EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52014AB0083

Euroopa Keskpanga arvamus, 19. november 2014, seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (CON/2014/83)

OJ C 137, 25.4.2015, p. 2–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.4.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 137/2


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

19. november 2014,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta

(CON/2014/83)

(2015/C 137/02)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

14. märtsil 2014 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Parlamendilt taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta (1) (edaspidi „ettepandud määrus”). 27. märtsil 2014 sai EKP Euroopa Liidu Nõukogult taotluse esitada arvamus ettepandud määruse kohta.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi kaasabi finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab ettepanekut kõnealuse küsimuse reguleerimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega ELi krediidiasutuste vastupanuvõimet parandavate struktuurimeetmete kohta. Nimetatud meede on vahetult kohaldatav kõigis 28s liikmesriigis (2) ning toetab ühtset liidu raamistikku, millega kavatsetakse lahendada pankrotti minemiseks liiga suurte ja liiga seotud pankadega seonduvaid probleeme. Ettepandud määruse eesmärk on vähendada killustatust, mida võib tekitada pangandussektori struktuursete õigusaktide erinevus liikmesriikides ning mis võib põhjustada vasturääkivusi ja õiguslikku arbitraaži ning takistada võrdsete tingimuste loomist ühisturul (3).

Samuti täpsustab ettepandud määrus teatud ülesandeid, mis kuuluvad nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (4) kohaselt EKP ainupädevusse. Ebaühtsed riiklikud õigusaktid piiraksid ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikkust, muutes selle keerulisemaks ja suurendades järelevalve kulusid (5). Seetõttu on vaja eeskirju ühtlustada liidu tasandil.

Erimärkused

1.   Ettepandud eeskirjade kohaldamisala

1.1.

Ettepandud määrust kohaldatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjatena määratletud krediidiasutuste suhtes (6) ning muude krediidiasutuste suhtes, mille bilanss ja kauplemistegevus ületavad kolme järjestikuse aasta jooksul teatava künnise (7). EKP mõistab, et see on kookõlas lähenemisviisiga, mille kohaselt keskendutakse konkreetselt vaid suurimatele ja keerukaima struktuuriga krediidiasutustele ja konsolideerimisgruppidele, mis hoolimata muudest õigusaktidest võivad jääda pankrotti minemiseks ja päästmiseks liiga suureks ning juhtimiseks, järelevalve teostamiseks ja kriisilahenduseks liiga kompleksseks (8).

1.2.

Kui krediidiasutuste koondumise (näiteks ühinemise) korral luuakse üks ettepandud määruse kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus, peaks pädev asutus uue üksuse künnistele vastamise hindamisel arvesse võtma uue üksuse moodustanud krediidiasutuste koondandmeid kahe aasta jooksul enne koondumist (9). Muudel juhtudel peaksid riiklikud pädevad asutused kriteeriumidele vastavust hindama regulaarselt, vähemalt kord aastas (10).

Lisaks peaks Euroopa Komisjon ettepandud määruse läbivaatamisel hindama ka künnise kriteeriumide kohasust, näiteks veenduma, et hõlmatud on kõik asjaomased krediidiasutused (11). Kui on tõendeid, et kauplemistegevuse määratlus ei hõlma kohaselt kõiki krediidiasutuste kaubeldavaid varasid, peaks komisjon artiklis 34 osutatud aruande koostamisel eraldi hindama, kas kõik finantsvarad ja -kohustused on mõõdetud õiglases väärtuses või peaks ettepandud määruse kohaselt kauplemistegevuse arvutamisel hõlmama ka mitte-IFRS (rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid) pankade võrdväärsed bilansikirjed. Selles osas võiks mõjuhinnangut täiendada.

2.   Keelatud tegevused, eelkõige oma arvel kauplemise keeld

2.1.

EKP üldiselt toetab ettepandud määruse artiklis 5 kitsalt määratletud oma arvel kauplemise keeldu teatud krediidiasutustele. Eelkõige keelataks ära üksuste, osakondade, talituste või üksikute kauplejate tegevus, mis keskendub konkreetselt positsioonide võtmisele endale kasumi teenimiseks ja ei ole kuidagi seotud klientidega või üksuse riskide maandamisega (12). Arvestades asjaolu, et pangad on pärast finantskriisi oma arvel kauplemiseks konkreetselt ettenähtud osakondade, üksuste ja talituste suurust oluliselt kärpinud või nende tegevuse lõpetanud, mõistab EKP, et ettepandud määruse näol on tegemist ettevaatava ennetusmeetmega, mille eesmärgiks on võtta pankadelt motiiv kõnealuse tegevuse taasalustamiseks. Oma arvel kauplemise keelu rakendamisega seonduvad kulud peaksid seetõttu olema piiratud (13).

Enne viimast finantskriisi ja selle ajal toimunud sündmused näitavad, et oma arvel kauplemine on suure riskiga tegevus, mis võib finantsasutuste suurte avatud positsioonide ja omavahelise seotuse kaudu tekitada süsteemset riski. Võrreldes muude kliendipõhiste tegevustega (näiteks laenutegevusega) on oma arvel kauplemise mahtu lihtne lühikese aja jooksul suurendada. Kiusatus suure riskiga tegevuse mahtu pankade turvavõrgu arvel suurendada võib eelkõige tekkida juhul, kui oma arvel kauplemisega tegelevad pangakontsernid, millel on pankade turvavõrgu kaudne garantii (kriisilahendusfondid, hoiuste tagamise fondid või lõppastmes maksumaksjad).

Samuti mõistab EKP, et oma arvel kauplemine ei ole seotud pankade klientide nõuetega ega vasta neile. Oma arvel kauplemisega tegelevas pangakontsernis võib tekkida huvide konflikt oma arvel kauplemise ja klientidele teenuse osutamise vahel. Oma arvel kauplemise keelustamine selle eraldamise asemel aitab tagada, et pankadel ei oleks asjaomase tegevusega seoses otsest äri- või maineriski.

Seetõttu toetab EKP ettepandud määrusega kehtestatavat keeldu, mille kohaselt ei tohi krediidiasutused omada riskifonde ega neisse investeerida (14). Asjaomane keeld piirab oma arvel kauplemise keelust kõrvalehoidmise riski ning aitab leevendada riskide ülekandumist pankade ja varipanganduse vahel.

2.2.

Oma arvel kauplemise eristamiseks muust kauplemistegevusest, eelkõige turutegemisest (15), peab asjaomased mõisted adekvaatselt määratlema. EKP tunnistab, et oma arvel kauplemise eristamine turutegemisest on keeruline nii teoorias kui praktikas (16). EKP üldiselt toetab oma arvel kauplemise määratlust ettepandud määruses (17), kuid teeb keelatud tegevuse täpsustamiseks mõned muudatusettepanekud (18). Eelkõige teeb EKP ettepaneku täpsustada, et keelustatakse kõik oma arvel kauplemisega seotud tehingud, mis on tehtud turuväärtuse hindamisele reageerides või selle ärakasutamiseks ning kasumi teenimise eesmärgil, sõltumata sellest, kas kasum realiseeritakse tegelikult lühiajalises või pikaajalises perspektiivis. Erinevalt turutegemisest on oma arvel kauplemisega tegemist juhul, kui krediidiasutus kasutab teavet varade tegeliku väärtuse kohta kasumi teenimiseks turuväärtuse kõikumiste arvelt ilma kliendi korralduseta.

2.3.

Lisaks osutatakse komisjoni ettepanekus ka teatud eranditele: a) kuigi komisjon käsitleb oma arvel kauplemist suure riskiga tegevusena, oleks see jätkuvalt lubatud riigivõlakirjade puhul ning b) ettepandud määruse kohaldamisalasse mittekuuluvad krediidiasutused võiksid jätkata suure riskiga tegevust, mille maht võib kokkuvõttes kujuneda väga suureks. Nimetatud erandite kehtestamine näib osutavat sellele, et nõuete järgimise kohustusest vabastatud kauplemistegevust tuleks ettepandud määruse hilisema läbivaatamise käigus täiendavalt hinnata, selgitamaks välja võimalikud ohud üksikutele krediidiasutustele või globaalsele finantssüsteemile (19).

3.   Kauplemistegevuse eraldamise nõudmine, eelkõige turutegemise käsitlus

3.1.

EKP üldiselt toetab järelevalveasutuse poolt ettepandud määruse kohaselt läbiviidava hindamise raames kauplemistegevuse suuruse, komplekssuse, finantsvõimenduse ja seotuse parameetrite kehtestamist (20). Nimetatud parameetrid ei võimalda aga järelevalveasutusel põhjalikult hinnata üksikuid kauplemistegevusi. Seetõttu nõustub EKP, et asjaomased kriteeriumid ei tohiks olla ainsaks aluseks eraldamise menetluse algatamisel. Nimetatud parameetrite hindamisel peaks konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kasutama kaalutlusõigust.

Ettepandud määrus võimaldab järelevalveasutusel kasutada eraldamise menetluse erinevates etappides teatud kaalutlusõigust. Ettepandud määruses sõltub pädeva asutuse otsus konkreetsete kauplemistegevuste eraldamise menetluse algatamise kohta pädeva asutuse hinnangust, mille kohaselt ohustavad kõnealused tegevused ettepandud määruse eesmärke arvesse võttes tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi tervikuna (21). Kui pädev asutus otsustab kauplemistegevuste hindamisel, et tegevused vastavad suuruse, finantsvõimenduse, komplekssuse, kasumlikkuse, seonduva tururiski ja seotuse parameetritele, peaks pädev asutus nõudma selliste tegevuste eraldamist tuumikkrediidiasutusest (22). Finantsanalüüsi teostamisel sõltub asjaomane otsus aga pädeva asutuse poolt läbiviidavast täiendavast finantsstabiilsuse hindamisest. Ka pärast tuumikkrediidiasutuse teavitamist pädeva asutuse otsusest on tuumikkrediidiasutusel võimalus pädevale asutusele veenvalt tõestada, et kõnealused tegevused ei ohusta ettepandud määruse eesmärke arvesse võttes krediidiasutuse finantsstabiilsust ega liidu finantssüsteemi tervikuna (23).

3.2.

EKP toetab ettepandud määruse eraldamise käsitlust. See aitab vältida pikki ja kulukaid menetlusi, kus ületatakse suuruse ja komplekssuse künnised, kuid kus kehtivad nõuded ja järelevalvealane kontroll tegelikke riske tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsusele või liidu finantssüsteemile laiemalt oluliselt vähendavad. Pealegi võib krediidiasutus nimetatud künnised ületada teatud kauplemistegevusega, mis tegelikult toetab finantsstabiilsust laiemalt, näiteks turutegemine, mis on väga oluline majanduse ja selliste tegevuste finantseerimiseks, mille eesmärgiks on luua likviidsuspuhver muude usaldatavusnõuete täitmise tagamiseks. Seetõttu vajavad järelevalveasutused otsuste tegemisel kehtestatavatest künnistest suuremat paindlikkust, mis võtaks arvesse õigusaktide vastasmõjusid laiemalt ning tagajärgi finantssüsteemile tervikuna. Samuti tuleks arvesse võtta üksikute liikmesriikide või liikmesriikide gruppide finantsstabiilsust, kuna järelevalveasutuse hinnangul võib konkreetses liikmesriigis või liikmesriikide grupis olla oluline mõju.

Neid kasulikke sätteid oleks otstarbekas täiendada, et selgitada millistel alustel hinnata, kas tuumikkrediidiasutuse kauplemistegevused ohustavad finantsstabiilsust ning vajaksid seetõttu eraldamist (24). Ettepandud määruses kehtestatav otsuste läbipaistvuse nõue (25) on põhielement, mis aitab tagada, et konkreetsete kauplemistegevuste mitteeraldamise otsus oleks mõistlik ja põhjendatud. Selles osas peab järelevalvealane otsus arvesse võtma kriteeriume, mille ulatus on ettepandud määruses sätestatust laiem. Ühtse raamistiku kehtestamine, mis põhineks praegusest enam põhjalikul teabel, aitaks pädevaid asutusi kaalutlusõiguse kasutamisel järelevalvealaste otsuste langetamisel ja aitaks järelevalve teostajaid eraldamise vajaduse tuvastamisel. Samuti võib see innustada krediidiasutusi täiendama oma juhtimiskorraldust, sealhulgas asutusesiseseid süsteeme ja sisekorraeeskirju, et vältida vastavusriski ja vähendada võimalikke kulusid seoses tegevuste eraldamise nõudmisega tulevikus.

Seetõttu oleks otstarbekas parameetreid täiendada järgmise kvalitatiivse teabega: a) kauplemistegevuste kaardistus, sealhulgas prognoositava kliendinõudluse rahuldamiseks varude täiendamise vajaduse hindamise meetodid; b) vastavusraamistik ettepandud määruse rakendamiseks; ja c) kompensatsiooniskeemid kauplejatele. Samuti võib parameetreid täiendada kvantitatiivse teabega varude käibe, riskiväärtuse (value-at-risk) kõikumiste, „esimese päeva kasumi ja kahjumi”, kauplemisosakondade piirangute ja kauplemistegevuste geograafilise jaotuse kohta (26). See lihtsustaks järelevalve teostajate tööd. Krediidiasutused peaksid kooskõlas ettepandud määruse üldise eesmärgiga esitama järelevalve teostaja poolt kauplemistegevuste hindamisel kasutatavate parameetrite arvutamiseks vajalikud mis tahes andmed (27).

3.3.

EKP peab oluliseks pankade turutegemise piisavat säilitamist varade ja turulikviidsuse hoidmise või suurendamise, hinnavolatiilsuse kontrollimise ja väärtpaberiturgude vastupanuvõime suurendamise eesmärgil. See on oluline finantsstabiilsuseks, rahapoliitika rakendamiseks ja sujuvaks ülekandmiseks ning majanduse finantseerimiseks. Seetõttu peaks õiguslik regulatsioon vältima võimalikke negatiivseid tagajärgi turutegemisele, kui need ei ole põhjendatud oluliste riskidega.

Turutegemise põhjalikul uurimisel kooskõlas ettepandud määruse artikli 9 lõikega 1 peaksid järelevalve teostajad pöörama hoolsat tähelepanu asjaomase tegevuse võimalikule mõjule finantsstabiilsusele. Eelkõige peaks tuumikkrediidiasutusse jääv turutegemine olema kooskõlas ettepandud määruse eesmärkidega. Eelkõige ei tohiks asjaomase tegevuse tagajärjel tekkida pankrotti minemiseks liiga suur ja liiga seotud pank. Samuti ei tohiks asjaomane tegevus hõlmata turutegemise ettekäändel oma arvel kauplemist, mis võib lõppkokkuvõttes ohustada finantsstabiilsust. Seetõttu oleks otstarbekas täpsustada, et pädev asutus võib anda tuumikkrediidiasutusele loa tegeleda sellise turutegemisega, mis ei ohusta krediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna (28). Eeltoodut arvesse võttes teeb EKP ka mõned muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on tagada pädeva asutuse otsuste tõhus kohaldamine kauplemistegevuste osas, mis tuleks teostada kauplemisüksuses (29).

EKP teeb ettepaneku täpsustada turutegemise määratlust (30), lisades ettepandud määruse turutegemise määratlusele sõnad „või klientide potentsiaalse tegevuse mõistlikus ootuses” kooskõlas oma arvel kauplemise määratluses sisalduvate elementidega. Lisaks soovitab EKP ühtlustada turutegemise määratlust kogu liidu õiguses kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 236/2012 (31) lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (32) finantsinstrumentide turgude kohta. Ettepandud määruse puuduseks on mõiste „oluline tururisk” määratluse puudumine. EKP teeb ettepaneku ühtlustada mõiste „turutegemine” määrusega (EL) nr 236/2012.

3.4.

Krediidiasutused kehtestavad oma tegevuse tulemusel riskijuhtimiseeskirjad, mis põhinevad ohtudel krediidiasutusele või selle klientidele. Adekvaatne riskijuhtimine aitab tagada krediidiasutuse maksevõimet ning finantssüsteemi stabiilsust. Selles osas piirab ettepandud määrus tuumikkrediidiasutuse riskijuhtimiskohustust keskse vastaspoolega kliirimiseks aktsepteeritavate tuletisinstrumentidega. Seetõttu soovitame komisjonil ettepandud määruse artikli 11 lõike 3 kohaselt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamisel arvesse võtta pankade riskijuhtimispoliitika spetsiifilisust ja kohasust.

3.5.

Lisaks tuleks märkida, et eraldamine iseenesest pankrotti minemiseks liiga suurte asutuste probleeme ei lahenda. Ka suure, eraldatud kauplemisüksuse pankrotil võib olla süsteemne mõju ja tõsised tagajärjed kapitaliturgudele. Seetõttu võivad keskpangad otsustada, et eraldatud kauplemisüksuse suurus ei ole majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks piisav. Sellise otsustuse korral võidaksegi loobuda kõikidest kauplemistegevustest, mis omakorda võib viia selleni, et asjaomased kauplemistegevused koonduvad suurematesse pankadesse ning suurendavad neid veelgi. See ei ole aga kooskõlas eesmärgiga lahendada pankrotti minemiseks liiga suurte asutuste probleem. Teine võimalus on asjaomaste kauplemistegevuste jätkumine varipangandussektoris. Sellised suundumused vajaksid soovimatute tagajärgede vältimiseks hoolikat järelevalvet. Olulise mõju avaldumisel võib olla vajalik rakendada spetsiifilisi meetmeid.

4.   Sätestatud erand

Ettepandud määruse artikli 21 kohaselt võib komisjon liikmesriigi taotlusel teha eraldamise nõuetest erandi selliste krediidiasutuste osas, kelle suhtes kohaldatakse riigi õigusakte, mille toime on ettepandud määruse sätete toimega samaväärne.

Ettepandud määruse preambula märgib õigesti, et ebaühtsed riiklikud õigusaktid piiraksid ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikkust, kuna Euroopa Keskpank peaks enda järelevalve all olevate krediidiasutuste suhtes kohaldama erinevaid ja ebaühtseid õigusakte, mis suurendaks järelevalve kulusid ja muudaks selle keerulisemaks (33). Seda muret jagab ka EKP ning asjaomased kaalutlused räägivad üldisest korrast erandi kehtestamise kahjuks (34). Erand ei ole kooskõlas võrdsete tingimuste loomise eesmärgiga ning võib luua pretsedendi uute erandite kehtestamiseks liidu muud liiki õigusaktides. See pärsiks aga ühisturu toimimist ning takistaks ettepandud määruse eesmärkide saavutamist (35). Lisaks ei pruugi erandi lai kohaldamisala olla kooskõlas määruse õigusliku vormiga ning ettepandud määruse õigusliku alusega lepingu artikli 114 kohaselt.

5.   Pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vaheline koostöö

Ettepandud määruse struktuurimeetmete eesmärgiks on valmistada ette kahte omavahel tihedasti läbipõimunud protsessi - finantsasutuste kriisilahendust ja maksevõime taastamist.Sellele vastavalt sätestab ettepandud määrus pädevate asutuste ja asjaomaste kriisilahendusasutuste vahelise koostöö pädeva asutuse poolt läbiviidava struktuurimeetmete hindamise ja rakendamise erinevates etappides (36). Pädev asutus, kellele on antud õigus nõuda eraldamist, peab teavitama asjaomast kriisilahendusasutust enne kauplemistegevuse eraldamise otsuse vastuvõtmist. Eraldamise vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta ka kõiki kriisilahenduse võimalikkuse hindamisi, mille teostamine on kriisilahendusasutustel pooleli või mille nad on juba varem teostanud. Lisaks peavad eraldamismeetmed oleme kooskõlas järelevalvemenetluste ja hindamise protsessis kehtestatud meetmetega ning kriisilahenduse võimalikkuse hindamisel kehtestatud meetmetega.

Kriisilahenduse võimalikkust takistavate asjaolude kõrvaldamine on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava elluviimise eeltingimus. EKP on ka varem märkinud, et kuigi järelevalve teostajaga konsulteerimine on kriisilahenduse võimalikkuse hindamisel iseenesest piisav, tuleks ühiselt otsustada ja järelevalve teostajaga koostöös rakendada ka meetmeid, mis aitaksid kõrvaldada kriisilahenduse võimalikkust takistavad asjaolud (37). Kohaste meetmete võtmine krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse võimalikkuse suurendamiseks - näiteks äripraktika, struktuuri või organisatsiooni muutmine - peab kohaselt arvesse võtma selliste meetmete mõju üksuse äritegevuse jätkusuutlikkusele ja stabiilsusele. Seda peaks pädev asutus asjakohaselt arvesse võtma. Pankade kriisilahenduse võimalikkuse parandamine ning samal ajal majanduse jaoks tervikuna oluliste finantsteenuste säilitamine on ka järelevalveprotsessi peamine eesmärk, mille huve peaksid teenima ka ettepandud määruses sätestatud meetmed. Seetõttu peavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused mõlemas protsessis tegema tihedat koostööd.

Ettepandud määruse üks eesmärk on hõlbustada konsolideerimisgrupi nõuetekohast kriisilahendust ja maksevõime taastamist (38). Ettepandud määruse eesmärgid struktuurimeetmete kehtestamisel ei ole aga identsed kriisilahenduse võimalikkuse hindamise eesmärkidega. Ettepandud määruse struktuurimeetmed erinevad seega hiljuti vastuvõetud liidu kriisilahendusraamistiku kohaselt kriisilahenduse võimalikkust takistavate asjaolude kõrvaldamisele suunatud meetmetest (39). Seetõttu mõistab EKP, et ka juhul kui kriisilahenduse võimalikkuse hindamisel kriisilahenduskava koostamisel ei tuvastata ühtki sisulist takistust, võib pädev asutus sellele vaatamata pidada vajalikuks struktuurimeetmete rakendamist ettepandud määruse alusel, et hõlbustada komplekssete asutuste maksevõime taastamist ja kriisilahendust (40). Selles osas tuleks täpsustada, et kuigi pädev asutus peaks arvesse võtma kõiki kriisilahenduse võimalikkuse hindamisi, mille teostamine on kriisilahendusasutustel pooleli või mille nad on juba varem teostanud, ei tohiks selliste hindamiste tulemused mingil määral mõjutada pädeva asutuse volituste teostamist ettepandud määruse alusel, eelkõige juhul kui pädev asutus on seisukohal, et eraldamise kohaldamise kriteeriumid on täidetud (41).

6.   Karistuste kohaldamise õigus

Kuigi ettepandud määrus on vahetult kohaldatav liiduüleselt, võib osade sätete puhul olla tarvis eraldi rakendamist riigisiseselt (42). Kuna EKP on pädev asutus talle muu hulgas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 kohaselt antud ülesannete täitmisel ning kuna ettepandud määruses sätestatud ülesanded vastavad EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti i kohaselt antud ülesannetele, peaks EKP-l olema õigus kohaldada kohaseid karistusi kooskõlas määrusse (EL) nr 1024/2013 artiklis 18 sätestatud raamistikuga. Seda tuleks ettepandud määruse preambulis ning kahtluse vältimiseks ka artiklis 28 (43) täpsustada. EKP-le antud õigused ei hõlma eraisikute sanktsioneerimist ega mitterahaliste karistuste kohaldamist. Samuti on vaja ettepandud määruses sätestatud mitterahalised karistused viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (44). Lisaks on ettepandud määrusega ette nähtud uus meede - tegevusloa peatamine (45). Õiguslike probleemide vältimiseks teeb EKP ettepaneku nimetatud karistus ettepandud määrusest välja jätta.

Lõpetuseks, mis puudutab mõiste „teenitud kasum või välditud kahjum” kasutamist ettepandud määruses, siis on praktikas väga keeruline tõestada milliste summadega on täpselt tegemist. Ettepandud määruse artikli 28 lõike 4 punktis b ette nähtud karistus võtab arvesse teenitud kasumit või välditud kahjumit ja osutab loovutamisele kui võimalikule karistusele. Artikli 29 lõike 1 punktis d on teenitud kasumi või välditud kahjumi „suurus” üks asjaoludest, mida pädev asutus peab arvesse võtma karistuse liigi ja ulatuse määramisel. EKP teeb ettepaneku asendada nimetatud mõiste mõlemal juhul pädeva asutuse hinnanguga rikkumise teel teenitud kasumi ja välditud kahjumi kohta (46).

Frankfurt Maini ääres, 19. november 2014

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2014) 43 final.

(2)  Ettepandud määrus ei vaja riigisiseselt eraldi rakendamist, v.a mõned sätted. Vt käesoleva arvamuse punkt 6 karistuste määramise raamistiku kohta.

(3)  Vt COM(2014) 43 final, lk 5.

(4)  Nõukogu määrus (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(5)  Vt ettepandud määruse põhjendus 8.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338), artikkel 131.

(7)  Ettepandud määruse artikli 3 kohaselt kehtestatakse järgmised künnised: a) koguvarade maht vähemalt 30 miljardit eurot ja b) kauplemistegevuse maht vähemalt 70 miljardit eurot või 10 % koguvaradest.

(8)  Vt ettepandud määruse põhjendus 13.

(9)  Vt muudatused 7 ja 18 käesoleva arvamuse lisas.

(10)  Vt muudatus 19 käesoleva arvamuse lisas.

(11)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 23.

(12)  Vt ettepandud määruse artikli 5 lõige 4.

(13)  Vt komisjoni mõjuhinnang (osa 3/3) lisa A6, lk 58. Avaliku konsulteerimise raames kvantitatiivseid tõendeid esitanud vähestest pankadest ei saanud ükski olulist tulu oma arvel kauplemisest.

(14)  Vt ettepandud määruse artikkel 6.

(15)  Vt käesoleva arvamuse punkt 3.3.

(16)  Vt komisjoni mõjuhinnangu punkt 5.3.1.1.

(17)  Vt ettepandud määruse artikli 5 lõige 4.

(18)  Vt muudatus 5 käesoleva arvamuse lisas.

(19)  Vt muudatus 23 käesoleva arvamuse lisas.

(20)  Vt ettepandud määruse artikkel 9.

(21)  Vt ettepandud määruse artikli 10 lõige 1.

(22)  Soovitatud ettepandud määruse põhjenduses 23.

(23)  Vt ettepandud määruse artikli 10 lõige 3 ja põhjendus 23.

(24)  Vt muudatused 2, 10 ja 15 käesoleva arvamuse lisas.

(25)  Vt ettepandud määruse artikli 10 lõike 3 kolmas taane.

(26)  Vt muudatus 8 käesoleva arvamuse lisas.

(27)  Vt muudatus 9 käesoleva arvamuse lisas.

(28)  Vt muudatus 12 käesoleva arvamuse lisas.

(29)  Vt muudatused 14 ja 15 käesoleva arvamuse lisas.

(30)  Vt muudatus 6 käesoleva arvamuse lisas.

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 236/2012, 14. märts 2012, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiivi 2002/92/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(33)  Soovitatud ettepandud määruse põhjenduses 8.

(34)  Vt muudatused 1 ja 17 käesoleva arvamuse lisas.

(35)  Vt näiteks ettepandud määruse põhjendus 7 ja artikkel 1.

(36)  Vt ettepandud määruse artikkel 19.

(37)  Arvamus CON/2013/76, punkt 2.5. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu

(38)  Vt ettepandud määruse artikli 1 punkt g.

(39)  Vt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190), artiklid 17 ja 18 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, (millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1) artikkel 10.

(40)  Vt komisjoni mõjuhinnangu punkt 5.3.1.1.

(41)  Vt muudatus 16 käesoleva arvamuse lisas.

(42)  Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt võib määruse teatud sätete rakendamiseks olla vaja rakendusmeetmete vastuvõtmist kas riigi või liidu õiguses. Vt selles osas kohtuasi C-367/09 SGS Belgium jt [2010] ECR I-10761.

(43)  Vt muudatused 4 ja 21 käesoleva arvamuse lisas.

(44)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(45)  Vt ettepandud määruse artikkel 28.

(46)  Vt muudatus 22 käesoleva arvamuse lisas.


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Põhjendus 10

„(10)

Kooskõlas eesmärgiga edendada siseturu toimimist peaks olema võimalik teha krediidiasutusele erand teatava kauplemistegevuse eraldamist käsitlevatest sätetest, kui liikmesriik on enne 29. jaanuari 2014 vastu võtnud riiklikud esmased õigusaktid (sealhulgas seejärel vastu võetud teisesed õigusaktid), millega keelatakse krediidiasutustel, kes kaasavad üksikisikutelt ning väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt (VKEd) hoiuseid, tegeleda investeeringutega osapoolena või hoida kaubeldavaid varasid. Seepärast peaks liikmesriikidel olema õigus taotleda komisjonilt erandi tegemist teatava kauplemistegevuse eraldamist käsitlevatest sätetest krediidiasutuse puhul, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuste sätetega kooskõlas olevaid riiklikke õigusakte. Sellest tulenevalt ei peaks liikmesriigid, kes juba kohaldavad esmaseid õigusakte, mille mõju on samaväärne ja kooskõlas käesoleva määrusega, kehtivaid tõhusaid sätteid vastavusse viima. Tagamaks, et kõnealuste riiklike õigusaktide ja hilisemate rakendusmeetmete mõju ei seaks ohtu siseturu eesmärki ega toimimist, peab kõnealuste riiklike õigusaktide ning nendega seotud järelevalve- ja jõustamiskorra eesmärk tagama, et üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasavad krediidiasutused täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Sellise krediidiasutuse üle järelevalvet teostav pädev asutus, kelle suhtes kohaldatakse asjaomaseid riiklikke õigusakte, peaks vastutama eranditaotlusele lisatava arvamuse esitamise eest.”

(10)

Kooskõlas eesmärgiga edendada siseturu toimimist peaks olema võimalik teha krediidiasutusele erand teatava kauplemistegevuse eraldamist käsitlevatest sätetest, kui liikmesriik on enne 29. jaanuari 2014 vastu võtnud riiklikud esmased õigusaktid (sealhulgas seejärel vastu võetud teisesed õigusaktid), millega keelatakse krediidiasutustel, kes kaasavad üksikisikutelt ning väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt (VKEd) hoiuseid, tegeleda investeeringutega osapoolena või hoida kaubeldavaid varasid. Seepärast peaks liikmesriikidel olema õigus taotleda komisjonilt erandi tegemist teatava kauplemistegevuse eraldamist käsitlevatest sätetest krediidiasutuse puhul, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuste sätetega kooskõlas olevaid riiklikke õigusakte. Sellest tulenevalt ei peaks liikmesriigid, kes juba kohaldavad esmaseid õigusakte, mille mõju on samaväärne ja kooskõlas käesoleva määrusega, kehtivaid tõhusaid sätteid vastavusse viima. Tagamaks, et kõnealuste riiklike õigusaktide ja hilisemate rakendusmeetmete mõju ei seaks ohtu siseturu eesmärki ega toimimist, peab kõnealuste riiklike õigusaktide ning nendega seotud järelevalve- ja jõustamiskorra eesmärk tagama, et üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasavad krediidiasutused täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Sellise krediidiasutuse üle järelevalvet teostav pädev asutus, kelle suhtes kohaldatakse asjaomaseid riiklikke õigusakte, peaks vastutama eranditaotlusele lisatava arvamuse esitamise eest.

Selgitus

Selline erand ei ole kooskõlas võrdsete tingimuste loomise eesmärgiga. Pealegi võib selline säte luua pretsedendi uute erandite kehtestamiseks muudes õigusloome valdkondades ning seeläbi pärssida ühisturu toimimist tervikuna.

Muudatus 2

Põhjendus 23

„(23)

Kui pädev asutus jõuab kauplemistegevuse hindamisel järeldusele, et see ületab teatavaid suhtelise suuruse, finantsvõimenduse, keerukuse, kasumlikkuse, asjaomase tururiski ja omavahelise seotuse parameetreid, peaks ta nõudma selle tegevuse eraldamist tuumikkrediidiasutusest, välja arvatud juhul, kui tuumikkrediidiasutus suudab pädevale asutusele teda rahuldavalt tõendada, ei kõnealune kauplemistegevus ei ohusta tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi tervikuna, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud eesmärke.”

„(23)

Kui pädev asutus jõuab kauplemistegevuse hindamisel järeldusele, et see ületab teatavaid suhtelise suuruse, finantsvõimenduse, keerukuse, kasumlikkuse, asjaomase tururiski ja omavahelise seotuse parameetreid ning ohustab määruse eesmärke arvesse võttes tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna, peaks ta nõudma selle tegevuse eraldamist tuumikkrediidiasutusest, välja arvatud juhul, kui tuumikkrediidiasutus suudab pädevale asutusele teda rahuldavalt tõendada, ei kõnealune kauplemistegevus ei ohusta tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi tervikuna, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud eesmärke.”

Selgitus

Muudatusettepaneku sõnastuse eesmärk on viia põhjendus 23 kooskõlla artikliga 10, mis annab pädevale asutusele kauplemistegevuste läbivaatamisel ja eraldamise menetluse algatamisel kaalutlusõiguse.

Muudatus 3

Põhjendus 29

„Eraldamisest sõltumata peaks tuumikkrediidiasutus jätkuvalt suutma juhtida oma riske. Seepärast peaks teatav kauplemistegevus olema lubatud sel määral, mil see on vajalik tuumikkrediidiasutuse kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärseks juhtimiseks ning ei ohusta tema finantsstabiilsust. Samuti peaks tuumikkrediidiasutusel olema võimalik osutada oma klientidele teatavaid vajalikke riskijuhtimisteenuseid. Samas ei tohiks see tekitada tuumikkrediidiasutusele ülemääraseid riske ega ohustada tema finantsstabiilsust. Oma riski usaldusväärseks juhtimiseks ja klientidele riskijuhtimisteenuste osutamiseks aktsepteeritav riskimaandamine võib, kuid ei pea kvalifitseeruma riskimaandamisinstrumentide arvestusena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt.”

„Eraldamisest sõltumata peaks tuumikkrediidiasutus jätkuvalt suutma juhtida oma riske. Seepärast peaks teatav kauplemistegevus olema lubatud sel määral, mil see on vajalik tuumikkrediidiasutuse kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärseks juhtimiseks ning ei ohusta tema finantsstabiilsust. Samuti peaks tuumikkrediidiasutusel olema võimalik osutada oma klientidele teatavaid vajalikke riskijuhtimisteenuseid. Samas ei tohiks see tekitada tuumikkrediidiasutusele ülemääraseid riske ega ohustada tema finantsstabiilsust. Oma riski usaldusväärseks juhtimiseks ja klientidele riskijuhtimisteenuste osutamiseks aktsepteeritav riskimaandamine võib, kuid ei pea kvalifitseeruma riskimaandamisinstrumentide arvestusena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt.

Sõltumata eraldamisotsusest on pädeval asutusel juhul, kui riskid ja kauplemistegevused ületavad teatud taseme, direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt õigus kehtestada omavahendite nõue, et asutus ei võtaks ebavajalikke riske, mis võivad ohustada asutuse finantsstabiilsust või liidu finantsstabiilsust osaliselt või tervikuna.

Selgitus

Kauplemistegevusest tuleneva finantsstabiilsuse riski piiramiseks peaks pädeval asutusel olema õigus kehtestada kapitali lisamaks, kui risk ja tegevused ületavad teatud taseme. Selline lisamaks võtaks pankadelt liigse kauplemistegevuse motivatsiooni.

Muudatus 4

Põhjendus 37a (uus)

Tekst puudub

(37a)

Oma ainupädevuse teostamiseks, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks, on EKP-l määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 18 sätestatud karistuste kohaldamise õigus.

Selgitus

Tuleb täpsustada, et pärast ettepandud määruse artikli 28 rakendamist liikmesriikides on EKP-l oma ülesannete täitmiseks eelkõige määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 18 sätestatud karistuste kohaldamise õigus. Vt ka käesoleva arvamuse punkti 6.

Muudatus 5

Artikkel 5

Mõisted

„4.   „oma arvel kauplemine” – oma kapitali või laenuks võetud rahalisi vahendeid kasutades positsiooni võtmine mis tahes liiki tehingus, et osta, müüa või muul viisil omandada või võõrandada mis tahes finantsinstrumenti või kaupa ainsa eesmärgiga teenida oma arvel kasumit, ilma et see oleks seotud kliendi tegeliku või eeldatava tegevusega, või eesmärgiga maandada kliendi tegelikust või eeldatavast tegevusest üksusele tulenevat riski, kasutades sellise positsiooni võtmiseks ja kasumi teenimiseks konkreetselt ettenähtud osakondasid, üksusi, talitusi või üksikkauplejaid, sealhulgas internetipõhiseid oma arvel kauplemise platvorme;”

„4.   „oma arvel kauplemine” – tegelikule või oodatavale turuväärtuse hinnangu kõikumisele reageerides ja selle ärakasutamiseks oma kapitali või laenuks võetud rahalisi vahendeid kasutades positsiooni võtmine mis tahes liiki tehingus, et osta, müüa või muul viisil omandada või võõrandada mis tahes finantsinstrumenti või kaupa ainsa eesmärgiga teenida oma arvel kasumit, ilma et see oleks seotud kliendi tegeliku või eeldatava tegevusega, või eesmärgiga maandada kliendi tegelikust või eeldatavast tegevusest üksusele tulenevat riski, kasutades sellise positsiooni võtmiseks ja kasumi teenimiseks konkreetselt ettenähtud osakondasid, üksusi, talitusi või üksikkauplejaid, sealhulgas internetipõhiseid oma arvel kauplemise platvorme. Määratlus hõlmab mis tahes tehinguid, mis on tehtud kasumi teenimise eesmärgil, sõltumata sellest, kas kasum realiseeritakse lühiajalises või pikaajalises perspektiivis või kas kasum tegelikult üldse realiseeritakse;

Selgitus

Erinevalt muudest kauplemistegevustest (näiteks turutegemisest) on oma arvel kauplemise eesmärgiks teenida kasumit tegeliku või oodatava turuväärtuse hinnangu kõikumise arvelt, millele oma arvel kauplejad reageerivad ja millega nad spekuleerivad. Muudatusettepanek jätab määratlusest välja pikaajalised mittespekulatiivsed aktsiakapital investeeringud (sh osalused muudes finantsasutustes, näiteks pankades ja kindlustusseltsides).

Muudatus 6

Artikkel 5

Mõisted

„12.   „turutegemine” – finantseerimisasutuse kohustus pakkuda korrapäraselt ja pidevalt turulikviidsust, esitades teatava finantsinstrumendi suhtes ostu- ja müügipakkumusi, või tavapärase äritegevuse osana täites klientide antud korraldusi või kaubeldes klientide antud ostu- ja müügikorralduste kohaselt, kuid mõlemal juhul olemata avatud olulisele tururiskile;”

„12.   „turutegemine” – finantseerimisasutuse kohustus pakkuda korrapäraselt ja pidevalt turulikviidsust, esitades teatava finantsinstrumendi suhtes ostu- ja müügipakkumusi, või tavapärase äritegevuse osana täites klientide antud korraldusi või kaubeldes klientide antud ostu- ja müügikorralduste kohaselt või klientide potentsiaalse tegevuse mõistlikus ootuses, ja maandades nimetatud ülesannete täitmisel tekkinud positsioone , kuid mõlemal juhul olemata avatud olulisele tururiskile;”

EKP arusaama kohaselt on turutegemine, erinevalt oma arvel kauplemisest, kliendipõhine tegevus ning seetõttu seotud panga tavalise tegevusega. Turutegemist viiakse vahel läbi ka kliendi äritegevuse ootuses. Seetõttu teeb EKP ettepaneku lisada turutegemise määratlusele sõnad „klientide potentsiaalse tegevuse mõistlikus ootuses”. See aitab luua ka teatud sümmeetria ettepandud oma arvel kauplemise määratlusega.

Lisaks kasutavad turutegijad erinevalt maakleritest nõudluse ja pakkumise vaheliste tasakaalustamatuste puhverdamiseks omaenda varusid, seades seeläbi ohtu omaenda kapitali. Seetõttu peaks turutegijal olema võimalus maandada turutegija ülesannete täitmisest tulenevaid riske. Arvestades asjaolu, et „oluline” tururisk ei ole määratletud ning selleks, et viia määratlused võimalikult suures ulatuses kooskõlla seonduvate liidu õigusaktidega, teeb EKP ettepaneku lisada mõiste „nimetatud ülesannete täitmisel tekkinud positsioonide maandamine” kooskõlas määrusega (EL) nr 236/2012.

Muudatus 7

Artikkel 5

Mõisted

Tekst puudub

23.   „koondumine” – nõukogu määruses (EÜ) nr 139/2004 määratletud koondumine.

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 1.2.

Muudatus 8

Artikli 9 lõige 2

Tegevuste läbivaatamise kohustus

„2.   Lõikes 1 osutatud hindamisel kasutab pädev asutus järgmisi parameetreid:

(a)

kaubeldavate varade suhteline maht, mõõdetuna kaubeldavad varad jagatud koguvaradega;

(b)

kaubeldavate varade finantsvõimendus, mõõdetuna kaubeldavad varad jagatud esimese taseme põhiomavahenditena;

(c)

vastaspoole krediidiriski suhteline olulisus, mõõdetuna tuletisinstrumentide õiglane väärtus jagatud kaubeldavate koguvaradega;

(d)

kaubeldavate tuletisinstrumentide suhteline keerulisus, mõõdetuna teise ja kolmanda tasandi kaubeldavate tuletisinstrumentide varad jagatud kaubeldavate tuletisinstrumentidega ja kaubeldavate varadega;

(e)

kauplemistulu suhteline kasumlikkus, mõõdetuna kauplemistulu jagatud kogupuhastuluga;

(f)

tururiski suhteline olulisus, mõõdetuna kaubeldavate varade ja kohustuste vahe absoluutväärtuses jagatud kaubeldavate varade ja kohustuste aritmeetilise keskmisega;

(g)

omavaheline seotus, mida mõõdetakse direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikes 18 osutatud metoodika kohaselt;

(h)

krediidi- ja likviidsusrisk, mis tuleneb tuumikkrediidiasutuse võetud kohustustest ja antud garantiidest.”

„2.   Lõikes 1 osutatud hindamisel kasutab pädev asutus järgmisi parameetreid:

(a)

kaubeldavate varade suhteline maht, mõõdetuna kaubeldavad varad jagatud koguvaradega;

(b)

kaubeldavate varade finantsvõimendus, mõõdetuna kaubeldavad varad jagatud esimese taseme põhiomavahenditena;

(c)

vastaspoole krediidiriski suhteline olulisus, mõõdetuna tuletisinstrumentide õiglane väärtus jagatud kaubeldavate koguvaradega;

(d)

kaubeldavate tuletisinstrumentide suhteline keerulisus, mõõdetuna teise ja kolmanda tasandi kaubeldavate tuletisinstrumentide varad jagatud kaubeldavate tuletisinstrumentidega ja kaubeldavate varadega;

(e)

kauplemistulu suhteline kasumlikkus, mõõdetuna kauplemistulu jagatud kogupuhastuluga;

(f)

tururiski suhteline olulisus, mõõdetuna kaubeldavate varade ja kohustuste vahe absoluutväärtuses jagatud kaubeldavate varade ja kohustuste aritmeetilise keskmisega;

(g)

omavaheline seotus, mida mõõdetakse direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõikes 18 osutatud metoodika kohaselt;

(h)

krediidi- ja likviidsusrisk, mis tuleneb tuumikkrediidiasutuse võetud kohustustest ja antud garantiidest.;

(i)

kauplemistegevuste kaardistus, sealhulgas prognoositava kliendinõudluse rahuldamiseks varude täiendamise vajaduse hindamise meetodid;

(j)

vastavusraamistik käesoleva määruse rakendamiseks;

(k)

kompensatsiooniskeemid kauplejatele;

(l)

täiendav kvantitatiivne teave, näiteks varude käive, riskiväärtuse kõikumised, „esimese päeva kasum ja kahjum”, kauplemisosakondade piirangud ja kauplemistegevuste geograafiline jaotus.

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 3.2.

Muudatus 9

Artikli 9 lõige 2a (uus)

Tegevuste läbivaatamise kohustus

Tekst puudub

2a.   Pädev asutus võib nõuda mis tahes kvantitatiivse või kvalitatiivse teabe esitamist, mida pädev asutus peab vajalikuks kauplemistegevuste hindamiseks kookõlas lõikega 1.

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 3.2.

Muudatus 10

Artikli 10 lõige 1

Pädeva asutuse õigus nõuda, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega

„1.   Kui pädev asutus jõuab artikli 9 lõikes 1 osutatud hindamise tulemusel järeldusele, et artikli 9 lõike 2 punktides a–h loetletud ja lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides täpsustatud parameetritega seotud piirmäärad ja tingimused on täidetud ning seega on tekkinud oht tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsusele või liidu finantssüsteemile tervikuna, võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke, algatab ta hiljemalt kaks kuud pärast kõnealuse hindamise lõpuleviimist menetluse, et võtta vastu lõike 3 teises lõigus osutatud otsus.”

„1.   Kui pädev asutus jõuab artikli 9 lõikes 1 osutatud hindamise tulemusel järeldusele, et artikli 9 lõike 2 punktides a–h loetletud ja lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusaktides täpsustatud parameetritega seotud piirmäärad ja tingimused on täidetud ning seega on tekkinud oht tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsusele või liidu finantssüsteemile osaliselt või tervikuna, võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke, algatab ta hiljemalt kaks kuud pärast kõnealuse hindamise lõpuleviimist menetluse, et võtta vastu lõike 3 teises lõigus osutatud otsus.”

Selgitus

Selle tehnilise muudatusettepaneku eesmärk on sõna „seega” kasutamisest tuleneva mis tahes kahtluse kõrvaldamine, võttes arvesse asjaolu, et pädevad asutused peavad ohtu finantsstabiilsusele hindama igal juhul (ka juhul kui parameetrite künnised on täidetud). Lisaks peaks pädeva asutuse otsus arvesse võtma ka täiendavaid näitajaid (vt ka käesoleva arvamuse punkti 3.2).

Muudatus 11

Artikli 10 lõige 2

Pädeva asutuse õigus nõuda, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega

„2.   Kui lõikes 1 osutatud piirmäärad ja tingimused ei ole täidetud, võib pädev asutus siiski algatada menetluse, et võtta vastu lõike 3 kolmandas lõigus osutatud otsus, kui ta jõuab artikli 9 lõikes 1 osutatud hindamise tulemusel järeldusele, et tuumikkrediidiasutuse mis tahes kauplemistegevus, välja arvatud kauplemine muude tuletisinstrumentidega kui artiklitega 11 ja 12 lubatud tuletisinstrumendid, ohustab tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi tervikuna, võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke.”

„2.   Kui lõikes 1 osutatud piirmäärad ja tingimused ei ole täidetud, võib pädev asutus siiski algatada menetluse, et võtta vastu lõike 3 kolmandas lõigus osutatud otsus, kui ta jõuab artikli 9 lõikes 1 osutatud hindamise tulemusel järeldusele, et tuumikkrediidiasutuse mis tahes kauplemistegevus, välja arvatud kauplemine muude tuletisinstrumentidega kui artiklitega 11 ja 12 lubatud tuletisinstrumendid, ohustab tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna, võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke.”

Selgitus

Muudatusettepaneku kohaselt põhineks pädeva asutuse otsustus võimalikul ohul liidu finantssüsteemile osaliselt või tervikuna.

Muudatus 12

Artikli 10 lõige 3

Pädeva asutuse õigus nõuda, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega

„3.   Pädev asutus teatab lõigetes 1 ja 2 osutatud järeldustest tuumikkrediidiasutusele ja annab talle võimaluse esitada kahe kuu jooksul alates teate esitamise kuupäevast kirjalikud märkused.

Kui tuumikkrediidiasutus ei tõenda esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et järeldusteni viinud põhjused ei ole põhjendatud, võtab pädev asutus vastu tuumikkrediidiasutusele suunatud otsuse, millega nõutakse, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks kõnealustes järeldustes osutatud kauplemistegevusega. Pädev asutus märgib otsuse põhjused ja avalikustab selle.

Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaldamisel lubada tuumikkrediidiasutusel tegeleda kõnealuse kauplemistegevusega, märgib ta ka kõnealuse otsuse põhjused ja avalikustab selle.

Kui pädev asutus otsustab lõike 2 kohaldamisel lubada tuumikkrediidiasutusel tegeleda kõnealuse kauplemistegevusega, võtab ta vastu sellekohase tuumikkrediidiasutusele suunatud otsuse.

Enne käesolevas lõikes osutatud mis tahes otsuse vastuvõtmist arutab pädev asutus EBAga kavandatud otsuse aluseks olevaid põhjusi ning sellise otsuse võimalikku mõju liidu finantsstabiilsusele ja siseturu toimimisele. Pädev asutus teavitab EBA ka oma lõplikust otsusest.

Pädev asutus võtab lõpliku otsuse vastu kahe kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud kirjalike märkuste saamisest.”

„3.   Pädev asutus teatab lõigetes 1 ja 2 osutatud järeldustest tuumikkrediidiasutusele ja annab talle võimaluse esitada kahe kuu jooksul alates teate esitamise kuupäevast kirjalikud märkused.

Kui tuumikkrediidiasutus ei tõenda esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul pädevale asutusele teda rahuldaval viisil, et asjaomased kauplemistegevused ei ohusta tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna järeldusteni viinud põhjused ei ole põhjendatud, võtab pädev asutus vastu tuumikkrediidiasutusele suunatud otsuse, millega nõutakse, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks kõnealustes järeldustes osutatud kauplemistegevusega. Pädev asutus märgib otsuse põhjused ja avalikustab selle.

Kui pädev asutus otsustab lõike 1 kohaldamisel lubada tuumikkrediidiasutusel tegeleda kõnealuse kauplemistegevusega, märgib ta ka kõnealuse otsuse põhjused ja avalikustab selle.

Kui pädev asutus otsustab lõike 2 kohaldamisel lubada tuumikkrediidiasutusel tegeleda kõnealuse kauplemistegevusega, võtab ta vastu sellekohase tuumikkrediidiasutusele suunatud otsuse.

Eelkõige võib pädev asutus anda tuumikkrediidiasutusele loa tegeleda turutegemisega, mis ei ohusta tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna.

Enne käesolevas lõikes osutatud mis tahes otsuse vastuvõtmist arutab pädev asutus EBAga kavandatud otsuse aluseks olevaid põhjusi ning sellise otsuse võimalikku mõju liidu finantsstabiilsusele ja siseturu toimimisele. Pädev asutus teavitab EBA ka oma lõplikust otsusest.

Pädev asutus võtab lõpliku otsuse vastu kahe kuu jooksul alates esimeses lõigus osutatud kirjalike märkuste saamisest.”

Õiguskindluste ja järjepidevuse tagamiseks teeb EKP ettepaneku viia sätte sõnastus kooskõlla ettepandud määruse põhjenduse 23 sõnastusega.

Tuumikkrediidiasutuse poolt jätkatav turutegemine peaks olema kooskõlas ettepandud määruse eesmärkidega. Eelkõige ei tohiks asjaomase tegevuse tagajärjel tekkida pankrotti minemiseks liiga suur ja liiga seotud pank. Samuti ei tohiks asjaomane tegevus hõlmata turutegemise ettekäändel oma arvel kauplemist, mis võib lõppkokkuvõttes ohustada finantsstabiilsust. Seetõttu oleks otstarbekas täpsustada, et pädev asutus võib anda tuumikkrediidiasutusele loa tegeleda sellise turutegemisega, mis ei ohusta krediidiasutuse finantsstabiilsust või liidu finantssüsteemi osaliselt või tervikuna (vt käesoleva arvamuse punkti 3.3).

Muudatus 13

Artikli 10 lõige 5

Pädeva asutuse õigus nõuda, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega

„Komisjoni võtab artikli 35 kohaselt hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist] vastu delegeeritud õigusaktid, et:

[…]

(b)

määrata kindalaks, millist liiki väärtpaberistamisi ei käsitata ohuna tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsusele või liidu finantssüsteemile tervikuna seoses järgmiste aspektidega

[…]”

„Komisjoni võtab artikli 35 kohaselt hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist]vastu delegeeritud õigusaktid, et:

[…]

(b)

määrata kindlaks, millist liiki väärtpaberistamisi ei käsitata ohuna tuumikkrediidiasutuse finantsstabiilsusele või liidu finantssüsteemile osaliselt või tervikuna seoses järgmiste aspektidega:

[…]”

Selgitus

Muudatusettepaneku kohaselt põhineks komisjoni delegeeritud õigusakt ohu puudumisel liidu finantssüsteemile osaliselt või tervikuna.

Muudatus 14

Artikkel 11

Oma riski usaldusväärne juhtimine

„1.   Tuumikkrediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikes 3 osutatud otsust, võib tegeleda kauplemistegevusega vaid sel määral, mil ta teeb seda oma kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise eesmärgil.

Kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise osana võib tuumikkrediidiasutus kasutada oma üldise bilansiriski maandamiseks ainult keskse vastaspoolega kliirimiseks aktsepteeritavaid intressi-, valuuta- ja krediidituletisinstrumente. Tuumikkrediidiasutus tõendab pädevale järelevalveasutusele, et riskimaandamise eesmärk on vähendada tuumikkrediidiasutuse üksikute positsioonide või koondpositsioonide spetsiifilisi kindlakstehtavaid riske ning et kõnealune tegevus neid ka tegelikult vähendab või märkimisväärselt maandab.

[…]”

„1.   Ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 3 osutatud pädeva asutuse otsust, võib tuumikkrediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikes 3 osutatud otsust, võib ka tegeleda kauplemistegevusega vaid sel määral, mil ta teeb seda oma kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise eesmärgil.

Kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise osana võib tuumikkrediidiasutus kasutada oma üldise bilansiriski maandamiseks ainult keskse vastaspoolega kliirimiseks aktsepteeritavaid intressi-, valuuta- ja krediidituletisinstrumente. Tuumikkrediidiasutus tõendab pädevale järelevalveasutusele, et riskimaandamise eesmärk on vähendada tuumikkrediidiasutuse üksikute positsioonide või koondpositsioonide spetsiifilisi kindlakstehtavaid riske ning et kõnealune tegevus neid ka tegelikult vähendab või märkimisväärselt maandab.

[…]”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärgiks on täpsustada, et eraldamise otsuses on välja toodud kõik tegevused, mida krediidiasutus võib tulevikus jätkata.

Muudatus 15

Artikkel 12

Riskijuhtimisteenuste osutamine klientidele

„1.   Tuumikkrediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikes 3 osutatud otsust, võib müüa oma finantssektorivälistele klientidele, artikli 5 punkti 19 teises ja kolmandas taandes osutatud finantsüksustele, kindlustusandjatele ning tööandjapensionit maksvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele intressi-, valuuta-, krediidi-, saastekvoodi- ja kaubatuletisinstrumente, mida aktsepteeritakse keskse vastaspoolega kliirimiseks, ja saastekvoote, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)

müügi ainus eesmärk on maandada intressi-, valuuta-, krediidi-, kauba- või saastekvoodiriski;

(b)

tuumikkrediidiasutuse omavahendite nõuded, mis on seotud tuletisinstrumentidest ja saastekvootidest tuleneva positsiooniriskiga, ei ületa koguriski kapitalinõuete osa, mis määratakse lõike 2 kohaselt kindlaks komisjoni delegeeritud õigusaktiga.

Kui punktis b sätestatud nõue ei ole täidetud, ei tohi tuumikkrediidiasutus tuletisinstrumente ja saastekvoote müüa ega oma bilansis kajastada.

[…]”

„1.   Ilma et see piiraks artikli 10 lõikes 3 osutatud pädeva asutuse otsust, võib tuumikkrediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse artikli 10 lõikes 3 osutatud otsust, võib ka müüa oma finantssektorivälistele klientidele, artikli 5 punkti 19 teises ja kolmandas taandes osutatud finantsüksustele, kindlustusandjatele ning tööandjapensionit maksvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele intressi-, valuuta-, krediidi-, saastekvoodi- ja kaubatuletisinstrumente, mida aktsepteeritakse keskse vastaspoolega kliirimiseks, ja saastekvoote, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)

müügi ainus eesmärk on maandada intressi-, valuuta-, krediidi-, kauba- või saastekvoodiriski;

(b)

tuumikkrediidiasutuse omavahendite nõuded, mis on seotud tuletisinstrumentidest ja saastekvootidest tuleneva positsiooniriskiga, ei ületa koguriski kapitalinõuete osa, mis määratakse lõike 2 kohaselt kindlaks komisjoni delegeeritud õigusaktiga.

Kui punktis b sätestatud nõue ei ole täidetud, ei tohi tuumikkrediidiasutus tuletisinstrumente ja saastekvoote müüa ega oma bilansis kajastada.

[…]”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärgiks on täpsustada, et eraldamise otsuses on välja toodud kõik tegevused, mida krediidiasutus võib tulevikus jätkata.

Muudatus 16

Artikkel 19

Pädevate asutuste ja asjaomaste kriisilahendusasutuste vaheline koostöö

„2.   Viies läbi hindamist vastavalt artiklile 9 ja nõudes vastavalt artiklile 10, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega, võtab pädev asutus arvesse mis tahes solveeritavuse hindamisi, mida on läbi viimas või mille on läbi viinud asjaomane solveerimisasutus [BRRD] direktiivi artiklite 13 ja 13a kohaselt.

3.   Pädev asutus teeb koostööd asjaomase solveerimisasutusega ja vahetab teavet, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

4.   Pädev asutus tagab, et käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 13 punkti b, [SRM] määruse artikli 8 lõike 9, [BRRD] direktiivi artiklite 13, 13a, 14 ja 15 ning direktiivi 2013/36/EL artikli 104 kohaselt kehtestatud meetmetega.”

„2.   Viies läbi hindamist vastavalt artiklile 9 ja nõudes vastavalt artiklile 10, et tuumikkrediidiasutus ei tegeleks teatava tegevusega, võtab pädev asutus arvesse mis tahes kriisilahenduse võimalikkuse hindamisi, mida on läbi viimas või mille on läbi viinud asjaomane kriisilahendusasutus [BRRD] direktiivi artiklite 13 ja 13a kohaselt.

Asjaomase kriisilahendusasutuse hinnangut, mille kohaselt ei ole kriisilahenduse võimalikkusele sisulisi takistusi, ei käsitleta iseenesest piisava näitajana, et artikli 10 lõikes 3 osutatud järeldused ei ole õigustatud.

3.   Pädev asutus teeb koostööd asjaomase kriisilahendusasutusega ja vahetab teavet, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks, sealhulgas käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate asutuste nimekirja osas.

4.   Pädev asutus tagab, et käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud meetmed on kooskõlas ühilduvad määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 13 punkti b, [SRM] määruse artikli 8 lõike 9, [BRRD] direktiivi artiklite 13, 13a, 14 ja 15 ning direktiivi 2013/36/EL artikli 104 kohaselt kehtestatud meetmetega.”

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 5. Pädevate asutuste ja asjaomaste kriisilahendusasutuste vaheline koostöö peaks tagama, et asjaomastele kriisilahendusasutustele esitatakse asutuste nimekiri, kelle suhtes võidakse ettepandud määruse kohaselt vastu võtta eraldamisotsus.

Muudatus 17

Artikkel 21

Erand III peatüki nõuetest

„1.   Liikmesriigi taotlusel võib komisjon teha käesoleva peatüki nõuetest erandi krediidiasutusele, kes kaasab üksikisikutelt ja VKEdelt hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse enne 29. jaanuari 2014 vastu võetud riiklikke esmaseid õigusakte, kui kõnealused õigusaktid vastavad järgmistele nõuetele:

(a)

nende eesmärk on hoida ära artiklis 1 osutatud süsteemset riski, stressiolukordi või maksejõuetust;

(b)

nendega hoitakse ära, et üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasavad krediidiasutused tegelevad sellise reguleeritud tegevusega nagu tegevus investeeringutega osapoolena või kaubeldavate varade hoidmine; riiklike õigusaktidega võidakse siiski ette näha piiratud erandid, millega lubatakse üksikisikutelt ja VKEdelt hoiuseid kaasaval krediidiasutusel tegeleda riskimaandamisega kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise eesmärgil ning osutada klientidele piiratud riskijuhtimisteenuseid;

(c)

kui üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, tagab ta, et krediidiasutus on juriidiliselt eraldatud konsolideerimisgrupi üksustest, kes tegelevad sellise reguleeritud tegevusega nagu tegevus investeeringutega osapoolena või kaubeldavate varade hoidmine, ning riiklike õigusaktidega on kindlaks määratud järgmine:

i)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus saab teha otsuseid muudest konsolideerimisgrupi üksustest sõltumatult;

ii)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasaval krediidiasutusel on juhtorgan, mis on sõltumatu muudest konsolideerimisgrupi üksustest ja krediidiasutusest endast;

iii)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasava krediidiasutuse suhtes kohaldatakse kapitali- ja likviidsusnõudeid iseseisvalt;

iv)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus ei tohi sõlmida lepinguid ega teha tehinguid muude konsolideerimisgrupi üksustega muudel tingimustel, kui artikli 13 lõikes 7 osutatud tingimustega sarnasted tingimused.

2.   Liikmesriik, kes soovib taotleda erandit krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid riiklikke õigusakte, saadab komisjonile eranditaotluse koos sellise pädeva asutuse positiivse arvamusega, kes teostab järelevalvet asjaomase krediidiasutuse üle. Kõnealuses taotluses esitatakse kogu teave, mida on vaja riiklike õigusaktide hindamiseks, ja märgitakse krediidiasutused, kelle jaoks erandit taotletakse. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja.

Kui komisjon on saanud kogu teabe, mida ta peab vajalikuks eranditaotluse hindamiseks, teatab ta ühe kuu jooksul taotluse esitanud liikmesriigile, et ta on teabega rahul.

Olles arutanud EBAga kavandatud otsuse aluseks olevaid põhjusi ning sellise otsuse võimalikku mõju liidu finantsstabiilsusele ja siseturu toimimisele, võtab komisjon viie kuu jooksul alates teises lõigus osutatud teate esitamisest vastu rakendusotsuse, millega tunnistatakse riiklikud õigusaktid käesoleva peatükiga mitte vastuolus olevaks ja tehakse erand lõikes 1 osutatud taotluses märgitud krediidiasutuste suhtes. Kui komisjon kavatseb tunnistada riiklikud õigusaktid vastuolus olevaks ja mitte teha erandit, esitab ta üksikasjalikult oma vastuväited ja annab taotluse esitanud liikmesriigile võimaluse esitada ühe kuu jooksul alates komisjoni vastuväidete esitamise kuupäevast kirjalikud märkused. Komisjon võtab kolme kuu jooksul alates märkuste esitamise lõpptähtajast vastu rakendusotsuse erandi tegemise või tagasilükkamise kohta.

Riiklike õigusaktide muutmise korral teatab liikmesriik muudatustest komisjonile. Komisjon võib kolmandas lõigus osutatud rakendusotsuse läbi vaadata.

Kui käesoleva peatükiga mitte vastuolus olevaks tunnistatud riiklikke õigusakte enam ei kohaldata krediidiasutuse suhtes, kellele on tehtud erand käesoleva peatüki nõuetest, tühistatakse kõnealusele krediidiasutusele tehtud erand.

Komisjon teavitab oma otsustest EBA. EBA avaldab loetelu krediidiasutustest, kellele on käesoleva artikli kohaselt tehtud erand. Loetelu ajakohastatakse pidevalt.”

1.   Liikmesriigi taotlusel võib komisjon teha käesoleva peatüki nõuetest erandi krediidiasutusele, kes kaasab üksikisikutelt ja VKEdelt hoiuseid, mille suhtes kohaldatakse enne 29. jaanuari 2014 vastu võetud riiklikke esmaseid õigusakte, kui kõnealused õigusaktid vastavad järgmistele nõuetele:

(a)

nende eesmärk on hoida ära artiklis 1 osutatud süsteemset riski, stressiolukordi või maksejõuetust;

(b)

nendega hoitakse ära, et üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasavad krediidiasutused tegelevad sellise reguleeritud tegevusega nagu tegevus investeeringutega osapoolena või kaubeldavate varade hoidmine; riiklike õigusaktidega võidakse siiski ette näha piiratud erandid, millega lubatakse üksikisikutelt ja VKEdelt hoiuseid kaasaval krediidiasutusel tegeleda riskimaandamisega kapitali, likviidsuse ja rahastamise usaldusväärse juhtimise eesmärgil ning osutada klientidele piiratud riskijuhtimisteenuseid;

(c)

kui üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, tagab ta, et krediidiasutus on juriidiliselt eraldatud konsolideerimisgrupi üksustest, kes tegelevad sellise reguleeritud tegevusega nagu tegevus investeeringutega osapoolena või kaubeldavate varade hoidmine, ning riiklike õigusaktidega on kindlaks määratud järgmine:

i)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus saab teha otsuseid muudest konsolideerimisgrupi üksustest sõltumatult;

ii)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasaval krediidiasutusel on juhtorgan, mis on sõltumatu muudest konsolideerimisgrupi üksustest ja krediidiasutusest endast;

iii)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasava krediidiasutuse suhtes kohaldatakse kapitali- ja likviidsusnõudeid iseseisvalt;

iv)

üksikisikutelt ja VKEdelt kõlblikke hoiuseid kaasav krediidiasutus ei tohi sõlmida lepinguid ega teha tehinguid muude konsolideerimisgrupi üksustega muudel tingimustel, kui artikli 13 lõikes 7 osutatud tingimustega sarnasted tingimused.

2.   Liikmesriik, kes soovib taotleda erandit krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuseid riiklikke õigusakte, saadab komisjonile eranditaotluse koos sellise pädeva asutuse positiivse arvamusega, kes teostab järelevalvet asjaomase krediidiasutuse üle. Kõnealuses taotluses esitatakse kogu teave, mida on vaja riiklike õigusaktide hindamiseks, ja märgitakse krediidiasutused, kelle jaoks erandit taotletakse. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja.

Kui komisjon on saanud kogu teabe, mida ta peab vajalikuks eranditaotluse hindamiseks, teatab ta ühe kuu jooksul taotluse esitanud liikmesriigile, et ta on teabega rahul.

Olles arutanud EBAga kavandatud otsuse aluseks olevaid põhjusi ning sellise otsuse võimalikku mõju liidu finantsstabiilsusele ja siseturu toimimisele, võtab komisjon viie kuu jooksul alates teises lõigus osutatud teate esitamisest vastu rakendusotsuse, millega tunnistatakse riiklikud õigusaktid käesoleva peatükiga mitte vastuolus olevaks ja tehakse erand lõikes 1 osutatud taotluses märgitud krediidiasutuste suhtes. Kui komisjon kavatseb tunnistada riiklikud õigusaktid vastuolus olevaks ja mitte teha erandit, esitab ta üksikasjalikult oma vastuväited ja annab taotluse esitanud liikmesriigile võimaluse esitada ühe kuu jooksul alates komisjoni vastuväidete esitamise kuupäevast kirjalikud märkused. Komisjon võtab kolme kuu jooksul alates märkuste esitamise lõpptähtajast vastu rakendusotsuse erandi tegemise või tagasilükkamise kohta.

Riiklike õigusaktide muutmise korral teatab liikmesriik muudatustest komisjonile. Komisjon võib kolmandas lõigus osutatud rakendusotsuse läbi vaadata.

Kui käesoleva peatükiga mitte vastuolus olevaks tunnistatud riiklikke õigusakte enam ei kohaldata krediidiasutuse suhtes, kellele on tehtud erand käesoleva peatüki nõuetest, tühistatakse kõnealusele krediidiasutusele tehtud erand.

Komisjon teavitab oma otsustest EBA. EBA avaldab loetelu krediidiasutustest, kellele on käesoleva artikli kohaselt tehtud erand. Loetelu ajakohastatakse pidevalt.

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 4 ja selgitust muudatuse 1 kohta.

Muudatus 18

Artikli 22 lõige 3a (uus)

Künniste arvutamist käsitlevad eeskirjad

Tekst puudub

3a.   Artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses arvutatakse eelnenud aastal koondunud üksuste künnised koondumisele eelnenud kahe aasta kohta ühinenud üksuste koondnäitajate põhjal.

Selgitus

Kui krediidiasutuste koondumisel (näiteks ühinemisel) luuakse üks ettepandud määruse kohaldamisalasse kuuluv krediidiasutus, tuleks hinnata koondunud krediidiasutuste koondandmeid koondumisele eelnenud kahe aasta kohta, et otsustada, kas uus krediidiasutus ületab kehtestatud künnised. Vt ka muudatust 7.

Muudatus 19

Artikli 22 lõige 4

Künniste arvutamist käsitlevad eeskirjad

„4.   Pädev asutus teeb hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist] kindlaks krediidiasutused ja konsolideerimisgrupid, kelle suhtes käesolevat määrust artikli 3 kohaselt kohaldatakse, ja teavitab sellest viivitamata EBA.

Pärast pädevalt asutuselt teate saamist avaldab EBA viivitamata esimeses lõigus osutatud loetelu. Loetelu ajakohastatakse pidevalt. Loetelu ajakohastatakse pidevalt.”

„4.   Pädev asutus teeb igal aastal hiljemalt [väljaannete talitus, palun märkida kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist] kindlaks krediidiasutused ja konsolideerimisgrupid, kelle suhtes käesolevat määrust artikli 3 kohaselt kohaldatakse, ja teavitab sellest viivitamata EBA.

Pärast pädevalt asutuselt teate saamist avaldab EBA viivitamata esimeses lõigus osutatud loetelu. Loetelu ajakohastatakse pidevalt.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada ettepandud määruse kohaldamisalasse kuuluvate krediidiasutuste nimekirja ajakohastamine, kuna asutuse andmed ja struktuur võivad aja jooksul muutuda.

Muudatus 20

Artikli 28 lõige 4

Halduskaristused ja -meetmed

„4.   Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud rikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid meetmeid:

(a)

korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks õigusvastase tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

(b)

rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(c)

avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav isik ja rikkumise laad;

(d)

tegevusloa tühistamine või peatamine;

(e)

vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita artiklis 3 osutatud üksuses juhtimisfunktsioone;

(f)

korduvate rikkumiste korral vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud alaline keeld täita artiklis 3 osutatud üksuses juhtimisfunktsioone;

(g)

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või välditud kahjumile, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(h)

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

(i)

juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt 10 %-le juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud juhtorgan; kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi ja näha ette, et nad võivad kohaldada muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.”

„4.   Liikmesriigid annavad pädevatele asutustele siseriikliku õiguse kohaselt õiguse kohaldada lõikes 1 osutatud rikkumiste korral vähemalt järgmiseid halduskaristusi ja muid meetmeid:

(a)

korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav isik lõpetaks õigusvastase tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

(b)

pädeva asutuse hinnangul rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(c)

avalik hoiatus, milles märgitakse vastutav isik ja rikkumise laad;

(d)

tegevusloa tühistamine või peatamine;

(e)

vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita artiklis 3 osutatud üksuses juhtimisfunktsioone;

(f)

korduvate rikkumiste korral vastutava füüsilise isiku suhtes kehtestatud alaline keeld täita artiklis 3 osutatud üksuses juhtimisfunktsioone;

(g)

rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, mille puhul on võimalik kasu kindlaks määrata;

(h)

füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

(i)

juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % ettevõtja eelmise majandusaasta kogu aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316;

(g)

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või välditud kahjumile, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(h)

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 eurot või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus käesoleva määruse jõustumise kuupäeva seisuga;

(i)

juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt 10 %-le juriidilise isiku aastasest kogukäibest viimase kättesaadava raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud juhtorgan; kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama direktiivi 2013/34/EL kohaselt konsolideeritud finantsaruandeid, vastab asjaomane aastane kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohasele aastasele kogukäibele või sellele vastavale tululiigile viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

Liikmesriigid võivad lisaks käesolevas lõikes osutatud õigustele anda pädevatele asutustele täiendavaid õigusi ja näha ette, et nad võivad kohaldada muud laadi ja rangemaid karistusi, kui on sätestatud käesolevas lõikes.”

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärgiks on viia ettepandud määruses sätestatud rahalised karistused kooskõlla direktiivis 2013/36/EL sätestatud karistustega. Vt käesoleva arvamuse punkti 6.

Muudatus 21

Artikli 28 lõige 6 (uus)

Halduskaristused ja -meetmed

Tekst puudub

6.   Lõikes 1 osutatud rikkumise korral võib EKP pädeva asutusena kohaldada määruse (EL) nr 1024/2013 sätestatud karistusi.

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 6.

Muudatus 22

Artikkel 29

Järelevalvevolituste kasutamine ja karistuste kohaldamine

„1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse või muu meetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

(a)

rikkumise raskus ja kestus;

(b)

rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

(c)

rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, võttes arvesse selliseid tegureid nagu juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastane sissetulek;

(d)

rikkumise eest vastutava isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi suurus, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(e)

rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine;

(f)

rikkumise eest vastutava isiku toimepandud varasemad rikkumised;

(g)

meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on võtnud, et vältida rikkumise kordumist;

(h)

rikkumise mis tahes võimalikud süsteemsed tagajärjed.”

„1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad halduskaristuse või muu meetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

(a)

rikkumise raskus ja kestus;

(b)

rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

(c)

rikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, võttes arvesse selliseid tegureid nagu juriidilise isiku kogukäive või füüsilise isiku aastane sissetulek;

(d)

pädeva asutuse hinnangul rikkumise tulemusel teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

(e)

rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või välditud kahjumi loovutamine;

(f)

rikkumise eest vastutava isiku toimepandud varasemad rikkumised;

(g)

meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on võtnud, et vältida rikkumise kordumist;

(h)

rikkumise mis tahes võimalikud süsteemsed tagajärjed.”

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkti 6.

Muudatus 23

Artikkel 34

Läbivaatamine

„Komisjon jälgib korrapäraselt käesolevas määruses sätestatud eeskirjade mõju artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamisele ja liidu finantssüsteemi stabiilsusele tervikuna, võttes arvesse turu struktuuri suundumusi ning käesoleva määrusega reguleeritud üksuste suundumusi ja tegevust, ja esitab mis tahes asjakohased ettepanekud. Läbivaatamisel keskendutakse eelkõige artiklis 3 osutatud künniste kohaldamisele, artikliga 6 ette nähtud keelu kohaldamisele ja tõhususele, artiklis 8 osutatud tegevuse ulatusele ja artiklis 9 sätestatud parameetrite sobivusele. Võttes arvesse pädevate asutuste seisukohti, esitab komisjon 1. jaanuariks 2020 ja seejärel korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb eespool nimetatud küsimusi, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.”

„Komisjon jälgib korrapäraselt käesolevas määruses sätestatud eeskirjade mõju artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamisele ja liidu finantssüsteemi stabiilsusele tervikuna, võttes arvesse turu struktuuri suundumusi ning käesoleva määrusega reguleeritud üksuste suundumusi ja tegevust, ja esitab mis tahes asjakohased ettepanekud. Läbivaatamisel keskendutakse eelkõige artiklis 3 osutatud künniste kohasusele ja kohaldamisele, artikliga 6 ette nähtud keelu kohaldamisele ja tõhususele, sealhulgas eranditele artiklis 6 sätestatud keelust, artiklis 8 osutatud tegevuse ulatusele ja artiklis 9 sätestatud parameetrite sobivusele. Võttes arvesse pädevate asutuste seisukohti, esitab komisjon 1. jaanuariks 2020 ja seejärel korrapäraselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb eespool nimetatud küsimusi, vajaduse korral koos õigusakti ettepanekuga.”

Selgitus

Vt käesoleva arvamuse punkte 1.2 ja 2.3.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.


Top