23.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 216/1

2.1.

EKP teeb järgmistel põhjustel ettepaneku veelgi täiendada direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõiget 1. Vastavalt artikli 9 lõikele 1 ei mõjuta tagatise andnud osaleja või tehingupoole vastu algatatud maksejõuetusmenetlus EKP ega liikmesriikide keskpankade õigusi. Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa. Tekiks teatav ebaselgus, kui artikli 9 lõiget 1 tõlgendada nii, et keskpanga tehingutega, sh erakorraliste tehingutega seoses antud tagatisväärtpaber, on kaitstud ainult keskpangale tagatisväärtpaberi andnud osaleja või tehingupoole suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse mõju eest. Hinnates direktiivis 98/26/EÜ sätestatud kaitset seoses keskpankadele nende krediiditehingute tarvis antud tagatisega, ei ole selge, kas see kaitse hõlmab tagatisväärtpabereid, mille on andnud kolmas isik, kes ei ole osaleja keskpanga poolt hallatavas süsteemis ega keskpanga tehingupool.

2.2.

Näib, et praegusel hetkel on mõned liikmesriigid direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 1 üle võtnud viisil, mis ei kaitse tagatist, mille on keskpangale andnud kolmas isik, kes ei ole selle keskpanga osaleja või tehingupool, samal ajal kui enamik liikmesriike on artikli 9 lõike 1 ülevõtmisel sõnaselgelt sätestanud selliste kolmandate isikute poolt keskpankadele antud tagatisväärtpaberite kaitse. Lisaks on mõned liikmesriigid kõnealuse sätte sõnastuse üle võtnud sõna-sõnalt ja neis jurisdiktsioonides sõltub küsimus, kas kolmandate isikute poolt keskpankadele antud tagatis on kaitstud, tõlgendamisest.

2.3.

Eeltoodut arvestades tagaks direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõike 1 sõnastuse täpsustamine ühtlustatud kaitse tagatisväärpaberitele, mille on keskpankadele andnud mistahes kolmas isik mitte ainult keskpanga poolt hallatavas süsteemis osalejate või keskpanga tehingupoolte sidusettevõtjad. See tagaks õiguskindluse seoses keskpankade poolt pakutava tagatud krediidiga ning eelkõige kaitseks kaasaegseid likviidsuse koondamise teenuseid, näiteks TARGET2-s, keskpanga osaleja nimel keskpanga süsteemis tagatisväärtpaberi andnud mis tahes kolmanda isiku maksejõuetuse eest. Selline reform oleks eriti oluline keskpanga likviidsustehingute seisukohalt finantsraskuste ajal, mil võib eeldada, et tehingupoolele antud likviidsus võib olla tehingupoole nimel tagatud kolmanda isiku poolt.

3.1.

Direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti f kohaselt, kui see on süsteemiriski tõttu õigustatud, võib liikmesriik otsustada, et „kaudset osalejat” võib käsitleda „osalejana”, juhul kui kaudset osalejat tuntakse süsteemis. „Tundmine süsteemis” on kasulik nõue, kuna süsteem ei oleks vastasel korral võimeline tuvastama, millised kaudsed osalejad on hõlmatud süsteemi poolt pakutava kaitsega. Seega tuleks „kaudse osaleja” määratlusse lisada nõue, et kaudsed osalejad peavad olema süsteemi operaatorile tuntud. Samuti aitaks see süsteemi operaatoril täita oma artikli 10 teisest lõigust tulenevat kohustust teavitada süsteemis osalejatest, sealhulgas võimalikest kaudsetest osalejatest ja nendega seotud muudatustest, seda liikmesriiki, kelle õigust kohaldatakse nende osalejate suhtes.

3.2.

Kahtluste kõrvaldamiseks peaks nii osaleja kui kaudse osaleja mõisteid muutma, et oleks selge, et need on ammendavad ning hõlmavad ainult isikute kindlaid liike, mis on määratlustes loetletud. Mis tahes erinevus kohaldamisel seaks ohtu piiriüleselt tegutsevatele süsteemidele direktiiviga 98/26/EÜ pakutava kaitse.

3.3.

Samuti tuleks sobivates kohtades asendada osaleja ja kaudse osaleja määratluses mõiste „süsteem” ettepanekus määratletud uue mõistega „süsteemi operaator”, kuna süsteemid ei ole tavaliselt juriidilised isikud and just süsteemi operaator on see, kes tegutseb osalejana teises süsteemis, tagades sellega vastastikuse osalemise süsteemide vahel.

4.1.

Süsteemi mõistet direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a tuleks muuta. Mõiste „süsteem” peab adekvaatselt kajastama kõiki erinevaid olemasolevaid struktuure, nii et direktiiviga 98/26/EÜ pakutav kaitse kohalduks võimalikult paljudele süsteemidele, vähendades sellega süsteemiriski. Eelkõige ei kajasta praegu artikli 2 punkti a esimene ja teine taane korrektselt viisi, kuidas enamik süsteeme on loodud. Enamikes süsteemides ei ole süsteemi loovaks struktuuriks pelgalt osalejate vaheline leping, vaid kogum süsteemi tegevust reguleerivaid reegleid ja eeskirju, mis on vastu võetud süsteemi operaatori poolt või kehtestatud õigusaktidega. Osalejatelt eeldatakse nende reeglite järgimist. Mitmepoolsetel lepingutel põhinevad süsteemid on erand, mitte reegel, nagu on eeldatud praeguses artikli 2 punkti a sõnastuses. Süsteemi operaator, näiteks väärtpaberite keskdepositoorium, väärtpaberibörs või keskpank, seab süsteemi üldiselt sisse ühepoolselt. Selles kontekstis tuleks artikli 2 punkti a täiendada nii, et vormilise struktuuri võib luua kas lepingu, tüüptingimuste või õigusaktiga, st seadusandja akti või rakendusaktiga. Seetõttu peaks süsteemi määratlus viitama vormilisele struktuurile, mis „hõlmab” kolme või enamat osalejat, mitte ei ole nende „vahel”, ja sellest muudatusest tuleneb vajadus muuta ka artikli 2 punkti a teist taanet.

4.2.

Süsteemi praegusest määratlusest ei ole selge, kas direktiiv 98/26/EÜ kaitseb süsteemiriski vastu kõiki arveldussüsteeme, näiteks kesksed osapooled või arvelduskojad. Ehkki mitmed liikmesriigid on ebakindluse vältimiseks teatanud komisjonile arveldussüsteemid vastavalt artikli 2 punkti a kolmandale taandele, tuleks artikli 2 punktis a sõnade „maksejuhiste täitmiseks” ette lisada „arveldus- või”, nii et ka seda tüüpi asutusi oleks võimalik selgelt pidada iseseisvateks süsteemideks.

4.3.

Lisaks tuleks süsteemi mõiste määratleda paindlikult, et hõlmata mis tahes tulevasi arenguid süsteemide ülesehituses. Eelkõige peab mõiste olema määratletud piisavalt laialt, et hõlmata mis tahes tulevasi süsteeme, mille võib välja töötada eurosüsteem või luua EKP, kui see toimub EKP õigusakti alusel, mis on siduv osalejatele EKPga sõlmitud kokkuleppe kohaselt, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust. Igal juhul peab süsteemi määratlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punktis a hõlmama EKP õigusaktiga loodud süsteemi.

5.1.

EKP leiab, et „sisestamise hetke” kontseptsioon direktiivi 98/26/EÜ artikli 3 lõike 3 tähenduses vajab täpsustamist. Täpsemalt sätestatakse artikli 3 lõikes 3, et maksejuhise süsteemi sisestamise hetk määratletakse selle süsteemi reeglites. Sisestamise hetk ise ei ole määratletud ja seetõttu erineb see süsteemiti nii määratluse kui ka tegeliku sisestamise hetke osas. Kui süsteemi reguleerivates riigi õigusaktides on sisestamise hetk määratletud, peavad süsteemi reeglid määratlustele vastama. Samas peaks riigi õigus olema sisestamise hetke hõlmavate süsteemi reeglite osas piisavalt paindlik, et oleks võimalik arvesse võtta konkreetse süsteemi tegevuse erilist laadi ning kaitsta keerukaid arvelduskordi ja optimeerimismenetlusi. Lisaks on tähtis, et koostalitlevate süsteemide vahel võimaldaksid kõikide hõlmatud süsteemide reeglid määratleda sisestamise hetke piisava paindlikkusega, et kaitsta süsteemideülest arveldust ja sellega tagada koostalitlus. EKP soovitab artikli 3 lõiget 4 vastavalt täpsustada, et kõrvaldada mis tahes mitmemõttelisus seoses asjaoluga, et süsteemidel on teatav kaalutlusõigus kohase sisestamise hetke määratlemisel ning seda ei tohiks piirata riigi õigus, mis võib olla jäik ja keeruliselt muudetav. Samad kaalutlused kohalduvad direktiivi 98/26/EÜ artiklis 5 sätestatud tühistamatuse mõistele.

5.2.

EKP toetab koostalitlevaid süsteeme puudutavaid muudatusi, arvestades, et selliste süsteemide arv ja tähtsus on pärast direktiivi 98/26/EÜ vastuvõtmist märkimisväärselt kasvanud. Eelkõige on süsteemid seadnud omavahel sisse ühendused ja isegi releeühendused ning neil on juurdepääs teistele süsteemidele osalejatena või muude liideste kaudu. EKP soovitab siiski asendada „koostalitleva süsteemi” määratluses mõiste „süsteem” väljendiga kahe või enama süsteemi vaheline „struktuur”, et hõlmata kõiki võimalikke ühenduste tüüpe ning vältides samal ajal mulje jätmist, et tegemist on uue süsteemide liigi loomisega. Praktiliseks näiteks võib tuua, et eurosüsteemi TARGET2 makseinfrastruktuur (3) koosneb paljudest õiguslikult iseseisvatest maksesüsteemidest, mis on omavahel ühendatud ühtse tehnilise platvormi abil, mis põhineb EKP suunisel. Lisaks on üle 60 muu süsteemi, sealhulgas mitteeuroala riikide süsteemi, ühendatud TARGET2-ga kas osalemise teel või kahepoolse lepingu alusel kõrvalsüsteemiliidese kaudu.

9.1.

EKP toetab kindlalt direktiivi 2002/47/EÜ ettepandud muudatusi, mille eesmärgiks on hõlbustada krediidinõuete kasutamist tagatisena keskpankade poolt. Need muudatused muudavad keskpankade seisundi krediidinõuete tagatiseks võtmisel Euroopa Liidus turvalisemaks, arvestades, et krediidinõuete reeglid ei ole erinevates ELi jurisdiktsioonides ühtlustatud. Krediidinõuete keskpankade tehingute tagatisena kasutamise võimalusel on suur tähtsus euroala krediidiasutustele, kelle bilanssides moodustavad krediidinõuded suure osa. Eurosüsteemile oleks väga tähtis, et direktiiviga 2002/477/EÜ kehtestatud korra raames saaks kasutada tagatisena krediidinõudeid, mis hõlbustaks seda liiki vara mitteformaalset ja tõhusat tehingutes kasutamist, eriti elektrooniliste kanalite kaudu ja muu hulgas piiriülestes kogumites. Seetõttu toetab EKP igati eelnõu teksti vastuvõtmist komisjoni poolt pakutud sõnastuses andmata liikmesriikidele rakenduskorra kehtestamisel valikuvõimalusi, mis kahjustaks sellise tagatise võtmise kehtivust ja õiguskindlust.

9.2.

Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 1 lõike 4 punkti a kavandatud muudatused piiravad selle sätte kohaldamise keskpankade krediiditehingute tagamise nõetele vastavate krediidinõuetega. EKP-le ja eurosüsteemile on see piisav. Samas on ettepandud muudatuse reguleerimisala ulatuslikum kui pelgalt krediidinõuete kasutamine keskpankade krediiditehingutes ja näeb ette direktiivi 2002/47/EÜ eeskirjade kohaldamise mis tahes krediidinõudele, mis võiksid vastata keskpankade krediiditehingute tagamise nõuetele ELs. Tekib läbipaistvuse küsimus seoses sellega, millises ulatuses võimaldab ettepandud muudatus mittekeskpankadest tagatise võtjatel kasutada tagatiseks keskpankade krediiditehingute tagamise nõuetele vastavaid krediidinõudeid. Eelkõige ei pruugi kõikidel ELi keskpankadel olla kerge juurdepääsuga krediidinõuete tagatiseks võtmise nõuetele vastavuse kriteeriume, mis teeks mittekeskpangast tagatise võtjal keeruliseks kehtivalt otsustada, kas krediidinõue, mille ta kavatseb tagatiseks võtta, vastab tegelikult nõuetele. Lisaks võivad eurosüsteemi poolt ja väljaspool euroala asuvate keskpankade poolt kasutatavad nõuetele vastavuse kriteeriumid erineda ja neid kriteeriume võidakse aegajalt muuta. Seetõttu, et tagada õiguskindlus ja võrdsed võimalused kogu ELis, soovitab EKP, et sätestada tuleks direktiiviga 2002/47/EÜ hõlmatud krediidinõuete lihtne ja ühtne määratlus, mis ei seostaks selliseid krediidinõudeid keskpankade kasutatavate nõuetele vastavuse kriteeriumidega. Selline krediidinõuete määratlus direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamisala piiritlemiseks peaks olema piisavalt lai, et hõlmata krediidinõudeid, mille nõuetele vastavuse on kehtestanud eurosüsteem. Kui sellist ühtset määratlust ei saa vastu võtta, on vähemalt tähtis tagada, et krediidinõuded, mis tegelikkuses eurosüsteemi tagatiseks võetakse, oleks hõlmatud direktiivi 2002/47/EÜ uue määratlusega.

9.3.

Ettepandud muudatused ei täpsusta kollisiooninorme, mis kehtivad krediidinõuete piiriülesel kasutamisel tagatisena. Direktiivi 2002/47/EÜ artikli 9 praegune tekst on seotud ainult registreeritud väärtpaberitega ning selgelt ei kohaldu krediidinõuetele. Krediidinõuete piiriüleseks kasutamiseks tagatisena on äärmiselt tähtis ühtlustada kohalduvad kollisiooninormid. Tagatisena kasutatavad krediidinõuded võivad hõlmata mitut jurisdiktsiooni, nt võlgniku, võlausaldaja, lepingu jurisdiktsiooni jne, ning õiguskindluse huvides on pooltel vaja täpselt teada, mis õigus kohaldub krediidinõuete tagatiseks andmisel kehtivuse ja prioriteedi suhtes. Kollisiooninormid kolmandate osapoolte mõju osas ELis nõuete loovutamisele on praegu ühtlustamata; kohaldatava õiguse osas valitseb ebakindlus ning osapooltel võib olla vajadus järgida rohkem kui ühe jurisdiktsiooni nõudeid, et saavutada oma tagatise võtmisel teatav õiguslik kindlus. See on märkimisväärne takistus ja kogu ELi hõlmavat piiriülest krediidinõuete tagatiseks kasutamist hõlbustaks suuresti, kui selliste kolmandate osapoolte mõjude osas oleks kokku lepitud ühtses kollisiooninormide süsteemis. Kuna sellist muudatust ei olnud Rooma I määruses (7), on eriti tähtis sätestada sellised normid direktiivis 2002/47/EÜ. Sellise ühiste normide olemasolu tähendaks märkimisväärset hüve.

9.4

EKP esitab samuti järgmised tehnilised soovitused, et tagada ettepandud direktiivis järjekindlus seoses krediidinõuete hõlmamisega direktiivis 2002/47/EÜ. Tagamaks, et direktiivi 2002/47/EÜ kohaldamisalasse kuuluksid mitte ainult krediidinõuete tagatiseks andmine vaid ka krediidinõuete pantimine, tuleks artikli 2 lõike 1 punkti c muuta nii, et see sisaldaks täielikku õigust finantstagatisele, et oleks selge, et mõiste „pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe” hõlmab ka krediidinõuete panti või koormamist. Lisaks tuleks artikli 2 lõike 1 punktis e täiendada finantsinstrumentide määratlust viitega krediidinõuetele. Lõpuks, seoses finantstagatiskokkuleppe kehtivusega tuleks artiklit 3 täiendada viitega „valduse üleminekule” lisaks registreerimisele ja teatamisele.