19.6.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/72

---

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 673/2014,

2. juuni 2014,

lepituskomisjoni asutamise ja kodukorra kohta

(EKP/2014/26)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 25 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõike 5 kohaselt lahendab lepituskomisjon erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega EKP järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes.

(2)	Määruse (EL) nr 1024/2013 põhjenduse 73 kohaselt peaksid lepituskomisjoni moodustamine ja eelkõige selle koosseis tagama, et see lahendab erimeelsused tasakaalustatult liidu kui terviku huvides.

(3)	Lepituskomisjoni kodukord ei piira menetlust, mille alusel euroalaväline osalev liikmesriik teavitab EKPd oma põhjendatud erimeelsusest seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikega 7.

(4)	Kuna EKP järelevalvenõukogu aseesimees on ühtlasi EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liige, on ta parim valik lepituskomisjoni eesistuja kohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISSEJUHATAV PEATÜKK

Artikkel 1

Täiendav olemus

Käesolev määrus täiendab Euroopa Keskpanga kodukorda (2). Mõisted käesolevas määruses on samas tähenduses kui Euroopa Keskpanga kodukorras.

I PEATÜKK

LEPITUSKOMISJON

Artikkel 2

Asutamine

Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõikega 5 asutatakse käesolevaga lepituskomisjon.

Artikkel 3

Koosseis

1.   Lepituskomisjoni kulub üks liige igast liikmesriigist.

2.   EKP järelevalvenõukogu aseesimees, kes ei ole lepituskomisjoni liige, tegutseb lepituskomisjoni esimehena.

Artikkel 4

Liikmete ametisse nimetamine

1.   Iga osalev liikmesriik nimetab EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete hulgast ametisse ühe lepituskomisjoni liikme. Esimees aitab saavutada tasakaalu EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete vahel.

2.   Lepituskomisjoni liikmete volitused lõppevad, kui nad ei ole enam selle organi liikmed, kust neid ametisse nimetati.

3.   Lepituskomisjoni liikmena tegutsevad kõik liikmed liidu kui terviku huvides.

Artikkel 5

Lepituskomisjoni koosolekutel osalemine

1.   Lepituskomisjoni koosolekutel võivad osaleda ainult selle liikmed, esimees ja sekretär, v.a lõikes 2 toodud juhul.

2.   Lepituskomisjoni kutsel võivad lepituskomisjoni konkreetsel koosolekul osaleda eksperdid, kui nõutav on nende oskusteave.

Artikkel 6

Lepituskomisjoni koosolekud

1.   Lepituskomisjoni koosoleku võib esimees kokku kutsuda mis tahes tema poolt vajalikuks peetaval juhul.

2.   Lepituskomisjoni koosolekud toimuvad tavaliselt EKP ruumides.

3.   Esimehe taotlusel võivad lepituskomisjoni koosolekud toimuda telekonverentsi kaudu, v.a arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm liiget

4.   Lepituskomisjoni arutelude kokkuvõtted esitatakse liikmetele heakskiitmiseks järgmisel koosolekul või kirjalikus menetluses enne seda, pärast heakskiitmist allkirjastab need esimees. Need tehakse kättesaadavaks EKP nõukogule ja EKP järelevalvenõukogule.

5.   EKP järelevalvenõukogu sekretär tegutseb lepituskomisjoni sekretärina. Viimati nimetatud funktsioonis abistab ta lepituskomisjoni esimeest lepituskomisjoni ja juhtumikomisjoni koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekuprotokollide koostamise eest. Samuti abistab ta EKP nõukogu sekretäri EKP nõukogu koosolekute ettevalmistamisel seoses küsimustega, mida lepituskomisjon on arutanud, ning vastutab koosoleku protokolli vastava osa koostamise eest.

Artikkel 7

Hääletamine

1.   Lepituskomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on kahest kolmandikust liikmetest koosnev kvoorum. Kui kvoorumit ei ole, võib esimees kokku kutsuda erakorralise istungi, kus liikmed võivad otsuseid vastu võtta olenemata kvoorumist.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Lepituskomisjon teeb otsuseid oma liikmete lihthääleenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esiteks lepituskomisjoni pikima ametiajaga liikmel; kui kaks või enam liiget on võrdse ametiajaga, siis on otsustav hääl lepituskomisjoni vanimal liikmel.

3.   Lepituskomisjon hääletab esimehe taotlusel. Esimees algatab hääletusmenetluse kolme lepituskomisjoni liikme taotlusel.

4.   Esimehe taotlusel võib otsuseid teha ka kirjalikus menetluses.

II PEATÜKK

LEPITUS

Artikkel 8

Lepitustaotlus

1.   Kui asjaomastel osalevate liikmesriikide pädevatel asutustel on erimeelsusi seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule, võivad nad taotleda EKP järelevalvenõukogult viie päeva jooksul alates vastuväite (sh vastuväite põhjenduste) saamisest lepitust, et lahendada erimeelsused rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärke arvestaval viisil. Asjaomane pädev asutus peab selleks esitama EKP järelevalvenõukogule lepitustaotluse, osutades EKP nõukogu vastuväitele ja lisades lepitustaotluse põhjendused. Sekretariaat teatab lepitustaotlusest EKP järelevalvenõukogu liikmetele.

2.   Osaleva liikmesriigi muu asjaomane pädev asutus, keda sama vastuväide puudutab ja kellel on teistsugune arvamus, võib esitada teise lepitustaotluse või ühineda esimesega viie päeva jooksul alates esimese lepitustaotluse kohta teate saamisest ning selgitada oma seisukoha erinevust.

3.   EKP nõukogu vastuväite osas EKP järelevalvenõukogu otsusele toimub ainult üks lepitus.

4.   Osalevate euroalaväliste liikmesriikide pädevatel asutustel, kes on teatanud EKP-le oma põhjendatud erimeelsusest seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikega 7 ja Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 13g.4, ei ole õigust taotleda lõikes 1 osutatud lepitust seoses EKP nõukogu sama vastuväitega.

5.   Kui osaleva liikmesriigi pädev asutus taotleb EKP järelevalvenõukogult lepitustaotluse tegemist viie päeva jooksul pärast vastuväite saamist, esitab EKP järelevalvenõukogu teate lepitustaotluse kohta EKP nõukogu sekretariaadile kümne päeva jooksul alates EKP nõukogu vastuväite saamisest. Lepitustaotluse teatele lisatakse EKP järelevalvenõukogu vastav otsuse eelnõu ja EKP nõukogu asjaomane vastuväide. Lepitustaotluse teatest teatatakse EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmetele.

6.   Kui osaleva euroalavälise liikmesriigi pädev asutus, kes on taotlenud lepitust seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas lõikega 1, teatab EKP-le oma põhjendatud erimeelsusest sama EKP nõukogu vastuväitega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõike 7 alusel, loetakse lepitustaotlus tagasivõetuks.

Artikkel 9

Juhtumikomisjon

1.   Pärast artikli 8 lõike 5 kohase teate registreerimist lepitustaotluse kohta edastab lepituskomisjoni esimees selle viivitamata lepituskomisjoni liikmetele.

2.   Iga lepitustaotluse kohta kooskõlas artikli 8 lõikega 5 esitatud teate osas moodustab lepituskomisjon viie tööpäeva jooksul pärast lepitustaotluse kohta esitatud teate registreerimist juhtumikomisjoni ja teavitab lepituskomisjoni liikmeid selle koosseisust.

3.   Juhtumikomisjon koosneb lepituskomisjoni esimehest, kes on juhtumikomisjoni esimees, ja neljast liikmest, kelle lepituskomisjon määrab oma liikmete hulgast. Lepituskomisjon püüab saavutada tasakaalu EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete vahel. Juhtumikomisjoni ei või kuuluda liige, kes on ametisse nimetatud osalevast liikmesriigist, mille pädev asutus on väljendanud erimeelsusi artikli 8 lõike 1 kohaselt, ega liige, kes on ametisse nimetatud osalevast liikmesriigist, mille pädev asutus on ühinenud lepitustaotlusega artikli 8 lõike 2 kohaselt.

4.   15 päeva jooksul pärast lepitustaotluse kohta esitatud teate saamist esitab juhtumikomisjon lepituskomisjoni esimehele arvamuse eelnõu, millele lisatakse analüüs lepitustaotluse vastuvõetavuse ja õigusliku põhjendatuse kohta. Kiireloomulistel juhtudel esitab juhtumikomisjon arvamuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab esimees.

5.   Esimees esitab arvamuse eelnõu viivitamata lepituskomisjonile ja kutsub kokku koosoleku.

III PEATÜKK

OTSUSTUSMENETLUS

Artikkel 10

Lepitus

1.   Lepituskomisjon arutab juhtumikomisjoni esitatud arvamuse eelnõud ning esitab arvamuse EKP järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule 20 päeva jooksul alates lepitustaotluse kohta teate saamisest. Kiireloomulistel juhtudel esitab lepituskomisjon arvamuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab esimees.

2.   Arvamus peab olema kirjalik ja põhistatud.

3.   Lepituskomisjoni arvamus ei ole EKP järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule siduv.

Artikkel 11

Uue otsuse eelnõu koostamine

1.   Pärast seda, kui lepituskomisjon on arvamuse esitanud, võib EKP järelevalvenõukogu, olles arvamust kaalunud, esitada EKP nõukogule uue otsuse eelnõu kümne tööpäeva jooksul alates lepituskomisjoni arvamuse esitamisest.

2.   Kiireloomulistel juhtudel võib EKP järelevalvenõukogu esitada uue otsuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab EKP järelevalvenõukogu esimees.

3.   Lepitustaotlust ei saa esitada EKP nõukogu vastuväitele seoses uue otsuse eelnõuga, mis on esitatud kooskõlas lõikega 2.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus ja ametisaladus

1.   Lepituskomisjoni arutelud on konfidentsiaalsed. EKP nõukogu võib anda EKP presidendile volituse avaldada nende arutelude järeldused.

2.   Lepituskomisjoni koostatud dokumendid on EKP dokumendid ning seega salastatakse ja töödeldakse neid kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 23.3.

Artikkel 13

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/257/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2004/2) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

---