EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AB0018

Euroopa Keskpanga arvamus, 7. märts 2012 , euroala majanduse juhtimise tugevdamise kohta (CON/2012/18)

OJ C 141, 17.5.2012, p. 7–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

17.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/7


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. märts 2012,

euroala majanduse juhtimise tugevdamise kohta

(CON/2012/18)

2012/C 141/03

Sissejuhatus ja õiguslik alus

Euroopa Keskpank sai 21. detsembril 2011 Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid (1) (edaspidi „ettepandud eelarvekavade seire määrus”), ning seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas (2) (edaspidi „ettepandud järelevalve tugevdamise määrus”) (edaspidi koos „ettepandud määrused”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määrused puudutavad lepingu artikli 127 lõikes 1 ja artikli 282 lõikes 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artiklis 2 sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi peamist ülesannet säilitada hindade stabiilsus. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Nagu märgitakse arvamuses CON/2011/13 (3), on käesolev kriis väga selgelt näidanud, et majanduse juhtimise põhjalik reform on Euroopa Liidu, liikmesriikide ja eelkõige euroala tõsiseks ja ülekaalukaks huviks. 13. detsembril 2011 jõustunud kuue õigusakti paketiga (4) tugevdati stabiilsuse ja kasvu pakti ning loodi tugevam liidu raamistik majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimiseks ja järelevalveks. Arvestades, et rahaliidu liikmeks olemisel on kaugeleulatuv mõju ja see nõuab palju suuremat koordineerimist ja järelevalvet, et tagada euroala kui terviku stabiilsus ja jätkusuutlikkus, kinnitati Euroopa Liidu tippkohtumisel 26. oktoobril 2011 tahet rakendada lisameetmeid.

Kooskõlas eelnimetatud õigusaktide vastuvõtmisel väljendatud EKP seisukohaga, milles kutsuti euroala üles tegema radikaalset hüpet, toetab EKP ettepandud määrusi ja soovitab mõningaid täiendusi eesmärgiga: a) tugevdada veelgi enam euroala liikmesriikide eelarvedistsipliini; ning b) tõhustada veelgi enam järelevalvet selliste euroala liikmesriikide üle, kelle finantsstabiilsust on tabanud või ohustamas tõsised raskused, olenemata sellest, kas nad saavad või võivad vajada finantsabi.

EKP hinnangul on ettepandud määrused kooskõlas 30. jaanuaril 2012. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud uue majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga ja täiendavad seda lepingut.

Eelnimetatud radikaalse hüppe poole liikumise eelduseks on see, et liikmesriigid täidavad õigeaegselt ja rangelt oma kohustusi, mis tulenevad majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingust ning ettepandud määrustest pärast nende vastuvõtmist.

I.   Ettepandud eelarvekavade seire määrus

Ettepandud määrus sisaldab sätteid, mis tugevdavad esialgsete eelarvekavade järelevalvet Euroopa Komisjoni poolt, ning selles nähakse ette tõhusam seiremenetlus, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamine. EKP toetab ettepandud määrust, mis pärast vastuvõtmist täiendab tugevdatud stabiilsuse ja kasvu pakti. Ettepandud määruse näol on tegemist järjekordse sammuga, mille eesmärgiks on tugevdada liidu majanduse juhtimist euroala liikmesriikide osas ning tagada majandus- ja rahaliidu kohane toimimine. Sealhulgas selles a) nõutakse, et euroala liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse keskpika perioodi eelarve-eesmärke, ning loovad sõltumatu eelarvenõukogu, kes koostab sõltumatuid makromajanduslikke ja/või eelarveprognoose keskpika perioodi eelarvekavade ning eelarve seaduse eelnõude tarvis; b) tugevdatakse kõikide euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade seiret ja hindamist, sealhulgas kehtestades eelarve ühise ajakava, nõudes täiendava teabe esitamist ning nähes komisjonile ette võimaluse võtta vastu arvamus esialgse eelarvekava kohta ning nõuda läbivaadatud kava, kui tuvastatakse stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud kohustuste eriti tõsine täitmata jätmine; c) aidatakse tagada ülemäärase puudujäägi õigeaegne kõrvaldamine tänu tugevdatud seirele liikmesriikide üle, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ning kellele on adresseeritud komisjoni soovitused täiendavate meetmete võtmiseks, kui valitseb oht, et nõukogu soovitusi ei täideta; ning d) tagatakse valitsemissektori aruannete kõrge kvaliteet põhjaliku sõltumatu auditi abil, mis täiendab hiljuti kehtestatud riikide statistikaasutuste miinimumnõudeid ning võimalust kehtestada sanktsioone eelarvestatistika võltsimise korral.

Siiski on võimalik ettepandud määrust parandada, et muuta see jõulisemaks ja tõhusamaks. Seoses sellega on EKP-l mitu märkust.

1.

Määruse täiendavaks tugevdamiseks peaks komisjon – et tagada stabiilsusprogrammide (5) järgimine algusest peale - nõudma euroala liikmesriikidelt mitte ainult esialgsete eelarvekavade esitamist (6), vaid samuti kaasajastatud keskpika perioodi eelarvekavasid. Need kavad peaksid hõlmama ka valitsemissektori võla arengut, kaudseid ja tingimuslikke valitsemissektori kohustusi ning muid andmeid, mis on vajalikud riigi rahanduse pikemaajalist jätkusuutlikkuse hindamiseks (7). See võimaldab komisjonil seirata ning hinnata järgmise aasta esialgseid eelarvekavasid, võttes arvesse uute meetmete keskpika perioodi mõju eelarvetele ning samuti riigispetsiifilisi ohte riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

2.

EKP teeb ettepaneku, et komisjon peaks esitama arvamuse, kui esialgne eelarvekava tooks kaasa stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustuste täitmata jätmise ning asjaomase liikmesriigi stabiilsusprogrammis ette nähtust suurema struktuurse puudujäägi; kui valitsemissektori võla suhe on üle 60 % sisemajanduse kogutoodangust ning ei lange stabiilsuse ja kasvu paktis määratletud piisavas tempos; või kui komisjon tuvastab ohu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Komisjon peaks seejuures arvesse võtma kõiki nõukogu arvamusi stabiilsusprogrammi kohta. Samuti soovitab EKP sõnaselgelt sätestada (artikli 6 lõikes 1), et komisjon hindab algandmete kogumise protsessi kvaliteeti, mis võib viia näiteks arvamuse esitamiseni eelarvestatistika kvaliteedi kohta või makromajanduslike ja/või eelarveprognooside sõltumatuse puudumise kohta (8).

3.

Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustuste täitmata jätmise korral peaks komisjon oma arvamuses nõudma euroala liikmesriikidelt ümbervaadatud esialgset eelarvekava. Lisaks peaks komisjon nõudma liikmesriikidelt ümbervaadatud esialgset eelarvekava ka siis, kui esialgses eelarves ei järgita vastava liikmesriigi stabiilsusprogrammis ette nähtud puudujäägi ja/või võla arengut, võttes arvesse nõukogu arvamust stabiilsusprogrammi kohta, või kui komisjon tuvastab riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohu (st seda tuleks nõuda mitte ainult siis, kui stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud järgmise aasta eelarvepoliitilised kohustused on „olulisel määral täitmata jäetud”, vaid kohe, kui mis tahes kohustused on täitmata või kui tuvastatakse muu oht riigi rahanduse jätkusuutlikkusele (9)).

4.

Ettepandud määrus näeb ette, et komisjon nõuab läbivaadatud esialgset eelarvekava siis, kui stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on „olulisel määral täitmata jäetud”. EKP teeb ettepaneku jätta selle fraasi sõnastuseks „täitmata jäetud”, et tagada esialgse eelarvekava õigeaegne läbivaatamine.

Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriva osa tugevdamiseks peab EKP samuti vajalikuks reageerida vahetumalt korrigeerivate meetmete piisavusele – kui ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegne korrigeerimine näib kaheldav – kasutades selleks tugevamat vastastikust survet eurorühmas, nõukogus ning lõpuks Euroopa Ülemkogus ning samuti võttes rohkem tarvitusele (reputatsiooniga seotud) sanktsioone (10).

II.   Ettepandud järelevalve tugevdamise määrus

Selles ettepandud määruses nähakse ette järelevalvemehhanism, mida kohaldatakse euroala liikmesriikide suhtes, keda on tabanud või keda ohustavad finantsurgude pinged ja/või kes saavad finantsabi. EKP toetab ettepandud määrust, kuivõrd see loob selge aluse, teostamaks selliste liikmesriikide seiret, keda on tabanud finantsturgude pinged või kes saavad finantsabi. Samuti on positiivne EKP ja Euroopa järelevalveasutuste kaasamine. EKP-l on siiski mitu märkust.

1.

EKP toetab seda, et isegi kui liikmesriik ei saa mingit finantstoetust, võib komisjon otsustada teostada tema üle tõhustatud järelevalvet, kui ta on suurtes finantsraskustes (oleks soovitav kasutada ettepandud määruses termineid läbivalt ühtselt, sest praegu viidatakse selles nii „tõsistele” (nt artiklis 1) kui ka „suurtele” raskustele (nt artiklis 2). Ettepandud määruse mõistmist hõlbustaks näidete toomine selle kohta, mida peetakse tõsisteks raskusteks, selle asemel, et esitada ammendav määratlus, mis ei ole mõistlik. Selline määratlus takistaks ettepandud määruse kohaldamist olukordades, mida põhjustavad tulevikus aset leidvad turuarengud, mida ei olnud määruse vastuvõtmise ajal võimalik ette näha (11).

2.

Kuna tõhustatud järelevalve all olevate liikmesriikide raskuste allikad võivad tõenäoliselt hõlmata või põhjustada süsteemiriske, võib selles valdkonnas tegutsedes olla kasu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kaasamisest. Seetõttu tuleks kasuks asjakohastel juhtudel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitamine tõhustatud järelevalve tulemustest.

3.

Teine ettepandud määruse keskne tunnusjoon on see, et nõukogu võib soovitada tõhustatud järelevalve all oleval liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm, kui leitakse, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju kogu euroala finantsstabiilsusele (12). See on tähtis säte, sest see julgustab tugevalt liikmesriiki taotlema finantsabi ning vältima asjatut edasilükkamist, kui sellel võivad olla kahjulikud tagajärjed kogu euroala finantsstabiilsusele. Seda sätet oleks võimalik tugevdada, kohustades nõukogu („nõukogu soovitab”) esitama selliseid soovitusi.

4.

Ennetava abi ja sellega kaasneva tõhustatud järelevalve ning finantsabi ja sellega kaasneva oluliselt tugevdatud seire osas on oluline rõhutada, et kohandamisnõuded peavad mõlema abi puhul olema ambitsioonikad. Liikmesriike tuleb julgustada mitte vältima ambitsioonikamat kohandamisprogrammi sel teel, et taotletakse otsese finantsabi asemel ennetavat abi.

5.

On eriti positiivne, et ettepandud määrus kohustab liikmesriike konsulteerima nõukogu, komisjoni ja EKPga enne finantsabi saamiseks rahvusvaheliste laenuandjate poole pöördumist (13). EKP märgib, et finantsabi saada soovivate euroala liikmesriikide kohustused peaksid hõlmama enamat kui pelgalt teabe jagamist. Sellised liikmesriigid peaksid arutama olemasolevate liidu või euroala rahastamisvahendite ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja laenuandjate vahendite võimalusi. Ettepandud tugevdatud järelevalvemenetlust oleks võimalik mitmel moel veelgi tugevdada. Ettepandud määruses on arvestatud ennetava finantsabi erilise laadiga (14), kuivõrd liikmesriikide suhtes, kellele antakse sellist abi, ei kohaldata tõhustatud järelevalvet seni, kuni krediidiliini ei ole kasutatud, kui ennetava finantsabi saamiseks ei ole seatud tingimust, et liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid. Ent komisjon peaks teostama liidu ja rahvusvahelise finantsabi instrumentides sätestatud kõlblikkusekriteeriumide pidevat seiret ka selliste liikmesriikide puhul, kellele on antud ennetavalt juurdepääs finantsabile, isegi kui sellele abile ei ole seatud tingimust, et liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid. Kui liikmesriik peab vajalikuks taotleda ennetavat finantsabi, näib tugevdatud seire olevat igal juhul põhjendatud.

6.

EKP märgib, et ettepandud määruse kohaselt on liikmesriikide puhul, kes saavad ennetavat finantsabi ja finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavaid laene, tingimusteta välistatud kohustused hinnata valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning koostada makromajanduslik kohandamisprogramm (15). EKP soovitab säilitada võimaluse hinnata valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ka ennetavat programmi kasutavate liikmesriikide puhul. See on veelgi vajalikum, kui liikmesriik saab laenu finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks, arvestades riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja finantssektori ebastabiilsuse tihedat seost ning laenu mõju asjaomase liikmesriigi üldisele võlatasemele. Erand makromajandusliku kohandamisprogrammi koostamise kohustusest ei tohiks välistada tehnilise abi andmist ning parlamentide kaasamist (16).

7.

Negatiivsete mõjude levimise vältimine on finantspingetega euroala liikmesriikide tõhustatud järelevalve peamisi eesmärke ning seetõttu on tähtis anda ka nõukogule volitused algatada ja korraldada tõhustatud järelevalve protseduure, nõudes, et komisjon alustaks tõhustatud järelevalvet, nõuaks finantseerimisasutustelt olukorra kohta lisateavet, teostaks stressiteste või nõuaks täiendavaid toiminguid (17).

8.

Ettepandud määruses nõutakse, et kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleks komisjonilt tehnilist abi (18). Sellise abi vajadus tuleneb ka makromajandusliku kohandamisprogrammiga kaasnevast raskest koormast asjaomasele liikmesriigile ning seetõttu oleks kasulik lisada teistele liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele võimalus anda sellist abi ning panustada oma eriteadmisi.

9.

Lisaks oleks kasulik määrata asjaomases liikmesriigis ametisse alaline kohapealne nõunik, kes nõustab selle liikmesriigi asutusi kohandamisprogrammi rakendamisel ning koordineerib tehnilise abiga seotud liidu institutsioonide ja liikmesriikide tegevust.

10.

Kui liikmesriik saab ainult sellist finantsabi, mida annavad Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond ja Euroopa stabiilsusmehhanism, ning mitte kolmandate riikide ega finantseerimisasutuste finantsabi, siis EKP arusaama kohaselt kajastab makromajanduslik kohandamisprogramm de facto majanduspoliitilisi tingimusi, milles kõik osapooled on sellisele finantsabile juurdepääsu võimaldamise raames kokku leppinud. Õigusselguse huvides soovitab EKP seda arusaama ettepandud määruse artiklis 6 selgelt väljendada.

III.   Suhe majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu vastuvõtmisest tulenevalt peab ettepandud eelarvekavade seire määrust muutma. EKP soovitab, et muu hulgas peaks see määrus võimalikult ulatuslikult käsitlema: a) sätteid arvuliste eelarve-eeskirjade kohta, mis hõlmavad muu hulgas kiire lähenemise ajakava keskpika perioodi eesmärkidele ning erandlikest asjaoludest põhjustatud ajutiste kõrvalekallete ulatust; b) automaatsete korrigeerimismehhanismide peamisi elemente; c) nõuet, et liikmesriigid, kelle suhtes on algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, võtaksid vastu eelarve- ja majanduspartnerluse programmid; ja d) eelaruandlust valitsemissektori võlakirjade emissioonikavade kohta.

Kui selliseid muudatusi ettepandud määrusele ei lisata, soovitab EKP tungivalt esitada edasised seadusandlikud ettepanekud. EKP märgib, et komisjoni kavatsus esitada seadusandlikud ettepanekud eelnimetatud küsimustes c ja d, koos ettepanekutega liikmesriikide oluliste majanduspoliitika reformikavade koordineerimise kohta, märgiti ära majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu kaheksandas põhjenduses. EKP toetab tugevalt seda lähenemist.

Seoses uute keskpika perioodi eesmärkide kasutusele võtmisega, mida mainitakse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu üheksandas põhjenduses, märgib EKP, et kui neid eesmärke ei lisata ettepandud määrusesse, siis peaks komisjon nende kehtestamiseks esitama seadusandliku ettepaneku. EKP toetaks sellist ettepanekut.

Seoses automaatse korrigeerimismehhanismiga, mille peamiste elementide nimetamist ettepandud määruses EKP soovitab, sätestab komisjon lisaks kõik muud selle vajalikud elemendid kooskõlas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktiga e ning artikli 3 lõikega 2.

Kui majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu mõju liidu õigusraamistikule ning nõukogule antavad lisaülesanded põhjustavad ettepandud määrustes täiendavaid muudatusi või esitatakse uusi seadusandlikke algatusi, tuleks kohastel juhtudel kasutada vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse korda. Ettepandud järelevalve tugevdamise määruse artikli 6 lõikes 5 ette nähtud otsus programmis sisalduvate poliitikanõuete mittetäitmise kohta on selge juhtum, mille puhul on soovitatav vastupidise kvalifitseeritud häälteenamuse korra kasutamine.

Kui majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sätted ei ole piisavalt üksikasjalikud, näiteks sätted valitsemissektori võlakirjade emissioonikavade parema koordineerimine kohta, arvestades ka äsjaseid euroala valitsemissektori võlakriisi kogemusi, tuleb ettepandud määrustes kindlasti ette nähta konkreetsemad sätted. Nende sätete puhul tuleks tugineda juba käivitatud riiklike võlahaldusasutuste poolsele koordineerimisele majandus- ja finantskomitee ELi riigivõlakirjaturgude alamkomitee raames, ning need sätted peaksid kindlasti minema kaugemale praegusest ad hoc koordineerimisest ja teabevahetusest.

Lõpuks, mis puudutab majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus ning ettepandud eelarvekavade seire määruses ette nähtud tähtaegu, tagab majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu kiire ratifitseerimine ning sellekohane muudatus põhiseadustes või nendega võrdväärsetes õigusaktides selle, et ettepandud määruses sätestatud eelarveeskirjade täitmise tähtaega, näiteks kuus kuud selle jõustumisest, on võimalik tegelikkuses saavutada (19).

Muudatusettepanekud

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud komisjoni ettepanekuid muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 7. märts 2012

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  KOM(2011) 821 lõplik.

(2)  KOM(2011) 819 lõplik.

(3)  Euroopa Keskpanga arvamus, 16. veebruar 2011, Euroopa Liidu majanduse juhtimise reformi kohta (CON/2011/13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal (ELT L 306, 23.11.2011, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 8); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 12); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25); nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 33); ning nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41).

(5)  Vt artikkel 2, milles viidatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1).

(6)  Vt artikli 5 lõige 1.

(7)  Vt artikli 5 lõige 3 ning käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 3.

(8)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 5.

(9)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 4.

(10)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatused 6 ja 9.

(11)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 4.

(12)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 8.

(13)  Vt artikkel 4.

(14)  Vt artikli 2 lõige 3.

(15)  Vt ettepandud määruse artikkel 13.

(16)  Vt ettepandud määruse artikli 6 lõiked 6–8 ning käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 11.

(17)  Vt käesoleva arvamuse lisas toodud muudatus 7.

(18)  Vt artikli 6 lõige 6.

(19)  Vt ettepandud määruse artikli 12 lõige 3.


LISA

Redaktsiooni ettepanekud seoses eelarvekavade seire määruse ettepanekuga

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Artikli 2 lõike 1 punktid 1, 6 (uus) ja 7 (uus)

„(1)   „sõltumatu eelarvenõukogu”– organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire eest;”

„(1)   „sõltumatu eelarvenõukogu”– organ, kes on oma tööülesannete täitmisel sõltumatu liikmesriikide eelarveasutustest, kes vastutavad siseriiklike eelarve-eeskirjade rakendamise seire ja hindamise eest, ning kellele on antud tehnilised ülesanded seoses eelarvepoliitikaga[, mida komisjon täiendavalt täpsustab];

[…]

(6)   „valitsemissektori iga-aastane struktuurne eelarveseisund”iga-aastane tsükliliselt kohandatud eelarveseisund ilma ühekordsete ja ajutiste meetmeteta;

(7)   „erandlikud asjaolud”

liikmesriigi kontrolli alt väljas olev erakorraline sündmus, mis avaldab tõsist mõju valitsemissektori finantsseisundile, või järsu majanduslanguse periood kogu euroalal [või kogu liidus].

Selgitus

Komisjon peab sõltumatu eelarvenõukogu ülesanded selgelt sätestama. Mõisted peavad olema kooskõlas mõistetega majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 3 lõikes 3. EKP teeb ettepaneku kasutada artiklis 4 neid mõisted.

Muudatus 2

Artikli 4 lõige 1, uus lõige 1a, uus lõige 1b ja uus lõige 1c

„1.   Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit.”

„1.   Liikmesriigid kehtestavad eelarve tasakaalu käsitlevad arvulised eelarve-eeskirjad, millega siseriikliku eelarvemenetluse raames rakendatakse määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 2a kohaseid keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Sellised eeskirjad on siduvad, eelistatavalt sätestatud põhiseaduses ja hõlmavad kogu valitsemissektorit. Liikmesriigid võivad ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eesmärgist või selle saavutamisele suunatud kohandamiskavast ainult erandlikel asjaoludel, kui see ei sea ohtu riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpika perioodi jooksul.

1a.   Liikmesriigid tagavad, et valitsemissektori eelarvepositsioon on tasakaalus või ülejäägis. Sellel eesmärgil ei või valitsemissektori struktuurne eelarveseisund vastavalt liikmesriikide erikokkuleppele, mis läheb kaugemale määrusest (EÜ) nr 1466/97, ületada riigipõhist kontrollväärtust ning struktuurse eelarvepuudujäägi piirmäär on 0,5 % sisemajanduse koguproduktist. Kui valitsemissektori võlg on märkimisväärselt alla 60 % sisemajanduse koguproduktist ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse risk on väike,võib valitsemissektori iga-aastase struktuurse eelarveseisundi riigipõhine kontrollväärtus ulatuda eelarvepuudujäägi määrani 1,0 % sisemajanduse koguproduktist nimiväärtuses.

1b.   Liikmesriigid võtavad kasutusele korrigeerimismehhanismi, mis käivitub automaatselt, et korrigeerida olulised kõrvalekalded keskpika perioodi eesmärgist või selle saavutamisele suunatud kohandamiskavast, sealhulgas nende akumuleeritud mõju valitsemissektori võladünaamikale. [Korrigeerimismehhanismi laad, suurus ja tähtajad, sealhulgas erandlike asjaolude korral, sätestatakse käesoleva määruse lisas.]

1c.   Liikmesriigid tagavad kiire lähenemise oma keskpika perioodi eesmärkidele, võttes aluseks komisjoni ettepandavad ambitsioonikad ja siduvad ajavahemikud mille puhul võetakse arvesse riigipõhiseid jätkusuutlikkusega seotud riske. Ettepandud tähtajad avalikustatakse.

Selgitus

Ettepandud määrus peaks sisaldama majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu peamisi põhimõtteid (käesolev muudatusettepanek lähtub selle lepingu artiklist 3).

Muudatus 3

Artikli 5 lõike 3 punkt (uus) g ja lõige 3a (uus)

 

„(g)

üksikasjalik teave valitsemissektori võla arengu kohta ning samuti muud andmed, mis on kohased hindamaks riigipõhiseid riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, sealhulgas ülevaade kaudsetest ja tingimuslikest kohustustest, millel võib tõenäoliselt olla eelarvele suur mõju, vastavalt nõukogu määruse 2011/85/EL artikli 14 lõikele 3.

3a.   Liikmesriigid annavad komisjonile ja eurorühmale eelnevalt ja õigeaegselt aru oma valitsemissektori riiklike võlakirjade väljaandmise kavadest, et neid paremini koordineerida ja seirata.

Selgitus

Seire nõuded peaksid riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse ohtude tuvastamiseks hõlmama viidet valitsemissektori võlale ning kaudsetele ja tingimuslikele kohustustele. Lisaks tuleks ettepandud määruses samuti viidata riigivõlakirjade emissioonikavade eelaruandlusele, nagu on ette nähtud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklis 6 ja põhjenduses 8.

Muudatus 4

Artikli 5 lõike 5 esimene lõik

„5.   Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on olulisel määral täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse.”

„5.   Kui komisjon tuvastab, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitilised kohustused on täitmata jäetud, nõuab ta kahe nädala jooksul pärast esialgse eelarvekava esitamist, et asjaomane liikmesriik esitaks uue läbivaadatud esialgse eelarvekava. Kõnealune nõue avalikustatakse. Lisaks nõuab komisjon liikmesriigilt läbivaadatud esialgse eelarvekava esitamist, kuieelarvekava ei vasta asjaomase liikmesriigi stabiilsusprogrammis ette nähtud puudujäägile ja/või võla arengule, võttes arvesse nõukogu arvamust stabiilsusprogrammi kohta, või kui ta tuvastab ohu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

Selgitus

Ettepandud määruses tuleb tagada, et esialgsed eelarvekavad on täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud järgmise aasta eelarvepoliitiliste kohustustega ning samuti stabiilsusprogrammi eesmärkidega, võttes arvesse nõukogu arvamust stabiilsusprogrammi kohta. Kui komisjon tuvastab ohu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, peaks ta samuti nõudma läbivaadatud esialgse eelarvekava esitamist.

Muudatus 5

Artikli 6 lõige 1

„1.   Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta.”

„1.   Komisjon hindab esialgseid eelarvekavasid, võttes arvesse uute meetmete keskpika perioodi mõju eelarvele, ning hindab mõjusid riigi rahanduse jätkusuutlikkusele. Samuti hindab ta alusandmete kogumise kvaliteeti. Vajaduse korral võtab komisjon 30. novembriks vastu arvamuse esialgse eelarvekava kohta. Arvamus võetakse alati vastu järgmistel juhtudel: a) kui esialgne eelarvekava tooks kaasa stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustuste täitmata jätmise; b) kui esialgne eelarvekava tooks kaasa struktuurse puudujäägi, mis on kõrgem liikmesriigi stabiilsusprogrammis kavandatust; c) kui valitsemissektori võla suhe ületab 60 % SKPst ning ei vähene stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud piisava tempoga; või d) kui komisjon tuvastab ohu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

Selgitus

Ettepandud määruse tõhusaks kohaldamiseks on tähtis määratleda asjaolud, mille puhul komisjon peab vastu võtma arvamuse.

Muudatus 6

Artikli 6 lõige 4

„4.   Eurorühm arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade ning eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse.”

„4.   Eurorühm, liikmesriikide poolt korduva nõuete mittetäitmise korral Euroopa Ülemkogu, arutab komisjoni arvamust riiklike eelarvekavade kohta. Eurorühm, liikmesriikide poolse korduva nõuete mittetäitmise korral Euroopa Ülemkogu, arutab samuti eelarveseisundit ja -väljavaateid euroalas üldiselt komisjoni poolt lõike 3 kohaselt koostatud üldhinnangu alusel. Kõnealune hinnang avalikustatakse.”

Selgitus

Muudatus peaks suurendama vastastikust survet liikmesriikide kohustuste korduva mittetäitmise korral.

Muudatus 7

Artikli 7 lõige 1, uus lõige 1a ja lõige 2

„1.   Kui nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi suhtes käesoleva artikli lõikeid 2–5 kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni.

2.   Tugevdatud seire all olevad liikmesriigid viivad viivitamata läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise. […]”

„1.   Kui nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt, et liikmesriigil on ülemäärane eelarvepuudujääk, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi suhtes käesoleva artikli lõikeid 1a6 kuni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamiseni.

1a.   Liikmesriik, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kehtestab eelarve- ja majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse üksikasjalikult struktuurireforme, mis on vajalikud tema ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhusaks ja kestvaks kõrvaldamiseks.

2.   Tugevdatud seire all olevad liikmesriigid viivad viivitamata läbi valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisese täitmise põhjaliku hindamise.”

Selgitus

Ettepandud määrus peaks sisaldama majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu peamisi põhimõtteid (käesolev muudatusettepanek lähtub selle lepingu artiklist 5).

Muudatus 8

Artikli 7 lõike 3 esimene lõik

„3.   Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse.”

„3.   Liikmesriik esitab korrapäraselt komisjonile ja majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele aruandeid, mis kajastavad valitsemissektori ja selle allsektorite eelarve aastasisest täitmist, nii kulude kui ka tulude poolel võetud suvakohaste meetmete mõju eelarvele, valitsemissektori kavandatud kulusid ja tulusid, samuti teavet võetud meetmete kohta ja eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmete laadi kohta. Liikmesriik esitab samuti aruandeid eelarve- ja majanduspartnerluse programmi ning tema ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhusaks ja jätkusuutlikuks kõrvaldamiseks vajalike struktuurireformide rakendamise kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse.”

Selgitus

Vastavalt muudatusele 7.

Muudatus 9

Artikli 8 uus lõige 3a

 

3a.   Eurorühm ja nõukogu arutavad liikmesriigi võetud meetmete kohasust ning vajadusel teeb nõukogu ettepaneku lisameetmete kohta, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja järgimine või eelarve- ja majanduspartnerluse programmi kohandamine. Kui liikmesriik ei rakendaneid täiendavaid meetmeid, arutab Euroopa Ülemkogu tekkinud olukorda ning teeb ettepaneku edasise tegevuse kohta, mida ta peab vajalikuks.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tugevdada vastastikust survet eurorühmas ja nõukogus ning kohustuste korduva täitmata jätmise korral näha ette võimalus, et Euroopa Ülemkogu teeb ettepaneku edasiste meetmete kohta, mida asjaomasel liikmesriigil tuleb võtta.


Redaktsiooni ettepanekud seoses järelevalve tugevdamise määruse ettepanekuga

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (2)

Muudatus 1

Põhjendus 1

„1.

Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi väljastpoolt liidu raamistikku.”

„1.

Viimasel kolmel aastal maailma tabanud enneolematu ulatusega kriis on oluliselt vähendanud majanduskasvu ja finantsstabiilsust ning tugevasti kahjustanud liikmesriikide eelarve- ja võlaseisundit, mistõttu paljud neist on olnud sunnitud taotlema finantsabi liidu raamistikus ning sellest väljastpoolt.”

Selgitus

Finantsabi on andnud ka Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM), mis on liidu rahastamisvahend.

Muudatus 2

Põhjendus 4

„4.

Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.”

„4.

Eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi üle, kes on suurtes finantsraskustes või on oht, et need võivad tekkida, tuleks teostada tõhustatud järelevalvet, et tagada tavaolukorra kiire taastumine ja kaitsta teisi euroalasse kuuluvaid liikmesriike võimaliku negatiivse ülekanduva mõjude eest. Kõnealune tugevdatud järelevalve peaks hõlmama paremat juurdepääsu teabele, mida on vaja majandus-, fiskaal- ja finantsolukorra seire tugevdamiseks ning majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ettenähtud mis tahes allkomiteele korrapäraseks aruannete esitamiseks. Samasid järelevalvesätteid tuleks kohaldada liikmesriikide suhtes, kes taotlevad ennetavat abi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM), Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt.”

Selgitus

Artikli 1 kohaselt hõlmab ettepandud määruse kohaldamisala EFSMi.

Muudatus 3

Artikkel 1

„1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja/või kes saavad või võivad saadafinantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).”

„1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja/või kes on taotlenud või saavad finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondilt (EFSF), Euroopa finantsstabiilsusmehhanismilt (EFSM), Euroopa stabiilsusmehhanismilt (ESM) või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).”

Selgitus

Õiguskindluse huvides tuleks ettepandud määruses kasutada läbivalt samu termineid.

Muudatus 4

Artikli 2 lõige 1

„1.   Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on suuri raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada.”

„1.   Komisjon kohaldab tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kellel on või võivad tekkida finantsstabiilsuse tagamisel tõsised raskused, millel võivad tõenäoliselt olla teistele euroala riikidele ülekanduvad kahjulikud mõjud. Asjaomasele liikmesriigile antakse eelnevalt võimalus oma seisukohtade esitamiseks majandus- ja rahanduskomitees või selleks ette nähtud mis tahes allkomitees. Komisjon otsustab iga kuue kuu järel, kas tõhustatud järelevalve kohaldamisaega tuleks pikendada ning esitab oma leidude kohta aruande majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele. Nõukogu võib nõuda komisjonilt tõhustatud järelevalve algatamist, jätkamist või lõpuleviimist.

Selgitus

Õiguskindluse huvides tuleks ettepandud määruses kasutada läbivalt samu termineid. Tõsiste raskuste oht peaks samuti olema tõhustatud järelevalve kohaldamise aluseks, et tõkestada varases faasis olukorra halvenemine.

Arvestades võimalikke tõsiseid ülekanduvaid mõjusid ning ohte euroala stabiilsusele, tuleb piirata komisjoni kaalutlusvabadust otsustamisel, kas kohaldada liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet; see saavutatakse sõna „võib” kõrvaldamisega. Lisaks tuleks majandus- ja rahanduskomiteed või vastavat allkomiteed teavitada otsusest kohaldada liikmesriigi suhtes tõhustatud järelevalvet ning tõhustatud järelevalve all olevate liikmesriikide edusammudest. See võimaldab majandus- ja rahanduskomiteel koostada nõukogule kõiki asjaolusid arvestava otsuse seoses menetluslike sammudega. Ilma et see piiraks komisjoni pädevust, tuleb nõukogule anda volitus nõuda komisjonilt tõhustatud järelevalve algatamist või teostamist.

Muudatus 5

Artikli 2 lõige 2

„2.   Komisjon võib otsustada kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). Komisjon koostab asjaomaste ennetava finantsabi andmise vahendite loendi ja ajakohastab seda, võttes arvesse võimalikke muudatusi EFSFi, ESMi või muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste finantsabipoliitikas.”

„2.   Komisjon otsustab kohaldada tõhustatud järelevalvet liikmesriigi suhtes, kes on taotlenud või saab ennetavat finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, EFSM-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt (nt IMF). Komisjon koostab asjaomaste ennetava finantsabi andmise vahendite loendi ja ajakohastab seda, võttes arvesse võimalikke muudatusi EFSFi, ESMi või muude asjaomaste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste finantsabipoliitikas.”

Selgitus

Jällegi peaks tõhustatud järelevalve algama varases faasis, niipea kui liikmesriik on taotlenud finantsabi. Säte peab olema selgem, et kõrvaldada kõik kahtlused selle osas, kas liikmesriigi suhtes hakatakse kohaldama tõhustatud järelevalvet automaatselt alates sellest hetkest, mil ta on finantsabi taotlenud. Vastavalt artiklile 1 hõlmab ettepandud määruse kohaldamisala EFSMist saadavat finantsabi.

Muudatus 6

Artikli 2 lõige 3

„3.   Lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud.”

„3.   Lõiget 2 ei kohaldata liikmesriigi suhtes, kes saab ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud. Komisjon teostab pärast liidu ja valitsustevaheliste finantsabi vahendite andmist seiret pideva vastavuse üle nendes finantsabi vahendites sätestatud kõlblikkusekriteeriumidele.

Selgitus

Erand liikmesriikide suhtes, kes saavad ennetavat finantsabi krediidiliini vormis, mille puhul ei ole seatud tingimust, et asjaomane liikmesriik peab võtma uusi poliitikameetmeid, seni kuni krediidiliini ei ole kasutatud, ei tohi välistada nende puhul seire teostamist selle üle, kas nad vastavad kõlblikkuskriteeriumidele.

Muudatus 7

Artikli 3 lõige 3

„3.   Komisjoni taotlusel teevad tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:

[…]”

„3.   Komisjoni taotlusel teevad tõhustatud järelevalve all olevad liikmesriigid järgmist:

[…]

Nõukogu võib nõuda komisjonilt, et komisjon taotleks tõhustatud järelevalve all olevatelt liikmesriikidelt punktides a, b ja d sätestatud tegevust ja/või punktis c sätestatud nõude järgimist.

Selgitus

Võimalikke suuri ülekanduvaid mõjusid arvestades oleks kasulik, kui nõukogu saaks nõuda komisjoni vahendusel lisateavet või artikli 3 lõikes loetletud konkreetsete toimingute teostamist.

Muudatus 8

Artikli 3 lõige 5

„5.   Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, võib nõukogukomisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega soovitada asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada.”

„5.   Kui lõike 4 kohase hindamise tulemusel jõutakse seisukohale, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid ja et asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, soovitab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega asjaomasel liikmesriigil taotleda finantsabi ja koostada makromajanduslik kohandamisprogramm. Nõukogu võib kõnealuse soovituse avalikustada.”

Selgitus

Artikli 3 lõiget 5 tuleb tugevdada, kohustades nõukogu esitama soovitust finantsabi taotlemiseks, kui asjaomase liikmesriigi finantsseisundil on märkimisväärne negatiivne mõju euroala finantsstabiilsusele, mis on selgelt väga oluline põhjendus.

Muudatus 9

Artikkel 4

„Liikmesriigid, kes soovivad saada finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist.”

„Liikmesriigid, kes kavatsevad taotleda finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSF-lt, EFSM-lt, ESM-lt, IMF-lt või muult liidu raamistiku väliselt asutuselt, teatavad sellest viivitamata nõukogule, komisjonile ja EKP-le. Majandus- ja rahanduskomitee või selleks ette nähtud mis tahes allkomitee arutab kavandatud taotlust pärast komisjonilt hinnangu saamist eesmärgiga uurida muu hulgas võimalusi, mida pakuvad olemasolevad liidu või euroala rahastamisvahendid ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja laenajate vahendid, enne kui enne asjaomane liikmesriik pöördub võimalike laenuandjate poole.

Selgitus

Euroala liikmesriikide kohustused peaksid sisaldama rohkemat kui pelgalt teabe jagamist Euroopa partneritega ning selgelt hõlmama kohustust arutada erinevate Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil saada olevate finantsabi vahendite kasutamist. Vastavalt artiklile 1 kuulub ettepandud määruse kohaldamisalasse ka EFSM.

Muudatus 10

Artikkel 5

„Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja vajaduse korral IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele.”

„Kui finantsabi taotletakse EFSF-lt või ESM-lt, koostab komisjon koostöös EKPga ja kohastel juhtudel IMFga analüüsi asjaomase liikmesriigi valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas liikmesriigi suutlikkuse kohta maksta tagasi kavandatav finantsabi, ja edastab selle majandus- ja rahanduskomiteele või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteele.”

Selgitus

Kooskõlas praeguse praktikaga tuleb valitsemissektori võla jätkusuutlikkuse analüüsimisse kaasata IMF. Õiguskindluse huvides tuleks tekstis läbivalt kasutada sama sõnastust.

Muudatus 11

Artikkel 6

„1.   Liikmesriik, kes saab finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid.

2.   Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

3.   Komisjon koostöös EKPga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret ja teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3.

4.   Komisjon koostöös EKPga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

[…]

6.   Kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb komisjonilt tehnilist abi.”

„1.   Liikmesriik, kes taotleb finantsabi ühelt või mitmelt teiselt riigilt, IMF-lt, EFSF-lt, EFSM-lt või ESM-lt, koostab kokkuleppel komisjoniga, kes tegutseb koostöös EKPga ning kohastel juhtudel IMFga, esialgse kohandamisprogrammi, mille eesmärk on taastada kindel ja jätkusuutlik majandusolukord ja eelarveseisund ning suutlikkus end täielikult rahastada finantsturgudel. Esialgses kohandamisprogrammis võetakse nõuetekohaselt arvesse asjaomasele liikmesriigile aluslepingu artiklite 121, 126, 136 ja/või 148 alusel esitatud kehtivaid soovitusi ja nende järgimiseks võetud meetmeid ning laiendatakse, tugevdatakse ja süvendatakse vajalikke poliitikameetmeid.

2.   Nõukogu kiidab kohandamisprogrammi heaks komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui finantsabi allikaks on EFSM, EFSF või ESM, peavad komisjoni ettepaneku tingimused täielikult vastama tingimustele, milles lepiti kokku poolte vahel, kes tegutsesid eelnimetatud liidu ja rahvusvahelistele vahenditele juurdepääsu võimaldamise kontekstis.

3.   Komisjon koostöös EKPga ning kohastel juhtudel IMFga teostab kohandamisprogrammi rakendamise seiret. Komisjon teavitab iga kolme kuu järel tulemustest majandus- ja rahanduskomiteed või selleks ette nähtud mis tahes allkomiteed. Asjaomane liikmesriik teeb komisjoniga täielikku koostööd. Eelkõige esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kogu teabe, mida komisjon peab programmi seireks vajalikuks. Kohaldatakse artikli 3 lõiget 3. Ebapiisava koostöö korral võib nõukogu komisjoni ettepanekul saata asjaomasele liikmesriigile avaliku nõude, milles on määratletud, mida sellel liikmesriigil tuleb teha.

4.   Komisjon koostöös EKPga ning kohastel juhtudel IMFga analüüsib koos asjaomase liikmesriigiga, milliseid muudatusi tuleb vajaduse korral kohandamisprogrammis teha. Nõukogu teeb kohandamisprogrammi mis tahes muudatuste kohta otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

[…]

6.   Kohandamisprogrammi rakendav liikmesriik, kelle haldussuutlikkus ei ole piisav või kellel on kohandamisprogrammi rakendamisel märkimisväärseid probleeme, taotleb tehnilist abi komisjonilt, kes võib sellel eesmärgil koos liikmesriikide ja teiste Euroopa Liidu ja/või vastavate rahvusvaheliste institutsioonidega kokku panna asjatundjate rühmi. Tehniline abi võib seisneda selles, et asjaomasesse liikmesriiki saadetakse alalinekohapealne nõunik ning Euroopa Liidu institutsioonide tugipersonal, kes nõustavad asjaomase liikmesriigi asutusi kohandamisprogrammi rakendamisel ja koordineerivad asjaomaseid institutsioone.

Selgitus

Vastavalt artiklile 1 kuulub ettepandud määruse kohaldamisalasse ka EFSM. Samuti on ettepandud redaktsiooni eesmärgiks muuta selgemaks asjassepuutuvate institutsioonide kohustused.

Lõike 2 eesmärgiks on selgitada, et EFSMst, EFSFst ja ESMst finantsabi saavatelt liikmesriikidelt ei soovita kahe erineva makromajandusliku kohandamisprogrammi koostamist, vaid et kõiki asjaomase liikmesriigiga EFSM-le, EFSF-le ja ESM-le juurdepääsu võimaldamise raames kokku lepitud majanduspoliitilisi tingimusi arvestatakse täielikult käesoleva artikli alusel koostatavas makromajanduslikus kohandamisprogrammis.

Lõikes 3 ette nähtud avalikustamise võimalus, kui liikmesriik ei ole koostööaldis, võib olla asjaomasele liikmesriigile motivaator lisameetmete võtmiseks.

Lisaks komisjonile võivad teised vastava pädevusega institutsioonid ja liikmesriigid pakkuda kasulikku tehnilist abi. Alaline kohapealne nõunik suurendab märkimisväärselt programmi kohase rakendamise tõenäosust.

Muudatus 12

Artikli 11 lõige 1, uued lõiked 5 ja 6

„1.   Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt liikmesriigilt, EFSM-lt, EFSF-lt või ESM-lt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust.”

„1.   Liikmesriik on programmijärgse järelevalve all seni, kuni vähemalt 75 % ühelt või mitmelt teiselt riigilt, EFSM-lt, EFSF-lt, ESM-lt või muult rahvusvaheliselt finantseerimisasutuselt saadud finantsabist on tagasi maksmata. Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega pikendada programmijärgse järelevalve kestust.

[…]

5.   Euroopa Parlamendi asjaomane komitee võib kutsuda asjaomase liikmesriigi esindajad osalema arvamuste vahetuses programmijärgse seire üle.

6.   Asjaomase liikmesriigi parlament võib kutsuda komisjoni esindajad osalema arvamuste vahetuses programmijärgse seire üle.

Selgitus

Esimese märkuse eesmärgiks on viia käesoleva artikli sõnastus kooskõlla artikli 1 lõike 1 sõnastusega.

Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide suurem avalik surve on liikmesriigile täiendav motivaator kohaste poliitikate järgimiseks. Seoses programmijärgse seirega tuleks selline kaasamine ette näha samamoodi, nagu see on ette nähtud tõhustatud järelevalve (artikkel 3) ja makromajanduslike kohandamisprogrammide (artikkel 6) puhul.

Muudatus 13

Artikkel 12

„Artikli 2 lõikes 1, artiklis 3, artikli 6 lõigetes 2 ja 4 ning artikli 11 lõikes 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Esimeses lõigus osutatud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus määratakse kindlaks vastavalt aluslepingu artikli 238 lõike 3 punktile b.”

„Artikli 3 lõikes 5, artikli 6 lõigetes 2, 4 ja 5 ning artikli 11 lõigetes 1 ja 4 osutatud meetmete üle otsustamisel hääletavad ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro, ning nõukogu ei võta arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

Esimeses lõigus osutatud nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamus määratakse kindlaks vastavalt aluslepingu artikli 238 lõike 3 punktile b.”

Selgitus

Artiklis 12 tuleb viidata kõikidele nõukogu poolt tehtavatele otsustele.

Muudatus 14

Artikkel 13

„Artiklite 5 ja 6 sätteid ei kohaldata ennetava finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul.”

„Artikli 6 lõigete 1–5 sätteid ei kohaldata ennetava finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul. See ei piira nende finantsabi liikide suhtes tingimuste kehtestamist vastavalt vastavate liidu või valitsustevaheliste finantsabi andmise vahendite alusel.

Selgitus

Makromajandusliku kohandamisprogrammiga seotud (artikkel 6) erandi kohaldamisala tuleb piirata, et mitte välistada tehnilise abi andmist ja parlamentide kaasamist. See säte peaks hõlmama ainult konkreetselt ennetavat finantsabi ning finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavaid laene ning ei tohiks piirata asjaomaseid sätteid EFSF raamlepingus, ESM lepingus ning sellist finantsabi rakendavates finantsabi vahendites. Kasu võib olla sellest, et jäetakse lahtiseks võimalus hinnata valitsemissektori võla jätkusuutlikkust juhul, kui liikmesriik saab ennetava programmi, et tuvastada tema vastavus selle programmi kõlblikkuskriteeriumidele. Samuti on otstarbekas finantseerimisasutuste rekapitaliseerimiseks antavate laenude puhul hinnata valitsemissektori võla jätkusuutlikkust, arvestades tihedat seost riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja finantssektori ebastabiilsuse vahel. Teise võimalusena võib selle sätte suurema selguse huvides lisada artiklile 6 ning artikli 13 kustutada.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.


Top