17.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 219/2

1.1.

EKP toetab ettepandud määruste eesmärki, milleks on liidu finantsturgude edasine lõimimine, rahastamisallikate mitmekesistamine ja kapitali vabastamine reaalmajandusele laenuandmiseks. Väärtpaberistamise materiaalõiguslike normide ühtse kogumi väljatöötamine liidu õigusraamistikus on oluline samm harmoneeritud õiguse ja ühetaolisuse suunas. EKP toetab ka kriteeriumide kehtestamist selliste väärtpaberistamiste allkogumi määratlemiseks, mida saaks liigitada lihtsateks, läbipaistvateks ja standardseteks (simple, transparent and standardised, STS), ja toetab ettepandud omavahendite nõuete määruse muudatusi, millega kohandatakse omavahendite nõuded STS väärtpaberistamise riskitundlikumaks käsitlemiseks.

1.2.

EKP leiab, et ettepandud määrused tasakaalustavad hästi Euroopa väärtpaberistamisturu elavdamise vajadust, muutes väärtpaberistamise raamistiku atraktiivsemaks nii emitentidele kui ka investoritele, ja vajadust säilitada õigusraamistiku usaldatavusnõuete olemus. EKP märgib, et ettepandud STS väärtpaberistamistega sarnaste omadustega Euroopa väärtpaberistamised kandsid finantskriisi käigus väikseid kahjumeid (4). Seetõttu on kohane teha õigusraamistikus vahet nende ning keerukamate, läbipaistmatumate ja eriotstarbeliste väärtpaberistamiste vahel. EKP arvates on ettepandud STS väärtpaberistamise kriteeriumid üldiselt kohased ja nende suhtes kohaldatavad madalamad omavahendite nõuded on proportsioonis nende suhteliselt madalama riskiprofiiliga. Siiski rõhutab EKP, et ta toetab STS väärtpaberistamise ettepandud kapitalikäsitlust juhul, kui kehtivad kindlad STS kriteeriumid, kohane tõendamismenetlus ja range järelevalve. Seetõttu tuleks EKP arvates ettepandud määrusi täiustada ja ühtlustada vastavalt allpool ning tehnilises lisas esitatud ettepanekutele.

2.1.

EKP on huvitatud Euroopa väärtpaberistamisturu jätkusuutlikkust elavdamisest. Varadel põhineva rahastamise vormina, mis võimaldab juhtida krediiti reaalmajandusse ja üle kanda riski, on väärtpaberistamisel eriline tähtsus rahapoliitika ülekandemehhanismis. Toimiv Euroopa väärtpaberistamisturg on märk liidu kapitalituru toimimise kohta. Eelkõige juhul, kui krediidiasutuste reaalmajandusele laenuandmise võime on piiratud ja majanduskasv on tagasihoidlik, võib väärtpaberistamine anda värske rahastamisallika ja vabastada kapitali laenuandmiseks. Seetõttu tuleks vältida ebakindlust ettepandud määruste vastuvõtmise aja suhtes ning tagada vajalik õigusselgus ja stabiilsus väärtpaberistamisturul osalejatele, et toetada turu jätkusuutlikku kasvu.

2.2.

EKP-l on olulised kogemused väärtpaberistamise valdkonnas eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide kaudu. Ühelt poolt võtab EKP kõlblikkuskriteeriumidele vastavaid varaga tagatud väärtpabereid tagatiseks eurosüsteemi likviidsust lisavates pöördtehingutes, teiselt poolt ostab EKP varaga tagatud väärtpabereid eurosüsteemi laiendatud varaostukava osana (5). Sellest tuleneb ka EKP seisukoht ettepandud määruste osas, eelkõige seoses läbipaistvuse, hoolsuskohustuse, investorite nõudluse ja turu toimimisega. Sellegipoolest märgib EKP, et ettepandud määrused on sõltumatud eurosüsteemi tagatiste raamistikust ja varaga tagatud väärtpaberite ostukavast, kuna need on rahapoliitika instrumendid, mis on eurosüsteemi ainupädevuses.

2.3.

Lõpetuseks, seoses EKP rahapoliitika ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannetega on EKP osalenud aktiivselt ka väärtpaberistamist puudutavate seadusandlike algatuste avalikus arutelus, milles ta rõhutas usaldusväärsete väärtpaberistamisturgude hüvesid (6), soovitas väärtpaberistamiste diferentseeritud kapitalikäsitlust ja toetas usaldusväärset liidu raamistikku STS väärtpaberistamiste jaoks (7). EKP konkreetsed soovitused ettepandud määruste kohta, mis on esitatud allpool ja tehnilises lisas, kajastavad neid seisukohti.

3.1.

Olenemata EKP rahapoliitika tegevustest väärtpaberistamisturul, tuleb tema järelevalve rolli uues väärtpaberistamise korras hinnata sellest sõltumatult. Eelkõige võimaldab aluslepingu artikli 127 lõige 6 panna EKP-le ülesandeid ainult poliitikavaldkondades, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusjärelevalvega. Sellega kooskõlas paneb nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (8) artikli 4 lõike 1 punkt d EKP-le usaldatavusjärelevalve eesmärgil ülesande tagada asjaomase liidu õiguse, mis kehtestab usaldatavusnõuded väärtpaberistamise valdkonnas, järgimise oluliste krediidiasutuste poolt. Ettepandud väärtpaberistamise määruse artikkel 15 määrab EKP pädevaks asutuseks järelevalve teostamisel seoses hoolsuskohustust omavate oluliste krediidiasutuste kohustuste täitmise, riski säilitamise, läbipaistvusnõuete ja STS kriteeriumidega. Sellega seoses valmistab EKP-le muret, et ettepandud väärtpaberistamise määruse artikkel 15 paneb EKP-le ka järelevalveülesandeid, mis ei ole eelkõige seotud usaldatavusnõuetega, vaid pigem tooteturgude ja investorite kaitsega.

3.2.

EKP nõustub oma pädevusega tagada kohustuste täitmine hoolsuskohustust omavate oluliste krediidiasutuste poolt, mis hõlmab väärtpaberistamistes investorina tegutsevate oluliste krediidiasutuste poolt teostatavat kontrolli, et väärtpaberistamistehingu algataja, sponsor või esialgne laenuandja järgib riski säilitamise kohustust (ettepandud väärtpaberistamise määruse artikkel 3), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (9) (omavahendite nõuete määrus) reeglite järgimist olulise riski ülekandmise ja riskikaalude määramise osas erinevatele väärtpaberistamistoodete liikidele; need ülesanded on selgelt seotud usaldatavusnõuetega. Selles osas nõustub EKP, et nõukogu kompromisstekstis (10) sätestatud krediidiandmise kriteeriumide järgimise järelevalve on samuti hõlmatud usaldatavusjärelevalve ülesannetega, mis on EKP-le pandud määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga d.

3.3.

Samas on ettepandud väärtpaberistamise määruse artiklid 6 ja 14, mis sätestavad STS kriteeriumid ja STS nõuete järgimise korra, seotud väärtpaberistamisturgude järelevalvega. EKP leiab, et see ülesanne jääb krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega seotud ülesannetest selgelt väljapoole. EKP toetab nõukogu kompromisstekstiga (11) tehtud muudatusi, mis võimaldavad liikmesriikidel määrata pädevad asutused, kes vastutavad järelevalve teostamise eest STS kriteeriumide järgimise üle väärtpaberistamistehingu algataja, sponsori või eriotstarbelise väärtpaberistamisüksuse poolt, selle asemel, et panna see ülesanne otse pädevale asutusele, kes vastutab järelevalve eest asjaomase sektori liidu õigusaktide kohaselt.

3.4.

Kuigi on väidetud, et neid reegleid võib iseloomustada kui usaldatavusjärelevalve reegleid, tuleks väärtpaberistamistehingu algatajatena, sponsoritena või algsete laenuandjatena tegutsevate oluliste krediidiasutuste poolt riski säilitamise nõuete (artikkel 4) ja läbipaistvusnõuete (artikkel 5) järgimise otsest tagamist käsitleda eelkõige kui tooteturgude järelevalvet, kuna need reeglid tagavad väärtpaberistamistehingu algatajate, sponsorite või algsete laenuandjate huvide tasakaalustamist ja võimaldavad investoritel mõista, hinnata ja võrrelda väärtpaberistamistehinguid. Seetõttu leiab EKP, et neid ülesandeid ei saa talle panna. EKP märgib, et ka nõukogu kompromisstekst (12) paneb ülesande tagada riski säilitamise ja läbipaistvusnõuete järgimine sponsorite, väärtpaberistamistehingute algatajate, algsete laenuandjate või eriotstarbeliste väärtpaberistamisüksustena tegutsevate krediidiasutuste poolt asutustele, mis määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (13) artikli 4 kohaselt. EKP toetab nõukogu kompromissteksti, milles ei viideta otseselt EKP-le, ja märgib, et ei loe neid ülesandeid EKP-le antuks määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti d alusel.

3.5.

Seega tuleks muuta ettepandud väärtpaberistamise määruse artiklit 15, tagamaks, et EKP pädevus ettepandud väärtpaberistamise määruse kohaselt vastab talle määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetele.

4.1.

EKP toetab olemasolevate õigusnormide konsolideerimist ja harmoneerimist ettepandud väärtpaberistamise määruses ühtseks eeskirjade kogumiks kõikidele väärtpaberistamistele, kuna see lihtsustab märgatavalt õigusraamistikku ning vähendab vastuolusid ja kordusi. Ent kui eesmärgiks on konsolideerimine, peab see olema ammendav. Seetõttu soovitab EKP nagu nõukogu oma kompromisstekstis, (14) et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 (15) artikkel 8b tunnistatakse kehtetuks, ent samamoodi tuleks pärast ettepandud väärtpaberistamise määruse artikli 28 lõikes 6 sätestatud üleminekuperioodi lõppemist tunnistada kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/3, (16) et vältida ettepandud väärtpaberistamise määruse artiklis 5 sätestatud läbipaistvus- ja teavitamiskohustuste mittevajalikku kordamist.

4.2.

EKP toetab samuti ettepandud väärtpaberistamise määruse lähenemist läbipaistvusnõuetele. Ent läbipaistvusnõuded peavad olema tasakaalus mitteavalike ja kahepoolsete tehingute konfidentsiaalsusega. Artikli 5 kohaselt tuleb andmeid avaldada ainult olemasolevatele investoritele. Prospektid või samaväärsed pakkumisdokumendid, laenutasandi andmed ja muud väärtpaberistamise dokumendid tuleks avaldada ka võimalikele tulevastele investoritele. Ent sellised andmed tuleks avalikult avaldada ainult avalike tehingute puhul ning muul juhul tuleks need avaldada ainult võimalikele tulevastele investoritele, kellele tehingut turustatakse. Samal ajal soovitab EKP välistada mittevajalikust avaldamiskoormast teatavad väärtpaberistamised, nagu näiteks kontsernisisesed tehingud või ainsa investoriga tehingud (17).

4.3.

Samuti soovitab EKP, et artikli 5 lõike 1 punktis a nõutaks sõnaselgelt laenutasandi andmeid, sealhulgas selliste varaga tagatud kommertspaberite (ABCP) programmide kohta, mis ei ole täielikult toetatud või mille puhul alusvara tähtajad ületavad ühte aastat, vajadusel redigeeritult sponsorite äriklientide konfidentsiaalsuse kaitsmiseks (18).

5.1.

STS raamistiku edukus sõltub olulisel määral sellest, mil määral turuosalised seda kasutavad. Seetõttu on tähtis, et kriteeriumid ja nende kohaldamine ei ole liialt keerulised, tagamaks mh, et investoritel ei oleks takistatud nende ulatuslike hoolsuskohustuste täitmine. Kohustus tagada STS väärtpaberistamise kriteeriumite järgimine ja sellest teavitada lasub väärtpaberistavatel osapooltel. Nii on STS kriteeriumite selgusel võtmeroll algatajate ja sponsorite poolt otsuse tegemisel kohaldada STS raamistikku ja allutada ennast sanktsioonidele kriteeriumite mittetäitmise korral. EKP hinnangul on enamik kriteeriume piisavalt selged. Ent mitut neist tuleb veelgi täpsustada, et tagada õiguskindlus ja tõhusus isikutele, kes neid tõlgendavad ja kohaldavad (19). Seetõttu soovitab EKP volitada Euroopa Pangandusjärelevalvet töötama tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega välja STS väärtpaberistamise kriteeriumite reguleerivad tehnilised standardid täiendavat täpsustamist vajavas osas (20). Ehkki see lükkaks edasi ettepandud väärtpaberistamise määruse täielikku rakendamist, kaaluks selle üles kasu, mis tekib tänu kõikide osapoolte väiksemale koormusele ja õiguskindlusele.

5.2.

Varade kindel kvaliteet on STS raamistikus võtmetähtsusega ning toetab STS väärtpaberistamiste omavahendite nõudeid. Seega võib lubada nõuetekohaselt teenindatavaid laene, mis on restruktureeritud rohkem kui kolm aastat enne nende hõlmamist STS väärtpaberistamisse. Ent nõuete veelgi suurem kergendamine sellest künnisest, nagu on ette pandud nõukogu kompromisstekstis, (21) nõuaks praeguses ettepanekus ette nähtud omavahendite nõuete läbivaatamist, et säilitada STS väärtpaberistamise raamistiku usaldatavusnõuete olemus.

5.3.

Varaga kaetud kommertspaberite (ABCP) programmidel on potentsiaali toetada reaalmajanduse finantseerimist. Ent kohustusliku kapitali eeliskohtlemine peaks olema piiratud ABCP programmidele, milles puudub vastuolu alusvara ja kommertspaberite kohustuste tähtaegade vahel. Seetõttu soovitab EKP üheaastast ja mitte kolmeaastast või nõukogu kompromissteksti kohast kuni kuueaastast (22) STS väärtpaberistamise ABCP programmide alusvara järelejäänud tähtaja piirangut, mida enamik ABCP programme suudab järgida või millega kohaneda, kuivõrd hinnanguliselt on umbes poolel praeguste Euroopa ABCP programmide alusvarast järelejäänud tähtaeg alla ühe aasta ja see koosneb peamiselt kaubandusest saadavatest laekumistest. Usaldatavusnõuete täitmise vaatenurgast tuleneb tähtaegade vastuoludest investoritele juhul, kui sponsorid jätavad oma kohused täitmata, pikendamise risk ja võimalik kahju ning sponsoritele likviidsuspuudus või isegi kahju, kui investorid ei pikenda turuhäirete ajal enam lühiajalisi väärtpabereid. Lõpuks tekitaks lõtv tähtajapiirang soovimatuid võimalusi kasutada ära traditsiooniliste STS väärtpaberistamiste ja STS ABCP programmide õigusnormide erinevusi ning võib poliitika vaatenurgast mõjutada auto- ja tarbijalaenude varaga tagatud väärtpaberite turgusid.

5.4.

STS väärtpaberistamised peaksid vastama kõrgematele läbipaistvusnõuetele kui mitte-STS väärtpaberistamised, kuna nende suhtes kohaldatakse kohustusliku kapitali eeliskohtlemist, mida põhjendatakse muu hulgas suure läbipaistvusega. Investoritele esitatavad aruanded on pärast tehingu lõpuleviimist peamine investoriteabe allikas. Ettepandud väärtpaberistamise määruses tuleks seetõttu selgitada, et STS väärtpaberistamiste puhul kehtivad kõrgemad investoritele esitatavate aruannete standardid (23).

5.5.

Väärtpaberistamised, mille tagasimaksmine sõltub tagatise likvideerimisest, ei tohiks STS raamistikus kvalifitseeruda (24). Selliste väärtpaberistamiste toimimine sõltub suuresti eeldustest selle koha, kas tururiskid on kohaselt maandatud. Ilmneda võivad eeldatud stressistsenaariumitest suuremad riskid, mistõttu need eeldused ei ole enam õiged. Ainult sellised väärtpaberistamised, mille tagasimaksmine sõltub vaid võlgnike tahtest ja võimest oma kohustusi täita, peaksid olema STS raamistikus kõlblikud.

6.1.

EKP toetab ettepandud väärtpaberistamise määruse lähenemist, milles nõutakse nii väärtpaberistavatelt osapooltelt ühist iseseisvat tõendamist väärtpaberistamise vastavuse kohta STS kriteeriumitele ning investoritelt nende endi poolt kontrolli läbiviimist STS väärtpaberistamise nõuetele vastavuse kohta. See alusmehhanism paneb esmase vastutuse STS nõuete järgimise eest väärtpaberistavatele osapooltele, kellel on parim positsioon vastutuse võtmiseks. Samuti väldib see mehhaanilist tuginemist kolmandatele isikutele või sertifitseerimist järelevalve poolt ning seega jätab kõikidele väärtpaberistavatele osapooltele stiimuli käituda usaldatavusnõuete kohaselt (25).

6.2.

EKP tunnustab võimalikku kasu, mida kogenud kolmandad isikud võivad pakkuda tänu oma kogunenud asjatundlikkusele STS nõuetele vastavuse kontrollimisel eeskätt algatajatele, kes ei ole varem väärtpaberistanud või on teinud seda harva. Ent kolmandatele isikutele ei tuleks anda ettepandud väärtpaberistamise määrusega sõnaselget rolli STS tõendamise protsessis, kuna see nõrgendaks üht STS raamistiku aluspõhimõtet (26). Esiteks tekitaks selline seaduses sätestatud kolmandate isikute roll sertifitseerida STS nõuetele vastavust investoritele moraalset kahju. Investorid oleksid vähem motiveeritud kontrollima iseseisvalt STS nõuetele vastavust, kuna nad võivad ekslikult võrdsustada sellise kolmanda isiku sertifitseerimise järelevalveasutuse kinnitusega. Lisaks suurendaks see keerukust ja koormaks avaliku sektori ressursse, kuna selliste kolmandate isikute üle oleks tarvis eraldi järelevalvet teostada. Lisaks tooks see samuti kaasa süsteemse riski, kuna sellise kolmanda isiku poolt läbi viidud ühe või enama STS sertifitseerimise tühistamine seaks kahtluse alla kõik nende poolt läbi viidud STS tõendamised. Ja viimaseks, selline seaduses sätestatud roll on mittevajalik saavutamaks võimalikku kasu, mida selliste kolmandate isikute kasutamisest saab, kuivõrd algatajad ja sponsorid võivad neilt lihtsalt lepinguliselt tellida konsultatsioone STS kriteeriumitele vastavuse kohta. EKP leiab, et selle asemel tuleks saavutada väärtpaberistavate osapoolte õiguskindlus peamiselt STS väärtpaberistamise kriteeriumite piisava selgusel abil (27).

6.3.

STS teatamise protsess peaks tagama suurema selguse investoritele seeläbi, et prospektide kokkuvõtetes või samaväärses teabeallikas tuuakse sõnaselgelt ära teave selle kohta, kas ja kuidas STS kriteeriumid on täidetud. See toetaks investorite sõltumatuid kontrolliprotseduure (28).

10.1.

EKP toetab kindlalt ettepandud omavahendite nõuete määruse muudatusega kavandatud STS kriteeriumite lisamist panganduse regulatiivse kapitali raamistikule, mis tõhustab detsembris 2014 vastu võetud Baseli väärtpaberistamise raamistiku täiendusi. STS kriteeriumid piiravad STS väärtpaberistamiste kahte peamist riskiallikat: struktuurset riski ja varadega seotud krediidiriski. STS väärtpaberistamiste madalam riskiprofiil võimaldab seega suhteliselt madalamat omavahendite nõuet.

10.2.

Nii omavahendite nõuete kalibreerimine kui ka STS väärtpaberistamiste omavahendite nõuete arvutamisviiside tähtsusjärjekord on uue raamistiku tõhususe seisukohalt asjakohased, aidates saavutada õiget tasakaalu liidu väärtpaberistamisturu elavdamise ja väärtpaberistamise raamistiku usaldatavusnõuete olemuse säilitamise vahel. EKP leiab, et see kalibreerimine artiklites 260, 262 ja 264, mis vähendab STS väärtpaberistamiste omavahendite nõudeid, on asjakohane, arvestades nende madalamat riskiprofiili.

10.3.

Seoses lähenemisviiside tähtsusjärjekorraga leiab EKP, et artikli 254 lõike 3 muudatused on positiivne esimene samm eri liidu jurisdiktsioonides emiteeritud STS väärtpaberistamiste võrdsema regulatiivse kohtlemise suunas. Pakutud sõnastuses lubab see teatavatel tingimustel krediidiasutustel sisuliselt piirata välisreitingute meetodi (SEC-ERBA) omavahendite nõudeid standardmeetodi (SEC-SA) alusel kohaldatavale tasemele (31). See ettepanek tähendab, et tekivad võrdsemad võimalused sellistes liidu jurisdiktsioonides emiteeritud väärtpaberistamistele, mille puhul kohaldatakse riigireitingute piiranguid ja muid piiravaid reitingu andmise meetodeid, mille tulemusel oleksid SEC-ERBA omavahendite nõuded märkimisväärselt kõrgemad kui SEC-SA omad, ehkki SEC-SA kasutamise tulemuseks peaksid tavaliselt olema kõrgeimad omavahendite nõuded. Ent ettepanek loob võimaluse õigusnormide erinevuste ärakasutamiseks, kui pangad kohaldavad valikuliselt SEC-SA piirangut mõnede ent mitte kõigi kõlblike väärtpaberistamiste suhtes. Samal ajal ei oleks võrdne kohtlemine tõhus, kui asjaomane piirang oleks lubatud mõnedes jurisdiktsioonides ent keelatud teistes siseriiklike järelevalveasutuste diskretsiooniõiguse tõttu anda või mitte anda heakskiitu.

10.4.

EKP soovitab mitte lubada SEC-ERBA (32) kasutamist ainuüksi STS väärtpaberistamisteks. See tagaks STS väärtpaberistamiste võrdse kohtlemise liiduüleselt ning liidu STS väärtpaberistamiste ja selliste liiduväliste väärtpaberistamiste vahel, mis on emiteeritud jurisdiktsioonides, kus väliste reitingute ning seega SEC-ERBA kasutamine ei ole lubatud. Samal ajal säilib STS väärtpaberistamise raamistiku usaldatavusnõuete olemus, kuivõrd STS väärtpaberistamistel on madalam struktuurne ja vara kvaliteedi risk ning seetõttu on õigustatud SEC-ERBA asemel valemipõhise SEC-SA kasutamine. Lisaks kõrvaldab STS väärtpaberistamiste tähtsusjärjekorra lihtsustamine võimaluse õigusnormide erinevuste ärakasutamiseks (33). Pädevatel asutustel peaks siiski säilima pädevus kehtestada kõrgemaid omavahendite nõudeid (nagu mitte-STS väärtpaberistamistele) kui need, mis tulenevad SEC-SA kohaldamisest STS väärtpaberistamistele, kui see on juhtumipõhiselt põhjendatud, nt tulenevalt järelejäänud tähtaja struktuursetest keerukustest või muudest asjakohastest riskiteguritest, mida standardlähenemine kõikidel juhtudel piisavalt ei maanda (34). Tuleb siiski rõhutada, et EKP soovitus mitte lubada SEC-ERBA kohaldamist on kooskõlas varade kvaliteedi ja iseseisva tõendamise kõrgete standardite säilitamisega (35).

11.1.

Ettepandud omavahendite nõuete määruse muudatusega kehtestatakse diferentseeritud kapitalikäsitlus kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate sünteetiliste väärtpaberistamiste suhtes, kui need vastavad teatavatele kriteeriumitele (36). Sünteetilised väärtpaberistamised võivad toetada ettepandud määruse üldisi eesmärke, sealhulgas reaalmajanduse rahastamist. Ent usaldatavusnormatiivide vaatenurgast ei ole argumendid teatavate sünteetiliste väärtpaberistamiste omavahendite nõuete vähendamiseks niisama tugevad kui traditsiooniliste STS väärtpaberistamiste puhul. Tuleb märkida, et käesoleval ajal on vähe andmeid nii sünteetiliste väärtpaberistamiste mahu kui ka toimimise kohta tulenevalt nende mitteavalikust olemusest. Seetõttu tunnustab EKP komisjoni ettevaatlikku lähenemist, mille kohaselt eeliskohtlemine on rangelt piiratud teatavatele sünteetiliste väärtpaberistamiste allkogumitele.

11.2.

Lisaks tuleks kvalifitseeruvate sünteetiliste struktuuride vastavust usaldusnõuetele veelgi tugevdada, töötades välja konkreetselt sünteetilistele väärtpaberistamistele kohandatud kriteeriumid. Omavahendite nõuete määruse muudatuste artikli 270 punktis a sisalduv ettepanek kohaldada sünteetilistele väärtpaberistamistele traditsiooniliste STS väärtpaberistamiste nõudeid ei ole selles suhtes asjakohane, arvestades traditsiooniliste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste märkimisväärselt erinevaid struktuurseid omadusi. Samal ajal ei tohiks sünteetiliste väärtpaberistamiste suhtes eraldi kriteeriumite kehtestamine laiendada artikliga 270 ette pandud kitsast kohaldamisala (37).