EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014O0015-20191002
Guideline of the European Central Bank of 4 April 2014 on monetary and financial statistics (recast) (ECB/2014/15) (2014/810/EU)
Consolidated text: Euroopa Keskpanga suunis, 4. aprill 2014, rahandus- ja finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2014/15) (2014/810/EL)
Euroopa Keskpanga suunis, 4. aprill 2014, rahandus- ja finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2014/15) (2014/810/EL)
No longer in force
ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2014/810/2019-10-02
02014O0015 — ET — 02.10.2019 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS, 4. aprill 2014, rahandus- ja finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2014/15) (ELT L 340 26.11.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 93 |
82 |
9.4.2015 |
||
|
L 86 |
42 |
1.4.2016 |
||
|
L 26 |
1 |
31.1.2017 |
||
|
L 154 |
22 |
18.6.2018 |
||
|
L 232 |
1 |
6.9.2019 |
||
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
4. aprill 2014,
rahandus- ja finantsstatistika kohta
(uuesti sõnastatud)
(EKP/2014/15)
(2014/810/EL)
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Üldsäte
Käesoleva suunisega kehtestatakse RKPde kohustus esitada EKP-le rahandus- ja finantsstatistika.
2. Aruandlusvormid, standardid ja edastamise tähtajad
RKPd edastavad artiklites 3 kuni 26a osutatud valdkondade aruandluse kooskõlas vormidega II lisas ja elektroonilise aruandluse standarditega III lisas. Iga aasta septembri lõpuks teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.
3. Tagasivaateliste andmete aruandluse nõuded euro kasutusele võtmisel
Euro kasutuselevõtmisel kohaldatakse järgmisi reegleid:
a) Rahaloomeasutuste ja rahaturufondide bilansistatistika ning investeerimisfondide ja FVCde varade ja kohustuste statistika osas esitavad RKPd liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”) ja mis võtavad euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, EKP-le tagasivaatelised andmed kõikide vaatlusperioodide kohta alates Euroopa Liiduga liitumisest ning vähemalt kolme aasta kohta enne euroalaga liitumist. RKP kogub andmeid selliselt, nagu oleks asjaomane liikmesriik olnud euroala liige kõikidel vaatlusperioodidel. Selle nõude täitmiseks soovitatakse Euroopa Liiduga liituvate riikide RKPdel rakendada käesolevate andmekogumite nõudeid vastavalt euroalaväliste liikmesriikide vormidele.
b) Lisaks üldnõudele kohaldatakse rahaloomeasutuste bilansikirjete statistikale järgmisi nõudeid:
i) tagasivaatelised andmed esitatakse ka kolme aasta kohta enne liitumist Euroopa Liiduga, kui EKPga ei ole kokku lepitud teisiti;
ii) euroala liikmesriikide RKPd esitavad aruandluse seoses positsioonidega liikmesriikide suhtes, kes võtavad euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, kolme aasta kohta enne euroala laienemist, kui EKPga ei ole kokku lepitud teisiti. Seda põhimõtet kohaldatakse vaid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt esitatud bilansiseisude aruandlusele. Aruandlus on kohustuslik vaid bilansiseisude kohta, mis ületavad 50 miljonit eurot. Muus osas on aruandlus vabatahtlik.
c) väärtpaberite emissioonide osas peavad EKP-le edastatavad aegread algama bilansiseisude osas detsembrist 1989 ja finantsvoogude osas jaanuarist 1990.
d) maksete statistika osas võib viimast vaatlusaastat sisaldava viie aasta andmed esitada võimaluste piires.
▼M4 —————
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„andmeesitaja” ja „resident” – tähendus kattub määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletuga; |
|
2) |
„eurosüsteem” – euroala liikmesriikide RKPd ja EKP; |
|
3) |
„krediidiasutus” – tähendus kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletuga ( 1 ); |
|
4) |
„muud rahaloomeasutused” – rahaloomeasutused, v.a. keskpangad; |
|
5) |
„pensionifond (PF)” – määratlus Euroopa Keskpanga määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 1 punktis 1 ( 2 ). |
Artikkel 3
Rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika
1. Aruandluse ulatus
a)
Kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisas sätestatud skeemidega peavad RKPd koostama kaks iseseisvat agregeeritud brutosummana esitatavat bilanssi: üks agregeeritud bilanss RA allsektori „Keskpangad” ja üks agregeeritud bilanss allsektori „Muud RAd” kohta.
RKPd koostavad nõutava statistika oma bilansi alusel oma raamatupidamissüsteemi abil, kasutades EKP veebilehel avaldatud spetsiaalseid vastavustabeleid ( 3 ). Tabeleid täiendatakse koostöös RKPdega vastavalt vajadusele muutunud olukorra kajastamiseks, näiteks kooskõla tagamiseks täiendatud raamatupidamiseeskirjadega. EKP koostab statistika aruandluseks vajalikud andmed oma bilansi alusel, mis vastab RKPde bilansside alusel saadud andmetele.
RKPd koostavad nõutava statistika muude rahaloomeasutuste bilansside kohta, agregeerides bilansikirjete andmed, mis on kogutud residentidest iseseisvatelt rahaloomeasutustelt, v.a residentidest RKPd.
Nõuded hõlmavad kuulõpu ja kvartalilõpu bilansiseisu, kuu- ja kvartaliandmeid finantsvoogude korrigeerimise kohta ning kuu- ja kvartaliandmeid laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmise kohta. Bilanss koostatakse kuu/kvartali viimase kalendripäeva seisuga, olenemata sellest, kas pank on kohaliku püha tõttu suletud; kui see ei ole võimalik, kasutatakse viimase tööpäeva andmeid kooskõlas riigisiseste turu- või raamatupidamiseeskirjadega.
Kõik kirjed on kohustuslikud; määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 lahtrite suhtes, mis sisaldavad andmeid euroalaväliste liikmesriikide kohta, kohaldatakse teatud erisusi vastavalt lõikele 8. Tulenevalt ühtse kriisilahendusnõukogu asutamisest 2015. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 806/2014 ( 4 ) peavad RKPd tabeli 3 osas esitama lahtris „teatavad EL institutsioonid” ka positsioonid ühtse kriisilahendusnõukogu suhtes. Lisaks võivad RKPd määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa tabeli 5 nõuete osas, mis on kehtestatud andmete esitamiseks väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenude kohta, mida teenindavad rahaloomeasutused, laiendada aruandluse nõudeid ka muul viisil üleantud laenudele, mida teenindavad rahaloomeasutused. Kui see täiendav informatsioon ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa tabeliga 5, kuid on RKPdele kättesaadavad, siis esitatakse andmed käesoleva suunise II lisa 1. osa tabelis 4. Kui RKPdele on kättesaadavad andmed väärtpaberistatud või muul viisil üleantud laenude kohta, mida ei teeninda rahaloomeasutused (näiteks muudelt finantsvahendusettevõtetelt või finantsvahenduse abiettevõtetelt, mis tegutsevad laenu halduritena), esitatakse need andmed II lisa 1. osa tabelis 4. Kui RKPdele on kättesaadav statistiline teave arvestusliku kontsernikonto kohta, lisatakse see teave II lisa 1. osa tabelis 5.
RKPd esitavad bilansikirjete statistika kooskõlas II lisa 1. osaga.
b)
EKP arvutab tehingud erinevuse alusel kuulõpu bilansiseisudes, kõrvaldades mittetehingulise mõju järgmiste finantsvoogude korrigeerimisega:
i) ümberliigitus- ja muu korrigeerimine, mis hõlmab muutusi bilansiseisus tulenevalt muutustest rahaloomeasutuste kogumi koosseisus ja struktuuris, muutusi finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigitamises, muutusi statistilistes määratlustes ja aruandevigade (osalist) parandamist;
ii) hinnakõikumistest tulenev ümberhindluskorrigeerimine, mis hõlmab varade ja kohustuste hinna kõikumiste mõjust tulenevaid bilansiseisu muutusi ning kajastab ka laenude osalisest või täielikust mahakandmisest tulenevat mõju, ning vahetuskursside muutusi, mis tulenevad vahetuskursside mõjust välisvääringus nomineeritud varadele ja kohustustele.
RKPd esitavad EKP-le kuu- ja kvartaliandmed ümberliigituste ja muude korrigeerimiste kohta ja hinnakõikumistest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste kohta, mis on arvutatud kooskõlas IV lisaga. Vahetuskursside muutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised arvutab tavaliselt EKP, kuid juhul, kui RKPd on teinud täpsemad korrigeerimiste arvutused, võivad nad esitada otse EKP-le ka need andmed.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond esitavad EKP-le kuuaruandluse 15. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kuule, mille kohta andmeid esitatakse ning kvartaliaruandluse 28. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kvartalile, mille kohta andmed esitatakse.
3. Paranduste põhimõtted
RKPdel võib esineda vajadus parandada andmeid perioodi osas, mis eelnes jooksvale vaatlusperioodile. Lisaks võib esineda parandusi seoses eelneva perioodiga, näiteks seoses vigade, ümberliigitamise, aruandluskorra täiustamise või muuga. EKP võib teostada samaaegselt erakorralist ja korralist parandamist või võtta vastu otsuse erakorralise parandamise edasilükkamise kohta kuni rahaagregaatide kuise koostamise periood on möödunud.
Paranduste põhimõtted peavad olema kooskõlas EKP rahaloomeasutuste bilansistatistika koostamise juhendiga (Manual on MFI balance sheet statistics). Selleks et tagada kohane tasakaal rahandusstatistika kvaliteedi ja selle stabiilsuse vahel ning et suurendada kooskõla kuu- ja kvartaliaruandluse vahel, võib esitada kuuandmete erakorralisi parandusi koos kvartaliandmete esitamisega. Kui esitatakse parandatud kuuandmed, kuid riigi andmete koostamise raamistik ei võimalda vastavalt parandada kvartaliandmeid, peavad RKPd võimaluse korral tagama kooskõla kuu- ja kvartaliandmete vahel, näiteks prognooside abil.
4. Andmete sisemise vastavuse kontrollimine
Enne andmete edastamist EKP-le peavad RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond kontrollima andmete sisemist vastavust EKP poolt määratletavate ja hallatavate kontrollmeetmete põhjal.
5. Juurdearvestus
a)
Juhul kui RKPd teevad erandeid rahaturufondide osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 punktiga a, peavad RKPd tagama, et nende kogumaht riigi rahaturufondide bilansis ei ületa
i) 10 % igas euroala liikmesriigis, kus riigi rahaturufondide bilansimaht moodustab üle 15 % euroala rahaturufondide bilansi kogumahust;
ii) 30 % kõikides teistes euroala liikmesriikides, v.a need, kus riigi rahaturufondide bilansimaht moodustab alla 1 % euroala rahaturufondide bilansi kogumahust; sellisel juhul ei ole rahaturufondi liigitamisel lihtsustatud aruandlusega asutuseks mingeid konkreetseid piiranguid.
Juhul kui RKPd teevad erandeid rahaturufondide osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 punkti b alapunktidega i, ii või iv, peavad RKPd tagama, et iga kirje osas ei ületaks erandite kogumaht 5 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. RKPd võivad teha rahaturufondidele erandeid ka euroala kindlustusseltside sektori ja pensionifondide sektori varade ja kohustuste positsioonide andmete eraldi esitamise nõudest vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 punkti b alapunktile iii. RKPd esitavad eraldi andmed kindlustusseltside ja pensionifondide varade ja kohustuste kohta ning positsioonide kohta liikmesriigi asutuste ja muude euroala liikmesriikide residentidest asutuste kohta, ning võivad seejärel teha erandeid iga bloki suhtes, mille maht ei ületa 5 % riigi rahaturufondide bilansi kogumahust.
b)
Juhul kui RKPd teevad erandi väikeste rahaloomeasutuste osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 9, teevad RKPd juurdearvestuse, et saavutada EKP-le esitatavate bilansikirjete kuu- ja kvartaliandmete koostamisel 100 % hõlmatus. RKPd võivad valida 100 % hõlmatuse saamiseks juurdearvestuse viisi, kuid see peab vastama järgmistele miinimumstandarditele.
i) Kui jaotuste andmed puuduvad, tuletatakse prognoos, kohaldades lihtsustatud aruandlusega asutusi kõige paremini esindava tegeliku andmeid esitava üldkogumi alajaotuse suhtarvu järgmiselt:
— liikmesriikide keskpangad, kelle osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus on üle 2 %, määravad selle alajaotuse viisil, mille puhul alajaotusesse kuuluvate üksuste bilansi kogumaht ei ületa 35 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. Seda nõuet ei kohaldata, kui erand tehakse asutustele, kelle agregeeritud bilansi kogumaht on alla 1 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust;
— liikmesriikide keskpankadel, kelle osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus on alla 2 %, soovitatakse järgida sama korda. Kui sellega kaasnevad olulised kulud, võivad nende liikmesriikide RKPd selle asemel kohaldada tegelikul andmeid esitaval üldkogumil põhinevat suhtarvu;
ii) Punkti i rakendamisel võib nii lihtsustatud aruandlusega asutusi kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi alajaotust omakorda vastavalt asutuse liigile jaotada erinevateks rühmadeks, näiteks rahaturufondid või krediidiasutused;
iii) Kui kord aastas kogu vara aruandlust esitavate rahaturufondide osa liikmesriigi rahaturufondide bilansi kogumahus ületab 30 %, teevad RKPd rahaturufondide ja krediidiasutuste poolt eraldi esitatud andmete osas juurdearvestuse järgmiselt:
— kui täisaruandlusega rahaturufondid on aruandluses piisavalt hõlmatud, kasutatakse juurdearvestuse alusena nende agregeeritud bilanssi;
— kui täisaruandlusega rahaturufondid ei ole aruandluses piisavalt hõlmatud või täisaruandlusega rahaturufondid puuduvad, prognoosivad RKPd rahaturufondide sektori bilansi alternatiivsete andmeallikate põhjal vähemalt kord aastas, ning kasutavad seda juurdearvestuse alusena.
iv) Kui jaotuste andmed on olemas, kuid viivitusega või väiksema sagedusega, kantakse esitatud andmed edasi järgmistesse puuduvatesse perioodidesse:
— korrates andmeid, kui see on osutunud piisavaks, või
— kohaldades kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse andmete suundumust või hooajalist eripära.
v) Juurdearvestuse miinimumnõuete rakendamiseks vajalikud suhtarvud või muud vahearvestused võib tuletada järelevalveasutustelt saadavatest andmetest, kui on võimalik usaldusväärselt seostada juurdearvestatavat statistikajaotust ja järelevalvest pärinevaid andmeid.
c)
RKPd teavitavad EKPd kohaldatavatest eranditest ning esitavad andmed uue juurdearvestuse korra põhielementide kohta või oluliste muudatuste kohta kehtivas juurdearvestuse korras.
6. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Keskpanga bilansi koostamisel peavad RKPd ja EKP järgima harmoneeritud raamatupidamiseeskirju suunises EKP/2010/20 (muudetud) ning kohaldama artikli 3 lõikes 1 osutatud vastavustabeleid. Eelkõige:
a) kui RKPd ja EKP peavad raamatupidamiseesmärgil oma väärtpaberiportfelli ümber hindama kuu-, mitte kvartalisagedusega, peavad asjaomased ümberhindlused olema igakuiselt kajastatud ka statistilises bilansis;
b) raamatupidamiskirjete 9.5 „Muud nõuded eurosüsteemi piires (neto)” ja 10.4 „Muud kohustused eurosüsteemi piires (neto)” osas koguvad RKPd eraldi andmed varade ja kohustuste kohta ning esitavad need brutosummana;
c) kui raamatupidamiskirje 14 „Ümberhindluskontod” tuleb raamatupidamiseesmärgil esitada brutosummana, esitavad RKPd selle statistika eesmärgil netosummana.
Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikkel 8 sätestab asjakohased raamatupidamiseeskirjad statistikaaruandluses „muude RAde” osas. Eelkõige esitatakse varad ja kohustused statistikaaruannetes brutosummas, ilma et see piiraks euroala liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist. Lisaks esitatakse hoiuste ja laenude osas põhisumma, võtmata seejuures arvesse laenu osalist/täielikku mahakandmist. RKPd võivad erandkorras lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui on täidetud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 8 sätestatud tingimused.
Muude bilansikirjete, eelkõige hoitavate ja emiteeritavate väärtpaberite, hindamise osas soovitatakse EKPdel kohaldada turuhindamist kooskõlas ESA 2010 nõuetega. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 8 sätestatud üldnõue, mille kohaselt peavad rahaloomeasutused järgima riigi õigusnorme, millega võetakse üle direktiiv 86/635/EMÜ ja muid kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid, osutab siiski sellele, et väärtpaberite ja muude varade hindamise praktika on väga erinev. Harmoniseerimata hindamisreeglite kohaldamine on seega lubatav, kui bilansiline väärtus ei erine oluliselt turuväärtusest.
7. Selgitavad märkused
Andmete edastamisel EKP-le esitavad RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond selgitavad märkused eriliste arengute kohta viimasel vaatlusperioodil, sealhulgas selgitavad märkused „ümberliigituste ja muude korrigeerimiste” kohta, ning tagasivaateliste andmete parandused. Eelkõige esitatakse selgitavad märkused arengute, „ümberliigituste ja muude korrigeerimiste” ja paranduste kohta, mille absoluutväärtus on suurem kui 5 miljardit eurot või muul juhul, kui neid käsitletakse majanduslikult olulisena, näiteks juhul kui esitatud aegrea muutused on seotud suurte tehingutega aruandeperioodil, või kui parandused märgivad olulist muudatust agregeeritud arengute majanduslikus tõlgendamises. RKPd ja EKP esitavad EKP nõudmisel täiendavad selgitused esitatud andmete kohta.
Samuti märgitakse selgitavates märkustes, kas esitatud aegridu mõjutavad olulised arengud, parandused või „ümberliigitused ja muud korrigeerimised” on lõplikud või endiselt töötluses.
RKPd esitavad selgitavad märkused eelistatavalt andmete edastamise ajal ning igal juhul enne andmete koostamise lõpetamist.
EKP säilitab tsentraalselt RKPdelt saadud selgitavad märkused andmete jälgimise ja statistika täpsustamise huvides. EKP käsitleb märkustes esitatud teavet kooskõlas kohaldatava konfidentsiaalsuse säilitamise korraga.
8. Erisätted seoses määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabelitega 3 ja 4
RKPd võivad otsustada mitte nõuda rahaloomeasutustelt täielikke andmeid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 lahtrite suhtes, mis sisaldavad andmeid euroalaväliste liikmesriikide kohta, kui agregeeritud tasandil kogutud andmed on ebaolulised. RKPd hindavad regulaarselt - vähemalt kord aastas - kas asjaomased sätted on endiselt kohaldatavad. Erandite tegemisel esitavad RKPd kvartaliprognoosi, mis on tuletatud järgmiste kriteeriumite põhjal:
a) kvartaliandmed tuleb prognoosida rahaloomeasutuste poolt väiksema sagedusega esitatud andmete põhjal; asjaomased andmed kantakse edasi puuduvatesse perioodidesse neid korrates või kohaldades kohast statistikameetodit hooajalise eripära suundumuse arvessevõtmiseks,
b) kvartaliandmed tuleb prognoosida rahaloomeasutuste poolt kõrgemal koondtasandil esitatud andmete või RKP poolt vajalikuks peetavate konkreetsete alajaotuste põhjal,
c) kvartaliandmed tuleb prognoosida suurtelt rahaloomeasutustelt kogutud kvartaliandmete põhjal, kui nad esindavad vähemalt 80 % äritegevust riikidega, mille suhtes erandit kohaldatakse,
d) kvartaliandmed tuleb prognoosida alternatiivsete andmeallikate põhjal, näiteks rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) või maksebilansi andmete põhjal, korrigeerides vajadusel nendes alternatiivsetes allikates esinevate mõistete erinevuse rahandus- ja finantsstatistikast, või
e) kvartaliandmed tuleb prognoosida andmete põhjal, mida rahaloomeasutused esitavad kord kvartalis ühe kogusummana riikide kohta, mille suhtes erandit kohaldatakse.
Artikkel 4
RKP statistilise bilansi ja raamatupidamisbilansi vastavuse kontroll
1. Kontrolli ulatus
RKPd ja EKP kontrollivad vastavust statistika eesmärgil määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt koostatud kuulõpu agregeeritud bilansi ja suunise EKP/2010/20 (muudetud), kohaselt eurosüsteemi nädala finantsaruande jaoks esitatud raamatupidamiskirjete vahel.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd kontrollivad iga kuuandmete kirjet vastavalt I lisa 2. osas sätestatud vormile. Kontrollide tulemused edastatakse EKP-le koos vastavate kvartaliandmetega artikli 3 lõikes 2 sätestatud kvartaliandmete esitamise tähtajaks.
Juhtudel kui statistika eesmärgil tehtava eurosüsteemi kuulõpu agregeeritud bilansi ja eurosüsteemi nädala finantsaruande jaoks esitatud raamatupidamiskirjete aruandlusperioodide kuupäevad ei lange kokku, võivad RKPd võrrelda statistikat päevabilansiga, mis koostati kuu viimasel tööpäeval. EKP järgib oma bilansi koostamisel sama korda.
3. EKP pooltteostatav kontroll
EKP teostab kontrolli vastavuskontrolli tulemuste üle ning võib vastuolude korral nõuda RKPdelt täiendavaid andmeid.
Artikkel 5
E-raha statistika
a) Nende rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha statistika kuu- või kvartaliaruandluse nõuded, kelle suhtes ei ole tehtud erandit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel)
1.
EKP tuvastab ja registreerib koostöös RKPdega kord aastas liidus kasutatavate e-raha skeemide omadused, asjaomase statistika kättesaadavuse ja sellega seoses kasutatavad andmete koostamise meetodid. RKPd peavad esitama nende rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha statistika kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeli 1 kirjete nimekirjaga, kelle suhtes ei ole tehtud erandit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel.
2.
EKP-le esitatakse kuuandmed koos rahaloomeasutuste bilansikirjete kuustatistikaga vastavalt artikli 3 lõikele2. Andmete puudumisel peavad RKPd kasutama võimaluse korral prognoose või esialgseid andmeid.
b) Nende e-raha asutuste, kes ei ole krediidiasutused, või väikeste rahaloomeasutuste, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel, poolt emiteeritud e-raha statistika aastaaruandluse nõuded
1.
Aruandluse nõue kehtib e-raha asutuste suhtes, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega ja kes seega vastavad rahaloomeasutuste mõistele, ja e-raha asutuste suhtes, kes e-raha emiteerides ei tegele sisuliselt finantsvahendusega ja seega ei vasta rahaloomeasutuse mõistele. Aruandluse nõue hõlmab ka väikesed rahaloomeasutused, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel, olenemata sellest, kas nad on krediidiasutused.
RKPd esitavad statistilise teabe aruande kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeli 2 kirjete nimekirjaga. Andmed e-raha emitentide kohta, kes ei vasta rahaloomeasutuse mõistele ja kelle suhtes seega ei kohaldata bilansikirjete statistika aruandluse nõudeid, tuleb esitada ulatuses, mis on RKPdele kättesaadav vastavatelt järelevalveasutustelt või muudest sobivatest allikatest.
2.
Andmeread tuleb EKP-le esitada kord aastas, vaatlusperioodi lõpule järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. Andmete puudumisel peavad RKPd kasutama võimaluse korral prognoose või esialgseid andmeid.
Artikkel 6
Postipankade ja valitsemissektori statistika
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd koguvad statistilist teavet postipankade kohta kooskõlas määrusega (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39). Nõuded hõlmavad euroala residentidest mitterahaloomeasutuste rahalisi kohustusi, s.t. rahaloomeasutuste hoiuste (kohustused) lähedasi asendajaid ning euroala rahaloomeasutuste emiteeritud raha ja väärtpabereid. RKPd esitavad asjaomased andmed EKP-le kooskõlas II lisa 3.osaga.
RKPde poolt II lisa 3. osas esitatavad andmed hõlmavad ka valitsemissektori rahalisi kohustusi ning euroala rahaloomeasutuste emiteeritud raha ja väärtpabereid. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt ei esitata kirjeid, kus asjaomaseid varasid ja kohustusi ei eksisteeri, või need on ebaolulised.
b)
Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Andmeread esitatakse kord kuus ja samadel tähtaegadel, mis on sätestatud bilansikirjete kuustatistika jaoksartikli 3 lõikes 2.
Artikkel 7
Memokirjed
1. Aruandluse ulatus
a)
Andmete kättesaadavuse korral ja võimaluste piires esitavad RKPd täiendavaid andmeid ka kooskõlas memokirjete nimekirjaga II lisa 4. osas; aruandlus täiendab bilansikirjete statistikat ning järgib artikli 3 lõikes 2 sätestatud sagedust ja tähtaegu. EKP määratleb ja registreerib koostöös riikide keskpankadega asjaomase statistika kättesaadavuse ja sellega seotud andmete koostamise meetodid. Memokirjed sisaldavad vajalikku teavet euroala rahaagregaatide, rahaloomeasutuste intressimäära statistika ja rahaliidu finantskontode koostamiseks ning nad on kõrge tähtsusega, kui tabelites ei ole märgitud teisiti. Vastavalt EKP ja RKP vahelisele kokkuleppele ei pea RKPd esitama kirjeid, mis on seotud rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberitega, omaniku residentsuse kaupa II lisa 4. osa 1. jao tabelis 1, kui EKP kasutab andmete kogumiseks teisi allikaid.
b)
EKP ja asjaomase RKP kahepoolse kokkuleppe korral võib esitada andmeid finantsvoogude kohta. Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Aegread II lisa 4. osa 1. ja 2. jaos osutatud kirjete kohta tuleb esitada kord kuus ja II lisa 4. osa 3. jaos osutatud kirjete kohta kord kvartalis; tähtajad vastavad rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika kuu- ja kvartaliaruandluse nõuetele kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33).
3. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Käesoleva artikli kohaselt nõutavad memokirjed esitatakse järgides samu hindamis- ja raamatupidamiseeskirju, mida kohaldatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) esitavatele andmetele.
Artikkel 8
Reservibaasi statistika
1. Aruandluse ulatus
Agregeeritud reservibaasi kuustatistika, jaotustega kohustuste liikide kohta, tuleb esitada kuulõpu bilansiseisuna kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) ning arvestades määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud liike. Kooskõlas II lisa 5. osaga koostatava statistika alusandmed tuleb võtta andmetest, mille krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, esitavad RKPdele.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Reservibaasi statistika koosneb krediidiasutuste puhul kuuest kuulõpu positsioone kajastavast aegreast, mis esitatakse EKP-le hiljemalt reservi hoidmisperioodi algusele eelnevaks RKP tööpäevaks Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) teabevahetussüsteemi kaudu. Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutused esitavad RKPdele piiratud ulatuses jaotused kord kvartalis. Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste puhul kasutatakse lihtsustatud reservibaasi statistikat kolmeks reservi hoidmisperioodiks. RKPd kasutavad lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste kvartaliandmeid reservibaasi kohta nende laekumisele järgneva kolme kuu andmete esitamisel EKP-le.
3. Paranduste põhimõtted
Parandused, mida andmeid esitavad asutused teevad reservibaasi ja/või reservinõude andmetes pärast reservi hoidmisperioodi algust, ei tohi põhjustada parandusi reservibaasi ja reservinõude statistikas.
Artikkel 9
Üldsumma suhtarvu statistika
1. Aruandluse ulatus
Kasutades kuulõpu statistikat, mida krediidiasutused esitavad RKP-le kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), kontrollib EKP iga kuu reservibaasist jooksvate standardmahaarvamiste täpsust, mida krediidiasutused võivad kohaldada nende poolt emiteeritud alla kaheaastase tähtajaga väärtpaberite bilansiseisude suhtes. RKPd peavad koostama nõutavad agregaadid kooskõlas II lisa 6. osaga ja esitama need EKP-le.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
EKP-le tuleb esitada kolm aegrida krediidiasutuste kuulõpu positsioonide kohta hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelnevaks RKP tööpäevaks.
Aegread tuleb esitada ka siis, kui neid bilansikirjeid asjaomases liikmesriigis ei kohaldata.
Artikkel 10
Rahaturufondide bilansistatistika
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd esitavad EKP-le iseseisvad rahaturufondide sektori bilansikirjete andmed kooskõlas II lisa 7. osa tabelitega 1 ja 2. EKP kasutab andmeid nii rahaturufondide kui krediidiasutuste bilansistatistika koostamiseks. Kuna andmeid rahaloomeasutuste sektori kohta tervikuna esitatakse juba määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud nõudeid ainult rahaturufondide suhtes. Kuigi mõnes liikmesriigis liigitatakse rahaloomeasutusteks ka piiratud arv muid asutusi, loetakse neid asutusi mahult väheolulisteks.
b)
Ümberliigituse ja ümberhindluskorrigeerimise andmed kooskõlas II lisa 7. osa tabeliga 1 esitatakse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt, võttes arvesse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 alusel tehtud erandeid. Juhul kui RKPd on ümberhindluskorrigeerimise suhtes teinud rahaturufondidele erandi määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel, esitavad RKPd andmeid võimaluste piires nende kirjete osas, mille puhul ümberhindluskorrigeerimine võib olla oluline.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Andmed esitatakse kord kvartalis 28 tööpäeva jooksul alates vaatlusperioodi lõpust.
3. Juurdearvestus
Rahaturufondide bilansi kohta esitatavad täiendavad andmed peavad hõlmama 100 % sellesse sektorisse liigitatud asutustest. Juhul kui aruandlus hõlmab lihtsustatud aruandluse võimaldamise tõttu vähem kui 100 %, peavad RKPd tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse kooskõlas artikli 3 lõike 5 punktiga b.
4. Paranduste põhimõtted
Rahaturufondide andmete parandused peavad olema kooskõlas vastavate muude rahaloomeasutuste kvartali lõpu andmetega. Juhul kui uute või parandatud rahaturufondide andmete edastamisest tulenevad muutused vastava vaatlusperioodi muude rahaloomeasutuste andmetes, tuleb edastada ka muude rahaloomeasutuste andmete parandused.
Artikkel 11
Struktuuri finantsnäitajad
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd peavad esitama struktuuri finantsnäitajate andmed kooskõlas II lisa 8. osaga.
RKPd peavad esitama andmed II lisa 8. osas osutatud näitajate kohta kooskõlas samas sätestatud põhimõtete ja meetoditega. Järgida tuleb bilansikirjete statistika suhtes kohaldatavaid statistikapõhimõtteid, s.o:
i) andmed tuleb agregeerida, mitte konsolideerida;
ii) residentsuse puhul järgitakse asukohariigi (host country) põhimõtet;
iii) bilansiandmete aruandlus esitatakse brutosummana.
b)
Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta tuleb esitada kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Andmed krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate kohta tuleb eelneva aasta osas esitada iga aasta märtsi lõpuks. Näitaja „Krediidiasutuste töötajate arv” tuleb võimaluse korral esitada eelneva aasta osas iga aasta mai lõpuks.
3. Paranduste põhimõtted
RKPd peavad esitatud andmete parandamisel järgima järgmisi üldpõhimõtteid:
a) regulaarse aastaandmete esitamise käigus võib vajaduse korral saata lisaks viimase aasta andmetele korralisi ja erakorralisi parandusi;
b) aasta jooksul võib edastada erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti.
4. Juurdearvestus
Kogutud andmed peavad hõlmama 100 % krediidiasutustena määratletud asutusi kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 1. Juhul kui aruandlus hõlmab vähem kui 100 %, peavad RKPd tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse kooskõlas artikli 3 lõikega 5.
5. Selgitavad märkused
RKPd peavad teatama EKP-le mis tahes kõrvalekalletest eespool toodud määratlustest ja nõuetest, et võimaldada riigisisest tegevuse jälgimist. RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.
Artikkel 12
Konsolideeritud pangandusandmed
1. Aruandluse ulatus
RKPd esitavad konsolideeritud pangandusandmed kooskõlas II lisa 9. osaga ning järgivad andmete esitamisel samas sätestatud põhimõtteid ja meetodeid.
RKPd esitavad konsolideeritud pangandusandmed kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) rakenduslike tehniliste standarditega, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 ( 5 ) ja kohastel juhtudel kooskõlas riigisiseste aruandluskohustustega. RKPd esitavad tegelikud andmed, kui need on kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad või töödeldavad, tuleb teha riigi tasandil hinnangud, millele lisatakse metoodika märkused. Juhul kui esitatav statistiline teave ei ole täielikult kooskõlas EBA rakenduslike tehniliste standarditega või riigisiseste aruandlusnõuetega, esitavad RKPd metoodika märkused nende valdkondade kohta, mille puhul kooskõla standarditega ei ole täielik.
Kuna eesmärgiks on maksimaalselt võimalik hõlmatus, osutavad RKPd igale krediidiasutusele, kes on andmeid esitavast üldkogumist välja jäetud ning selgitavad iga kõrvalejätmise põhjusi. Andmeid esitavast üldkogumist ei ole lubatud välja jätta suuremaid krediidiasutusi või krediidiasutuste/investeerimisühingute gruppe, kes on olulised finantsstabiilsuse seisukohalt.
Kogutud andmed tuleb täielikult konsolideerida piiriüleselt ja sektoriüleselt, kusjuures „piiriülene” osutab riigisiseste pankade välisturgudel tegutsevatele filiaalidele ja tütarettevõtetele ja on hõlmatud emaettevõtja poolt esitatavate andmetega ning „sektoriülene” hõlmab muudeks finantseerimisasutusteks liigitatud pankade filiaale ja tütarettevõtjaid. Kindlustusseltse konsolideerimine ei hõlma.
Konsolideeritud pangandusandmed esitatakse eraldi järgmiste üksuste kohta:
— väikesed riigisisesed pangandusgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused,
— keskmise suurusega riigisisesed pangandusgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused,
— suured riigisisesed pangandusgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused,
— väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad,
— väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid,
— väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad,
— väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid,
— väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad,
— väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid,
— SSMi olulised pangad,
— SSMi vähem olulised pangad.
SSMi olulised pangad ja SSMi vähem olulised pangad on osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutused ja mitteosalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuse poolt osalevas liikmesriigis asutatud filiaalid. Erinevus oluliste ja vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste vahel on sätestatud nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 ( 6 ) artikli 6 lõikes 4 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) ( 7 ) IV osas.
Käesoleva artikli eesmärgil liigitatakse pangad suurteks pangandusgruppideks või eraldiseisvateks krediidiasutusteks, kui nende vara ületab 0,5 % Euroopa Liidu pankade konsolideeritud koguvarast; keskmise suurusega pankadeks, kui nende vara jääb 0,5 % ja 0,005 % vahele sellest konsolideeritud koguvarast; ja väikesteks pankadeks, kui nende vara jääb alla 0,005 % sellest konsolideeritud koguvarast.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd esitavad konsolideeritud pangandusandmeid neli korda aastas.
Andmed esitatakse täieliku andmekogumina aasta lõpu seisuga. Iga-aastaste andmete esimesel esitamisel, mis toimub hiljemalt andmetega hõlmatud aastale järgneva aasta aprilli keskel, esitatakse ka II lisa 9. osas tärniga märgitud kirjed (konsolideeritud pangandusandmed, aastaaruandlus). Samas võib aprilli keskpaigaks esitada täieliku aastaandmete kogumi, kui see on kättesaadav. Muul juhul võib täieliku aastaandmete kogumi esitada andmetega hõlmatud aastale järgneva aasta mai keskel.
Andmed märtsi-, juuni- ja septembrilõpu seisuga tuleb esitada juuli, oktoobri ja jaanuari alguses vastaval kvartalivormil ja see peab sisaldama täielike aastaandmete vormi andmete allkogumit. Andmerida esitatakse kooskõlas II lisa 9. osaga (konsolideeritud pangandusandmed, kvartaliaruandlus).
3. Paranduste põhimõtted
RKPd parandavad esitatud andmeid kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:
a) regulaarse aasta- ja kvartaliandmete esitamisega võib lisaks jooksvale perioodile esitada ainult korralisi või erakorralisi olulisi parandusi eelmiste perioodide andmetes;
b) oluliste paranduste tegemisel esitatakse EKP-le selgitavad märkused.
4. Selgitavad märkused
RKPd peavad teatama EKP-le mis tahes kõrvalekalletest määratlustest ja nõuetest lõigetes 1, 2 ja 3, et võimaldada riigisisese tava hindamist. RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused kõrvalekallete kohta.
▼M3 —————
Artikkel 14
Andmed edastamiseks IMFile
1. Aruandluse ulatus
Ilma et see piiraks RKPde juriidilisi kohustusi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ees, võivad RKPd edastada IMFile EKP kaudu täiendavat rahaloomeasutuste bilansikirjete statistikat kooskõlas järgmise tehnilise korraldusega.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd peavad EKP-le esitama II lisa 10. osaga kooskõlas olev rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika tavalise bilansikirjete statistika edastamise raames. Andmete edastamise sagedus ja tähtajad langevad kokku bilansikirjete statistika esitamisega EKP-le kooskõlas artiklis 3 lõikega 2.
Artikkel 15
Muude finantsvahendusettevõtete (välja arvatud FVCd) statistika
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd esitavad muude finantsvahendusettevõtete (välja arvatud FVCd) statistika kooskõlas II lisa 11. osaga. Eraldi andmed esitatakse järgmiste muude finantsvahendusettevõtete kohta: i) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid; ii) laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid, ja iii) muud finantsvahendusettevõtted.
Muude finantsvahendusettevõtetega seotud andmed tuleb esitada andmete põhjal, mis on riigis jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad või töödeldavad, tuleb esitada riigisisene prognoos. Kui andmete aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid statistikas seda ei jälgita ning seetõttu ei saa riigisisest prognoosi esitada, võivad RKPd jätta aegrea esitamata või osutada, et see puudub. Esitamata jäetud aegridu tõlgendatakse kui andmeid, mis on olemas, kuid mida ei koguta, ning EKP võib koostada euroala agregaadid eelduste või prognooside põhjal. Vaadeldav andmeid esitav üldkogum hõlmab euroala liikmesriikide kõik residendiks olevate muude finantsvahendusettevõtete liigid (välja arvatud FVCd): territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtete tütarettevõtted, ning nende asustuste residentidest filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.
Esitada tuleb järgmisi põhinäitajaid ja täiendavat teavet:
— põhinäitajad, mida edastatakse euroala agregaatide koostamiseks: kõik euroala liikmesriigid peavad esitama täpsed andmed, kui tegelikud andmed on kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole nõutavate jaotustega või kokkulepitud sagedusega, tähtaegadeks või ajavahemike kohta kättesaadavad, tuleb võimaluse korral esitada prognoos;
— täiendavad andmed esitatakse memokirjetena: need andmed peavad esitama riigid, kellele vastavad andmed on jooksvalt kättesaadavad.
b)
Finantsvoogude korrigeerimise andmed esitatakse juhul, kui esinevad olulised bilansiseisu aruandluse katkemised või ümberliigitused ja muud korrigeerimised. Eelkõige tuleb finantsvoogude korrigeerimise andmeid võimaluse korral esitada ESA 2010 üldpõhimõtete rakendamisest tulenevate ümberliigituste tõttu.
Andmed ümberliigituse korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
EKP-le esitatakse andmeid kord kvartalis. Muude finantsvahendusettevõtete statistika esitatakse EKP-le hiljemalt vaatlusperioodi lõpule järgneva kolmanda kuu viimaseks kalendripäevaks või sellele eelnevaks RKP tööpäevaks, kui kuu viimane kalendripäev ei ole RKP tööpäev. Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.
3. Paranduste põhimõtted
RKPdel võib tekkida vajadus eelmises kvartalis esitatud andmete parandamiseks. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka varasemate kvartalite andmeid.
Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:
a) regulaarse kvartaliandmete esitamise käigus võib edastada lisaks viimase kvartali andmetele ainult korralisi parandusi, s.t eelmises kvartalis esitatud andmete parandusi;
b) erakorralisi parandusi tuleb piirata ning esitada regulaarsete andmete esitamisest erineval kuupäeval. Väiksemaid rutiinseid tagasivaatelisi parandusi tuleb esitada ainult kord aastas, koos neljanda kvartali andmete esitamisega;
c) erakorralisi parandusi, mis parandavad oluliselt andmete kvaliteeti võib esitada väljaspool regulaarseid andmete koostamise tsükleid.
4. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Muude finantsvahendusettevõtete raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb järgida riigisiseselt rakendatud direktiivi 86/635/EMÜ ja muid kehtivaid rahvusvahelisi standardeid. Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, esitatakse statistika eesmärgil kõik varad ja kohustused brutosummana. Hindamise meetodid on osutatud liikide all.
5. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused kooskõlas II lisa 11. osa 3. jaoga. RKPd peavad esitama selgitavad märkused oluliste paranduste kohta.
Artikkel 16
Väärtpaberiemissioonide statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd peavad esitama statistika, mis hõlmab euroala residentide mis tahes vääringus emiteeritud väärtpaberid, nii riigisisesed kui rahvusvahelised, kooskõlas II lisa 12. osaga.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
EKP-le esitatakse andmeid kord kuus. Väärtpaberite emissioonide statistika tuleb esitada EKP-le mitte hiljem kui viis nädalat pärast kuu lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. EKP teatab täpsed esitamispäevad RKPdele aruandluskalendri vormis.
3. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused kooskõlas II lisa 12. osa 3. jaoga.
Artikkel 17
Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika
1. Aruandluse ulatus
Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika regulaarseks koostamiseks esitavad RKPd riigi agregeeritud kuustatistika bilansiseisude ja uute tegevuste kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) II lisa 1. ja 2. liitega. Lisaks esitavad RKPd riigi agregeeritud kuustatistika uue tegevuse kohta kooskõlas II lisa 13. osaga.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
See statistika esitatakse kooskõlas EKP poolt aastaks koostatud aruandluskalendriga, millest EKP teatab RKPdele igal aastal septembri lõpuks.
3. Erandid
RKPd võivad teha aruandluse erandeid mittefinantsettevõtetele antavate tagatud/garanteeritud laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade ja tegevusmahtude osas (määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite tabelite 3 ja 4 näitajad 62 kuni 85). Erandeid võib teha juhul, kui vastava kõiki laene hõlmava riigisisese tegevuse agregeeritud maht vastava näitaja (37 kuni 54) osas ei ole alla 10 % riigisisese tegevuse agregeeritud mahust selle liigi laenude kogusummast ega alla 2 % selle mahu ja esialgse intressimäära fikseerimise perioodi osas euroala tasandil. Erandite tegemise korral tuleb neid suhteid igal aastal kontrollida.
4. Andmeid esitava üldkogumi moodustamine ja juurdearvestus
Kui rahaloomeasutuste intressimäärade tegelik esitav üldkogum on vähem kui 100 % seoses valimi kasutamisega, peavad RKPd moodustama ja säilitama valimi ning tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse seoses andmetega uute tegevusmahtude kohta vastavalt II lisa 14. osale. Määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artiklis 4 või käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandi tegemisel, kantakse esitatud kvartaliandmed edasi järgmistesse puuduvatesse perioodidesse, kohaldades kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse andmete suundumust või hooajalist eripära.
5. Paranduste põhimõtted
Riikide keskpankadel võib tekkida vajadus parandada eelmise vaatluskuu andmeid. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka eelmisest vaatluskuust varasemaid andmeid, mis tulenevad näiteks vigadest, ümberliigitamistest, aruandluskorra täiustamisest jms.
Kohaldada tuleb järgmisi üldpõhimõtteid:
a) kui RKP parandavad eelmisele vaatluskuule eelnenud perioodi andmeid, peavad nad esitama EKP-le selgitavad märkused;
b) RKPd peavad esitama selgitavad märkused oluliste paranduste kohta;
c) parandatud andmete edastamisel peavad RKPd võtma arvesse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika regulaarse aruandluse tähtaegu. Erakorralisi parandusi tuleb saata väljaspool kuuandmete koostamise tsüklit.
Artikkel 17a
Individuaalne rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd esitavad individuaalse bilansikirjete ja rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kooskõlas määrustega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) ja (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) teatavate individuaalsete euroala krediidiasutuste kohta kooskõlas II lisa 15a osa tabelitega 1, 2 ja 3. Aruandlusnõuetega hõlmatud euroala krediidiasutuste kogumi koosseisu otsustab EKP nõukogu ja teavitab andmeid esitavaid RKPsid. Kogumis on hõlmatud ka homogeensete krediidiasutuste grupid (näiteks krediidikooperatiivid või hoiupangad), mille osas esitatakse andmed agregeeritult. EKP võib neid andmeid eurosüsteemisiseselt edastada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2533/98.
Võttes arvesse statistikakomitee nõustamist aruandluse statistilise ja haldusliku mõju osas, otsustab EKP nõukogu muudatuste tegemise andmevahetuses, sh muudatused kogumi koosseisus. Otsustest teatatakse andmeid esitavatele RKPdele.
Kogumis võib teha väiksemaid muudatusi seoses järgmiste asjaoludega:
a) euroala laienemise puhul, et lisada uues euroala liikmesriigis resideerivad krediidiasutused;
b) muutused rahaloomeasutuste kogumis, näiteks seoses asutuse lahkumise puhul sektorist, ühinemiste ja ülevõtmiste ning muude ümberstruktureerimiste puhul, ja
c) muutused bilansikirjete ja rahaloomeasutuste intressimäärade statistika tegelikus andmeid esitavas üldkogumis seoses RKPde poolt tehtavate eranditega või valimiga.
Käesolevaga delegeerib EKP nõukogu kogumi koosseisus tehtavate väiksemate muudatuste pädevuse EKP juhatusele. EKP juhatus võib delegeerida pädevuse ühele oma liikmele. Otsus nende väiksemate muudatuste kohta peab põhinema EKP statistika peadirektoraadi nõustamisel koostöös asjaomase RKPga. EKP nõukogu teavitatakse nendest muudatustest regulaarselt.
Kogumi muutumise korral teevad RKPd RIADis kajastatud teabes vajalikke muudatusi.
Individuaalne bilansikirje aruandlusskeem hõlmab kuulõpu ja kvartalilõpu bilansiseise ning mõnede näitajate osas täiendavaid andmeridu, mis hõlmavad andmeid bilansiseisude alljaotuste kohta, mis ei tulene voogudest (edaspidi „abistav aegrida”). Laenude puhul esitatakse lisateave väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud laenude netovoogude kohta. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul hõlmavad edastatud andmed jääkide kuuintressi ja uusi tegevusalasid koos vastavate tegevusmahtudega. Nõudeid kohaldatakse euroala liikmesriikides residentideks olevate kodumajapidamiste ja finantssektoriväliste äriühingute eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude suhtes. Täpsemad aruandlusnõuded on II lisa 15a osas.
Krediidiasutuste gruppidega seotud andmete esitamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) jääkide ja abistavate aegridade bilansinäitajad arvutatakse grupi liikmete individuaalsete positsioonide summana;
b) intressimäärad arvutatakse kaalutud keskmisena, mille puhul grupi mahud arvutatakse individuaalsete mahtude summana. Kui RKP kogub grupiandmeid asutuste kaupa, hõlmavad intressimäärade keskmised asutusi, mis kuuluvad riigi rahaloomeasutuste intressimäärade valimisse ja mille suhtes ei kohaldata erandeid; sama kehtib ka grupi mahtude suhtes.
Kõik kirjed on kohustuslikud, kuigi erisätteid kohaldatakse abistavate aegridade aruandluses kooskõlas II lisa 15a osaga.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd esitavad selle statistika kooskõlas EKP poolt aastaks koostatud aruandluskalendriga, millest EKP teatab RKPdele igal aastal septembri lõpuks.
3. Paranduste põhimõtted
Bilansikirjete ja rahaloomeasutuste intressimäärade konkreetsete paranduste esitamisel järgib RKP lähenemist, mis on kasutusel agregeeritud andmete esitamise eesmärgil kooskõlas käesoleva suunise artikli 3 lõikega 3 ja artikli 17 lõikega 5.
4. Kontroll andmete sisemise kooskõla jälgimisel
Enne andmete esitamist EKP-le peavad RKPd kontrollima andmete sisemist kooskõla kooskõlas EKP poolt määratletud ja ajakohastatud kontrollidega.
5. Andmete esitamine riigi eripära ja erakorraliste andmemuutuste kohta
RKPd esitavad kogu teabe, mis on vajalik esitatud andmete kinnitamise lihtsustamiseks ja analüüsi põhjendamiseks. Eelkõige edastavad RKPd teabe järgmise osas:
a) riigi krediidiasutuste kogumis hõlmatud krediidiasutuste erisused: i) erandid, valimi moodustamine ja grupiaruandluse kasutamine, ii) tegevusmudeli eripära, näiteks lühikeseks müügi kasutamine, ja iii) bilansi struktuur, näiteks varade või kohustuste jääkide positsioonide asjakohasus;
b) abistavate aegridadega seotud aruandlustava individuaalsete bilansikirjete osas;
c) kogumis olevaid krediidiasutusi mõjutavad ühinemised ja ülevõtmised või muud ümberstruktureerimised ja suuremahulised ühekordsed tehingud.
RKPd esitavad teabe soovitavalt koos andmete aruandlusega või hiljemalt enne andmete koostamise lõppu. EKP käsitleb esitatud andmeid, võttes kohaselt arvesse kohaldatavat konfidentsiaalsuskorda.
Artikkel 18
Maksete statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd esitavad EKP-le maksestatistika andmed kooskõlas määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) III lisaga ja käesoleva suunise II lisa 16. osaga. Need andmed hõlmavad muu hulgas järgmist:
a) andmed asutuste arvu, maksekontode, maksekaartide, terminalide, maksesüsteemides osalejate ja teatud bilansikirjete kohta esitatakse kõikide määruse III lisa tabelite 1, 2, 3 ja 5 ning II lisa 16. osa tabelite 1, 2 ja 5 kirjete osas. Andmed bilansiseisude kohta tuleb koostada perioodilõpu seisuga, v.a II lisa 16. osa tabeli 1 kirje, mis osutab reservi viimase hoidmisperioodi keskmisele.
b) andmed maksetehingute kohta instrumentide, terminalide ja/või süsteemide kaupa määruse III lisa tabelites 4, 5 ja 7 ning II lisa 16. osa tabelites 3, 4, 6 ja 7 esitatakse brutovoogudena, s.t. perioodi kogumahtudes.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
Andmeread tuleb EKP-le esitada eelneva kalendriaasta osas iga aasta mai lõpuks. Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) näitajad esitatakse kord aastas. II lisa 16. osas nõutavad lisaandmed võib esitada kord kuus, kord kvartalis või kord aastas, vastavalt asjaomase tabeli nõuetele.
Käesoleva suunise tabelite osas või tegelike andmete puudumisel hangivad RKPd asjaomase lisateabe andmeesitajatelt või kasutavad prognoose või esialgseid andmeid. Prognooside koostamise metoodika määratleb iga RKP ise, vastavalt riigi eripäradele. Vajaduse korral esitavad RKPd kasutatava meetodi kohta selgitavad märkused.
3. Paranduste põhimõtted
RKPd peavad esitatud andmete parandamisel lähtuma järgmistest üldpõhimõtetest:
a) regulaarse aastaandmete esitamise käigus võib vajaduse korral saata lisaks viimase perioodi andmetele korralisi ja erakorralisi parandusi;
b) EKP nõusolekul võib aasta jooksul edastada erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti.
4. Selgitavad märkused
RKPd peavad esitama EKP-le detailsed selgitavad märkused mis tahes kõrvalekallete kohta aruandluse nõuetest ja muutuste kohta komponentide struktuuris, sealhulgas andmete mõjude kohta.
Artikkel 19
Investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd esitavad investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kooskõlas II lisa 17. osaga järgmiste allsektorite osas, mis on liigitatud investeeringu olemuse põhjal: aktsiafondid, võlakirjafondid, segafondid, kinnisvarafondid, riskimaandusfondid ja muud fondid. Iga allsektor jaotatakse omakorda avatud ja kinnisteks fondideks, s.o investeerimisfondi liigi põhjal. Juhul kui investeerimisfondid jaotatakse investeeringu olemuse põhjal, liigitatakse peamiselt investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse investeerivad fondid (funds of funds) selle fondi liigi alla, kuhu nad peamiselt investeerivad.
Nõuded hõlmavad kuulõpu ja kvartalilõpu bilansiseisu, kuu- ja kvartaliandmeid finantsvoogude korrigeerimise kohta ja kuuandmeid investeerimisfondi aktsiate/osakute emissiooni/müügi ja tagasiostu kohta.
Kuulõpu bilansiseis ja kuuandmed finantsvoogude korrigeerimise ning samuti investeerimisfondide aktsiate/osakute emissiooni/müügi ja tagasiostu kohta esitatakse ka i) allsektori „börsil kaubeldavad fondid” all „fondid kokku” kirje „sellest:” jaotusena ning ii) alates 2018. aasta vaatlusperioodist eraldi eurofondide investeerimisfondide ja mitte-eurofondide investeerimisfondide osas iga investeerimisfondide allsektori kohta investeeringu olemuse alusel. Eurofondide ja mitte-eurofondide investeerimisfondide andmed võib andmete edastamise esimesel aastal st vaatlusperioodist detsember 2018 kuni vaatlusperioodini november 2019 esitada parimate hinnangute alusel.
Kui andmed on kättesaadavad, sealhulgas parimate hinnangute alusel, esitatakse kvartalilõpu bilansiseis ning kvartaliandmeid finantsvoogude korrigeerimise kohta ning kvartaliandmed investeerimisfondide aktsiate/osakute emissiooni/müügi ja tagasiostu kohta ka allsektori „erakapitalifondid (sh riskikapitalifondid)\fgi” all „fondid kokku” kirje „sellest:” jaotusena.
b)
RKPd peavad EKP-le esitama eraldi andmed korrigeerimise kohta seoses hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimise kohta, nagu on sätestatud II lisa 17. osas, kooskõlas IV lisaga.
Tehingulised finantsvood ja seonduvad korrigeerimised teostatakse võimaluse korral kooskõlas ESA 2010 ga, millele osutatakse kui ESA 2010 meetodile. Kooskõlas määrusega (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) võivad RKPd riigisiseste tavade tõttu ESA 2010-st kõrvale kalduda. Juhul kui bilansiseisude väärtpaberite kaupa (s–b–s) teave on kättesaadav, toimub ümberhindluskorrigeerimine kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.o IV lisa 4. osas osutatud finantsvoogude koostamise meetodiga.
c)
Juhul kui investeerimisfondide, rahaloomeasutuste ja/või muude finantsvahendusettevõtete poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisaga esitatud andmed esitajaaktsiate kohta on ebatäielikud või veel mitte kättesaadavad, peavad RKPd esitama andmed esitajaaktsiate kohta võimaluste piires, järgides geograafilist ja sektorite kaupa jaotust II lisa 17. osa tabelis 1.
d)
Andmete kättesaadavuse korral ja võimaluste piires ning juhul, kui andmeid ei loeta ebaoluliseks, esitavad RKPd eraldi kvartaliandmed vastaspoole sektorite kindlustusseltside ja pensionifondide kohta kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1.
e)
Börsil kaubeldavate fondide osas esitatakse kuulõpu bilansiseisud ja kuuandmed finantsvoogude korrigeerimise kohta sünteetiliste ja füüsiliste börsil kaubeldavate fondide kaupa niipea kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on avaldanud asjaomaste jaotuste asjakohase määratluse. EKP kontrollib määratluse olemasolu regulaarselt ning väljastab vajaduse korral vastavad aruandlusvormid.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd peavad EKP-le esitama kuu- ja kvartaliandmed investeerimisfondide kohta 28. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kuu/kvartali lõpule, mille kohta andmed esitatakse.
3. Paranduste põhimõtted
Kuu- ja kvartaliandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldreegleid:
a) parandusi tehakse selleks, et kuu- ja kvartaliandmed oleksid kooskõlas;
b) tavalise andmete koostamise tsükli kestel, s.o alates 28. tööpäevast, mis järgneb vaatluskuu/-kvartali lõpule, kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali, sellele eelneva kahe kuu ja eelmisele vaatluskvartalile järgnenud kuude osas;
c) väljaspool tavalisi andmete koostamise tsükleid võivad RKPd parandada andmeid eelmisele vaatluskvartalile eelnenud kahele kuule eelnenud vaatlusperioodide osas, sh vead, ümberliigitamised või aruandluskorra täiustamine.
4. Erandid ja juurdearvestus
Euroala investeerimisfondide statistika kvaliteedi tagamiseks peavad RKPd, juhul kui nad teevad erandeid väikseimatele investeerimisfondidele kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 1, tegema nende investeerimisfondide osas juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks EKP-le esitatava investeerimisfondide kuu- ja kvartaliaruandluse koostamisel.
RKPd võivad valida 100 % hõlmatuse saamiseks juurdearvestuse viisi, kuid see peab vastama järgmistele miinimumstandarditele:
a) juhul kui puuduvad jaotuste andmed, tuleb teha prognoos vastaval investeerimisfondi allsektoril põhinevat suhtarvu kohaldades; näiteks, kui avatud võlakirjafondi suhtes kohaldatakse lihtsustatud aruandlust ning kogutakse andmeid ainult investeerimisfondide aktsiate/osakute kohta, tuleb puuduvad jaotused tuletada, kohaldades avatud võlakirjafondi struktuuri;
b) ükski investeerimisfondide allsektor (näiteks avatud kinnisvarafond, kinnine kinnisvarafond, jne) ei ole täielikult välja jäetud.
Juhul kui investeerimisfondid hindavad riigisiseste raamatupidamiseeskirjade kohaselt oma vara harvemini kui kord kvartalis, võib teha nende suhtes erandi kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 2. Sellistele eranditele vaatamata peavad RKPdelt EKP-le esitatavad kuu- ja kvartaliandmed alati sisaldama nende investeerimisfondidega seotud andmeid.
5. Agregeeritud andmete koostamine
RKPd koostavad investeerimisfondide allsektorite agregeeritud kvartalivarad ja –kohustused kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1 vastavalt järgmisele:
a) avalikult kättesaadavate tunnuskoodidega väärtpaberite puhul peavad RKPd suhestama väärtpaberite kaupa esitatud teabe teabega, mis saadakse väärtpaberite keskandmebaasist kui peamisest võrdlusandmebaasist. Väärtpaberite kaupa esitatud analüüsitud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks investeerimisfondi iga väärtpaberi osas. Juhul kui väärtpaberite keskandmebaasist ei nähtu väärtpaberite tunnuskood või teave, mis on vajalik varade ja kohustuste koostamiseks kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1 ei ole kättesaadav väärtpaberite keskandmebaasist, peavad RKPd koostama puuduvate andmete prognoosi. RKPd võivad koguda väärtpaberite kaupa teavet, kui puuduvad avalikult kättesaadavad tunnuskoodid, RKP sisekasutuses olevate turvakoodide abil;
b) RKPd agregeerivad punkti a kohaselt koostatud väärtpaberite teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse väärtpaberite kohta ilma avalikult kättesaadavate tunnuskoodideta, et saada järgmised agregaadid: i) võlaväärtpaberid, jaotustega tähtaja, vääringu ja tehingupoole kohta; ii) aktsia- ja investeerimisfondide aktsiad, jaotustega instrumendi ja tehingupoole kohta, ja iii) investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud kokku.
c) RKPd koostavad nõutava statistika investeerimisfondide varade ja kohustuste kohta, ühendades punkti b kohaselt koostatud teabe väärtpaberite kohta varade ja kohustustega, v.a väärtpaberid, mis on kogutud residentidest investeerimisfondidelt.
d) RKPd peavad agregeerima kõikide liikmesriigi residentideks olevate investeerimisfondide, mis kuuluvad samasse allsektorisse, varad ja kohustused.
Eespool sätestatut kohaldatakse ka siis, kui RKPd koguvad kuuandmeid investeerimisfondide varade ja kohustuste kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõikega 2.
6. Kuuandmete prognoos
RKPd koguvad investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kohta kuuandmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073//2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõike 1 punktiga b. Vaatluskuude osas, mis ei ole kvartalilõpu kuud, peavad RKPd teostama investeerimisfondide varade ja kohustuste, v.a investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute, kuuandmete prognoosi, kasutades kogutud kuu- ja kvartaliandmeid, v.a juhul kui kogutakse kuuandmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõikega 2.
Võimaluse korral teevad RKPd prognoosi iga fondi kohta. Alternatiivse võimalusena võivad RKPd teha prognoosi investeerimisfondi allsektorite kaupa või taotleda prognoosi tegemist EKP-lt. Viimasel juhul võib EKP nõuda täiendavat teavet, näiteks andmeid fondide kaupa või väärtpaberite kaupa.
7. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) hindamis- ja raamatupidamiseeskirju kohaldatakse ka RKPde poolt EKP-le esitatava investeerimisfondide aruandluse suhtes. Koguneva intressiga kirjete suhtes kohaldatakse järgmist:
a) „võlaväärtpaberid” sisaldavad kogunevat intressi;
b) „hoiuste ja laenude nõuded” ja „saadud hoiused ja laenud” ei sisalda kogunevat intressi ning see kirjendatakse muude varade/kohustuste all.
8. Selgitavad märkused
RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta. Lisaks sellele esitavad RKPd EKP-le selgitavad märkused ümberliigituskorrigeerimise kohta. RKPd peavad esitama selgitavad märkused ka paranduste kohta, mida käsitletakse artikli 19 lõike 3 punktis c.
9. Rühmaaruandlus
Kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 4 lõikega 3 võivad RKPd lubada investeerimisfondidel esitada oma varade ja kohustuste aruande rühmana, kui tulemuseks on fondide kaupa aruandlusega lähedane aruandlus. Rühmana aruandlust esitavad investeerimisfondid peavad kuuluma samasse allsektorisse, näiteks kinnised kinnisvarafondid või avatud kinnisvarafondid.
Artikkel 20
FVCde varade ja kohustuste statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd peavad koostama ja esitama iseseisva agregeeritud statistilise teabe FVCde varade ja kohustuste kohta kooskõlas II lisa 18. osaga. Andmed tuleb esitada järgmises neljas alajaotuses: a) traditsioonilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; b) sünteetilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; c) kindlustusega seotud väärtpaberistamisse kaasatud FVCd, ja d) muud FVCd.
Osutatud nõuded hõlmavad bilansiseise, finantsvooge ja osalist/täielikkumahakandmist, mida esitatakse kord kvartalis.
RKPd võivad esitada EKP-le nõutavad andmed osalise/täielikumahakandmise kohta võimaluste piires.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd peavad EKP-le esitama FVCde bilansiseisude, finantsvoogude ja osalise/täieliku mahakandmise andmed kord kvartalis 28. tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse.
3. Paranduste põhimõtted
Kvartaliandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:
a) tavalise andmete koostamise tsükli kestel, s.o alates 28. tööpäevast, mis järgneb vaatluskvartali lõpule, kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevale eelneva päevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali osas;
b) väljaspool tavalisi andmete koostamise tsükleid võivad RKPd parandada andmeid eelmisele vaatluskvartalile eelnenud vaatlusperioodide osas, sh vead, ümberliigitamised või aruandluskorra täiustamine;
c) määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel euroala rahaloomeasutuste poolt algatatud ja teenindatud laenude kohta esitatud andmeid saab asjakohastel juhtudel parandada FVC statistikas vastavalt lõigetele a ja b.
4. Andmete koostamise meetodid
Statistikaaruandluse nõuete osas, millest FVCd on vabastatud määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punkti c alusel, valivad RKPd pärast EKPga konsulteerimist kohaseima meetodi FVCde varade ja kohustuste andmete koostamiseks, mis oleneb asjaomaste turgude ülesehitusest ja muu asjakohase statistika, avalikkuselt saadava või järelevalvega seotud teabe kättesaadavusest.
5. Andmeallikad ja andmete kvaliteedistandardid
Juhul kui RKPd tuletavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta muudest statistika andmeallikatest, avalikkuselt saadavatest (näiteks müügieelse aruandluse või investoraruannete) või järelevalvega seotud andmeallikatest, tuleb kohaldada allpool kirjeldatud andmekvaliteedistandardeid.
Käesoleva suunise II lisa 18. osas põhiseeriatena käsitletavad andmed peavad vastama kõrgetele kvaliteedistandarditele, võrreldes FVCde poolt vahetult, kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisaga esitatud andmetega. Käesoleva suunise II lisa 18. osas lisaseeriatena käsitletavaid andmeid võib prognoosida lihtsamate kvaliteedinõuete alusel, näiteks interpolatsioon ja ekstrapolatsioon, kui avalikkuselt või järelevalvega seotud andmeid kogutakse harvem kui kord kvartalis ja tähtajaga, mis lõpeb pärast vaatlusperioodile järgnevat 28. tööpäeva.
Juhul kui FVCd ei esita andmeid vahetult kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga c, peavad RKPd andmekvaliteeti jälgima aastaaruannetest kättesaadava teabe alusel. RKPd peavad kvaliteedikontrolli tulemused esitama EKP-le iga aasta septembri lõpuks või sellele järgneval lähimal ajahetkel kooskõlas liikmesriigis, kus FVC on resident, kehtiva õigustavaga. Kui kvartaliandmetest ja aastaaruandest kättesaadava teabe kontroll näitab, et teave ei vasta kõrgetele kvaliteedistandarditele, võtavad RKPd vajalikud meetmed tagamaks, et andmed vastavad nõutud kvaliteedistandarditele, sh võimalik andmete vahetu kogumine määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) alusel.
Juhul kui RKPd tuletavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta järelevalvega seotud andmeallikatest, peavad nad tagama, et need allikad vastaksid piisaval määral FVCde suhtes kohaldatavate aruandlusnõuete aluseks olevatele statistikamõistetele. See kehtib ka muudest statistika andmeallikatest tuletatud andmete osas.
Juhul kui FVC võlaväärtpaberite emissiooni statistika andmeallikana kasutatakse väärtpaberite keskandmebaasi või muud väärtpaberite andmebaasi, kontrollivad RKPd igal aastal andmete hõlmatust ja kvaliteeti. RKPd peavad kvaliteedikontrolli tulemused edastama EKP-le iga aasta veebruari lõpus eelmise aasta detsembrilõpu vaatlusandmete kohta. Kui hõlmatuse ja kvaliteedinäitajad osutavad, et teave ei vasta kõrgetele kvaliteedistandarditele, võtavad RKPd vajalikud meetmed tagamaks, et andmed vastavad nõutud kvaliteedistandarditele, sh võimalik andmete vahetu kogumine määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) alusel.
▼M4 —————
7. Erandid ja juurdearvestus
Juhul kui RKPd koguvad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta vahetult FVCdelt või asjakohastel juhtudel RA-de aruandluse põhjal määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel ja kui RKPd teevad FVCdele erandi kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga b, peavad RKPd tegema juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks FVCde varade ja kohustuste kvartaliandmete koostamisel, mille aruandlus esitatakse EKP-le positsioonide, finantsvoogude ja kustutamise/väärtuse vähendamise osas.
Juhul kui RKPd koostavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta statistika, avalikkuselt kogutavatest või järelevalvega seotud andmeallikatest, võivad need põhineda FVCde valimil, kui FVCd moodustavad vähemalt 95 % FVCde vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumi varade seisudest vastavas liikmesriigis, võttes arvesse FVCde nimekirja. RKPd teevad juurdearvestuse 100 % hõlmatuse saavutamiseks FVCde varade ja kohustuste kvartaliandmete koostamisel, mille aruandlus esitatakse EKP-le positsioonide, finantsvoogude ja osalise/täieliku mahakandmise osas.
8. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused oluliste paranduste põhjuste kohta ning paranduste kohta, mis on tehtud artikli 20 lõike 3 punkti b alusel.
Artikkel 21
Statistika rahaloomeasutuste laenude kohta mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa
1. Aruandluse ulatus
RKPd esitavad EKP-le andmed, kui need on kättesaadavad, rahaloomeasutuste laenude kohta residentidest ja teistes euroala liikmesriikides asuvatele mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa kooskõlas II lisa 19. osaga, järgides Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Rev.2.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd edastavad need kvartaliandmed EKP-le 28ndaks tööpäevaks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.
3. Paranduste põhimõtted
RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelnevate vaatlusperioodide andmete parandused;
b) erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.
4. Selgitavad märkused
RKPd teatavad EKP-le mis tahes olulistest muutustest riigis kasutatavates määratlustes ja liigitustes ning esitavad asjakohastel juhtudel selgituse oluliste paranduste põhjuste kohta. Lisaks teatavad RKPd rahaloomeasutuste suurematest ümberliigitustest ja suurematest ümberliigitustest mittefinantsettevõtte NACE Rev.2 jaotustes, kui on kättesaadav.
Artikkel 22
Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd peavad koostama ja esitama agregeeritud statistilise teabe rahaloomeasutuste krediidiliinide kohta, mis on antud riigi residentidele ja rahaloomeasutuste krediidiliinidele, mis on antud muudele, riigivälistele euroala residentidele institutsionaalsete sektorite kaupa kooskõlas II lisa 20. osaga.
Rahaloomeasutuste krediidiliinide mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 sätestatud mõiste „kasutamata krediidilimiidid” tähenduses, millel on „keskmine risk”, „mõõdukas risk” ja „madal risk”. RKPd kohaldavad seda mõistet võimaluse korral ning võivad juhul, kui riigisiseselt kasutatakse teistsugust mõistet, esitada andmed riigisisest mõistet kasutades, kuid püüavad pikemaajalise riigiülese võrreldavuse parandamiseks rahaloomeasutuste krediidiliinide andmete koostamist ühtlustada.
RKPd arvestavad jaotused sektorite kaupa ja edastavad need EKP-le. Kui riigisisesel tasandil ei koguta andmeid sektorite kaupa, võivad RKPd koguda täiendavaid andmeid andmeesitajatelt või prognoosida sektorite kaupa jaotuse muude riigisiseste allikate põhjal.
RKPd esitavad EKP-le andmed statistilise ümberliigituse kohta võimaluste piires.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd esitavad andmed EKP-le kord kvartalis. RKPd edastavad kvartaliandmed bilansiseisude ja ümberliigituskorrigeerimise kohta EKP-le 28nda tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.
3. Paranduste põhimõtted
RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelneva vaatluskvartali andmete parandused;
b) erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.
4. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.
Artikkel 23
Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika
1. Aruandluse ulatus
RKPd peavad koostama ja esitama iseseisva agregeeritud statistilise teabe kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste kohta kooskõlas II lisa 21. osaga.
Selle statistika aruandluse tähenduses on kesksed vastaspooled üksused, mida ESMA on määratlenud kui kesksed vastaspooled ning mis on „muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) või „finantsvahenduse abiettevõtted” (S.126) vastavalt ESA 2010 23. peatükis sätestatud institutsionaalsete sektorite klassifikatsioonile.
See statistika aruandlus ei hõlma ESMA poolt keskseteks vastaspoolteks määratletud üksusi, mis kuuluvad ESA 2010 institutsionaalse sektori „rahaloomeasutused (RAd)” koosseisu.
2. Kohustusliku aruandluse alampiir
RKPd on kohustatud esitama EKP-le andmed järgmiste alampiiride ulatuses:
a) lahtrite osas, mis käsitlevad tagasiostulepinguid ning kannavad tähist „R” II lisa 21. osas, kohaldatakse kohustuslikku aruandlust, kui mis tahes lahtri bilansiseis on suurem kui 10 miljardit eurot, v.a lahtrid, mis osutavad rahaloomeasutuste positsioonidele.
Kui alampiiri on täitnud mitu „R” tähisega lahtrit, esitatakse andmed kõikide „R” tähisega lahtrite kohta, sõltumata nende tegelikust bilansilisest väärtusest;
b) lahtrite osas, mis ei käsitle tagasiostulepinguid ning kannavad tähist „NR” II lisa 21. osas, kohaldatakse kohustuslikku aruandlust kas juhul kui see on vajalik alampiiri a kohaselt või juhul kui mis tahes lahtri bilansiseis on suurem kui 10 miljardit eurot.
Kui alampiiri on täitnud mitu „NR” tähisega lahtrit, esitatakse andmed kõikide „NR” tähisega lahtrite kohta, sõltumata nende tegelikust bilansilisest väärtusest.
Kui alampiirid a ja b ei ole kumbki täidetud, esitavad RKPd EKP-le andmed kesksete vastaspoolte kohta vabatahtlikult. Kui RKPd otsustavad esitada andmed vabatahtlikult, peavad nad nimetatud alampiiride täitmist vähemalt kord aastas kontrollima.
3. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd esitavad andmed EKP-le kord kvartalis. RKPd edastavad kvartaliandmed bilansiseisude ja ümberliigituskorrigeerimise kohta EKP-le 28nda tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.
4. Paranduste põhimõtted
RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelneva vaatluskvartali andmete parandused;
b) erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.
5. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.
▼M4 —————
Artikkel 26
Pensionifondide statistika
1. Aruandluse ulatus andmete osas kuni neljas kvartal 2019 k.a
a)
RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe pensionifondide kohta andmete osas kuni neljas kvartal 2019 k.a kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 kuni 5 ja II lisa 22. osaga. Pensionifondidega seotud andmed tuleb esitada andmete põhjal, mis on riigis jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad, tuleb võimaluste piires esitada prognoos.
Andmeid esitav üldkogum hõlmab euroala liikmesriikide residentidest pensionifondid.
b)
RKPd esitavad andmed bilansiseisude kohta vaatlusperioodi lõpus ja andmed finantsvoogude kohta kvartali jooksul kooskõlas ESA 2010-ga.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
EKP-le esitatakse andmeid kord kvartalis. Lõikes 1 osutatud pensionifondide statistika esitatakse EKP-le hiljemalt 80 kalendripäeva jooksul pärast vaatluskvartali lõppu. Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.
3. Paranduste põhimõtted
RKPdel võib tekkida vajadus eelmises kvartalis esitatud andmete parandamiseks. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka varasemate kvartalite andmeid.
Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:
a) regulaarse kvartaliandmete esitamise käigus võib edastada lisaks viimase kvartali andmetele ainult korralisi parandusi, s.t eelmises kvartalis esitatud andmete parandusi;
b) erakorralisi parandusi tuleb piirata ning esitada regulaarsete andmete esitamisest erineval kuupäeval. Väiksemaid rutiinseid tagasivaatelisi parandusi tuleb esitada ainult kord aastas, koos neljanda kvartali andmete esitamisega;
c) erakorralisi parandusi, mis parandavad oluliselt andmete kvaliteeti võib esitada väljaspool regulaarseid andmete koostamise tsükleid.
4. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, esitatakse statistika eesmärgil kõik varad ja kohustused brutosummana. Hindamismeetodid peavad olema kooskõlas ESA 2010-ga. Üldreeglina tuleb varasid ja kohustusi hinnata jooksvate turuhindade alusel bilansipäeva seisuga. Hoiused (kohustused) ja laenud esitatakse põhisummas kvartalilõpu seisuga.
5. Selgitavad märkused
RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused (sh andmeallikad, andmekogumissüsteemid, koostamise kord, õiguslik raamistik, kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest ja andmeid esitav üldkogum). RKPd esitavad selgitavad märkused oluliste paranduse kohta, eelkõige katkestuste kohta tagasivaatelistes andmeridades.
6. Aruandluse ulatus vastavalt määrusele (EL) 2018/231 (EKP/2018/2)
a)
Kooskõlas määrusega (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) esitavad RKPd EKP-le statistilise teabe pensionifondide varade ja kohustuste kohta ning pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kohta vastavalt käesoleva artikli lõigetele 6 kuni 15 ja käesoleva suunise II lisa 24. osale. Need nõuded hõlmavad kvartalilõpu bilansiseisu, kvartali finantsvoogude korrigeerimise andmed kindlustusseltside varade ja kohustuste osas ning aastateabe liikmete kohta. Ilma et see mõjutaks määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 12 lõiget 2, algab aruandlus määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) alusel algab kvartaliandmetega 2019 kolmanda kvartali varade kohta ning aastaandmetega kohustuste ja pensioniskeemi liikmete arvu kohta 2019. aastal.
b)
RKPd peavad EKP-le esitama iseseisvad andmed ümberhindluskorrigeerimise kohta, mis hõlmab nii hinna- ja vahetuskursimuutused kui ka ümberliigituskorrigeerimise kooskõlas II lisa 24. osaga ja IV lisaga.
Finantsvood, sh korrigeerimised, tuletatakse kooskõlas ESA 2010ga.
Määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 5 lõigete b ja c eesmärgil võivad RKPd riigisisese tava tõttu ESA2010st kõrvale kalduda. Juhul bilansiseisude teave varade kaupa (a-b-a) on kättesaadav, toimub ümberhindluskorrigeerimine kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.o IV lisa 7. osas osutatud finantsvoogude tuletamise meetodiga.
Kohustustega seotud finantsvoogude ligikaudsed andmed tuletatakse kooskõlas IV lisa 7. osaga.
7. Aruandlussagedus ja -tähtajad
|
a) |
RKPd esitavad EKP-le nõutavad kvartaliandmed 10nda tööpäeva lõpuks pärast aastaandmetele määruse EKP/2018/2 artikli 8 lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppemist. Üleminekuperioodiks andmete osas 2019. aasta kolmanda kvartali kohta ja 2020. aasta esimese kvartali kohta pikendatakse seda tähtaega 35. tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2019. aasta kolmanda kvartali kohta, 30. tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2019. aasta neljanda kvartali kohta ja 25. tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2020. aasta esimese kvartali kohta. |
|
b) |
RKPd esitavad EKP-le nõutavad aastaandmed 10nda tööpäeva lõpuks pärast aastaandmete osas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja lõppemist. Üleminekuperioodiks aruandluse alguse 2019. aasta andmete osas pikendatakse tähtaega 35. tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu. |
|
c) |
Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris. |
|
d) |
Esimesel kvartaliandmete esitamisel EKP-le peavad RKPd esitama bilansiseisud. Finantsvoogude korrigeerimise andmed esitatakse võimaluste piires. |
8. Paranduste põhimõtted
Kvartali- ja aastaandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldreegleid:
a) tavalise kvartaliandmete koostamise tsükli kestel, s.o vaatluskvartali kohta alates lõikes 7a sätestatud tähtaja lõpust kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali osas;
b) tavalise aastaandmete koostamise tsükli kestel, s.o vaatlusaasta kohta alates lõikes 7b sätestatud tähtaja lõpust kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatlusaasta osas;
c) Väljaspool tavalist andmete koostamise tsüklit, mis on osutatud lõigetes a ja b eespool, võivad RKPd läbi vaadata eelmiste vaatlusperioodide andmeid, kui see parandab andmete kvaliteeti oluliselt.
9. Erandid ja juurdearvestus
Pensionifondide statistika kvaliteedi tagamiseks peavad RKPd, juhul kui nad teevad erandeid väikestele pensionifondidele kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 7 lõikega 1, tegema nende kindlustusseltside osas juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks EKP-le esitatava pensionifondide kvartaliaruandluse koostamisel.
RKPd võivad valida, kuidas teha kogutud andmete juurdearvestus 100 % hõlmatuse tagamiseks kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 7 lõikega 1.
10. Agregeeritud väärtpaberiandmete tuletamine
RKPd tuletavad varade ja kohustuste agregeeritud kvartaliandmed pensionifondide osas kooskõlas II lisa 24. osa tabelitega 1a kuni 1c järgmiselt:
a) ISIN koodidega väärtpaberite puhul peavad RKPd suhestama väärtpaberite kaupa (s-b-s) esitatud teabe teabega, mis saadakse väärtpaberite keskandmebaasist (viitandmebaas). Väärtpaberite kaupa esitatud analüüsitud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks pensionifondi poolt hoitava või emiteeritud iga väärtpaberi osas. Juhul kui väärtpaberite keskandmebaasist ei nähtu väärtpaberite tunnuskood, ning teave, mis on vajalik varade ja kohustuste koostamiseks kooskõlas käesoleva suunise II lisa 24. osa tabelitega 1a kuni 1c, ei ole kättesaadav väärtpaberite keskandmebaasist, peavad RKPd koostama puuduvate andmete prognoosi.
b) RKPd agregeerivad punkti a kohaselt tuletatud väärtpaberite andmed ja lisavad selle teabele, mis esitatakse ISIN koodita väärtpaberite kohta, et saada järgmised agregaadid: i) võlaväärtpaberid, jaotustega tähtaja (esialgne) ja tehingupoole (sektor, residentsus) kohta; ii) omandiväärtpaberid jaotustega instrumendi ja tehingupoole (sektor ja residentsus) kohta, ja iii) investeerimisfondide (IF) aktsiad/osakud jaotusega investeerimisfondi liigi ja tehingupoole residentsuse kohta.
11. Investeerimisfondide aktsiate/osakute positsioonide jaotus peamise investeerimiseesmärgi järgi
RKPd edastavad EKP-le parima hinnangu pensionifondide poolt hoitavate investeerimisfondide aktsiate/osakute positsioonide kohta jaotusega peamise investeerimiseesmärgi järgi (st võlakirjafond, aktsiafond, segafond, kinnisvarafond, riskimaandusfond ja muu fond). Neid andmeid võib tuletada suhestades määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) kohaselt väärtpaberite kaupa esitatud teabe viitandmebaasina kasutatavast väärtpaberite keskandmebaasist tuletatud teabega.
Kui investeerimisfondide aktsiaid/osakuid väärtpaberite keskandmebaasis pole, teevad RKPd puuduvate andmete osas prognoosi või kasutavad andmete tuletamiseks muid allikaid.
12. Kohustuste kvartaliprognoosi aruandlus
RKPd esitavad EKP-le kvartaliprognoosid pensionifondide kohustuste kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 4 lõikega 2.
13. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
RKPde poolt EKP-le esitatava pensionifondide aruandluse suhtes kohaldatakse ESA2010 hindamismeetodeid ja/või raamatupidamiseeskirju määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artiklis 6.
14. Selgitavad märkused
RKPd esitavad selgitavad märkused oluliste paranduste põhjuste kohta ning paranduste kohta, mis on tehtud käesoleva artikli lõike 8 punkti c alusel väljaspool tavalist andmete koostamise tsüklit. Lisaks sellele esitavad RKPd EKP-le selgitavad märkused ümberliigituskorrigeerimise kohta.
15. Andmete koostamise meetod
RKPd koguvad andmeid kõikidelt oma riigis residendiks olevatelt pensionifondidelt kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) artikli 2 lõikega 1.
Artikkel 26a
Kindlustusseltside statistika
1. Aruandluse ulatus
a)
RKPd esitavad EKP-le statistilise teabe kindlustusseltside varade ja kohustuste, kindlustusmaksete, nõuete ja vahendustasude kohta kooskõlas II lisa 23. osaga. Teavet esitatakse järgmiste kindlustusseltside liikide kohta: elukindlustus, kahjukindlustus, segakindlustus ja edasikindlustus. Need nõuded hõlmavad kvartalilõpu bilansiseisu ja finantsvoogude korrigeerimise kindlustusseltside varade ja kohustuste osas ning aastateabe kindlustusmaksete, nõuete ja vahendustasude osas.
Kooskõlas II lisa 23. osaga edastatakse täiendavat teavet memokirjete kohta riikides, kus see teave on kättesaadav, mis hõlmab ka parima hinnangu meetodi.
b)
RKPd peavad EKP-le esitama iseseisvad andmed hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise ja ümberliigituskorrigeerimise kohta kooskõlas II lisa 23. osaga ja IV lisaga.
Finantsvood, sh korrigeerimised, tuletatakse kooskõlas ESA 2010ga.
RKPd võivad ESA 2010st kõrvale kalduda riigisiseste tavade tõttu kooskõlas määrusega (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50). Juhul kui bilansiseisude teave varade kaupa on kättesaadav, toimub ümberhindluskorrigeerimine kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.o IV lisa 6. osas osutatud finantsvoogude tuletamise meetodiga.
Kohustustega seotud finantsvoogude ligikaudne arvestus tuletatakse kooskõlas IV lisa 6. osaga.
2. Aruandlussagedus ja -tähtajad
RKPd esitavad EKP-le kvartaliaruandluse kindlustusseltside kohta kümnenda tööpäeva lõpuks pärast kvartaliandmetele määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artiklis 8 sätestatud tähtaja lõppemist. Üleminekuperioodiks andmete osas 2016. aasta esimese kolme kvartali kohta pikendatakse seda tähtaega 30-le tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2016. aasta esimese kvartali kohta, 25-le tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2016. aasta teise kvartali kohta ja 20-le tööpäevale pärast eespool osutatud tähtaja lõppu 2016. aasta kolmanda kvartali kohta.
RKPd esitavad EKP-le aastaaruandluse kindlustusseltside kohta kümnenda tööpäeva lõpuks pärast aastaandmetele määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artiklis 8 sätestatud tähtaja lõppemist.
Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.
Esimesel kindlustusseltside kvartaliandmete esitamisel EKP-le peavad RKPd esitama bilansiseisud. Finantsvoogude korrigeerimise andmed esitatakse parima hinnangu meetodil.
3. Paranduste põhimõtted
Kvartali- ja aastaandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldreegleid:
a) tavalise kvartaliandmete koostamise tsükli kestel, s.o vaatlusperioodi kohta alates lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpust kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali osas;
b) tavalise aastaandmete koostamise tsükli kestel, s.o vaatlusaasta kohta alates lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpust kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise aasta osas;
c) väljaspool tavalist andmete koostamise tsüklit võivad RKPd parandada andmeid eelmiste vaatlusperioodide osas.
4. Erandid ja juurdearvestus
Euroala kindlustusseltside statistika kvaliteedi tagamiseks peavad RKPd, juhul kui nad teevad erandeid väikseimatele kindlustusseltsidele kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 7 lõike 1 punktiga a, tegema nende kindlustusseltside osas juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks EKP-le esitatava kindlustusseltside kvartaliaruandluse koostamisel.
RKPd võivad valida 100 % hõlmatuse saavutamiseks juurdearvestuse viisi seoses andmetega, mida kogutakse kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 7 lõike 1 punktidega b ja c, kui prognoos põhineb vastavat liiki kindlustusseltsil (st elu-, kahju-, edasi-, segakindlustus).
Samuti peavad RKPd tagama, et 2016. aasta vaatluskvartali andmed, mis EKP-le esitatakse, hõlmaksid 100 % andmeid esitavast üldkogumist. RKPd, kes kavatsevad teha erandeid väikseimatele kindlustusseltsidele kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 7 lõike 1 punktiga a, peavad koguma kogu vajaliku teabe, et tagada EKP-le edastatavate andmete hea kvaliteet. RKPd, kes tuletavad nõutavad andmed järelevalve eesmärkidel kogutavatest andmetest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ ( 8 ) alusel, võivad selleks: i) laiendada kogutavaid andmeid alguskuupäeva osas alates vaatluskuupäevast 1. jaanuaril 2016 (vt lõige 5), ii) suurendada andmeid esitava üldkogumi hõlmatust esimesest vaatluskvartalist või iii) kasutada alternatiivseid allikaid, millest saab tuletada sama hea kvaliteediga juurdearvestuse andmeid.
5. Ühekordne aruandlus 2015. aasta neljanda kvartali vaatlusperioodi kohta
RKPd edastavad EKP-le 2015. aasta bilansiseisud, mis võivad sisaldada hinnangulisi andmeid, põhiagregaatide osas II lisa 23. osa kohaselt. Selleks võivad RKPd kasutada 1. jaanuari 2016. aasta andmeid, mis koguti järelevalve eesmärkidel direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt. Need andmed edastatakse EKP-le koos andmetega 2016. aasta esimese kvartali kohta.
6. Agregeeritud väärtpaberiandmete tuletamine
RKPd tuletavad agregeeritud kvartaliandmed igat liiki kindlustusseltside varade ja kohustuste kohta kooskõlas II lisa 23. osa tabelitega 2a ja 2b järgmiselt:
a) ISIN koodidega väärtpaberite puhul peavad RKPd suhestama väärtpaberite kaupa esitatud teabe teabega, mis saadakse väärtpaberite keskandmebaasist või võrdlusandmebaasist. Väärtpaberite kaupa esitatud analüüsitud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks kindlustusseltsi poolt hoitava või emiteeritud iga väärtpaberi osas. Juhul kui väärtpaberite keskandmebaasist ei nähtu väärtpaberite tunnuskood ning teave, mis on vajalik varade ja kohustuste koostamiseks kooskõlas käesoleva suunise II lisa 23. osa tabelitega 2a ja 2b, ei ole kättesaadav väärtpaberite keskandmebaasist, peavad RKPd koostama puuduvate andmete prognoosi;
b) RKPd agregeerivad punkti a kohaselt koostatud väärtpaberite teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse ISIN koodita väärtpaberite kohta, et saada järgmised agregaadid: i) võlaväärtpaberid, jaotustega tähtaja (esialgne ja järelejäänud) ja tehingupoole kohta; ii) aktsiad jaotustega instrumendi ja tehingupoole (sektor ja residentsus) kohta ning iii) investeerimisfondide aktsiad/osakud jaotusega investeerimisfondi liigi ja tehingupoole residentsuse kohta.
7. Investeerimisfondide aktsiate/osakute positsioonide jaotus peamise investeerimiseesmärgi järgi
RKPd edastavad EKP-le parima hinnangu kindlustusseltside poolt hoitavate investeerimisfondide aktsiate/osakute positsioonide kohta jaotusega peamise investeerimiseesmärgi järgi (st võlakirjafond, aktsiafond, segafond, kinnisvarafond, riskimaandusfond ja muu fond). Neid andmeid võib tuletada, suhestades määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) kohaselt väärtpaberite kaupa esitatud teabe võrdlusandmebaasina kasutatavast väärtpaberite keskandmebaasist tuletatud teabega.
Kui investeerimisfondide aktsiaid/osakuid väärtpaberite keskandmebaasis pole, teevad RKPd puuduvate andmete prognoosi või kasutavad andmete tuletamiseks muid allikaid.
Üleminekumeetmena võivad RKPd edastada need andmed EKP-le esimest korda koos andmeedastusega 2016. aasta teise kvartali andmete kohta, mis hõlmab ka 2016. aasta esimese kvartali andmed.
8. Kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste kvartaliandmete hinnang
Kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 4 lõike 1 punktiga c peavad RKPd koguma aastaandmed kahjukindlustuse kindlustustehniliste eraldiste kohta tegevusvaldkondade ja geograafiliste piirkondade kaupa. RKPd edastavad kvartaliandmed EKP-le ning need võivad olla ligikaudsed ja tugineda kogutud aastaandmetel.
9. Hindamismeetodid ja/või raamatupidamiseeskirjad
Määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) hindamis- ja/või raamatupidamiseeskirju kohaldatakse ka RKPde poolt EKP-le esitatava kindlustusseltside aruandluse suhtes.
10. Selgitavad märkused
RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta ja paranduste kohta, mis tehti väljaspool tavalist andmete koostamise tsüklit kooskõlas artikli 26a lõike 3 punktiga c. Lisaks sellele esitavad RKPd EKP-le selgitavad märkused ümberliigituskorrigeerimise kohta.
11. Andmete koostamise meetod
RKPd võivad koguda andmeid kõikidelt riigis resideerivatelt kindlustusseltsidelt (asukohariigi meetod) kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõikega 1 või nad võivad tuletada EKPSi jaoks nõutavad andmed andmetest, mis kogutakse järelevalve eesmärkidel kooskõlas direktiiviga 2009/138/EÜ määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 2 lõike 2 alusel (päritoluriigi meetod).
Reeglina edastatakse EKP-le andmeid käesoleva suunise kohaselt asukohariigi meetodil. Juhul kui RKPd tuletavad EKPSi eesmärkidel nõutavad andmed järelevalvega seotud andmete kogumisest, võivad nad edastada andmed päritoluriigi meetodil, kui erinevust asukoha- ja päritoluriigi meetodi andmete vahel ei peeta oluliseks.
Asukoha- ja päritoluriigi meetodi andmete vahelise erinevuse olulisust hinnatakse käesoleva suunise II lisa 23. osa tabeli 3 alusel esitatavate kindlustusmaksete andmete põhjal. Pärast seda hinnangut määratleb EKP koostöös RKPga meetodi, mida kasutada asukohariigi andmete edastamiseks EKP-le. Kuni see meetod on määratlemata, on RKPd vabastatud oma andmete kohandamisest.
Kui RKPd soovivad andmeid kohandada, võivad nad vabal valikul ja võimaluste piires tuletada asukohariigi meetodi andmed kogutud päritoluriigi andmete põhjal. Selleks võib asjaomaste RKPde vahel toimuda kahepoolne suhtlemine ja teabevahetus.
Artikkel 27
Kontrollimine
Ilma et see piiraks EKP õigusi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 2533/98 ja määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), kontrollivad ja tagavad RKPd EKP-le esitatava statistika kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Artikkel 28
Edastamisstandardid
RKPd kasutavad EKP statistikanõuete elektrooniliseks edastamiseks EKPS poolt loodud ESCB-Net süsteemi. See statistiliste andmete elektrooniliseks edastamiseks välja töötatud statistikateate vorm on statistikakomitee poolt kooskõlastatud standardvorm. See nõue ei välista EKP eelneval nõusolekul statistika edastamiseks muude viiside kasutamist varuvariandina.
Artikkel 29
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda aluspõhimõtteid ega liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab sellistest muudatustest EKP nõukogu põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 30
Avaldamine
RKPd ei avalda riigi andmeid euroala rahaagregaatide kuuandmetes ja nende vastaskirjeid enne, kui EKP on need agregaadid avaldanud. Andmed, mida RKPd avaldavad, peavad olema samad, mis sisalduvad euroala viimati avaldatud agregaatides. Kui RKPd avaldavad EKP avaldatud euroala agregaate, peavad nad neid avaldama tõetruult.
Artikkel 31
Kehtetuks tunnistamine
Suunis EKP/2007/9 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.
Artikkel 32
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev suunis jõustub sellest euroala liikmesriikide RKPdele teatamise päeval. Euroala liikmesriikide RKPd peavad viima oma tegevuse kooskõlla artiklitega 11, 12, 13 ja 16 alates teatamise päevast, artikliga 26 1. jaanuariks 2016 ja suunise ülejäänud sätetega alates 1. jaanuarist 2015.
31. detsembriks 2018 esitab EKP juhatus EKP nõukogule aruande, kus on võetud arvesse statistikakomitee ja teiste komiteede seisukohti ja mis käsitleb järgmist: a) artiklis 18 osutatud maksestatistika valdkonna aruandlusnõuete määruses (EL) nr 1409/2013 (maksete statistika kohta) (EKP/2013/43) sätestatud aruandlusnõuetega kooskõlla viimise vajadus ja võimalik ajakava, ja b) artiklis 26 osutatud pensionifondide statistika aruandlusnõuete võimalik mõju EKPSi kindlustusvaldkonna statistika kogumisele.
Artikkel 33
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud euroala liikmesriikide RKPdele.
I LISA
Raamatupidamisandmete ja statistikandmete vastavuse kontroll seoses RKP/EKP bilanssidega
1. OSA
Igakuise vastavuskontrolli kirjeldus
|
|
Kontrolli nr |
Statistika kirje RKP/EKP bilanss |
Seos |
Raamatupidamise kirje |
|
|
Kohustused |
1 |
Ringluses olev sularaha |
>= |
Statistikakategooria peaks olema veidi suurem kui raamatupidamiskategooria, sest esimene sisaldab keskvalitsuse emiteeritud münte |
Ringluses olevad pangatähed |
|
2 |
Euroala residentide hoiused |
>= |
Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Põhjuseks on eurosüsteemisiseste positsioonide sisaldumine statistikakategoorias agregeeritud tasandil ja nende väljajätmine raamatupidamiskirjetest (1). Samas võib seos olla erinev, kuna raamatupidamiskirjed sisaldavad eurosüsteemisiseseid positsioone seoses euro pangatähtede korrigeerimise vastaskirjega, mis kirjendatakse statistika eesmärgil „Muude varade/kohustuste” all, ning välisvääringu seisude ümberhindlus toimub teistsuguse sagedusega (raamatupidamisandmete puhul kvartaalselt, statistikaandmete puhul igakuiselt). |
Kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + muud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + kohustused muude euroala residentide ees eurodes + kohustused euroala residentide ees välisvääringus |
|
|
3 |
Euroala residentide, neist rahaloomeasutuste (RAd), hoiused: |
>= |
See kontroll peab näitama mõju, mis tuleneb brutosummades eurosüsteemisiseste saldode kaasamisest statistikakategoorias ja väljajätmisest raamatupidamiskategooriatest (1). Statistikaandmed peaksid üldreeglina olema suuremad kui raamatupidamisandmed, mille põhjuseks on osaliselt see, et nad sisaldavad kohustusi finantsüksustest tehingupoolte ees välisvääringus. Samas võib euro pangatähtede korrigeerimise vastaskirje teistsugune liigitus selle suhte vastupidiseks pöörata |
Kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + muud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes |
|
|
4 |
Euroala residentide hoiused, neist keskvalitsuse hoiused + muu valitsemissektor/muud euroala residendid |
=< |
Statistikakategooriate summa peaks olema väiksem, kui raamatupidamiskategooriate summa, kuna krediidiasutuste kohustused välisvääringus sisalduvad ainult raamatupidamisandmetes |
Kohustused muude euroala residentide ees eurodes + kohustused euroala residentide ees välisvääringus |
|
|
5 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
= |
See statistikakategooria peab raamatupidamiskategooriaga kokku langema |
Emiteeritud võlainstrumendid |
|
|
6 |
Omakapital ja reservid |
>= |
Statistikakategooria võib raamatupidamiskategooriast veidi erineda ja see erinevus tuleneb ümberhindlusest, mida mõnede riikide keskpankades tehakse kord kvartalis. Lisaks võib erinevus tuleneda ka sellest, et raamatupidamise bilansikirje „Jaotamata kasum” ja osa kirjest „Eraldiste konto” kantakse raamatupidamisandmetes ülejäänud kirje allkogumiks; statistikaandmetes moodustavad need „Kapitali ja reservide” osa. |
Omakapital ja reservid + ümberhindluskontod |
|
|
7 |
Väliskohustused |
≈ |
Statistikakategooria peaks olema umbes sama suur kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Need kaks väärtust võivad erineda vaid hindamisperioodide erinevuste tõttu |
Kohustused mitte-euroala residentide ees eurodes + kohustused mitte-euroala residentide ees välisvääringus + Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud laenueriõiguste vastaskirje |
|
|
8 |
Muud kohustused |
≈ |
Statistikakategooria ja raamatupidamiskategooria vahe võib olla seletatav mujal bilansis leitud erinevustega |
Muud kohustused |
|
|
Varad |
9 |
Laenud euroala residentidele |
>= |
Vt kontrolle nr 10 ja 11 |
Laenud euroala krediidiasutustele eurodes + muud nõuded euroala krediidiasutustele eurodes + valitsemissektori võlg eurodes |
|
10 |
Laenud euroala residentidele, sellest rahaloomeasutustele |
>= |
Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Erinevused tulenevad peamiselt sellest, et eurosüsteemisisesed positsioonid on esitatud statistikaandmetes brutosummana, kuid tasaarveldatud raamatupidamisbilansis (vt ka kohustused) (1). Lisaks sellele ei sisalda raamatupidamisandmed välisvääringu positsioone |
Laenud euroala krediidiasutustele eurodes + muud nõuded euroala krediidiasutustele eurodes |
|
|
11 |
Laenud euroala residentidele, neist valitsemissektorile |
>= |
Statistikakategooria hõlmab kõiki vääringuid ja võib olla suurem raamatupidamiskategooriast, mis viitab ainult eurodes laenudele |
Valitsemissektori võlg eurodes |
|
|
12 |
Euroala residentide emiteeritud võlaväärtpaberid |
>= |
Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskategooria, kuna see sisaldab välisvääringus väärtpabereid ja muid väärtpabereid, mis liigitatakse raamatupidamisandmetes „Muude varade” alla (töötajate pensionifondid, omakapitali investeerimine, jne) |
Euroala residentide eurodes väärtpaberid |
|
|
13 |
Laenud euroala residentidele, neist muud euroala residendid + euroala residentide emiteeritud aktsiad/muud omandiväärtpaberid + põhivara + muu vara |
≈ |
Vt kontrolli nr 8 |
Muud varad + nõuded euroala residentide vastu välisvääringus |
|
|
14 |
Välisvarad |
>= |
Statistikakategooria peaks olema veidi suurem kui raamatupidamise kategooriate kogusumma, kuna selles sisalduvad mõned aktsiad ja muud omandiväärtpaberid ning välisvääringus sularaha (pangatähed), mis ei sisaldu raamatupidamiskategoorias. Need kaks väärtust võivad erineda ka hindamisperioodide erinevuste tõttu. |
Kuld ja saadaolev kuld + nõuded mitte-euroala residentide vastu välisvääringus + nõuded mitte-euroala residentide vastu eurodes |
|
|
(1) Riigi seisukohalt ei tohiks seda mõju ilmneda, sest mõlemad andmekogumid esitatakse brutosummana, kuid EKP konsolideerib nädala finantsaruande koostamiseks ainult raamatupidamisandmeid (tasaarveldades eurosüsteemisisesed positsioonid). |
|||||
2. OSA
Vastavuse kontrolli vorm
Vastavuse kontrollid tuleb läbi viia ja nende tulemused EKP-le esitada kooskõlas artikliga 4. Vastavuse kontrolli ei loeta läbituks, kui statistilise väärtuse ja raamatupidamisliku väärtuse vahe on suurem kui 2 miljardit eurot (absoluutväärtus). Sellisel juhul peab RKP esitama selgituse kontrolli mitteläbimise põhjuste kohta.
|
Keskpanga nimi: … |
Vastavuse kontroll … kuu lõpu seisuga … |
|
Kirjed |
Statistiline väärtus (1) |
Raamatupidamislik väärtus (1) |
Vahe (1) |
Kontrolli tulemus (2) |
Selgitus (3) |
|
1. Ringluses olev sularaha |
|
|
|
|
|
|
2. Euroala residentide hoiused |
|
|
|
|
|
|
3. Euroala residentide, sellest RAde, hoiused |
|
|
|
|
|
|
4. Euroala residentide, sellest mitte-RAde, hoiused |
|
|
|
|
|
|
5. Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
6. Omakapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
7. Väliskohustused |
|
|
|
|
|
|
8. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
9. Laenud euroala residentidele |
|
|
|
|
|
|
10. Laenud euroala residentidele, sellest rahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
|
11. Laenud euroala residentidele, sellest valitsemissektorile |
|
|
|
|
|
|
12. Euroala residentide emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
13. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
14. Välisvarad |
|
|
|
|
|
|
(1) Väärtused esitatakse miljonites eurodes. (2) Kui vastavuse kontrollimine näitab, et summad langevad kokku, märkige „OK”. Kui vastavuse kontrolli ei läbita, märkige „Failed”. (3) Iga mitteläbitud vastavuse kontroll tuleb liigitada järgmise nelja kategooria vahel: a) ühekordsest muudatusest tulenevad ebakõlad; b) regulaarsetest muudatustest tulenevad ebakõlad; c) arvestuspõhimõtete või klassifitseerimise reeglite muudatustest tulenevad ebakõlad, ja d) mis tahes muud ebakõlad, sh aruandlusvead. Esitatakse ka põhjalik selgitus. |
|||||
II LISA
ARUANDLUSVORMID
1. OSA
Rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika
Kõik statistilised aruanded peavad sisaldama määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) või käesoleva suunise vastavates tabelites sisalduvaid andmeid, olenemata nende aluseks oleva nähtuse olemasolust, isegi kui nad on null või puuduvad. Puuduva nähtuse kohta märgitakse „NC”. Kui memokirjetes ei ole andmeid terve sektori kohta, nt keskvalitsuse andmeridade kohta, võib riigi keskpank (RKP) otsustada neid mitte esitada.
Tagasivaatelised parandused 2003. aasta jaanuarile eelnenud kuuandmete kohta, mida nõutakse määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) ja mille aruandlus toimus määruse (EÜ) nr 2819/98 (EKP/1998/16) ( 9 ) kohaselt 2003. aasta jaanuarile eelnenud kuuandmete osas kvartaalselt, tuleb esitada Euroopa Keskpanga (EKP) või riigi keskpanga (RKP) initsiatiivil, vastavalt kahepoolsele kokkuleppele.
►M4 Muude rahaloomeasutuste bilansiandmete osas peavad RKPd esitama EKP-le andmed bilansiseisude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelitele 1 kuni 4, ja finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt järgmistele tabelitele 1 ja 2. ◄ Samuti peavad RKPd ja EKP samu nõudeid järgides esitama andmed oma bilansside kohta, v.a rahaturufondide aktsiate/osakute emissioonidega seonduvate kirjete osas. Lisaks peavad RKPd ja EKP esitama andmed kulla ja saadaoleva kulla (ainult monetaarkuld) kohta ja nõuete kohta Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) (nt laenuõigused ja laenueriõigused), ning laenueriõigustega seonduvate kohustuste kohta IMFi ees.
Laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmise osas peavad RKPd esitama EKP-le andmed vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelitele 5a ja 5b. Võimaluse korral peavad RKPd esitama EKP-le kuupõhiselt andmed kodumajapidamistele antud laenude korrigeerimiseks jaotusega väärtpaberistamise eesmärgi ja muude laenuülekannete kohta, mida nõutakse kvartaalselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelites 5b. Lisaks peavad RKPd esitama andmed finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt järgmistele tabelitele 3a ja 3b. Laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmisega seonduvate täiendavate kirjete osas esitatakse andmed nende kättesaadavuse korral tabelis 4, kui andmeid ei esitata määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelites 5a ja 5b.
Arvestusliku kontsernikonto nõuete osas, kui selline teave on kättesaadav, peavad RKPd esitama EKP-le teabe arvestusliku kontsernikonto hoiuste ja laenude brutopositsioonide bilansiseisude ja finantsvoogude korrigeerimiste kohta, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelites 1 kuni 4 sätestatud aruandlusnõuetega kooskõlas tabeliga 5 allpool. Arvestusliku kontsernikonto hoiused esitatakse „üleööhoiused” all kirje „sellest:” jaotusena“. Arvestusliku kontsernikonto hoiuseid käsitletakse kohalduvatel juhtudel „vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediidina” ning „kuni üheaastase järelejäänud tähtajaga laenudena” ning esitatakse „laenude” all kirje „sellest:” jaotusena. Tabelis 5 esitatavate andmete hulgas ei või kajastada laene, mis ei ole lepinguliselt hõlmatud kontsernikontoga, kuid on antud kontsernikonto osalistele.
Tabel 1
Kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine ()
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Pangad |
Mittepangad |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
sellest: keskpank (S1.121) |
sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122) |
|
sellest: krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP ja RKPd |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
|
sellest: keskpank (S1.121) |
sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122) |
|
sellest: krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP ja RKPd |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||
|
sellest: krediidiasutused |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
sellest: krediidiasutused |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
|||||||||||||||||||
|
|
sellest: kesksed vastaspooled (1) |
sellest: finantsvahendusettevõtted |
|
sellest: kesksed vastaspooled (1) |
sellest: finantsvahendusettevõtted |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8. Ringluses olev sularaha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kontsernisisesed positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: ülekantavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: sündikaatlaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1.e. Üleöö |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: ülekantavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.2e. Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.3e. Lõpetatavad etteteatamisega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kolme kuu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.4e. Tagasiostutehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9x. Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1.x Üleöö |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.2x. Kokkulepitud tähtajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.3x. Lõpetatavad etteteatamisega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kolme kuu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.4x. Tagasiostutehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10. Rahaturufondide aktsiad/osakud (3) |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
sellest: kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
11x. Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
sellest: kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
12. Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
13. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
SDR vastaskirje (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
sellest: keskpank (S1.121) |
sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122) |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
sellest: keskpank (S1.121) |
sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122) |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku (e) |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
Kokku (p) |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+ S.15) |
|||||||||||||||||||||||
|
|
sellest: kesksed vastaspooled (1) |
sellest: finantsvahendusettevõtted |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
|
sellest: kesksed vastaspooled (1) |
sellest: finantsvahendusettevõtted |
Kokku |
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
|||||||||||||||||||||||
|
|
sellest: SP/P (2) |
|
sellest: SP/P (2) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Sularaha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1e. sellest: euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Laenud |
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
# |
|
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
sellest: kontsernisisesed positsioonid |
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: sündikaatlaenud |
# |
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: pöördrepotehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2e. sellest: euro |
|
|
|
# |
# |
# |
# |
|
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
# |
|
|
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
sellest: vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
sellest: tavaline krediitkaardivõlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
sellest: pikendatud krediitkaardivõlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
3e. Euro |
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
# |
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3x. Välisvääringud |
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
# |
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Omandiväärtpaberid |
# |
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
5. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
6. Mittefinantsvarad (sh põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
7. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
Kuld ja saadaolev kuld (ainult monetaarkuld) (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
IMF-lt saadaolevad laenuõigused, laenueriõigused ja muud nõuded (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
(*1) Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas.
(1) Kesksed vastaspooled.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus.
(3) Kirjet ei kohaldata RKP bilansi suhtes.
(4) Kirjet kohaldatakse vaid RKP bilansi suhtes.
Tabel 2.
Kirjed, mille puhul on nõutav kvartaalne finantsvoogude korrigeerimine (1)
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
Pangad |
Mittepangad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Valitsemissektor |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312) |
Kohalik omavalitsus (S.1313) |
Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) |
|
|
|
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
Kokku |
Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312) |
Kohalik omavalitsus (S.1313) |
Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314) |
|
|
|
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kinnisvaratagatis |
Kokku |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
Kinnisvaratagatis |
Kokku |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
|
Kinnisvaratagatis |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8. Ringluses olev sularaha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1. Üleöö |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.2. Kokkulepitud tähtajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.3. Lõpetatavad etteteatamisega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.4. Tagasiostutehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10. Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12. Omakapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: tuletisinstrumendid |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
sellest: hoiustelt kogunenud intress |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Sularaha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Laenud |
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
# |
|
# |
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
# |
|
# |
|
# |
# |
# |
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
# |
|
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6. Mittefinantsvarad (sh põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: tuletisinstrumendid |
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
sellest: laenudelt kogunenud intress |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 3a
Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine (*1)
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
||||||||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
Rahaloomeasutused |
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
|
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
|
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||
|
Kokku |
Tarbimiskrediit |
Eluasemelaen |
|
Muu laen |
Kokku |
Tarbimiskrediit |
Eluasemelaen |
|
Muu laen |
||||||||||||||||||||
|
|
SP/P (2) |
|
SP/P (2) |
||||||||||||||||||||||||||
|
1. Bilansist eemaldamata väärtpaberistatud laenude seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.1 Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.1.1 sellest väärtpaberistatud euroala FVC kaudu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Rahaloomeasutuse poolt teenindatavad väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenud (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2.1 Bilansiseisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
† |
† |
† |
† |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
† |
† |
† |
† |
|
|
(*1) Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimist kohaldatakse vaid 2. osa suhtes; ümberliigituskorrigeerimist kohaldatakse läbivalt. (1) RKPd võivad kirjet laiendada ka rahaloomeasutuse poolt teenindatavatele muul viisil ülekantud ja rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenudele kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5 kohaldatud praktikaga. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus. † RKPd esitavad kvartalinõuetega seotud korrigeerimise määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabeli 5 kohaselt, kui see on kättesaadav, et kord kuus korrigeerida kodumajapidamistele antud laenude eesmärke. |
|||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 3b.
Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: kirjed, mille puhul on nõutav kvartaalne finantsvoogude korrigeerimine (1)
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
||||||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Rahaloomeasutused |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
Kokku |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+ S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||
|
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
Tarbimislaen |
Eluasemelaen |
Muu laen |
||||||||||||||||||||||
|
|
SP/P (2) |
|
SP/P (2) |
||||||||||||||||||||||||
|
1. Väärtpaberistatud laenud; väärtus vähendatakse laenu ülekandmisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.1. ülekandetehingu pool |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
on FVC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1.1.1. sellest: tehingu vastaspool on euroala FVC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Rahaloomeasutuse poolt teenindatavad väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenud (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2.1 Bilansiseisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenu eesmärk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. Väärtpaberistamises teenindatud laenude seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.1. Teenindatud laenud: kõik FVCd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.1.1. Teenindatud laenud: sellest euroala FVCd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Ümberliigituskorrigeerimist kohaldatakse ainult 2. ja 3. osa puhul; laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimist kohaldatakse läbivalt. (1) RKPd võivad kirjet laiendada ka rahaloomeasutuse poolt teenindatavatele muul viisil ülekantud ja rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenudele kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5 kohaldatud praktikaga. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus. |
|||||||||||||||||||||||||||
Tabel 4
Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenud
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
||||||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
||||||||||||||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||
|
Tarbimiskrediit |
Eluasemelaen |
|
Muu laen |
Tarbimiskrediit |
Eluasemelaen |
|
Muu laen |
||||||||||||||||||||
|
|
SP/P (2) |
|
SP/P (2) |
||||||||||||||||||||||||
|
3. Rahaloomeasutuste poolt bilansist eemaldatud laenud (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.1 Bilansiseisud |
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
M |
||||||
|
Laenu otstarve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M / Q |
M / Q |
M / Q |
M / Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M / Q |
M / Q |
M / Q |
M / Q |
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.2 Finantstehingud, v.a laenuülekannete mõju |
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
|
M |
M |
|
M |
M |
M |
M |
M |
M |
M |
||||||
|
Laenu otstarve |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M / Q |
M / Q |
M / Q |
M / Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M / Q |
M / Q |
M / Q |
M / Q |
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
(1) RKPd esitavad kättesaadavad andmed rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenude kohta, mida ei esitata määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus. M M: nõutavad kuuandmed Q Q: nõutavad kvartaliandmed M / Q Andmed esitatakse kvartali kohta ja/või, kui on kättesaadav, kuu kohta. |
|||||||||||||||||||||||||||
Tabel 5
Arvestuslik kontsernikonto: bilansiseisude ja finantsvoogude korrigeerimine (*1)
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
Rahaloomeasutused |
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
Muud residentide sektorid |
||||||||||||
|
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Muu valitsussektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1. Üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9.1e Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: arvestusliku kontsernikonto seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9x Välisvaluutad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: arvestusliku kontsernikonto seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2e Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: arvestusliku kontsernikonto seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9x Välisvaluutad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: arvestusliku kontsernikonto seisud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimist kohaldatakse ainult laenude suhtes; ümberliigituskorrigeerimist kohaldatakse läbivalt. |
|||||||||||||||||||||
2. OSA
E-raha statistika
Tabel 1
Nende rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha statistika kuuaruandluse nõuded, kelle suhtes ei ole tehtud erandit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|
KOHUSTUSED |
||||
|
9. Hoiused (kõigis vääringutes) |
|
|
|
|
|
9e. Hoiused (eurodes) |
|
|
|
|
|
9.1e. Üleöö |
|
|
|
|
|
sellest: e-raha |
|
|
|
|
|
9.1.1e. Riistvarapõhine e-raha |
|
|
|
|
|
9.1.2e. Tarkvarapõhine e-raha |
|
|
|
|
|
9x. Hoiused (välisvääringutes) |
|
|
|
|
|
9.1x. Üleöö |
|
|
|
|
|
sellest: e-raha |
|
|
|
|
|
9.1.1x. Riistvarapõhine e-raha |
|
|
|
|
|
9.1.2x. Tarkvarapõhine e-raha |
|
|
|
|
Tabel 2
Nende e-raha asutuste, kes ei ole krediidiasutused, või väikeste rahaloomeasutuste, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel, poolt emiteeritud e-raha statistika aastaaruandluse nõuded
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|
VARAD/KOHUSTUSED KOKKU |
||||
|
Varad/kohustused kokku (kõigis vääringutes) |
|
|
|
|
|
sellest: e-raha asutused |
|
|
|
|
|
sellest: muud RAd peale krediidiasutuste |
|
|
|
|
|
sellest: RAd, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel |
|
|
|
|
|
sellest: e-raha emiteerivad mitte-RAd |
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
||||
|
9. Hoiused (kõigis vääringutes) |
|
|
|
|
|
9.1. Üleöö |
|
|
|
|
|
sellest: e-raha |
|
|
|
|
|
sellest: emiteeritud muude RAde poolt peale krediidiasutuste |
|
|
|
|
|
sellest: emiteeritud RAde poolt, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel |
|
|
|
|
|
sellest: emiteeritud e-raha emiteerivate mitte-RAde poolt |
|
|
|
|
3. OSA
Postipankade ja valitsemissektori statistika
Postipankade ja valitsemissektori statistikanõuded hõlmavad nende rahalisi kohustusi euroala residentidest mitte-RAde ees, sularaha ning euroala RAde poolt emiteeritud väärtpabereid. ►M4 RKPd peavad esitama EKP-le andmed bilansiseisude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) I lisale ja finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt järgmisele tabelile 1. ◄
Kui aruandlussektorit konkreetses riigis ei kohaldata (nt kui riigis ei eksisteeri postipankasid vastavalt määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) määratlusele ning valitsemissektori positsioonid loetakse ebaoluliseks) ei pea RKP andmeid aegridade kohta esitama.
Tabel 1
Postipangad ja keskvalitsus: kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine (1)
|
BILANSIKIRJED |
Euroala |
||||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
|||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
||||||||||||||||||
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
||||||||||||||||||
|
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+ S.15) |
||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Sularaha |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1e. sellest: euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3x. Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.1e. Üleöö |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.2e. Kokkulepitud tähtajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.3e. Lõpetatavad etteteatamisega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.4e. Tagasiostutehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5x. Välisvaluuta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.1x. Üleöö |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.2x. Kokkulepitud tähtajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.3x. Lõpetatavad etteteatamisega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni kolm kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5.4x. Tagasiostutehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; olulised ümberhindluskorrigeerimised ainult # märgiga lahtrite osas. |
|||||||||||||||||||||
4. OSA
Memokirjed
1. jagu. Kuu memokirjed rahaagregaatide ja vastaspoolte tuletamiseks ja hindamiseks
Tabel 1 (*1)
EKP/RKPde andmed
|
|
Riigisisesed |
Muud euroala liikmesriigid |
Välismaailm |
Kokku |
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
8. Ringluses olev sularaha |
|
|
|
|
|
sellest pangatähed |
|
|
|
|
|
— euro pangatähed |
|
|
|
# |
|
— siseriiklikus vääringus pangatähed |
|
|
|
# (1) |
|
sellest mündid |
|
|
|
|
|
— euros vääringustatud mündid |
|
|
|
# |
|
— siseriiklikus vääringus mündid |
|
|
|
# (1) |
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid (2) |
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
13. Omakapital ja reservid |
|
|
|
|
|
sellest: kaasatud omakapital |
|
|
|
|
|
sellest: arvestusperioodi kasum või kahjum |
|
|
|
|
|
sellest: vahetult omakapitalis kirjendatavad tulud ja kulud |
|
|
|
|
|
sellest: aktsionäridele jaotamata tulust tulenevad vahendid |
|
|
|
|
|
sellest: eraldised |
|
|
|
|
|
14. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
sellest: hoiustelt kogunenud intressid |
|
|
|
† |
|
sellest: transiitkirjed |
|
|
|
† |
|
sellest: vahekirjed |
|
|
|
† |
|
sellest: tuletisinstrumendid |
|
|
|
† |
|
sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed kohustused |
|
|
||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
7. Muu vara |
|
|
|
|
|
sellest laenudelt kogunenud intressid |
|
|
|
† |
|
transiitkirjed |
|
|
|
† |
|
sellest vahekirjed |
|
|
|
† |
|
tuletisinstrumendid |
|
|
|
† |
|
sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed nõuded |
|
|
||
|
(*1) Varud tuleb edastada EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigitamise korrigeerimised ainult # märgiga lahtrite osas. Ristiga (†) on tähistatud madala prioriteetsusega memokirjed. (1) Varasemates siseriiklikes vääringutes pangatähed ja mündid, mis on pärast eurole üleminekut laekumata. Andmeid tuleb esitada vähemalt 12 kuud pärast laienemist. (2) RKP emiteeritud võlaväärtpaberid tuleb esitada ainult kohalduval juhul. (3) Netopositsioonid eurosüsteemi suhtes, mis tulenevad a) EKP emiteeritud euro pangatähtede jaotusest (8 % kõigist emissioonidest); ja b) kapitaliosa mehhanismi rakendamisest. Konkreetse RKP ja EKP kreedit- või deebetpositsiooni netoväärtus tuleb määrata bilansi varade või kohustuste poolele vastavalt märgile, st positiivne netopositsioon eurosüsteemi suhtes tuleb esitada varade poolel ja negatiivne netopositsioon kohustuste poolel. |
||||
Tabel 2 (*1)
Muude RAde andmed
|
|
Riigisisesed |
Riigivälised euroala residendid |
Välismaailm |
Kokku |
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
9. Hoiused |
|
|
|
|
|
Tehingupoole kohustus bilansist eemaldamata laenude osas (1) |
† |
† |
† |
|
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid (2) |
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
# |
# |
# |
|
|
Euro |
# |
# |
# |
|
|
Välisvaluutad |
# |
# |
# |
|
|
üle 1 ja kuni 2 aastat |
# |
# |
# |
|
|
Euro |
# |
# |
# |
|
|
Välisvaluutad |
# |
# |
# |
|
|
13. Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
sellest kaasatud omakapital |
|
|
|
|
|
sellest arvestusperioodi kasum või kahjum |
|
|
|
|
|
sellest vahetult omakapitalis kirjendatavad tulud ja kulud |
|
|
|
|
|
aktsionäridele jaotamata tulust tulenevad vahendid |
|
|
|
|
|
sellest eraldised |
|
|
|
|
|
14. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
sellest hoiustelt kogunenud intressid |
|
|
|
† |
|
transiitkirjed |
|
|
|
† |
|
sellest vahekirjed |
|
|
|
† |
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
|
|
† |
|
sellest eraldised |
|
|
|
|
|
VARAD |
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
sellest hoitavad oma võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
4. Omakapital |
|
|
|
|
|
sellest hoitav omakapital |
|
|
|
|
|
5. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
sellest hoitavad oma MMF aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
7. Muu vara |
|
|
|
|
|
sellest laenudelt kogunenud intressid |
|
|
|
† |
|
transiitkirjed |
|
|
|
† |
|
sellest vahekirjed |
|
|
|
† |
|
sellest tuletisinstrumendid |
|
|
|
† |
|
(*1) Positsioonid tuleb edastada EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigitamise ja -hindluse korrigeerimised ainult # märgiga lahtrite osas. Ristiga (†) on tähistatud madala prioriteetsusega memokirjed. (1) Need kirjed on vastaskirjeks kohustusele: väärtpaberistatud, kuid bilansist eemaldamata laenude jäägid kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega. (2) EKP ja RKP vahelise kokkuleppe kohaselt ei pea RKP seda teabekogumit esitama, kui EKP kasutab alternatiivseid andmeallikaid. (3) Rahaturufondide aktsiate/osakute hoiuseid peab esitama nende esinemise korral. |
||||
2. jagu. Kuu memokirjed, millest tuletatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks kaalumisandmed
Andmed muude RAde kohta (seisud)
|
Muude rahaloomeasutuste antud eurodes laenud „muude residentide” märgitud alaliikidele |
||||
|
VARAD |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised jt (S.14+S.15) |
||
|
Tarbijakrediit |
Eluasemelaenud |
Muud (ülejäänud) |
||
|
A. Riigisisesed |
|
|
|
|
|
Laenud |
|
|
|
|
|
sellest eurodes |
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
üle ühe ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
üle 2 ja kuni 5 aastat |
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
B. Muud euroala liikmesriigid |
|
|
|
|
|
Laenud |
|
|
|
|
|
sellest eurodes |
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
üle ühe ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
üle 2 ja kuni 5 aastat |
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
3. jagu. Kvartali memokirjed rahaliidu finantskontode koostamiseks
RKPd / EKP / muude rahaloomeasutuste andmed (1) , (2)
|
|
Riigisisesed |
Muud euroala liikmesriigid |
Välismaailm |
Kokku |
||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Keskvalitsus |
Muud finantsvahendusettevõtted |
Kindlustusseltsid |
Pensionifondid |
Mittefinantsettevõtted |
Rahaloomeasutused |
Keskvalitsus |
Muud finantsvahendusettevõtted |
Kindlustusseltsid |
Pensionifondid |
Mittefinantsettevõtted |
|||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kogunenud intressid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
14. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# (2) |
|
sellest: ümberhindluskontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kohustused mitteresidentidest filiaalide/harukontorite ees |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: korrigeerimise kontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: tulu/kulu konto deebetjääk; jooksva/eelmise aasta kasum/kahjum; väärtpaberite laenutegevus; väärtpaberite lühikesed positsioonid; amortisatsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kogunenud intressid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
# |
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
# |
|
|
sellest euro |
|
# |
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
# |
|
|
üle ühe aasta |
|
# |
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
# |
|
|
sellest euro |
|
# |
|
|
|
|
|
# |
|
|
|
|
# |
|
|
5. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
börsil noteeritud aktsiad |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
börsil noteerimata aktsiad |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
muud omandiväärtpaberid |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
# |
# |
# |
# |
# |
|
|
7. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
# (4) |
|
sellest: ümberhindluskontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: nõuded (kapitalisüstid) mitteresidentidest filiaalide/harukontorite vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: varade korrigeerimise kontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: tulu/kulu konto kreeditjääk; jooksva/eelmise aasta kasum/kahjum; omaaktsiad; väärtpaberite laenutegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Mõned käesoleva tabeli nõuded ei ole kohaldatavad RKPde/EKP bilansside osas ning tuleks seetõttu esitada vaid muude RAde kohta. Seisud edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas. (*2) Muud finantsvahendusettevõtted: Käesolevas tabeli tähenduses on muud finantsvahendusettevõtted muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusettevõtete ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127); kindlustusseltsid (S.128); pensionifondid (S.129); mittefinantsettevõtted (S.11). (1) RAde bilansistatistika koostamise raamistik ei sätesta konkreetset reeglit emiteeritud ja hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressi kirjendamiseks. RKPd peaksid esitama andmed kogunenud intressi kohta asjaomase instrumendi liigi all või muude varade/muude kohustuste all vastavalt riigi praktikale. (2) Rahaloomeasutuste kohustused seoses kodumajapidamistega (tehnilised eraldised töötajate pensionide jaoks). See osutab tavaliselt töötajate pensionifondidele, mida ei halda sõltumatud asutused. (3) Neid lahtreid kohaldatakse vaid juhul, kui asjaomane aruandlus ei toimu kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (nt väärtpaberite laenutegevus, lühikesed positsioonid väärtpaberites, omaaktsiad), vaid muude varade / muude kohustuste all. Need lisakirjed võimaldavad EKP-l vajaduse korral parandada rahaliidu finantskonto andmeid. Nende komposiitnäitajate kohta tuleb EKP-le täiendavat teavet esitada, kui see on kättesaadav. (4) Rahaloomeasutuste makstud brutosummade osa, mis jääb järgmisesse raamatupidamisperioodi, pluss veel arveldamata rahaloomeasutuste nõuded. |
||||||||||||||
5. OSA
Reservibaasi statistika
Tabel 1
Reservibaasi statistika koostamiseks vajalikud andmed bilansikirjete kohta
|
BILANSIKIRJED |
Maailm Euroala liikmesriikide muud RAd, kelle suhtes ei kohaldata kohustusliku reservi nõuet, euroala liikmesriikide ja välismaailma mitte-RAd |
Kokku |
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
9. Hoiused (kõigis vääringutes) |
|
|
|
9.1. Üleöö |
R1 |
|
|
9.2. kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat |
|
|
|
9.3. lõpetatavad etteteatamisega kuni 2 aastat |
|
|
|
9. Hoiused (kõigis vääringutes) |
|
|
|
9.2. kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta |
R2 |
|
|
9.3. lõpetatavad etteteatamisega üle kahe aasta |
|
|
|
9.4. Tagasiostulepingud |
R3 |
|
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid (kõik vääringud) |
|
|
|
kuni kaks aastat |
R4 |
|
|
üle kahe aasta (1) |
|
R5 |
|
(1) Võlaväärtpaberid, mille kokku lepitud tähtaeg on üle kahe aasta, hõlmab ka muude reservinõudega hõlmatud krediidiasutuste, EKP või osalevate liikmesriikide RKPde poolt hoitavate väärtpaberite kogused. |
||
Tabel 2
Kontrolliks vajalikud bilansikirjete andmed
|
|
A. Riigisisesed |
|
Määratlemata |
|
|
Kindlasummaline vähendus |
R6 |
Kindlasummalise vähenduse arvutamine kontrollimiseks (R6)
Kindlasummaline vähendus: vähendust kohaldatakse kõikide krediidiasutuste suhtes. Iga krediidiasutus lahutab maksimumsumma, mille eesmärgiks on väga väikeste reservinõuete halduskulu vähendamine. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on alla 100 000 euro, võrdub kindlasummaline vähendus [reservibaas × reservimäär]. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on suurem või võrdne 100 000 euroga, võrdub kindlasummaline vähendus 100 000 euroga. Asutused, kellel on lubatud statistilisi andmeid seoses nende konsolideeritud reservibaasiga esitada kontsernina (vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) III lisa 1. osa 2. jaos), hoiavad kohustuslikke reserve ühe kontserni kuuluva asutuse kaudu, mis tegutseb ainult kõnealuste asutuste vahendajana. Seda ainult juhul, kui kontsernil tervikuna on lubatud kindlasummalist vähendust lahutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 11.
Kohustuslik reserv arvutatakse järgmiselt:
kohustuslik reserv = reservibaas × reservimäär - kindlasummaline vähendus.
Reservimäära kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9).
6. OSA
Üldsumma suhtarvu statistika
Üldsumma suhtarvu koostamiseks vajalikud krediidiasutuste bilansikirjete andmed
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
|||
|
KOHUSTUSED |
||||||
|
11. Emiteeritud võlaväärtpaberid (kõik vääringud) |
|
|
|
|
|
|
|
kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
MR1 |
|
VARAD |
||||||
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid (kõik vääringud) |
|
|
|
|
|
|
|
kuni kaks aastat |
MR2 |
|
MR3 |
|
|
|
7. OSA
Rahaturufondide bilansistatistika
Tabel 1.
Rahaturufondid – bilansiseisud
Kvartaliandmed
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Pangad |
Mittepangad |
|||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Valitsemissektor |
Muud mitteresidentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||||
|
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) |
||||||||||||||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Vääringud kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
sellest: tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahaturufondid – ümberliigitus
Kvartaliandmed
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Pangad |
Mittepangad |
|||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Valitsemissektor |
Muud mitteresidentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||||
|
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||||||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Vääringud kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
sellest: tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Rahaturufondid – ümberhindlus
Kvartaliandmed
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Kokku |
Pangad |
Mittepangad |
|||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
Valitsemissektor |
Muud mitteresidentide sektorid |
||||||||||||||||||||||||||
|
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Keskvalitsus (S.1311) |
Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||||||||
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Vääringud kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
sellest: tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 alusel võivad RKPd teha erandeid rahaturufondide ümberhindluskorrigeerimise aruandluses. Sellisel juhul peavad RKPd esitama teabe võimaluste piires, kui tegemist on oluliste summadega. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 2.
Rahaturufondid – bilansiseisud
Kvartaliandmed
|
BILANSI KIRJED |
Kõik vääringud |
Euro |
Muud vääringud |
||||||
|
|
GBP |
USD |
JPY |
CHF |
|||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Muud euroala liikmesriigid |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|||||||||
8. OSA
Struktuuri finantsnäitajad
1. Krediidiasutuste filiaalide arv vaatlusperioodi lõpu seisuga. Selles näitajas võivad sisalduda ainult krediidiasutustele kuuluvad filiaalid. Allüksuste harukontorid, mis ei ole ise krediidiasutused, tuleb jätta välja, isegi kui need kuuluvad krediidiasutusega samasse kontserni.
2. Krediidiasutuste töötajate arv – see näitaja osutab krediidiasutuse töötajate keskmisele arvule vaadeldaval aastal. Töötajad finantsasutustes, mis ise ei ole krediidiasutused, tuleks välja jätta, isegi kui need asutused kuuluvad samasse kontserni.
3. Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus (CR5). Näitab pangandustegevuse koondumist. Näitaja saamiseks peavad RKPd kasutama järgmist konsolideerimata agregeeritud meetodit: a) järjestama kõikide aruandlust esitavate krediidiasutuste bilansside kogusummad; b) arvutama i) viie suurima bilansi kogusumma ja ii) kõikide bilansside kogusumma, ning iii) arvutama i ja ii proportsiooni. EKP-le tuleb andmed esitada protsentides s.o väärtus 72,4296 % tuleks esitada kujul 72,4296 ja mitte 0,7243. Kuigi viie suurima panga koosseis võib aja jooksul muutuda, peaksid riikide keskpangad esitama viie suurima krediidiasutuse osakaalu ainult konkreetsel ajahetkel (vaadeldava aasta detsembri lõpus).
4. Krediidiasutuste bilansimahu Herfindahli indeks (HI). Nagu eelminegi näitaja, osutab see pangandustegevuse koondumisele. RKPd peavad võimalikus ulatuses järgima agregeeritud meetodit. Sellisel juhul tuleb Herfindahli indeksi arvutamisel kaasata kontserni kuuluva iga krediidiasutuse agregeeritud bilanss, kasutades vajadusel nende asutuste aastaaruannetes sisalduvaid raamatupidamisandmeid. Kui osad krediidiasutused ei ole kaasatud lihtsustatud aruandlusse, tuleb teha andmete juurdearvestus.
Herfindhali indeks saadakse liites kõikide pangandussektori krediidiasutuste turuosade ruudud ja see tuleb esitada EKP-le järgmise valemi kohaselt:
|
HI |
= |
|
|
n |
= |
riigi krediidiasutuste koguarv |
|
Xi |
= |
krediidiasutuse varade kogumaht |
|
X |
= |
|
5. Kindlustusettevõtete koguinvesteeringud ( 14 ). See on nende ettevõtete finantsvarade kogusumma näitaja, mis saadakse mittefinantsvarade, nt põhivara, lahutamise teel bilansi agregeeritud kogumahust. Vajaduse korral tuleb teha 100-protsendilise hõlmatuse tagamiseks neile arvudele juurdearvestus. Kui eraldi andmed kindlustusettevõtete kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga „pensionifondide hallatud varade kogumaht” üheks näitajaks. Kui kasutatakse „ühist” kirjendamist, peavad riikide keskpangad andmerea ära märkima.
6. Pensionifondide hallatud varade kogumaht ( 15 ). See on autonoomsete pensionifondide agregeeritud bilansi kogumahu näitaja. Kui eraldi andmed pensionifondide kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga „kindlustusettevõtete koguinvesteeringud” üheks näitajaks. Sel juhul tuleb näitaja „pensionifondide hallatud varade kogumaht” all märkida null.
7. Teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab teiste EL riikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui krediidiasutusel on mõnes riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et perioodi kohta alates 1999. aasta lõpust esitatavad andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.
8. Teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.
9. Teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab teiste EL riikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis. Arvesse võib võtta ainult tütarettevõtteid, kes on ise krediidiasutused.
10. Teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.
11. EL-väliste riikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.
12. EL-väliste riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.
13. EL-väliste riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis.
14. EL-väliste riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.
15. Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab teiste euroala liikmesriikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.
16. Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.
17. Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab teiste euroala liikmesriikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis.
18. Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.
Tabel 1
Struktuuri finantsnäitajad (seisud)
|
Struktuuri finantsnäitajad |
1. Riigisisesed |
2. Muud EL riigid |
3. EL-välised riigid |
4. Muud osalevad liikmesriigid |
|||
|
Krediidiasutused |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
|||
|
Kokku |
Kindlustusseltsid |
Pensionifondid |
|||||
|
Krediidiasutuste töötajate arv |
S1 |
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutuste filiaalide arv |
S2 |
|
|
|
S3 |
S4 |
S5 |
|
Krediidiasutuste tütarettevõtete arv |
|
|
|
|
S6 |
S7 |
S8 |
|
Krediidiasutuste bilansside kogumahu Herfindahli indeks |
S9 |
|
|
|
|
|
|
|
Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus (CR5) |
S10 |
|
|
|
|
|
|
|
Koguvarad |
|
S11 |
S12 |
S13 |
|
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
|
|
|
S14 |
S15 |
S16 |
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
|
|
|
S17 |
S18 |
S19 |
Tabel 2
Struktuuri finantsnäitajad (finantsvoogude korrigeerimine)
|
Struktuuri finantsnäitajad |
1. Riigisisesed |
2. Muud EL riigid |
3. EU-välised riigid |
4. Muud osalevad liikmesriigid |
|||
|
Krediidiasutused |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
Krediidiasutused |
|||
|
Kokku |
Kindlustusseltsid |
Pensionifondid |
|||||
|
Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine |
|||||||
|
Koguvarad |
|
S20 |
S21 |
S22 |
|
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
|
|
|
S23 |
S24 |
S25 |
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
|
|
|
S26 |
S27 |
S28 |
|
Muu ümberhindluskorrigeerimine |
|||||||
|
Koguvarad |
|
S29 |
S30 |
S31 |
|
|
|
|
Filiaalide koguvarad |
|
|
|
|
S32 |
S33 |
S34 |
|
Tütarettevõtete koguvarad |
|
|
|
|
S35 |
S36 |
S37 |
9. OSA
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruannete esitajad |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Andmeid esitav üldkogum |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Eraldiseisvate krediidiasutuste arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pangandusgruppidesse konsolideeritud krediidiasutuste arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pangandusgruppide arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused kokku* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Intressitulu* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja nõuded* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu kohustustelt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud kohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu varadelt) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetuskursi netovahed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) -netokahjum, mis on saadud selliste varade kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud eraldised) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad [noteerimata omakapital]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Müügivalmis finantsvarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Laenud ja nõuded [k.a kapitalirent]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Materiaalsed põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kinnisvarainvesteeringud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Firmaväärtus) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Immateriaalne vara [v.a firmaväärtus]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpetatud tegevuste kasum või kahjum enne tulumaksu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vähemusosalusele omistatav |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emaettevõtja omanikele omistatav |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetuskursi netovahed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) -netokahjum, mis on saadud selliste varade kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud eraldised) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Materiaalsed põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kinnisvarainvesteeringud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Firmaväärtus) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Immateriaalne vara [v.a firmaväärtus]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erakorraline kasum või (-) kahjum enne tulumaksu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vähemusosalusele omistatav |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emaettevõtja omanikele omistatav |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Puhas intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude netotulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemise ja valuutavahetuse tulemused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - täielik valim |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Netointressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude netotulu* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemise ja valuutavahetuse tulemused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud)* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapitali tulu (RoE) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Asutuste arv, mille RoE < 0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 0-5 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 5-10 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 10-15 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 15-20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE >20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE < 0, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 0-5 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 5-10 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 10-15 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 15-20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE >20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapitali tulu (RoE) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Asutuste arv, mille RoE < 0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 0-5 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 5-10 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 10-15 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 15-20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE >20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE < 0, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 0-5 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 5-10 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 10-15 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 15-20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE >20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapitali tulu (RoE) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Asutuste arv, mille RoE < 0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 0-5 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 5-10 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 10-15 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 15-20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE >20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE < 0, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 0-5 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 5-10 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 10-15 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 15-20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE >20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - kasumlikkus ja tõhusus - täielik valim |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapitali tulu (RoE) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Asutuste arv, mille RoE < 0 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 0-5 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 5-10 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 10-15 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE 15-20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv, mille RoE >20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE < 0, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 0-5 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 5-10 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 10-15 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE 15-20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste, mille RoE >20 %, % pangandussektori koguvaradest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Materiaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immateriaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulumaksu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Edasilükkunud tulumaksuvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital (näiteks ühistuosakuid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omandiväärtpaberid ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülekurss |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud emiteeritud omandiväärtpaberid, v.a kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaotamata kasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberhindluse reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Omaaktsiad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Vahedividendid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vähemusosalus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA omandiväärtpaberid KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võetud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused aruande esitaja ees |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Materiaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immateriaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulumaksu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Edasilükkunud tulumaksuvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital (näiteks ühistuosakuid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapital ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülekurss |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaotamata kasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberhindluse reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglase väärtuse reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esimese konsolideerimise vahe |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Omaaktsiad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Vahedividendid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vähemusosalus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võetud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused aruande esitaja ees |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha ja nõuded keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapital ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - TÄIELIK VALIM |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha ja nõuded keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitali instrumendid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Hoiused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omakapital ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Memokirjed |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Allutatud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Memokirjed |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Allutatud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - bilanss - TÄIELIK VALIM |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - varade kvaliteet - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantssektori äriühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud - tähtajaks tasutud või tasumata <= 30 päeva |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud - tähtajaks tasumata > 30 days <= 60 päeva |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud - tähtajaks tasumata > 60 päeva <= 90 päeva |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud - tähtaeg saabumata, kuid tasumine ebatõenäoline või tähtajaks tasumata < = 90 päeva |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud - tähtajaks tasumata > 90 päeva <= 180 päeva |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud - tähtajaks tasumata > 180 päeva <= 1 aasta |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud - tähtajaks tasumata > 1 aasta |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud - millest makseviivituses |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused seoses positsioonidega, mille nõuded on järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused seoses positsioonidega, mille nõudeid ei ole järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud tagatis ja viivisnõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud finantsgarantiid seoses viivisnõuetega |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - varade kvaliteet - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - langenud väärtusega varade bilansiline brutoväärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - allahindlused seoses individuaalsete hinnatud finantsvaradega |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - kogumipõhised allahindlused finantsvaradele |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - allahindlused tekkinud kahjudele, mis on arvestuses kajastamata |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - varade kvaliteet - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Langenud väärtusega varade bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allahindlused seoses individuaalsete hinnatud finantsvaradega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allahindlused seoses kogumipõhiselt hinnatud finantsvaradega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta - varade kvaliteet - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskipositsioonid, nõuded järgimata |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded järgimata* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - geograafiline kontsentratsioon |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esmase riskipositsiooni väärtus kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigiväline esmane riskipositsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esmane riskipositsioon kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Viivisnõuded kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskipositsiooni väärtus kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Eluasemekinnisvaraga tagatud riskipositsioonid kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Euroopa Liidu välised riigid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Eluasemekinnisvaraga tagatud riskipositsioonid kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Euroopa Liidu välised riigid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - geograafiline kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riigisisesed tegevused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aasta kasum või kahjum* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riigivälised tegevused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aasta kasum või kahjum* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - vstaspoole kontsentratsioon |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Suur riskikontsentratsioon (kokku) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Suur riskikontsentratsioon (kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Suur riskikontsentratsioon - üle 10 % kapitalist või 300 miljonit |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Suur riskikontsentratsioon - asutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Suur riskikontsentratsioon - reguleerimata finantsettevõtjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - vastaspoole kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid keskpankades |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid valitsemissektori suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubandusest saadavad laekumised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubandusest saadavad laekumised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid muude finantsinstitutsioonide suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubandusest saadavad laekumised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: Suurim võimalik tagatise summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Saadud finantsgarantiid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid mittefinantsettevõtete suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubandusest saadavad laekumised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: projekti rahastamise laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: Suurim võimalik tagatise summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Saadud finantsgarantiid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid kodumajapidamiste suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediitkaardi võlg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubandusest saadavad laekumised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitalirent |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pöördrepolaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tähtajalised laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: eluasemelaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: Suurim võimalik tagatise summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Saadud finantsgarantiid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Laenud ja ettemaksed Mittefinantsettevõtetele - bilansiline brutoväärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
A Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B Mäetööstus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C Tootmine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
E Veevarustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F Ehitus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
G Hulgi- ja jaekaubandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
H Veondus ja laondus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I Majutus ja toitlustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
J Info ja side |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
L Kinnisvaraalane tegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
N Haldus- ja abitegevused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
P Haridus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
S Muud teenindavad tegevused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Laenud ja ettemaksed mittefinantsettevõtetele - Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
A Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
B Mäetööstus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C Tootmine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
E Veevarustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
F Ehitus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
G Hulgi- ja jaekaubandus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
H Veondus ja laondus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
I Majutus ja toitlustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
J Info ja side |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
L Kinnisvaraalane tegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
N Haldus- ja abitegevused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
P Haridus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
S Muud teenindavad tegevused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - rahastamise kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Bilansiline väärtus (FINREP-IFRS) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiusesertifikaadid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hübriidlepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Bilansiline väärtus (FINREP-GAAP) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Arvelduskontod/ üleööhoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Repolepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiusesertifikaadid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hübriidlepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud summa kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Jaerahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on < 30 päeva |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on > 30 päeva |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Säästukontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hulgirahastamine* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagamata |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagatud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - likviidsus ja rahastamine |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Likviidsed varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Korrigeerimata likviidsed varad kokku* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 1 astme varad kokku, v.a erakordselt kõrge kvaliteediga tagatud võlakirjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väljavõetavad keskpangareservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpanga varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsuse varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud likviidsed varad, mida saab kajastada keskpanga riskipositsiooni või avaliku sektori poolt tagatud riskipositsiooni liigis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 1 astme varad kokku, erakordselt kõrge kvaliteediga tagatud võlakirjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 2A astme varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 2B astme varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Likviidsuskate |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Likviidsuspuhver* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Likviidsete vahendite netoväljavool |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - artiklis 416 osutatud varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 1 |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kirjes 1.1 kajastamata väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, mis kvalifitseeruvad artikli 122 kohaselt krediidikvaliteedi astmesse 2 |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - mujal kajastamata muud väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - finantssektoriväliste üksuste kapitaliväärtpaberid, mis on kaasatud tunnustatud börsi olulisse indeksisse |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - muud kapitaliväärtpaberid |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kuld |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - muud väärismetallid |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - mittepikendatavad laenud ja nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kirjes 1.9 kajastatud mittepikendatavad laenud ja nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - muud varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - omavahenditest mahaarvatavad varad, mis ei eelda stabiilset rahastamist |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kasutamata krediidilimiidid, mis kvalifitseeruvad I lisa kohaselt „keskmise riski” või „mõõduka riski” alla |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - omavahendid, vajaduse korral pärast mahaarvamiste kohaldamist |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - jaehoiused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - finantssektorisse mittekuuluvate klientide kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - finantssektorisse kuuluvate klientide kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest, mille suhtes saab kohaldada artikli 129 lõikes 4 või 5 sätestatud käsitlust |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - kohustused, mis tulenevad direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud väärtpaberitest |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - muud kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED - tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvaid summasid käsitlevatest lepingutest tulenevad kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - muud kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - VARA KOORMATISED |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus, millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus, millest: keskpangakõlblikud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormamata varade bilansiline väärtus, millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormamata varade bilansiline väärtus, millest: keskpangakõlblikud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud finantsinstitutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed. v.a nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatised |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Saadud koormamata tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida saab koormamiseks kasutada* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Tabel x.x |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
OMAVAHENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esimese taseme põhiomavahendite kapital (CET1)* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 kapitali kõlblikud kapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissemakstud kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirje: Kõlbmatud kapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülekurss |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Oma CET1 instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta oma CET1 instrumente |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaotamata kasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eelmiste aastate jaotmata kasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõlblik kasum või kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 korrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahendid üldise pangandusriski jaoks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses varem CET1 kapitaliinstrumentide osas kehtinud nõuetega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 kapitalis kajastatud vähemusosalus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses täiendava vähemusosalusega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 korrigeerimine seoses usaldatavusnõuete filtritega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 kapitali muu korrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 kapitali koosseis või mahaarvamised - muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mahaarvamised CET1st |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Firmaväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Muu immateriaalne vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei ole seotud ajutiste erinevustega, ilma seonduvate maksukohustusteta. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Sisereitingute meetodi puudujääk krediidiriski korrigeerimise osas seoses oodatava kahjumiga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) AT1 kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab AT1 kapitali |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiendavad ESIMESE TASEME OMAVAHENDID (AT1)* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AT1 kapitali kõlblikud kapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissemakstud kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirje: Kõlbmatud kapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülekurss |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Oma AT1 instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta oma AT1 instrumente |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses varem AT1 kapitaliinstrumentide osas kehtinud nõuetega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AT1 kapitalis kajastatud tütarettevõtjate poolt emiteeritud instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses tütarettevõtjate poolt emiteeritud instrumentide täiendava kajastamisega AT1 kapitalis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) T2 kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab T2 kapitali |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AT1 kapitali muu üleminekukorrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AT1 kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab AT1 kapitali (maha arvatud CET1s) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Täiendavad maharvamised AT1 kapitalist seoses CRR artikliga 3. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AT1 kapitali koosseis või mahaarvamised - muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teise taseme omavahenditena (T2) aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sissemakstud kapital ja allutatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ülekurss |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Oma T2 instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta oma T2 instrumente |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses varem T2 kapitaliinstrumentide ja allutatud laenude osas kehtinud nõuetega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T2 kapitalis kajastatud tütarettevõtjate poolt emiteeritud instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üleminekukorrigeerimine seoses tütarettevõtjate poolt emiteeritud instrumentide täiendava kajastamisega T2 kapitalis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjumiga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T2 kapitali muu üleminekukorrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T2 kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab T2 kapitali (maha arvatud AT1s) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(-) Täiendavad maharvamised T2 kapitalist seoses CRR artikliga 3. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
T2 kapitali koosseis või mahaarvamised - muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Algse riski ümberarvestuseelsed tegurid |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VääRTPABERIüLEKANNETE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, v.a väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused või keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Avaliku sektori asutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmepoolsed arengupangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud kinnisvaraga, v.a VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded,v.a VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Väärtuse korrigeerimine |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, v.a väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused või keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Avaliku sektori asutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmepoolsed arengupangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud kinnisvaraga, v.a VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded,v.a VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskiga kaalutud riskikontsentratsiooni summa |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
RISKIPOSITSIOONI SUMMA KOKKU / RISKIPOSITSIOONID KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VääRTPABERIüLEKANNETE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, v.a väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused või keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Avaliku sektori asutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmepoolsed arengupangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eriti suure riskiga seotud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud kinnisvaraga, v.a VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded,v.a VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidikohustustest erinevad muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksete puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koguriskipositsiooni arveldus/ ülekanderiski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubeldavad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valuuta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaubad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodil/ alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevatel meetodil põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVääRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiustatud meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullistuste mõjuga toimetulekuks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: täiendav riskipositsioon CRR artikli 3 kohaselt. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Oodatav kahju |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodid, kui kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsused ja keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused ja investeerimisühingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
äriühingud - muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - tagatud kinnisvaraga, v.a VKEde kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaenõuded - muud nõuded,v.a VKEde vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kapitalipuhvrid ja II samba nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kombineeritud puhvri nõue |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitali säilitamise puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskide ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Süsteemse riski puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Krediidirisk - krediidisutuste ja investeerimisühingute arv meetodi kaupa |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute põhimeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiustatud sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv kokku (kes kasutavad ühte või enamat krediidiriski meetodit) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Tururisk - krediidisutuste ja investeerimisühingute arv meetodi kaupa |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisemudelid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv kokku (kes kasutavad ühte või enamat tururiski meetodit) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Operatsioonirisk - krediidisutuste ja investeerimisühingute arv meetodi kaupa |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Asutuste arv kokku (kes kasutavad ühte või enamat tururiski meetodit) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - RISKIPOSITSIOONI SUMMA KOKKU / RISKIPOSITSIOONID KOKKU |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 -16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
>16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - Varad |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruannete esitajad |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Andmeid esitav üldkogum |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Eraldiseisvate krediidiasutuste arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pangandusgruppidesse konsolideeritud krediidiasutuste arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pangandusgruppide arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused kokku* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - kasumlikkus ja tõhusus - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Intressitulu* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja nõuded* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu kohustustelt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud kohustused) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu varadelt) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetuskursi netovahed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud eraldised) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad [noteerimata omakapital]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Müügivalmis finantsvarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Laenud ja nõuded [k.a kapitalirent]) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - kasumlikkus ja tõhusus - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -netokahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) -kahjum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetuskursi netovahed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - kasumlikkus ja tõhusus - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Puhas intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Intressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Intressikulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude netotulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemise ja valuutavahetuse tulemused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Personalikulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud halduskulud) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Kulum) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - kasumlikkus ja tõhusus - TäIELIK VALIM |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Konsolideeritud kasumiaruanne |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Netointressitulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Dividenditulu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Teenus- ja vahendustasude netotulu* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemise ja valuutavahetuse tulemused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud tegevuskulud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(Muud tegevuskulud)* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AASTA KASUM VÕI KAHJUM* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Müügivalmis finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immateriaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omandiväärtpaberid ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võetud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused aruande esitaja ees |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha, nõuded keskpankade vastu ja muud nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid - Riskimaandamisarvestus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Immateriaalsed varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omandiväärtpaberid ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võetud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused aruande esitaja ees |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenuandmiskohustused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantsgarantiid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha ja nõuded keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omandiväärtpaberid ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - TÄIELIK VALIM |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sularaha ja nõuded keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitali instrumendid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
VARAD KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kohustused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Hoiused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Omandiväärtpaberid ja vähemusosalus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kapital |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
OMAKAPITAL KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - bilanss - TÄIELIK VALIM |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpangad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete aastaaruandlus - varade kvaliteet - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud, millest makseraskuste tõttu restruktureerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud, millest katseajal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud, millest makseraskuste tõttu restruktureerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed - varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused - makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete nõudeid ei ole järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõuded järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Nõuete bilansiline brutoväärtus, nõudeid ei ole järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused seoses positsioonidega, mille nõuded on järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused seoses positsioonidega, mille nõudeid ei ole järgitud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud tagatis ja viivisnõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud finantsgarantiid seoses viivisnõuetega |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantsinstitutsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsettevõtted |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kodumajapidamised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - varade kvaliteet - IFRS FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - langenud väärtusega varade bilansiline brutoväärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - allahindlused seoses individuaalsete hinnatud finantsvaradega |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - kogumipõhised allahindlused finantsvaradele |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - allahindlused tekkinud kahjudele, mis on arvestuses kajastamata |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Laenud ja nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - varade kvaliteet - GAAP FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Langenud väärtusega võlainstrumendid - soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Langenud väärtusega varade bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allahindlused seoses individuaalsete hinnatud finantsvaradega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Allahindlused seoses kogumipõhiselt hinnatud finantsvaradega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmed kvartali kohta - varade kvaliteet - mitte FINREP |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskipositsioonid, nõuded järgimata |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Bilansiline brutoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded järgitud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõuded järgimata* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist ja eraldistest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvataliaruandlus - geograafiline kontsentratsioon |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esmase riskipositsiooni väärtus kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigiväline esmane riskipositsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esmane riskipositsioon kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Viivisnõuded kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskipositsiooni väärtus kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
AT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BG |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CY |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CZ |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
DE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
EL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LV |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
LU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
PT |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SI |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ES |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
NO |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
US (Ameerika Ühendriigid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
HK (Hong Kong) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
BR (Brasiilia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Hiina) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JP (Jaapan) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CH (Šveits) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MX (Mehhiko) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AU (Austraalia) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
SG (Singapur) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TR (Türgi) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RU (Vene Föderatsioon) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KY (Kaimanisaared) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IN (India) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KR (Lõuna-Korea) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ZA (Lõuna-Aafrika) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CA (Kanada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - geograafiline kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riigisisesed tegevused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aasta kasum või kahjum* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riigivälised tegevused |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kohustused kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neto tegevustulu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aasta kasum või kahjum* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - VASTASPOOLE kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid keskpankades |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid valitsemissektori suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid muude finantsinstitutsioonide suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid mittefinantsettevõtete suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: projekti rahastamise laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Positsioonid kodumajapidamiste suhtes |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
LAENUD JA ETTEMAKSED* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: muud tagatisega laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
millest: eluasemelaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - rahastamise kontsentratsioon - FINREPi esitajad (IFRS ja GAAP) |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Bilansiline väärtus (FINREP-IFRS) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiusesertifikaadid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hübriidlepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Bilansiline väärtus (FINREP-GAAP) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hoiusesertifikaadid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Varaga tagatud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pandikirjad (tagatud võlakirjad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hübriidlepingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud finantskohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Saadud summa kokku |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Jaerahastamine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudmiseni hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on < 30 päeva |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tähtajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on > 30 päeva |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Säästukontod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hulgirahastamine* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagamata |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tagatud* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - likviidsus ja rahastamine |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Likviidsed varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Korrigeerimata 1 astme varad kokku, v.a erakordselt kõrge kvaliteediga tagatud võlakirjad* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väljavõetavad keskpangareservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskpanga varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsuse varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud likviidsed varad, mida saab kajastada keskpanga riskipositsiooni või avaliku sektori poolt tagatud riskipositsiooni liigis |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 1 astme varad kokku, erakordselt kõrge kvaliteediga tagatud võlakirjad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 2A astme varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Korrigeerimata 2B astme varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Likviidsuskate |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Euroala välismaise kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Likviidsuspuhver* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Likviidsete vahendite netoväljavool |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude varade summa |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - mittepikendatavad laenud ja nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kirjes 1.9 kajastatud mittepikendatavad laenud ja nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - tuletisinstrumentidest tulenevad nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - muud varad |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - omavahenditest mahaarvatavad varad, mis ei eelda stabiilset rahastamist |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST EELDAVAD KIRJED - kasutamata krediidilimiidid, mis kvalifitseeruvad I lisa kohaselt „keskmise riski” või „mõõduka/madala riski” alla. |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
STABIILSET RAHASTAMIST PAKKUVAD KIRJED |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
kuni 3 kuu jooksul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 3 kuni 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 6 kuni 9 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ajavahemikul 9 kuni 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kauem kui 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - VARA KOORMATISED |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus, millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus, millest: keskpangakõlblikud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormatud varade bilansiline väärtus |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormamata varade bilansiline väärtus, millest: konsolideerimisgrupi muude üksuste emiteeritud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Koormamata varade bilansiline väärtus, millest: keskpangakõlblikud |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud laenud ja ettemaksed kui nõudelaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud tagatised |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Saadud koormatud tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Saadud koormamata tagatise või emiteeritud oma võlaväärtpaberite õiglane väärtus, mida saab koormamiseks kasutada* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Tabel x.x |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
OMAVAHENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esimese taseme põhiomavahendite kapital (CET1)* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Esimese taseme põhiomavahenditena (CET1) aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaotamata kasum |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
CET1 korrigeerimine |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mahaarvamised CET1st |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Täiendavad ESIMESE TASEME OMAVAHENDID (AT1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Algse riski ümberarvestuseelsed tegurid |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VääRTPABERIüLEKANNETE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Väärtuse korrigeerimine |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Riskiga kaalutud riskikontsentratsiooni summa |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
RISKIPOSITSIOONI SUMMA KOKKU / RISKIPOSITSIOONID KOKKU* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VääRTPABERIüLEKANNETE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Standardmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koguriskipositsiooni arveldus/ ülekanderiski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVääRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Oodatav kahju |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Sisereitingute meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - OMAVAHENDID, RISKIGA KAALUTUD POSITSIOONIDE SUMMA JA MAKSEJõuetus |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Kapitalipuhvrid ja II samba nõuded |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
Kombineeritud puhvri nõue |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kapitali säilitamise puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskide ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Süsteemse riski puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - RISKIPOSITSIOONI SUMMA KOKKU / RISKIPOSITSIOONID KOKKU |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 -16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
>16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Konsolideeritud pangandusandmete kvartaliaruandlus - VARAD |
|||||||||||
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Solventsussuhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 - 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 20 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riigisisesed pangandusgrupid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu välise) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (Euroopa Liidu) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
SSMi kategooriad |
|||||
|
Põhikapitali esimese taseme suhtarv (%) |
A. Suured |
B. Keskmised |
C. Väikesed |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad tütarettevõtjad (allkonsolideeritud või eraldiseisvad) |
Väliskapitali (euroala) kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad) |
Olulised |
Vähem olulised |
||||
|
< 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 - 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6 - 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 - 12 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 - 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
> 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10. OSA
Andmed edastamiseks IMFile
Tabel 1
RKP andmed (seisud)
|
|
Riigisisene RKP |
Muu euroala liikmesriigi residendist RKP |
EKP |
Välismaailm |
Määratlemata |
|
KOHUSTUSED |
|||||
|
9. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
VARAD |
|||||
|
2. Laenud |
|
|
|
|
|
|
sellest: rahvusvahelise reserviga seotud hoiused EKPs (1) |
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
5. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
(1) See kirje sisaldab RKPde nõudeid eurodes, mis vastavad välisvaluutareservi ülekandmisele RKPdelt EKP-le. |
|||||
Tabel 2
Muude rahaloomeasutuste andmed (seisud)
|
|
Riigisisene RKP |
Muu euroala liikmesriigi residendist RKP |
EKP |
Välismaailm |
Määratlemata |
|
KOHUSTUSED |
|||||
|
9. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
VARAD |
|||||
|
2. Laenud |
|
|
|
|
|
|
3. Hoitavad võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
5. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
11. OSA
Statistika muude finantsvahendusettevõtete kohta peale kindlustusseltside ja pensionifondide (v.a. FVCd)
1. jagu. Aruandlustabelid
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenu andmisega tegelevate finantsinstitutsioonide ja muude finantsvahendusettevõtete peale kindlustusseltside ja pensionifondide kohta esitatakse andmed vastavalt järgmisele tabelile.
Andmed väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide muude finantsvahendusettevõtete kohta. Põhinäitajad (key) ja memokirjed
|
Kirje nimetus ja jaotus tähtaegade kaupa / geograafiline jaotus / jaotus sektorite kaupa |
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid |
Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid |
Muud finantsvahendusettevõtted |
|
VARAD |
|||
|
Hoiused/maailm/kokku |
Key |
|
|
|
Laenud/maailm/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/RAd |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/mitte-RAd/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/mitte-RAd/mittefinantsettevõtted |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/tarbijakrediit |
|
Key |
|
|
Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/eluasemelaenud |
|
Key |
|
|
Laenud / maailm / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk) |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/RAd |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/mittefinantsettevõtted |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/kokku |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/tarbijakrediit |
|
Key |
|
|
Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/eluasemelaenud |
|
Key |
|
|
Laenud / riigisisesed / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk) |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / kokku |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / RAd |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kokku |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / mittefinantsettevõtted |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / kokku |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / tarbijakrediit |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / eluasemelaenud |
|
Key |
|
|
Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk) |
|
Key |
|
|
Hoitavad võlaväärtpaberid / maailm / kokku |
Key |
Key |
|
|
Aktsiad/maailm/kokku |
Key |
Key |
|
|
Investeerimisfondide aktsiad / osakud / maailm / kokku |
Key |
|
|
|
Tuletisinstrumendid/maailm/kokku |
Key |
|
|
|
Muud varad, sh laenud / maailm / kokku |
Key |
|
|
|
Muud varad, sealhulgas „Hoiused”, „Sularaha”, „Investeerimisfondide aktsiad/osakud”, „Mittefinantsvarad” ja „Tuletisinstrumendid/maailm/kokku” |
|
Key |
|
|
KOKKU VARAD/KOHUSTUSED/maailm/kokku |
Key |
Key |
Memo |
|
KOHUSTUSED |
|||
|
Saadud laenud ja hoiused / maailm / kokku |
Key |
Key |
|
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid / maailm / kokku |
Key |
Key |
|
|
Omakapital ja reservid / maailm / kokku |
Key |
Key |
|
|
Tuletisinstrumendid/maailm/kokku |
Key |
|
|
|
Muud kohustused / maailm / kokku |
Key |
|
|
|
Muud kohustused, sealhulgas „Tuletisinstrumendid” / maailm / kokku |
|
Key |
|
2. jagu. Instrumentide liigid ja hindamisreeglid
Vastavalt ESA 2010-le tuleb varasid ja kohustusi üldreeglina hinnata jooksvate turuhindade alusel bilansipäeva seisuga. Hoiused ja laenud esitatakse nimiväärtuses ilma kogunenud intressita.
Varad
Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi varade poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti kohustuste kogusummaga.
1. Hoiused: see kirje ( 16 ) koosneb kahest peamisest alaliigist: arveldushoiused ja muud hoiused. See kirje peab sisaldama ka hoitavat sularaha.
Hindamisreeglid: tekkepõhise arvestuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel, st tekkepõhiselt, ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel, st kassapõhiselt. Hoiustelt kogunenud intressid tuleb liigitada brutosummana „Muude varade” alla.
Laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade” alla.
2. Laenud: see kirje koosneb järgmisest:
— kodumajapidamistele tarbijakrediidina antavad laenud, s.t laenud isiklikuks kasutamiseks kaupade ja teenuste tarbimisel, eluasemelaenud, s.t krediit investeeringuteks eluasemesse isikliku kasutuse või välja üürimise eesmärgil, k.a ehitamine ja eluaseme remontimine, ning muul eesmärgil antavad laenud, sh ettevõtluse alustamise laen, võlgade konsolideerimise laen, hariduslaen jne;
— kapitalirent kolmandatele isikutele;
— halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või täielikult maha kantud;
— mittekaubeldavad väärtpaberid;
— allutatud kohustus laenu kujul.
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite andmete esitamisel tuleb laenud liigitada „Muude varade hulka”.
Hindamisreeglid: muude finantsvahendajate antud laenud tuleb kirjendada koos kõigi nendega seotud üldiste ja konkreetsete eraldistega, kuni andmeid esitav asutus laenud täielikult maha kannab; seejärel tuleb laenud bilansist välja jätta.
Tekkepõhise arvestuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel, st tekkepõhiselt, ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel, st kassapõhiselt. Laenudelt kogunenud intressid tuleb liigitada brutosummana „Muude varade” alla.
3. Võlaväärtpaberid: see kirje hõlmab hoitavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad ka laenud, mis on muutunud kaubeldavaks reguleeritud turgudel, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe.
Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed võlaväärtpaberite kohta esitada turuväärtuses.
4. Omandiväärtpaberid: omandiväärtpaberid esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle netovarast. Siia ei kuulu investeerimisfondide aktsiad/osakud.
Siia kuuluvad:
— börsil noteeritud aktsiad: börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad (ESA 2010, punkt 5.146);
— börsil noteerimata aktsiad: börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid (ESA 2010, punkt 5.147);
— muud omandiväärtpaberid: muud omandiväärtpaberite liigid, mida ei klassifitseerita alamkategooriatesse „börsil noteeritud aktsiad” või „börsil noteerimata aktsiad” (ESA 2010, punktid 5.153-5.154).
Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed omandiväärtpaberite kohta esitada turuväärtuses.
5. Investeerimisfondide aktsiad/osakud: see kirje hõlmab rahaturufondidest või mitterahaturufondidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid/osakuid.
Alaliigis „Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid” tuleb investeerimisfondide aktsiad/osakud liigitada „Muude varade” alla.
Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed investeerimisfondide aktsiate/osakute kohta esitada turuväärtuses.
6. Tuletisinstrumendid: siia kuuluvad:
— optsioonid,
— aktsiate ostutähed,
— futuurid,
— forvardid,
— vahetuslepingud,
— krediidituletisinstrumendid.
Laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade” alla.
Tuletisinstrumendid tuleb kirjendada bilansis turuväärtuses, brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, tuleb eelneva asemel kirjendada need positsioonid. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, mida ei kirjendata bilansis vastavalt riigisisestele eeskirjadele.
7. Muud varad: bilansi varade poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata varad”. See kirje hõlmab varasid nagu laekumata laenudelt/hoiustelt kogunenud intress ja hoonetelt kogunenud rent, saada olevad dividendid, laekumata summad, mis ei ole seotud muude finantsvahendusettevõtete põhitegevusega, laekumata brutosummad seoses vahekirjetega, laekumata brutosummad seoses transiitkirjetega, muud eraldi nimetamata varad, nt mittefinantsvara (sh põhivara), laenud, hoiused olenemata muude finantsvahendusettevõtete alaliigist.
Kohustused
Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi kohustuste poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti varade kogusummaga (vt ka varade kirjet „Varad/kohustused kokku”).
1. Saadud laenud ja hoiused: see kirje koosneb järgmisest:
— hoiused: arveldushoiused ja muud hoiused (vt varad) muude finantsvahendusettevõtete juures. Need on üldjuhul rahaloomeasutuste hoiused;
— laenud: muudele finantsvahendusettevõtetele antud laenud, mida tõendavad mittekaubeldavad dokumendid, või mida dokumendid ei tõenda.
2. Emiteeritud võlaväärtpaberid: muude finantsvahendusettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberid (v.a omandiväärtpaberid), mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.
3. Omakapital ja reservid: see kirje hõlmab summasid, mis tulenevad aktsiakapitali emissioonist muu finantsvahendusettevõtte poolt aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on muus finantsvahendusettevõttes omandiõigus ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale vahenditest kõnealuse asutuse likvideerimise korral. See kirje hõlmab ka vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille muud finantsvahendusettevõtted on kõrvale pannud edaspidi tehtavateks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. See hõlmab:
— aktsiakapital;
— jaotamata kasum või vahendid;
— sihtotstarbelised ja üldised eraldised laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks;
— tegevuskasum/kahjum.
4. Tuletisinstrumendid: vt varade kirje „tuletisinstrumendid”.
5. Muud kohustused: bilansi kohustuste poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata kohustused”. See kirje hõlmab kohustusi nagu vahekirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, transiitkirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, hoiustelt maksmisele kuuluvad kogunenud intressid, maksmisele kuuluvad dividendid, maksmisele kuuluvad summad, mis ei ole seotud muude finantsvahendusettevõtete põhitegevusega, eraldised kolmandate isikute suhtes omatavate kohustuste katteks, tagatismaksed, mis tehakse tuletisinstrumentide lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi, netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest, tulevaste väärtpaberitehingutega seoses maksmisele kuuluvad netosummad, muud eraldi nimetamata kohustused, finantstagatisinstrumendid olenevalt muude finantsvahendusettevõtete alaliigist.
3. jagu. Riikide selgitavad märkused
1. Andmeallikad/andmekogumissüsteem: siin tuleb märkida:
— muude finantsvahendusettevõtete statistika koostamiseks kasutatud andmeallikaid, nt statistikaametid, muude finantsvahendusettevõtete ja/või fondijuhtide poolt otse esitatud andmed;
— andmed andmekogumissüsteemide kohta, nt vabatahtlikud aruanded, ettevõtlusuuringud, väljavõttelised uuringud, aruandlus teatavate alam- või ülempiiride suhtes ja juurdearvestused.
2. Koostamise kord: kirjeldada tuleb andmete koostamise meetodit, nt kirjeldada üksikasjalikult prognoose/ootusi ja kahe erineva sagedusega andmerea agregeerimist.
3. Õigusraamistik: esitada tuleb täielik teave asutusi puudutava siseriikliku õigusraamistiku kohta. Eraldi tuleb välja tuua seos liidu õigusaktidega. Kui sama liigi alla kuuluvad mitut liiki asutused, tuleb anda teave kõikide nende asutuseliikide kohta.
4. Kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest: RKPd peavad esitama teabe kõrvalekallete kohta aruandlusjuhistest.
Kõrvalekaldeid aruandlusjuhistest võib esineda järgmise osas:
— jaotus instrumentide kaupa: instrumentide hõlmatus võib EKP aruandlusjuhistest erineda, näiteks kui kaht instrumendi liiki ei saa eristada;
— geograafiline jaotus;
— jaotus sektorite kaupa;
— väärtuse määramise meetodid.
5. Andmeid esitav üldkogum: RKPd võivad liigitada kõik asutused, mis vastavad muude finantsvahendusettevõtete määratlusele, muude finantsvahendusettevõtete eraldi alaliikidesse. Kõiki muude finantsvahendusettevõtete eraldi alaliikidesse liigitatud asutusi tuleb kirjeldada. Kui võimalik, peavad RKPd esitama prognoosi andmeid esitava üldkogumi koguvarade hõlmatuse kohta.
6. Katkestused tagasivaatelistes andmeridades: kirjeldada tuleb tagasivaateliste andmete katkestusi ja tähtsamaid muutusi, mis on toimunud aja jooksul andmete kogumises, aruandluse hõlmatuses, aruandlusvormides ja koostamises. Katkestuste puhul tuleb märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võib võrreldavateks lugeda.
7. Muud märkused: kõik muud asjakohased märkused ja osutused.
12. OSA
Väärtpaberiemissioonide statistika
1. jagu. Sissejuhatus
Väärtpaberiemissioonide statistika euroala kohta annab kaks põhiagregaati:
— kõik euroala residentide emissioonid mis tahes vääringus ja
— kõik maailmas toimunud eurodes emissioonid, nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.
Põhimõtteline eristus tuleb teha emitendi residentsuse alusel, kusjuures ühiselt katavad eurosüsteemi RKPd euroala residentide kõik emissioonid ( 17 ). Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) teatab „Välismaailma” emissioonidest, mis hõlmavad kõiki mitte-euroala residente (k.a rahvusvahelised organisatsioonid, mis ei ole euroala residendid).
Järgmine tabel võtab kokku aruandluse põhinõuded.
|
|
Väärtpaberiemissioonid |
||
|
Euroala residentide poolt (iga RKP esitab andmeid oma riigi residentide kohta) |
Välismaailma residentide poolt (BIS/NCB) |
||
|
Euroalavälised liikmesriigid |
Muud riigid |
||
|
Eurodes/riikide vääringutes |
Blokk A |
Blokk B |
|
|
Muudes vääringutes (*1) |
Blokk C |
Blokk D ei ole nõutav |
|
|
(*1) „Muud vääringud” osutab kõigile ülejäänud vääringutele, kaasa arvatud euroalaväliste liikmesriikide vääringud. |
|||
2. jagu. Aruandlusnõuded
Tabel 1
Bloki A aruandlusvorm RKPdele
|
|
RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS |
|||
|
Seisud |
Brutoemissioonid |
Tagasiostud |
Netoemissioonid (*2) |
|
|
|
A1 |
A2 |
A3 |
A4 |
|
1. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID (*1) |
||||
|
Kokku |
S1 |
S68 |
S135 |
S202 |
|
EKP/RKP |
S2 |
S69 |
S136 |
S203 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S3 |
S70 |
S137 |
S204 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S4 |
S71 |
S138 |
S205 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S5 |
S72 |
S139 |
S206 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S6 |
S73 |
S140 |
S207 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S7 |
S74 |
S141 |
S208 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S8 |
S75 |
S142 |
S209 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S9 |
S76 |
S143 |
S210 |
|
Keskvalitsus |
S10 |
S77 |
S144 |
S211 |
|
Osariigi/liidumaa ja kohalik omavalitsus |
S11 |
S78 |
S145 |
S212 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S12 |
S79 |
S146 |
S213 |
|
|
|
|
|
|
|
2. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID (*1) |
||||
|
Kokku |
S13 |
S80 |
S147 |
S214 |
|
EKP/RKP |
S14 |
S81 |
S148 |
S215 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S15 |
S82 |
S149 |
S216 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S16 |
S83 |
S150 |
S217 |
|
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S17 |
S84 |
S151 |
S218 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S18 |
S85 |
S152 |
S219 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S19 |
S86 |
S153 |
S220 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S20 |
S87 |
S154 |
S221 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S21 |
S88 |
S155 |
S222 |
|
Keskvalitsus |
S22 |
S89 |
S156 |
S223 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S23 |
S90 |
S157 |
S224 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S24 |
S91 |
S158 |
S225 |
|
|
|
|
|
|
|
2.1. sellest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid: |
||||
|
Kokku |
S25 |
S92 |
S159 |
S226 |
|
EKP/RKP |
S26 |
S93 |
S160 |
S227 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S27 |
S94 |
S161 |
S228 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S28 |
S95 |
S162 |
S229 |
|
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S29 |
S96 |
S163 |
S230 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S30 |
S97 |
S164 |
S231 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S31 |
S98 |
S165 |
S232 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S32 |
S99 |
S166 |
S233 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S33 |
S100 |
S167 |
S234 |
|
Keskvalitsus |
S34 |
S101 |
S168 |
S235 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S35 |
S102 |
S169 |
S236 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S36 |
S103 |
S170 |
S237 |
|
|
|
|
|
|
|
2.2. sellest muutuva intressimääraga emissioonid: |
||||
|
Kokku |
S37 |
S104 |
S171 |
S238 |
|
EKP/RKP |
S38 |
S105 |
S172 |
S239 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S39 |
S106 |
S173 |
S240 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S40 |
S107 |
S174 |
S241 |
|
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S41 |
S108 |
S175 |
S242 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S42 |
S109 |
S176 |
S243 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S43 |
S110 |
S177 |
S244 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S44 |
S111 |
S178 |
S245 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S45 |
S112 |
S179 |
S246 |
|
Keskvalitsus |
S46 |
S113 |
S180 |
S247 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S47 |
S114 |
S181 |
S248 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S48 |
S115 |
S182 |
S249 |
|
|
|
|
|
|
|
2.3. sellest nullkupongvõlakirjad: |
||||
|
Kokku |
S49 |
S116 |
S183 |
S250 |
|
EKP/RKP |
S50 |
S117 |
S184 |
S251 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S51 |
S118 |
S185 |
S252 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S52 |
S119 |
S186 |
S253 |
|
millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S53 |
S120 |
S187 |
S254 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S54 |
S121 |
S188 |
S255 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S55 |
S122 |
S189 |
S256 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S56 |
S123 |
S190 |
S257 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S57 |
S124 |
S191 |
S258 |
|
Keskvalitsus |
S58 |
S125 |
S192 |
S259 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S59 |
S126 |
S193 |
S260 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S60 |
S127 |
S194 |
S261 |
|
|
|
|
|
|
|
3. BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD (*3) |
||||
|
Kokku |
S61 |
S128 |
S195 |
S262 |
|
EKP/RKPd |
S62 |
S129 |
S196 |
S263 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S63 |
S130 |
S197 |
S264 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S64 |
S131 |
S198 |
S265 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S65 |
S132 |
S199 |
S266 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S66 |
S133 |
S200 |
S267 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S67 |
S134 |
S201 |
S268 |
|
|
|
|
|
|
|
(*1) Võlaväärtpaberid, v.a aktsiad, on „Väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a tuletisväärtpaberid”. (*2) Andmeid netoemissioonide kohta nõutakse vaid juhul, kui RKP ei esita andmeid seisude või brutoemissioonide kohta. (*3) Börsil noteeritud aktsiad on „Börsil noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osakud”. |
||||
Tabel 2
Bloki C aruandlusvorm RKPdele
|
|
RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // MUUD VÄÄRINGUD |
|||
|
Seisud |
Brutoemissioonid |
Tagasiostud |
Netoemissioonid |
|
|
|
C1 |
C2 |
C3 |
C4 |
|
4. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID |
||||
|
Kokku |
S269 |
S335 |
S401 |
S467 |
|
EKP/RKP |
S270 |
S336 |
S402 |
S468 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S271 |
S337 |
S403 |
S469 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S272 |
S338 |
S404 |
S470 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S273 |
S339 |
S405 |
S471 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S274 |
S340 |
S406 |
S472 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S275 |
S341 |
S407 |
S473 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S276 |
S342 |
S408 |
S474 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S277 |
S343 |
S409 |
S475 |
|
Keskvalitsus |
S278 |
S344 |
S410 |
S476 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S279 |
S345 |
S411 |
S477 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S280 |
S346 |
S412 |
S478 |
|
|
|
|
|
|
|
5. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID |
||||
|
Kokku |
S281 |
S347 |
S413 |
S479 |
|
EKP/RKP |
S282 |
S348 |
S414 |
S480 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S283 |
S349 |
S415 |
S481 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S284 |
S350 |
S416 |
S482 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S285 |
S351 |
S417 |
S483 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S286 |
S352 |
S418 |
S484 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S287 |
S353 |
S419 |
S485 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S288 |
S354 |
S420 |
S486 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S289 |
S355 |
S421 |
S487 |
|
Keskvalitsus |
S290 |
S356 |
S422 |
S488 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S291 |
S357 |
S423 |
S489 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S292 |
S358 |
S424 |
S490 |
|
|
|
|
|
|
|
5.1. sellest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid: |
||||
|
Kokku |
S293 |
S359 |
S425 |
S491 |
|
EKP/RKP |
S294 |
S360 |
S426 |
S492 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S295 |
S361 |
S427 |
S493 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S296 |
S362 |
S428 |
S494 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S297 |
S363 |
S429 |
S495 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S298 |
S364 |
S430 |
S496 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S299 |
S365 |
S431 |
S497 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S300 |
S366 |
S432 |
S498 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S301 |
S367 |
S433 |
S499 |
|
Keskvalitsus |
S302 |
S368 |
S434 |
S500 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S303 |
S369 |
S435 |
S501 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S304 |
S370 |
S436 |
S502 |
|
|
|
|
|
|
|
5.2. sellest muutuva intressimääraga emissioonid: |
||||
|
Kokku |
S305 |
S371 |
S437 |
S503 |
|
EKP/RKP |
S306 |
S372 |
S438 |
S504 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S307 |
S373 |
S439 |
S505 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S308 |
S374 |
S440 |
S506 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S309 |
S375 |
S441 |
S507 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S310 |
S376 |
S442 |
S508 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S311 |
S377 |
S443 |
S509 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S312 |
S378 |
S444 |
S510 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S313 |
S379 |
S445 |
S511 |
|
Keskvalitsus |
S314 |
S380 |
S446 |
S512 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S315 |
S381 |
S447 |
S513 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S316 |
S382 |
S448 |
S514 |
|
|
|
|
|
|
|
5.3. sellest nullkupongvõlakirjad: |
||||
|
Kokku |
S317 |
S383 |
S449 |
S515 |
|
EKP/RKP |
S318 |
S384 |
S450 |
S516 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S319 |
S385 |
S451 |
S517 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S320 |
S386 |
S452 |
S518 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S321 |
S387 |
S453 |
S519 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S322 |
S388 |
S454 |
S520 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S323 |
S389 |
S455 |
S521 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S324 |
S390 |
S456 |
S522 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S325 |
S391 |
S457 |
S523 |
|
Keskvalitsus |
S326 |
S392 |
S458 |
S524 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S327 |
S393 |
S459 |
S525 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S328 |
S394 |
S460 |
S526 |
|
|
|
|
|
|
|
6. BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD |
||||
|
Kokku |
S329 |
S395 |
S461 |
S527 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S330 |
S396 |
S462 |
S528 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S331 |
S397 |
S463 |
S529 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S332 |
S398 |
S464 |
S530 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S333 |
S399 |
S465 |
S531 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S334 |
S400 |
S466 |
S532 |
Tabel 3
Bloki A memokirjete aruandlusvorm RKPdele
|
|
RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS |
|||
|
Seisud |
Brutoemissioonid |
Tagasiostud |
Netoemissioonid |
|
|
|
A1 |
A2 |
A3 |
A4 |
|
6. BÖRSIL NOTEERITUD AKTSIAD |
||||
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S533 |
S544 |
S555 |
S566 |
|
|
|
|
|
|
|
7. BÖRSIL NOTEERIMATA AKTSIAD |
||||
|
Kokku |
S534 |
S545 |
S556 |
S567 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S535 |
S546 |
S557 |
S568 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S536 |
S547 |
S558 |
S569 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S537 |
S548 |
S559 |
S570 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S538 |
S549 |
S560 |
S571 |
|
|
|
|
|
|
|
8. MUUD OMANDIVÄÄRTPABERID |
||||
|
Kokku |
S539 |
S550 |
S561 |
S572 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S540 |
S551 |
S562 |
S573 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S541 |
S552 |
S563 |
S574 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S542 |
S553 |
S564 |
S575 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S543 |
S554 |
S565 |
S576 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Emitendi residentsus
Aruandluse riigi mitteresidentide aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate tütarettevõtjate emissioonid loetakse aruandluse riigi residentide emissioonideks.
Aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate ja rahvusvaheliselt tegutsevate peakontorite emissioonid loetakse samuti residentide emissioonideks. Väljaspool aruandluse riigi majandusterritooriumi asuvate, kuid aruandluse riigi residentide omandis olevate peakontorite või tütarettevõtjate emissioonid loetakse mitteresidentide emissioonideks. Näiteks Volkswagen Brazili emissioonid loetakse Brasiilia residendi emissioonideks ning mitte aruandluse riigi residentide omadeks. Kui ettevõttel puudub füüsiline mõõde, määratakse tema residentsus kindlaks selle majandusterritooriumi järgi, mille seaduste kohaselt on ettevõte asutatud või registreeritud ( 18 ).
Et vältida topeltarvestamist või lünki, peavad eriotstarbeliste üksuste emissioone käsitlema asjaomased andmeesitajad kahepoolselt. ESA 2010 residentsuskriteeriumidele vastavate ja euroala residentideks liigitatud eriotstarbeliste üksuste emissioonide aruandluse peavad esitama RKPd ja mitte BIS.
2. Emitentide jaotus sektori järgi
Emissioonid tuleb liigitada vastavalt sektorile, mis vastutab emiteeritud väärtpaberitega seotud kohustuste eest. Sektori liigituses on kaksteist liiki emitente:
— EKP/RKPd,
— muud rahaloomeasutused,
— muud finantsvahendusettevõtted,
— millest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted,
— finantsvahenduse abiettevõtted,
— varasid hoidvad finantsasutused,
— kindlustusseltsid ja pensionifondid ( 19 ),
— mittefinantsettevõtted,
— keskvalitsus,
— osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus,
— sotsiaalkindlustusfondid,
— rahvusvahelised institutsioonid.
Kui väärtpaberid on emiteeritud eriotstarbeliste üksuste kaudu, kuid emissiooni eest vastutab emaettevõtja ja mitte eriotstarbeline üksus, loetakse emissioonid emaettevõtja ja mitte eriotstarbelise üksuse omadeks. Näiteks euroala riigis Riik A asuva mittefinantsettevõtte AJAX Electronics eriotstarbelise üksuse poolt korraldatud emissioonid kuuluvad mittefinantsettevõtete sektorisse ja aruandluse esitab Riik A. Samas peavad eriotstarbeline üksus ja tema emaettevõtja asuma samas riigis. Seega kui emaettevõtja ei ole aruandluse riigi resident, tuleb eriotstarbeline üksus lugeda aruandluse riigi tinglikuks residendiks ning emiteeriv sektor peab vastama eriotstarbelise üksuse majanduslikule funktsioonile. Näiteks kui ACME Motors oleks Jaapani residendist autosid tootev mittefinantsettevõte ja ACME Motor Finance euroala liikmesriigi Riik B residendist tütarettevõte, tuleks ACME Motor Finance'i emissioonid liigitada Riigi B varasid hoidvate finantsasutuste emissioonideks, kuna emaettevõtja ACME Motors ei ole sama riigi resident. Ainsaks erandiks siin on valitsemissektori eriotstarbelised üksused, mille puhul liigitatakse väärtpaberid valitsemissektori poolt emaettevõtte riigis emiteeritud väärtpaberiteks ( 20 ).
Avaliku sektori ettevõte, mis erastatakse börsil noteeritud aktsiate emiteerimise teel, liigitatakse sektorisse „Mittefinantsettevõtted”. Samamoodi liigitatakse erastatav avaliku sektori krediidiasutus sektorisse „Rahaloomeasutused, v.a keskpangad”. Kodumajapidamiste või kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide emissioonid liigitatakse sektorisse „Mittefinantsettevõtted”.
3. Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg
Lühiajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üks aasta või vähem, isegi kui need emiteeritakse pikemaajalisema kava raames.
Pikaajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. Valikulise tähtajaga väärtpaberid, mille pikim tähtaeg on üle aasta, ja määratlemata tähtajaga väärtpaberid liigitatakse pikaajaliste väärtpaberite hulka.
Rahaloomeasutuste bilanssides kasutatav jaotus väärtpaberiteks tähtajaga kuni kaks aastat ja üle selle ei ole nõutav.
4. Pikaajaliste võlaväärtpaberite liigitus intressimäära järgi
Pikaajalised võlaväärtpabereid liigitatakse järgmiselt.
Kindlaksmääratud intressimääraga võlaväärtpaberid – võlaväärtpaberid, mida emiteeritakse ja ostetakse tagasi nimiväärtuses, ja võlaväärtpaberid, mida emiteeritakse preemia või diskontoga.
Muutuva intressimääraga võlaväärtpaberid – võlaväärtpaberid, mille kupongimäär ja/või põhiosa seotakse kaupade või teenuste üldise hinnaindeksiga (näiteks tarbijahinnaindeksiga), intressimääraga või vara hinnaga, mille tulemusel kupongimakse nominaalväärtus emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul vaheldub. Väärtpaberiemissioonide statistika eesmärgil liigitatakse kombineeritud intressimääraga võlaväärtpaberid muutuva intressimääraga võlaväärtpaberiteks ( 21 ).
Diskontomääraga emiteeritud nullkupongvõlakirjad – instrumendid, millel ei ole intressimakseid ja mida emiteeritakse tunduvalt alla nimiväärtuse. Suurem osa diskontomäärast on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.
5. Emissioonide liigitus
Emissioone analüüsitakse kahe suure rühmana: a) võlaväärtpaberid ( 22 ) ja b) börsil noteeritud aktsiad ( 23 ). Suunatud emissiooniga emiteeritud väärtpabereid tuleb hõlmata niipalju kui võimalik. Rahaturupaberid liigitatakse eristamatult võlaväärtpaberite hulka. Börsil noteerimata aktsiaid ( 24 ) ja muid omandiväärtpabereid ( 25 ) võib aruannetes kajastada vabatahtlikult kahe eraldi memokirjena. Rahaturufondide ja muude investeerimisfondide aktsiad/osakud jäetakse välja.
Väärtpaberiemissioonide statistikas hõlmatud instrumentide näitlik loetelu on järgmine.
a) Võlaväärtpaberid
i) Lühiajalised võlaväärtpaberid
Siia kuuluvad vähemalt järgmised instrumendid:
— riigi võlakirjad ja muud valitsemissektori lühiajalised väärtpaberid;
— finantsettevõtete ning mittefinantsettevõtete emiteeritud kaubeldavad lühiajalised väärtpaberid. Selliste väärtpaberite kohta kasutatakse mitmesuguseid nimetusi: kommertspaberid, ärivekslid, lihtvekslid, kaubavekslid, käskvekslid ja hoiusesertifikaadid;
— pikaajaliste tagatud võlakirjaemissiooniteenuste raames emiteeritud lühiajalised väärtpaberid;
— pangaaktseptid.
ii) Pikaajalised võlaväärtpaberid
Siia kuuluvad näiteks vähemalt järgmised instrumendid:
— esitajavõlakirjad;
— allutatud võlakirjad;
— valikuliste tähtaegadega võlakirjad, millest hiliseim on rohkem kui ühe aasta pärast;
— tähtajatud võlakirjad;
— muutuva intressimääraga võlakirjad;
— vahetusvõlakirjad;
— tagatud võlakirjad;
— indeksiga seotud väärtpaberid, mille põhisumma väärtus on seotud hinnaindeksiga, kauba hinnaga või vahetuskursside indeksiga;
— suure diskontomääraga võlakirjad, millel on väiksed kupongimaksed ja mida emiteeritakse alla nimiväärtuse;
— nullkupongvõlakirjad;
— eurobondid;
— üleilmsed võlakirjad;
— suunatud emissiooniga võlakirjad;
— laenude konverteerimisest tulenevad väärtpaberid;
— de facto kaubeldavaks muutunud laenud;
— emiteeriva äriühingu või muu äriühingu aktsiateks konverteeritavad võlakirjad, kuni neid pole veel konverteeritud. Tuletisinstrumendiks loetav konverteerimisoptsioon jäetakse välja, kui see on selle aluseks olevast võlakirjast eraldatav;
— aktsiad, millelt teenitakse püsivat tulu, kuid mis ei võimalda osaleda aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, k.a mitteosalevad eelisaktsiad;
— laenude, hüpoteekide, krediitkaardivõlgade, laekumata arvete ja muude varade väärtpaberistamisel emiteeritavad finantsvarad.
Välja jäetakse järgmised instrumendid:
— väärtpaberitehingud tagasiostulepingute raames;
— mittekaubeldavate väärtpaberite emissioonid;
— mittekaubeldavad laenud.
b) Börsil noteeritud aktsiad
Börsil noteeritud aktsiate hulka kuuluvad:
— piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad;
— tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad;
— piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad;
— eelisaktsiad, mis annavad õiguse saada osa äriühingu likvideerimise korral järele jäävast varast. Need võivad olla tunnustatud börsil noteeritud või mitte;
— suunatud emissioonid, kui need on võimalikud.
— Kui aktsiaselts erastatakse ja valitsus jätab osa erastatud aktsiaseltsi aktsiatest endale, kuid ülejäänud aktsiad noteeritakse börsil, kirjendatakse aktsiaseltsi kapitali koguväärtus börsil noteeritud aktsiatena, sest kõik need aktsiad on potentsiaalselt igal ajal turuväärtusega kaubeldavad. Sama kehtib, kui osa aktsiatest müüakse suurinvestoritele ja ainult ülejäänud osaga kaubeldakse börsil.
Börsil noteeritud aktsiate hulka ei kuulu:
— emissioonis ostmata jäänud aktsiad;
— aktsiateks konverteeritavad võlakirjad. Need võetakse arvesse alles pärast nende konverteerimist aktsiateks;
— piiramatu vastutusega partnerite osad usaldusühingus;
— valitsuse investeeringud juriidiliselt aktsiakapitaliga äriühingutena moodustatud rahvusvaheliste organisatsoonide kapitali;
— boonusaktsiate emissioonid ainult emiteerimise ajal ja aktsiate split-emissioonid; boonusaktsiad ja split-aktsiad lülitatakse neid eristamata börsil noteerivate aktsiate kogupositsiooni.
6. Emissiooni vääring
Topeltvääringus võlakirjad tuleb liigitada võlakirja vääringu alusel. Topeltvääringus võlakiri on võlakiri, mis ostetakse tagasi või mille kupong makstakse võlakirja vääringust erinevas vääringus. Kui üleilmne võlakiri emiteeritakse rohkem kui ühes vääringus, tuleb iga osa kajastada eraldi emissioonina vastavalt emissiooni vääringule. Kui emissioon on nomineeritud kahes vääringus, näiteks 70 % eurodes ja 30 % USA dollarites, tuleb asjaomased emissiooni osad kajastada võimaluse korral vääringu alusel eraldi. Seega tuleb antud juhul 70 % emissioonist kajastada emissioonina eurodes/riigi vääringus ( 26 ) ja 30 % emissioonina muudes vääringutes. Kui emissiooni eri vääringus osi ei ole võimalik eristada, tuleb aruandluse riigi poolt kasutatud tegeliku jaotuse kohta esitada riigi selgitavad märkused.
7. Emissiooni kirjendamisaeg
Emissioon loetakse toimunuks, kui emitent saab makse, ja mitte siis, kui võetakse asjaomane kohustus.
8. Bilansiseisude ja finantsvoogude vastavuse kontrollimine
RKPd peavad esitama andmed lühi- ja pikaajaliste võlaväärtpaberite bilansiseisude, brutoemissioonide, tagasiostmiste ja netoemissioonide kohta ning börsil noteeritud aktsiate kohta.
Allpool tabelis on näidatud bilansiseisude ja finantsvoogude (st brutoemissioonide, tagasiostude ja netoemissioonide) vahelised seosed. Praktikas on see seos hindade ja vahetuskursside väärtuste muutumise, reinvesteeritud (st kogunenud) intresside, ümberliigitamiste, paranduste ja muude korrigeerimiste tõttu keerulisem.
|
i) |
Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus |
≈ |
Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus |
+ |
Brutoemissioonid aruandeperioodil |
– |
Tagasiostud aruandeperioodil |
+ |
Ümberklassifitseerimised ja muud muudatused |
|
ii) |
Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus |
≈ |
Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus |
+ |
Netoemissioonid aruandeperioodil |
|
|
+ |
Ümberklassifitseerimised ja muud muudatused |
a) Brutoemissioonid
Brutoemissioonid aruandeperioodil hõlmavad kõiki võlakirjade ja börsil noteeritud aktsiate emissioone, mille puhul emitent müüb uusi väärtpabereid raha eest. Need puudutavad uute instrumentide regulaarset loomist. Emissiooni toimumise ajaks loetakse makse tegemise aeg, seepärast kajastab emissioonide kirjendamine võimalikult täpselt asjaomase emissiooni toimumise aega.
Brutoemissioonid hõlmavad börsil esimest korda noteeritud aktsiaseltside poolt raha eest emiteeritavaid uusi aktsiaid, samuti äsja asutatud aktsiaseltse või aktsiaseltsideks saanud osaühinguid. Brutoemissioonid hõlmavad ka uusi aktsiaid, mis emiteeritakse raha eest riigiettevõtete erastamise käigus, kui nende aktsiaid hakatakse börsil noteerima. Boonusaktsiate emissioonid jäetakse välja ( 27 ). Brutoemissioone ei kirjendata, kui tegemist on lihtsalt ettevõtte noteerimisega börsil, ilma et uut kapitali kaasataks.
Olemasolevate väärtpaberite vahetust või ülekandmist ülevõtmise või ühinemise korral ei võeta arvesse ( 28 ) kirjendatud brutoemissioonides või tagasiostudes, välja arvatud juhul, kui tegemist on euroala residendi poolt raha eest loodavate ja emiteeritavate uute instrumentidega.
Emiteeritud väärtpaberid, mida saab hiljem muudeks instrumentideks konverteerida, kirjendatakse algse instrumendiliigi emissioonideks; konverteerimise korral arvestatakse need identse summaga sellest instrumentide liigist maha ja loetakse uut liiki instrumentide emissioonideks ( 29 ).
b) Tagasiostud
Tagasiostud aruandeperioodil hõlmavad kõiki emitendi poolt tagasi ostetud võlaväärtpabereid ja börsil noteeritud aktsiaid, mille puhul investor saab väärtpaberite eest raha. Tagasiostmised puudutavad instrumentide regulaarset kustutamist. Need hõlmavad kõiki võlaväärtpabereid, mille tähtaeg on saabunud, samuti ennetähtaegseid tagasiostmisi. See hõlmab ka aktsiaseltsi aktsiate tagasiostmisi, kui aktsiaselts ostab enne oma juriidilise vormi muutmist kõik aktsiad raha eest tagasi või ostab osa aktsiatest tagasi, laenates vastu raha, mis viib omakapitali vähendamisele. Aktsiaseltside aktsiate tagasioste ei arvestata, kui need on aktsiaseltsi investeeringud oma aktsiatesse ( 30 ).
Aktsiate tagasioste ei võeta arvesse, kui tegemist on lihtsalt noteerimise lõpetamisega börsil.
c) Netoemissioonid
Netoemissioonid on kõikide tehtud brutoemissioonide seis miinus kõik aruandeperioodil toimunud tagasiostmised.
Börsil noteeritud aktsiate seisud peavad katma residentide kõikide börsil noteeritud aktsiate turuväärtuse. Euroala riigi poolt aruandes esitatud börsil noteeritud aktsiate seisud võivad seega suureneda või väheneda noteeritud üksuse asukoha muutumise tagajärjel. See kehtib ka ülevõtmise või ühinemise korral, kui seejuures ei looda ega emiteerita raha eest uusi instrumente ja/või neid ei lunastata raha eest. Selleks et emitendi kolimise korral teise riiki vältida võlaväärtpaberite ja börsil noteeritud aktsiate topeltarvestamist või lünki, peavad asjaomased RKPd koordineerima kahepoolselt sellise sündmuse aruandes kajastamise ajastust.
9. Hindamine
Väärtpaberiemissiooni väärtus koosneb hinnast ja kui emissiooni nimiväärtus on muus vääringus kui esitatavad andmed, siis ka vahetuskursi komponendist.
RKPd esitavad aruandes lühiajalised võlaväärtpaberid nimiväärtuses ( 31 ) ja börsil noteeritud aktsiad turuväärtuses. Pikaajaliste võlaväärtpaberite korral võib sõltuvalt intressimäära liigist kasutada erinevaid hindamismeetodeid; sellisel juhul on koguväärtus saadud segameetodiga. Näiteks fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga emissioonid hinnatakse tavaliselt nimiväärtuses ja nullkupongvõlakirjad nominaalväärtuses. Üldiselt on nullkupongvõlakirjade suhteline osakaal väike, mistõttu koodide nimekirjas ei ole segameetodiga saadud väärtuse varianti, vaid pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusumma esitatakse nimiväärtuses. Kui nullkupongvõlakirju on palju, kasutatakse „määratlemata” kohta väärtust Z. Üldreeglina esitavad RKPd segameetodil hindamise korral üksikasjad omaduste kohta kooskõlas III lisaga.
a) Hinna määramine
Börsil noteeritud aktsiate bilansiseisud ja finantsvood tuleb esitada turuväärtuses.
Erand võlaväärtpaberite bilansiseisude ja finantsvoogude kirjendamise suhtes nimiväärtusega on tehtud suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade osas, mille seisud ja brutoemissioonid kirjendatakse nominaalväärtuses, st diskonteeritud hinnaga emissiooni ajal (millele lisandub kogunenud intress), ja tagasiostud tähtajal nimiväärtuses. Nullkupongvõlakirjade seisude nominaalväärtus arvutatakse järgmiselt:
kus
|
A |
= |
nominaalväärtus = tegelikult makstud summa ja kogunenud intress |
|
E |
= |
diskontomääraga hind emiteerimisel (emiteerimisel makstud summa) |
|
P |
= |
nimiväärtus (tagasimakse tähtaja lõppemisel) |
|
T |
= |
alates emissiooni kuupäevast tähtaja lõpuni jäänud aeg (päevades) |
|
t |
= |
emissiooni kuupäevast möödunud aeg (päevades) |
Hinna määramine võib riigiti erineda.
Antud juhul ei kohaldata hinna määramist ESA 2010 järgi, mis nõuab võlaväärtpaberite ja aktsiate finantsvoogude kirjendamist tehinguväärtusega ja positsioonide kirjendamist turuväärtusega.
Suure diskontomääraga võlakirjadel ja nullkupongvõlakirjadel arvutab kogunenud intresse andmeid esitav RKP võimaluste piirides.
b) Aruandluse vääring ja vahetuskursi hindamine
RKPde aruandlus EKP-le toimub eurodes, k.a tagasivaateliste andmeridade puhul. Riigi residentide poolt muudes vääringutes emiteeritud väärtpaberite eurosse konverteerimisel (blokk C) ( 32 ) peavad RKPd võimalikult suures ulatuses järgima ESA 2010-l ( 33 ) põhinevaid vahetuskursi hindamise põhimõtteid järgmiselt:
i) lõpetamata emissioonid tuleb konverteerida eurosse/riigi vääringusse asjakohase turu keskmise vahetuskursi alusel, mis peamiselt aruandlusperioodi lõpus kehtis, s.o aruandlusperioodi viimase tööpäeva lõpus;
ii) emissioonide ja tagasiostude brutosumma tuleb konverteerida eurodesse/riikide vääringutesse maksmise ajal kehtiva turu keskmise vahetuskursiga. Kui konverteerimiseks vajalikku täpset vahetuskurssi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada tasumise ajal kehtinud keskmisele turumäärale võimalikult lähedast määra.
10. Põhimõtteline kooskõla
Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste statistika kooskõla on vajalik rahaloomeasutuste kaubeldavate instrumentide emissioonide jaoks. Instrumentide ja neid emiteerivate rahaloomeasutuste hõlmatus on põhimõtteliselt sama, samuti instrumentide jaotus tähtajavahemikus ja jaotus vääringute kaupa. Erinevusi esineb väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika väärtuse määramise põhimõtetes (võlaväärtpaberite puhul nimiväärtus esimese jaoks ja turuväärtus teise jaoks). V.a väärtuse määramise ja rahaloomeasutuste bilansis olevate väärtpaberiosaluste tasaarvestuse põhimõtted, peavad iga riigi rahaloomeasutuste väärtpaberiemissioonide bilansiseisud väärtpaberiemissioonide statistika jaoks vastama rahaloomeasutuse bilansi kohustuse poole kirjele 11 („Emiteeritud võlaväärtpaberid”). Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud lühiajalised võlaväärtpaberid vastavad kuni üheaastastele võlaväärtpaberitele. Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud pikaajalised võlaväärtpaberid vastavad üle üheaastaste ja kuni kaheaastaste võlaväärtpaberite ning üle kaheaastaste võlaväärtpaberite summale.
RKPd peavad kontrollima hõlmatust väärtpaberiemissioonide ja rahaloomeasutuste bilansistatistika osas ning teatama EKP-le mis tahes erinevustest põhimõtetes. Kontrollida tuleb kolme aspekti kooskõla: a) RKPde emissioonid eurodes/riigi vääringus; b) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid eurodes/riigi vääringus ja c) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid muudes vääringutes. Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika vahel võib tekkida põhimõttelisi erinevusi, kuna väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika saadakse erinevate eesmärkidega riigi aruandlussüsteemidest.
11. Nõutavad andmed
Vajalik on kõikide riikide statistika kõikide kohaldatavate aegridade osas. RKPd peavad EKP-le viivitamata esitama kirjaliku selgituse, kui mõnda kirjet riigis ei kohaldata. RKPd on ajutiselt vabastatud aegridade kohta andmete esitamise kohustusest, kui andmete aluseks olevat majanduslikku nähtust ei eksisteeri. RKPd peavad sellest või muudest erinevustest aruandlusvormidest vastavalt III lisale teatama. EKP-d tuleb teavitada koos paranduste saatmisega ning lisada selgitused paranduste olemuse kohta.
3. jagu. Riikide selgitavad märkused
Iga RKP peab asitama aruande, kus kirjeldatakse esitatud andmeid. Aruandes tuleb esitada kirjeldused allpool esitatu kohta samas järjekorras, kui võimalik. RKPd peavad esitama täiendavat teavet juhtudel, kui esitatud andmed ei järgi käesolevat suunist või kui andmeid pole esitatud, põhjendades seda. Aruanne tuleb esitada andmetega samal ajal.
|
1. |
Andmeallikad/andmekogumissüsteem : esitada tuleb väärtpaberiemissioonide statistika kogumise andmeallikad: valitsuse emissioonide administratiivallikad, rahaloomeasutuste ja muude asutuste vahetu aruandlus, ajalehed, andmeesitajad, näiteks International Financial Review vms. RKPd peavad osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse emissioonide kaupa ning milliste kriteeriumide kohaselt. Muul juhul peab RKP osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse aruandlusperioodil üksikemitentide emissioonide kogusummana, näiteks vahetu andmekogumissüsteemi puhul. Vahetu aruandluse puhul esitatakse teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse andmeesitajate ja esitatavate andmete tuvastamiseks. |
|
2. |
Koostamise kord : kirjeldatakse lühidalt statistika koostamise meetodit, näiteks väärtpaberite üksikemissioonide teabe agregeerimine, jooksvate andmeridade käsitlemine ja nende avaldamine. |
|
3. |
Emitendi residentsus : RKP peab täpsustama, kas emissioonide liigitamisel saab ESA 2010 (ja IMF) residentsuse määratlust täies ulatuses kohaldada. Kui see ei ole võimalik või on võimalik osaliselt, peavad RKPd selgitama tegelikult kasutatud kriteeriume. |
|
4. |
Emitentide jaotus sektori järgi : RKPd peavad osutama, kas esineb kõrvalekaldeid 2. jao 2 seoses emitentide jaotusega sektorite kaupa. Kõrvalekaldeid ja piiripealseid olukordi tuleb selgitada. |
|
5. |
Emissiooni vääring : juhul kui emissiooni vääringukomponente ei ole võimalik eristada, peavad RKPd selgitama reeglitest kõrvalekaldeid. Samuti peavad RKPd, kes ei saa eristada väärtpaberiemissioone kohalikus vääringus, euros/muude riikide vääringutes ja muudes vääringutes, kirjeldama, kuhu on need emissioonid liigitatud, ja osutama ebaõigesti määratud emissioonide mahtu, et anda ettekujutus moonutuse suurusest. |
|
6. |
Emissioonide liigitus : RKPd peavad esitama tervikliku teabe seoses väärtpaberite liikidega, mille kohta on riigi andmed, s.h riigisisesed nimetused. Kui on teada, et hõlmatus ei ole täielik, peavad RKPd andma selgituse lünkade kohta. Eelkõige peavad RKPd esitama järgmised andmed
|
|
7. |
Pikaajaliste võlaväärtpaberite instrumentide analüüs : juhul kui fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjade kogusumma ei lange kokku pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusummaga, peavad RKPd osutama pikaajaliste väärtpaberite liigi ja summa, mille kohta osutatud jaotust ei saa kohaldada. |
|
8. |
Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg : juhul kui lühiajaliste ja pikaajaliste võlaväärtpaberite määratlust ei saa järgida, peavad RKPd osutama esitatud andmete kõrvalekalletele. |
|
9. |
Tagasiostud : RKPd peavad osutama, kuidas nad saavad teavet tagasiostude kohta ja kas teavet saadakse vahetu aruandluse kaudu või arvutatakse see jääkide põhjal. |
|
10. |
Hinna määramine : RKPd peavad riigi selgitavates märkustes täpsustama, millist väärtuse määramise korda on a) lühiajaliste võlaväärtpaberite; b) pikaajaliste võlaväärtpaberite; c) diskonteeritud võlakirjade ja d) börsil noteeritud aktsiate suhtes kasutatud. Selgitada tuleb mis tahes erinevusi bilansiseisude ja finantsvoogude hindamise vahel. |
|
11. |
Aruandluse sagedus, tähtajad ja ajavahemikud : RKPd peavad märkima, millises ulatuses on käesoleva statistika koostamisel järgitud kasutajanõudeid, st kuuandmed viienädalase tähtajaga. Esitada tuleb ka aegridade kestus. Teatada tuleb andmerea mis tahes katkestustest, näiteks väärtpaberite erinev hõlmatus erineval ajal. |
|
12. |
Parandused : RKPd peavad lühidalt selgitama mis tahes parandusi ning neid ja nende ulatust põhjendama. |
|
13. |
Riigi residentide emiteeritud instrumentide hõlmatuse prognoos : RKPd peavad esitama prognoosi riigi residentide väärtpaberite hõlmatuse kohta kõikides emissiooni liikides, st lühiajaliste väärtpaberite, pikaajaliste väärtpaberite ja börsil noteeritud aktsiate emissioonid kohalikus vääringus, muudes eurodes/riikide vääringutes, k.a eküü, ja muudes vääringutes vastavalt tabelile allpool. „Hõlmatuse ( %)” prognoos näitab, milline on hõlmatud väärtpaberi osa igas instrumentide liigis koguemissiooni suhtes, mille kohta tuleb aruandlusreeglite kohaselt asjakohastes rubriikides andmed esitada. Lühikirjeldused võib esitada märkuste all. RKPd peavad märkima ka hõlmatuses toimunud muutused seoses rahaliiduga liitumisega. |
|
|
Hõlmatus (%): |
Märkused: |
||
|
Emissioonid eurodes/riikide vääringutes |
Kohalik vääring |
STS |
|
|
|
LTS |
|
|
||
|
QUS |
|
|
||
|
Eurodes/riikide vääringutes, v.a kohalik vääring, k.a eküüd |
STS |
|
|
|
|
LTS |
|
|
||
|
Muudes vääringutes |
STS |
|
|
|
|
LTS |
|
|
||
|
STS = lühiajalised võlaväärtpaberid LTS = pikaajalised võlaväärtpaberid QUS = börsil noteeritud aktsiad |
||||
4. jagu. Nõuded Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale
BISi aruandlusnõuded lähtuvad 1.–3. jaos RKPdele kehtestatud nõuete põhimõtetest, välja arvatud alltoodud osas.
Tabel 4
Bloki B aruandlusvorm BISile
|
|
VÄLISMAAILMA RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES/RIIGI VÄÄRINGUS |
||
|
Seisud |
Brutoemissioonid |
Tagasiostud |
|
|
|
B1 |
B2 |
B3 |
|
9. LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID |
|||
|
Kokku |
S577 |
S642 |
S707 |
|
RKP |
S578 |
S643 |
S708 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S579 |
S644 |
S709 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S580 |
S645 |
S710 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S581 |
S646 |
S711 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S582 |
S647 |
S712 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S583 |
S648 |
S713 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S584 |
S649 |
S714 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S585 |
S650 |
S715 |
|
Keskvalitsus |
S586 |
S651 |
S716 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S587 |
S652 |
S717 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S588 |
S653 |
S718 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
S589 |
S654 |
S719 |
|
|
|
|
|
|
10. PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID |
|||
|
Kokku |
S590 |
S655 |
S720 |
|
RKP |
S591 |
S656 |
S721 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S592 |
S657 |
S722 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S593 |
S658 |
S723 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S594 |
S659 |
S724 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S595 |
S660 |
S725 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S596 |
S661 |
S726 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S597 |
S662 |
S727 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S598 |
S663 |
S728 |
|
Keskvalitsus |
S599 |
S664 |
S729 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S600 |
S665 |
S730 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S601 |
S666 |
S731 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
S602 |
S667 |
S732 |
|
|
|
|
|
|
10.1. millest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid: |
|||
|
Kokku |
S603 |
S668 |
S733 |
|
RKP |
S604 |
S669 |
S734 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S605 |
S670 |
S735 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S606 |
S671 |
S736 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S607 |
S672 |
S737 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S608 |
S673 |
S738 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S609 |
S674 |
S739 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S610 |
S675 |
S740 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S611 |
S676 |
S741 |
|
Keskvalitsus |
S612 |
S677 |
S742 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S613 |
S678 |
S743 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S614 |
S679 |
S744 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
S615 |
S680 |
S745 |
|
|
|
|
|
|
10.2. millest muutuva intressimääraga emissioonid: |
|||
|
Kokku |
S616 |
S681 |
S746 |
|
RKP |
S617 |
S682 |
S747 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S618 |
S683 |
S748 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S619 |
S684 |
S749 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S620 |
S685 |
S750 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S621 |
S686 |
S751 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S622 |
S687 |
S752 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S623 |
S688 |
S753 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S624 |
S689 |
S754 |
|
Keskvalitsus |
S625 |
S690 |
S755 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S626 |
S691 |
S756 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S627 |
S692 |
S757 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
S628 |
S693 |
S758 |
|
|
|
|
|
|
10.3. millest nullkupongvõlakirjad: |
|||
|
Kokku |
S629 |
S694 |
S759 |
|
RKP |
S630 |
S695 |
S760 |
|
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad |
S631 |
S696 |
S761 |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
S632 |
S697 |
S762 |
|
sellest väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted |
S633 |
S698 |
S763 |
|
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S634 |
S699 |
S764 |
|
Varasid hoidvad finantsasutused |
S635 |
S700 |
S765 |
|
Kindlustusseltsid ja pensionifondid |
S636 |
S701 |
S766 |
|
Mittefinantsettevõtted |
S637 |
S702 |
S767 |
|
Keskvalitsus |
S638 |
S703 |
S768 |
|
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
S639 |
S704 |
S769 |
|
Sotsiaalkindlustusfondid |
S640 |
S705 |
S770 |
|
Rahvusvahelised organisatsioonid |
S641 |
S706 |
S771 |
|
|
|
|
|
Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg
Tähtaja osas loeb BIS kõiki lühiajalise programmi raames emiteeritud euro kommertspabereid ja muid euro väärtpabereid lühiajalisteks instrumentideks ning kõiki pikaajalise programmi raames emiteeritud väärtpabereid pikaajalisteks väärtpaberiteks, sõltumata nende algsest tähtajast.
Emitentide jaotus sektori järgi
BIS järgib BISi andmebaasis oleva emitentide sektoraalse jaotuse ja aruandevormides nõutava jaotuse seoseid vastavalt tabelile allpool.
|
BIS andmebaasi sektorite jaotus |
|
Aruandevormide liigitus |
|
Keskpank |
→ |
RKP ja EKP |
|
Kommertspangad |
→ |
Rahaloomeasutused |
|
Muud finantsvahendusettevõtted |
→ |
Muud finantsvahendusettevõtted |
|
Keskvalitsus |
→ |
Keskvalitsus |
|
Muu valitsus Riigiasutused |
→ |
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus |
|
Ettevõtted |
→ |
Mittefinantsettevõtted |
|
Rahvusvahelised institutsioonid |
→ |
Rahvusvahelised institutsioonid (välismaailm) |
Emissioonide liigitus
Järgmised BISi andmebaasi instrumendid liigitatakse väärtpaberiemissioonide statistikas võlaväärtpaberiteks:
— hoiusesertifikaadid,
— kommertspaberid,
— riigi võlakirjad,
— võlakirjad,
— euro kommertspaberid,
— keskmise tähtajaga võlakirjad,
— muud lühiajalised väärtpaberid.
Hindamine
BISi praeguste väärtuse määramise reeglite kohaselt tuleb kasutada võlaväärtpaberite puhul nimiväärtust ja börsil noteeritud aktsiate puhul emissioonihinda.
BIS esitab EKP-le aruandluse välismaailma residentide kõikide eurodes/riigi vääringutes (blokk B) emissioonide kohta USA dollarites, kasutades bilansiseisude osas perioodilõpu vahetuskurssi ja emissioonide ja tagasiostude osas perioodi keskmist vahetuskurssi. EKP konverteerib kõik andmed eurosse, kasutades sama põhimõtet, mida kasutas BIS. 1. jaanuarile 1999 eelneva osas tuleb selle asemel kasutada eküüd ja USA dollari vahetuskurssi.
13. OSA
Rahaloomeasutuste intressimäärade täiendav kuustatistika (esitatakse EKP-le vaatluskuu lõpule järgneva 19. tööpäeva lõpuks)
▼M4 —————
Tabel 2
Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg
|
|
Sektor |
Instrumendiliik |
Uue tegevuse näitaja |
Aruandluskohustus |
|
Laenud eurodes |
Kodumajapidamistele |
Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg |
86 |
AAR/NDER, summa |
|
Mittefinantsettevõtetele |
Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg |
87 |
AAR/NDER, summa |
2. RAde intressimäära statistika tähenduses hõlmavad vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisas määratletud tähendust, sõltumata esialgse intressimäära fikseerimise perioodist. AAR ei hõlma muude tasude osana, näiteks erilõivuna määratavaid sanktsioone arvelduskrediidi ületamise eest vastavalt määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa määratlusele. Andmed AARi või NDERi kohta esitatakse tabeliga 2 hõlmatud liikide osas. Andmete esitamisel AAR/NDER kohta esitatakse ka andmed uue äritegevuse mahtude kohta.
3. Vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitide ning tavalise ja pikendatud krediitkaardivõla osas on uue äritegevuse maht võrdne bilansiseisudega. Näitajad 86 ja 87 arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 kirjete 12, 23, 32 ja 36 põhjal, tavalise ja pikendatud krediitkaardivõla ja vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitide bilansiseisud aga kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisaga. Intressimäärad arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 vastavate näitajate kaalutud keskmisena, võttes tavalise krediitkaardivõla puhul aluseks nullprotsendise intressimäära. Näitajate 86 ja 87 eesmärgiks on varem määruses (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) ( 34 ), st enne määruse (EÜ) nr 290/2009 (EKP/2009/7) ( 35 ) jõustumist, määratletud näitajate 12 ja 23 („arvelduskrediit”) jätkamine.
Tabel 3
Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenude intressimäärad
|
|
Sektor |
Instrumendiliik |
Algne tähtaeg, etteteatamistähtaeg, esialgne intressimäära fikseerimise periood |
Uue tegevuse näitaja |
Aruandluskohustus |
|
Muudetud tingimustega laenud eurodes |
Kodumajapidamistele |
Tarbimislaenud |
kokku |
88 |
AAR/NDER |
|
Eluasemelaenud |
kokku |
89 |
AAR/NDER |
||
|
Muud laenud |
kokku |
90 |
AAR/NDER |
||
|
Mittefinantsettevõtetele |
kokku |
91 |
AAR/NDER |
||
4. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas hõlmavad kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenud kogu uue laenutegevuse, v.a vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid ning krediitkaardivõlad, mis on tingimuste muutmise hetkel välja antud, kuid mitte veel tagasi makstud. Teise asutuse poolt üle antud laenude osas osutab tingimuste muutmise kokkulepe uutele ärilaenudele, mis on antud laenu müünud või üle andnud asutuse poolt. Tabeli 3 kategooriate osas esitatakse lisaks määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) nõutud andmetele võimaluse korral vaid AAR või NDER.
14. OSA
Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine ja valimi läbivaatamine rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks
1. jagu. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine
1. Üldised valikumenetlused
1. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kogumisel kasutavad riikide keskpangad andmeesitajate määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kehtestatud menetlust. Asjaomane menetlus on järgmine:
2. Kõikne vaatlus või valim
2. Iga RKP valib andmeesitajad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate rahaloomeasutuste (v.a keskpangad ja rahaturufondid) seast, mis on residendid samas euroala liikmesriigis kui RKP.
3. Andmeesitajate valimiseks kasutavad RKPd kas kõikset vaatlust või valimimeetodit vastavalt järgmistes lõigetes ettenähtud kriteeriumidele.
4. Kõikse vaatluse puhul palub RKP kõigil vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel residentidest rahaloomeasutustel teatada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. Kõikse vaatluse teel kogutakse muutujad, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid.
5. Valimi kasutamise puhul palutakse andmed esitada ainult osal vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel rahaloomeasutustel. Valimi abil hinnatakse muutujaid, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid. Neid nimetatakse „valimi põhjal hinnatavateks muutujateks”. Selleks et muuta võimalikult väikseks tõenäosus, et valimi vaatluse tulemused erinevad tegelikest (teadmata) väärtustest vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis, tuleb valim koostada nii, et see esindaks vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul peetakse valimit esindavaks, kui kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks olulised ja vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit iseloomustavad tegurid kajastuvad ka valimis. Esialgse valimi koostamisel võivad RKPd valimiskeemi loomiseks kasutada sobivaid sarnaseid asendajaid ja mudeleid kas siis, kui olemasolevatest allikatest pärit alusandmed ei ole täielikus vastavuses määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kasutatud mõistetega.
3. Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi stratifitseerimine
6. RKPd, kes kasutavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimimeetodit, peaksid stratifitseerima valimi esindatuse tagamiseks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi enne andmeesitajate valimist. Stratifitseerimine tähendab, et vaadeldav andmeid esitav üldkogum N jagatakse alamkogumiteks ehk kihtideks N1, N2, N3… NL. Kõnealused alamkogumid ehk kihid ei tohi omavahel kattuda ja kõik koos moodustavad nad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi:
N1 + N2 + N3 + … + NL = N
7. RKPd määratlevad stratifitseerimiskriteeriumid, mille alusel saab vaadeldava andmeid esitava üldkogumi homogeenseks kihtideks jagada. Kihte peetakse homogeenseks, kui kihtidesisene valimi põhjal hinnatud muutujate dispersioon on madalam kui kihtideväline ( 36 ). Stratifitseerimiskriteeriumid on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga, s.t stratifitseerimiskriteeriumide ning valimi põhjal hinnatavate intressimäärade ja koguste vahel on seos.
8. Kui RKP kasutab valimimeetodit, määratleb ta vähemalt ühe stratifitseerimiskriteeriumi tagamaks, et rahaloomeasutuste valim esindab adekvaatselt asjaomast euroala liikmesriiki ja et valikuviga on väike. RKPd peaksid määrama stratifitseerimiskriteeriumide hierarhia. Kriteeriumides võetakse arvesse riigi eripära ja seega on need euroala liikmesriikides erinevad.
9. Andmeesitajate valimine toimub üheetapilise valimi moodustamise käigus pärast seda, kui on määratud kõik valimi kihid. Alles selles etapis valitakse andmeesitajad välja vaadeldava andmeid esitava üldkogumi seast. Vahepeal valimist ei toimu.
4. Valimi jaotus eri kihtide vahel ja andmeesitajate valimine
10. Pärast seda, kui riikides on lõigete 6 ja 7 kohaselt määratud üldkogumi kihid, valivad valimimeetodit kasutavad RKPd valimi koostamiseks igast kihist tegelikud andmeesitajad. Riigi koguvalimi maht n on iga kihi valimite mahtude n1, n2, n3, …, nL summa:
n1 + n2 + n3 + … + nL = n.
11. Iga RKP valib otstarbekaima riigi valimimahu n jaotuse kihtide vahel. Seepärast määratleb iga RKP iga kihi puhul kui mitu andmeesitajat nh valitakse rahaloomeasutuste koguarvust Nh. Valikusuhe nh/Nh võimaldab iga kihi h puhul hinnata kihi muutumist. See tähendab, et igast kihist valitakse vähemalt üks andmeesitaja.
12. Selleks et valida kõigist kihtidest tegelikud andmeesitajad, kaasavad RKPd kas ühe kihi kõik asutused, kasutavad juhuslikku valimit või valivad välja iga kihi kõige suuremad asutused. Juhusliku valimi puhul toimub asutuste juhuslik valik igast kihist kas nii, et tõenäosus valitud saada on kõigil asutustel võrdne, või nii, et tõenäosus on proportsionaalselt seotud asutuse suurusega. RKPd, kes on otsustanud juhusliku valiku või suurimate asutuste valimise kasuks võivad mõne kihi puhul otsustada kõigi asutuste kaasamise.
13. Rahaloomeasutuste bilansist pärit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt kogutud andmed iga vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluva krediidiasutuse ja muu asutuse suuruse kohta on kättesaadavad riiklikul tasandil. RKPd kasutavad euroala liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kogumit, mis on rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast oluline bilansi osa, või sarnast asendaja.
14. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aluseks on valik ilma asendamiseta, s.t iga vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvat krediidiasutust ja muud asutust võib valida vaid üks kord.
15. Kui RKP otsustab kõigi ühe kihi rahaloomeasutuste kõikse vaatluse kasuks, võib RKP kõnealuses kihis valimi koostada filiaalide tasandil. See eeldab, et RKP-l on asjaomase kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kogu tegevust hõlmav filiaalide loetelu ja asjakohane teave, mis on vajalik selleks, et hinnata uue tegevuse raames kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete suhtes kehtestatud intressimäärade muutumist filiaalide lõikes. Filiaalide valiku ja läbivaatamise suhtes kehtivad kõik käesolevas suunises sätestatud nõuded. Valitud filiaalidest saavad tinglikud andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõiki määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisas määratletud aruandlusnõudeid. Kõnealune menetlus ei piira nende rahaloomeasutuste kohustusi andmeesitajana, mille juurde filiaalid kuuluvad.
5. Riigi valimi väikseim maht
16. Riigi valimi väikseim maht on määratletud erinevalt, sõltuvalt sellest, kas RKP kasutab juhuslikku valimit või valib välja iga kihi kõige suurema asutuse.
17. Kui RKP kasutab tegelike andmeesitajate valimiseks juhuslikku valimit, peaks riigi valimi väikseim maht olema selline, et uue tegevuse intressimäärade maksimaalne juhuslik viga kõigis vahendikategooriates ei oleks keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral ( 37 ).
18. Maksimaalne juhuslik viga arvutatakse järgmise valemi abil: 
, kus D on maksimaalne juhuslik viga, zα/2 on normaalse jaotuse või muu andmete struktuuri kohase jaotuse (näiteks t-jaotus) põhjal arvutatud tegur eeldusel, et usaldusnivoo on 1-α, kus var( 
) on parameetri θ hinnangfunktsiooni dispersioon ja vâr( 
) parameetri θ hinnangfunktsiooni eeldatav dispersioonis.
19. Kui RKP valib iga kihi kõige suurema asutuse, peaks valimi kvaliteet põhinema sünteetilise keskmise absoluutvea (mean absolute error, MAE) mõõdul. Tegelik sünteetiline MAE ei tohiks olla suurem kui ajas muutuv MAE, eeldusel, et iga kihi ja näitaja vea erinevus on 10 baaspunkti.
20. Sünteetiline MAES hinnangfunktsiooni 
kohta konkreetsel perioodil on määratletud järgmiselt:
kus:
|
MAES ( |
on sünteetiline MAE |
)|
Bc, Bk |
on rahaloomeasutuse intressimäära kategooria maht |
|
ic1 |
on kategooria c hinnanguline keskmine intressimäär
|
on konkreetse rahaloomeasutuse intressimäära kategooria MAE hinnangfunktsiooni 
|
Bj0 |
on maht, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitamata andmete mahule j |
|
Bj1 |
on maht, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitatud andmete mahule j. Juhusliku valimi korral on Bj 1 juurdearvestuse brutomaht. Juurdearvestust on täiendavalt kirjeldatud 4. jaos. |
|
B |
on kõikide kihtide kogumaht, st Bj 0 ja Bj 1 summa kõikide kihtide lõikes
|
on hinnanguline koguviga kihis |
ij1 |
on kaalutud keskmine intressimäär, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitatud andmetele j |
|
|
on j kihi mittekasutatava allkihi hinnangfunktsiooni |
väärtus.Ühe kihi null-hõlmatuse korral tuleks kasutada teise kihi keskmist 
, vältimaks MAE võrdumist nulliga.
on kihi esimese ja kolmanda kvartiili keskmine, mis on määratletud kui rahaloomeasutuse intressimäära kategooria intressimäär, millest 25 % (ja vastavalt 75 %) esitatud intressimääradest on väiksemad. Enne esimese ja kolmanda kvartiili arvutamist jagatakse kategooria maht kihis olevate asutuste arvuga. Seega kasutatakse parameetri 
(
38
) hindamiseks kahe MAE hinnangfunktsiooni – esimese ja kolmanda kvartiili – keskmist.
21. Maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutatakse eraldi uue äritegevuse ja bilansiseisude kohta. Uue äritegevuse puhul tuleks maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutada näitajate 1 kuni 11, 13 kuni 22 ja 24 kuni 29 põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liitega 2. Bilansiseisude puhul tuleks maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutada näitajate 1 kuni 14 põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liitega 1.
22. Riigi valimi väikseim maht viitab nii väikseimale esialgsele valimile kui ka väikseimale valimile pärast järgmises lõikes määratletud tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamist. Ettevõtjate liitumise ja kadumise tõttu võib valimi maht aja jooksul enne järgmist läbivaatamisperioodi väheneda.
23. RKPd võivad valida rohkem andmeesitajaid, kui on määratletud riigi väikseima valimi mahus eelkõige siis, kui on vaja suurendada riigi valimi esindavust riigi rahandussüsteemi struktuuri silmas pidades.
24. Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate rahaloomeasutuste ning valimi väikseima mahu vahel peab olema kindel seos. RKPd võivad lubada ühe euroala liikmesriigi residentidest rahaloomeasutustel, mis igaüks eraldi kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja, mis on koostatud ja mida on ajakohastatud kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 1. osa 1. jaos sätestatud klassifitseerimispõhimõtetega, esitada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõik koos rühmana. Sellisest rühmast saab tinglik andmeesitaja. See tähendab, et selline rühm esitab rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat nii, nagu oleks tegemist üheainsa rahaloomeasutusega, s.t selle asemel et esitada intressimäär iga rahaloomeasutuste nimekirja kuuluva rahaloomeasutuse kohta eraldi, teatatakse keskmine kogu rühma hõlmav intressimäär vahendikategooria kohta. Samas loetakse rühma kuuluvaid rahaloomeasutusi siiski iseseisvateks asutusteks nii vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis kui ka valimis.
2. jagu. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamine
6. Valimi läbivaatamine aja jooksul
25. RKPd, kes kasutavad valimimeetodit, tagavad, et valim jääb aja möödudes esindavaks.
26. Seepärast peaksid RKPd oma valimi esindavust kontrollima vähemalt kord aastas. Kui vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis on toimunud märkimisväärsed muutused, peavad need pärast iga-aastast kontrollimist kajastuma ka valimis.
27. RKPd vaatavad valimi regulaarselt läbi kuni kahe aasta pikkuste vaheaegade järel, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid, vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid ja muid muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites, ning kohaldavad 5. jao sätteid riigi valimi väikseima mahu kohta. Valimi regulaarne läbivaatamine põhineb tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimist käsitlevate 1. jao sätetele vastavuse hinnangul, mis põhineb kuuandmetel iga kvartali lõpu seisuga, mil läbivaatamine aset leiab. RKPd võivad oma valimeid kontrollida ja uuendada ka sagedamini.
28. Selleks et valim esindaks vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit, kohandatakse valimit aja jooksul, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid. Seepärast koostavad RKPd valimi nb liitunute koguarvust Nb. Liituvate asutuste nb täiendavat valikut liitunute koguarvust Nb nimetatakse aja jooksul toimunud juurdekasvu valimiks.
29. Aja jooksul valimit kohandatakse, võttes arvesse vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid. Valimit ei ole vaja kohandada, kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist Nd lahkunute ja valimist nd lahkunute arv on omavahel proportsioonis (1. juhtum). Kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist lahkuvad asutused, mis ei kuulu valimisse, muutub valim vaadeldava andmeid esitava üldkogumi mahuga võrreldes liiga suureks (2. juhtum). Kui valimist lahkub rohkem asutusi kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist, muutub valim aja jooksul liialt väikseks ja ei pruugi enam esindav olla (3. juhtum). 2. ja 3. juhtumi puhul, kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimisel kasutatakse juhusliku valimi meetodit, kohandatakse valimis igale asutusele antud kaalu valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Igale andmeesitajale antav kaal on tema valimise tõenäosuse pöördväärtus ja seega laiendustegur. 2. juhtumi puhul, kui valim on üldkogumiga võrreldes suhteliselt suurem, ei eemaldata valimist ühtegi andmeesitajat. 3. juhtumi puhul, kui valitakse suurim asutus, kohandatakse valimit, valides lisaasutusi vastavalt nende suurusele.
30. Aja jooksul kohandatakse valimit, et võtta arvesse muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Sellised muudatused võivad aset leida asutuste ühinemise, jagunemise, kasvu vms tõttu. Mõni andmeesitaja võib vahetada kihti, millesse ta kuulub. Nagu 2. ja 3. juhtumil lahkunute puhul, kohandatakse valimit valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Kui RKP kasutavad juhuslikku valimit, määratakse uued valikutõenäosused ja seega ka kaalud.
3. jagu. Muud valimi moodustamisega seotud küsimused
7. Ühtsus
31. Selleks et rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hoiuste ja laenudega seotud bilansilise jäägi kohta ning hoiuste ja laenudega seotud uue tegevuse kohta oleks ühtne, kasutavad valimimeetodit kasutavad RKPd mõlema statistilise materjali kogumiseks samu andmeesitajaid. RKPd võivad kasutada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks osaliselt valimimeetodit ja osaliselt kõikset vaatlust. Vaatamata sellele ei tohi nad kasutada kaht või enamat valimit.
8. Rahanduslikud uuendused
32. RKPd ei pea valimimeetodi puhul käsitlema kõiki riiklikul tasandil eksisteerivaid tooteid. Asjaomaste summade väiksuse tõttu ei tohi siiski eirata tervet vahendikategooriat. Seega kui teatavat vahendikategooriat pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas euroala liikmesriigis ei olnud mingit vahendikategooriat valimi esialgse koostamise ajal olemas ja kui mõni asutus on selle hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui luuakse uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.
4. jagu. Riigi kaalutud keskmised intressimäärad ja riigi ärimahud kokku
33. RKPd koguvad kaalutud keskmised intressimäärad ja seonduvad ärimahud tegelikelt andmeesitajatelt ja arvutavad riigi kaalutud keskmised intressimäärad iga vahendikategooria kohta igale kihile juurdearvestatud ärimahtude põhjal. Andmed esitatakse EKP-le.
34. Juhusliku valimi korral peavad intressimäära hinnangfunktsioon nii kihi kui riigi tasemel olema kooskõlas valimimeetodiga, juhuslikult võetud lihtvalimiga või kasutatava mahuga proportsionaalse tõenäosusega, mis tähendab, et intressimäärade kaalumiseks kasutatakse juurdearvestust.
35. Suurimate asutuste valiku puhul peab intressimäärade hinnangfunktsioon agregeerima ühe kihi asutuste intressimäärad vastavalt esitatud mahtude kaaludele, ja eri kihtide vaheline agregatsioon tuleb arvutada iga kihi juurdearvestuse abil.
36. Bilansiliste summade kõigi vahendikategooriate, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 1 sätestatud näitajate 1 kuni 26 puhul esitavad RKPd riigi kaalutud keskmise intressimäära.
37. Uue tegevuse kõigi vahendikategooriate, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajate 1 kuni 23 ja 30 kuni 85 puhul esitavad riikide keskpangad riigi kaalutud keskmise intressimäära. Lisaks sellele esitavad RKPd kõigi määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajate 2 kuni 4, 8 kuni 11, 13 kuni 22, 33 kuni 35 ja 37 kuni 85 kohta vaadeldava kuu jooksul igas vahendikategoorias riiklikul tasandil teostatud uue tegevuse mahu. Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenude osas (määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajad 88 kuni 91) esitatakse vaid andmed mahtude kohta. Andmed intressimäärade kohta esitatakse võimaluse korral. Nimetatud uue tegevuse maht viitab kogu üldkogumile, s.t kogu vaadeldavale andmeid esitavale üldkogumile. Sarnaselt muudele uue äritegevuse mahtudele prognoositakse ka see näitaja punktides 38 kuni 40 sätestatud juurdearvestuse teel.
38. Kui andmeesitajate valimiseks on kasutatud juhusliku valimi või suurimate asutuste valiku meetodit, kasutatakse ärimahtude juurdearvestusel laiendustegurit. Juurdearvestus tehakse kihi tasemel.
39. Juhusliku valimi meetodi korral on laiendustegur valikutõenäosuse pöördväärtus πi , st 1/πi . Üldkogumi uue äritegevuse maht B prognoositakse seejärel järgmise üldvalemi põhjal:
kus:
|
B |
on äritegevuse kogumaht |
|
Bi |
on asutuse uue äritegevuse maht i |
|
πi |
on asutuse valimise tõenäosus i |
40. Suurimate asutuste valiku korral arvutatakse iga kihi laiendustegur j kihi hõlmatuse määra pöördväärtusena järgmise valemi abil:
kus:
|
|
on kihi kogumaht j |
|
|
on asutuse iga kihi j maht i |
|
Nj0 |
on kihis mittevalitud krediidiasutuste arv j |
|
Nj1 |
on kihis j valitud krediidiasutuste arv. |
41. Punktis 40 määratletud uue äritegevuse laiendusfaktor EFj arvutatakse uue äritegevuse mahu bilansilise jäägi asendamise teel. Seejärel arvutatakse kihi j juurdearvestus, korrutades kihi j laiendusfaktori kihi j esitatud mahuga.
42. RKPd esitavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärad ja uue tegevuse intressimäärad EKP-le nelja kümnendkoha täpsusega. See ei piira RKPde otsust selle kohta, kui täpseid andmeid nemad soovivad koguda. Avaldatud tulemustes tuleb esitada kaks kümnendkohta.
43. RKPd dokumenteerivad kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat mõjutavad juriidilised menetlused (ja nende mis tahes muudatused) metoodikat käsitlevates märkustes, mis esitatakse koos riigi andmetega.
44. Kui RKPd kasutavad andmeesitajate valimiseks valimimeetodit, teatavad nad prognoosi esialgse valimi valikuvea suuruse kohta. Pärast valimi iga läbivaatamist esitatakse uus prognoos.
15. OSA
Konkreetsete toodete käsitlemine rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas
1. Järgnevates lõigetes määratletud toodete käitlemise eeskirja kohaldatakse ka sarnaste omadustega toodete puhul.
2. Tõusva (langeva) intressimääraga hoius või laen on fikseeritud tähtajaga hoius või laen, mille puhul kohaldatakse aastast-aastasse eelnevalt fikseeritud protsendipunktide võrra tõusvat (langevat) intressimäära. Tõusva (langeva) intressimääraga hoiused või laenud on kogu tähtajaks fikseeritud intressimääraga vahendid. Hoiuse või laenu kogu tähtajaks fikseeritud intressimäär ja muud tingimused lepitakse eelnevalt kokku ajal t0, mil lepingule alla kirjutatakse. Tõusva intressimääraga hoius on näiteks kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoius, mille intress esimesel aastal on 5 %, teisel aastal 7 %, kolmandal aastal 9 % ja neljandal aastal 13 %. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ajal t0 kajastatav uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär (AAR) on tegurite „1 + intressimäär” geomeetriline keskmine. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisaga võivad RKPd nõuda, et andmeesitajad kohaldaksid sellist liiki toodete puhul kitsalt määratletud efektiivset intressimäära (NDER). Bilansilise jäägi AAR ajast t0 kuni ajani t3 on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuse intressimäärade arvutamise ajal, s.t kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoiuse puhul on see ajal t0 5 %, ajal t1 7 %, ajal t2 9 % ja ajal t3 13 %.
3. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas esineb krediidiliini osana võetud laen määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) tähenduses ja liigituses. Ainult bilansiline jääk, s.t väljavõetud summa, mida pole veel krediidiliini raames tagasi makstud, on hõlmatud kui uus tegevus ja kajastatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa punktiga 16. Summasid, mis on krediidiliini raames kättesaadavad, kuid mida pole välja võetud või mis on tagasi makstud, ei võeta arvesse ei uue tegevuse ega bilansilise jäägi osas.
4. Katusleping võimaldab klientidel võtta erinevatel laenukonto liikidel laenu teatava maksimummäärani, mis kehtib kõikidele laenukontodele kokku. Sellise katuslepingu sõlmimise ajal ei täpsustata laenu vormi ja/või laenu võtmise aega ja/või intressimäära, kuid kokku võib leppida erinevates võimalustes. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ei hõlma selliseid katuslepinguid. Samas, kui katuslepingu raames lepitakse laenus kokku, on see hõlmatud vastava rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kirje all nii uue tegevuse kui ka bilansilise jäägi osas.
5. Olemas võivad olla reguleeritud säästuhoiused, mille puhul makstakse lisaintresse usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest. Hoiustamise ajal ei ole kindel, kas lisaintressi makstakse või ei. Selle maksmine sõltub kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte edaspidisest säästukäitumisest. Tavaliselt selliseid usaldusväärsuse või summa suuruse lisaintresse uut tegevust käsitleva AAR statistikas ei hõlmata. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega kui andmeesitaja maksab sellist lisaintressi usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.
6. Kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele antavad laenud võidakse siduda tuletisinstrumentide lepingutega, näiteks intressimäära vahetuslepingu/ülempiiri/alampiiriga jne. Reeglina ei ole need seonduvad tuletisinstrumentide lepingud uute tegevuste AAR statistikas hõlmatud. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega, kui kasutatakse sellist tuletisinstrumendi lepingut ja andmeesitaja korrigeerib kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte suhtes kohaldatavaid intressimäärasid, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.
7. Pakkumisel võib olla kahest komponendist koosnevaid hoiuseid: kokkulepitud tähtajaga hoius, mille suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimäära, ja sellega seotud tuletisinstrument, mille tulu on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega ja mille puhul on tagatud miinimumtulu 0 %. Kahe komponendi tähtaeg võib olla sama või erinev. Uue tegevuse AAR hõlmab kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära, sest see kajastab hoiustaja ja andmeesitaja vahelist kokkulepet ja on hoiustamise ajal teada. Hoiuse teiselt komponendilt saadav tulu, mis on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega, saadakse teada alles tagantjärele, kui toote tähtaeg lõpeb, ja seega ei saa seda kajastada uue tegevuse intressimääras. Seetõttu on hõlmatud ainult garanteeritud miinimumtasu (tavaliselt 0 %). Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Kuni tähtpäevani võetakse arvesse kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära ja tuletisinstrumenti sisaldava hoiuse puhul tagatud miinimumtulu. Alles tähtaja lõppedes kajastatakse rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärades andmeesitaja makstavat AAR.
8. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas määratletud üle kaheaastase tähtajaga hoiuste hulka võivad kuuluda ka kogumispensioni kontod. Suurem osa kogumispensioni kontodest paigutatakse väärtpaberitesse ja seega sõltuvad kontode intressimäärad asjaomaste väärtpaberite tulususest. Ülejäänud osa kogumispensioni kontodest hoiustatakse sularahana ja krediidiasutus või muu asutus määrab intressimäära kindlaks samamoodi nagu muude hoiuste puhul. Hoiustamise ajal ei ole kodumajapidamise jaoks kogumispensionist saadava kogutulu suurus teada ja see võib olla ka negatiivne. Hoiustamise ajal ei lepita kodumajapidamise ja krediidiasutuse või muu asutuse vahel kokku väärtpaberitesse paigutatud osa intressimäära, vaid ainult ülejäänud hoiuseosa intressimäär. Seega hõlmab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ainult seda hoiuseosa, mis ei ole paigutatud väärtpaberitesse. Uue tegevuse AAR, mille kohta esitatakse andmed, on intressimäär, mille kodumajapidamine ja andmeesitaja lepivad hoiuseosa jaoks kokku hoiustamise ajal. Bilansilise jäägi AAR on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab kogumispensioni konto hoiuseosa suhtes rahaloomeasutuste intressimäära arvutamise ajal.
9. Eluasemelaenu säästuplaanid võivad olla pikaajalised madala tulususega säästukavad, kuid pärast teatavat säästuperioodi annab see kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele õiguse saada eluasemelaenu madalama intressimääraga. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse need säästukavad üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka, tingimusel et neid kasutatakse hoiusena. Niipea kui need muudetakse laenuks, liigitatakse nad kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antavate laenude hulka. Andmeesitajad teatavad esialgse hoiustamise ajal kokkulepitud intressimäära hoiustega seotud uue tegevusena. Vastav uue tegevuse maht vastab sellisel juhul hoiustatud summale. Kui hoiustatud summa aja jooksul kasvab, kajastatakse seda ainult bilansilises jäägis. Hetkel, mil hoius muudetakse laenuks, registreeritakse see uus laen uue laenutegevusena. Intressimäär on sel juhul andmeesitaja pakutav madalam intressimäär. Statistiliseks kaaluks on kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele antava laenu kogusumma.
10. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse Prantsusmaal pakutav reguleeritud eluaseme säästukava plan d’epargne-logement (PEL) üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiusena. Valitsus reguleerib nimetatud PELi tingimusi ja fikseerib intressimäära, mis ei muutu kogu hoiuse tähtaja jooksul, s.t igal PELi „põlvkonnal” on sama intressimäär. PELi hoitakse vähemalt neli aastat ja igal aastal hoiustab klient teatava ettemääratud summa, kuid tal on lubatud summat mis tahes ajal kava jooksul suurendada. Andmeesitaja teatab uue PELi avamisel uue tegevusena esialgse hoiuse. PELis esialgu hoiustatav rahasumma võib olla väga väike ja see tähendab, et ka uue tegevuse intressimäärale antav kaal on suhteliselt väike. See meetod tagab, et uue tegevuse intressimäär kajastab alati asjaomase PELi põlvkonna tingimusi. PELi suhtes kohaldatavate intressimäärade muutumine kajastub uue tegevuse intressimääras. Kui tarbijad reageerivad sellega, et asendavad portfellis muud pika tähtajaga hoiused olemasolevate PELidega, ei kajastu see uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades. Nelja aasta möödumisel võib klient taotleda madalama intressimääraga laenu või pikendada lepingut. Kuna PELi pikendamine toimub automaatselt ilma kliendi aktiivse sekkumiseta ja lepingu tingimusi, sh intressimäärasid, uuesti ei arutata, ei peeta sellist pikendamist kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. osaga uueks tegevuseks. Laenu pikendamise korral võib klient hoiustada lisasummasid, kui laenujääk ei ületa kindlaksmääratud ülemmäära ja leping ei kehti kindlaksmääratud pikimast tähtajast kauem. Kui saavutatakse ülemmäär või tähtaeg, siis leping külmutatakse. Kui raha jääb panka, jäävad kodumajapidamisel või mittefinantsettevõttel alles laenuõigused ja talle võimaldatakse endiselt PELi avamise aja tingimustele vastavat intressimäära. Valitsus subsideerib intressimakset, mis lisatakse krediidiasutuse või muu asutuse pakutavale intressimäärale. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. osaga kajastatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ainult krediidiasutuse või muu asutuse pakutavat intressimakse osa. Valitsuse subsiidiumi makstakse krediidiasutuse või muu asutuse vahendusel, kuid mitte tema poolt, ja seda ei võeta arvesse.
11. Rahaloomeasutuste statistika hulka arvatakse ka hoiuste negatiivsed intressimäärad, tingimusel, et sellised intressimäärad ei ole turutingimuste suhtes erandlikud.
15a. OSA
Individuaalne rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade statistika
Tabelites 1, 2 ja 3 on täpsed nõuded andmete edastamiseks individuaalse rahaloomeasutuste bilansikirjete ja intressimäärade statistika kohta. Individuaalse rahaloomeasutuste bilansistatistika osas kohaldatakse neid nõudeid jääkide kuu aegridadele koos valitud kogumiga jääkide täiendavate näitajate kohta, mida esitatakse kord kvartalis. Samas võivad RKPd, kes koguvad neid andmeid kuupõhiselt, esitada need näitajad kord kuus. Individuaalsete bilansikirjete aruandlusvorm hõlmab ka abistavad aegread mittevoopõhise teabe kohta, et tuletada saaks kasutuskõlblikke tehingute mõõtmeid, st arvesse võtta hindade ja vahetuskursside muutustest tulenevaid kontode ümberhindamisi või kohastel juhtudel ümberliigitamist ja laenude osalist või lõplikku mahakandmist. Selle osa tabelid 1 ja 2 tähistavad neid nõudeid sümbolitega „ߦ•” ja „ߦߦ••”. „ ߦߦ••” tähistab olukorda, kui RKPd peavad hõlmama vähemalt ümberliigitused. Lisaks sellele võivad RKPd aruandluskoormuse vähendamiseks kohaldada abistavate aegridade esitamisel piirmäära meetodit. ►M4 Eelkõige peavad RKPd võimaluste piires esitama abistavad aegread summade osas, mis ületavad 50 miljonit eurot, aga ainult siis, kui abistavad aegread on suuremand, kui 1 % näitaja jäägist, st lävi = maksimaalselt (50 miljonit eurot, 1 % positsioonidest). ◄ Lävi kehtib ka krediidiasutuste gruppidele ja signaliseerib RKPdele korrigeerimise vajadust. Kui andmed ei ole kergesti kättesaadavad või ei ole kvaliteetsed, võib asjaomane RKP otsustada meetmeid mitte võtta või teha prognoose. Laenude osas kuulub aruandlusvormi ka täiendav teave laenude ülekandmise kohta, mis tuleb esitada omandamiste ja võõrandamiste vahena. Need näitajad on tabelis 1 tähisega „†” ja hõlmavad väärtpaberistatud või muul viisil ülekantud laenude netovood (tehingud, mis mõjutavad esitatud laenujääke). Tuleb tähele panna, et määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuded ei kattu täiel määral andmenõuetega tabelis 1. Eelkõige, väärtpaberistatud laenude netovood (tehingud, mis mõjutavad esitatud laenujääke), mis on seotud finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude tähtaegade kaupa jaotusega ja kodumajapidamistele antud laenude eesmärgi kaupa jaotusega, on määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt nõutavad kord kvartalis. Samas võidakse seda teavet riigis koguda igakuiselt. Samuti ei ole määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) hõlmatud andmed muul viisil ülekantud laenude netovoogude kohta (tehingud, mis mõjutavad esitatud laenujääke), mis on seotud finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude tähtaegade kaupa jaotusega, ega andmed laenude ülekandmise kohta rahaloomeasutuste vahel riigisiseselt, kuid need võivad olla riigis kättesaadavad. Kui see ei ole otseselt kättesaadav, võib seda teavet esitada võimaluste piires.
Individuaalse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika esitamine tabeli 3 kohaselt hõlmab euroala residentidest kodumajapidamiste ning finantssektoriväliste äriühingute eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kuuintressid. Lisaks jääkide ja tegevusmahtude intressimääradele hõlmavad nõuded ka uusi tegevusmahte.
Artikli 17a kohaselt muudetakse regulaarselt andmevahetuses hõlmatud euroala krediidiasutuste kogumit. Kooskõlas selles artiklis sätestatud heakskiitmise korraga rakendatakse muudatused järgmiselt.
i) Euroala laienemise korral: asjaomane RKP ja EKP lepivad kokku kogumis hõlmatud asutused ja andmed esitatakse viiteperioodide kohta alates kuupäevast, mil asjaomasest liikmesriigist sai osalev liikmesriik.
ii) Rahaloomeasutuste kogumi muutuste korral: kogumit muudetakse kooskõlas üldpõhimõttega, et eurosüsteemi poolt kokku lepitud hõlmatus tuleb säilitada. Eelkõige:
— kui andmevahetuses hõlmatud asutus lahkub rahaloomeasutuste kogumist seoses muutusega tema sektori liigituses, jäetakse ta kogumist välja;
— kogumis olevad rahaloomeasutused võivad osaleda ühinemistes või ülevõtmistes. Kui tulemusena tekkiv asutus kasutab juba kogumis oleva rahaloomeasutuse koodi, ei ole muudatusi vaja. Kui tulemusena tekkiv asutus kasutab kogumis mitteoleva rahaloomeasutuse koodi, lisatakse rahaloomeasutus kogumisse ühinemise või ülevõtmise kuu esimesest päevast alates. Sellistel juhtudel otsustatakse üksikjuhtude kaupa, kas asjaomaselt RKP-lt nõutakse tagasivaateliste andmete esitamist. Kui tulemusena tekkiv asutus kasutab uut rahaloomeasutuse koodi, lisatakse rahaloomeasutus kogumisse ühinemise või ülevõtmise kuu esimesest päevast alates;
— jagunemise korral muudetakse kogumit, et jätkuvalt oleks hõlmatud suurim tekkiv rahaloomeasutus. Võimalust hõlmata kõik tekkivad rahaloomeasutused kaalutakse üksikjuhtude kaupa.
iii) Muudatuse puhul bilansijääkide ja rahaloomeasutuste intressimäärade statistika tegelikus andmeid esitavas üldkogumis seoses erandite või RKPde poolt kohaldatavate valimitega: asutused, mille andmed muutuvad kättesaamatuks, jäetakse kogumist välja.
Tabel 1
Andmed individuaalsete rahaloomeasutuste varade kohta
|
|
|
|
Vastaspoole sektor |
Kokku |
RAd |
|
|
|
|
|
|
|||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
|
|
|||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Finantssektorivälised äriühingud (S.11) |
||||||||
|
|
|
|
millest grupisisesed positsioonid |
RKP |
Kuni 1 a |
Üle 1 a kuni 2 a |
üle 2 a |
|
|
Kokku |
|
|
|
|
||||
|
|
|
|
|
|
Kuni 1 a |
Üle 1 a |
||||||||||||
|
Instrument |
|
|
|
|
|
|
Üle 1 a kuni 5 a |
üle 5 a |
||||||||||
|
Sularaha |
Vastaspoole asukoht |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud |
Euroala |
|
ߦ• |
|
|
|
|
|
|
ߦ• † |
|
|
ߦ• † |
ߦ• † |
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
Välismaailm |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest laenud eurodes |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest laenud arvelduskrediit eurodes (1) |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest sündikaatlaenud |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest pöördrepod keskete vastaspooltega |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Võlaväärtpaberid |
Euroala |
|
ߦ• |
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
ߦ• |
ߦ• |
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
ߦ• |
ߦ• |
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
ߦߦ•• |
Q |
|
|
|
|
|
|
Q |
Q |
|
|
|
|
|
|||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
Euroala |
|
ߦ• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Omakapital ja investeerimisfondide (v.a. rahaturufondid) aktsiad/osakud |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ߦ• |
|
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Mittefinantsvara (sh põhivara) |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Muu vara |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest tuletisinstrumendid |
Euroala |
|
Q |
|
|
|
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Välismaailm |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
Vastaspoole sektor |
Mitte-RAd |
|||||||||||
|
|
|
|
Erasektor |
||||||||||||
|
|
|
|
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Muud finantssektori äriühingud, investeerimisfondid (v.a rahaturufondid) ja ICPFd |
|||||||||||
|
|
|
|
Kokku |
Eluaseme ostmiseks |
tarbimiseks ja muudel eesmärkidel |
|
Muud finantssektori äriühingud ja investeerimisfondid (v.a rahaturufondid) |
ICPFd |
|||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Instrument |
|
|
|
Kuni 1 a |
Üle 1 a kuni 5 a |
üle 5 a |
|
Kuni 1 a |
Üle 1 a kuni 5 a |
üle 5 a |
|
|
|||
|
Sularaha |
Vastaspoole asukoht |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud |
Euroala |
|
ߦ• † |
|
|
|
ߦ• † |
|
|
|
ߦ• † |
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest laenud eurodes |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest laenud arvelduskrediit eurodes (1) |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest sündikaatlaenud |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest pöördrepod keskete vastaspooltega |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Võlaväärtpaberid |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Q |
Q |
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Omakapital ja investeerimisfondide (v.a. rahaturufondid) aktsiad/osakud |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
|
Mittefinantsvara (sh põhivara) |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Muu vara |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
millest tuletisinstrumendid |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
Välismaailm |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||
(1) neid aegridu on vaja individuaalse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika edastamise täiendamiseks. Eelkõige hõlmab arvelduskrediidi nõue vaba tagasimaksega laenusid ja arvelduskrediiti, tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.Jääkide kuunäitajad.QJääkide kvartalinäitajad.ߦ•Abistavad aegread: kõik korrigeerimised kokku.ߦߦ••Abistavad aegread: kõik korrigeerimised kokku; RKPd võivad esitada aruandeid ainult ümberliigutustest tuleneva mõju kohta, kui see vähendab aruandluskoormust.†Laenude ülekandmine (omandamised miinus võõrandamised).
Tabel 2
Andmed individuaalsete rahaloomeasutuste kohustuste kohta
|
|
|
|
Vastaspoole sektor |
Kokku |
|
|
|
RAd |
|
|
Mitte-RAd |
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskvalitsus |
Finantssektorivälised äriühingud (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Muud |
||||||||||||||||||
|
Instrument |
|
|
Kuni 1 a |
Üle 1 a kuni 2 a |
üle 2 a |
millest grupisisesed positsioonid |
RKP |
|
|
Muud finantssektori äriühingud ja investeerimisfondid (v.a rahaturufondid) |
ICPFd |
Muu valitsemissektor |
||||||||||||||||||
|
Hoiused |
Vastaspoole asukoht |
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Euroala |
|
|
|
|
ߦ• |
|
|
|
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
Välismaailm |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
millest euro |
Kokku |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
M3 hoiused |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ߦߦ•• |
ߦߦ•• |
ߦߦ•• |
|
|
|
||||||||||||||
|
Üleööhoiused; |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
millest euro (1) |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
kokkulepitud tähtajaga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
kuni 1 a |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
1 a kuni 2 a |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
lõpetatavad ette teatades kuni 3 k |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
millest euro (1) |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
repod, v.a kesksete vastaspooltega |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
M3 hõlmamata hoiused |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ߦߦ•• |
ߦߦ•• |
ߦߦ•• |
|
|
|
||||||||||||||
|
üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiused |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
lõpetatavad ette teatades üle 3 k |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
millest euro (1) |
Euroala |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
repod kesksete vastaspooltega |
Riigisisesed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Riigivälised euroala residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
Kokku |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
eurodes |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
välisvaluutas |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Kapital ja reservid |
Kokku |
ߦߦ•• |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Muud kohustused |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
millest tuletisinstrumendid |
Euroala |
|
|
|
|
Q |
|
|
Q |
|
|
|
|
|
|
|
||||||||||||||
|
Välismaailm |
Q |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|||||||||||||||
|
(1)
neid aegridu on vaja individuaalse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika edastamise täiendamiseks. Eelkõige hõlmab arvelduskrediidi nõue vaba tagasimaksega laenusid ja arvelduskrediiti, tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
Tabel 3
Andmed individuaalsete rahaloomeasutuste intressimäärade kohta
|
BILANSILISE JÄÄGI INTRESSIMÄÄRADE INSTRUMENDILIIGID |
||||
|
|
Sektor |
Instrumendi liik |
Esialgne tähtaeg |
Aruandekohustus |
|
Hoiused eurodes |
Kodumajapidamistelt |
Kokkulepitud tähtajaga |
Kuni 2 aastat |
AAR |
|
üle 2 aasta |
AAR |
|||
|
Mittefinantsettevõtetelt |
Kokkulepitud tähtajaga |
Kuni 2 aastat |
AAR |
|
|
üle 2 aasta |
AAR |
|||
|
Laenud eurodes |
Kodumajapidamistele |
Eluaseme ostmiseks |
kuni 1 aasta |
AAR |
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
AAR |
|||
|
üle 5 aasta |
AAR |
|||
|
tarbimiseks ja muudel eesmärkidel |
kuni 1 aasta |
AAR |
||
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
AAR |
|||
|
üle 5 aasta |
AAR |
|||
|
Finantssektorivälistele äriühingutele |
Kokku |
kuni 1 aasta |
AAR |
|
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
AAR |
|||
|
üle 5 aasta |
AAR |
|||
|
UUE TEGEVUSE INTRESSIMÄÄRADE INSTRUMENDILIIGID |
||||
|
|
Sektor |
Instrumendi liik |
Esialgne tähtaeg, etteteatamistähtaeg, esialgne fikseeritud intressimäära periood |
Aruandekohustus |
|
Hoiused eurodes |
Kodumajapidamistelt |
Üleöö (1) |
|
AAR |
|
Kokkulepitud tähtajaga |
Tähtajaga kuni 1 aasta |
AAR, summa |
||
|
Tähtajaga üle 1 ja kuni 2 aastat |
AAR, summa |
|||
|
Tähtajaga üle 2 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad (1) |
Etteteatamistähtaeg kuni 3 kuud |
AAR |
||
|
Etteteatamistähtajaga üle 3 kuu |
AAR |
|||
|
Mittefinantsettevõtetelt |
Üleöö (1) |
|
AAR |
|
|
Kokkulepitud tähtajaga |
Tähtajaga kuni 1 aasta |
AAR, summa |
||
|
Tähtajaga üle 1 ja kuni 2 aastat |
AAR, summa |
|||
|
Tähtajaga üle 2 aasta |
AAR, summa |
|||
|
|
Repod |
|
|
|
|
Laenud eurodes |
Kodumajapidamistele |
Stardilaenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit (1) |
AAR |
|
|
Tarbimiseks |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Eluaseme ostmiseks |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Muuks otstarbeks |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Finantssektorivälistele äriühingutele |
Stardilaenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardi krediit (1) |
AAR |
||
|
Muud laenud kuni 0,25 mln euro ulatuses |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 3 kuuks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 kuu ja kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 3 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Muud laenud summas üle 0,25 miljoni euro ja kuni 1 miljon eurot |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 3 kuuks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 kuu ja kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 3 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 3 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 5 ja kuni 10 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 10 aasta |
AAR, summa |
|||
|
Muud laenud üle 1 mln euro ulatuses |
Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni 1 aastaks |
AAR, summa |
||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine üle 1 ja kuni 5 aastaks |
AAR, summa |
|||
|
Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle 5 aasta |
AAR, summa |
|||
|
(1) Nende näitajate osas on tegevusmahud hõlmatud individuaalsete bilansikirjete aruandlusskeemidel. |
||||
16. OSA
Maksete statistika
1. jagu. Aruandlusnõuded
Lisaks määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud näitajatele ning kooskõlas käesoleva suunise artikli 18 lõikega 1 esitavad RKPd täiendavad andmed tabelite 1 kuni 7 alusel. Andmete esitamisele kohaldatakse samu tähtaegu, mis on sätestatud määruse näitajate all. Määruses määratlemata näitajad on määratletud vastavas tabelis.
Määruse ja käesoleva suunise tabelite alusel nõutavad andmed tuleks esitada olenemata nende aluseks oleva nähtuse olemasolust, isegi kui need on null. Puuduva nähtuse kohta märgitakse „NC”, vaatluse staatusega M. Memokirjete osas märgitakse juhul, kui tegelikke andmeid, prognoose või esialgseid andmeid ei ole võimalik esitada, „NC”, vaatluse staatusega L.
Tabel 1
Maksevahendid
Väärtus miljonites eurodes perioodi lõpu seisuga, kui ei ole teisiti sätestatud
|
|
Väärtus |
Sagedus |
|
Mitterahaloomeasutuste kasutatavad maksevahendid |
||
|
RKP kohustused |
||
|
eurodes vääringustatud üleööhoiused |
||
|
riigi keskvalitsuse |
Geo 0 |
M |
|
muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste |
Geo 0 |
M |
|
välismaailma, v.a pankade |
Geo 0 |
M |
|
muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused |
||
|
riigi keskvalitsuse |
Geo 0 |
M |
|
muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste |
Geo 0 |
M |
|
välismaailma, v.a pankade |
Geo 0 |
M |
|
Muude RAde kohustused |
||
|
eurodes vääringustatud üleööhoiused |
||
|
riigi keskvalitsuse |
Geo 0 |
M |
|
muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste |
Geo 0 |
M |
|
välismaailma, v.a pankade |
Geo 0 |
M |
|
muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused |
||
|
riigi keskvalitsuse |
Geo 0 |
M |
|
muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste |
Geo 0 |
M |
|
välismaailma, v.a pankade |
Geo 0 |
M |
|
Krediidiasutuste kasutatavad maksevahendid |
||
|
Teistes krediidiasutustes hoitavad üleööhoiused eurodes |
Geo 0 |
Q |
|
Päevasisene laen eurodes keskpangalt (viimase kohustusliku reservi hoidmisperioodi keskmine) |
Geo 0 |
A |
Mitterahaloomeasutuste kasutatavad maksevahendid – vara või nõue varale, mida mitterahaloomeasutused saavad kasutada maksete teostamiseks.
Üleööhoiused – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas „vahendikategooriate” all.
Kõik kontod on hõlmatud, sõltumata vääringust; seega on „muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused”„üleööhoiuste” alaliik.
Muudes vääringutes vääringustatud hoiused – mitterahaloomeasutuste poolt muudes vääringutes hoitavate üleööhoiuste väärtus.
Krediidiasutuste kasutatavad maksevahendid – vara või nõue varale, mida krediidiasutused saavad kasutada maksete teostamiseks.
Päevasisene laen eurodes keskpangalt (viimase kohustusliku reservi hoidmisperioodi keskmine) – keskpanga poolt krediidiasutusele antud laenu kogumaht, mis on tagasi makstud lühema perioodi jooksul kui üks tööpäev. See on päevasisese arvelduslaenu seisude või päevasisese laenuvõimaluse kasutuse päevaste maksimumväärtuste keskmine kõikide krediidiasutuste kohta kokku. Keskmise hulka arvatakse hoidmisperioodi kõik päevad, k.a nädalavahetused ja pangapühad.
Tabel 2
Mitterahaloomeasutustele makseteenuseid osutavad asutused
Väärtus miljonites eurodes perioodi lõpu seisuga, algsetes ühikutes, kui ei ole teisiti sätestatud
|
|
Arv |
Väärtus |
Sagedus |
|
Keskpank |
|||
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Üleöölaenude hulk (tuhandetes) |
Geo 0 |
— |
A |
|
Krediidiasutused |
|||
|
sellest: |
|
|
|
|
Aruandlusriigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutused |
|||
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
|
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus |
— |
Geo 0 |
Q |
|
Euroalal asuvate krediidiasutuste filiaalid |
|||
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
|
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus |
— |
Geo 0 |
Q |
|
EMPs asuvate krediidiasutuste euroalavälised filiaalid |
|||
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
|
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus |
— |
Geo 0 |
Q |
|
Väljaspool EMPd asuvate krediidiasutuste filiaalid |
|||
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
|
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus |
— |
Geo 0 |
Q |
|
E-raha asutused |
|||
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Muud makseteenuste pakkujad |
|||
|
Asutuste arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Harukontorite arv |
Geo 0 |
— |
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude hulk (tuhandetes) |
Geo 0 |
— |
A |
|
Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus |
|
Geo 0 |
Q |
|
Memokirjed: |
|
|
|
|
Riigis piiriüleselt tegutsevate makseasutuste koguarv |
Geo 0 |
|
A |
|
sellest: |
|
|
|
|
filiaali kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv |
|
Geo 0 |
A |
|
agendi kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv |
|
Geo 0 |
A |
|
ei filiaali ega ka agendi kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv |
|
Geo 0 |
A |
Tabel 2 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 1.
Asutuste arv – hõlmab asutusi, mis on aruandluse riigis juriidiliselt iseseisvad asutused. Iga asutus võetakse arvesse üks kord, olenemata tema harukontorite arvust riigis.
Harukontorite arv – tegevuskohtade arv aruandluse riigis. Iga äritegevuse asukoht samas aruandluse riigis võetakse arvesse eraldi. Hõlmatakse vaid need harukontorid (sõltumata suurusest või lahtolekuaegadest), mis pakuvad sularahata arveldamise võimalust. Mobiilsed harukontorid ei ole hõlmatud. Asutuse peakontorit loetakse harukontoriks, kui see osutab sularahata arveldamise võimalusega makseteenuseid.
Filiaal – teises riigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutuse tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Filiaalil ei ole õiguslikku vormi ja ta teostab otseselt krediidiasutuse äritegevusega seonduvaid tehinguid või osa nendest. Muus riigis õiguspäraselt asutatud sama asutuse poolt algatatud kõik tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks.
Euroalal asuva krediidiasutuse filiaal – krediidiasutuse filiaal, mis asub aruandluse riigis ja mis on õiguspäraselt asutatud väljaspool aruandluse riiki, kuid euroalal.
Väljaspool EMPd asuva krediidiasutuse filiaal – väljaspool EMPd asutatud panga harukontor, mis asub aruandluse riigis.
EMPs asuva krediidiasutuse euroalaväline filiaal – krediidiasutuse filiaal, mis asub aruandluse riigis ja mis on õiguspäraselt asutatud EMP riigis väljaspool aruandluse riiki ning väljaspool euroala.
Riigis piiriüleselt tegutsevad makseasutused – makseasutused, mis asuvad väljaspool aruandluse riiki, kuid tegutsevad aruandluse riigis filiaali, agendi või kaugjuurdepääsu kaudu.
Tabel 3
Mitterahaasutustega seotud maksetehingud
Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus
|
|
Maksjapoolsed |
Saajapoolsed |
||
|
Memokirjed |
Tehingute arv |
Tehingute väärtus |
Tehingute arv |
Tehingute väärtus |
|
Tehing makseinstrumentide kaupa |
||||
|
Krediitkorraldused |
||||
|
elektrooniliselt algatatud |
||||
|
sellest: |
|
|
|
|
|
üksikmaksena algatatud |
|
|
|
|
|
sellest: |
|
|
|
|
|
e-maksed internetipanga kaudu |
Geo 1 |
Geo 1 |
— |
— |
|
Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega |
Geo 0 |
Geo 0 |
— |
— |
|
Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega |
Geo 0 |
Geo 0 |
— |
— |
|
|
|
|
— |
— |
|
Rahasiirded |
Geo 3 |
Geo 3 |
Geo 2 |
Geo 2 |
|
Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 2 |
Geo 2 |
|
Muud teenused (mis ei ole hõlmatud makseteenuste direktiiviga) |
Geo 4 |
Geo 4 |
— |
— |
Tabel 3 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 4.
E-maksed internetipanga kaudu – internetipanga skeemide või maksealgatamise teenuste kaudu algatatud tehingud. Kirje „e-maksed internetipanga kaudu” ei hõlma makseid, mille maksja on internetipanga kaudu vaid algatanud ning millega ei ole seotud veebipõhine ostutehing. Samuti ei hõlma kirje veebipõhiselt esitatud arveid veebipõhise ostutehingu kohta.
Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega – makseteenuse pakkuja (sh e-raha emitendi) poolt ilma konkreetse tehingukorralduseta algatatud kreeditkorraldus, mis teostatakse kliendi kontol raamatupidamiskandega, s.o krediteerimiskirjega, tavalist makseinstrumenti kasutamata. Selle kirje all esitatakse andmed järgmiste tehingute kohta: a) panga intressimakse; b) panga dividendimakse; c) laenusumma väljastamine kliendi arvelduskontole, ja d) muud konto krediteerimised tavalise raamatupidamiskandega. Neid andmeid kreeditkorraldused ei hõlma.
Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega – makseteenuse pakkuja (sh e-raha emitendi) poolt ilma konkreetse tehingukorralduseta algatatud deebetkorraldus, mis teostatakse kliendi kontol raamatupidamiskandega, s.o debiteerimiskirjega, tavalist makseinstrumenti kasutamata. Selle kirje all esitatakse andmed järgmiste tehingute kohta: a) panga intressinõuded; b) pangatasude mahaarvamine; c) finantsvaradega seotud maksude maksmine, kui tegemist on eraldi tehinguga, mis ei ole kliendi poolt eraldi autoriseeritud; d) laenu tagasimaksed, ja e) muud konto debiteerimised tavalise raamatupidamiskandega. Neid andmeid otsekorraldused ei hõlma.
Rahasiirded – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ ( 40 ) artiklis 4.
Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud – määratletud direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktis 7.
Muud teenused (mis ei ole hõlmatud makseteenuste direktiiviga) – maksetega seonduvad teenused, mis ei ole direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 3 määratletud teenused.
Tabel 4
Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminalide kaupa
Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus
|
Memokirjed |
Tehingute arv |
Tehingute väärtus |
|
Sularaha väljavõtmine müügikohas |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Sularaha väljavõtmine pangakontoris |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Sularaha sissemaksed pangakontoris |
Geo 1 |
Geo 1 |
Tabel 4 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 5.
Sularaha väljavõtmine müügikohas – tehing, millega kaardi valdaja saab müügikoha terminalis sularaha koos müügikohas kaupade ja teenuste eest maksmisega. Kui müügikoha terminalis ei ole võimalik sularaha väljavõtmisi eristada, esitatakse need andmed „müügikoha tehingute” all.
Sularaha sissemaksed pangakontoris – panga vormi kasutav raha hoiustamine pangakontol, sh juhul kui kaarti kasutatakse ainult maksja identifitseerimiseks. Siia kuuluvad ka makseteenuse pakkuja päeva- või ööhoiusel hoiustatav sularaha, mis on mõeldud krediteerimiseks makseteenuse pakkuja juures avatud kontole. Need tehingud ei hõlma ainult makseid ranges tähenduses, vaid mistahes sularaha muutmist kontorahaks.
Sularaha väljavõtmine pangakontoris – panga vormi kasutav raha väljavõtmine pangakontolt, sh juhul kui kaarti kasutatakse ainult makse saaja identifitseerimiseks. Need tehingud ei hõlma ainult makseid ranges tähenduses, vaid mistahes kontoraha muutmist sularahaks.
Tabel 5
Osalemine teatavates maksesüsteemides: TARGET2
Perioodi lõpp, algsed ühikud; aastane sagedus
|
|
Arv |
|
TARGET2 osasüsteem |
|
|
Osalejate arv |
Geo 1 |
|
Otseosalejad |
Geo 1 |
|
Krediidiasutused |
Geo 1 |
|
Keskpank |
Geo 1 |
|
Muud otseosalejad |
Geo 1 |
|
Avalik teenistus |
Geo 1 |
|
Makse- ja arveldusasutused |
Geo 1 |
|
Muud finantsasutused |
Geo 1 |
|
Muud |
Geo 1 |
|
Kaudsed osalejad |
Geo 1 |
Tabel 6
Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed: TARGET2
Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus
|
|
Maksjapoolsed |
|
|
Tehingute arv |
Tehingute väärtus |
|
|
TARGET2 osasüsteem |
||
|
Krediit- ja otsekorraldused |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
TARGET2 osasüsteemi sisesed |
Geo 0 |
Geo 0 |
|
Teise TARGET2 osasüsteemi |
Geo 2 |
Geo 2 |
|
Euroala TARGET2 osasüsteemi |
Geo 2 |
Geo 2 |
|
Euroalavälisesse TARGET2 osasüsteemi |
Geo 2 |
Geo 2 |
|
Koondumise suhtarv |
Geo 1 |
Geo 1 |
TARGET2 osasüsteem – määratletud suunise EKP/2012/27 ( 41 ) artiklis 2.
TARGET2s põhineb mõiste „piiriülene” määratlus osasüsteemi, mitte osaleja, asukohal, nagu ka teistes maksesüsteemides.
Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelite 6 ja 7 osas esitatakse andmed kõikide maksesüsteemide kohta, mis ei ole TARGET2. RKPd peavad eristama suurmaksete arveldussüsteemi jaemaksesüsteemist.
Suurmaksete arveldussüsteem – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 ( 42 ) artiklis 2.
Jaemaksesüsteem – määratletud määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2.
Tabel 7
Makseteenuste pakkujate tegevus makseteenuste kaupa
Perioodi kohta kokku; maksjapoolsete tehingute arv miljonites; maksjapoolsete tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus
|
|
Memokirje Sularaha sissemaksed pangakontoris |
Memokirje Sularaha väljavõtmine pangakontoris |
Otsekorraldused |
Kaardimaksed |
Krediitkorraldused |
Memokirje Rahasiirded |
Memokirje Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud |
|||||||
|
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
Arv |
Väärtus |
|
|
Krediidiasutused |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
E-raha asutused |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Postipangad |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Makseasutused |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
|
Avaliku sektori asutused: a) EKP ja RKPd, ning b) liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Geo 1 |
Otsekorraldused – määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) II lisas.
Kaardimaksed – direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktide 3 ja 4 teises alapunktis määratletud maksetehingud.
Krediitkorraldused – määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) II lisas.
Geograafiline jaotus põhineb määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud nimede kokkuleppel järgmiselt.
Tabel 8
Geograafiline jaotus
|
Geo 0 |
Geo 1 |
Geo 2 |
Geo 3 |
Geo 4 |
|
Riigisisesed |
Riigisisesed ja piiriülesed kokku |
Piiriülesed |
Riigisisesed |
Riigisisesed |
|
Jaotus ELi liikmesriikide kaupa |
||||
|
Välismaailm |
Piiriülesed |
2. jagu. Erandid
Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artikkel 4 sätestab andmeesitajateele RKPde poolt erandite tegemise tingimused. Eelkõige sätestab lõige 2, et RKPd võivad andmeesitajatele erandeid teha vaid juhul, kui asjaomaste andmeesitajate riigisisene osakaal igat liiki makseteenuse raames tehtud maksetehingutes ei ole statistiliselt oluline.
Statistiliselt oluline hõlmatus on määratletud kui 95 % maksetehingute väärtusest iga makseteenuse kohta.
Erandite tegemisel peavad RKPd EKP-le esitatavad andmed ekstrapoleerima.
▼M4 —————
17. OSA
Investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika
Statistika tuleks esitada käesoleva suunise kõikide asjaomaste tabelite lahtrite kohta isegi siis, kui see on null, puudub või nähtust ei esine.
Tabel 1
Kvartaalselt esitatavad andmed: bilansiseisud ja finantsvood
|
|
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
|||||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitte-RAd — Kokku |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitte-RAd — Kokku |
Kokku |
|||||||||||||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
|
Mitteosalevad liikmesriigid |
USA |
Jaapan |
||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
|
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
|
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||||||||||
|
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
||||||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Hoiused ja laenunõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Võlaväärtpaberid: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kogunenud intress |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2x. Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2t. Vääringud kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: börsil noteeritud aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(2+3+4)a sellest: tagasiostulepingute alusel välja laenatud või müüdud väärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6. Mittefinantsvarad (sh põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: hoiuste ja laenunõuetelt kogunenud intress |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8. Saadud laenud ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: saadud hoiustelt ja laenudelt kogunenud intress |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 2
Igakuiselt esitatavad andmed: bilansiseisud, finantsvood, tehingud
|
|
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||||||
|
Kokku |
Kokku |
|||||||||
|
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
|||||
|
VARAD |
||||||||||
|
1. Hoiused ja laenunõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
2. Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
2e. Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
2x. Välisvääringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
3. Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
4 Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
5. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
6. Mittefinantsvarad (sh põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
7. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
KOHUSTUSED |
||||||||||
|
8. Saadud laenud ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
9. Investeerimisfondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
# |
||
|
9.1 Investeerimisfondide aktsiate/osakute müük |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
9.2 Investeerimisfondide aktsiate/osakute tagasiost |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
10. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
11. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
||||||||||
18. OSA
FVCde varade ja kohustuste statistika
Tabel 1
Bilansiseisud ja finantsvood
Kvartaalselt esitatavad andmed
|
|
A. Riigisisesed |
B. Muud euroala liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitte-RAd — Kokku |
Kokku |
Rahaloomeasutused |
Mitte-RAd — Kokku |
|
Pangad |
Mittepangad |
||||||||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
|||||||||||||||
|
|
sellest: finantsvahendusettevõtted |
|
sellest: finantsvahendusettevõtted |
|||||||||||||||||||||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Hoiused ja laenunõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
ANC |
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
ANC |
ANC |
ANC |
|
üle ühe aasta |
|
ANC |
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
ANC |
ANC |
ANC |
|
2. Väärtpaberistatud laenud |
|
ANC |
|
ANC |
|
ANC |
ANC |
|
ANC |
ANC |
ANC |
|
ANC |
|
ANC |
|
ANC |
ANC |
|
ANC |
ANC |
ANC |
ANC |
|
|
|
|
2a. euroala RA (algataja) |
|
ANC |
|
ANC/RA |
|
ANC/RA |
ANC/RA |
|
ANC/RA |
|
ANC/RA |
|
ANC |
|
ANC/RA |
|
ANC/RA |
ANC/RA |
|
ANC/RA |
|
ANC/RA |
ANC/RA |
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC/RA |
|
|
|
|
|
|
2b. euroala valitsemissektor (algataja) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
2c. euroala muud finantsvahendusettevõtted, investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, ning kindlustusseltsid ja pensionifondid (algataja) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
2d. euroala mittefinantsettevõte (algataja) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
2e. mitteeuroala algataja |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
3. Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
üle 2 aasta |
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
mitte-ANC |
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
4. Muud väärtpaberistatud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
4a. sellest euroala valitsemissektor (algataja) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
4b. sellest euroala mittefinantsettevõte (algataja) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
5. Omandiväärtpaberid ja investeerimisfonde aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
6. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
7. Mittefinantsvarad (sh põhivarad) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
8. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9. Saadud laenud ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
10. Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
11. Kapital ja reservid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
12. Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ANC |
|
13. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
13a. sellest: emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
mitte-ANC |
|
ANC: Põhiseerad. Mitte-ANC: Lisaseeriad. ANC/RA: Põhiseeriad, mida tuletatakse osaliselt RAdelt määruse EKP/2013/33 alusel kogutud andmete põhjal, kui euroala RAd on laenude algatajad ja teenindajad. |
||||||||||||||||||||||||||
Tabel 2
Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine
Kvartaalselt esitatavad andmed
|
|
D. Kokku |
|
VARAD |
|
|
2. Väärtpaberistatud laenud |
mitte-ANC |
▼M4 —————
19. OSA
Laenud mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa
RKPd kas esitavad eraldi andmed iga sektori kohta vastavalt I vormile või, kui eraldi andmed iga sektori kohta ei ole kättesaadavad, vastavalt II vormile.
RKPd esitavad residentidest ja teistes euroala liikmesriikides asuvate mittefinantsettevõtete bilansiseisud (kui andmed on kättesaadavad) eraldi. Kõik andmed esitatakse miljonites eurodes.
|
I vorm |
II vorm |
||
|
1 |
A. Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
1 |
A. Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
|
2 |
B. Mäetööstus |
2 |
B. Mäetööstus |
|
3 |
C. Töötlev tööstus |
3 |
C. Töötlev tööstus |
|
4 |
D. Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
4 |
D. Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine + E. Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus |
|
5 |
E. Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus |
||
|
6 |
F. Ehitus |
5 |
F. Ehitus |
|
7 |
G. Hulgi- ja jaekaubandus. Mootorsõidukite ja mootorrataste remont |
6 |
G. Hulgi- ja jaekaubandus. Mootorsõidukite ja mootorrataste remont |
|
8 |
I. Majutus ja toitlustus |
7 |
I. Majutus ja toitlustus |
|
9 |
H. Veondus ja laondus |
8 |
H. Veondus ja laondus + J. Teave ja teabevahetus |
|
10 |
J. Teave ja teabevahetus |
||
|
11 |
L. Kinnisvaraalane tegevus |
9 |
L. Kinnisvaraalane tegevus + M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus + N. Haldus- ja abitegevused |
|
12 |
M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus |
||
|
13 |
N. Haldus- ja abitegevused |
||
|
14 |
Kõik muud mittefinantsettevõtete asjakohased jaod |
10 |
Kõik muud mittefinantsettevõtete asjakohased jaod |
|
Märkus: tähed viitavad vastavale NACE Rev.2 liigitusele. |
|||
20. OSA
Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika
Tabel
Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika (bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised)
|
BILANSIKIRJED |
A. Riigisisesed |
B. Muud osalevad liikmesriigid |
C. Välismaailm |
D. Kokku |
||||||||||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
|||||||||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) Kokku |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) Kokku |
|||||||||
|
|
sellest: kesksed vastaspooled (4) |
|
sellest: kesksed vastaspooled (4) |
|||||||||||||||||||
|
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1. Bilansivälised kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Krediidiliinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Muud varad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
21. OSA
Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika
Tabel
Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika (bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised)
Kvartaliandmed
|
BILANSIKIRJED |
A. Euroala residendid |
B. Välismaailm |
C. Kokku |
||||||||||
|
Rahaloomeasutused |
Mitterahaloomeasutused |
||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residentide sektorid |
|||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) Kokku |
|||||||
|
Keskvalitsus |
Muu valitsemissektor |
|
sellest: kesksed vastaspooled (4) |
||||||||||
|
VARAD |
|||||||||||||
|
1. Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad pöördrepotehingud, kus euroala RA on laenuandja |
R |
R |
R |
|
|
R |
|
|
|
|
R |
|
|
|
sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad tehingud, mis ei ole pöördrepotehingud |
NR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2. Muud varad: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|||||||||||||
|
3. Hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad pöördrepotehingud, kus euroala RA on laenuvõtja |
R |
R |
R |
|
|
R |
|
|
|
|
R |
|
|
|
sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad tehingud, mis ei ole repotehingud |
NR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
22. OSA
Pensionifondide statistika
Tabel
Pensionifondide statistika (bilansiseisud ja tehingud)
Pensionifondide varad
|
|
Kokku |
Riigisisesed |
Riigivälised euroala riigid |
Välismaailm |
||||||||||||||||||||
|
Kokku |
RAd (S.121+S.122+S.123) |
Mitte-RAd |
Kokku |
RAd (S.121+S.122+S.123) |
Mitte-RAd |
|||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Mitterahaloomeasutused, v.a keskvalitsus |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Mitterahaloomeasutused, v.a keskvalitsus |
|||||||||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted+finantsvahenduse abiettevõtted+varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted+finantsvahenduse abiettevõtted+varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
|||||||||||
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: Arveldushoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest börsil noteeritud aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfonde aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kindlustustehnilised eraldised ja seotud nõuded (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mittefinantsvara kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Siia võivad kuuluda ka kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA2010: F.61), pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64) ja reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (ESA2010: F.66). |
||||||||||||||||||||||||
Pensionifondide kohustused
|
|
Kokku |
Riigisisesed |
Riigivälised euroala riigid |
Välismaailm |
||||||||||||||||||||
|
Kokku |
RAd (S.121+S.122+S.123) |
Mitte-RAd |
Kokku |
RAd (S.121+S.122+S.123) |
Mitte-RAd |
|||||||||||||||||||
|
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Mitterahaloomeasutused, v.a keskvalitsus |
Kokku |
Valitsemissektor (S.13) |
Mitterahaloomeasutused, v.a keskvalitsus |
|||||||||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
|||||||||||
|
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest börsil noteeritud aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kindlustustehnilised eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest: pensioniõigused (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Määratud sissemaksega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Määratud väljamaksega |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kombineeritud pensioniskeemid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Netoväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) See kirje, k.a asjaomane alajaotus, võib hõlmata pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (kooskõlas ESA2010:F.64) ja õiguse saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (ESA 2010: F.65). |
||||||||||||||||||||||||
23. OSA
Kindlustusseltside statistika
Tabel 1
Varade ja kohustuste andmed 2015. aasta neljanda kvartali kohta: bilansiseisud (1)
|
|
Kokku |
|
VARAD (F) |
|
|
1. Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21 + F.22 + F.29) – õiglane väärtus |
|
|
1x. Sularaha ja hoiused, sellest ülekantavad hoiused (F.22) |
|
|
2. Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
3. Laenud (ESA 2010: F.4) – õiglane väärtus |
|
|
3x. Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusandjatega – õiglane väärtus |
|
|
4. Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
4a. Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad |
|
|
5. Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
6. Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7) |
|
|
7. Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.61) |
|
|
8. Mittefinantsvara (ESA 2010: AN) |
|
|
9. Muu vara |
|
|
KOHUSTUSED (F) |
|
|
1. Emiteeritud võlaväärtpaberid ja laenud (ESA 2010: F.3 + F.4) |
|
|
1.x. sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusandjatega |
|
|
2. Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
2a. Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad |
|
|
2b. Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteerimata aktsiad |
|
|
2c. Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid |
|
|
3. Kindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6) |
|
|
3.1. Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
|
|
sellest investeerimisriskiga |
|
|
sellest investeerimisriskita |
|
|
3.2. Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
|
|
4. Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7) |
|
|
5. Muud kohustused |
|
|
(1) Asendusandmetena võib kasutada 1. jaanuari 2016 vaatlusandmeid. |
|
Tabel 2a
Kvartaliandmed varade kohta: bilansiseisud ja finantsvoogude korrigeerimine
|
|
Kokku |
Euroala |
Välismaailm |
|||||||||
|
Riigisisesed |
Riigivälised euroala riigid |
Riigivälised euroala riigid (teave riikide kaupa) |
Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) |
Kokku |
Mitteosalevad liikmesriigid (teave riikide kaupa) |
Peamised tehingupooled väljaspool Euroopa Liitu (teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, Hong Kongi, India, Jaapani, Venemaa, Shveitsi ja USA kohta) |
||||||
|
VARAD (F) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
1. Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21+F.22+F.29) - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni 1 aasta tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle 1 aasta tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
1x. Sularaha ja hoiused, sellest arveldushoiused (F.22) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
1. Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21+F.22+F.29) - nimiväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
2. Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Esialgse tähtajaga kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Esialgse tähtajaga 1 kuni 2 aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Esialgse tähtajaga üle 2 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni 1 aasta tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle 5 aasta tähtaja lõpuni |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kodumajapidamiste ja kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
3. Laenud (ESA 2010: F.4) - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga kuni 1 aasta - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
rahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
valitsemissektorile |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
investeerimisfondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
muudele finantsvahendusettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kindlustusseltsidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
pensionifondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mittefinantsettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
rahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
valitsemissektorile |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
investeerimisfondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
muudele finantsvahendusettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kindlustusseltsidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
pensionifondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mittefinantsettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga üle 5 aasta - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
rahaloomeasutustele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
valitsemissektorile |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
investeerimisfondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
muudele finantsvahendusettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kindlustusseltsidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
pensionifondidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mittefinantsettevõtetele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kodumajapidamistele ja kodumajapidamisi teenindavatele kasumitaotluseta institutsioonidele |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kuni 1 aasta tähtaja lõpuni - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
1 kuni 2 aastat tähtaja lõpuni - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
2 kuni 5 aastat tähtaja lõpuni - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üle 5 aasta tähtaja lõpuni - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
3x. Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusseltsidega - õiglane väärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
3. Laenud (ESA 2010: F.4) - nimiväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga kuni 1 aasta - nimiväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga 1 kuni 5 aastat - nimiväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
esialgse tähtajaga üle 5 aasta - nimiväärtus |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4. Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4a. Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteeritud aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4b Omandiväärtpaberid, sellest börsil noteerimata aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4c. Omandiväärtpaberid, sellest muud omandiväärtpaberid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud valitsemissektori poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud muude finantsvahendusettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud kindlustusseltside poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud pensionifondide poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mittefinantsettevõtete poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
5. Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
5a. Rahaturufondide aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
5b. Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufond, aktsiad/osakud |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Aktsiafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Võlakirjafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Segafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Kinnisvarafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Riskimaandusfondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muud fondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
6. Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
7. Kindlustustehnilised eraldised ja seotud nõuded (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
8. Mittefinantsvara (ESA 2010: AN) |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
9. Muu vara |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
10. Varad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
(1)
Siia võivad kuuluda ka kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA2010: F.61), pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64) ja reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (ESA2010: F.66).
Lühendid RA=rahaloomeasutus, IF=investeerimisfond, IC=kindlustusselts, PF=pensionifond, RKP=riikide keskpangad |
||||||||||||
Tabel 2b
Kvartaliandmed kohustuste kohta: bilansiseisud ja finantsvoogude korrigeerimine
|
|
Kokku |
Euroala |
Välismaailm |
||||||||
|
Riigisisesed |
Riigivälised euroala riigid |
Riigivälised euroala riigid (teave riikide kaupa) |
Kokku |
Mitteosalevad liikmesriigid (teave riikide kaupa) |
Peamised tehingupooled väljaspool Euroopa Liitu (teave riikide kaupa Brasiilia, Kanada, Hiina, Hongkongi, India, Jaapani, Venemaa, Šveitsi ja USA kohta) |
||||||
|
KOHUSTUSED (F) |
|||||||||||
|
1. Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
2. Laenud (ESA 2010: F.4) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt (2) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
emiteeritud mitte-rahaloomeasutuste poolt (2) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
2.x. Laenud; sellest hoiuste tagatised seoses edasikindlustusandjatega |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
3. Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Noteeritud aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Noteerimata aktsiad |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Muu omakapital |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4. Kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4.1. Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
investeerimisriskiga |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
investeerimisriskita (3) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4.1.a Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised, sellest pensioniõigused (4) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Määratud sissemaksega pensioniskeemid |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Määratud väljamaksega pensioniskeemid |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
Kombineeritud pensioniskeemid |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4.1.b Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised, sellest edasikindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
4.2. Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (4) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
kindlustustegevuse järgi |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
meditsiiniteenustega seotud kulutuste kindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
sissetuleku kaitse kindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
töötaja hüvitise kindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
muu mootorsõiduki kindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mere-, lennu- ja transpordikindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
tulekahju- ja varakahjukindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
üldine vastutuskindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
laenu- ja käenduskindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
õigusabi kulutuste kindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
abi |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
mitmesugune finantskahju |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
edasikindlustus |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
5. Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7) |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
6. Muud kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
||||
|
(1) Euroalaväliste liikmesriikide puhul tähendab rahaloomeasutus ja mitterahaloomeasutus panka ja mittepanka. (2) Siia võivad kuuluda ka kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.65). (3) Selle kirje „sellest”-positsioonid võivad hõlmata ka pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64). (4)See kirje, k.a asjaomane tegevusvaldkond, võib hõlmata ka reservid nõuete jaoks standardsete tagatiste raames (ESA 2010: F.66).
|
|||||||||||
Tabel 3
Aastaandmed kindlustusmaksete, nõuete ja vahendustasude kohta
|
|
Kokku |
|
||
|
Riigisisesed |
EMP-sisesed filiaalid (teave riikide kaupa) |
EMP-välised filiaalid (kokku) |
||
|
1. Kindlustuspreemiad |
|
|
|
|
|
2. Nõuded |
|
|
|
|
|
3. Vahendustasud |
|
|
|
|
24. OSA
Pensionifondide statistika aruandlus RKPde poolt vastavalt määrusele (EL) 2018/231 (EKP/2018/2)
Tabel 1a
Kvartaliandmed varade kohta: bilansiseisud ja finantsvoogude korrigeerimine (ümberliigitamine ja ümberhindamine)
|
|
Kokku |
Riigisisesed/riigivälised euroala riigid (kokku) |
Välismaailm (kokku) |
|||||||||||
|
|
RAd (S.121+122) |
mitterahaloomeasutused kokku |
||||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
||||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) |
||||||||
|
VARAD (Kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21, F.22 ja F.29) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest arveldushoiused (ESA 2010: F.22) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2 Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni kaks aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle kahe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 Laenud (ESA 2010: F.4) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta ja kuni viis aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle viie aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rahaturufondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.521) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.522) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest võlakirjafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest aktsiafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest segafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest kinnisvarafondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest riskimaandusfondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud fondid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
6. Pensionifondide eraldised (ESA 2010: F. 6) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest edasikindlustuse sissenõutavad summad (F.61) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
7 Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8 Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
9 Mittefinantsvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tabel 1b (1)
Kvartaliandmed kohustuste kohta: bilansiseisud ja finantsvoogude korrigeerimine (ümberliigitamine ja ümberhindamine)
|
|
Kokku |
Riigisisesed/riigivälised euroala riigid (kokku) |
Välismaailm (kokku) |
||||||||||
|
|
RAd (S.121+122) |
mitterahaloomeasutused kokku |
|||||||||||
|
|
Valitsemissektor (S.13) |
Muud residendid |
|||||||||||
|
Kokku |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124) |
Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127) |
Kindlustusseltsid (S.128) |
Pensionifondid (S.129) |
Mittefinantsettevõtted (S.11) |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) (4) |
|||||||
|
KOHUSTUSED (kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
10 Laenud (ESA 2010: F.4) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni 1 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 1 ja kuni 5 aastat |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle 5 aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
11 Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
12 Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.5, F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13. Kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6) (2) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13.1 Pensioniõigused (ESA 2010: F.63) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid (3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13.2 Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13.3 Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (ESA 2010: F.65) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
14 Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.71) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
15 Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16 Netoväärtus (ESA 2010: B.90) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Kvartaliprognoosi teeb RKP (2) Tehniliste eraldise kogumisse võib kuuluda elukindlustus (3) Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid on määratud väljamaksega skeemide kogumis (4) Hüvitised kodumajapidamistele (S.14) |
|||||||||||||
Tabel 1c
Kvartaliandmed riikide varade ja kohustuste kohta: bilansiseisud ja finantsvoogude korrigeerimine (ümberliigitamine ja ümberhindamine)
|
|
Muud riigivälised euroala residendid |
|||||||||||||||||||
|
|
BE |
DE |
EE |
IE |
EL |
ES |
FR |
IT |
CY |
LV |
LT |
LU |
MT |
NL |
AT |
PT |
SI |
SK |
FI |
|
|
VARAD (Kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED (kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pensioniõigused (ESA 2010: F. 63) (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Kvartaliprognoosi teeb RKP |
||||||||||||||||||||
|
|
Mitteosalevad liikmesriigid |
|||||||||
|
|
BG |
CZ |
DK |
HR |
HU |
PL |
RO |
SE |
UK |
|
|
VARAD (Kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud rahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Valitsemissektor |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud residendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED (kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pensioniõigused (ESA 2010: F.63) (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Kvartaliprognoosi teeb RKP |
||||||||||
|
|
Peamised EL-välised tehingupooled |
||||||||||||
|
|
Brasiilia |
Kanada |
Hiina |
Hong Kong |
India |
Jaapan |
Venemaa |
Šveits |
USA |
ELi institutsioonid |
Muud rahvusvahelised organisatsioonid |
Offshore finantskeskused (kontsernina) |
|
|
VARAD (Kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sularaha ja hoiused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
kuni üks aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
üle ühe aasta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED (kokku) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pensioniõigused (ESA 2010: F.63) (1) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Kvartaliprognoosi teeb RKP |
|||||||||||||
Tabel 2
Aastaandmed pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kohta - aastalõpuandmed
|
|
Kokku |
|||
|
|
sellest aktiivsed liikmed |
sellest edasilükatud liikmed |
sellest pensionil liikmed |
|
|
Liikmete arv |
|
|
|
|
III LISA
ELEKTROONILINE EDASTUS
1. OSA
Sissejuhatus
Euroopa Keskpank (EKP) on kehtestatud andmevahetuse korra Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) riikide keskpankade (RKPd), kandidaatriikide RKPde ja mõnede liidu riikide statistikaametite jaoks. Andmevahetusel kasutatakse standardplatvormi sõnumeid (SDMX ( 43 )), mis sisaldavad andmeid (summad) ja/või omadusi (metaandmed andmevahetuse kohta).
Statistikasõnumite saatmiseks tuleb andmed struktureerida vastavalt täpsetele struktuurimääratlustele (DSD ( 44 )), millega seotud statistikamõisted ja koodinimekirjad võimaldavad nende sisu kirjeldada adekvaatselt ja üheseltmõistetavalt. DSD kogum, nendega seotud mõisted ja koodinimekirjad moodustavad „struktuurimääratlused”.
EKP kehtestatud struktuurimääratlused esitavad DSD nikirjad, nendega seotud statistikamõisted ja koodinimekirjad, mille koostas EKP ja mida kasutatakse tema SDMX statistikaandmevahetuses. Mõisted on sisestatud EKPS registrisse ( 45 ) ja Euroopa Komisjoni veebilehele CIRCABC ( 46 ) ning neile on juurdepääs elektroonilise andmevahetuse (EDI) ja statistika huvigrupi (Statistics Interest Group) liikmetel, sh statistika infojuhtimise töörühma (Working Group of Statistical Information Management, WGSIM) liikmetel. Üldreeglina säilitab RKP kohalikku koopiat. Vastasel juhul peaks RKP struktuuriüksus ühendust võtma oma WGSIM liikmega.
2. osas on toodud EKP DSDd ja seonduvad andmevood/andmekogumid, mida EKP kasutab monetaar- ja finantsstatistika kontekstis. DSDde täpsustused, sh konkreetsed võtmeperekondade mõõtmed, vorming ja seonduvad koodineimekirjad, samuti andmeid kirjeldavad omadused, vorming ja lisamise tasand, on toodud EKPSi registris.
2. OSA
DSDd ja andmevood/andmekogumid
1. Vahetatavates SDMX sõnumites väljendatakse statistikamõisteid mõõtmetena (moodustavad aegrida määratleva võtme) või omadustena (annavad teavet andmete kohta). Kodeeritud mõõtmete ja omaduste väärtused määratakse kehtestatud koodinimekirjade põhjal. DSDd määrab esitatava andmerea võtme struktuuri, selle mõisted ja seonduvad koodinimekirjad. Sellest tuleneb ka seos asjaomaste omadustega. Sama struktuuri võib kasutada mitmete andmevoogude jaoks, kuna neid eristab andmevoo/andmekogumi teave.
2. Monetaar- ja finantsstatistika raames on EKP määratlenud 13 DSDd, mida kasutatakse statistika vahetamisel EKPS-ga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Enamike DSDde kohta vahetatakse üht konkreetset struktuuri kasutavat andmekogumit, mistõttu on SDMX andmesõnumites kasutatav DSD tunnuskood ja sellega seotud andmekogumi tunnuskood (data set identifier, DSI) sama. Töötlemise, tähtaegade ja vastutuse eesmärgil on vahetuse kontekstis, milles kasutatakse „ECB_BSI1”, „ECB_SSI1” ja „ECB_ICPF1” DSDsid, määratletud mitu andmekogumit ja neid eristatakse DSI tasandil. Kasutusel on järgmised andmevoogude tunnused:
— bilansikirjed (BSI), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_BSI1”,
— bilansikirjed Blue Booki kontekstis (BSP), DSD tunnuskood „ECB_BSI1” ja DSI „ECB_BSP”,
— Panganduse struktuuri finantsnäitajad (SSI), DSD tunnuskood DSI „ECB_SSI1”,
— Panganduse struktuuri finantsnäitajad Blue Booki kontekstis (SSP), DSD tunnuskood „ECB_SS1” ja DSI „ECB_SSP”,
— RAde intressimäärad (MIR), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_MIR1”,
— muud finantsvahendusettevõtted (OFI), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_OFI1”,
— väärtpaberiemissioonid (SEC), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_SEC1”,
— makse- ja arveldussüsteemid (PSS), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_PSS1”,
— investeerimisfondid (IVF), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_IVF1”,
— finantsvahendusettevõtted (FVC), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_FVC1”,
— konsolideeritud pangandusandmed (CBD2), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_CBD2”,
— rahvusvaheline konsolideeritud pangandusstatistika (CBS), DSD tunnuskood ja DSI „BIS_CBS”.
— kindlustusseltside varad ja kohustused (ICB), DSD tunnuskood „ECB_ICPF1” ja DSI „ECB_ICB”,
— kindlustusseltside tegevus (kindlustusmaksed, nõuded, vahendustasud) (ICO), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_ICO1”,
— pensionifondide varad ja kohustused (PFB), DSD tunnuskood „ECB_ICPF1” ja DSI „ECB_PFB” ( 47 ),
— Pensionifondide varade ja kohustuste määrus (PFBR), DSD tunnuskood „ECB_ICPF1” ja DSI „ECB_PFBR”,
— pensionifondide liikmete arv (PFBM), DSD tunnuskood „ECB_PFM1” ja DSI „ECB_PFBM1”.
▼M4 —————
IV LISA
TEHINGUTE TULETAMINE RAHALOOMEASUTUSTE BILANSIKIRJETE, INVESTEERIMISFONDIDE, VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGUTES OSALEVATE FINANTSVAHENDUSETTEVÕTETE, KINDLUSTUSSELTSIDE JA PENSIONIFONDIDE STATISTIKAS
1. OSA
Tehingute tuletamise korra üldine kirjeldus
1. jagu: Raamistik
1. Tehingute tuletamise raamistik rahaloomeasutuste (RA) bilansikirjete (BSI), investeerimisfondide (IF), väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete FVC), kindlustusseltside (IC) ja pensionifondide (PF) varade ja kohustuste statistikas põhineb Euroopa Arvepidamise Süsteemil (edaspidi „ESA 2010”). Vajaduse korral võib sellest rahvusvahelisest standardist kõrvale kalduda nii andmete sisu kui ka statistikamõistete osas. Käesolevat lisa tõlgendatakse kooskõlas ESA 2010-ga, kui määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrus (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40), määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50), määrus (EL) 2018/231 või käesolev suunis ei sätesta otseselt või kaudselt teisiti.
2. Finantstehinguid määratletakse kooskõlas ESA 2010-ga finantsvara netosoetamisena või kohustuste netovõtmisena iga finantsinstrumendi liigi kohta, st. asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana ( 48 ). Määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrus (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) ja määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) ja määruses (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) osutatud ühikuid hõlmavaid finantstehinguid arvutatakse netoalusel, st brutotehinguid või käivet ei ole nõutav eristada ( 49 ). Iga tehingu väärtuse määramiseks tuleb ette võtta varade soetus/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel. Siiski on lubatud ESA 2010st kõrvalekaldumine.
3. Käesolev lisa vaatab läbi tehingute tuletamise meetodid BSI, IF, FVC, IC ja PF statistika osas. Käesolev osa keskendub tehinguandmete arvutamisele Euroopa Keskpanga (EKP) poolt ja selle aluseks oleva teabe esitamisele RKPde poolt ning 2. osa keskendub voogude korrigeerimise mõistetele. 3., 4., 5., 6. ja 7. osa sätestavad konkreetse teabe BSI, IF, FVC, IC ja PF statistikaraamistiku koostamise osas.
Täpsustused ja arvutusnäited on esitatud EKP veebilehel avaldatud statistikavaldkondade käsiraamatutes.
2. jagu: Tehingute andmete arvutamine EKP poolt ja RKPde aruandlus EKP-le
1.
1. EKP fikseerib finantsvoogude arvutamiseks BSI, IF, IC ja PF statistika osas iga vara ja kohustuse kirje puhul vahed perioodilõpuseisude ja aruandluskuupäevade seisude vahel ja jätab välja mittetehingulised mõjud, st „muud muutused”. „Muud muutused” on jagatud kahte põhirühma: „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” ja „Ümberhindluskorrigeerimine”, millest viimane hõlmab nii hinna kui vahetuskursi muutustest tulenevaid ümberhindlusi ( 50 ). Riikide keskpangad (RKPd) esitavad EKP-le „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” ning „Ümberhindluskorrigeerimise”, et oleks võimalik selline mittetehinguline mõju finantsvoogude statistika arvutamisel kõrvaldada.
Bilansikirjete statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le kooskõlas II lisa 1. osaga. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab laenude mahakandmisest/väärtuse vähendamisest ja hinnamuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise. Vahetuskursi muutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise arvutab üldjuhul EKP, kuid juhul, kui RKPdel on võimalik koostada täpsemaid korrigeerimisi, võivad nad edastada need korrigeerimised otse EKP-le ( 51 ).
Investeerimisfondide statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le kooskõlas II lisa 17. osaga. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise.
Kindlustusseltside statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le kooskõlas II lisa 23. osaga. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise.
PF statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le kooskõlas II lisa 24. osaga. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindluskorrigeerimise.
2. FVC statistika puhul esitavad RKPd tehingute andmed (mitte voogude korrigeerimise andmed) otse EKP-le. Tehingute arvutamine (kas vahetult andmeesitajate poolt või EKP poolt) peab vastama üldmeetodile, mis on muude korrigeerimiste ja ümberhindluste jaoks sätestatud käesolevas lisas.
2.
1. RKPd koostavad andmeid „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” käesolevas suunise nõuete kohaselt, kasutades järelevalveandmeid, usutavuse kontrollimist, sihtpäringuid (nt koos nendega seotud võõrväärtustega), riigisisese statistike nõudeid, teavet esitavast üldkogumist lahkujate ja sellesse juurdetulijate kohta ning muid neile kättesaadavaid allikaid. EKP järelkorrigeerimist ei eeldata, kui RKPd ei avasta lõplikes andmetes järske muutusi.
2. RKPd selgitavad ümberliigitamiste tõttu seisudes toimunud muutusi ja kannavad selgunud netosumma „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” alla. Jäägi netosuurenemine ümberliigitamise tulemusena kantakse bilanssi plussmärgiga ja jäägi netovähenemine miinusmärgiga.
3. Üldjuhul peavad RKPd täitma kõiki käesolevas suunises sätestatud ümberliigitus- ja muu korrigeerimise nõudeid. Miinimumnõudeks on 50 miljonit eurot ületava „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” esitamine RKPde poolt. See alampiir aitab RKPdel otsustada, kas korrigeerida või mitte. Kui aga andmed ei ole kergesti kättesaadavad või ei ole kvaliteetsed, võib selle tegemata jätta või teha prognoosi. Seepärast on vaja selle alampiiri kasutamisel paindlikkust rakendada, kasvõi korrektsioonide arvutamise olemasolevate meetodite heterogeensuse tõttu. Näiteks kui olenemata alampiirist kogutakse suhteliselt üksikasjalikku teavet, ei ole alampiiri kohaldamise püüe tulemuslik.
3.
1. Käesolevas suunises sätestatud „Ümberhindluskorrigeerimise” nõuete täitmiseks võib RKPdel olla vaja arvutada korrigeerimine andmeid esitava üldkogumi esitatud tehingutest, väärpaberite kaupa esitatud andmetest või muudest andmetest ja/või anda korrigeerimiste prognoosid mõne jaotuse kohta, mida andmeid esitav üldkogum ei ole esitanud, sest neid ei loetud „miinimumnõueteks”.
2. „Ümberhindluskorrigeerimise” koostab tavaliselt RKP otse andmeid esitava üldkogumi poolt esitatud andmete põhjal. RKPd võivad aruandluse nõudeid täita ka kaudselt (näiteks otsene tehingute andmete kogumine) ning igal juhul on neil õigus koguda andmeesitajatelt täiendavat teavet. Olenemata riigi poolt kasutatavast meetodist, peavad RKPd esitama EKP-le täielikud andmed bilansikirjete statistika kohta kooskõlas II lisa 1. osaga, investeerimisfondide statistika kohta kooskõlas II lisa 17. osaga, kindlustusseltside statistika kohta kooskõlas II lisa 23. osaga ja pensionifondide statistika kohta kooskõlas II lisa 24. osaga.
2. OSA
Finantsvoogude korrigeerimise üldine kord
1. jagu. Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine
„Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” hõlmab mis tahes muutusi andmeid esitava sektori bilansis, mis tulenevad muutustest andmeid esitava üldkogumi koosseisus ja struktuuris, muutustest finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigituses, muutustest statistilistes mõistetes ja aruandlusvigade (osalisest) parandamisest, mis kõik põhjustavad katkestusi aegridades ning seetõttu mõjutavad kahe järjestikuse perioodi lõpu seisu võrreldavust. Euroala laienemist võib käsitleda „ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” erijuhuna.
1.
1.1. Muutustega andmeid esitava sektori koosseisus võib kaasneda äritegevuse kandumine teise majandussektorisse. Selline üleminek ei ole tehing ning seega loetakse see „Ümberliigitus- ja muuks korrigeerimiseks”.
1.2. Asutuse sisenemisel andmeid esitavasse sektorisse võib äritegevus sektorisse lisanduda ning asutuse väljumisel andmeid esitavast sektorist võib äritegevus sektorist välja jääda. Kui sektorisse sisenev asutus alustab äritegevust (ex novo) pärast andmeid esitavasse sektorisse sisenemist, on tegemist tehingulise finantsvooga, mida ei jäeta statistikast välja ( 52 ). Samuti, kui lahkuv asutus vähendab enne andmeid esitavast sektorist väljumist oma tegevust, peab see statistikas kajastuma.
1.3. Sisenejate ja väljujate puhasmõju andmeid esitava sektori koondbilansile arvutatakse sisenejate esimese aruandluse varade ja kohustuste ning väljujate viimase aruandluse varade ja kohustuste agregeerimisega iga kirje osas, fikseerides kahe kirje vahe. See netoarv kantakse „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” alla. Teatavatel juhtudel võib see avaldada mõju vastaspoolte aruandlusele, mistõttu ka see mõju tuleb korrigeerimisel sisse arvestada, antud juhul sektori muutusena. Näiteks kui rahaloomeasutus ei kasuta oma litsentsi ning jätkab tegevust muu finantsvahendusettevõtjana, kasutades pankadevahelise turu rahastamist, kasvavad kunstlikult rahaloomeasutuste laenud finantsvahendusettevõtetele ning vajalik on korrigeerimine (see kajastub „Muutustes vastaspoolte liigituses”).
2.
2.1. Muutused andmeid esitava sektori struktuuris on tingitud grupisisestest ümberkujundamistest ja ühinemistest, ülevõtmistest ja jagunemistest. Ettevõtte ümberkujundamisel toimub tavaliselt finantsvarade ja -kohustuste ümberhindlus; muudatuste kajastamiseks ja tehingute korrektseks tuletamiseks tehakse seetõttu ümberhindluskorrigeerimised. Tehingute tulemusel kantakse finantsvarad ja -kohustused sageli ühe institutsionaalse üksuse bilansist teise (omandi üleminek). Varade ülekandmise käsitlemiseks tehinguna on nõutav vastastikuse kokkuleppe raames tegutseva kahe erineva institutsionaalse üksuse olemasolu. Kui ülekandmine toimub institutsionaalse üksuse loomise või likvideerimise tulemusena, käsitletakse seda „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimisena”. Eelkõige kui ühinemise või ülevõtmise tõttu toimub ühe või mitme institutsionaalse üksuse likvideerimine, kaovad süsteemist kõik ühinevate üksuste positsioonid, mis on üksuste likvideerimise hetkel tasaarveldatud, mistõttu esitatakse andmed ümberliigituskorrigeerimise kohta. Ettevõtete jagunemisel kohaldatakse samu põhimõtteid.
2.2. Täiendav analüüs andmeid esitava sektori struktuuri muudatuste kohta ettevõtete ümberkujundamisel ning arvnäited on toodud EKP juhendites (näiteks Manual on MFI balance sheet statistics ja Manual on investment fund statistics).
3.
3.1. Muutuste tõttu sektorite liigituses või klientide residentsuses on vaja ümber liigitada vastaspoolte varad/kohustused. Sellisel ümberliigitusel on erinevad põhjused, näiteks valitsusüksuse majandussektori muutmine pärast erastamist või ettevõtte põhitegevuse muutumine pärast ühinemist/jagunemist. Ka varade ja kohustuste liigitus võib muutuda, näiteks juhul kui laenude tingimusi muudetakse ning laene käsitletakse statistikas võlaväärtpaberitena. Kuna nimetatud ümberliigitused muudavad bilansiseisu, kuid ei kujuta endast tehingut, tuleb nende mõju kõrvaldamiseks teha statistilised parandused.
3.2. Lähtudes paranduste põhimõtetest, parandavad RKPd bilansiseisudes tehtud aruandlusvead kohe pärast nende vigade avastamist. Ideaaljuhul peaks parandus vea andmetest täielikult kõrvaldama, eriti, kui viga mõjutab ühte perioodi või piiratud ajavahemikku. Sellisel juhul andmerida ei katke. Kui aga viga mõjutab tagasivaatelisi andmeid ja varasemaid andmeid ei parandata või parandatakse ainult piiratud ajavahemiku andmeid, katkeb esimese parandatud arvuga perioodi seos viimase parandamata arvuga perioodiga. Sellisel juhul määravad RKPd kindlaks tekkinud katkestuse ulatuse ja kirjendavad korrigeerimise „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” all. Samu põhimõtteid kohaldatakse esitatud andmeid mõjutavate statistiliste mõistete muudatuste ning juurdearvestuse meetodite rakendamisest, muutmisest või tühistamisest tingitud katkestuste parandamise suhtes.
2. jagu. Ümberhindluskorrigeerimine
1.
Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimine kajastab bilansis näidatud laenude väärtuse laenude osalisest/täielikust mahakandmisest tuleneva muutuse mõju. Selle korrigeerimisega kajastatakse ka muutusi laenukahjumite eraldiste tasandil, näiteks kui bilansiseisud kirjendatakse pärast eraldiste mahaarvamist kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 8 lõikega 4. Laenukahjumid kolmandatele isikutele müümise või ülekandmise ajal arvestatakse samuti sisse, kui need on tuvastatavad.
2.
2.1. Hinnamuutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine viitab kõikumistele varade ja kohustuste hindamises, mis tekib varade ja kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Ümberhindamine hõlmab muutused perioodilõpu bilansiseisude väärtustes seoses muutustega varade ja kohustuse kirjendamise kontrollväärtuses, s.t kasum/kahjum. See võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varade/kohustustega, s.t realiseeritud kasumit/kahjumit, kuid selles osas on riikide tava erinev.
2.2. „Ümberhindluskorrigeerimise” olemus ja ulatus sõltub kasutatavast hindamismeetodist. Kuigi on soovitav bilansi mõlemal poolel kirjendada turuväärtus, võib praktikas kasutada nii kohustuste kui varade poolel erinevaid hindamismeetodeid.
3. jagu. Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine
1. EKP-le statistika esitamiseks peavad RKPd tagama, et välisvääringus kajastatud varade ja kohustuste positsioonid konverteeritakse eurodesse turukursiga päeval, mille kohta andmeid esitatakse. Kasutada tuleks EKP viitekurssi ( 53 ).
2. Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade ja kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ja ei ole finantstehingud, tuleb nende hindamise mõju tuvastada, et finantsvood teabest kõrvaldada. Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varadega ja kohustustega, s.t realiseeritud kasumit/kahjumit, kuid selles osas on riikide tava erinev.
3. OSA
Finantsvoogude korrigeerimine: bilansikirjete statistika eripärad
1. jagu. Sissejuhatus
1.1. Iga RKP esitab bilansikirjete statistika puhul oma bilansi ja rahaloomeasutuste bilansi kohta eraldi korrigeerimisandmed. Samuti koostatakse EKP bilansi korrigeerimine EKP siseselt EKP arvepidamise direktoraadi poolt. RKPd esitavad korrigeerimise kõikide rahaloomeasutuste bilansikirjete kohta käesoleva suunise artikli 3 lõikes 2 sätestatud sagedusega. Selle käigus võib RKPdel osutuda vajalikuks arvutada ja/või prognoosida korrigeerimine mõnede jaotuste suhtes, mida rahaloomeasutused ei ole esitanud, sest neid ei loeta määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2. osa tabeli 1A järgi miinimumnõueteks. Käesoleva suunise II lisa 1. osa osutab, kas „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” või „Ümberhindluskorrigeerimine” tuleb EKP-le esitada.
Vahetuskursside muutuste korrigeerimise arvutab välja EKP. Seetõttu RKPde esitatav välisvääringus kajastatud saldode korrigeerimine vahetuskursside muutuste mõjusid ei sisalda. EKP arvutab vahetuskursi korrigeerimise, kasutades varade ja kohustuste jaotustest tulenevat vääringu suhet põhivääringutesse, kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabeliga 4. Täiendav teave EKP poolt vahetuskursside muutuste korrigeerimiseks kasutatava meetodi kohta on toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics. Kui RKPd on teinud täpsemad korrigeerimiste arvutused, võivad nad esitada otse EKP-le ka need andmed.
1.2. Finantsvoogude korrigeerimist kirjendatakse samamoodi kahekordse kirjendamise meetodil nagu bilansiseise. Korrigeerimisel on igal juhul alati vastaskirje, mis on paljudel juhtudel tõenäoliselt „Omakapital ja reservid” või „Muud kohustused”, olenevalt tehingust ja riigi raamatupidamiseeskirjadest.
1.3. Bilansikirjete statistika koostamisel tuleks finantstehingud kajastada tehingu väärtuses, mis ei pruugi olla võrdne turuhinnaga või varaobjekti õiglase väärtusega tehingu tegemise hetkel. Tehingu väärtus ei sisalda teenustasu, lõivu, pangatasu vms tehingu tegemisega seotud makseid.
1.4. Hoiustelt, laenudelt ning emiteeritud ja hoitavatelt võlaväärtpaberitelt makstav intress tuleks kajastada tekkepõhiselt, kuid mitte tehinguna kõnealuse instrumendiga. Laenude ja hoiuste osas sisaldub asjaomastelt instrumentidelt kogunenud intressi „muude varade” ja „muude kohustuste” all kajastamise nõue määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas. Samas ei sätesta määrus rahaloomeasutuste poolt emiteeritud või hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressi kirjendamise korda. Kogunenud intress sõltub sageli turuhinnast, mida on keeruline eristada statistilises bilansis näidatud bilansilisest hinnast. Ühtlustatud riigiüleste vaatlusandmete koostamise huvides tuleks kohaldada järgmisi põhimõtteid:
a) kui kogunenud intressid sisalduvad bilansilises hinnas nagu see on statistilises bilansis näidatud, tuleks nende suhtes teha ümberhindluskorrigeerimine;
b) kui kogunenud intress ei sisaldu väärtpaberite bilansilises väärtuses, millega need on statistilises bilansis esitatud, liigitatakse need vastavalt kas „Muu vara” või „Muude kohustuste” alla ning ei käsitleta ümberhindluskorrigeerimisena.
Asjaomane soovitus sisaldub ka käesolevas suunises sätestatud aruandlusnõuetes (vt II lisa 4. osa 3. jagu) ( 54 ).
2. jagu. Ümberhindluskorrigeerimine
1.
1.1. RKPd esitavad EKP-le andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta kooskõlas II lisa 1. osaga. ►M4 RKPd peavad nõudeid täitma rahaloomeasutuste poolt esitatud andmete edastamisega. ◄ Eelkõige koguvad RKPd vähemalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osa tabelis 1A sätestatud kohustuslikke andmeid, kuid võivad koguda ka täiendavaid andmeid, mida kohustuslikud nõuded ei hõlma. EKP-le täieliku aruande esitamiseks peavad RKPd korrigeerimise liigitada vastavalt raamatupidamiseeskirjadele halbade laenud kohta ( 55 ) ja iga sektori suhtelist krediidiriski. Kui korrigeerimise paigutamiseks ei ole piisavalt teavet, võib korrigeerimise liigitada määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel proportsionaalselt bilansiseisude suuruse järgi.
1.2. Andmeid laenu väärtuse vähendamise kohta laenu väärtpaberistamise (või muul viisil üleandmise) ajal ja teenindatud laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta esitatakse EKP-le võimaluste piires kooskõlas II lisa 1. osa tabelile 3 ( 56 ).
2.
2.1. Hindade ümberhindamine puudutab vaid väikest osa bilansikirjetest: kohustuste poolel kirjet „Emiteeritud võlaväärtpaberid” ja varade poolel „Hoitavad võlaväärtpaberid”, „Omandiväärtpaberid” ja „Investeerimisfondide aktsiad/osakud”. Nende vastaskirjeid on põhiliselt „Omakapital ja reservid” ja„Ülejäänud kohustused”. Hoiustel ja laenudel on fikseeritud nominaalväärtus, seega nende hind ei muutu. Vt täpne kirjeldus hinna muutustest tulenevate ümberhindluste ja vastaskirjete seoste kohta EKP juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.
2.2. Kohustuste poolel ei ole emiteeritud võlaväärtpaberite hinna muutustest tulenev ümberhindlus määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud miinimumnõue ning ei ole seega kohustuslik. Varade poolel hõlmavad hoitavate võlaväärtpaberite ümberhindluse miinimumnõuded vaid tähtaega „üle kahe aasta”; kui muid kättesaadavaid andmeid ei ole, võib eeldada, et nad võrduvad igas sektoris emiteeritud hoitavate väärtpaberite ümberhindamise korrigeerimise kogusummaga.
2.3. Hoitavate väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise maht ja sisu sõltub statistilise bilansi koostamisel kasutatud hindamismeetodist. Käesolevate andmete kogumiseks võivad RKPd kasutada kahte meetodit. Üks võimalus on paluda rahaloomeasutustel esitada andmed ümberhindluskorrigeerimiste kohta, ning need seejärel agregeerituna EKP-le esitada. Teine võimalus on paluda andmeesitajatel esitada otse andmed vaadeldavate tehingute kohta, mille põhjal RKPd tuletavad EKP-le esitatavad ümberhindluskorrigeerimised (agregeeritud kujul). Kahe alternatiivi põhjalik kirjeldus ning vastavad koostamismeetodid on toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.
2.4. RKPd võivad vajaliku statistilise teabe väärtpaberite kohta (näiteks bilansiline jääkväärtus, turuväärtus, ostud ja müügid) väärtpaberite kaupa (security-by-security) ja tuletada agregeeritud statistilise teabe (sh hinna ümberhindluskorrigeerimised) kooskõlas määruses (EL) nr 1071/2013 (EK/2013/33) sätestatud miinimumstandarditega.
2.5. Reeglina peavad RKPd piirduma eespool nimetatud meetoditega. Siiski võib kasutada ka muid meetodeid, kui näidatakse, et neid kasutades saab esitada võrreldava kvaliteediga andmeid.
3. jagu. Igakuine finantsvoogude korrigeerimine: erikorrigeerimine
1.
1.1. EKP-le/RKPdele kehtestatud nõudeid on võrreldes teistele rahaloomeasutustele kehtestatud nõuetega veidi muudetud, et kajastada EKP/RKPde eritegevusi. Mõned kirjed on välja jäetud, näiteks ei nõuta repotehingute ja hoiuste jaotust etteteatamistähtaegade kaupa. Mõned kirjed on lisatud – kohustuste poolel „Laenueriõiguste vastaskirje” ja varade poolel „Kuld ja saadaolev kuld” ning „Saadaolevad eriõigused, laenueriõigused, muud”, sest nende kirjete seisud on käesoleva suunise alusel nõutavad. EKP/RKPd esitavad iga nimetatud kirje kohta korrigeerimisandmed.
1.2. EKP/RKPd esitavad korrigeerimisandmed eelpool kirjeldatud korra kohaselt. Siiski on tehtud mõningaid muudatusi:
— ümberliiigitus- ja muu korrigeerimine: kõik korrigeerimiste allikad ei ole asjakohased; näiteks ei kohaldata „Muutuseid andmeid esitava sektori koosseisus”. Erandina üldisest korrast on RKPde bilansside finantsvoogude täpsuse tagamiseks kehtestatud 5 miljoni euro suurune alammäär;
— hinna- ja vahetuskurssidest kõikumistest tulenev ümberhindluskorrigeerimine: kohaldatakse üldsätteid, v.a EKP puhul, kellel võimaldatakse esitada andmed otse vahetuskursside korrigeerimiste kohta raamatupidamisandmete põhjal.
2.
2.1. „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimisega” ja „Ümberhindluskorrigeerimisega” seotud aruandekohustuse täitmisel esitavad RKPd ka andmed rahaturufondide korrigeerimise kohta. Korrigeerimise aruandlus esitatakse eraldi ka rahaturufondide kohta vastava kvartaliaruandluse vormi põhjal.
2.2. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 3 alusel võivad RKPd teha erandeid teatavate või kõikide rahaturufondide ümberhindluskorrigeerimise aruandluses. Sellisel juhul esitavad RKPd siiski andmed võimaluse korral, eelkõige juhul kui mahud on olulised.
2.3. Rahaturufondide varade hinna ümberhindluskorrigeerimiste arvutamisele kohaldatakse kõikide rahaloomeasutuste suhtes kohaldatavad üldist korda. Kohustuste poolel on positiivseid muutusi rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuses käsitletud tehingutena, sarnaselt hoiustelt intressi maksmisele (vastandina kogunenud intressidele), mis tähendab, et varade poole ümberhindamise vastaspool ei ole mitte „Rahaturufondide aktsiad/osakud”, vaid „Muud kohustused”. Kui aga rahaturufondide aktsiate/osakute hind fondivarade kahjumi tõttu langeb, ei saa seda võrrelda intressimaksetega. Seetõttu sisaldab määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõudeid rahaturufondide aktsiate/osakute hinna ümberhindluse kohta; RKPd peavad asjaomast kirjet kohastel juhtudel kasutama hinna ümberhindluse balansseerimiseks varade poolel. Seda tuleb teha viisil, mis hõlmab vaid tegelikud hinna ümberhindlused, mida kajastatakse muutustena rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuses.
3.
Valitsemissektori hoiustena esinevate kohustuste ja varade kohta kogutakse seisude andmeid. Tehingute statistika koostamiseks esitatakse korrigeerimisandmed reeglina rahaloomeasutuste bilansistatistikanõuete kohaselt. Muud muutused peale tehingute, s.t vahetuskurssidest või turuhinna muutustest tulenevad muutused on praktikas ebatõenäolised. Need andmed esitatakse vastavalt II lisa 3. osale.
4.
Rahaagregaatide arvutamiseks kogutakse rahaloomeasutuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite seisud vastavalt võlaväärtpaberi omaja residentsusele. Tehingute tuletamiseks arvutatakse nende memokirjete kohta korrigeerimine seoses ümberliigituse, vahetuskursside ja ümberhindamisega. Need andmed esitatakse vastavalt II lisa 4. osale.
4. jagu. Kvartaliaruandluse finantsvoogude korrigeerimise arvutamine
1. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabeli 2 bilansikirjete kvartalitehingute arvutamisele kehtestatakse sama korda, mis määruse I lisa 2. osa tabeli 1 bilansikirjete kuutehingute tuletamisele. Finantsvoogude korrigeerimine arvutatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
a) Kui esitatakse tabeli 1 korrigeerimine, võib see mõjutada tabeli 2 jaotuste kirjeid. Tagada tuleks nende kahe andmekogumi vastavus, s.t kuude korrigeerimise summa peab olema võrdne kvartali korrigeerimise summaga. Kui kvartaliandmete korrigeerimisele kehtestatakse alampiir või kui kvartaliandmeid ei saa kindlaks määrata täielikult või sama üksikasjalikult kui kuuandmete korrigeerimist, arvutatakse korrigeerimine selliselt, et vältida lahknevust kuuandmete kohta esitatud korrigeerimisest.
b) „Väärtpaberite hinna ümberhindamise” puhul võib tekkida kuuandmete ja kvartaliandmete mittevastavus, sõltuvalt korrigeerimise tuletamiseks kasutatavast meetodist. Kuu- ja kvartaliandmete vastavuse tagamiseks on täpsed juhised sellises olukorras kohaldatava korra kohta toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.
c) Võib osutuda vajalikuks korrigeerida kvartaliandmete tabeleid ka siis, kui tabeli 1 korrigeerimist ei esitata. See juhtub siis, kui ümberliigitamine toimub kvartaliandmete tasandil, kuid enamsummeeritud kuuandmete tasandil ümberliigitamine vastastikku taandub. Sama võib kohaldada ka „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta, kui kuukirje erinevad komponendid liiguvad erinevates suundades. Neil juhtudel tagatakse kuu- ja kvartaliandmete vaheline kooskõla.
Samu põhimõtteid kohaldatakse ka finantsvoogude korrigeerimise tuletamiseks II lisa 3. ja 4. osa nõuete kohaselt kogutud memokirjete kohta.
2. See, mil määral RKPd statistiliste kvartaliandmete korrigeerimisi esitavad, sõltub sellest, kas nad suudavad kindlaks määrata või prognoosida piisava täpsusega olemasolevate igakuiste korrigeerimiste üksikasjalikku liigitust sektorite/instrumentide kaupa. „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” kohta on andmed kättesaadavad. Eelkõige on RKPdel tavaliselt piisavalt üksikasjalikud andmed suurte ühekordsete korrigeerimiste seostamiseks (nt ümberliigitamine aruandlusvea tõttu) konkreetsete kvartalikirjetega. Samuti ei tekita andmeid esitava üldkogumi muutustest tulenev kvartaliandmete korrigeerimine RKPdele raskusi. „Ümberhindluskorrigeerimise” täielike mahakandmiste ja ümberhindamiste kohta on sageli keerulisem andmeid saada, sest algsetes andmeallikates puuduvad vastavad jaotused. Eeldatakse, et „Ümberhindluskorrigeerimine” põhineb vähemalt osaliselt prognoosil. Prognoosidele tuleb lisada selgitavad märkused kasutatud meetodi kohta (nt puuduvad jaotuste prognoos proportsionaalselt seisude andmete põhjal).
4. OSA
Finantsvoogude korrigeerimine: bilansikirjete statistika eripärad
1. jagu. Sissejuhatus
1.1. Investeerimisfondide statistika eesmärgil esitavad RKPd ümberhindluse korrigeerimise, mis hõlmab nii hinna- kui vahetuskursi kõikumistest tulenevaid ümberhindamisi kui ümberliigituskorrigeerimise kõikide investeerimisfondide bilansikirjete kohta artiklis 19 sätestatud sagedusega. Selle käigus võib RKPdel osutuda vajalikuks arvutada ja/või prognoosida korrigeerimine mõnede jaotuste suhtes, mida investeerimisfondid ei ole esitanud, sest neid ei loeta määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 3 järgi miinimumnõueteks.
1.2. Finantsvoogude korrigeerimist kirjendatakse samamoodi kahekordse kirjendamise meetodil nagu bilansiseise. Korrigeerimisel on igal juhul alati vastaskirje, mis on paljudel juhtudel tõenäoliselt „Emiteeritud investeerimisfondide aktsiad/osakud” või „Muud kohustused”, olenevalt tehingust ja riigi raamatupidamiseeskirjadest.
1.3. Hoiuste/laenude ja väärtpaberite tehinguväärtuste osas antakse järgmised üldjuhised. Hoiuste/laenude tehinguväärtus ei sisalda tasusid, jne. Hoiuste/laenude tehinguväärtus ei sisalda laenudelt saadaolevaid või hoiustelt maksta olevaid intresse, mida ei ole veel saadud või makstud. Selle asemel tuleb laenudelt/hoiustelt kogunenud intressid kirjendada vastavalt „Muude varade” või „Muude kohustuste” all.
Hoitavatelt ja emiteeritavatelt väärpaberitelt laekunud intress lisatakse väärpaberite kohta kogutud seisude andmetele ja tehinguväärtusele.
2. jagu. Ümberhindluskorrigeerimine
1. Määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) võimaldab väärtpaberite hinna ümberhindamiseks vajalike andmete liigi ning nende andmete kogumise ja koostamise osas paindlikkust. RKPd võivad valida kohaldatava meetodi.
2. Väärtpaberite kaupa kogutud väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise arvutamiseks on kaks järgmist võimalust:
— investeerimisfondide aruandlus väärtpaberite kaupa, mis annab RKPdele ümberhindluskorrigeerimise tuletamise võimaluse: investeerimisfondid esitavad RKPdele määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 2 punktides 1, 2 ja 4 nõutava teabe väärtpaberite kaupa. See teave võimaldab RKPdel saada täpseid andmeid EKP-le esitatava „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta. Kui kasutatakse seda võimalust, võivad RKPd tuletada ümberhindluskorrigeerimise kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.t finantsvoogude koostamise meetodiga, mida on kirjeldatud määrusega kaasnevas investeerimisfondide juhendis;
— investeerimisfondide tehingute aruandlus vahetult RKP-le väärtpaberite kaupa: investeerimisfondid esitavad määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 2 punktides 1 ja 3 sätestatud vaatlusperioodi jooksul esinenud väärtpaberite kumulatiivsed ostu ja müügisummad väärtpaberite kaupa. RKPd arvutavad „Ümberhindluskorrigeerimise” erinevuse põhjal perioodilõpu seisuga, jättes välja tehingud, ning esitavad ümberhindluskorrigeerimise EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega.
3. Varade ja kohustuste, v.a väärtpaberid, puhul ning väärtpaberite puhul, mida ei koguta väärtpaberite kaupa, võib kasutada kahte järgmist võimalust ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks:
— investeerimisfondide agregeeritud korrigeerimise aruandlus: investeerimisfondid esitavad iga kirje suhtes kohaldatavaid korrigeerimisi, kajastades hinna- ja vahetuskursimuutustest tulenevaid väärtuste muutusi ( 57 ). RKPd, kes valivad selle meetodi, agregeerivad investeerimisfondide esitatud korrigeerimise EKP-le esitatava aruandluse jaoks;
— investeerimisfondide agregeeritud tehingute aruandlus: investeerimisfondid koguvad kuu jooksul toimunud tehingute vood ja esitavad RKP-le väärtpaberite ostu- ja müügiväärtuse. RKPd, kes saavad tehinguandmeid, peavad arvutama „ümberhindluskorrigeerimise” seisude, tehingute ja muude korrigeerimiste vahena ning esitama ümberhindluskorrigeerimise EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.
5. OSA
Finantsvoogude korrigeerimine: finantsvahendusettevõtete statistika eripärad
1. jagu. Sissejuhatus
Finantsvahendusettevõtete statistika koostamiseks esitavad RKPd tehingud finantsvahendusettevõtete bilansi kõikide kirjete kohta kooskõlas artikliga 20. Andmeesitajad esitavad andmed tehingute kohta vastavalt määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) II lisa 3. osale otse asjaomasele RKPle; teise võimalusena võivad andmeesitajad kokkuleppel RKPga esitada ümberhindluskorrigeerimise ja muud mahumuutused, mis võimaldavad RKP-l tuletada tehingud vastavalt käesolevas lisas sätestatud põhimõtetele.
2. jagu. Laenude osaline/täielik mahakandmine
1. RKPd esitavad EKP-le andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta kooskõlas artikliga 20. Laenude osaline/täielik mahakandmine kolmandatele isikutele müümise või ülekandmise ajal arvestatakse samuti sisse, kui need on tuvastatavad.
2. Selle asemel, et esitada andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta võivad andmeesitajad kokkuleppel asjaomase RKPga esitada muud andmed, mis võimaldavad RKP-l tuletada nõutavad andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta.
6. OSA
Finantsvoogude korrigeerimine: kindlustusseltside statistika erisused
1. jagu: sissejuhatus
1. Kindlustusseltside statistika puhul esitavad RKPd ümberhindluskorrigeerimise, mis hõlmab nii hinna ja vahetuskursi muutustest tuleneva ümberhindluse kui ka kõikide kindlustusseltside bilansikirjete ümberliigituste korrigeerimise kooskõlas artikliga 26a. Seda rakendades võib RKPdel olla vajalik arvutada ja/või prognoosida kindlustusseltside poolt esitamata korrigeerimisi. Siia kuuluvad andmed, mille puhul vastavad bilansiseisude aegread esitatakse ükshaaval (item-by-item basis), kui neid ei loeta miinimumnõueteks kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) III lisa tabelitega 3a ja 3b, ning andmed kindlustustehniliste reservide kohta.
2. jagu: ümberhindluskorrigeerimine
1. Määrus (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) võimaldab varade ja kohustuste ümberhindluskorrigeerimiseks vajalike andmete liigi ning nende andmete kogumise ja koostamise vormi osas paindlikkust. RKPd võivad valida kohaldatava meetodi.
2. Väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) kogutava väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks võib kasutada kaht võimalust. RKPd võivad kasutada sama võimalust, mis varade (v.a väärtpaberite) ükshaaval andmete kogumise puhul.
— Kindlustusseltsid esitavad teabe väärtpaberite kaupa, mis annab EKP-le võimaluse tuletada ümberhindluskorrektsioone: Kindlustusseltsid esitavad RKPdele teabe väärtpaberite kaupa kooskõlas määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa 3. osa tabelite 2.1 ja 2.2 punktidega 1, 2 ja 4. See teave võimaldab RKPdel saada täpseid andmeid EKP-le esitatava „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta. Kui kasutatakse seda võimalust, võivad RKPd tuletada ümberhindluskorrektsioonid kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, st finantsvoogude koostamise meetodiga, mida on kirjeldatud määrusega kaasnevas kindlustusseltside juhendis ja käesolevas suunises;
— kindlustusseltsid esitavad otse RKP-le andmeid tehingute kohta väärtpaberite kaupa: kindlustusseltsid esitavad määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) I lisa 3. osa tabelite 2.1 ja 2.2 punktides 1 ja 3 sätestatud aruandlusperioodi jooksul esinenud väärtpaberite kumulatiivsed ostu- ja müügisummad väärtpaberite kaupa. RKPd arvutavad „Ümberhindluskorrigeerimise” erinevuse perioodilõpu seisu põhjal, jättes välja tehingud, ning esitavad ümberhindluskorrigeerimise EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega.
3. Kindlustusseltside hoitavate kindlustustehniliste reservide puhul kasutatakse ümberhindluskorrigeerimise hinnangu tuletamiseks järgmist kaht võimalust:
— kindlustusseltsid esitavad agregeeritud korrigeerimise või vood vastavalt RKPde juhistele. RKPd, kes valivad selle meetodi, agregeerivad kindlustusseltside esitatud korrigeerimise andmete esitamiseks EKP-le;
— RKPd tuletavad hinnangu kindlustusseltside poolt esitatud andmete põhjal.
4. Varade ja kohustuste (v.a ükshaaval kogutud ja kindlustusseltside poolt hoitavad kindlustustehnilised reservid) ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks võib kasutada järgmist kolme võimalust:
— kindlustusseltsid esitavad agregeeritud korrigeerimise: kindlustusseltsid esitavad iga kirje suhtes kohaldatavad korrigeerimised, kajastades hinna- ja vahetuskursimuutustest tulenevaid väärtuste muutusi. RKPd, kes valivad selle meetodi, agregeerivad kindlustusseltside poolt esitatud korrigeerimise andmete esitamiseks EKP-le;
— kindlustusseltsid esitavad agregeeritud tehingute andmed: kindlustusseltsid koguvad kvartalivood ning esitavad ostu- ja müügiväärtuse RKP-le. RKPd, kes saavad tehinguandmeid, peavad arvutama „Ümberhindluskorrigeerimise” seisude ja voogude vahena ning saatma ümberhindluskorrigeerimise EKP-le vastavalt käesolevale suunisele, või
— RKPd tuletavad hinnangu kindlustusseltside poolt esitatud andmete põhjal.
7. OSA
Finantsvoogude korrigeerimine: pensionifondide statistika erisused
1. jagu: Sissejuhatus
1. Pensionifondide statistika osas esitavad RKPd ümberhindluskorrigeerimise, mis hõlmab nii hinna ja vahetuskursi muutustest tuleneva ümberhindluse kui ka kõikide pensionifondide bilansikirjete ümberliigituste korrigeerimise kooskõlas artikli 26 lõike 6 punktiga b. Seda rakendades võib RKPdel olla vajalik arvutada ja/või prognoosida pensionifondide poolt esitamata korrigeerimisi. Siia kuuluvad andmed, mille puhul vastavad bilansiseisude aegread esitatakse ükshaaval (item-by-item basis), ja andmed pensionifondide reservide kohta.
2. jagu: Ümberhindluskorrigeerimine
1. Määrus (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) võimaldab varade ja kohustuste ümberhindluskorrigeerimiseks vajalike andmete liigi ning nende andmete kogumise ja koostamise vormi osas paindlikkust. RKPd võivad valida kohaldatava meetodi.
2. Väärtpaberite kaupa (security-by-security basis) kogutava väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks võib kasutada kaht võimalust. RKPd võivad kasutada sama võimalust, mis varade (v.a väärtpaberite) ükshaaval andmete kogumise puhul.
— Pensionifondid esitavad teabe väärtpaberite kaupa, mis annab RKPdele võimaluse tuletada ümberhindluskorrigeerimist: Pensionifondid esitavad RKPdele teabe väärtpaberite kaupa kooskõlas määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) I lisa 3. osa tabelite 2.1 ja 2.2 punktidega 1, 2 ja 4. See teave võimaldab RKPdel saada täpseid andmeid EKP-le esitatava „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta. Kui kasutatakse seda võimalust, võivad RKPd tuletada ümberhindluskorrektsioonid kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, st finantsvoogude koostamise meetodiga, mida on kirjeldatud määrusega (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) seotud pensionifondide juhendis ja käesolevas suunises.
— Pensionifondid esitavad otse RKP-le andmed tehingute kohta väärtpaberite kaupa: Pensionifondid esitavad määruse (EL) 2018/231 (EKP/2018/2) I lisa 3. osa tabelite 2.1 ja 2.2 punktides 1 ja 3 sätestatud vaatlusperioodi jooksul esinenud väärtpaberite kumulatiivsed ostu- ja müügisummad väärtpaberite kaupa. RKPd arvutavad ümberhindamiskorrigeerimise erinevuse põhjal bilansiseisude vahel, lahutades tehingud ning „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise”, millele osutab IV lisa 1. osa jagu 2.2. RKPd esitavad „Ümberhindamiskorrigeerimise” ja „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise” andmed EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega.
3. Pensionifondide poolt hoitavate pensionifondide reservide puhul kasutatakse ümberhindluskorrigeerimise ligikaudsete andmete tuletamiseks järgmist kaht võimalust:
— pensionifondid esitavad agregeeritud korrigeerimise või vood vastavalt RKPde juhistele. Selle meetodi valinud RKPd agregeerivad EKP-le esitamiseks pensionifondide esitatud korrigeerimise andmed.
— RKPd tuletavad ligikaudsed andmed pensionifondide poolt esitatud andmete põhjal.
4. Varade ja kohustuste, v.a ükshaaval kogutud ja pensionifondide poolt hoitavad pensionifondi reservid, ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks võib kasutada järgmist kolme võimalust:
— pensionifondid esitavad agregeeritud korrigeerimise: pensionifondid esitavad iga kirje suhtes kohaldatava korrigeerimise, kajastades hinna- ja vahetuskursimuutustest tulenevaid väärtuste muutusi. Selle meetodi valinud RKPd agregeerivad EKP-le esitamiseks pensionifondide esitatud korrigeerimise andmed;
— pensionifondid esitavad tehingute agregeeritud andmed: pensionifondid koguvad kvartalivood ja esitavad ostu- ja müügiväärtuse RKP-le. Voogude andmed saanud RKPd arvutavad ümberhindamiskorrigeerimise erinevuse põhjal bilansiseisude vahel, lahutades tehingud ning „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise”, millele osutab IV lisa 1. osa jagu 2.2. RKPd esitavad „Ümberhindamiskorrigeerimise” ja „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise” andmed EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega; või
— RKPd tuletavad ligikaudsed andmed pensionifondide poolt esitatud andmete põhjal.
▼M4 —————
SÕNASTIK
Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, v.a investeerimisfondide aktsiad/osakud (shares and other equity, excluding investment fund shares) – väärtpaberid, mis kinnitavad omandiõigust ettevõtetele või kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle vahenditest.
Aktsiad, noteeritud ja noteerimata (shares, quoted and unquoted) – kogu finantsvara, mis kinnitab omandiõigust ettevõtetele või kvaasikorporatiivsele ettevõtetele. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle netovarast.
Aktsiafondid (equity funds) – investeerimisfondid, mis peamiselt investeerivad aktsiatesse. Investeerimisfondide aktsiafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Allfond (sub-fund) – fondisisene iseseisev või eralďi määratletud üksus, mis investeerib eraldi kogumisse või investeerimisportfelli. Allfond võib olla ka mitmeosalise fondi osa (compartment). Iga allfond on autonoomne ja spetsialiseerunud asutus. Spetsialiseerumine võib toimuda teatava finantsinstrumendi või turu osas.
Allutatud võlakirjad, allutatud kohustus (subordinated bonds, subordinated debt) – annavad emitendist asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud või võlaväärtpaberid) on rahuldatud; mõnel juhul võib see anda neile teatavad aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omadused.
Arveldusvahend (settlement media, neile osutatakse ka kasutades mõistet maksevahend (means of payment)) – vara või nõuded varale, mida kasutatakse makseteks.
Arvestuslik kontsernikonto – käesoleva suunise tähenduses kontsernikonto korraldus, mida rahaloomeasutus/-ed pakub/pakuvad üksuste grupile (edaspidi kontsernikonto osalised), kusjuures: a) kontsernikonto osaliste jaoks peetakse eraldi kontosid; b) rahaloomeasutuse poolt makstav või saadav intress arvutatakse kontsernikonto kõikide kontode arvestusliku netopositsiooni alusel; ja c) kontsernikonto osalised võivad kasutada teiste kontsernikonto osaliste poolt tagatud arvelduskrediiti ilma kontode vaheliste rahaülekanneteta.
Avatud investeerimisfondid (open-end investment funds) – investeerimisfondid, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtte vara arvel.
Boonusaktsiate emissioon (issue of bonus shares) – uute aktsiate andmine aktsionäridele vastavalt nende senisele aktsiate omandi proportsioonile.
Börsil kaubeldavad fondid (exchange traded funds, ETFs) – määratletud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suunistes börsil kaubeldavate fondide kohta (ESMA/2012/832). ESMA määratleb eurofondide börsil kaubeldava fondi kui eurofondi, mille vähemalt ühe osaku- või aktsialiigiga kaubeldakse igapäevaselt vähemalt ühel reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kus on vähemalt üks turuosaline, kelle eesmärk on tagada, et tema osakute või aktsiate börsiväärtus ei lange oluliselt alla selle puhasväärtust ja kohastel juhtudel soovituslikku puhasväärtust. Käesoleva suunise tähenduses hõlmab mõiste ka ESMA börsil kaubeldavate fondide määratlusele vastavaid mitte-eurofonde.
Börsil noteeritud aktsiad, noteeritud hindadega aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad/osakud (listed shares, neile osutatakse ka kasutades mõistet quoted shares) – börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.
Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (private equity funds, PEFs) – finantsvõimenduseta fondid, mis investeerivad peamiselt omakapitali instrumentidesse ja instrumentidesse, mis on majanduslikus mõttes sarnased börsil noteerimata ettevõtete omakapital instrumentidega. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide alakategooriaks on riskikapitalifondid (venture capital funds, VCFs), mis investeerivad idufirmadesse. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde (sh riskikapitalifonde) käsitletakse tavaliselt kinniste fondidena või piiratud vastutusega ühingutena, mida haldavad börsivälised ettevõtted (private equity company, PEC) või, riskikapitalifondide puhul, riskikapitaliettevõtted (venture capital company, VCC). Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (sh riskikapitalifondid) liigitatakse investeerimisfondideks kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikliga 1. Börsivälised ettevõtted ja riskikapitaliettevõtted liigitatakse finantsvahenduse abiettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.126), kui nad haldavad vaid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide ja riskikapitalifondide varasid, ja muudeks finantsvahendusettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.125), kui nad investeerivad oma arvel börsivälistesse ettevõtetesse.
Edasikindlustusseltsid (Rerinsurance corporations) – kindlustusseltsid, mis väljastavad peamiselt edasikindlustuspoliise.
Elukindlustuse kindlustustehnilised eraldised, millest aktsepteeritav edasikindlustus tähendab kapitali, mida kindlustusselts hoiab oma tulevaste nõuete täitmiseks seoses elukindlustuse edasikindlustuse kohustustega kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/35 ( 58 ).
Elukindlustusseltsid (Life insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis väljastavad peamiselt elukindlustuspoliise.
Emissiooni vääring (currency of issue) – väärtpaberi vääring.
Emitendi residentsus (residency of issuer) – emiteeriv üksus on aruandluse riigi resident, kui tema majandushuvide kese on aruandluse riigi majanduseterritooriumil, s.o kui tal on pikema perioodi vältel (üks aasta või üle selle) sellel territooriumil majandustegevus.
E-raha (electronic money) – rahaline elektrooniliselt, sh magnetiliselt, salvestatud väärtus, mida esindab nõue emitendi vastu, mis tekib maksetehingu tegemiseks vahendite saamisel vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ määratlusele, ja mida võtavad vastu füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole e-raha emitendid.
E-raha asutus (electronic money institution) – juriidiline isik, kellele on antud e-raha emiteerimise luba vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 määratlusele.
Erakorraline parandamine (exceptional revision) – eelmisest vaatlusperioodist varasemate perioodide andmete parandamine.
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused (deposits redeemable at notice) – mitteülekantavad arveldushoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, enne mida ei ole hoiuse sularahasse konverteerimine võimalik või on võimalik ainult sanktsiooniga. Nende hulka kuuluvad hoiused, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendataks siseriiklike tavade kohaselt sanktsioone ja piiranguid (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontod, millel puudub etteteatamistähtaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud (liigitatakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse).
Euro pangatähed ja mündid, mis kuuluvad keskvalitsusele (euro banknotes and coins held by the central government) – Euroopa Keskpanga, euroala keskpankade ja keskvalitsuste poolt emiteeritud pangatähed ja mündid, mis kuuluvad keskvalitsusele.
Eurobondid (eurobonds) – võlakirjad, mis pannakse, tavaliselt erinevate riikide finantsettevõtete rahvusvahelise sündikaadi kaudu, samaaegselt vähemalt kahe riigi turule, ilma kohustuseta neid nende riikide vääringus nomineerida.
Fikseeritud intressimääraga emissioonid (fixed rate issues) – kõik võlakirjad, mille kupongimakse, mis põhineb väärtpaberi põhilisel kupongimääral, emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul ei muutu. Siia kuuluvad väärtpaberid, mida ei emiteeritud otseselt fikseeritud ega muutuva intressimääraga, s.o segamääraga (näiteks fikseeritud määralt muutuvale määrale üleminevad emissioonid; muutuvalt määralt fikseeritud määrale üleminevad emissioonid; emissioonid, mille väärtpaberite tähtaja jooksul ei ole kupongimakse ühesugune, tõusva ja langeva intressimääraga väärtpaberid).
Filiaal (branch) – äriühinguna registreerimata üksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis kuulub täielikult emaettevõtjatele.
Finantsvahenduse abiettevõtted (financial auxiliaries) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on samuti finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95-2.97).
Finantsvood, tehingulised finantsvood (flows, neile osutatakse ka kasutades mõistet financial transactions) – arvutatakse erinevuse alusel kuulõpu bilansiseisudes, kõrvaldades mittetehingulise mõju. Mittetehinguline mõju kõrvaldatakse finantsvooge korrigeerides.
Fondifondid (funds of funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse. Investeerimisfondide fondifondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest. Need liigitatakse selle fondi kategooria alla, kuhu nad peamiselt investeerivad.
Harukontor (office) – a) krediidiasutuse või EMP-välise panga; b) keskpanga, või c) mitte-RAdele makseteenuseid osutava muu asutuse iseseisva õigusliku staatuseta tegevuse asukoht, kus teostatakse krediidiasutuse tegevusega otseselt seotud tegevusi.
Investeerimisfondid (investment funds) – määratlus määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 esimeses taandes.
Kaart (card) – võimaldab kaardivaldajal vastavalt kokkuleppele kaardi väljaandjaga kasutada üht või mitut järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha.
Kahjukindlustusseltsid (Non-life insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis väljastavad peamiselt kahjukindlustuspoliise.
Kapitalirent (financial lease) – leping, millega püsikauba õiguslik omanik (edaspidi „rendileandja”) laenab selle vara kolmandale osapoolele (edaspidi „rentnik”) varade majandusliku eluea enamikuks või kogu elueaks osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eeldatakse, et rentnik saab kõik kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid.
Keskpank (central bank) – finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.
Keskvalitsus (central government) – hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine (ESA 2010, punkt 2.114).
Kindlustusega seotud väärtpaberistamised (insurance-linked securitisations) – väärtpaberistamised, mille raames toimub kindlustuspoliiside üleandmine kas omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega FVC-le, või kindlustusriskide üleandmine kindlustus- või edasikindlustusettevõtjalt FVC-le, mis kannab kõik seonduvad riskid finantsinstrumentide emissiooni kaudu, mille investorite tagasimakseõigused allutatakse FVC edasikindlustuskohustustele.
Kindlustusseltsid (insurance corporations) – koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100 kuni 2.104).
Kinnine investeerimisfond (closed-end investment fund) – kindla aktsiate arvuga investeerimisfond, mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt väljumiseks aktsiad ostma või müüma.
Kinnisvarafondid (real estate funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt kinnisvarasse. Investeerimisfondide kinnisvarafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Kodumajapidamised (households) – hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, KTKTId (non-profit institutions serving households, NPISHs) – koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 kuni 2.130).
Kokkulepitud tähtajaga hoiused (deposits with agreed maturity) – mitteülekantavad arveldushoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat sanktsiooni. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad olenevalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamisel asjakohaseks.
Korralised parandused (ordinary revision) – andmete parandamine seoses perioodiga, mis eelneb jooksvale perioodile.
Krediidiasutus (credit institution) – tähendus kattub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1 määratletuga.
Krediidiasutuse filiaal (branch of a credit institution) – teises riigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutuse tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Muus riigis õiguspäraselt asutatud sama asutuse poolt algatatud kõik tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks (vt harukontor).
Laenu andmisega tegelevad finantsinstitutsioonid (financial corporations engaged in lending, FCLs) – muude finantsvahendusettevõtete liigi alla kuuluvad finantsinstitutsioonid, mis on põhiliselt spetsialiseerunud mittefinantsettevõtete varade rahastamisele. Sellesse kategooriasse kuuluvad kapitalirendile, faktooringule, hüpoteeklaenude andmisele ja tarbijalaenude andmisele spetsialiseerunud institutsioonid. Need finantsinstitutsioonid võivad olla õiguslikult vormilt ehituslaenuühingud, munitsipaalkrediidiasutused, vms.
Laenud (loans) – andmeesitajatelt laenuvõtjatele antavad vahendid, mida ei tõenda dokumendid või eraldiseisev dokument (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks).
Lühiajalised võlaväärtpaberid (short-term debt securities) – kõik võlaväärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või vähem; lühiajalisi väärtpaberid emiteeritakse tavaliselt diskontoga. Sellesse alaliiki ei kuulu väärtpaberid, mille kaubeldavus on tegelikkuses äärmiselt piiratud, kuigi see võib teoreetiliselt olla võimalik.
Makseasutus (payment institution) – tähendus kattub direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletuga.
Makseinstrument (payment instrument) – vahend või menetlus, mida kasutades saab kanda vahendid maksjalt makse saajale, vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ määratlusele.
Maksejuhis (payment order) – maksja või makse saaja poolt makseteenuse pakkujale antud juhis maksetehingu teostamiseks.
Maksestatistika alla kuuluvad asutused (Payment Statistics Relevant Institutions, PSRI) – kõik üksused, mis on määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artikli 2 lõikes 1. Maksestatistika alla kuuluvad asutused kas osutavad makseteenuseid ja/või neil on õigus osutada makseteenuseid. Maksestatistika alla kuuluvaid asutusi võib liigitada erinevatesse institutsionaalsetesse sektoritesse.
Makseteenus (payment service) – direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses äritegevus, mis seisneb makseteenuse teostamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, kusjuures vähemalt üks makseteenuse pakkuja asub Euroopa Liidus. Maksestatistika jaoks tähendab makseteenus maksetehingu täitmiseks (mis võib olla teise üksuse ülesanne) vastuvõtmist üksuse (näiteks krediidiasutuse) poolt sularahata arvelduse teostamiseks.
Makseteenuse käitaja (payment service operator, PSO) – füüsiline või juriidiline isik, kelle tavapärane amet või tegevusvaldkond hõlmab tehnilise infrastruktuuri pakkumist (näiteks jaemüüja juurde paigaldatud side- või makseterminalid).
Makseteenuse pakkuja (payment service provider, PSP) – direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 1 määratletud tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kelle tavapärane amet või tegevusvaldkond hõlmab makseteenuste osutamist makseteenuste kasutajatele.
Makseteenuste kasutaja (payment service user) – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja ja/või makse saajana. Maksja on makseteenuse osapool, kes väljastab maksejuhise või annab nõusoleku makse saajale vahendite ülekandmiseks. Makse saaja on füüsiline või juriidiline isik, kes on määratud maksetehingu esemeks olevate vahendite lõplikuks saajaks.
Maksetehing (payment transaction) – maksja või makse saaja poolt algatatud hoiustamise, vahendite väljanõudmise või ülekandmise tegevus, mis ei olene mis tahes makse aluseks olevatest kohustustest makseteenuse kasutajate vahel. Vt ka vahendid ja maksevahendid. Maksetehingu mõiste kattub direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletuga.
Maksevahend (means of payment, neile osutatakse ka kasutades mõistet arveldusvahend (settlement media)) – vara või nõuded varale, mida makse saaja võtab vastu maksja kohustuse täitmiseks makse saaja ees.
Mittefinantsettevõtted (non-financial corporations) – koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.54).
Mitterahaloomeasutused, mitte-RAd (non-monetary financial institutions, non-MFIs) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2. osas.
Mitteresidentidest emitendid (non-resident issuers) – üksused, mis: a) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumil, kuid millel puudub ühe aasta jooksul või pikema perioodi jooksul aruandluse riigi territooriumil majandustegevus või tehingud ning mis ei kavatse sellist tegevust alustada, või b) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumist väljaspool.
Muud finantsasutused (other financial institutions) – kõik maksesüsteemis osalevad, asjaomaste asutuste (st keskpanga või usaldatavusjärelevalve teostaja) järelevalve all olevad finantsasutused, mida ei käsitata krediidiasutustena.
Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid (other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds. OFIs) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010, punktid 2.86 kuni 2.94).
Muud fondid (other funds) – investeerimisfondid, mis ei ole võlakirja-, aktsia-, sega-, kinnisvara- või riskimaandusfondid.
Muud hoiused (other deposits) – kõik hoiused peale arveldushoiuste. Muid hoiuseid ei saa igal ajal maksete tegemiseks kasutada ja nad ei ole ilma oluliste piirangute või sanktsioonideta sularahaks ega arveldushoiusteks konverteeritavad. Sellesse alaliiki kuuluvad tähtajalised hoiused, säästuhoiused jms.
Muud omandiväärtpaberid (other equity) – kõik tehingud muude omandiväärtpaberitega, mis ei kuulu börsil noteeritud või noteerimata aktsiate alla.
Muude finantsvahendusettevõtete muud liigid (other categories of OFIs) – liik, mis koosneb finantsinstitutsioonidest, mis ei tegutse ülejäänud kahe muude finantsvahendusettevõtete tegevusvaldkonnas (väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid ja laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid). Näiteks kuuluvad siia spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid, nagu riski- või arengukapitaliettevõtted või eksporti/importi rahastavad ettevõtted.
Muutuva intressimääraga emissioonid (variable rate issues) – kupongimaksetega emissioonid, mille kupongimäär või põhiosa määratakse perioodiliselt uuesti intressimäära indeksi või muu indeksi põhjal.
Müügikoha tehing (POS transaction) – tehing, mis teostatakse müügikoha terminalis deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades. Siia ei kuulu tehingud, mis tehakse e-raha funktsiooniga kaarti kasutades.
Müügikoha terminal, POS terminal (point of sale (POS) terminal) – seade, mis võimaldab maksekaarti kasutada füüsilises (mitte virtuaalses) müügikohas. Makseteave võetakse vastu käsitsi, paberkandjal maksetähikuna või elektrooniliselt, st e-ülekande müügikoha terminalis. Müügikoha terminal võimaldab teabevahetust online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) ja/või offline.
Netoväärtus – bilansi tasakaalustav kirje (B.90) (ESA 2010, punkt 7.02). Bilansis kirjendatud varade ja kohustuste positsioonid hinnatakse kohaselt; tavaliselt eelistatakse turuhinda bilansiseisu kuupäeval. Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne lubatud väljamaksete nüüdisväärtusega ja seetõttu võib määratud väljamaksega pensioniskeemi netoväärtus olla nullist erinev. Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad väljamaksed pensioniskeemi poolt omandatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on fondi varade jooksev turuväärtus. Fondi netoväärtus on alati null.
Noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad (unlisted shares, excluding investment fund shares) – omandiväärtpaberid, mis ei ole kantud börsinimekirja.
Nullkupongiga võlakirjad (zero coupon bonds) – kõik emissioonid, mille puhul kupongimakse puudub. Tavaliselt emiteeritakse selliseid võlakirju diskontoga ja lunastatakse nimiväärtusega. Siia kuuluvad ka võlakirjad, mida emiteeritakse nimiväärtusega ja lunastatakse ülekursiga, näiteks võlakirjad, mille lunastamisväärtus on seotud vahetuskursi või indeksiga. Suurem osa diskontost või ülekursist on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.
Omadused (attributes) – statistiline mõiste, mis annab vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. Kohustuslikel omadustel peab alati esinema väärtus, vastasel juhul on vaatlus tähenduseta. Tingimuslikud omadused määratletakse ainult siis, kui need on andmeid esitavale asutusele kättesaadavad (nt siseriikliku andmerea tunnuskoodid) või kui need on asjakohased (nt koostamine, katkestused); neil võib väärtus puududa.
Omakapital ja reservid allkirjed on järgmised:
a) kaasatud omakapital on omanike poolt sissemakstud vahendid alates esialgsest sissemaksest ja kaasa arvates mis tahes hilisemad omandivormi emissioonid ning mis kajastab kogu kaasatud omakapitali;
b) aruandeperioodi kasum või kahjum – jooksva aruandeperioodi kogu kasum ja kahjum, mis on kajastatud kasumiaruandes ja mida pole üle kantud jaotamata kasumisse;
c) vahetult omakapitalis kirjendatavad tulud ja kulud – vastaskirje varade ja kohustuste netoümberhindamisele ja mis kajastatakse otse omakapitali all, mitte kasumiaruandes, kooskõlas raamatupidamisraamistikuga;
d) aktsionäridele jaotamata tulust tulenevad vahendid – reservid ja muud vahendid (näiteks edasikantud kasum/kahjum aruandeperioodi lõpus ja enne dividendi jaotamise otsus või reservideks eraldamine), mida ei ole aktsionäridele jaotatud;
e) sihtotstarbelised ja üldised eraldised laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara jaoks. Need eraldised peaksid hõlmama kõik väärtuse languse ja laenukahjude eraldisi, kui neid ei ole tasaarveldatud varaliigis, millele nad bilansis osutavad.
Osaleja (participant) – üksus, mis tuvastatakse ülekandesüsteemi poolt, mis võimaldab tal süsteemilt saada ja süsteemile saata, kas otseselt või kaudselt, ülekandekorraldusi.
Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus (state and local government) – osariigi/liidumaa valitsus osutab avaliku halduse üksustele, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit. Kohalik omavalitsus osutab sellistele avaliku halduse asutuste liikidele, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010, punktid 2.115 kuni 2.116).
Pensionifondid (pension funds) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105 kuni 2.110).
Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad (dividend shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mille nimetus võib riigiti ja nende emiteerimise olukorrast sõltuvalt erineda, näiteks asutajaaktsiad, kasumiaktsiad, dividendiaktsiad, jne. Need väärtpaberid: a) ei ole registreeritud kapitali osa; b) ei anna nende omanikele ühiste omanike staatust otseses tähenduses, ja c) ei anna nende omanikele õigust kasumile, mis jääb üle pärast registreeritud kapitalilt dividendi väljamaksmist, ega mis tahes osale pärast likvideerimist.
Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad (capital shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mis annavad nende omanikele ühisomanike staatuse ning võimaldavad neil osaleda kasumi jagamises ja netovarade jagamises likvideerimise korral.
Pikaajalised võlaväärtpaberid (long-term debt securities) – kõik väärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta; pikaajalisi väärtpaberid emiteeritakse tavaliselt kupongidega.
Postipangad (post office giro institutions, POGIs) – määratletud määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) artiklis 1.
Puhasväärtus (net asset value, NAV) – investeerimisfondi puhasväärtus on selle varad miinus kohustused, v.a investeerimisfondi aktsiad/osakud.
Raha hoidev sektor (money-holding sector) – kõik euroala mitterahaloomeasutustest residendid, v.a keskvalitsuse sektor.
Rahaloomeasutused, v.a keskpangad (monetary financial institutions (MFIs) other than central banks) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 1.
Rahaloomeasutuste väärtpaberite omaosalused – väärtpabereid, mille ostis emissioonist muu investor ja seejärel ostis tagasi algne emitent, ning väärtpabereid, mille emiteeris ja peab endale emissioonist omandaja. Kogutakse kõikide omaosaluste andmeid, täpsemalt:
— oma võlaväärtpaberite hoidmine;
— oma omakapitali hoidmine;
— oma rahaturufondide aktsiate/osakute hoidmine.
Rahaturufondid (Money Market Funds, MMFs) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2.
Rahvusvahelised organisatsioonid (international institutions) – riigiülesed ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Investeerimispank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank.
Riigisisene maksetehing (domestic payment transaction) – tähendus kattub mõiste „riigisisene maksetehing” määratlusega määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2.
Riistvarapõhine e-raha (hardware-based e-money) – e-raha toode, mis annab kliendile kaasaskantava elektroonilise vahendi, tavaliselt integraalskeemkaardi, milles asub mikroprotsessori kiip (näiteks ettemaksuga kaardid).
Ringluses olev sularaha (currency in circulation) – ringluses olevad pangatähed ja mündid, mida emiteerivad või autoriseerivad rahandusasutused.
Riskikapitalifondid (venture capital funds, VCFs) – börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide alakategooria.
Riskimaandusfondid (hedge funds) – käesoleva suunise eesmärgil on need avatud investeerimisfondid, olenemata nende õiguslikust struktuurist riigi õigusaktide alusel, mis kohaldavad kasumi teenimiseks suhteliselt vaba investeerimisstrateegiat ja mille juhte tasustatakse lisaks juhtimistasule ka fondi tulemuste alusel. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse riskimaandusfondide suhtes üksikuid piiranguid seoses finantsinstrumentidega, millesse nad investeerida võivad, mistõttu võivad nad kasutada erinevaid finantsvõtteid, sh finantsvõimendus, lühikeseks müümine ja muud võtted. Siia kuuluvad ka fondid, mis investeerivad osaliselt või täielikult teistesse riskimaandusfondidesse, kui nad vastavad määratlusele. Riskimaandusfondide määratlemise kriteeriumid tulenevad ka avaliku pakkumise prospektist ja fondi reeglitest, põhikirjast või põhimäärusest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Segafondid (mixed funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, kumbagi instrumenti eelistamata. Investeerimisfondide segafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Segakindlustusseltsid (Composite insurance corporations) – kindlustusseltsid, mis väljastavad nii elu- kui ka kahjukindlustuspoliise ilma ühte neist eelistamata.
Sotsiaalkindlustusfondid (social security funds) – kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsionaalsed üksused, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010, punkt 2.117).
Sularahatehing pangakontoris (over-the-counter (OTC) cash transaction) – panga vormi kasutav raha hoiustamine või väljavõtmine pangakontolt. Need tehingud ei ole otseses mõttes maksed, kuna nendega kaasneb ainult keskpangaraha muutumine pangakontorahaks ja vastupidi.
Suunatud emissioon (private placement) – aktsiate emissiooni müük ühele ostjale või piiratud rühmale ostjatele ilma avaliku pakkumiseta.
Suunatud emissiooniga võlakirjad (privately issued bonds) – võlakirjad, mis reserveeritakse kahepoolsete lepingutega teatavatele investoritele, tingimusel, et võlakirjad on vähemalt teoreetiliselt võõrandatavad.
Sünteetiline väärtpaberistamine (synthetic securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine krediidiinstrumentide, garantiide või sarnaste mehhanismide abil.
Tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad (redeemed shares in limited liability companies) – aktsiad, mille kapital on tagasi makstud, kuid mis jäävad omanikele, kes kuuluvad endiselt ühiste omanike hulka ja kellel on õigus saada osa kasumist pärast dividendide väljamaksmist järelejäänud registreeritud kapitalilt ning osa likvideerimisel üle jäävast mis tahes jäägist.
Tarkvarapõhine e-raha (software-based e-money) – e-raha toode, mis põhineb personaalarvuti eritarkvaral ja mida saab kasutada elektroonilise väärtuse ülekandmiseks sidevõrgu, näiteks Interneti, kaudu.
Tegevusvaldkond (branch of activity) – Euroopa Liidu majandus tegevusalade statistilise klassifikaatoriga NACE Rev. 2. ( 59 ) hõlmatud majandustegevus.
Terminalid (terminals) – elektromehhaanilised vahendid, mis võimaldavad volitatud isikutele juurdepääsu teatavatele teenustele. Kasutajate juurdepääs teenustele toimub kasutades terminalis järgmiste funktsioonidega kaarti: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha. Terminalid on füüsilise juurdepääsu kohad; need võivad olla personaliga (terminali käitaja või kassiir) või personalita (kaardi valdaja iseteeninduslikuks kasutamiseks).
Tinglikud residentidest üksused (notional resident units) – a) mitteresidendist üksuste osad, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil (tavaliselt need, mis on teinud majandustehinguid aasta või enam); b) mitteresidendist üksused maa või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult seoses kõnealust maad või kõnealuseid ehitisi puudutavate tehingutega.
Traditsiooniline väärtpaberistamine (traditional securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine kas väärtpaberistatavate varade omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega või kaudsete osaluste kaudu.
Tšekk (cheque) – ühe poole (tšeki maksja) kirjalik korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat maksma tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule.
Tuletisinstrumendid (financial derivatives) – finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.
Tükeldatud aktsiaemissioon (split share issues) – aktsiaemissioon, mille puhul ettevõte või kvaasikorporatiivne ettevõte suurendab aktsiate arvu suhtarvu või kordajat kasutades.
Tütarettevõtted (subsidiaries) – iseseisvad juriidilised isikud, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.
Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) (Undertakings for Collective Investments in Transferable Securities, UCITS) – investeerimisfondid, mis on asutatud kooskõlas eurofondide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ ( 60 ).
Vahendid (funds) – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha.
Valitsemissektor (general government) – hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113). Valitsemissektor hõlmab keskvalitsust, osariigi/liidumaa valitsust, kohalikku omavalitsust ja riiklikke sotsiaalkindlustusfonde (ESA 2010, punktid 2.114 kuni 2.117). Vt täiendav info sektoriliigituste kohta: Monetary financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers, Euroopa Keskpank, 3. trükk, märts 2007.
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (captive financial institutions and money lenders) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksus (ESA 2010, punktid 2.98 kuni 2.99).
Võlakirjafondid (bond funds) – investeerimisfondid (IF), mis investeerivad peamiselt võlaväärtpaberitesse. Investeerimisfondide võlakirjafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.
Võlaväärtpaberid (debt securities) – hallatavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.
Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (security and derivative dealers, SDD) – muude finantsvahendusettevõtete hulka liigitatavad finantsinstitutsioonid, mis on oma äritegevuse raames volitatud osutama oma arvel finantsinstrumentidesse investeerimise kaudu investeerimisteenuseid kolmandatele osapooltele ja mis tegelevad põhiliselt järgmise finantsvahendustegevusega:
a) „väärtpaberi ja tuletisinstrumendimaaklerina” uute või lunastamata finantsinstrumentidega kauplemine oma arvel ja/või vastutusel, nende finantsinstrumentide omandamine ja müümine ainuüksi ostu- ja müügihinna vahelt teenimise eesmärgil. See hõlmab ka turutegemist (market-making).
b) finantsinstrumentide tagamine ja/või emiteerimine kindla kohustuse alusel.
c) ettevõtete abistamine uute finantsinstrumentide emiteerimisel sellise emissiooni teel, mis hõlmab kas kindlat kohustust või valmisoleku kohustust emitendi ees.
Väärtpaberistamine (securitisation) – määratlus määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 2.
Väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVCs) – määratletud määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 1.
Väärtpaberite emitendid (issuers of securities) – ettevõtted ja kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mis emiteerivad väärtpabereid ja võtavad nende instrumentide omanike ees õigusliku kohustuse kooskõlas emissiooni tingimustega.
Üleilmsed võlakirjad (global bonds) – võlakirjad, mis emiteeritakse samaaegselt riigisiseselt ja euroturul.
Ülekantavad hoiused (transferable deposits) – „üleööhoiusteks” liigitatud hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (nt kreedit- ja otsekorraldus, võib-olla ka krediit- ja deebetkaart, e-raha tehingud, tšekid vms), ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.
Üleööhoiused (overnight deposits) – hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Siia kuuluvad ka rahaloomeasutuste välja antud riistvarapõhise e-raha (nt ettemaksekaartide) või tarkvarapõhise rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha ettemaksesaldod. Siia ei kuulu mitteülekantavad hoiused, mida saab nõudmise korral välja võtta, kuid mille väljavõtmisel rakendatakse olulisi sanktsioone.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
( 2 ) Euroopa Keskpanga 26. jaanuari 2018. aasta määrus (EL) 2018/231 pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2) (ELT L 45, 17.2.2018, lk 3).
( 3 ) Vt „Bridging tables between the accounting balance sheet items of the NCBs and the ECB and the items to be reported for statistical purposes”, avaldatakse EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).
( 5 ) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).
( 6 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 7 ) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
( 9 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2819/98, 1. detsember 1998, rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/1998/16) (ELT L 356, 30.12.1998, lk 7).
( *1 ) Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas.
( 10 ) Kesksed vastaspooled.
( 11 ) Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus.
( 12 ) Kirjet ei kohaldata RKP bilansi suhtes.
( 13 ) Kirjet kohaldatakse vaid RKP bilansi suhtes.
( 14 ) Sellele näitajale vastav ESA 2010 sektor on S.128.
( 15 ) Sellele näitajale vastav Euroopa Arvepidamise Süsteemi (edaspidi „ESA 2010”) sektor on S.129.
( 16 ) Rahaloomeasutuste bilansis hoiuseid ja laene varade ja kohustuste poolel ei eristata. Selle asemel loetakse kõiki rahaloomeasutustes hoiustatud või neile laenatud mittekaubeldavaid summasid (= kohustused) hoiusteks ja kõiki rahaloomeasutuste poolt hoiustatud või neilt laenatud summasid (= varad) laenudeks. Seevastu ESA 2010 eristab neid selle põhjal, kelle algatusel tehing toimub. Kui laenuvõtja teeb algatuse, tuleb tehinguline finantsvoog liigitada laenuks. Kui laenuandja teeb algatuse, tuleb tehinguline finantsvoog liigitada hoiuseks.
( 17 ) Kui andmeesitajal tekib metoodiline küsimus, mida käesolev suunis sõnaselgelt ei reguleeri, tuleks kohaldada Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise muudetud süsteemi („ESA 2010”), mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruses (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).
( 18 ) Vt ESA 2010 punkt 2.07.
( 19 ) Praktikas pensionifondid võlaväärtpabereid ei emiteeri.
( 20 ) Vt ESA 2010 punktid 2.17 kuni 2.20.
( 21 ) Vt ESA 2010 punkt 5.102.
( 22 ) ESA 2010 kategooria F.3.
( 23 ) ESA 2010 kategooria F.511.
( 24 ) ESA 2010 kategooria F.512.
( 25 ) ESA 2010 kategooria F.519.
( 26 ) RKPde puhul blokk A ja BISi puhul blokk B.
( 27 ) Ei määratleta finantsvoogudena; vt ESA 2010 punktid 5.158 ja 6.59 ning käesoleva osa punkti 5 alapunkt b.
( 28 ) Tehing järelturul, mille puhul omanik vahetub; käesolev statistika seda ei hõlma.
( 29 ) Loetakse kaheks finantsvooks; vt ESA 2010 punktid 5.96 ja 6.25 ning käesoleva osa punkti 5 alapunkti a alajaotus ii.
( 30 ) Käesolev statistika ei hõlma tehinguid järelturul, mille puhul omanik vahetub.
( 31 ) Mõistete „nimiväärtus” (face value), „turuväärtus” (market value) ja „nominaalväärtus” (nominal value) määratluste osas vt ESA 2010 punktid 5.90, 7.38 ja 7.39.
( 32 ) Alates 1. jaanuarist 1999 ei ole vaja vahetuskursi hindamist riigi residentide poolt eurodes emiteeritud väärtpaberite puhul (blokk A osa) ja riigi residentide poolt eurodes/riigi vääringutes emiteeritud väärtpaberid (blokk A ülejäänud osa) konverteeritakse eurosse 31. detsembri 1998 tagasivõtmatute konverteerimiskursside alusel.
( 33 ) Vt ESA 2010 punkt 6.64.
( 34 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 63/2002, 20. detsember 2001, rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2001/18) (ELT L 10, 12.1.2002, lk 24).
( 35 ) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 290/2009, 31. märts 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2009/7) (ELT L 94, 8.4.2009, lk 75).
(
36
) s.t. kihtidesisene muutujate dispersioon 
peab olema oluliselt madalam kui üldkogumi kogudispersioon
, kus h on kiht, xi on asutuse i intressimäär,
on kihi h keskmine intressimäär, n on üldkogumisse valitud asutuste arv ja
on kõikide üldkogumi asutuste keskmine intressimäär.
( 37 ) RKPd võivad 90 % usaldusnivoo korral teisendada 10 baaspunkti suuruse absoluutse mõõdu otse suhteliseks mõõduks hinnangfunktsiooni suurima lubatud variatsioonikordajana.
( 38 ) NB! EKP statistikajuhendis Quality measures in non- random sampling, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu on välja toodud iga riigi sünteetiline MAE esimese ja kolmanda kvartiili hinnangfunktsioonide kohta.
( 39 ) neid aegridu on vaja individuaalse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika edastamise täiendamiseks. Eelkõige hõlmab arvelduskrediidi nõue vaba tagasimaksega laenusid ja arvelduskrediiti, tavalist ja pikendatud krediitkaardivõlga.
Jääkide kuunäitajad.QJääkide kvartalinäitajad.ߦ•Abistavad aegread: kõik korrigeerimised kokku.ߦߦ••Abistavad aegread: kõik korrigeerimised kokku; RKPd võivad esitada aruandeid ainult ümberliigutustest tuleneva mõju kohta, kui see vähendab aruandluskoormust.†Laenude ülekandmine (omandamised miinus võõrandamised).
( 40 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).
( 41 ) Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).
( 42 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).
( 43 ) Statistical Data ja Metadata eXchange,sõnumite SDMX-EDI või SDMX-ML kaudu.
( 44 ) Varem „võtmeperekond”.
( 45 ) https://sreg.escb.eu/
( 46 ) www.circabc.europa.eu
( 47 ) Seda andmevoo tunnust ei kasutata aruandlustsüklis andmete kohta 2020. aasta esimese kvartali osas.
( 48 ) See on kooskõlas ESA 2010ga ja muude rahvusvaheliste statistikastandarditega.
( 49 ) Investeerimisfondide statistika osas tuleneb määrusest (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) nõue esitada eraldi aruandlus investeerimisfondide aktsiate/osakute uute emissioonide ja lunastamiste kohta aruandluskuus.
( 50 ) „Muud muutused” on üldjuhul määratletud ja liigitatud kooskõlas ESA 2010ga. „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” vastab üldjuhul liigitusele „Vara või kohustuste mahu muud muutused” (K.1-K.6, punktid 6.03–25) ja „Ümberhindluskorrigeerimine” vastab liigitusele „Nominaalsed kapitalikasumid ja -kahjumid” (K.7, punktid 6.26–64). Bilansikirjete statistika oluline kõrvalekaldumine puudutab liigituse „Laenu mahakandmine” hõlmamine liigituses „Ümberhindlused”; ESA 2010s on see reeglina liigituses „Muud mahumuutused” (punkt 6.14), v.a laenude müügist realiseerunud kahjum; see kahjum, mis on vahe laenu tehinguhinna ja bilansis kajastatud summa vahel, kirjendada ümberhindlusena (punkt 6.58). „Laenude mahakandmise” liigitamine „Ümberhindluste” alla kaldub kõrvale ka rahvusvahelistest investeerimispositsioonide reeglitest. Rahvusvahelistest investeerimispositsioonide kohaselt tuleb neid lugeda „Muuks korrigeerimiseks” ning mitte „Hinna või vahetuskursi muutusteks”. Investeerimisfondide statistikas ei nõuta laenude „mahakandmist/väärtuse vähendamist”.
( 51 ) EKP bilansile vastavast korrigeerimisest teatab EKP halduse peadirektoraat.
( 52 ) Seda kriteeriumit kohaldatakse piiripealsete juhtumite korral. Näiteks juhul, kui uus asutatav pank võtab üle mitteresidendist panga esinduse tegevuse, tekib tehinguvoog, mida finantsvoogude statistikast välja ei jäeta.
( 53 ) Vt EKP 8. juuli 1998. aasta pressiteade Setting-up of common market standards, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu
( 54 ) Kogunenud intressi kajastamine rahaloomeasutuste bilansistatistikas erinev ESA 2010-st, mille kohaselt „intresse kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosale aja jooksul pidevalt lisanduvatena” – täpsemalt: intressi kogunemine kajastatakse intressituluna finantskontol koos finantsinstrumendiga, millega intress on seotud (punkt 5.43). Maksebilansis ja rahvusvahelistes investeerimispositsioonides kajastatakse kogunenud intress asjaomase instrumendi kategooria all.
( 55 ) Tegemist on laenudega, mille maksetähtaeg on ületatud või mille väärtus on muul viisil vähenenud (osaliselt või täielikult) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178 sätestatud makseviivituse määratlusele.
( 56 ) Rahaloomeasutuse poolt teenindatavaid laene võidakse osaliselt/täielikult maha kanda seetõttu, et laene kajastatakse endiselt rahaloomeasutuse eraldi bilansis või kontserni konsolideeritud bilansis, mille põhjal edastatakse laenu teenindamise andmed RKPdele. Samuti võidakse laene osaliselt/täielikult maha kanda juhul, kui laenu teenindaja peab investorlepingute täitmiseks takistatud tagasimaksevõimalustega laenu jääki vähendama.
( 57 ) Kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) III lisaga koguvad RKPd hinna- ja vahetuskursimuutustest tingitud ümberhindlusandmeid investeerimisfondidelt; teise võimalusena koguvad RKPd ainult hinnamuutustest tingitud ümberhindlusandmeid ning vajalikke andmeid, mis hõlmavad vähemalt jaotuse vääringute kaupa (Briti nael, USA dollar, Jaapani jeen ja Šveitsi frank), et sellest saaks tuletada vahetuskursimuutustest tingitud ümberhindlusi.
( 58 ) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).
( 59 ) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) I lisale (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
( 60 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).