EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016D0003

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/456, 4. märts 2016, Euroopa Pettustevastase Ameti poolt Euroopa Keskpangas seoses liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega läbiviidavate juurdluste tingimuste kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2016/3)

OJ L 79, 30.3.2016, p. 34–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2016/456/oj

30.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/34


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/456,

4. märts 2016,

Euroopa Pettustevastase Ameti poolt Euroopa Keskpangas seoses liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega läbiviidavate juurdluste tingimuste kohta (EKP/2016/3)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 12.3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (1), eelkõige selle artikli 4 lõikeid 1 ja 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (edaspidi „OLAFi määrus”) sätestatakse, et Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „amet”) peab algatama ja läbi viima pettust käsitleva haldusjuurdluse (edaspidi „sisejuurdlused”) institutsioonides, organites, ametites ja asutustes, mis on asutatud aluslepingutega või nende alusel, võitluseks liidu finantshuve mõjutavate kelmuste/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega. Selleks uuritakse tõsiseid asjaolusid seoses ametiülesannete täitmisega, kui on tegemist kohustuste eiramisega liidu ametnike ja muude töötajate poolt, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või kriminaalmenetluse, või seoses samaväärse kohustuste mittetäitmisega institutsioonide ja organite liikmete poolt, ametite ja asutuste juhtide poolt või institutsioonide, organite, ametite ja asutuste personali liikmete poolt, kelle suhtes ei kohaldata liidu ametnike personalieeskirju või liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”).

(2)

EKP osas on vastavad ametialased ülesanded ja kohustused, eelkõige ametialase tegevuse ja ametisaladusega seonduvad kohustused, sätestatud a) Euroopa Keskpanga personali töölepingutingimustes, b) Euroopa Keskpanga ametieeskirjades, c) töölepingutingimuste IIb lisas lühiajalise töösuhte tingimuste kohta ja d) Euroopa Keskpanga lühiajalise töösuhte eeskirjades ning täiendavad juhised on antud e) Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete tegevusjuhendis (2), f) Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendavas eetikakoodeksis (3) ja g) Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhendis (4) (edaspidi ühiselt „EKP töölepingutingimused”).

(3)

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et seoses liidu finantshuvide kaitsmisega ning kelmuste/pettuste ja muu liidu finantshuve mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega korraldab amet haldusjuurdlusi institutsioonides, organites, ametites ja asutustes vastavalt määruses (EL. Euratom) nr 883/2013 ning asjaomaste institutsioonide, organite, ametite ja asutuste otsustes ettenähtud tingimustele. Määruse (EL. Euratom) nr 883/2013 artikli 4 lõikes 7 sätestatakse, et kõik institutsioonid, organid, ametid ja asutused võtavad vastu otsuse, mis sisaldab eelkõige ametnike, muude teenistujate, institutsioonide või organite liikmete, ametite või asutuste juhtide või töötajate kohustust teha ametiga koostööd ning anda talle teavet, tagades samal ajal sisejuurdluse konfidentsiaalsuse. Liidu kohtupraktika kohaselt võib amet algatada juurdluse ainult piisavalt tõsise kahtluse korral (5).

(4)

Määruse (EL. Euratom) nr 883/2013 põhjenduse 12 kohaselt tuleks juurdlusi läbi viia kooskõlas aluslepingutega, eelkõige protokolliga nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta), võttes arvesse ka personalieeskirju ning austades inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige õigluse põhimõtet, asjaomaste isikute õigust esitada oma seisukohti neid puudutavate asjaolude kohta ning põhimõtet, mille kohaselt võivad juurdlustulemused tugineda ainult tõendusjõuga elementidele, samuti muid liikmesriikidele ühiseid Euroopa Kohtu poolt tunnustatud üldpõhimõtteid, nagu näiteks õigusabi konfidentsiaalsus. Selleks peaksid institutsioonid, organid, ametid ja asutused kehtestama sisejuurdluse korraldamise tingimused ja korra.

(5)

Otsuse EKP/2004/11 (6) eesmärgiks oli kehtestada tingimused EKP sisejuurdluse läbiviimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999 (7) alusel. Kehtivat õigusraamistikku tuleb muuta, et võtta arvesse määruse (EÜ) nr 1073/1999 kehtetuks tunnistamist ja määrusega (EL. Euratom) nr 883/2013 asendamist ning asjaolu, et pärast otsuse EKP/2004/11 vastu võtmist on loodud uued EKP organid.

(6)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 (8) loodi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga seonduvate EKP eriülesannete planeerimiseks ja täitmiseks uus EKP siseüksus – järelevalvenõukogu. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 lõike 1 ja artikli 25 lõike 5 alusel asutas EKP vaidlustusnõukogu (9) ja lepituskomisjoni (10). Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (11) artikli 3 lõike 1 ja artikli 143 lõike 1 alusel moodustati ka ühised järelevalverühmad järelevalve teostamiseks järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste või oluliste gruppide üle ning kohapealse kontrolli rühmad. Seejärel asutas EKP Euroopa Keskpanga kodukorra (12) artiklite 9a ja 9b alusel eetikakomisjoni (13) ja auditikomitee.

(7)

Käesolevat otsust kohaldatakse ka ühiste järelevalverühmade ja kohapealse kontrolli rühmade liikmete suhtes, kelle suhtes ei kohaldata EKP töölepingutingimusi. EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega töötamisel on riiklike pädevate asutuste personali liikmed, kes on ühiste järelevalverühmade ja kohapealse kontrolli rühmade liikmed, allutatud EKP kontrollile. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 1 kohaselt vastutab EKP ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. Määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 6 lõike 1 ning artikli 146 lõike 1 kohaselt alluvad ühise järelevalverühma ja kohapealse kontrolli rühma liikmed asjaomase rühma koordinaatori juhistele. Need sätted põhinevad määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikel 7, millega volitatakse EKPd võtma vastu raamistiku ühtse järelevalvemehhanismi alusel tehtava koostöö rakendamise praktiliseks korraldamiseks.

(8)

Otsuse vastuvõtmisel peab EKP põhjendama sisejuurdluse mis tahes piiranguid, mis mõjutavad EKP-le aluslepingu artiklitega 127 ja 128 ning määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud eriülesannete ja kohustuste täitmist. Need piirangud peaksid tagama EKP teatava teabe konfidentsiaalsuse ja rakendama seadusandja tahet tõhustada pettusevastast võitlust. Kui tegemist ei ole asjaomaste eriülesannete ja kohustuste täitmisega, tuleks EKPd ka käesoleva otsuse tähenduses käsitleda teiste liidu institutsioonide ja organitega sarnase avalik-õigusliku üksusena.

(9)

Erandjuhtudel võib EKP ülesannete täitmiseks tema valduses oleva teatava konfidentsiaalse teabe levitamine väljaspool EKPd oluliselt kahjustada EKP tegevust. Sellistel juhtudel võtab ametile teabele juurdepääsu võimaldava või teabe edastamist käsitleva otsuse vastu EKP juhatus. Juurdepääs võimaldatakse enam kui aastavanusele teabele näiteks rahapoliitika otsuste, välisreservide haldamisega ja valuutaturgudele sekkumisega seotud toimingute valdkonnas. Kitsendused muudes valdkondades, näiteks EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seonduv teave, riiklikelt pädevatelt asutustelt saadud teave finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse stabiilsuse kohta ning praeguste ja tulevaste euro pangatähtede turvaelementide ja tehniliste omaduste kohta, ei ole ajaliselt piiratud. Kuigi käesoleva otsusega on EKP tegevust oluliselt kahjustada võiva teabe levitamine väljaspool EKPd piiratud teatavate tegevusvaldkondadega, on vajalik lisada võimalus kohandada otsust ettenägematute arengutega ja tagada EKP poolt talle aluslepinguga pandud ülesannete täitmine.

(10)

Käesolev otsus võtab arvesse, et EKP nõukogu ja üldnõukogu liikmed, kes pole ühtlasi EKP juhatuse liikmed, täidavad lisaks oma Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannetele ka riigisiseseid ülesandeid, ning et EKP järelevalvenõukogu, lepituskomisjoni, ühiste järelevalverühmade ja kohapealse kontrolli rühmade liikmed, kes esindavad osalevate liikmesriikide riiklikke pädevaid asutusi, täidavad lisaks määrusest (EL) nr 1024/2013 tulenevatele ülesannetele ka riigisiseseid ülesandeid. Vastavate riigisiseste ülesannete täitmine toimub riigi õiguse alusel, mis jääb ameti sisejuurdluse ulatusest välja. Seetõttu on käesolev otsus kohaldatav ainult asjaomaste isikute sellise ametitegevuse suhtes, mis toimub EKP nõukogu, üldnõukogu, järelevalvenõukogu, lepituskomisjoni, ühise järelevalverühma ja kohapealse kontrolli rühma koosseisus.

(11)

Käesolev otsus võtab arvesse, et EKP vaidlustusnõukogu, auditikomitee ja eetikakomisjoni liikmed võivad lisaks oma pädevusele täita ka muid ülesandeid. Nende ülesannete täitmine jääb ameti sisejuurdluse ulatusest välja. Seetõttu on käesolev otsus kohaldatav ainult nende isikute sellise ametitegevuse suhtes, mis toimub EKP vaidlustusnõukogu, auditikomitee ja eetikakomisjoni koosseisus.

(12)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 37.1 kohaselt ei tohi EKP juhtorganite liikmed ja personal isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõike 1 kohaselt kohaldatakse järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes ametisaladuse hoidmise nõudeid isegi pärast nende ametikohustuste lõppemist. Otsuse EKP/2014/16 artikli 22 lõike 1 ja otsuse (EL) 2015/433 (EKP/2014/59) artikli 2 lõike 4 kohaselt kehtib sama EKP vaidlustusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete suhtes ning EKP eetikakomisjoni liikmete suhtes. Auditikomitee volituste (14) punkti 6 kohaselt ei tohi auditikomitee liikmed avaldada oma ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet EKP-/eurosüsteemivälistele isikutele ega asutustele. Määruse (EL. Auratom) nr 883/2013 artikli 10 kohaselt kohaldatakse ameti ja tema töötajate suhtes samu konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise nõudeid kui EKP töötajate suhtes EKPSi põhikirja ja EKP töölepingutingimuste alusel.

(13)

Määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 7 lõike 3 kohaselt annavad riiklikud pädevad asutused kooskõlas riigisiseste eeskirjadega ameti töötajatele nende ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikku abi. Saksa Liitvabariigi valitsus ja EKP on 18. septembril 1998 allkirjastanud asukoha lepingu (15), millega rakendatakse Euroopa Liidu eesõiguste ja puutumatuse protokolli nr 7 EKP suhtes ja milles sisalduvad sätted EKP ruumide, arhiivide, teadete puutumatuse kohta ja EKP juhatuse liikmete diplomaatiliste eesõiguste ja puutumatuse kohta.

(14)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1073/1999 asendamist määrusega (EL. Euratom) nr 883/2013 ning vajalike muudatuste märkimisväärset mahtu, tuleb otsus EKP/2004/11 kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse:

EKP nõukogu ja üldnõukogu liikmetele seoses nende tegevusega nende EKP otsuseid tegevate organite liikmetena,

EKP juhatuse liikmetele,

EKP järelevalvenõukogu liikmetele seoses nende tegevusega selle organi liikmetena,

EKP välisliikmetele seoses nende tegevusega selle organi liikmetena,

EKP lepituskomisjoni liikmetele seoses nende tegevusega selle organi liikmetena,

EKP auditikomitee liikmetele seoses nende tegevusega selle organi liikmetena,

EKP eetikakomisjoni liikmetele seoses nende tegevusega selle organi liikmetena,

riikide keskpankade või riiklike pädevate asutuste töötajatele või juhtorganite liikmetele, kes osalevad EKP nõukogu, üldnõukogu ja järelevalvenõukogu koosolekutel asendusliikmetena ja/või nende tegevust puudutavate asjaolude puhul kaasatud isikutele

(edaspidi koos viidatud kui „osalised otsuseid tegevates ja muudes organites”), ja

EKP tähtajatu ja tähtajalise lepingu alusel töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse EKP töölepingutingimusi,

isikutele, kes töötavad EKP heaks töölepingust erineval alusel, sealhulgas riiklike pädevate asutuste töötajad, kes on ühiste järelevalverühmade ja kohapealse kontrolli rühmade liikmed, nende EKP tööga seonduvates asjades

(edaspidi koos viidatud kui „asjaomased isikud”).

Artikkel 2

Ametiga koostöö tegemise kohustus

Ilma et see piiraks aluslepingute, Euroopa Liidu eesõiguste ja puutumatuse protokolli nr 7, EKPSi põhikirja ja personalieeskirjade asjakohaste sätete kohaldamist, austades inimõigusi ja põhivabadusi ning liikmesriikidele ühiseid üldpõhimõtteid, ning määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja käesolevas otsuses sätestatud korras, peavad osalised otsuseid tegevates ja muudes organites ning asjaomased isikud tegema ametiga koostööd ning edastama teavet, tagades sisejuurdluse konfidentsiaalsuse.

Artikkel 3

Ebaseadusliku tegevuse kohta teabe andmise kohustus

1.   Kui asjaomased isikud saavad teavet, mis tekitab kahtlusi võimalikku Euroopa Liidu finantshuve kahjustava kelmuse/pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse suhtes, peavad nad vastava teabe viivitamata edastama kas sisekontrolli direktorile, oma tegevusvaldkonna kõrgema astme juhile või tegevusvaldkonna eest vastutavale juhatuse liikmele. Need isikud edastavad asjaomase teabe viivitamata sekretariaadi peadirektorile. Käesolevas artiklis osutatud teavet andnud asjaomaseid isikuid ei tohi mitte mingil juhul kohelda ebaõiglaselt või diskrimineerivalt.

2.   Osalised otsuseid tegevates ja muudes organites, kes saavad teada lõikes 1 osutatud teabest, teavitavad sekretariaadi peadirektorit või EKP presidenti.

3.   Kui sekretariaadi peadirektor või asjakohastel juhtudel president saab teabe kooskõlas lõikega 1 või 2, peab ta selle kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 4 viivitamata edastama ametile ning teavitama sisekontrolli direktoraati või asjakohastel juhtudel EKP presidenti.

4.   Juhul kui osalisel otsuseid tegevates ja muudes organites või asjaomasel isikul on konkreetset teavet, mis tõendab pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust lõike 1 tähenduses, ning samal ajal on alust arvata, et eespool toodud lõigetes ettenähtud kord takistaks konkreetsel juhul asjaomase teabe nõuetekohast edastamist ametile, võib ta edastada teabe vahetult ametile, kohaldamata artiklit 4.

Artikkel 4

Koostöö ametiga tundliku teabe osas

1.   Erandjuhtudel, kui teatava teabe levitamine väljaspool EKPd võib oluliselt kahjustada EKP tegevust, võtab EKP juhatus vastu otsuse ametile juurdepääsu võimaldamise kohta vastavale teabele või vastava teabe edastamise kohta. See kehtib teabe kohta, mis käsitleb rahapoliitika otsuseid või välisreservide haldamisega seotud tehinguid ja valuutaturgudele sekkumist, kui vastava teabe vanus on alla ühe aasta, EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesandeid, EKP poolt riiklikelt pädevatelt asutustelt saadud andmed finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse stabiilsuse kohta ning euro pangatähtede turvaelementide ja tehniliste omaduste kohta.

2.   Mis tahes asjakohase otsusega võetakse arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, näiteks ameti poolt juurdluse läbiviimiseks vajaliku teabe tundlikkuse aste, selle tähtsus juurdluse jaoks ja kahtluste raskus ameti, otsuseid tegevate ja muude organite osalise või asjaomase isiku arvamuse kohaselt, mis esitatakse presidendile; samuti riski aste seoses EKP edasise tegevusega. Juhul kui juurdepääsu ei võimaldata, tuleb seda otsuses põhjendada. Andmete osas, mida EKP saab finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse stabiilsuse kohta, võib EKP juhatus otsustada juurdepääsu mitte võimaldada, kui EKP juhatus või asjaomane riiklik pädev asutus näeb asjaomase teabe avaldamises ohtu finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse stabiilsusele.

3.   Erandjuhtudel, mis käsitlevad EKP teatava valdkonnaga seotud teavet, mis on samaväärne lõikes 1 osutatud teabe liikide tundlikkusega, võib EKP juhatus teha esialgse otsuse, et ametile ei võimaldata juurdepääsu vastavale teabele. Lõiget 2 kohaldatakse otsuste suhtes, mille kehtivusaeg on kuni kuus kuud. Seejärel võimaldatakse ametile juurdepääs kõnealusele teabele, kui EKP nõukogu ei ole vahepeal käesolevat otsust muutnud, lisades vastava teabe liigi lõikega 1 hõlmatud teabe liikidele.

Artikkel 5

EKP kaasabi sisejuurdluse läbiviimisel

1.   EKP sisejuurdluse algatamisel annab EKP turvalisuse eest vastutav juht ameti esindajatele juurdepääsu EKP ruumidesse ja nad peavad esitama kirjaliku volituse, mis osutab nende isikule ning nende ametinimetusele ameti esindamisel, ja ameti peadirektori välja antud kirjaliku volituse, mis osutab järgmisele:

a)

esindaja isikuandmed ja ametinimetus ametis;

b)

juurdluse objekt ja eesmärk;

c)

juurdluse läbiviimise õiguslik alus ja sellest alusest tulenev juurdluspädevus.

Viivitamata teavitatakse presidenti, asepresidenti ja sisekontrolli direktorit.

2.   Sisekontrolli direktoraat osutab ametile praktilist kaasabi juurdluse korraldamisel.

3.   Otsuseid tegevate ja muude organite osalised ning asjaomased isikud esitavad juurdlust teostavatele ameti esindajatele mis tahes nõutava teabe, kui nõutav teave ei ole tundlik artikli 4 tähenduses; sel juhul otsustab teabe edastamise EKP juhatus. Sisekontrolli direktoraat arhiveerib kogu asjakohase teabe.

Artikkel 6

Huvitatud poolte teavitamine

1.   Juhul kui otsuseid tegeva ja muu organi osalise või asjaomase isiku suhtes tõusetuvad pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse kahtlused artikli 3 lõike 1 tähenduses, teavitatakse huvitatud poolt sellest kiiresti, kuid mitte juurdlust kahjustaval viisil (16). Igal juhul ei tohi teha lõplikku otsust, mis osutaks otsuseid tegeva ja muu organi osalise või asjaomase isiku nimele, ilma et huvitatud pool oleks saanud väljendada oma arvamust teda puudutavate asjaolude osas, sealhulgas tema vastu esitatud mis tahes tõendite osas. Huvitatud pooltel on õigus ütlusi mitte anda, hoiduda enese inkrimineerimisest ja kasutada isiklikku õigusabi.

2.   Juhul kui juurdluse läbiviimiseks on hädavajalik täielik saladuses hoidmine ja/või uurimismenetluse kasutamine, mis jääb riikliku kohtuvõimu pädevusse, võib kokkuleppel presidendi või asepresidendiga piiratud ajaks peatada kohustuse ära kuulata otsuseid tegeva või muu organi osalise või asjaomase isiku väljendatud seisukohta.

Artikkel 7

Teave edasiste meetmeteta jäänud juurdluse lõpetamise kohta

Kui otsuseid tegeva ja muu organi osalise või asjaomase isiku osas, kelle vastu esitati väiteid, on asi pärast sisejuurdlust ainetu, lõpetatakse sisejuurdlus edasisi meetmeid võtmata ameti peadirektori otsusega, kes teatab sellest kirjalikult asjaomasele otsuseid tegeva ja muu organi osalisele või asjaomasele isikule.

Artikkel 8

Puutumatuse äravõtmine

Mis tahes riigi politsei või kohtuvõimu taotlus puutumatuse äravõtmiseks seoses otsuseid tegeva ja muu organi osalise või asjaomase isiku võimaliku Euroopa Liidu finantshuve mõjutava pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevusega edastatakse ameti peadirektorile arvamuse andmiseks. EKP nõukogu otsustab otsuseid tegeva ja muu organi osalise puutumatuse äravõtmise ning EKP juhatus otsustab asjaomaste isikute puutumatuse äravõtmise

Artikkel 9

Jõustumine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Otsus EKP/2004/11 tunnistatakse kehtetuks alates kahekümnendast päevast pärast käesoleva otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Viiteid otsusele EKP/2004/11 käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Frankfurt Maini ääres, 4. märts 2016

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.

(2)  Code of Conduct for the members of the Governing Council (EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9).

(3)  Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete täiendav eetikakoodeks (kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 11.3) (ELT C 104, 23.4.2010, lk 8).

(4)  EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend (ELT C 93, 20.3.2015, lk 2).

(5)  Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Keskpank, C-11/00, ECLI:EU:C:2003:395.

(6)  3. juuni 2004. aasta otsus EKP/2004/11 Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmiseks (ELT L 230, 30.6.2004, lk 56).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(8)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(9)  Otsus EKP/2014/16, 14. aprill 2014, vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta (ELT L 175, 14.6.2014, lk 47).

(10)  Euroopa Keskpanga 2. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 673/2014 lepituskomisjoni asutamise ja kodukorra kohta (EKP/2014/26) (ELT L 179, 19.6.2014, lk 72).

(11)  Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(12)  19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(13)  Euroopa Keskpanga 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/433 eetikakomisjoni asutamise ja töökorra kohta (EKP/2014/59) (ELT L 70, 14.3.2015, lk 58).

(14)  Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(15)  Riigi Teataja (Bundesgesetzblatt) nr 45, 1998, 27.10.1998 ja nr. 12, 1999, 6.5.1999.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1)) artiklit 20 kohaldatakse mis tahes piirangutele teabe osas, mida edastatakse andmesubjektidele andmetöötluse käigus.


Top