1)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, esitavad arveldavate pankade nimekirja koos arveldavate pankade maksemooduli kontode andmetega, mille kõrvalsüsteemi keskpank salvestab ühisplatvormi staatiliste andmete (haldus)moodulis. Igal kõrvalsüsteemil on ICM kaudu juurdepääs tema asjaomaste arveldavate keskpankade nimekirjale.

2)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad viivitamata kõikidest muudatustest arveldavate pankade nimekirjas. Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad muudatuse kohta saatma ICM teate asjaomasele arveldavale keskpangale.

3)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, saavad oma arveldavatelt pankadelt debiteerimisvolitused ja muud asjakohased dokumendid ja edastavad need kõrvalsüsteemi keskpangale. Dokumendid esitatakse inglise keeles ja/või kõrvalsüsteemi keskpanga asukohariigi riigikeeles. Kui kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeled ei ole samad mis arveldava keskpanga riigikeeled, esitatakse dokumendid ainult inglise keeles või inglise keeles ja kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeltes. TARGET2-ECB kaudu arveldavad kõrvalsüsteemid peavad esitama dokumendid inglise keeles.

4)

Kui arveldav pank on vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemis osaleja, kontrollib kõrvalsüsteemi keskpank arveldava panga debiteerimisvolituse kehtivust ja teeb vajalikud kanded staatiliste andmete (haldus)moodulis. Kui arveldav pank ei ole vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi osaleja, edastab kõrvalsüsteemi keskpank debiteerimisvolituse (või selle elektroonilise koopia, kui kõrvalsüsteemi keskpank ja arveldav pank on nii kokku leppinud) asjaomas(t)ele arveldavatele keskpankadele selle kehtivuse kontrollimiseks. Arveldav keskpank teostab kontrolli ja teatab asjaomasele kõrvalsüsteemi keskpangale kontrollimise tulemusest viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Pärast kontrollimist ajakohastab kõrvalsüsteemi keskpank ICMs arveldavate pankade nimekirja.

5)

Kõrvalsüsteemi keskpanga poolt teostatav kontroll ei mõjuta kõrvalsüsteemi kohustust täita maksekorraldusi ainult alapunktis 1 osutatud nimekirja kantud arveldavate pankade kaudu.

6)

Kui tegemist ei ole samade üksustega, vahetavad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad teavet iga arveldamisel toimuva olulise sündmuse kohta.

7)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad selle kõrvalsüsteemi nime ja BICi, kellega kavatsetakse süsteemidevahelist arveldust teostada, ning kuupäeva, mil süsteemidevaheline arveldus konkreetse kõrvalsüsteemiga peaks algama või lõppema. See teave salvestatakse staatiliste andmete korraldamise moodulis.

1)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused peavad olema XML sõnumite vormis.

2)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu edastatud maksekorraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks ja arveldatakse II lisa sätete kohaselt.

3)

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui:

1)

Krediteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil kõrvalsüsteemi keskpank on need aktseptinud. Debiteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil arveldav keskpank on need aktseptinud.

2)

Alapunkti 1 kohaldamine ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad maksekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise hetke ja/või kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste tagasivõtmatuks muutumise hetkena varasema ajahetke kui sätestatakse maksejuhise TARGET2 osasüsteemi sisestamise hetk.

1)

Kui kõrvalsüsteem taotleb arvelduskorra kasutamist, peab asjaomane kõrvalsüsteemi keskpank võimaldama ühte või mitut järgmist arvelduskorda:

2)

Arvelduskorda nr 1 (likviidsuse ülekandmine) enam ei pakuta.

3)

Arveldavad keskpangad toetavad kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamist kooskõlas alapunktis 1 osutatud arvelduskorra valikuga, sh arveldavad maksejuhiseid arveldavate pankade maksemooduli kontodel või allkontodel.

4)

Alapunktis 1 osutatud arvelduskorra üksikasjad on toodud punktides 10 kuni 14.

1)

Lisaks maksemooduli kontodele võivad kõrvalsüsteemide keskpangad, kõrvalsüsteemid ja arveldavad pangad avada maksemoodulis järgmist liiki kontosid, et kasutada punkti 6 alapunktis 1 osutatud arvelduskordi:

2)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 4, 5 või 6, avab ta asjaomastele kõrvasüsteemidele oma TARGET2 osasüsteemis tehnilised kontod. Neid kontosid võib kõrvalsüsteemi keskpank pakkuda ka arvelduskorra nr 2 ja 3 kasutamiseks. Arvelduskorra nr 4 ja 5 jaoks tuleb avada eraldi tehnilised kontod. Liidesühendusega arvelduskordade nr 3, 4, 5 või 6 osas peab tehniliste kontode jääk asjaomase kõrvalsüsteemi arvelduskorra lõpus olema null või positiivne ja arvelduspäeva lõpus null. Tehnilisi kontosid tuvastatakse kõrvalsüsteemi BICiga või asjaomase kõrvalsüsteemi keskpanga BICiga.

3)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub reaalajalist arvelduskorda nr 6, avab ta TARGET2 osasüsteemis tehnilise konto. Tehniliste kontode jääk reaalajalise arvelduskorra nr 6 puhul võib olla päeva kestel ainult null või positiivne ja seal võib olla positiivne üleööjääk. Konto üleööjäägi suhtes kohaldatakse sama tasustamisreeglit, mis tagatisvahenditele käesoleva suunise artikli 11 kohaselt.

4)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub arvelduskorda nr 4 või 5, võib ta avada kõrvalsüsteemile oma TARGET2 osasüsteemis tagatiskonto. Sellistel kontodel olevaid summasid kasutatakse, et arveldada kõrvalsüsteemi maksekorraldusi juhul, kui arveldava panga maksemooduli kontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Tagatiskontosid võivad pidada kõrvalsüsteemi keskpangad, kõrvalsüsteemid või tagatise andjad. Tagatiskontod tuvastatakse vastava kontoomaniku keskpanga BICi abil.

5)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks ja, asjakohastel juhtudel, süsteemidevaheliseks arvelduseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto BICi ning vastavat allkontot eristava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32st märgist (kooskõlas panga kontonumbri vastava riigisisese struktuuriga).

6)

Punkti 1 alapunktides a kuni c osutatud kontosid ei avaldata TARGET2 kataloogis. Maksemooduli konto omaniku taotlusel esitatakse kontoomanikule kõikide nende kontode kohta iga tööpäeva lõpus asjakohased kontoväljavõtted (MT 940 ja MT 950).

7)

Käesolevas punktis osutatud liiki kontode avamise reegleid ja nende kohaldamist arvelduskorrale võib täpsustada kõrvalsüsteemide ning kõrvalsüsteemide keskpankade kahepoolsetes lepingutes.

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 2, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldusi ükshaaval ja mitte kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 2 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Sel juhul avab kõrvalsüsteemi keskpank asjaomasele kõrvalsüsteemile tehnilise konto. Kõrvalsüsteemi keskpank ei või kõrvalsüsteemile osutada laekuvate ja väljuvate maksete järjestamise haldamise teenust, mis võib olla nõutav selliseks mitmepoolseks arvelduseks. Kõrvalsüsteem on ise vastutav vajaliku järjestamise eest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest ICM sõnumiga. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse TARGET2 võrguteenuse osutaja kaudu TARGET2 kasutavatele arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 3, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 3 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis punkti 10 alapunkti 2 järgmiste erisustega:

3)

Kui mitmepoolne arveldus ebaõnnestub (näiteks kuna kõik laekumised lühikese positsiooniga arveldavate pankade kontodelt ei ole tulemuslikud), peab kõrvalsüsteem esitama maksekorraldused, et pöörata tagasi juba arveldatud debiteerimistehingud.

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

5)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatakse arvelduse teostumisest/ebaõnnestumisest valitud eelistuse – ühekordne või üldine teade – põhjal. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 4, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) mitmepoolset arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kõrvalsüsteemi keskpangad avavad kõrvalsüsteemile vastava tehnilise konto.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad peavad tagama maksekorralduste nõutava järjestamise. Nad kirjendavad krediteerimised ainult juhul, kui kõik debiteerimised on edukalt teostatud. Maksekorraldused: a) „lühikese positsiooniga“ arveldavate pankade kontode debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimiseks; ning b) pika positsiooniga arveldavate pankade kontode krediteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehniliste kontode debiteerimiseks, esitatakse ühe failina.

3)

Esimesena arveldatakse maksekorraldused lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli konto debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemide tehnilise konto krediteerimiseks. Alles pärast kõikide selliste maksekorralduste arveldamist (sh võimalikud ülekanded tehnilisele kontole tagatissumma mehhanismi kaudu), krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

5)

Kui lühikese positsiooniga arveldaval pangal ei ole oma maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, käivitab kõrvalsüsteemi keskpank tagatissumma mehhanismi, kui selles on kokku lepitud kõrvalsüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi kahepoolses lepingus.

6)

Kui tagatissumma mehhanismi ei ole ette nähtud ja arveldus tervikuna ei teostu, on kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pädevad tagasi lükkama kõik failis sisalduvad maksekorraldused ning tagasi pöörama juba arveldatud maksekorraldused.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad teatavad arveldavatele pankadele arvelduse ebaõnnestumisest ICM teatega.

8)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

9)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 5, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused. Vastavate maksekorralduste arveldamiseks kasutatakse 4. algoritmi (vt II lisa I liide). Erinevalt arvelduskorrast nr 4 järgib arvelduskord nr 5 „all-or-nothing“ põhimõtet. Selle korra kohaselt debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid samaaegselt (mitte järjekorras nagu arvelduskorra nr 4 kohaselt). Punkt 12 kehtib mutatis mutandis järgmiste erisustega. Kui ühte või mitut maksekorraldust ei saa arveldada, pannakse kõik maksekorraldused järjekorda ja korratakse järjekorras olevate kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamiseks punkti 16 alapunktis 1 osutatud 4. algoritmi.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

3)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

1)

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka reaalajalise mudeli puhul kooskõlas alapunktidega 4 kuni 12 ja 13 kuni 16 allpool. Reaalajalises mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem kasutama tehnilist kontot, et koguda oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajalikku likviidsust oma positsioonide rahastamiseks. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2)

Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga, ning internetipõhist juurdepääsu kasutavatele maksemooduli konto omanikele ICM sõnumiga, nende maksemooduli kontode, asjakohastel juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad süsteemidevahelist arveldust arvelduskorra nr 6 alusel, peavad toetama süsteemidevahelise arvelduse makseid, kui need on algatatud asjaomastes kõrvalsüsteemides. Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul saab kõrvalsüsteem süsteemidevahelise arvelduse algatada ainult oma töötlustsüklis ning arvelduskord nr 6 peab maksekorralduse kõrvalsüsteemi jõudmisel töötama. Reaalajalise arvelduskorra nr 6 puhul võib kõrvalsüsteem igal ajal algatada süsteemidevahelise arvelduse TARGET2 päevase töötluse ajal ja kõrvalsüsteemi operatsioonide öise arvelduse. Kahe kõrvalsüsteemi vahelise süsteemidevahelise arvelduse teostamise võimalus dokumenteeritakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad liidesühendusega arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist järgmiselt:

5)

Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 pakkumise korral peab

6)

Liidesühendusega arvelduskorda nr 6 võimaldatakse igal ajal süsteemidevahelise arvelduse TARGET2 päevase töötluse ajal ja kõrvalsüsteemi operatsioonide öise arvelduse ajal. Uus tööpäev algab viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse vastavate kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

8)

Liidesühendusega arvelduskord nr 6 algab teatega „Tööperioodi algus“ ja lõpeb teatega „Tööperioodi lõpp“, mille saadab kõrvalsüsteem või kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel. Teade „Tööperioodi algus“ käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teate „Tööperioodi lõpp“ alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

9)

Liidesühendusega arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus“ ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp“, mille saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Töötsükli ajal võib külmutatud jääki muuta süsteemidevahelise arvelduse tulemusena või juhul, kui arveldav pank kannab likviidsuse üle oma maksemooduli kontolt. Kõrvalsüsteemi keskpank teatab kõrvalsüsteemile likviidsuse vähenemisest või suurenemisest allkontol süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena. Kõrvalsüsteemi taotluse korral teatab kõrvalsüsteemi keskpank ka likviidsuse suurenemisest allkontol arveldava panga poolt likviidsuse ülekandmise tulemusel.

10)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

11)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis liidesühendusega arvelduskorra nr 6 puhul võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse tema allkontodele (st kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

12)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

13)

Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad reaalajalist arvelduskorda nr 6, peavad toetama vastavat arveldust.

14)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad reaalajalist arvelduskorda nr 6, peavad pakkuma järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid tehnilistele kontodele ja tehnilistelt kontodelt:

15)

„Tööperioodi algus“ ja „Tööperioodi lõpp“ on arvelduspäeva alguse ja lõpu automaatne järg.

16)

Süsteemisisese arvelduse kahe reaalajalist mudelit kasutava kõrvalsüsteemi toimub ilma kõrvalsüsteemi, kelle tehnilist kontot krediteeritakse, sekkumiseta. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval tehnilisel kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat tehnilist kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle tehnilist kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid maksemooduli konto omanikke teavitatakse ICM sõnumiga.

1)

Arvelduskorra nr 3, 4 ja 5 jaoks võivad kõrvalsüsteemi keskpangad pakkuda valikulist ühendusega mehhanismi „Teatamisperiood“. Kui kõrvalsüsteem (või tema kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel) on määratlenud valikulise „Teatamisperioodi“, saab arveldav pank ICM teate selle kohta, millise ajani võib arveldav pank nõuda maksekorralduse tagasipööramist. Arveldav keskpank võtab sellise nõude arvesse ainult siis, kui see on edastatud kõrvalsüsteemi kaudu, kes on selle heaks kiitnud. Arveldus algab, kui arveldav keskpank ei saa sellist nõuet enne „Teatamisperioodi“ lõppu. Selle nõude saamisel arveldava keskpanga poolt „Teatamisperioodi“ jooksul:

2)

Kui kõrvalsüsteem saadab arvelduskorraldused enne kavakohast arveldusaega („alates“), salvestatakse korraldused, kuni ettenähtud aeg on kätte jõudnud. Sel juhul edastatakse maksekorraldused sisendkontrolli alles siis, kui „alates“ aeg on saabunud. Seda valikulist mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 2.

3)

Arveldusperiood („kuni“) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni“ ajahetke saabumiseni või määratud arveldusperioodi jooksul on maksekorraldused veel arveldamata, lükatakse need tagasi või, arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul, kasutatakse tagatisfondi mehhanismi. Arveldusperioodi („kuni“) võib määrata arvelduskordadele nr 2 kuni 5.

4)

Tagatissumma mehhanismi võib kasutada, kui arveldava panga likviidsus ei ole piisav, et täita tema kohustusi, mis tulenevad kõrvalsüsteemi arveldusest. Seda mehhanismi kasutatakse, et võimaldada kõikide kõrvalsüsteemi arveldusse kuuluvate maksekorralduste arveldamiseks täiendavat likviidsust. Seda mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 4 ja 5. Tagatissumma mehhanismi kasutamiseks on vajalik kasutada eraldi tagatiskontot, kus on olemas või tehakse nõudmisel kättesaadavaks „erakorraline likviidsus“.

1)

4. algoritm toetab arvelduskorda nr 5. Et muuta arveldust sujuvamaks ja vähendada vajatavat likviidsust, hõlmatakse kõik kõrvalsüsteemi maksekorraldused (olenemata nende prioriteedist). Arvelduskorras nr 5 arveldamisele kuuluvad kõrvalsüsteemi maksekorraldused jätavad vahele sisendkontrolli ning neid hoitakse maksemoodulis eraldi kuni jooksva optimeerimisprotsessi lõpuni. 4. algoritmi sama tööperioodi jooksul kaasatakse mitu arvelduskorda nr 5 kasutavat kõrvalsüsteemi, kui nad kavatsevad arveldada samal ajal.

2)

Liidesühendusega arvelduskorras nr 6 võib arveldav pank määrata likviidsuse ulatuse, mida kasutatakse teatavast kõrvalsüsteemist lähtuvate positsioonide arvelduseks. Selleks eraldatakse vajalik likviidsus eraldi allkontol (liidesühendusega mudel). 5. algoritmi kasutatakse kõrvalsüsteemi öises arvelduses ja päevases arveldusperioodis. Arveldamisel debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontosid kõrvalsüsteemi tehnilise konto kasuks ning seejärel debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot pika positsiooniga arveldavate pankade allkontode kasuks. Positiivse jäägiga saldode korral võib kirjendamine toimuda vahetult arveldava panga maksemooduli kontol, kui see on kõrvalsüsteemi poolt vastavas tehingus määratletud. Kui ühe või mitme debiteerimiskorralduse arveldamine ebaõnnestub (näiteks kõrvalsüsteemi vea tõttu), pannakse vastav makse allkontol järjekorda. Arvelduskord nr 6 võib allkontodel kasutada 5. algoritmi. Lisaks ei pea 5. algoritm arvestama limiite ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõik kogupositsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

1)

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb järgmistest komponentidest:

2)

Kõik tasud seoses kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste või selle poolt saadud maksetega kas osalejaliidese või kõrvalsüsteemiliidese kaudu maksab ainult vastav kõrvalsüsteem. EKP nõukogu võib kehtestada täpsemad reeglid kõrvalsüsteemiliidese kaudu arveldatud tasustatavate tehingute kohta.

3)

Iga kõrvalsüsteem saab arve oma asjaomaselt kõrvalsüsteemi keskpangalt eelmise kuu kohta alapunktis 1 osutatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu üheksandaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu 14ndaks tööpäevaks kõrvalsüsteemi keskpanga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt määratud kontolt.

4)

Käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kõik kõrvalsüsteemid, mis on määratud direktiiviga 98/26/EÜ kohaselt, iseseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kaks või enam neist kuuluvad samale juriidilisele isikule. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tingimuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel vormistatud dokument (näiteks lepingu osaleja ja süsteemikäitaja vahel); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlepingud; ja d) maksete ja/või väärtpaberitehingute realiseerimiseks, arveldamiseks ja/või tasaarveldamiseks osalejate vahel.