klassi kuuluva emitendi või garandi kohta

Klass 1

Piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused, mida pädevad ametiasutused kohtlevad kapitalinõuete kohaldamisel samaväärselt keskvalitsusega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõikele 2 ja artikli 116 lõikele 4

Sama, mis asukohariigi keskvalitsusele antud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnang

Klass 2

Muud piirkondlikud valitsused, kohalikud omavalitsused ja kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

Krediidikvaliteedi hinnang, mis on ühe krediidikvaliteedi astme (*10) võrra madalam reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangust selle keskvalitsuse kohta, mille jurisdiktsioonis need üksused asuvad

Klass 3

Artikli 2 punktis 75 määratletud avaliku sektori asutused, mis ei ole kapitalinõuete määruse avaliku sektori asutused

Koheldakse nagu erasektori emitente või võlgnikke

24)

Artikkel 90 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 90

Krediidinõuete põhiosa ja kupongid

Selleks, et krediidinõudeid loetaks kõlblikuks, peavad nad kuni lõpliku lunastamiseni vastama järgmistele nõuetele:

a)

fikseeritud, tingimusteta põhisumma ja

b)

intressimäär, millega ei kaasne negatiivne rahavoog, kusjuures intressimäär peab olema üks järgmistest:

i)

„nullkupong“,

ii)

kindlaksmääratud;

iii)

ujuv, st seotud teise viiteintressiga või järgmise struktuuriga: kupongimäär = viiteintressimäär ± x, kus f ≤ kupongimäär ≤ c ning kus:

—

viiteintressimäär on mis tahes konkreetsel ajahetkel ainult üks järgmistest:

—

rahaturu euro viiteintress, st Euribor, Libor vms;

—

intressimäära vahetuslepingus sätestatud intress, st CMS, EIISDA, EUSA;

—

kuni üheaastase tähtajaga euroala riigivõlakirja tootlus või mitme euroala riigivõlakirja indeks;

—

f (floor ehk alampiir) ja c (ceiling ehk ülempiir) on kas emissiooni käigus varem määratletud või vastavalt emissiooni tingimustele aja jooksul muutuv suurus. Marginaal x võib krediidinõude tähtaja jooksul varieeruda.“

25)

Artikli 138 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

turukõlbmatud eluasemehüpoteekväärtpaberid;“;

b)

lisatakse järgmine punkt d:

„d)

enne 1. maid 2015 emiteeritud multi-cédula'd, mille aluseks olev cédula vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõigetes 1–3 ja lõikes 6 sätestatud kriteeriumidele.“.

26)

Artiklis 139 lisatakse lõiked 3 ja 4 järgmiselt:

„3.   Juhul, kui ilmneb vajadus kontrollida vastavust lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele, st kaetud võlakirjade puhul, kui kohaldatav õigus või prospekt ei välista lõike 1 punktis b osutatud võlainstrumentide võtmist tagatiste kogumi hulka ning kui emitent või emitendiga märkimisväärselt seotud üksus on sellised võlainstrumendid emiteerinud, võib RKP võtta järgmisi meetmeid, et teha pistelisi kontrolle vastavuse tagamiseks lõike 1 punktiga b.

a)

RKP võib nõuda korrapäraseid seirearuandeid, mis annavad ülevaate kaetud võlakirjade tagatiste kogumisse võetud varadest.

b)

Kui seirearuandes toodud andmetest kontrolli tegemiseks ei piisa, võib RKP nõuda lõike 1 punktis b sätestatud nõuetega võimalikus vastuolus olevaid kaetud võlakirju mobiliseerivalt osapoolest omakäelist kinnitust ja tõendust, et kaetud võlakirjade tagatiste kogumisse ei ole võetud mobiliseeriva osapoole või osapoolega märkimisväärselt seotud üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, millele on antud valitsuse garantii ja mis on vastuolus lõike 1 punktis b sätestatud nõuetega kaetud võlakirjade mobiliseerimise kohta. Asjaomase kinnituse peab allkirjastama osapoole tegevjuht või muu sama taseme juht või tema volitatud esindaja.

c)

RKP võib igal aastal nõuda lõike 1 punktis b sätestatud nõuetega võimalikus vastuolus olevaid kaetud võlakirju mobiliseerivalt osapoolelt välisaudiitori või tagatiste kogumi järelevalve teostaja ex post kinnitust, et kaetud võlakirjade tagatiste kogumisse ei ole võetud mobiliseeriva osapoole või osapoolega märkimisväärselt seotud üksuse emiteeritud tagamata pangavõlakirju, millele on antud valitsuse garantii ja mis on vastuolus lõike 1 punktis b sätestatud nõuetega kaetud võlakirjade mobiliseerimise kohta.

4.   Kui osapool ei esita RKP nõudmisel asjaomast kinnitust või tõendust vastavalt lõikele 3, on kaetud võlakirja tagatisena mobiliseerimine osapoole poolt vastavalt lõikele 1 keelatud.“.

27)

Artikkel 141 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 141

Krediidiasutuste ja nendega märkimisväärselt seotud üksuste emiteeritud tagamata võlainstrumentidele kohaldatavad piirangud

1.   Osapool ei tohi tagatiseks esitada ega tagatisena kasutada krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagamata võlainstrumente, kui asjaomase krediidiasutuse või sellega märkimisväärselt seotud muu üksuse emiteeritud tagatise väärtus ületab 2,5 % selle osapoole poolt tagatisena kasutatava vara koguväärtusest pärast väärtuskärbet. Nimetatud künnist ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kui selliste varade väärtus ei ületa pärast kohaldatavat väärtuskärbet 50 miljonit eurot;

b)

kui maksustamisõigusega avaliku sektori üksus on sellistele varadele andnud garantii, mis vastab artiklis 114 sätestatud nõuetele, või

c)

kui sellised varad on emiteerinud artikli 2 punktis 2 määratletud asutus, mitmepoolne arengupank või rahvusvaheline organisatsioon.

2.   Kui tagamata võlainstrumente emiteeriva kahe või enama emitendi vahel tekib märkimisväärne seos või nad ühinevad, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud lävendit märkimisväärse seose tekkimise või ühinemise kuupäevast alates kuue kuu pärast.

3.   Käesolevas artiklis kasutatakse mõistet „märkimisväärne seos“ emitendi ja muu üksuse vahel artiklis 138 mõistele „märkimisväärne seos“ osapoole ja muu üksuse vahel omistatud tähenduses.“.

28)

Artiklit 148 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

turukõlblikke varasid mobiliseeritakse järgmiselt: i) kõlblike ühenduste kaudu; ii) keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku asjakohaseid menetlusi rakendades; iii) kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga, ja“;

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Osapooled teevad kõlblike varade ülekandeid kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontode kaudu.“;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Osapool, kellel ei ole RKP depookontot või kõlbliku väärtpaberiarveldussüsteemi väärtpaberiarvelduskontot, võib tehinguid arveldada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberiarvelduskonto või depookonto kaudu.“;

29)

Artikkel 150 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 150

Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised kõlblikud ühendused

1.   Lisaks keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikule võib turukõlblike varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada kõlblikke ühendusi. EKP avaldab kõlblike ühenduste loetelu oma veebilehel.

2.   Kõlbliku ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi krediidioperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel.

3.   Eeskirjad kõlblike ühenduste kasutamiseks on toodud VI lisas.“.

30)

Artikkel 151 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 151

Kõlblike ühenduste kasutamine koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga

1.   Osapooled võivad kasutada kõlblikke ühendusi koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga, et piiriüleselt mobiliseerida kõlblikud turukõlblikud varad.

2.   Väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste kasutamisel koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga peavad osapooled hoidma emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud varasid investori väärtpaberiarveldussüsteemis asuval kontol otse või kontohalduri kaudu.

3.   Lõike 2 kohaselt mobiliseeritud varasid võib emiteerida eurosüsteemi poolt VIa lisas sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele vastav euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem, kui emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi ja investori väärtpaberiarveldussüsteemi vahel on kõlblik ühendus.

4.   Eeskirjad kõlblike ühenduste kasutamiseks koos keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga on toodud VI lisas.“.

31)

Artikli 152 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku (sealhulgas kõlblike ühendustega keskpankadevahelist piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku) võib kasutada kolmepoolsete tagatiste haldamise teenuste piiriülese kasutamise alusena. RKP, kes pakub kolmepoolset tagatise haldamise teenust piiriüleseks kasutamiseks eurosüsteemis, osaleb kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülesel kasutamisel ja tegutseb nende RKPde korrespondendina, kellelt osapooled on taotlenud kolmepoolse tagatise haldamise teenuse piiriülest kasutamist eurosüsteemi krediidioperatsioonides.

Kolmepoolset tagatise haldamise teenust piiriülese kasutamise pakkumiseks eurosüsteemi poolt kooskõlas esimese lõiguga peab asjaomane kolmepoolne agent vastama eurosüsteemi poolt kehtestatud lisanõuetele vastavalt dokumendile „Correspondent central banking model (CCBM) – Procedures for Eurosystem counterparties“ (punkt 2.1.3, teine lõige).“.

32)

Artikli 156 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Kui osapool rikub artikli 154 lõike 1 punktis c sätestatud kohustust kahel korral 12 kuu jooksul ning iga rikkumise korral:

a)

määrati rahatrahv;

b)

tehti otsus rahatrahvi määramise kohta osapoolele teatavaks;

c)

aset leidnud rikkumised on ühte laadi,

peatab eurosüsteem osapoole osalemise kolmanda rikkumise korral alates esimesest likviidsust suurendavast avaturuoperatsioonist kohustusliku reservi hoidmisperioodil pärast peatamisest teavitamist.

Kui osapool jätkab rikkumist, peatatakse tema osalemine alates esimesest likviidsust suurendavast avaturuoperatsioonist kohustusliku reservi hoidmisperioodil pärast peatamisest teavitamist kuni 12 kuu möödumiseni viimasest rikkumisest osapoole poolt.

Seda 12 kuu pikkust ajavahemikku arvutatakse alates kuupäevast, mil osapoolt teavitati sanktsiooni kehtestamisest artikli 154 lõike 1 punktis c osutatud kohustuse rikkumise eest. Teist ja kolmandat rikkumist 12 kuu jooksul pärast teavitust võetakse arvesse.“.

33)

Artiklit 158 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3a asendatakse järgmisega:

„3a.   Eurosüsteem võib usaldatavusnõuete alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika operatsioonidele, kui nad suunavad eurosüsteemi likviidsust teisele üksusele, kes kuulub samasse kontserni (direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 26 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*11) artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses), kui likviidsust saab üksus, i) mis on kõlbmatu lõpetamises osalev üksus või ii) mille suhtes kohaldatakse valikulisi meetmeid usaldatavusnõuete alusel.

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“;"

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks teisi valikulisi meetmeid, piirab eurosüsteem usaldatavusnõuetele viidates osapoole juurdepääsu eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidele, kui asjaomased ametiasutused loevad neid „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks“ määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punktide a–d alusel või riigi sellise õigusakti alusel, millega rakendatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punkte a–d. See piirang vastab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide juurdepääsu tasemele hetkel, mil asjaomane osapool tunnistatakse „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks“. RKPd tagavad lepingute või õigusraamistiku abil, et juurdepääsupiirang on asjaomaste osapoolte suhtes automaatne ega vaja eraldi otsust ning et juurdepääsupiirang jõustub päeval pärast seda, mil asjaomased asutused hindasid asjaomase osapoole „maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks“. Piirangu kohaldamine ei sõltu muudest eurosüsteemi käsutuses olevatest valikulistest meetmetest.“.

34)

Artikli 159 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Eurosüsteem võib kõlblike turukõlblike varade loetelust välja arvata järgmised varad:

a)

varad, mille on emiteerinud või mille kaasemitendiks, haldajaks või garandiks on osapooled või üksused, mis on märkimisväärselt seotud osapooltega, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamist ja/või teisi meetmeid, mille liit on kehtestanud aluslepingu artikli 75 alusel või mille liikmesriik on kehtestanud nende vahendite kasutamise piiramiseks, ja/või

b)

varad, mille on emiteerinud või mille kaasemitendiks, haldajaks või garandiks on osapooled, või üksused, mis on märkimisväärselt seotud osapooltega, kelle kohta EKP nõukogu on vastu võtnud otsuse peatada, piirata või välistada nende juurdepääs eurosüsteemi avaturuoperatsioonidele või püsivõimalustele.“.

35)

Artikli 166 lõige 4a asendatakse järgmisega:

„4a.   RKP jõustab lepingud või eeskirjad, mis tagavad, et asukohariigi RKP-l on igal ajal õigus määrata rahatrahv, kui osapool tähtaegselt või muu sissenõutavaks muutumise korral ei tagasta või ei maksa osaliselt või täielikult mis tahes krediidisummat või tagasiostuhinda või ei kanna üle ostetud vara, kui artikli 166 lõikes 2 ei ole selle eest õiguskaitsevahendit ette nähtud. Rahatrahv arvutatakse vastavalt käesoleva suunise VII lisa III osale, võttes arvesse rahasummat, mida osapool ei suuda maksta või tagastada, või varasid, mida osapool ei suuda üle kanda, ning nende kalendripäevade arvu, mille jooksul osapool ei maksnud, tagastanud ega kandnud üle.“.

36)

lisatakse uus VIa lisa ning VII, VIII ja IXa lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse RKPdele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   RKPd liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmeid, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks, ja kohaldavad neid alates 16. aprillist 2018, välja arvatud artikli 1 punkt 24, mille osas nad võtavad ja kohaldavad meetmeid alates 1. oktoobrist 2018. Nad teatavad EKP-le nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest 16. märtsiks 2018, välja arvatud artikli 1 punktiga 24 seotud dokumentidest ja vahenditest, millest nad teavitavad 3. septembriks 2018.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 7. veebruar 2018

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2014. aasta suunis (EL) 2015/510 eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(*4)  Vastavalt artikli 7 lõike 2 punktidele b ja c ning artikli 7 lõigetele 3 ja 4.

(*5)  Vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile c, artikli 10 lõike 4 punktile c, artikli 11 lõike 5 punktile c ja artikli 12 lõike 6 punktile c.

(*6)  Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c, artikli 10 lõike 4 punktile c ja artikli 13 lõike 5 punktile d.

(*7)  Vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile c ja artikli 14 lõike 3 punktile c.“.

(*9)  Suunise ingliskeelses versioonis on käesolevas tabelis määrusele (EL) nr 575/2013 viidates kasutatud ka lühendit CRR.

(*10)  Teave krediidikvaliteedi astmete kohta on avaldatud EKP veebisaidil.“.

LISA

1.

Lisatakse järgmine VIa lisa:

„

VIa LISA

KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISTE ÜHENDUSTE KASUTAMISEKS EUROSÜSTEEMI KREDIIDIOPERATSIOONIDES

I.   VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE JA VÄÄRTPABERIARVELDUSSÜSTEEMIDE VAHELISTE ÜHENDUSTE KÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

1.

Eurosüsteem hindab eurot rahaühikuna kasutavas liikmesriigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumi, riigi keskpanga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (1) artikli 1 lõikes 4 sätestatud avaliku sektori asutuse (edaspidi „väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja“) käitatava väärtpaberiarveldussüsteemi kõlblikkust järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja vastab määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud väärtpaberite keskdepositooriumi tegevusloa nõuetele ja

b)

RKP liikmesriigis, kus asjaomast väärtpaberiarveldussüsteemi käitatakse, on euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga sõlminud asjakohase lepingu või muu kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid.

Kui euroala väärtpaberite keskdepositoorium ei ole läbinud määruse (EL) nr 909/2014 III jaotises sätestatud tegevusloa menetlust, siis punkte a ja b ei kohaldata. Sellisel juhul peab väärtpaberite keskdepositooriumi käitatav väärtpaberiarveldussüsteem saama positiivse hinnangu vastavalt dokumendile „Framework for the assessment of securities settlement systems and links to determine their eligibility for use in Eurosystem credit operations“, jaanuar 2014, mis avaldatakse EKP veebilehel.

2.

Eurosüsteem otsustab otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)

otseühendus (releeühenduse puhul iga selle aluseks olev otseühendus) vastab määruse (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele;

b)

RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on asutatud, on sõlminud euroala väärtpaberiarveldussüsteemiga asjakohase lepingu või muu kokkuleppe, mis hõlmab II osas sätestatud eurosüsteemi nõudeid;

c)

eurosüsteem loeb kõlblikuks ühendusse kaasatud investori väärtpaberiarveldussüsteemi, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi.

Kui väärtpaberiarveldussüsteemi käitav väärtpaberite keskdepositoorium ei ole läbinud määruse (EL) nr 909/2014 III jaotises sätestatud tegevusloa menetlust, siis punkte a–c ei kohaldata. Sellisel juhul peavad väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavad väärtpaberiarveldussüsteemi ühendused saama positiivse hinnangu vastavalt dokumendile „Framework for the assessment of securities settlement systems and links to determine their eligibility for use in Eurosystem credit operations“, jaanuar 2014.

3.

Enne ühe või enama väärtpaberiarveldussüsteemi (mida käitavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) eurot rahaühikuna mitte kasutavas riigis asutatud väärtpaberite keskdepositooriumid või EMP eurot rahaühikuna mitte kasutava riigi RKP või avaliku sektori asutus (edaspidi „euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja“ ja „euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem“)) otseühenduse või releeühenduse kõlblikkuse hindamist teeb eurosüsteem ärianalüüsi, mis arvestab muu hulgas nende väärtpaberiarveldussüsteemide emiteeritud või neis hoitavaid kõlblikke varasid.

4.

Ärianalüüsi positiivse tulemuse korral hindab eurosüsteem euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemi hõlmava ühenduse kõlblikkust järgmiste kriteeriumide alusel.

a)

Ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemide euroalavälised EMP käitajad ja ühendus ise vastavad määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele.

b)

Otseühenduse puhul on RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga sõlminud asjakohase lepingu või muu kokkuleppe. Nimetatud leping või kokkulepe peab sätestama euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses.

Releeühenduse puhul peab iga ühenduse aluseks olev otseühendus, kus euroalaväline EMP väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, vastama punkti b esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele. Releeühenduse korral, kus nii vahendaja väärtpaberiarveldussüsteem kui ka emitendi väärtpaberiarveldussüsteem on euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteemid, peab RKP liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, investori väärtpaberiarveldussüsteemi euroala käitajaga sõlmima asjakohase lepingu või muu kokkuleppe. Nimetatud leping või muu kokkulepe peab sätestama mitte üksnes euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses, vaid ka vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitaja kohustuse rakendada II osa sätteid emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi euroalavälise EMP käitajaga sõlmitud õiguslikus korralduses.

c)

Eurosüsteem käsitab kõlblikuna kõiki ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteeme.

d)

RKP euroalavälises EMP riigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, edastab andmed riigisisesel vastuvõetaval turul kaubeldavate kõlblike varade kohta eurosüsteemi poolt otsustatud viisi.

Punkte a–d ei kohaldata, kui lõpule viimata on määruse (EL) nr 909/2014 III jaotises sätestatud tegevusloa menetlus mis tahes väärtpaberite keskdepositooriumide osas, kes käitavad ühendust puudutavat investori väärtpaberiarveldussüsteemi, vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi või emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi. Sellisel juhul peavad väärtpaberite keskdepositooriumi käitatavad väärtpaberiarveldussüsteemi ühendused saama positiivse hinnangu vastavalt dokumendile „Framework for the assessment of securities settlement systems and links to determine their eligibility for use in Eurosystem credit operations“, jaanuar 2014.

II.   EUROSÜSTEEMI NÕUDED

1.

Õiguskindluse tagamiseks peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja vastama RKP nõuetele liikmesriigis, kus asjaomane väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb, siduva õigusliku dokumendi alusel (kas nõuetekohaselt täidetud leping, viide asjaomase väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja kohustuslikele tingimustele vms), mille kohaselt:

a)

väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja käitatavas väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavate väärtpaberite, sealhulgas väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja käitatavate ühenduste kaudu (ühendatud väärtpaberiarveldussüsteemi käitajate hallatavatel kontodel) hoitavate väärtpaberite omandiõigust reguleerib EMP riigi õigus;

b)

väärtpaberiarveldussüsteemi osalejate omandiõigus väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et väärtpaberiarveldussüsteemi osalejad ei ole avatud väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

c)

kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, siis ühendusega hõlmatud investori väärtpaberiarveldussüsteemi omandiõigus emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et investori väärtpaberiarveldussüsteem ja selle osalejad ei oleks avatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

d)

kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina, siis investori väärtpaberiarveldussüsteemi omandiõigus ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on selge ja üheselt mõistetav ning tagab, et investori väärtpaberiarveldussüsteem ja selle osalejad ei oleks avatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteem käitaja võimaliku maksejõuetusega seotud riskile;

e)

RKP õigust väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele ei koorma kinnipidamisõigus või muu kohaldatavas õiguses või lepingulises raamistikus sätestatud meede;

f)

väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavate väärtpaberite puudujäägi korvamise kord on selge ja üheselt mõistetav, eelkõige i) väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja, ii) väärtpaberite hoidmisel osaleva kolmanda osapoole või iii) ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi maksejõuetuse korral;

g)

väärtpaberiarveldussüsteemi õigusraamistiku kohaselt väärtpaberite nõudmisel järgitav kord on selge ja üheselt mõistetav, sh ühendusega hõlmatud emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi osas täidetavad formaalsed nõuded juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina.

2.

Juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb investori väärtpaberiarveldussüsteemina, peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja tagama, et ühenduste kaudu tehtavad väärtpaberiülekanded oleksid lõplikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (2) tähenduses, st neid väärtpaberiülekandeid ei ole võimalik tühistada, tagasi võtta, kehtetuks tunnistada või muul moel annulleerida.

3.

Juhul kui väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb emitendi väärtpaberiarveldussüsteemina, peab väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja tagama, et see ei kasutaks kolmandast osapoolest asutust (nt panka vm osapoolt, kes ei ole väärtpaberiarveldussüsteem, mis tegutseb emitendi ja emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi vahelise vahendajana), või väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja peab tagama, et väärtpaberiarveldussüsteemil on otseühendus või releeühendus väärtpaberiarveldussüsteemiga, millel on vastav (unikaalne ja otsene) suhe.

4.

Selleks, et väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi ühendusi oleks võimalik kasutada keskpangatehingute arveldamiseks, peavad olema tagatud tehnilised võimalused päevasiseseks ülekanne-makse-vastu arveldamiseks keskpangarahas või päevasiseseks makseta arveldamiseks, mis võib olla reaalajalise brutoarvelduse või päevasisese lõplikkusega pakiviisilise töötlemise vormis. Tänu TARGET2-Securities'i arveldusvõimalustele loetakse see nõue täidetuks otseühenduste ja releeühenduste puhul, kus kõik ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid on integreeritud TARGET2-Securities'i süsteemi.

5.

Tööaeg ja tööpäevad:

a)

väärtpaberiarveldussüsteem ja selle ühendused peavad võimaldama arveldusteenuseid kõikidel TARGET2 tööpäevadel;

b)

väärtpaberiarveldussüsteem peab töötama päevase töötlemise ajal vastavalt suunise EKP/2012/27 (3) II lisa V liitele;

c)

otseühenduses või releeühenduses osalevad väärtpaberiarveldussüsteemid peavad võimaldama osalejatel anda juhiseid samal päeval toimuvateks ülekanne-makse-vastu arveldusteks emitendi ja/või vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi (vastavalt vajadusele) kaudu investori väärtpaberiarveldussüsteemi vähemalt kuni kl 15.30-ni Kesk-Euroopa aja järgi (4);

d)

otseühenduses või releeühenduses osalevad väärtpaberiarveldussüsteemid peavad võimaldama osalejatel anda juhiseid samal päeval toimuvateks makseta arveldusteks emitendi või vahendaja väärtpaberiarveldussüsteemi (vastavalt vajadusele) kaudu investori väärtpaberiarveldussüsteemi vähemalt kuni kl 16.00-ni Kesk-Euroopa aja järgi;

e)

väärtpaberiarveldussüsteemid peavad tagama, et punktides b kuni d määratletud tööaega on eriolukorras võimalik pikendada.

Tänu TARGET2-Securities'i arveldusvõimalustele loetakse need nõuded täidetuks TARGET2-Securities'i süsteemi integreeritud väärtpaberiarveldussüsteemide puhul ning otseühenduste ja releeühenduste puhul, kus kõik ühendusega hõlmatud väärtpaberiarveldussüsteemid on integreeritud TARGET2-Securities'i süsteemi.

III.   TAOTLUSTE MENETLEMINE

1.

Euroala väärtpaberiarveldussüsteemi käitajad, kes soovivad, et nende teenuseid kasutatakse eurosüsteemi krediidioperatsioonide teostamisel, peaksid esitama kõlblikkuse hindamise taotluse RKP-le liikmesriigis, kus väärtpaberiarveldussüsteem on asutatud.

2.

Ühenduste puhul, kuhu on hõlmatud euroalavälise EMP väärtpaberiarveldussüsteem, peaks investori väärtpaberiarveldussüsteemi käitaja esitama kõlblikkuse hindamise taotuse RKP-le liikmesriigis, kus investori väärtpaberiarveldussüsteem tegutseb.

3.

Eurosüsteemil on õigus taotlus tagasi lükata ning juhul, kui väärtpaberiarveldussüsteem või ühendus on kõlblikuks tunnistatud, kõlblikkus peatada või tagasi võtta, kui:

a)

I osas sätestatud kõlblikkuskriteerium või -kriteeriumid on täitmata;

b)

väärtpaberiarveldussüsteemi või ühenduse kasutamine võib mõjutada eurosüsteemi krediidioperatsioonide turvalisust või tulemuslikkust ning tekitada eurosüsteemile finantskahju riski, või kui seda käsitletakse usaldatavusnõuete alusel muul viisil riski tekitavana.

4.

Eurosüsteem teavitab kõlblikkuse hindamise taotluse esitanud väärtpaberiarveldussüsteemi käitajat oma otsusest väärtpaberiarveldussüsteemi või ühenduse kõlblikkuse kohta. Negatiivset otsust peab eurosüsteem põhjendama.

5.

Väärtpaberiarveldussüsteemi või ühendust võib eurosüsteemi krediidioperatsioonideks kasutada pärast seda, kui see on avaldatud eurosüsteemi kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide ja kõlblike ühenduste nimekirjas EKP veebilehel.
“.

2.

VII lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE SANKTSIOONIDE NING SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE“.

3.

VII lisa I osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„I.   

VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE“.

4.

VII lisa II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

„II.   

VIIENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE MUUDE SANKTSIOONIDE ARVUTAMINE“.

5.

Lisatakse järgmine VII lisa III osa:

„III.   SEITSMENDA OSA ALUSEL KOHALDATAVATE RAHATRAHVIDE ARVUTAMINE

1.

RKP arvutab rahatrahvi artikli 166 lõikes 4a kohaselt järgmiselt:

a)

artikli 166 lõikes 4a sätestatud kohustuse rikkumise korral arvutatakse rahatrahv vastavalt rikkumise alguskuupäeval kehtinud laenamise püsivõimaluse intressimäärale, millele lisatakse 2,5 protsendipunkti;

b)

rahatrahvi arvutamisel kohaldatakse punktis a sätestatud trahvimäära sularaha summale, mida osapool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtusele, ning see korrutatakse koefitsiendiga X/360, kus X on kalendripäevade arv, mis saab olla maksimaalselt seitse, mille jooksul osapool ei suutnud i) tagasi kanda või maksta krediiti, maksta tagasiostu hinda või teha muud sularahamakset või ii) anda vara üle selle aegumisel või vastavalt lepingule või eeskirjadele.

2.

Rahatrahvi arvutamiseks vastavalt lõike 1 punktidele a ja b kasutatakse järgmist valemit:

[EUR [sularaha summa, mida osapool ei suutnud tagasi kanda või maksta, või üle andmata jäänud varade väärtus] * (kohaldatav laenamise püsivõimaluse intressimäär rikkumise alguspäeval + 2,5 protsendipunkti) * [X] / 360 (kus x on päevade arv, mille jooksul osapool ei teinud makset, tagasikannet või üleandmist) = EUR […]]“.

6.

VIII lisa II osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Puuduvate andmetega väljade jaoks saab laenuandmete vormil kasutada kuut puuduvate andmete väärtust (andmed puuduvad, no data, ND), mis tuleb täita alati, kui konkreetseid andmeid ei saa laenuandmete vormil esitada.

Tabel 1

ND väärtuste selgitus

Väärtus „andmed puuduvad“

Selgitus

ND1

Andmeid ei koguta, kuna see ei ole laenuandmise tingimustega nõutav

ND2

Andmeid kogutakse protsessis, kuid ei sisestata aruandlussüsteemi lõpetamisel

ND3

Andmeid kogutakse protsessis, kuid need sisestatakse muus aruandlussüsteemis

ND4

Andmeid kogutakse, kuid need muutuvad kättesaadavaks alates AAAA-KK

ND5

Ei ole asjakohane

ND6

Ei ole asjaomases õigussüsteemis kohaldatav“

7.

VIII lisa III osa punkti 1 alapunktis a asendatakse sõnad „ND1 kuni ND7“ sõnadega „ND1 kuni ND6“.

8.

VIII lisa III osa punktis 3 asendatakse sõnad „ND5, ND6 ja ND7“ sõnadega „ND5 ja ND6“.

9.

VIII lisa IV osa I jaotise punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

peab kehtestama ja käitama usaldusväärseid tehnoloogilisi süsteeme ja tegevuskontrolle, mis võimaldavad tal käidelda laenuandmeid viisil, mis toetab eurosüsteemi laenuandmete esitamise ja kättesaadavuse nõudeid seoses kõlblike varadega, mille suhtes kehtivad artiklis 78 ja käesolevas lisas määratled laenuandmete avalikustamise nõuded.

Eelkõige peab laenuandmete teabehoidla tehnoloogia võimaldama andmekasutajate juurdepääsu laenuandmetele, laenuandmete tulemusväärtustele ja andmete ajatemplile nii manuaalsete kui ka automaatsete protsesside kaudu, mis hõlmavad kõiki konkreetse laenuandmete teabehoidla kaudu esitatud laenuandmeid varaga tagatud väärtpaberitehingute kohta ning vajaduse korral mitme laenuandmefaili korraga allalaadimist.“.

10.

VIII lisa IV osa II jaotise punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Eurosüsteem kontrollib laenuandmete teabehoidla esitatud määramistaotluse alusel tema vastavust käesolevas suunises sätestatud nõuetele mõistliku aja jooksul (võimalusel 60 tööpäeva jooksul pärast punktis 3 osutatud teavitust). Läbivaatamise käigus võib eurosüsteem nõuda laenuandmete teabehoidlalt ühe või mitme reaalajas interaktiivse demonstratsiooni korraldamist koos eurosüsteemi personaliga, et näitlikustada laenuandmete teabehoidla tehnilist suutlikkust seoses nõuetega, mis on sätestatud käesoleva lisa IV osa I jaotise punktides 2 ja 3. Kui nõutakse sellise demonstratsiooni korraldamist, loetakse see taotlemismenetluse kohustuslikuks osaks. Demonstratsioon võib hõlmata ka testifailide kasutamist.“

11.

Lisatakse järgmine VIII lisa IV osa IIa jaotis:

„IIa.   Määramistaotluse terviklikkuseks nõutav miinimumteave

1.

Eurosüsteemi nõuetele vastamiseks avatud juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse kohta peab taotleja esitama järgmised andmed:

a)

täpsed juurdepääsukriteeriumid ja andmekasutajatele kehtestatud võimalikud juurdepääsupiirangud; mis tahes muudatused juurdepääsukriteeriumides ja andmekasutajate juurdepääsupiirangutes ning nende põhjused;

b)

põhimõttelised kinnitused või muu kirjalik menetluse ja kriteeriumide kirjeldus, mida kohaldatakse andmekasutajale konkreetsele laenuandmete failile juurdepääsu andmiseks, ning täpsustused nende kinnituste või kirjalike kirjelduste puhul diskrimineerimise vältimiseks võetud mis tahes tehniliste või menetluslike meetmete kohta.

2.

Eurosüsteemi nõuetele vastamiseks hõlmatuse osas peab taotleja esitama järgmised andmed:

a)

taotleja töötajate arv laenuandmete teabehoidmise valdkonnas, töötajate tehniline taust ja/või valdkonna jaoks eraldatud muud ressursid; töötajate tehnilise oskusteabe ja muude ressursside juhtimine ja hoidmine igapäevase tehnilise ja tegevusliku järjepidevuse tagamiseks, sõltumata töötajate ja ressursside voolavusest;

b)

ajakohastatud hõlmatuse statistika, sh teave selle kohta, kui palju eurosüsteemi tagatisoperatsioonideks kõlblikke varaga tagatud väärtpabereid taotleja hetkel hoiab, ning nende väärtpaberite liigitus rahavoogu tekitavate varade võlgniku geograafilise asukoha järgi ning artikli 73 lõikes 1 osutatud rahavoogu tekitavate varade liik. Juhul kui taotleja konkreetsel ajahetkel vastavat varaklassi ei hoia, esitatakse teave taotleja edasiste plaanide ja tehnilise võimekuse kohta hoida asjaomast varaklassi tulevikus;

c)

taotleja laenuandmete teabehoidla süsteemi tehniline käitamine, sh järgmiste asjaolude kirjeldus:

i)

kasutajaliidese kasutusjuhend, kus selgitatakse, kuidas laenuandmetele juurde pääseda, andmetest väljavõtteid teha ning andmeid esitada nii andmekasutaja kui ka andmeesitaja perspektiivist;

ii)

taotleja teabehoidla süsteemi tehniline ja talitlussuutlikkus, sh süsteemis hoitavate varaga tagatud väärtpaberitehingute arv (ning süsteemi laiendamise võimalused), ajalooliste varaga tagatud väärtpaberitehingute laenuandmete hoidmine ja juurdepääs andmekasutajatele, ning andmeesitaja poolt varaga tagatud väärtpaberitehingu kohta üles laaditavate laenuandmete piirangud;

iii)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus andmeesitajate poolt esitatavate andmete osas, st tehniline protsess, mille vahendusel andmeesitaja saab esitada laenuandmeid, ning selgitus selle kohta, kas tegemist on manuaalse või automaatse protsessiga, ja

iv)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus andmekasutajate poolt andmetest väljavõtete tegemise osas, st tehniline protsess, mille vahendusel andmekasutaja saab teha laenuandmete väljavõtteid, ning selgitus selle kohta, kas tegemist on manuaalse või automaatse protsessiga;

d)

tehniline kirjeldus järgmise kohta:

i)

andmeesitajate esitatud ja taotleja poolt laenuandmete esitamisel aktsepteeritavad failivormid (Excel, XML jne), sh kõikide failivormide elektrooniline koopia ning teave selle kohta, kas taotleja on andmeesitajatele võimaldanud vahendid laenuandmete konverteerimiseks taotleja poolt aktsepteeritavasse failivormi;

ii)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus taotleja süsteemi testimise ja valideerimise dokumentatsiooni osas, sh laenuandmete vastavusväärtuste arvutamine;

iii)

süsteemi ajakohastamise ja uuendamise sagedus ning süsteemi hooldamise ja testimise poliitika;

iv)

taotleja tehniline ja talitlussuutlikkus kohaneda eurosüsteemi laenuandmete vormide muudatustega, sh andmeväljade muutmise, lisamise või väljajätmisega;

v)

taotleja tehniline avariitaaste ja talitlusjärjepidevuse tagamise võimekus, eelkõige personaalse salvestusmahu ja andmevarunduse lahenduste rakendamise osas andmekeskuses ja serveri arhitektuuris;

vi)

taotleja tehnilise võimekuse kirjeldus laenuandmete sisekontrolli arhitektuuri kohta, sh andmesüsteemide kontrollimine ja andmete terviklikkus.

3.

Eurosüsteemi nõuete täitmiseks kohase valitsemisstruktuuri kohta peab taotleja esitama järgmised andmed:

a)

andmed juriidilise vormi kohta, sh põhikiri ja aktsionäride struktuur;

b)

andmed taotleja siseauditi menetluse kohta (asjakohastel juhtudel), sh auditi tegemise eest vastutavate isikute andmed, info selle kohta, kas tegemist on välise osapoole kinnitatud või majasiseselt tehtud audititega, ning huvide konflikti vältimise ja juhtimise kord;

c)

teave selle kohta, kuidas taotleja juhtimiskord vastab varaga tagatud väärtpaberi turuosaliste huvidele, eelkõige selle kohta, kas nõudele vastavuse tagamisel arvestatakse ka hinnastamist;

d)

kirjalik kinnitus selle kohta, et eurosüsteemile tagatakse jätkuv juurdepääs dokumentidele, mis on vajalikud taotleja juhtimisstruktuuri jätkuva kohasuse ja VI osa I jaotise punktis 4 sätestatud nõuetele vastavuse jätkuvuse kontrollimiseks.

4.

Taotleja peab esitama järgmise kirjelduse:

a)

kuidas taotleja arvutab andmekvaliteedi tulemusväärtuseid ning kuidas need avaldatakse taotleja teabehoidla süsteemis ning tehakse kättesaadavaks andmekasutajatele;

b)

taotleja tehtud andmekvaliteedi kontrollid, sh kehtestatud kord, kontrollide arv ja kontrollitud andmeväljade nimekiri;

c)

taotleja võimekus esitada aruandeid järjepidevuse ja täpsuse kontrollide kohta, st selle kohta, kuidas taotleja koostab aruandeid andmeesitajatele ja andmekasutajatele, taotleja platvormi suutlikkus koostada automaatseid ja tellitavaid aruandeid vastavalt andmekasutaja taotlusele ning taotleja platvormi võimekus saata andmekasutajatele ja andmeesitajatele automaatseid teavitusi (nt teavitused konkreetse tehingu osas üles laetud laenuandmete kohta).“.

12.

IXa lisa punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Jooksva hõlmavuse osas peavad reitinguagentuurid pakkuma (vähemalt kolmes varaklassis neljast: a) tagamata pangavõlakirjad, b) ettevõtlussektori võlakirjad, c) kaetud võlakirjad ja d) varaga tagatud väärtpaberid) vähemalt järgmist minimaalset hõlmavust:“.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(3)  5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(4)  Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

Top