EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012O0027

2013/47/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 5. detsember 2012 , üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2012/27)

OJ L 30, 30.1.2013, p. 1–93 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 10 Volume 007 P. 174 - 266

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 19/03/2023; kehtetuks tunnistatud 32022O0912

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2013/47/oj

30.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/1


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

5. detsember 2012,

üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2012/27)

(2013/47/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

26. aprilli 2007. aasta suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (1) on mitu korda muudetud. Kuna suunist tuleb täiendavalt muuta, et hõlmata dokumendid, mis siiani olid eurosüsteemi sisesed, ning lisada vajalikud mõisted ja sätted sanktsioonide mittekohaldamise kohta liiduvälistele pankadele, teabevahetuse kohta rahapoliitika operatsioonidele juurdepääsu peatamiseks või lõpetamiseks ning selle peatamise või lõpetamise tagajärgede kohta, on selguse ja läbipaistvuse huvides vajalik see suunis uuesti sõnastada.

(2)

TARGET2 on detsentraliseeritud struktuur, mis ühendab riikide reaalajalised brutoarveldussüsteemid (RTGSid) ja EKP maksesüsteemi.

(3)

TARGET2 on olemuselt ühtne tehniline platvorm, nn ühisplatvorm. TARGET2 õiguslikuks vormiks on maksesüsteemide paljusus, milles TARGET2 osasüsteemid on harmoneeritud võimalikult suures ulatuses ja mis võimaldab teatavaid erandeid riigisisesest õigusest tulenevate piirangute puhul.

(4)

TARGET2s on kolm eraldi juhtimistasandit. Esimesel tasandil (EKP nõukogu) on TARGET2 kõrgeim pädevus, mis tagab selle üldistes huvides tegutsemise. Teisel tasandil (eurosüsteemi keskpangad) on TARGET2 teisene pädevus ning kolmandal tasandil (ühisplatvormi käitavad keskpangad) toimub ühisplatvormi ülesehitus ja käitamine eurosüsteemi jaoks.

(5)

Eurosüsteemi nimel on Euroopa Keskpank (EKP) sõlminud EKP nõukogu poolt osutatud võrguteenuse osutajaga raamlepingu, konfidentsiaalsus- ja vaikimiskokkuleppe, milles on sätestatud võrguteenuse pakkumise peamised tingimused osalejatele, sh hind.

(6)

TARGET2 on keskse tähtsusega eurosüsteemi teatavate põhiülesannete teostamisel, näiteks liidu rahapoliitika teostamisel ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   TARGET2 võimaldab euromaksete reaalajalisi brutoarveldusi ja keskpangarahas arveldamist. TARGET2 asutatakse ja see tegutseb ühisplatvormina, mille kaudu esitatakse ja töödeldakse maksejuhiseid ning mille kaudu toimub maksete lõplik laekumine tehniliselt ühetaoliselt.

2.   TARGET2 õiguslikuks vormiks on maksesüsteemide paljusus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ühisplatvorm” (Single Shared Platform, SSP)– ühisplatvormi käitavate RKPde poolt pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

2)   „TARGET2 osasüsteem” (TARGET2 component system)– eurosüsteemi keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

3)   „keskpank” (CB)– eurosüsteemi keskpank ja TARGET2 ühendusega keskpank;

4)   „ühisplatvormi käitavad keskpangad” (SSP-providing CBs)– Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d’Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehituse ja eurosüsteemi huvides käitamise pädevuses;

5)   „võrguteenuse osutaja” (network service provider)– arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

6)   „osaleja” või „otseosaleja” (participant, direct participant)– üksus, kellel on eurosüsteemi keskpanga juures vähemalt üks maksemooduli konto;

7)   „eurosüsteemi RKP” (Eurosystem CB)– EKP või euroala RKP;

8)   „maksemoodul” (Payments Module, PM)– ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

9)   „maksemooduli konto” (PM account)– TARGET2 osaleja maksemoodulis peetav konto eurosüsteemi keskpanga juures, mis on TARGET2 osalejale vajalik, et

10)   „euroala RKP” (euro area NCB)– selle liikmesriigi keskpank (RKP), mille vääringuks on euro;

11)   „ettevõtte tunnuskood” (Business Identifier Code, BIC)– ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

12)   „adresseeritav BICi omanik” (addressable BIC holder)– üksus,

13)   „kaudne osaleja” (indirect participant)– Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kelle TARGET2 osasüsteem on tuvastanud kaudse osalejana;

14)   „filiaal” (branch)– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (2) artikli 4 lõikes 3 määratletud filiaal kooskõlas direktiivi üle võtnud siseriikliku õigusaktiga;

15)   „tööpäev” (business day)– mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksejuhiseid kooskõlas II lisa V liitega;

16)   „sertifitseerimisasutused” (certification authorities)– üks või mitu EKP nõukogu poolt elektrooniliste sertifikaatide väljastamisel, haldamisel, tagasivõtmisel ja uuendamisel eurosüsteemi nimel tegutsema määratud RKPd;

17)   „elektroonilised sertifikaadid” või „sertifikaadid” (electronic certificates, certificates)– sertifitseerimisasutuste poolt väljastatud elektrooniline andmefail, mis seob avaliku võtme isikuga ning mida kasutatakse järgmiseks otstarbeks: avaliku võtme asjaomasele isikule kuuluvuse kontrollimiseks; omaniku isiku tuvastamiseks; isiku allkirja kontrollimiseks või isikule adresseeritud sõnumi krüpteerimiseks. Sertifikaadid on salvestatud füüsilisele andmekandjale, näiteks kiipkaardile või mälupulgale, ning viide sertifikaadile hõlmab ka asjaomased andmekandjad. Sertifikaadid on olulised internetipõhiselt TARGET2 kasutavate ja maksesõnumeid või kontrollsõnumeid saatvate osalejate isiku tuvastamiseks;

18)   „sertifikaadi omanik” (certificate holder)– konkreetne isik, kelle isikusamasus on tuvastatud TARGET2 osaleja poolt ning kellele TARGET2 osaleja on andnud volituse omada internetipõhist juurdepääsu osaleja TARGET2 kontole. Avaldus sertifikaadi saamiseks peab olema kinnitatud osaleja asukoha RKP poolt ning edastatud sertifitseerimisasutusele, kes omakorda väljastab sertifikaadi, mis seob avaliku võtme osaleja isikut tõendavate dokumentidega;

19)   „TARGET2 ühendusega keskpank” (connected CB)– TARGET2ga lepingu alusel ühendatud euroalaväline RKP;

20)   „AL rühm” (AL group)– AL režiimi kasutava AL rühma liikmetest koosnev rühm;

21)   „AL rühma liige” (AL group member)– TARGET2 osaleja, kes vastab AL kasutamise kriteeriumidele ja on sõlminud AL lepingu;

22)   „AL leping” (AL agreement)– mitmepoolne agregeeritud likviidsuse (aggregated liquidity, AL) leping, mille on sõlminud kõik AL rühma liikmed ja nende vastavad AL-RKPd AL režiimi kasutamiseks;

23)   „AL-RKP” (AL NCB)– euroala RKP, kes on AL lepingu pooleks ning tegutseb tehingupoolena AL rühma liikmetele, kes osalevad tema TARGET2 osasüsteemis;

24)   „AL režiim” (AL mode)– maksemooduli kontojääkide vaba likviidsuse agregeerimise režiim;

25)   „vaba likviidsus” (available liquidity)– TARGET2 osaleja maksemooduli konto positiivne jääk ja kohastel juhtudel asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisese laenu võimalus;

26)   „päevasisene laen” (intraday credit)– laen, mis antakse ühest tööpäevast lühemaks ajavahemikuks;

27)   „AL rühmahaldur” (AL group manager)– AL rühma liige, kelle teised AL rühma liikmed on määranud juhtima AL rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

28)   „laenamise püsivõimaluse intressimäär” (marginal lending rate)– laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

29)   „laenamise püsivõimalus” (marginal lending facility)– eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks RKP-lt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

30)   „arveldav pank” (settlement bank)– osaleja, kelle maksemooduli kontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi maksekorralduste arveldamiseks;

31)   „kõrvalsüsteem” (ancillary system, AS)– EMPs asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet ja/või järelevaatamist pädev ametiasutus ja kes järgib eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP veebilehel) (3) ning milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas käesoleva suunisega ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja eurosüsteemi asjakohase keskpanga vahel;

32)   „kõrvalsüsteemiliides” (Ancillary System Interface, ASI)– tehniline vahend, mis võimaldab kõrvalsüsteemil kasutada mitmesuguseid konkreetseid määratletud teenuseid kõrvalsüsteemis maksekorralduste esitamiseks ja arveldamiseks; seda võib kasutada ka euroala RKP sularaha hoiustamise ja väljavõtmisega seotud sularahaoperatsiooni arveldamisel;

33)   „maksja” (payer)– TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot debiteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

34)   „makse saaja” (payee)– TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot krediteeritakse maksekorralduse arveldamise tulemusena;

35)   „ühtsed tingimused” (Harmonised Conditions)– II ja V lisas sätestatud tingimused,

36)   „TARGET2 põhiteenused” (core TARGET2 services)– maksejuhiste töötlemine TARGET2 osasüsteemides, kõrvalsüsteemidega seotud tehingute arveldamine ja likviidsuse koondamine;

37)   „kohalik konto” (Home Account)– euroala RKP poolt väljaspool maksemoodulit avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

38)   „üleminekuperiood” (transition period)– neli aastat iga eurosüsteemi keskpanga jaoks alates eurosüsteemi üleminekust ühisplatvormile, v.a EKP nõukogu poolt konkreetsetel juhtudel teatavate omaduste või teenuste suhtes tehtud muud otsused;

39)   „haldav RKP” (managing NCB)– AL-RKP, mille TARGET2 osasüsteemis osaleb AL rühma haldur;

40)   „realiseerimissündmus” (enforcement event)– AL rühma liikme jaoks:

41)   „osalejaliides” (Participant Interface)– tehniline lahendus, mis võimaldab otseosalejatel esitada ja arveldada maksejuhiseid maksemooduliga seotud teenuseid kasutades;

42)   „internetipõhine juurdepääs” (Internet-based access)– osaleja on valinud maksemooduli konto, millele on juurdepääs ainult interneti kaudu, ja osaleja saadab maksesõnumeid või kontrollsõnumeid TARGET2-le interneti kaudu;

43)   „maksejõuetusmenetlus” (insolvency proceedings)– maksejõuetusmenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) artikli 2 punkti j tähenduses (4);

44)   „teabe- ja kontrollimoodul, ICM” (Information and Control Module, ICM)– ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada reaalajas teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda eriolukorra varumaksete juhiseid;

45)   „TARGET2 koordinatsioonikeskus” (TARGET2 coordination desk)– EKP hallatav süsteem, mille ülesandeks on tagada TARGET2 igepäevane haldamine, juhtida ja koordineerida tegevust erakorralises olukorras ning korraldada teabe edastamist osalejatele;

46)   „TARGET2 arveldusjuht” (TARGET2 settlement manager)– eurosüsteemi keskpanga poolt tema TARGET2 osasüsteemi talitlust jälgima määratud isik;

47)   „TARGET2 kriisijuht” (TARGET2 crisis manager)– eurosüsteemi keskpanga poolt määratud isik, kelle ülesandeks on selle eurosüsteemi keskpanga nimel lahendada ühisplatvormi rikkeid ja/või erakorralisi süsteemiväliseid sündmusi;

48)   „TARGET2 talitlushäire” (technical malfunction of TARGET2)– mis tahes raskused, vead või rikked ühisplatvormi poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides, või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2 osasüsteemi maksejuhiste töötlemise ja täitmise samal päeval;

49)   „arveldamata maksejuhis” (non-settled payment order)– maksejuhis, mida ei ole arveldatud samal tööpäeval, mil see on vastu võetud;

50)   „süsteemidevaheline arveldus” (cross-system settlement)– debiteerimiskorralduse reaalajaline arveldus, mille puhul toimuvad maksed ühelt kõrvalsüsteemi arveldavalt pangalt arvelduskorra nr 6 alusel teise kõrvalsüsteemi arveldavale pangale arvelduskorra nr 6 alusel kooskõlas IV lisaga;

51)   „sularahaarveldus” (cash settlement)– arveldus pangatähtedes ja müntides.

Artikkel 3

TARGET2 osasüsteemid

1.   Iga eurosüsteemi keskpank käitab oma TARGET2 osasüsteemi.

2.   Iga TARGET2 osasüsteem peab olema määratletud süsteemina riigi õigusaktis, millega rakendatakse direktiivi 98/26/EÜ.

3.   TARGET2 osasüsteemide nimedes võib esineda ainult „TARGET2” ning asjaomase eurosüsteemi keskpanga või selle eurosüsteemi keskpanga liikmesriigi nimi. EKP TARGET2 osasüsteemi nimi on TARGET2-ECB.

Artikkel 4

Eurot rahaühikuna mitte kasutavate liikmesriikide ühendus

Liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, võivad saada TARGET2 ühenduse, kui nad sõlmivad eurosüsteemi keskpangaga lepingu. Selles lepingus tuleb sätestada, et TARGET2 ühendusega keskpangad järgivad käesolevat suunist, võttes arvesse mis tahes omavahel kokku lepitud nõuetekohaseid määratlusi ja kohandusi.

Artikkel 5

EKPS-sisesed tehingud

Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) sisesed tehingud töödeldakse TARGET2s, v.a maksed, mille osas on keskpangad kohastel juhtudel kahe- või mitmepoolselt kokku leppinud töödelda neid korrespondentkontodel.

Artikkel 6

Eurosüsteemisisesed arveldused

1.   Mis tahes maksete arveldamine erinevate TARGET2 osasüsteemide osalejate vahel toob automaatselt kaasa maksja eurosüsteemi keskpanga eurosüsteemisisese kohustuse makse saaja eurosüsteemi keskpanga ees.

2.   Kõik eurosüsteemisisesed kohustused, mis tekivad lõike 1 kohaselt, liidetakse ja moodustavad iga eurosüsteemi keskpanga osas ühtse kohustuse osa. Iga kord, kui erinevate TARGET2 osasüsteemi osalejate vaheline makse arveldatakse, korrigeeritakse vastavalt asjaomase eurosüsteemi keskpanga kogukohustust. Iga tööpäeva lõpus kohaldatakse selle kogukohustuse suhtes mitmepoolset tasaarveldust, mille tulemusena tekib iga euroala RKP kohustus või nõue EKP ees kooskõlas eurosüsteemi keskpankade vahelise lepinguga.

3.   Iga euroala RKP peab kontol arvet oma kohustusest või nõudest EKP ees, mis on tekkinud TARGET2 osasüsteemide vaheliste maksete arveldamisest.

4.   EKP avab kontoarvestuse iga euroala RKP osas, et kajastada iga euroala RKP päevalõpu kohustusi või nõudeid EKP ees.

II   JAGU

JUHTIMINE

Artikkel 7

Juhtimistasandid

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 8 kohaldamist, põhineb TARGET2 juhtimine kolmetasandilisel juhtimisskeemil. EKP nõukogu (1. tasand), eurosüsteemi keskpankade (2. tasand) ja ühisplatvormi käitavate keskpankade (3. tasand) ülesanded on sätestatud I lisas.

2.   Nõukogu vastutab TARGET2 suunamise, juhtimise ja kontrolli eest. 1. tasandile määratud ülesanded on nõukogu ainupädevuses. EKPSi makse ja arveldussüsteemide komitee (Payment and Settlement Systems Committee, PSSC) abistab nõukogu TARGET2 küsimustes nõuandva organina.

3.   Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad eurosüsteemi keskpangad 2. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku. Lisaks nõuandvale rollile teostab makse- ja arveldussüsteemide komitee ka 2. tasandi ülesandeid. TARGET2 ühendusega RKPd osalevad 2. tasandiga seotud küsimustes hääleõiguseta. Liikmesriikide RKPdel, kes ei ole eurosüsteemi keskpangad ega TARGET2 ühendusega keskpangad, on ainult 2. tasandi vaatlejastaatus.

4.   Eurosüsteemi keskpangad korraldavad oma suhted kohaseid lepinguid sõlmides. Selliste lepingutega seotud otsuste tegemine toimub lihthääleenamusega ja igal eurosüsteemi keskpangal on üks hääl.

5.   Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad ühisplatvormi käitavad keskpangad 3. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku.

6.   Ühisplatvormi käitavad keskpangad peavad eurosüsteemi keskpankadega sõlmima lepingu teenuste kohta, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankadele osutavad. Kohastel juhtudel peab see leping hõlmama ka TARGET2 ühendusega keskpangad.

III   JAGU

TARGET2 TALITLUS

Artikkel 8

TARGET2s osalemise ühtsed tingimused

1.   Iga euroala RKP kehtestab ühtsete tingimuste rakendamise meetmed. Meetmed reguleerivad ainult euroala RKP ja tema osalejate suhteid seoses maksete töötlemisega maksemoodulis. Maksemooduli kontole on võimalik ligi pääseda kas internetipõhiselt või võrguteenuse osutaja kaudu. Need maksemooduli kontole juurdepääsemise meetodid on teineteist välistavad, kuigi osaleja võib omada üht või mitut maksemooduli kontot, millele on juurdepääs kas internetipõhiselt või võrguteenuse osutaja kaudu.

2.   EKP võtab vastu TARGET2-ECB tingimused, rakendades selleks II lisa erisusega, et TARGET2-ECB teenuseid osutatakse ainult makse- ja arveldusasutustele, sealhulgas väljaspool EMPd asutatud asutustele, kui nende üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja EKP nõukogu on heaks kiitnud nende juurdepääsu TARGET2-ECB-le.

3.   Eurosüsteemi keskpankade poolt ühtsete tingimuse rakendamiseks vastu võetud korrad tuleb avaldada.

4.   Eurosüsteemi keskpangad võivad taotleda riigi õigusaktidest tulenevate piirangute korral erandeid ühtsetest tingimustest. Nõukogu kaalub selliseid taotlusi üksikjuhtude kaupa ja annab erandi kohastel juhtudel.

5.   Valuutalepingust tulenevalt võib EKP määrata TARGET2s osalemise asjakohased tingimused II lisa artikli 4 lõike 2 punktis e viidatud üksustele.

6.   Kui üksus tegutseb otseosaleja kaudu, kes on ELi liikmesriigi RKP, kuid ei ole eurosüsteemi keskpank ega TARGET2 ühendusega keskpank, ei võimalda eurosüsteemi keskpangad tema tegutsemist kaudse osalejana ega tema registreerimist adresseeritava BICi omanikuna nende TARGET2 osasüsteemis.

Artikkel 9

Hinnakujundus

1.   Eurosüsteemi keskpank tagab, et

a)

tasud TARGET2 põhiteenuste osutamise eest kaudsetele osalejatele ja tuvastatavatele BICi omanikele, kes vastavad TARGET2s kaudsete osalejatena osalemise tingimustele, on kõrgemad kui II lisa VI liite punkti 1 alapunktis a osutatud tasud otseosalejatele;

b)

tasud EMPs asutatud krediidiasutuste vaheliste kohalikel kontodel arveldatud maksete eest on kõrgemad kui suunise II lisa VI liite punkti 1 alapunktis a osutatud tasud kaudsetele osalejatele;

c)

kohalikel kontodel arveldatud avaturuoperatsioonidega seotud maksete tasud on kooskõlas II lisa VI liitega;

d)

kõikide järgmiste operatsioonide ja tehingute hinnad on väljaspool II lisa VI liites sätestatud tasude määratlust:

i)

kohalikel kontodel algatatud ja töödeldud likviidsusülekanded;

ii)

operatsioonid, mis on seotud kohustusliku reservi haldamise ja laenu püsivõimalustega;

iii)

kohalikel kontodel arveldatud sularahaülekanded.

2.   Kõrvalsüsteemide osas on kohalikel kontodel üleminekuperioodil arveldatud tehingute tasud järgmised: I kindlasummaline tasu, II kindlasummaline tasu ja tehingutasu, mis on kõrgem kui IV lisa punkti 18 alapunktis 1 osutatud kõrvalsüsteemide tehingutasu. Üleminekuperioodil võivad eurosüsteemi keskpangad kohalikel kontodel arveldatud kõrvalsüsteemide tehingutele kohaldada muud hinnakujundust, kui käive on sama või suurem kui see, mida saadaks eurosüsteemi keskpanga poolt käesoleva lõike esimese lause kohaldamisel.

Artikkel 10

Likviidsuse koondamise kord

1.   AL-RKPd vahetavad oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet AL lepingu alusel. AL-RKPd peavad viivitamata teavitama haldavat RKPd neile teada olevast realiseerimissündmusest, mis on seotud AL rühma või AL rühma liikmega, sh nende peakontor ja filiaalid.

2.   Haldav RKP, olles saanud teate esinenud realiseerimissündmusest, annab AL lepingust lähtudes asjakohastele AL-RKPdele juhise AL rühma või AL rühma asjaomase liikme osas võetava realiseerimismeetme kohta. AL-RKPd vastutavad oma õiguste teostamise eest AL lepingu alusel ja II lisa rakendamise korra eest. Haldav RKP vastutab nõuete jaotamise arvutuste ja sellega seotud juhiste andmise eest.

3.   Juhul kui realiseerimissündmuse esinemisel ei ole AL rühma liikme poolt talle antud päevasisene laen täies ulatuses tagasi makstud, peab AL-RKP haldava RKP juhise saamisel rakendama õigused, mis tal seoses asjaomase AL rühma liikmega on, sh asjaomasest pandist, tasaarvestusest, lõpetamisest või mis tahes muust II lisa rakendava korra asjaomasest sättest tulenevad õigused. Selle eesmärgiks on täies ulatuses ja õigeaegne nõuete rahuldamine, mis sellel AL-RKP-l võivad vastava AL rühma liikme vastu AL lepingu alusel esineda. Need nõuded rahuldatakse AL rühma liikmete kasuks enne mis tahes muude asjaomase AL-RKP nõuete rahuldamist.

4.   Kõik maksed, mis saadakse nõude rahuldamisest AL lepingu alusel realiseerimistegevuse tulemusena, edastatakse AL-RKPdele, kes on asjaomastele AL rühma liikmetele päevasisest laenu andnud. Need maksed jagatakse AL-RKPde vahel proportsionaalselt, võttes arvesse päevasisese laenu summat, mida AL rühma liikmed ei ole asjaomastele AL-RKPdele hüvitanud.

5.   Iga AL-RKP, kes taotleb kantud kahju hüvitamist kõikide AL-RKPde poolt, peab esitama avalduse haldavale RKP-le ja nõuet põhjendama. Haldav RKP edastab selle taotluse asjaomastele AL-RKPdele ja arvutab nendelt AL-RKPdelt saadava hüvitise võrdsetes osades.

Artikkel 11

Tagatisfondi kontod ja tasustamine

1.   Juhul kui keskne tehingupool on õigusakti alusel, sh järelevaatamise põhjustel, kohustatud pidama tagatisfondi kontot, tuleb sellistelt keskse tehingupoole kontole krediteeritud vahenditelt maksta intressi summas põhiliste refinatseerimisoperatsioonide määr minus 15 baaspunkti.

2.   Muud keskse tehingupoole tagatisfondi kontole krediteeritud vahendid tuleb tasustada hoiustamise määraga.

Artikkel 12

Päevasisene laen

1.   Euroala keskpangad võivad anda päevasisest laenu, kui see toimub kooskõlas III lisas sätestatud päevasisese laenu andmise sätete rakendamisaktidega. Päevasisest laenu ei anta osapoolele, kelle kõlblikkus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide osapoolena on peatatud või lõpetatud.

2.   24. juuli 2007. aasta otsus EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (5) määratleb EKP tehingupoolte suhtes kohaldatavad kõlblikkuskriteeriumid päevasisese laenu osas. EKP poolt antud päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöölaenuks.

Artikkel 13

Kõrvalsüsteemid

1.   Eurosüsteemi keskpangad osutavad kõrvalsüsteemidele keskpangarahas rahaülekande teenuseid võrguteenuse osutaja vahendusel juurdepääsetavas maksemoodulis või, üleminekuperioodi puhul ja kohastel juhtudel, kohalikel kontodel. Selliseid teenuseid reguleeritakse eurosüsteemi keskpankade ja vastavate kõrvalsüsteemide vaheliste kahepoolsete lepingutega.

2.   Kahepoolsed lepingud kõrvalsüsteemidega, kes kasutavad kõrvalsüsteemiliidest (ASI), peavad olema kooskõlas IV lisaga. Lisaks peab eurosüsteemi keskpank tagama, et nende lepingute suhtes kohaldatakse mutatis mutandis II lisa järgmisi sätteid:

artikli 8 lõige 1 (tehnilised ja õiguslikud nõuded);

artikli 8 lõiked 2–5 (taotluse esitamise kord), välja arvatud asjaolu, et artiklis 4 sätestatud juurdepääsu tingimuste täitmise nõude asemel peab kõrvalsüsteem täitma kõrvalsüsteemi mõistes sätestatud juurdepääsu tingimused vastavalt II lisa artiklile 1,

töökorralduse ajakava V liites;

artikkel 11 (koostöö ja teabevahetuse nõuded), välja arvatud lõige 8;

artiklid 27 ja 28 (talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed ning turvanõuded);

artikkel 31 (vastutus);

artikkel 32 (tõendid);

artiklid 33 ja 34 (osaluse kestus, lõpetamine ja peatamine), välja arvatud artikli 34 lõike 1 punkt b;

artikkel 35 asjakohastel juhtudel (maksemooduli kontode sulgemine);

artikkel 38 (konfidentsiaalsusnõuded);

artikkel 39 (andmekaitse, rahapesu tõkestamise nõuded ja seonduvad küsimused);

artikkel 40 (teatamise nõuded);

artikkel 41 (lepingulised suhted võrguteenuse osutajaga);

artikkel 44 (kohaldatava õiguse, kohtualluvuse ja täitmise koha reeglid).

3.   Kahepoolsed lepingud osalejaliidest kasutavate kõrvalsüsteemidega peavad vastama järgmisele:

a)

II lisa, välja arvatud V jaotis ning VI ja VII liide, ja

b)

IV lisa artikkel 18.

4.   Erandina lõikest 3 peavad kahepoolsed lepingud osalejaliidest kasutavate kõrvalsüsteemidega, kes arveldavad makseid ainult oma klientide jaoks, olema kooskõlas järgmisega:

a)

II lisa, välja arvatud V jaotis, artikkel 36 ning VI ja VII liide, ja

b)

IV lisa artikkel 18.

Artikkel 14

Kuluarvestuse metoodika

1.   Ühisplatvormi rahastamise eeskirjad kehtestab EKP nõukogu. Ühisplatvormi tegevusest tulenev ülejääk või puudujääk jagatakse euroala RKPde vahel vastavalt EKPSi põhikirja artiklis 29 sätestatud EKP kapitali märkimise alustele.

2.   EKP nõukogu kehtestab TARGET2 põhiteenuste ühtse kuluarvestuse metoodika ja hinnakujundusstruktuuri.

Artikkel 15

Turvalisuse reeglid

1.   EKP nõukogu määratleb ühisplatvormi ning üleminekuperioodil kohaliku konto tehnilise infrastruktuuri turvapoliitika ja -nõuded ning kontrollimeetmed. Samuti määratleb EKP nõukogu internetipõhiseks juurdepääsuks kasutatavatele sertifikaatidele kohaldatavad turvapõhimõtted.

2.   Eurosüsteemi keskpangad peavad järgima lõikes 1 osutatud meetmeid ning tagama nende järgimise ühisplatvormi kasutamisel.

Artikkel 16

Auditeerimisreeglid

Audit tuleb teostada kooskõlas EKP nõukogu poolt kinnitatud EKPS auditi põhimõtete ja tingimustega.

Artikkel 17

Kohustused peatamise või lõpetamise korral

1.   Eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab viivitamata ja ilma ette teatamata osaleja osalemise asjakohases TARGET2 osasüsteemis, kui

a)

osalejaga seoses on algatatud maksejõuetusmenetlus või

b)

osaleja ei vasta enam asjakohases TARGET2 osasüsteemis osalemise juurdepääsu tingimustele.

2.   Juhul kui eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2s lõike 1 kohaselt või usaldatavusnõuete alusel artikli 19 kohaselt, teavitab ta sellest viivitamata teisi eurosüsteemi keskpanku, lisades järgmise teabe:

a)

osaleja nimi, rahaloomeasutuse kood ja BIC;

b)

teave, millele euroala RKP tugines oma otsuse tegemisel, sh asjakohaselt järelevalveasutuselt saadud mis tahes teave või arvamus;

c)

võetud meetmed ja nende rakendamise ajakava.

Iga eurosüsteemi keskpank peab teiste eurosüsteemi keskpankade taotluse korral andma teavet sellise osaleja kohta, sh talle suunatud maksete kohta.

3.   Eurosüsteemi keskpank, kes on lõpetanud või peatanud osaleja osalemise TARGET2 osasüsteemis lõike 1 kohaselt, vastutab teiste eurosüsteemi keskpankade ees järgmistel juhtudel:

a)

pärast osalemise peatamist või lõpetamist kinnitab ta osalejale suunatud maksejuhised või

b)

ei järgi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi.

4.   Eespool lõigetes 1–3 sätestatud eurosüsteemi keskpankade kohustused kehtivad ka juhul, kui kõrvalsüsteemid peatavad või lõpetavad kõrvalsüsteemiliidese kasutamise.

Artikkel 18

TARGET2s osalemise taotluse tagasilükkamise kord usaldatavusnõuete alusel

Juhul kui eurosüsteemi keskpank lükkab tagasi TARGET2ga liitumise taotluse usaldatavusnõuete alusel II lisa artikli 8 lõike 4 punkti c kohaselt, teavitab see eurosüsteemi keskpank sellest tagasilükkamisest viivitamata EKPd.

Artikkel 19

Usaldatavusnõuete alusel TARGET2s osalemise ja päevasisesele laenule juurdepääsu peatamise, piiramise ja lõpetamise kord

1.   Juhul kui euroala keskpank peatab, piirab või lõpetab osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule III lisa punkti 12 alapunkti d kohaselt usaldatavusnõuete alusel või eurosüsteemi keskpank peatab või lõpetab osaleja TARGET2 osalemise II lisa artikli 34 lõike 2 punkti e kohaselt, peab see otsus võimalikult suures ulatuses samaaegselt jõustuma ka TARGET2 osasüsteemide suhtes.

2.   Euroala RKP esitab artikli 17 lõikes 2 osutatud teabe viivitamata asjaomasele euroala RKP liikmesriigi järelevalveasutusele, lisades taotluse järelevalveasutustele vahetada teavet teiste liikmesriikide järelevalveasutustega, kus osalejal on tütarettevõtja või filiaal. Võttes arvesse lõike 1 kohaselt tehtud otsust, võtab euroala RKP kohased meetmed ja teavitab viivitamata EKPd.

3.   EKP juhatus võib teha EKP nõukogule ettepaneku teha otsuseid lõigete 1 ja 2 alusel võetavate meetmete ühetaolise kohaldamise tagamiseks.

4.   Euroala RKP liikmesriigis, kus otsus tuleb rakendada, teavitab osalejat otsusest ja võtab kõik vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 20

Eurosüsteemi keskpankade koostöö seoses haldusmeetmete ja piirangutega

Seoses II lisa artikli 39 lõike 3 rakendamisega:

a)

kõik eurosüsteemi keskpangad vahetavad kõikide asjaomaste keskpankadega viivitamata teavet, mida nad saavad seoses esitatud krediitkorraldusega;

b)

kõik eurosüsteemi keskpangad, kelleni jõuab tõend, et osaleja on saanud teate või nõusoleku pädevalt järelevalveasutuselt, edastab selle viivitamata teistele keskpankadele, kes tegutsevad maksja või makse saaja makseteenuse osutajana;

c)

maksja makseteenuse osutajana tegutsev eurosüsteemi keskpank teatab seejärel viivitamata maksjale, et ta saab krediitkorralduse TARGET2s sisestada.

Artikkel 21

Talitluspidevus

1.   Juhul kui II lisa artiklis 27 osutatud sündmused mõjutavad ühisplatvormi moodulit, v.a maksemoodul ja teabe- ja kontrollimoodul (ICM), jälgib ja juhib asjaomane eurosüsteemi keskpank neid sündmusi, et vältida mis tahes edasikandumist sujuvalt töötavasse ühisplatvormi.

2.   Juhul kui toimub maksemooduli ja/või teabe- ja kontrollimooduli normaalset tööd mõjutav sündmus, teavitab asjaomane eurosüsteemi keskpank viivitamata TARGET2 koordinaatorit, kes otsustab koos asjaomase eurosüsteemi keskpanga arveldusjuhiga võetavate meetmete üle. TARGET2 arveldusjuhid lepivad kokku, millist teavet tuleks TARGET2 osalejatele anda.

3.   Eurosüsteemi keskpangad teatavad osaleja rikkest TARGET2 koordinaatorile, kui see häire võib mõjutada kõrvalsüsteemide arveldamist või kaasa tuua süsteemiriski. Üldjuhul ei viivitata ühisplatvormi töö lõpetamisega osaleja rikke tõttu.

4.   Eurosüsteemi keskpank teatab kõrvalsüsteemi mõjutavast rikkest TARGET2 koordinaatorile teavitamise eesmärgil. TARGET2 koordinaator algatab telekonverentsi TARGET2 arveldusjuhtidega, kui esineb vääramatu süsteemne mõju, eelkõige kui juhtum on piiriülene.

5.   Erandlikel juhtudel võib ühisplatvormi töö lõpetamisega viivitada, kui rike mõjutab kõrvalsüsteemi. Ühisplatvormi töö lõpetamisega viivitamise taotluse peab eurosüsteemi keskpank esitama TARGET2 kriisijuhtidele.

Artikkel 22

Nõuete käsitlemine TARGET2 hüvitussüsteemis

1.   Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti, toimub II lisa II liites sätestatud hüvitusmenetlus kooskõlas käesoleva artikliga.

2.   Keskpank, kelle osaleja esitab hüvitamise nõude, teeb hüvitamise nõude eelhinnangu ja vahetab teavet hinnanguga seotud osalejaga. Seda keskpanka aitavad teised asjaomased keskpangad, kui see on nõuete hindamiseks vajalik. Asjaomane keskpank teavitab EKPd ja kõiki teisi asjaomaseid keskpanku kohe, kui ta saab teada esitatavast nõudest.

3.   Üheksa nädala jooksul pärast TARGET2 talitlushäiret peab nõude esitanud osaleja keskpank

a)

koostama eelhindamise aruande, mis käsitleb keskpanga hinnangut saadud nõudele, ja

b)

esitama eelhindamise aruande EKP-le ja teistele asjaomastele keskpankadele.

4.   Viie nädala jooksul pärast eelhindamise aruande saamist annab EKP nõukogu kõikidele saadud nõuetele lõpliku hinnangu ning otsustab asjaomastele osalejatele tehtavate hüvitisepakkumuste üle. Viie tööpäeva jooksul pärast lõpliku hinnangu vastuvõtmist teatab EKP lõpphinnangu tulemustest asjaomastele keskpankadele. Need keskpangad teavitavad viivitamata oma osalejaid lõpphinnangu tulemustest ja kohastel juhtudel hüvitisepakkumuse üksikasjadest, lisades nõustumuskirja vormi.

5.   Kahe nädala jooksul pärast II lisa II liite punkti 4 alapunktis d sätestatud tähtaja möödumist teatab keskpank EKP-le ja teistele asjaomastele keskpankadele, millised hüvitisepakkumused võeti vastu ja millised lükati tagasi.

6.   Keskpangad teatavad EKP-le mis tahes nõuetest, mida nende osalejad on esitanud keskpankadele väljaspool TARGET2 hüvitusskeemi ja mis on seotud TARGET2 talitlushäirega.

Artikkel 23

TARGET2 talitlushäirega põhjustatud kahju käsitlemine

1.   TARGET2 talitlushäire korral:

a)

maksja poolel: keskpank, kelle juures on maksja sissemakstud summa, saab teatavat finantstulu, mis tuleneb erinevusest eurosüsteemi põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäära ja hoiustamise määra vahel, mida kohaldatakse eurosüsteemi hoiustamise püsivõimaluse marginaalse suurenemise suhtes TARGET2 talitlushäire kestuse ajal arveldamata maksejuhiste summas. Kui maksjale jääb tasustamata vahendite jääk, on finantstulu eurosüsteemi põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäär, mida kohaldatakse intressita jäägi summale TARGET2 talitlushäire kestel arveldamata maksejuhiste summas.

b)

makse saaja poolel: keskpank, kellelt makse saaja on laenanud laenamise püsivõimalust kasutades, saab teatavat finantstulu, mis tuleneb erinevusest laenamise püsivõimaluse ja eurosüsteemi põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressimäära vahel, mida kohaldatakse eurosüsteemi laenamise püsivõimaluse marginaalse suurenemise suhtes TARGET2 talitlushäire kestel arveldamata maksejuhiste summas.

2.   EKP finantstulu on järgmine:

a)

tulu seoses TARGET2 ühendusega keskpankadega, mis tuleneb TARGET2 ühendusega keskpankade EKPga seotud päevalõpujääkide erinevast tasustamisest, ja

b)

trahvimäära summa, mille EKP saab TARGET2 ühendusega keskpankadelt, kui mõni nendest TARGET2 ühendusega keskpankadest kohaldab osalejale trahvi seoses päevasisese laenu hilinenud tagasimaksega kooskõlas eurosüsteemi keskpankade ja TARGET2 ühendusega keskpankade vahelises lepingus sätestatuga.

3.   Keskpangad koondavad lõigetes 1 ja 2 osutatud finantstulu ja tekkivat kogutulu kasutatakse nendele keskpankadele hüvitise maksmiseks, kellel tekkisid kulud hüvitise maksmisega nende osalejatele. Mis tahes muud finantstulud või kulud, mis keskpankadel tekivad seoses oma osalejatele hüvitise maksmisega, jagatakse eurosüsteemi keskpankade vahel kooskõlas EKP kapitali märkimise alusega.

Artikkel 24

Tagatisõigus allkontode vahendite suhtes ja eurosüsteemisisene garantii

1.   Kõrvalsüsteemiga seotud maksekorralduste arveldamise eesmärgil tagab iga oma osalejatele allkonto avanud eurosüsteemi keskpank, et allkontode jääke (sh külmutatud jäägi suurenemised või vähenemised, mis tulenevad süsteemidevahelistest arveldusmaksete krediteerimisest või debiteerimisest allkontodelt või allkontodele või likviidsusülekannete krediteerimisest allkontole), mis on külmutatud kõrvalsüsteemi töötsükli ajal, saab kasutada kõrvalsüsteemidega seotud maksekorralduste arveldamiseks. See ei olene asjaomase osaleja mis tahes maksejõuetusmenetlusest ega konkreetsest täitemeetmest selle osaleja allkonto suhtes.

2.   Juhul kui osaleja allkontole kantakse üle likviidsus ja eurosüsteemi keskpank ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, peab see eurosüsteemi keskpank pärast kõrvalsüsteemi teadet („Töötsükli algus”) kinnitama asjaomase kõrvalsüsteemi allkonto jäägi külmutamise ja sellega tagama kõrvalsüsteemi keskpanga makse selle jäägi ulatuses. Jäägi külmutamise teates kõrvalsüsteemile tuleb esitada ka õiguslikult siduv kõrvalsüsteemi keskpanga kinnitus, et ta tagab kõrvalsüsteemi makse külmutatud jäägi ulatuses. Kinnitades külmutatud jäägi suurenemist või vähenemist süsteemidevahelise makse krediteerimisel või debiteerimisel allkontole või allkontolt, deklareerivad nii eurosüsteemi keskpank, kes ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, kui ka kõrvalsüsteemi keskpank makse summa suurenemist või vähenemist. Need garantiid on tagasivõtmatud, tingimusteta ja kuuluvad maksmisele esimesel nõudmisel. Nii garantiid kui ka jäägi külmutamine lõpevad kõrvalsüsteemi teatega arvelduse lõpuleviimise kohta („Töötsükli lõpp”).

IV   JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Vaidluste lahendamine ja kohaldatav õigus

1.   Käesoleva suunisega seotud vaidluste korral eurosüsteemi keskpankade vahel peavad asjaomased pooled need lahendama kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga EKPSi-siseste vaidluste lahendamise korra kohta.

2.   Kui pooled ei suuda kokkuleppega lahendada vaidlust, mis puudutab ülesannete jaotust 2. tasandi ja 3. tasandi vahel, lahendab sellise vaidluse EKP nõukogu erandina lõikest 1.

3.   Lõikes 1 osutatud vaidluse puhul määratakse poolte vastastikused õigused ja kohustused kindlaks eelkõige käesolevas suunises sätestatud reeglite ja korra alusel. TARGET2 osasüsteemide vahelisi makseid käsitlevates vaidlustes tuleb täiendavalt kohaldada makse saaja eurosüsteemi keskpanga asukohamaa õigust, kui see ei ole vastuolus käesoleva suunisega.

Artikkel 26

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev suunis jõustub 7. detsembril 2012. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013, arvestades artiklis 27 sätestatud üleminekusätteid.

2.   Suunis EKP/2007/2 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2013.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitleda viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist VII lisas.

Artikkel 27

Ülemineku- ja muud sätted

1.   Kontode suhtes, mille euroala RKP on väljaspool maksemoodulit avanud krediidiasutuste ja kõrvalsüsteemide jaoks, kohaldatakse selle euroala RKP eeskirju, võttes arvesse käesoleva suunise kohalikke kontosid käsitlevaid sätteid ja muid EKP nõukogu otsuseid. Kontode suhtes, mille euroala RKP on väljaspool maksemoodulit avanud muudele üksustele kui krediidiasutused ja kõrvalsüsteemid, kohaldatakse selle euroala RKP eeskirju.

2.   Üleminekuperioodil võib iga eurosüsteemi keskpank jätkata maksete arveldamist ja muude tehingute arveldamist oma kohalikel kontodel, sealhulgas

a)

krediidiasutuste vahelised maksed;

b)

krediidiasutuste ja tugisüsteemide vahelised maksed ja

c)

eurosüsteemi avaturutehingutega seotud maksed.

3.   Üleminekuperioodi lõppemisel lõpetatakse järgmised tegevused:

a)

II lisa artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud üksuste registreerimine eurosüsteemi keskpanga poolt tuvastatavate ettevõtte tunnuskoodide omanikena;

b)

kaudne osalemine eurosüsteemi keskpanga kaudu ja

c)

kõikide lõike 2 punktides a–c nimetatud maksete arveldamine kohalikel kontodel.

Artikkel 28

Adressaadid, rakendusmeetmed ja aastaaruanne

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.

2.   Euroala RKPd edastavad EKP-le meetmed, millega nad on kavandanud järgida käesoleva suunise II lisa artiklit 39, II lisa VI liidet, III lisa punkti 9 alapunkti a ja punkti 12 alapunkti a punkti v ja punkti 13, IV lisa punkti 18 alapunkti 1 punkti c alajaotist ii, V lisa IIA liidet, 20. detsembriks 2012.

3.   EKP koostab igal aastal EKP nõukogule aruande TARGET2 üldise toimimise kohta.

Frankfurt Maini ääres, 5. detsember 2012

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.

(2)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(3)  Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud järgmistes EKP kodulehel www.ecb.europa.eu avaldatud väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area”, 3. november 1998; b) „The Eurosystem’s policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing”, 27. september 2001; c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions”, 19. juuli 2007; ja d) The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of „legally and operationally located in the euro area”, 20. november 2008; e) „The Eurosystem oversight policy framework”, juuli 2011.

(4)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(5)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 71.


I LISA

TARGET2 JUHTIMISE KORD

1. tasand – EKP nõukogu

2. tasand – eurosüsteemi keskpangad

3. tasand – ühisplatvormi käitavad keskpangad

0.   Üldsätted

1. tasandil on lõplik pädevus TARGET2 riigisiseste ja piiriüleste küsimuste osas ja vastutus TARGET2 avaliku funktsiooni tagamise eest

2. tasandil on teisene pädevus küsimuste osas, mis on antud talle otsustamiseks 1. tasandi poolt

3. tasand teeb otsuseid ühisplatvormi igapäevase käitamise kohta, arvestades käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 sätestatud teenuste mahtu

1.   Kuluarvestuse ja hinnakujunduse põhimõtted

Otsused ühise kuluarvestuse metoodika kohta

Otsused ühtse hinnastruktuuri kohta

Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta

(Ei kohaldata)

2.   Teenuste maht

Otsused põhiteenuste kohta

Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta

Kaasabi vastavalt 1. tasandi / 2. tasandi vajadustele

3.   Riskijuhtimine

Otsused üldise riskijuhtimise ja muude riskide aktseptimise kohta

Riskijuhtimine

Riskianalüüside läbiviimine ja järelmeetmed

Riskianalüüsiks vajaliku teabe andmine vastavalt 1. tasandi / 2. tasandi taotlustele

4.   Juhtimine ja rahastamine

Ühisplatvormi omandiõiguse, otsustamise ja rahastamise eeskirjade määratlemine

Euroopa Keskpankade Süsteemi TARGET2 õigusraamistiku loomine ja piisava rakendamise tagamine

1. tasandi poolt otsustatud juhtimise ja rahastamise eeskirjade koostamine

Eelarve koostamine, heakskiitmine ja rakendamine

Rakenduse omamine ja/või valdamine

Vahendite kogumine ja teenuste rahastamine

2. tasandile teenuste osutamiseks hinnateabe andmine

5.   Arendamine

Ühisplatvormi asukoha kohta esitatud 2. tasandi konsulteerimiste käsitlemine

Üldise arenduskava heakskiitmine

Otsused ühisplatvormi esialgse kujunduse ja arendamise kohta

Otsused nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

Otsused ühisplatvormi operaatori valiku kohta

Kokkuleppel 3. tasandiga ühisplatvormi teenuste mahu määramine

Otsused ühisplatvormi asukoha kohta pärast 1. tasandiga konsulteerimist

Spetsifikatsiooniprotsessi metoodika ja 3. tasandi toodete heakskiitmine, mis on vajalik, et toode määratleda ning seejärel testida ja vastu võtta (eelkõige üldised ja üksikasjalikud kasutajaspetsifikatsioonid)

Etapiviisilise arengukava koostamine

Toodete hindamine ja aktseptimine

Testimisstsenaariumide rakendamine

Keskpankade ja kasutajate testide koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

Ettepanek ühisplatvormi esialgse kujunduse kohta

Ettepanek nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

Ettepanek ühisplatvormi asukoha kohta

Kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavate üldiste ja üksikasjalike tingimuste koostamine (üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid sisekasutuses ja üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid kasutajate jaoks)

Üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide koostamine

Esialgne ja jooksev kaasabi etapiviisilise kava ja kontrolliabinõude väljatöötamisel

Testide tehniline ja tegevustoetus (ühisplatvormi testide läbiviimine, kaasabi ühisplatvormiga seotud testimisstsenaariumide koostamisel, eurosüsteemi keskpankade toetamine ühisplatvormi testimisega seotud tegevustes)

6.   Rakendamine ja üleminek

Ülemineku strateegia otsustamine

Ühisplatvormile ülemineku ettevalmistamine ja koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

Kaasabi osutamine seoses üleminekuga vastavalt 2. tasandi taotlustele

Ühisplatvormiga seotud üleminekutöö teostamine; lisatoetus ühinevatele keskpankadele

7.   Korraldus

Tõsiste kriisiolukordade juhtimine

TARGET2 simulaatori loomine ja käitamine

Sertifitseerimisasutuste määramine internetipõhiseks juurdepääsuks

Ühisplatvormi turvapoliitika ja -nõuete ning kontrollimeetmete määratlemine

Internetipõhiseks juurdepääsuks kasutatavatele sertifikaatidele kohaldatavate turvapõhimõtete määratlemine

Juhtimine arvestades süsteemiomaniku kohustusi

Suhtehaldus kasutajatega Euroopa tasandil (arvestades, et eurosüsteemi keskpangad on ainuvastutavad suhete eest oma klientidega) ja igapäevase kasutajate tegevuse jälgimine ärilisest vaatenurgast (eurosüsteemi keskpankade ülesanne)

Valdkonna arengu jälgimine

Eelarvestamine, rahastamine, arvete koostamine ja esitamine (eurosüsteemi keskpankade ülesanne) ja muud haldusülesanded

Süsteemi haldamine käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 osutatud lepingu alusel


II LISA

TARGET2S OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates ühtsetes tingimustes (edaspidi „ÜT”) kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „adresseeritav BICi omanik” (addressable BIC holder)– üksus, a) kellel on ettevõtte tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana ja c) kes on otseosaleja korrespondent või klient, või otseosaleja või kaudse osaleja filiaal, ja kes saab esitada maksejuhiseid ja saada makseid TARGET2 osasüsteemist otseosaleja kaudu;

—   „AL leping” (AL agreement)– mitmepoolne agregeeritud likviidsuse (aggregated liquidity, AL) leping, mille on sõlminud kõik AL rühma liikmed ja nende vastavad AL-RKPd AL režiimi kasutamiseks;

—   „AL rühm” (AL group)– AL režiimi kasutava AL rühma liikmetest koosnev rühm;

—   „AL rühma haldur” (AL group manager)– AL rühma liige, kelle teised AL rühma liikmed on määranud juhtima AL rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

—   „AL rühma liige” (AL group member)– TARGET2 osaleja, kes on sõlminud AL lepingu;

—   „AL režiim” (AL mode)– maksemooduli kontojääkide agregeerimise režiim;

—   „AL-RKP” (AL NCB)– euroala RKP, kes on AL lepingu pooleks ning tegutseb tehingupoolena AL rühma liikmetele, kes osalevad tema TARGET2 osasüsteemis;

—   „arveldamata maksejuhis” (non-settled payment order)– maksejuhis, mida ei ole arveldatud samal tööpäeval, mil see on vastu võetud;

—   „avaliku sektori asutus” (public sector body)– nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) (1) artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;

—   „CAI moodul” (CAI mode)– konsolideeritud kontoteabe koostamine maksemooduli kontode kohta ICMi kaudu;

—   „CAI rühm” (CAI group)– CAI režiimi kasutav TARGET2 osalejatest koosnev rühm;

—   „CAI rühma haldur” (CAI group manager)– CAI rühma liige, kelle teised CAI rühma liikmed on määranud jälgima ja jaotama CAI rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

—   „eriolukorramoodul” (Contigency Module)– ühisplatvormi moodul, mille kaudu saab töödelda tähtsaid ja erakorralise tähtsusega makseid eriolukordades;

—   „ettevõtte tunnuskood, BIC” (Business Identifier Code, BIC)– ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

—   „euroala keskpank” (euro area NCB)– keskpank liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

—   „eurosüsteemi keskpank” (Eurosystem CB)– EKP või euroala RKP;

—   „filiaal” (branch)– filiaal [lisada siseriikliku õigusakti säte, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (2) artikli 4 lõige 3] tähenduses;

—   „haldav RKP” (managing NCB)– AL-RKP, mille TARGET2 osasüsteemis osaleb AL rühma haldur;

—   „ICMi teade” (ICM broadcast message)– teave, mis edastatakse info- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2 osalejatele;

—   „investeerimisühing” (investment firm)– investeerimisühing [lisada siseriiklikud sätted, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (3)] tähenduses, välja arvatud [direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 1 rakendavad riigi õigussätted] määratletud asutused, kui see investeerimisühing

—   „kaudne osaleja” (indirect participant)– Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kes on tuvastatud kaudse osalejana TARGET2 osasüsteemi poolt;

—   „laenamise püsivõimalus” (marginal lending facility)– eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks eurosüsteemi keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

—   „laenamise püsivõimaluse intressimäär” (marginal lending rate)– laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

—   „likviidsuse ülekandmise korraldus” (liquidity transfer order)– maksejuhis, mille peamiseks eesmärgiks on kanda likviidsust üle sama osaleja erinevate kontode vahel või CAI või AL rühma vahel;

—   „kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavad üksikasjalikud tingimused, UDFS” (user detailed functional specifications, UDFS)– UDFSi uusim versioon ehk tehniline dokumentatsioon, mis üksikasjalikult määratleb osaleja ja TARGET2 vahelise suhtlemise;

—   „keskpangad” (central banks, CBs)– eurosüsteemi keskpangad ja TARGET2 ühendusega keskpangad;

—   „kohalik konto” (Home Account)– keskpanga poolt väljaspool maksemooduli kontot avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

—   „krediidiasutus” (credit institution)– a) krediidiasutus [lisada direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a, kohastel juhtudel artiklit 2, rakendavad siseriiklikud sätted], kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

—   „kontsern” (group)–

a)

krediidiasutuste kogum, kes on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetesse, kui emaettevõtja on kohustatud esitama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2238/2004 (4) alusel kasutusele võetud rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile 27 (IAS 27), ja kelle hulka kuuluvad kas i) emaettevõtja ja üks või rohkem tütarettevõtjat või ii) kaks või enam emaettevõtja tütarettevõtjat, või

b)

punkti 1 alapunktides i või ii nimetatud krediidiasutuste kogum, kus emaettevõtja ei esita konsolideeritud finantsaruandeid IAS 27 kohaselt, kuid kes täidab IAS 27 nõuded finantsaruannete konsolideerimise kohta; kontrolli peab teostama otseosaleja keskpank või, AL rühma puhul, haldav RKP;

c)

kahepoolne või mitmepoolne krediidiasutuste võrk: mis on moodustatud vastavalt õigusaktidele, milles on määratletud krediidiasutuste juurdepääsu tingimused sellisele võrgule, või ii) mida iseloomustavad isekorraldusliku koostöö (liikmete ärihuvide edendamine, kaitsmine ja esindamine) võimalused ja/või majanduslik solidaarsus, mis väljub tavalise krediidiasutuste koostöö raamest, ning selline koostöö ja solidaarsus on lubatud krediidiasutuste põhimääruste või põhikirjadega või on kehtestatud eraldi kokkulepetega;

ning igal käesolevas punktis c nimetatud juhul on EKP nõukogu rahuldanud avalduse sellise ühenduse kontsernina tunnustamise kohta;

—   „kreeditkorraldus” (credit transfer order)– maksja korraldus teha vahendid kättesaadavaks makse saajale, tehes kande maksemooduli kontol;

—   „kõrvalsüsteem” (ancillary system, AS)– Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet ja/või järelevaatamist pädev ametiasutus ja kes järgib eurodes teenuseid pakkuvate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid (vastavalt muudatustele, mis avaldatakse EKP veebilehel) (5) ning milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas suunisega ECB/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (6) ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja asjakohase keskpanga vahel;

—   „maksealgataja” (instructing participant)– TARGET2 osaleja, kes on algatanud maksejuhise;

—   „makse saaja” (payee)– TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot krediteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena, välja arvatud käesoleva lisa artikli 39 mõistes;

—   „maksejuhis” (payment order)– kreeditkorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus või otsedebiteerimise korraldus;

—   „maksemoodul, PM” (Payments Module, PM)– ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

—   „maksemooduli konto” (PM account)– TARGET2 osaleja maksemoodulis peetav konto keskpanga juures, mis on TARGET2 osalejale vajalik, et

—   „maksejõuetusmenetlus” (insolvency proceedings)– maksejõuetusmenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides) artikli 2 punkti j tähenduses (7);

—   „maksja” (payer)– TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot debiteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena, välja arvatud käesoleva lisa artikli 39 mõistes;

—   „osaleja või otseosaleja” (participant, direct participant)– üksus, kellel on [keskpanga] juures vähemalt üks maksemooduli konto;

—   „otsedebiteerimise volitus” (direct debit authorisation)– maksja üldvolitus oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka debiteerima maksja kontot otsedebiteerimise korralduse saamisel makse saajalt;

—   „otsedebiteerimise korraldus” (direct debit instruction)– makse saaja poolt oma keskpangale antud korraldus, mille kohaselt maksja keskpank debiteerib maksja kontolt otsedebiteerimise volituse alusel korralduses näidatud summa;

—   „peatamine” (suspension)– osaleja õiguste ja kohustuste ajutine peatamine [keskpanga] poolt määratavaks perioodiks;

—   „probleemsündmus” (event of default)– lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad ÜTst või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse osaleja ja [keskpanga] või mis tahes muu keskpanga suhetele, sealhulgas

—   „päevasisene laen” (intraday credit)– laen, mis antakse lühemaks perioodiks kui üks tööpäev;

—   „realiseerimissündmus” (enforcement event)– AL rühma liikme jaoks: a) artikli 34 lõikes 1 osutatud mis tahes probleemsündmus; b) artikli 34 lõikes 2 osutatud mis tahes muu probleemsündmus, millega seoses on [keskpank] probleemsündmuse või muu sündmuse tõsidust arvesse võttes otsustanud, et [lisada, kui on kohaldatav: [pant tuleb realiseerida kooskõlas artikliga 25b] [tagatis tuleb realiseerida kooskõlas artikliga 25c] ja] algatada tuleb tasaarveldus kooskõlas artikliga 26, või c) mis tahes otsus peatada või lõpetada juurdepääs päevasisesele laenule;

—   „sisendkontroll” (entry disposition)– makse töötlemise etapp, mille jooksul TARGET2-[keskpank/riik] püüab arveldada kooskõlas artikliga 14 vastu võetud maksejuhise korras, mis on kirjeldatud artiklis 20;

—   „staatiliste andmete kogumise vorm” (static data collection form)– TARGET2-[keskpank/riik] teenuste taotlejate registreerimiseks ja nende teenustega seotud mis tahes muutuste registreerimiseks [keskpanga] poolt välja töötatud vorm;

—   „TARGET2”– keskpankade kõikide TARGET2 osasüsteemide kogum;

—   „TARGET2-[keskpank/riik]”– [keskpanga] TARGET2 osasüsteem;

—   „TARGET2 CUG”– võrguteenuse osutaja klientide rühmad, mis on jaotatud nende poolt kasutatavate võrguteenuse osutaja asjakohaste teenuste ja toodete eesmärkide kaupa seoses maksemooduli juurdepääsuga;

—   „TARGET2 osaleja” (TARGET2 participant)– iga osaleja mis tahes TARGET2 osasüsteemis;

—   „TARGET2 osasüsteem” (TARGET2 component system)– keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

—   „TARGET2 talitlushäire” (technical malfunction of TARGET2)– mis tahes raskused, vead või rikked TARGET2-[keskpank/riik] poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides, või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2-[keskpank/riik] maksejuhiste töötlemise ja täitmise;

—   „TARGET2 ühendusega keskpank” (connected CB)– TARGET2ga lepingu alusel ühendatud riigi keskpank (RKP), kes ei ole eurosüsteemi RKP;

—   „teabe- ja kontrollimoodul, ICM” (Information and Control Module, ICM)– ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada reaalajas teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda eriolukorra varumaksete juhiseid;

—   „tööpäev” (business day)– mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksekorraldusi V liite kohaselt;

—   „vaba likviidsus või likviidsus” (available liquidity)– TARGET2 osaleja maksemooduli konto positiivne jääk ja kohastel juhtudel asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisese laenu võimalus;

—   „võrguteenuse osutaja” (network service provider)– EKP nõukogu poolt määratud arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

—   „õigusvõime hinnang” (capacity opinion)– arvamus osaleja õigusvõime kohta võtta ja täita ÜTst tulenevaid kohustusi;

—   „ühine juurdepääs” (multi-addressee access)– tehniline lahendus, mille abil EMPs asutatud filiaalidel või krediidiasutustel on juurdepääs TARGET2 osasüsteemile, esitades sinna otse maksejuhiseid ja/või saades sealt otse makseid. Lahenduse kohaselt võivad need üksused esitada oma maksejuhiseid otseosaleja maksemooduli kaudu ilma selle otseosaleja sekkumiseta;

—   „ühisplatvorm” (Single Shared Platform, SSP)– ühisplatvormi käitavate RKPde poolt pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

—   „ühisplatvormi käitavad keskpangad” (SSP-providing CBs)– Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d’Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehitamisel ja käitamisel eurosüsteemi huvides.

Artikkel 2

Liited

1.   Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa:

 

I liide „Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus”,

 

II liide „TARGET2 hüvitussüsteem”,

 

III liide „Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded”,

 

IV liide „Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed”,

 

V liide „Töökorralduse ajakava”,

 

VI liide „Tasud ja arved”,

 

VII liide „Agregeeritud likviidsuse leping”.

2.   Mis tahes liite teksti ja ÜT mis tahes muu sätte vastuolu korral kohaldatakse ÜT sätteid.

Artikkel 3

TARGET2-[keskpank/riik] ja TARGET2 üldkirjeldus

1.   TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas.

2.   TARGET2-[keskpank/riik]s töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:

a)

maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonidest või nendega seotud tehingutest;

b)

eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingute euro-osa arveldused;

c)

piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;

d)

süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused ja

e)

TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes muud maksejuhised.

3.   TARGET2 on loodud ja tegutseb ühisplatvormi alusel. Eurosüsteem määratleb ühisplatvormi tehnilise ülesehituse ja omadused. Ühisplatvormi teenust osutavad eurosüsteemile ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankade huvides eraldi lepingute alusel.

4.   [keskpank] osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade tegevus ja tegevusetus loetakse [keskpanga] tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas artikliga 31 allpool. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab temale seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks [keskpangalt] või saadetuks [keskpangale].

5.   TARGET2 õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGET2 osasüsteemidest, mis on määratletud süsteemidena vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud direktiiv 98/26/EÜ. TARGET2-[keskpank/riik] määratakse süsteemiks [lisada arvelduse lõplikkuse direktiivi rakendavad õigussätted] kohaselt.

6.   Osalemine TARGET2-s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2-[keskpangas/riigis] osalejate ja [keskpanga] vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad kõiki mis tahes TARGET2 osaleja esitatud maksejuhiseid või saadud makseid.

II   JAOTIS

OSALEMINE

Artikkel 4

Juurdepääsutingimused

1.   Järgmistel üksustel on otseosaluse õigus TARGET2-[keskpangas/riigis]:

a)

EMPs asutatud krediidiasutused, k.a juhul, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

b)

krediidiasutused, mis ei ole asutatud EMPs, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

c)

liikmesriikide keskpangad ja EKP;

eeldusel et punktides a ja b viidatud üksuste suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiranguid, mille rakendamine [keskpanga/riigi] poolt pärast EKP teavitamist on tema hinnangul kooskõlas TARGET2 sujuva toimimisega.

2.   [Keskpank] võib omal äranägemisel tunnistada otseosalejateks järgmisi üksusi:

a)

liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;

b)

liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c)

EMPs asutatud investeerimisühingud;

d)

kõrvalsüsteeme haldavad ja selles pädevuses tegutsevad üksused;

e)

krediidiasutused või punktides a–d osutatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega liit on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs liidu maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate liidu õigusaktidega.

3.   E-raha asutustel [lisada siseriiklikud sätted, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/110/EÜ (mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ) (8) artikli 2 lõike 1 tähenduses ei ole õigus osaleda TARGET2-[keskpangas/riiigis].

Artikkel 5

Otseosalejad

1.   TARGET2-[keskpanga/riigi] otseosalejad peavad vastama artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Neil peab olema vähemalt üks maksemooduli konto [keskpangas].

2.   Otseosalejad võivad määrata adresseeritavad BICi omanikud, olenemata nende asutamise kohast.

3.   Otseosalejad võivad anda üksustele kaudse osaleja staatuse, kui artikli 6 tingimused on täidetud.

4.   Ühist juurdepääsu filiaalide kaudu võib võimaldada järgmiselt:

a)

krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a ja b tähenduses, kes on tunnistatud otseosalejaks, võib maksejuhiste andmiseks ja/või maksete saamiseks anda oma maksemooduli kontole otsejuurdepääsu ühele või enamale oma EMPs asutatud filiaalile, juhul kui [keskpanka] on sellest teavitatud.

b)

Kui krediidiasutuse filiaal on saanud otseosaleja staatuse, võivad teised sama juriidilise isiku filiaalid ja/või tema peakorter, kui need on asutatud EMPs, kasutada selle filiaali maksemooduli kontot, kui [keskpanka] on sellest teavitatud.

Artikkel 6

Kaudsed osalejad

1.   EMPs asutatud krediidiasutused võivad igaüks sõlmida lepingu ühe otseosalejaga, kes on kas krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses või keskpank, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid ning arveldada neid selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu. Kaudsete osalejate tunnustamiseks registreerib TARGET2-[keskpank/riik] nende kaudse osalemise TARGET2 kataloogis, mis on kirjeldatud artiklis 9.

2.   Kui otseosaleja, kes on krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a ja b tähenduses, ja kaudne osaleja kuuluvad samasse kontserni, võib otseosaleja selgesõnaliselt volitada kaudset osalejat kasutama otse otseosaleja maksemooduli kontot, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid, kasutades kontserni ühist juurdepääsu.

Artikkel 7

Otseosaleja vastutus

1.   Kaudse osaleja poolt artikli 6 kohaselt ning filiaalide poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt antud maksejuhised või saadud maksed loetakse antuks või saaduks otseosaleja poolt.

2.   Otseosaleja on seotud eespool osutatud maksejuhistega sõltumata sellest, millised on tema ja lõikes 1 viidatud üksuste vaheliste lepingute tingimused või kas tegemist on lepingu rikkumisega.

Artikkel 8

Taotluste esitamise kord

1.   TARGET2-[keskpanga/riigiga] liitumiseks peab taotleja

a)

täitma järgmised tehnilised nõuded:

i)

installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-[keskpanga/riigiga] ühendatud IT-infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid. Seda tehes võivad osalejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult ainuvastutavaks. Eelkõige sõlmivad taotlejad I liites kirjeldatud tehnilistele nõuetele vastava ühenduse ja juurdepääsu saamiseks lepingu võrguteenuse osutajaga; ja

ii)

läbima [keskpanga] poolt nõutavad testid ning

b)

täitma järgmised õiguslikud nõuded:

i)

esitama õigusvõime hinnangu III liites kehtestatud vormis, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel, ja

ii)

artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel.

2.   Taotlejad peavad esitama [keskpangale] kirjaliku taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a)

täidetud vorm, mis on antud [keskpanga] poolt staatiliste andmete kogumiseks,

b)

õigusvõime hinnang, kui seda nõuab [keskpank], ning

c)

õiguskeskkonna hinnang, kui seda nõuab [keskpank].

3.   [Keskpank] võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks liitumistaotluse rahuldamise otsustamiseks.

4.   [Keskpank] jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui

a)

artiklis 4 sätestatud juurdepääsukriteeriumid ei ole täidetud;

b)

üks või mitu lõikes 1 sätestatud osaluskriteeriumit ei ole täidetud ja/või

c)

[keskpanga] hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET2-[keskpanga/riigi] või mis tahes muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [viide asjakohasele riigi õigusaktile]-s ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid, või toob kaasa riske seoses usaldatavusnõuetega.

5.   [Keskpank] teatab taotlejale oma otsusest osalemistaotluse kohta ühe kuu jooksul osalemistaotluse saamisest. Kui [keskpank] nõuab vastavalt lõikele 3 lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul taotleja poolt lisateabe esitamisest. Taotluse tagasilükkamise otsust tuleb põhjendada.

Artikkel 9

TARGET2 kataloog

1.   TARGET2 kataloog on BIC-andmebaas, mida kasutatakse järgmistele üksustele adresseeritud maksejuhiste edasisuunamiseks:

a)

TARGET2 osalejad ja nende ühise juurdepääsuga filiaalid;

b)

TARGET2 kaudsed osalejad, sealhulgas ühise juurdepääsuga osalejad, ja

c)

TARGET2 adresseeritavad BIC omanikud.

Kataloogi ajakohastatakse igal nädalal.

2.   Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse tema BIC TARGET2 kataloogis.

3.   Osalejad võivad levitada TARGET2 kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

4.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud üksused võivad kasutada oma BICi ainult suhetes ühe otseosalejaga.

5.   Osalejad nõustuvad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada osalejate nimed ja BICid. Lisaks võib avaldada osaleja juures registreeritud kaudsete osalejate nimed ja BICid ning osalejad tagavad, et kaudsed osalejad on selle avaldamisega nõustunud.

III   JAOTIS

POOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 10

[Keskpanga] ja osalejate kohustused

1.   [Keskpank] osutab IV jaotises kirjeldatud teenuseid. Kui ÜTs või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab [keskpank] kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

2.   Osalejad maksavad [keskpangale] VI liites kehtestatud tasu.

3.   Osalejad tagavad oma ühenduse TARGET2-[keskpanga/riigiga] tööpäevadel vastavalt V liites sätestatud töökorralduse ajakavale.

4.   Osaleja avaldab ja kinnitab [keskpangale], et tema ÜTst tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, määrust, põhikirja ega lepingut.

Artikkel 11

Koostöö ja teabevahetus

1.   ÜT kohaselt oma kohustusi täites ja oma õigusi kasutades peavad [keskpank] ja osalejad tegema tihedat koostööd TARGET2-[keskpanga/riigi] stabiilsuse, usaldatavuse ja ohutuse tagamiseks. Nad peavad vahetama teavet või dokumente, mis on vajalikud oma ÜTst tulenevate vastastikuste kohustuste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, ilma et see piiraks nende pangasaladuse hoidmise kohustust.

2.   [Keskpank] loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid seoses süsteemi tegevuses esinevate probleemidega.

3.   Ajakohastatud teave ühisplatvormi tööseisu kohta avaldatakse TARGET2 infosüsteemis (TARGET2 Information System, T2IS). T2ISi võib kasutada teabe saamiseks mis tahes sündmuse kohta, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd.

4.   [Keskpank] võib edastada teateid osalejatele ICMi või mis tahes muu sidevahendi kaudu.

5.   Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada olemasolevad staatiliste andmete kogumise vormid ning esitada uued staatiliste andmete kogumise vormid [keskpangale]. Osalejad peavad kontrollima TARGET2-[keskpangas/riigis] sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

6.   [Keskpank] loetakse pädevaks edastama ühisplatvormi käitavatele keskpankadele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad vajavad oma teenusepakkuja ülesannete täitmiseks, vastavalt võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

7.   Osalejad peavad teatama [keskpangale] kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid.

8.   Osalejad peavad teatama [keskpangale]:

a)

igast uuest kaudsest osalejast, adresseeritavast BICi omanikust või ühise juurepääsuga üksusest, kelle nad registreerivad, ja

b)

igast muutusest punktis a nimetatud üksuste osas.

9.   Osalejad peavad viivitamatult teavitama [keskpanka], kui esineb nendega seotud probleemsündmus.

IV   JAOTIS

MAKSEMOODULI KONTODE HALDAMINE JA MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMINE

Artikkel 12

Maksemooduli kontode avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja peab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto. Kui arveldava pangana tegutsev osaleja seda taotleb, avab [keskpank] TARGET2-[keskpank/riik] üks või enam allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks.

2.   [Lisada, kui on asjakohane: maksemooduli kontodel ei lubata negatiivset saldot].

3.   [Lisada, kui on asjakohane: tööpäeva alguses ja lõpus on maksemooduli kontode saldo null. [Keskpank] loetakse osaleja poolt volitatuks kanda mis tahes päevalõpusaldo üle osaleja poolt osutatud kontole].

4.   [Lisada, kui on asjakohane: järgmise tööpäeva alguses kantakse jääk osaleja maksemooduli kontole tagasi].

5.   Maksemooduli kontod ja nende allkontod on intressita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks. Sel juhul juhindutakse kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusest (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (9) ja 12. septembri 2003. aasta määrusest (EÜ) nr 1745/2003 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (10).

6.   Lisaks maksejuhiste arveldamisele maksemoodulis võib maksemooduli kontot kasutada ka maksejuhiste arveldamiseks kohalikult kontolt ja kohalikule kontole kooskõlas [keskpanga] poolt kehtestatud eeskirjadega.

7.   Osalejad peavad oma likviidsuspositsiooni kohta teabe saamiseks kasutama ICMi. [Keskpank] esitab iga päev kontoväljavõtte igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.

Artikkel 13

Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:

a)

krediitkorraldused,

b)

otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused ja

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused.

Artikkel 14

Maksejuhiste vastuvõtmine ja tagasilükkamine

1.   Osalejate poolt esitatud maksejuhised loetakse vastuvõetuks [keskpanga] poolt, kui

a)

maksesõnum vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)

maksesõnum vastab TARGET2-[keskpanga/riigi] vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli, ja

c)

maksja või makse saaja osaluse peatamise korral on peatatud osalusega osaleja keskpangalt saadud selge nõusolek.

2.   [Keskpank] lükkab viivitamata tagasi iga maksejuhise, mis ei vasta punktis 1 sätestatud tingimustele. [Keskpank] teatab osalejale igast maksejuhise tagasilükkamisest vastavalt I liitele.

3.   Ühisplatvormis fikseeritakse maksejuhise töötlemise aeg selle saamise aja ja maksejuhise vastuvõtmise aja alusel.

Artikkel 15

Prioriteedid

1.   Maksealgataja määratleb iga maksekorralduse prioriteedi järgmiselt:

a)

tavaline maksejuhis (prioriteet 2),

b)

kiirmaksejuhis (prioriteet 1) või

c)

erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0).

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitatakse seda tavalise maksejuhisena.

2.   Erakorralisi kiirmaksejuhiseid võivad määrata ainult

a)

keskpangad ja

b)

osalejad, maksete puhul CLS International Bank’ile ja pangast ja likviidsuse ülekandmisega kõrvalsüsteemidele kõrvalsüsteemiliidest kasutades.

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.

3.   Teabe- ja kontrollimooduli kaudu esitatud likviidsuse ülekandmise juhised on kiirmaksejuhised.

4.   Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksete prioriteete ICMi kaudu ning see jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmakse prioriteeti ei saa muuta.

Artikkel 16

Likviidsuslimiidid

1.   Osaleja võib piirata vaba likviidsuse kasutamist teiste TARGET2 osalejate, välja arvatud keskpankade maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahepoolsed või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

2.   Limiite võib kehtestada ainult AL rühma poolt või selle suhtes tervikuna. Limiite ei või kehtestada ainult ühe AL rühma liikme maksemooduli konto suhtes. Samuti ei või ühe AL rühma liikmed üksteise suhtes limiite kehtestada.

3.   Kahepoolse limiidi kehtestamisel annab osaleja [keskpangale] juhise, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt muule TARGET2 osaleja maksemooduli kontole minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud sellelt TARGET2 osaleja maksemooduli kontolt tulevate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

4.   Osaleja võib kehtestada mitmepoolse limiidi ainult suhetele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada vaid juhul, kui osaleja on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui osaleja kehtestab mitmepoolse limiidi, annab ta [keskpangale] juhise, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teistele TARGET2 osalejate maksemooduli kontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, suunatud tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt maksemooduli kontodelt laekuvate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

5.   Iga limiidi miinimumsumma on üks miljon eurot. Kahe- või mitmepoolse nullmääraga limiidi puhul loetakse, et limiit puudub. Null euro ja ühe miljoni euro vahemikku jäävad limiidid ei ole võimalikud.

6.   ICMi kaudu võib limiite muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa seda samal tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

Artikkel 17

Likviidsuse reserveerimine

1.   Osalejad võivad ICMi kaudu reserveerida likviidsust kiirmakseteks ja erakorralisteks kiirmakseteks.

2.   AL rühma haldur võib reserveerida likviidsust AL rühmale tervikuna. Likviidsust ei või reserveerida AL rühma poolt peetavatele üksikutele kontodele eraldi.

3.   Reserveerides teatava hulga likviidsust erakorralisteks kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada kiirmaksejuhiseid ja tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

4.   Reserveerides teatava hulga likviidsust kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb kiirmaksete ja erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

5.   Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib [keskpank], kas likviidsus osaleja maksemooduli kontol on reserveeringuks piisav. Kui likviidsus ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol olev vaba likviidsus. Ülejäänud likviidsus reserveeritakse siis, kui tekib täiendav likviidsus.

6.   Likviidsuse reserveeringu suurust võib muuta. Osalejad võivad ICMi kaudu esitada uute summade reserveerimise nõude, mis jõustub viivitamata või järgmisel tööpäeval.

Artikkel 17a

Likviidsuse reserveerimise ja eraldamise püsikorraldused

1.   Osalejad võivad reserveerida likviidsust ettemääratud summas erakorralisteks kiirmaksejuhisteks või kiirmaksejuhisteks teabe- ja kontrollimooduli kaudu. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval.

2.   Osalejad võivad teabe- ja kontrollimooduli kaudu reserveerida likviidsust ettemääratud summas kõrvalsüsteemi jaoks. Selline püsikorraldus või muudatus püsikorralduses jõustub järgmisel tööpäeval. Kõrvalsüsteemi vastava taotluse korral loetakse, et likviidsuse eraldamise juhise [keskpangale] on tema nimel andnud osaleja.

Artikkel 18

Ettemääratud arveldusajad

1.   Maksealgatajad võivad ette määrata maksejuhiste arveldamise aja tööpäeval, kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut (Earliest Debit Time Indicator) või hiliseima debiteerimise aja määrangut (Latest Debit Time Indicator).

2.   Kui kasutatakse varaseima debiteerimise aja määrangut, siis maksejuhis salvestatakse ning sisestatakse sisendkontrolli alles määratud ajal.

3.   Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, kui seda ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega saadetakse maksealgatajale ICMi kaudu automaatne teade. Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.

4.   Maksealgatajad võivad ICMi kaudu varaseima debiteerimise aja ja hiliseima debiteerimise aja määrangut muuta.

5.   Tehnilist kirjeldust on täpsustatud I liites.

Artikkel 19

Eelesitatud maksejuhised

1.   Maksejuhiseid võib esitada kuni viis tööpäeva enne osutatud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

2.   Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja sisestatakse sisendkontrolli maksealgataja poolt määratud kuupäeval V liites määratletud arveldusperioodi alguses. Nad pannakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

3.   Artikli 15 lõige 3, artikli 22 lõige 2 ja artikli 29 lõike 1 punkt a kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ladustatud maksejuhiste suhtes.

Artikkel 20

Maksejuhiste arveldamine sisendkontrollis

1.   Kui maksealgatajad ei ole määranud arvelduse tähtaega artikli 18 kirjeldatud viisil, arveldatakse vastuvõetud maksejuhised viivitamata või hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil need vastu võeti, tingimusel et maksja maksemooduli kontol on piisavalt vahendeid ning võttes arvesse artiklites 16 ja 17 sätestatud likviidsuse limiite ja reserveeringuid.

2.   Vahendite allikaks võivad olla

a)

maksemooduli konto vaba likviidsus või

b)

teistelt TARGET2 osalejatelt laekuvad maksed, olenevalt rakendatavatest optimeerimismenetlustest.

3.   Erakorralistele kiirmaksekorraldustele kohaldatakse lihtjärjekorra (first in, first out, FIFO) põhimõtet. See tähendab, et erakorralised kiirmaksekorraldused arveldatakse kronoloogilises järjekorras. Kiir- ja tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

4.   Kiirmaksejuhistele kohaldatakse samuti FIFO põhimõtet. Tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on kiirmaksejuhiseid või erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

5.   Punktides 3 ja 4 sätestatust olenemata võib madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastu võetud maksejuhiseid) arveldada enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastu võetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhised saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsus suureneb.

6.   Tavalised maksekorraldused arveldatakse vastavalt FIFOst möödamineku (FIFO by-passing) põhimõttele. St need võib arveldada kohe (olenemata teistest varem laekunud ja järjekorda võetud tavalistest maksetest) ning kalduda seega kõrvale FIFO põhimõttest, tingimusel et on olemas arvelduseks piisavad vabad vahendid.

7.   Maksejuhiste sisendkontrolli käigus arveldamist on täpsustatud I liites.

Artikkel 21

Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

1.   Maksejuhised, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse vastavalt juhise andnud osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetidele.

2.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib [keskpank] kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

3.   Teabe- ja kontrollimooduli kaudu võib maksja muuta maksejuhiste kohta järjekorras, st neid ümber järjestada, v.a erakorraliste kiirmaksejuhiste puhul. Maksejuhiseid võib V liites osutatud arveldusperioodi kestel igal ajal viivitamata viia kas vastava järjekorra ette või lõppu.

4.   Maksja taotlusel võivad [keskpank] või, agregeeritud likviidsuse (AL) rühma puhul, AL rühma halduri keskpank otsustada muuta erakorralise kiirmaksejuhise kohta järjekorras (v.a erakorralised maksejuhised arvelduskordades nr 5 ja 6), kui see muutus ei mõjuta kõrvalsüsteemi sujuvat arveldamist TARGET2s või ei tekita muul viisil süsteemiriski.

5.   Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse ICMis algatatud likviidsuse ülekandmise juhised viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, kui neid ei ole võimalik V liites vastava sõnumiliigi jaoks määratud ajahetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.

Artikkel 22

Maksekorralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1.   Direktiivi 98/26/EÜ artikli 3 lõike 1 esimese lause ja [lisada seda direktiivi 98/26/EÜ artiklit rakendavad riigi õigussätted] tähenduses loetakse maksejuhis TARGET2-[keskpank/riik]s sisestatuks samaaegselt vastava osaleja maksemooduli konto debiteerimisega.

2.   Maksejuhise võib tagasi võtta, kuni see on sisestatud TARGET2-[keskpangas/riigis] lõike 1 kohaselt. Maksejuhist, mille suhtes on rakendatud algoritm I liite kohaselt, ei saa algoritmi töö ajal tagasi võtta.

V   JAOTIS

LIKVIIDSUSE KOONDAMINE

Artikkel 23

Likviidsuse koondamise režiim

[Keskpank] võimaldab konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi ja agregeeritud likviidsuse (AL) režiimi.

Artikkel 24

Konsolideeritud kontoteabe režiim

1.   CAI režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)

krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui asjaomastel üksustel on mitu erinevate BICidega maksemooduli kontot, või

b)

kaks või enam krediidiasutust, kes kuuluvad samasse rühma, ja/või nende filiaalid, kui igaühel neist on üks või rohkem erinevate BICidega maksemooduli kontot.

2.

a)

CAI režiimis antakse igale CAI rühma liikmele ja nende vastavale keskpangale rühma liikmete maksemoodulite kontode nimekiri ning järgmine CAI rühma tasandil konsolideeritud lisateave:

i)

päevasisene laen (kui on),

ii)

kontode ja allkontode jäägid,

iii)

käive,

iv)

arveldatud maksed,

v)

järjekorras olevad maksejuhised.

b)

CAI rühma halduril ja tema keskpangal on juurdepääs igale eelnimetatud teabeliigile kõikide CAI rühma maksemooduli kontode osas.

c)

Käesolevas lõikes osutatud teavet antakse ICMi kaudu.

3.   CAI rühma halduril on õigus algatada ICMi kaudu likviidsuse ülekandeid samasse CAI rühma kuuluvate maksemooduli kontode vahel, sealhulgas nende allkontode vahel.

4.   CAI rühma võib kuuluda ka AL rühma kuuluvaid maksemooduli kontosid. Sellisel juhul kuuluvad kõik selle AL rühma maksemooduli kontod CAI rühma.

5.   Kui kaks või enam maksemooduli kontot kuuluvad AL rühma ja samal ajal ka CAI rühma (mis hõlmab ka muid maksemooduli kontosid), on AL rühma sisestes suhetes ülimuslikud AL rühma eeskirjad.

6.   CAI rühm, mis hõlmab ka AL rühma maksemooduli kontosid, võib määrata CAI rühma halduri, kes ei lange kokku AL rühma halduriga.

7.   Artikli 25 lõigetes 4 ja 5 sätestatud loa andmise kord AL režiimi kasutamiseks kehtib mutatis mutandis loa andmisele CAI režiimi kasutamiseks. CAI rühma haldur ei esita kehtivat CAI režiimi lepingut haldavale RKP-le.

Artikkel 25

Agregeeritud likviidsuse režiim

1.   AL režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)

krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui need asjaomased üksused on asutatud euroalal ja neil on mitu erinevate BICidega maksemooduli kontot;

b)

väljaspool euroala asutatud krediidiasutuse euroalas asutatud filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui neil filiaalidel on mitu erinevate BICidega maksemooduli kontot, või

c)

kaks või enam punktis a osutatud krediidiasutust ja/või punktis b osutatud filiaali, mis kuuluvad samasse rühma.

Igal punktides a–c osutatud juhul on nõutav, et asjaomased üksused sõlmiksid vastava euroala RKPga päevasisese laenu lepingu.

2.   AL režiimis agregeeritakse kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus, et kontrollida, kas maksejuhis on piisavalt kaetud. Eeltoodust olenemata kohaldatakse kahepoolsele maksemooduli konto suhtele AL rühma liikme ja tema AL-RKP vahel jätkuvalt vastava TARGET2 osasüsteemi reegleid koos AL lepingus sätestatud erisustega. AL rühma liikmele tema maksemooduli kontol antud päevasisese laenu võib katta vaba likviidsusega teistel AL rühma liikmete maksemooduli kontodel või mis tahes muu sama AL-RKP juures tegutseva AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

3.   AL režiimi kasutamiseks peavad lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavad TARGET2 osalejad sõlmima AL lepingu [keskpangaga] ja kohastel juhtudel teiste TARGET2 osasüsteemide, milles teised AL rühma liikmed osalevad, keskpankadega. TARGET2 osaleja võib sõlmida iga maksemooduli konto osas ainult ühe AL lepingu. AL leping sõlmitakse VII liites sätestatud vormis.

4.   Iga AL rühm nimetab AL rühma halduri. Kui AL rühm koosneb ainult ühest osalejast, tegutseb see osaleja AL rühma haldurina. AL rühma haldur esitab haldavale RKP-le kirjaliku taotluse (mis sisaldab [keskpank] poolt antavat staatiliste andmete kogumise vormi) kasutada AL režiimi ja lisab taotlusele haldava RKP poolt antud lepinguvormil allkirjastatud AL lepingu. Teised AL rühma liikmed esitavad oma kirjalikud taotlused (mis sisaldavad [keskpanga] poolt antavat staatiliste andmete kogumise vormi) oma vastavatele AL-RKPdele. Haldav RKP võib nõuda lisateavet või dokumente, mida ta peab taotluse lahendamisel vajalikuks. Lisaks võib haldav RKP kokkuleppel teiste AL-RKPdega nõuda AL lepingusse sätete lisamist, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõikide AL rühma liikmete olemasoleva ja/või tulevase kohustuse kohast ja õigeaegset täitmist mis tahes AL-RKP suhtes.

5.   Haldav RKP kontrollib, kas taotlejad vastavad AL rühma moodustamise nõuetele ning kas AL leping on kohaselt sõlmitud. Sel eesmärgil võib haldav RKP teha koostööd teiste AL-RKPdega. Haldav RKP saadab oma kirjaliku otsuse AL rühma haldurile ühe kuu jooksul lõikes 4 osutatud taotluse saamisest või, kui haldav RKP nõuab lisateavet, ühe kuu jooksul lisateabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsust tuleb põhjendada.

6.   AL rühma liikmetel on automaatselt juurdepääs CAI režiimile.

7.   Teabe andmine ja juurdepääs interaktiivsetele kontrollimeetmetele toimub AL rühmas ICMi kaudu.

[Lisada, kui on asjakohane:

Artikkel 25a

Pant/realiseerimine

1.   [Keskpanga] olemasolevad ja tulevased nõuded, mis tulenevad AL rühma liikme ja [keskpanga] vahelisest õigussuhtest ning mis on ÜT artikli 36 lõigete 1 ja 2 kohaselt tagatud [lisada, kui on asjakohane: pandiga/kommertspandiga], hõlmavad [keskpanga] nõudeid selle AL rühma liikme vastu, mis tulenevad AL lepingust, mille pooleks nad mõlemad on.

2.   [Lisada, kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Ilma et see piiraks AL lepingu kohaldamist, ei takista selline pant osalejal oma maksemooduli kontol/kontodel hoiustatud raha kasutamist tööpäeva jooksul.]

3.   [Lisada, kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Sihtotstarbe määramise erisäte: AL rühma liige määrab oma maksemooduli kontol hoiustatud raha sihtotstarbeliselt oma kõikide kohustuste täitmiseks, mis tulenevad [lisada viide ÜT rakendusaktile].

[Lisada, kui see on nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25b

Pandi realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] piiramatu õigus pant realiseerida ilma etteteatamiseta. [Lisada, kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: vastavalt [lisada asjakohane siseriiklik õigusnorm, mis reguleerib pandiga tagatud nõuete täitmisele pööramist].]

[Lisada, kui see on nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25c

Tagatise realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] õigus tagatis realiseerida vastavalt artiklile 36.]

Artikkel 26

Nõuete tasaarveldus artikli 36 lõigete 4 ja 5 alusel

Realiseerimissündmuse esinemise korral loetakse selle AL rühma liikme vastu olevate kõikide [keskpanga] nõuete tähtaeg saabunuks ja kohaldatakse ÜT artikli 36 lõikeid 4 ja 5.

VI   JAOTIS

TURVANÕUDED JA ERIOLUKORD

Artikkel 27

Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

Ebatavalise välissündmuse või muu sündmuse korral, mis mõjutab ühisplatvormi tööd, kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

Artikkel 28

Turvanõuded

1.   Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

2.   Osalejad peavad teavitama [keskpanka] kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. [Keskpank] võib nõuda sündmuse kohta lisateavet ja vajaduse korral ka seda, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

3.   [Keskpank] võib kõikide osalejate ja/või [keskpanga] poolt tähtsateks peetavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid.

VII   JAOTIS

TEABE- JA KONTROLLIMOODUL

Artikkel 29

ICMi kasutamine

1.   ICM võimaldab järgmist:

a)

osalejate juurdepääs teabele nende kontode kohta ja likviidsuse juhtimine;

b)

likviidsuse ülekandmise korralduste algatamine ja

c)

makseinfrastruktuuri rikete korral likviidsuse ümberjaotamise varumaksete ja eriolukorra varumaksete algatamine osalejate poolt.

2.   Tehnilist kirjeldust on täpsustatud I liites.

VIII   JAOTIS

HÜVITAMINE, VASTUTUS JA TÕENDID

Artikkel 30

Hüvitusskeem

Kui maksejuhist ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGET2 talitlushäire tõttu, pakub [keskpank] asjaomastele otseosalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 31

Vastutus

1.   Täites oma ÜTst tulenevaid kohustusi, kehtib [keskpanga] ja osalejate vastastikustes suhetes üldine mõistliku hoolsuse kohustus.

2.   [Keskpank] vastutab oma osalejate ees TARGET2-[keskpank/riik] tööst tekkinud mis tahes kahju eest, kui selle põhjuseks on pettus (muu hulgas tahtlik väärkäitumine) või raske hooletus. Hooletuse korral on [keskpanga] vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, st vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

3.   [Keskpank] ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muu hulgas [keskpanga] arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühendusega) seotud talitlushäirest või rikkest, kui selline talitlushäire või rike tekib hoolimata [keskpanga] poolt võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlushäirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites osutatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

4.   [Keskpank] ei vastuta

a)

kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja, või

b)

kui kahju põhjustajaks on välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene [keskpangast] (vääramatu jõud).

5.   Piiramata [lisada siseriiklikud õigusnormid, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (11)], kohaldatakse lõikeid 1–4 ulatuses, mis on piisav [keskpanga] vastutuse välistamiseks.

6.   [Keskpank] ja osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

7.   Täites ÜTst tulenevaid kohustusi, võib [keskpank] tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik [keskpanga] kohustuste täitmiseks või tavalise turutava tõttu. [Keskpanga] kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku ja tööle rakendamisega ning [keskpanga] vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta ühisplatvormi käitavaid keskpanku kolmandateks isikuteks.

Artikkel 32

Tõendid

1.   Kui ÜT ei sätesta teisiti, edastatakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, [keskpanga] ja osalejate vahel võrguteenuse osutaja kaudu.

2.   [Keskpanga] või võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks [keskpanga] kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks olenemata originaalsõnumi vormist.

3.   Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud IV liites. Sellistel juhtudel on [keskpanga] poolt salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil, olenemata selle vormist.

4.   [Keskpank] peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud maksejuhiste ja laekunud maksete kohta [lisada asjakohases siseriiklikus õigusaktis sätestatud periood] alates selliste maksejuhiste esitamise või maksete laekumise hetkest, eeldusel et asjaomast täielikku arvestust peetakse minimaalselt viis aastat iga TARGET2 osaleja kohta, kes on pideva jälgimise all vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide poolt kehtestatud piirangutele, erinõuete puhul veelgi kauem.

5.   [Keskpanga] enda raamatupidamine (olenemata sellest, kas seda peetakse paberil, mikrofilmil, mikroslaidil, elektroonilisel või magnetkandjal, mis tahes mehhaaniliselt kopeeritaval kujul või muus vormis) loetakse tõendiks osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste kohta, millele pooled tuginevad.

IX   JAOTIS

OSALUSE LÕPETAMINE JA KONTODE SULGEMINE

Artikkel 33

Osaluse kestus ja korraline lõpetamine

1.   Osalemine TARGET2-[keskpangas/riigis] kehtib tähtajatult, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

2.   Osaleja võib lõpetada osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis] igal ajal, teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi [keskpangaga] kokku lühemas etteteatamisajas.

3.   [Keskpank] võib lõpetada osaleja osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis] igal ajal, teatades sellest kolm kuud ette, kui ta ei lepi selle osalejaga kokku teistsuguses etteteatamisajas.

4.   Kui osalemine süsteemis lõpeb, kehtib artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

5.   Osalemise lõppemise korral suletakse asjaomase osaleja maksemooduli kontod kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 34

Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

1.   Osaleja osalemine TARGET2-[keskpangas/riigis] lõpetatakse viivitamata ja ilma etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a)

maksejõuetusmenetluse alustamine ja/või

b)

osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsukriteeriumidele;

2.   [Keskpank] võib lõpetada etteteatamiseta või peatada osaleja osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis], kui

a)

toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b)

osaleja rikub oluliselt ÜT nõudeid;

c)

osaleja ei täida olulist kohustust [keskpanga] ees ja/või

d)

osaleja on TARGET2 CUGst välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud;

e)

toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib [keskpanga] hinnangul ohustada TARGET2-[keskpanga/riigi] või muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [lisada viide asjakohasele riigi õigusaktile] ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid, või toob kaasa riske seoses usaldatavusnõuetega, ja/või

f)

RKP peatab või lõpetab osaleja juurdepääsu päevasisele laenule vastavalt III lisa punktile 12.

3.   Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust, võtab [keskpank] muu hulgas arvesse probleemsündmuse või punktides a–c osutatud sündmuste tõsidust.

4.

a)

Kui [keskpank] peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis] lõigete 1 või 2 alusel, teatab [keskpank] osalemise peatamisest või lõpetamisest ICMi teatega viivitamata sellele osalejale, teistele keskpankadele ja teistele osalejatele.

b)

Kui teine keskpank on [keskpangale] teatanud osaleja osalemise peatamisest või lõpetamisest teises TARGET2 osasüsteemis, teatab [keskpank] ICMi teatega oma osalejatele viivitamata sellest peatamisest või lõpetamisest.

c)

ICMi teate kättesaamisel osalejate poolt loetakse, et neid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-[keskpangas/riigis] või teises TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, kui selline maksejuhis on sisestatud TARGET2-[keskpangas/riigis] pärast ICMi teate saamist.

5.   Kui osaleja osalemine on lõpetatud, ei võta TARGET2-[keskpank/riik] sellelt osalejalt vastu uusi maksejuhiseid. Järjekorras olevad maksejuhised, ladustatud maksejuhised või sellise osaleja kasuks esitatud uued maksejuhised lükatakse tagasi.

6.   Kui osaleja osalus TARGET2-[keskpangas/riigis] on peatatud, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast seda, kui peatatud osalusega osaleja keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.

Artikkel 35

Maksemooduli kontode sulgemine

1.   Osalejad võivad sulgeda oma maksemooduli kontosid igal ajal, teatades sellest [keskpangale] 14 tööpäeva ette.

2.   Osaluse lõpetamisel vastavalt artiklitele 33 ja 34 sulgeb [keskpank] asjaomase osaleja maksemooduli kontod pärast seda, kui ta on

a)

arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad maksejuhised ja

b)

kasutanud oma pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigust artikli 36 alusel.

X   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

[Keskpanga] pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

1.   [Lisada, kui on asjakohane: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandi- või tagatisõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

1a.   [Lisada, kui on asjakohane: maksemooduli konto positiivsest jäägist tulenevad osaleja olemasolevad ja tulevased nõuded saab tagatisõigusena üle kanda [keskpangale] [keskpanga] mis tahes olemasoleva või tulevase, osaleja vastu oleva nõude katmiseks, mis tuleneb [ÜT rakendussätetest]. Tagatis tekib ainuüksi asjaolu põhjal, et osaleja maksemooduli kontol on positiivne jääk].

1b.   [Lisada, kui on asjakohane: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes kommertspandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

2.   [Lisada, kui on asjakohane: [keskpangal] on lõikes 1 osutatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.]

3.   [Lisada, kui on asjakohane: osaleja kinnitab maksemooduli konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandi või tagatise tekkimisest [keskpanga] kasuks, kelle juures see konto on avatud. Käesolev kinnitus tähendab pandi või tagatise andmist [keskpangale] [lisada asjakohane riigi seaduse nimi] seaduse tähenduses.] Panditud või tagatiseks antud maksemooduli kontole makstud summad loetakse maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks või tagatiseks antuks tagatud kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.]

4.   Juhul kui esineb

a)

artikli 34 lõikes 1 osutatud probleemsündmus või

b)

artikli 34 lõikes 2 osutatud muu sündmus on tinginud osaleja TARGET2-[keskpangas/riigis] osalemise lõpetamise või peatamise, olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse alustamisest ja osaleja õiguste mis tahes väidetavast loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest, loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg ilma etteteatamata ja ilma ühegi ametiasutuse eelneva kinnituseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja [keskpanga] vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade vahe.

5.   [Keskpank] teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

6.   [Keskpank] võib ilma etteteatamata debiteerida osaleja maksemooduli kontot summa võrra, mille osaleja võlgneb [keskpangale] seoses õigusliku suhtega osaleja ja [keskpanga] vahel.

Artikkel 37

Tagatisõigus allkontode vahendite suhtes

1.   [Keskpank] peab saama kasutada [õigussüsteemist tulenevat tagatismenetlust] jäägi suhtes osaleja allkontodel, mis on avatud kõrvalsüsteemi maksetega seotud maksejuhiste arveldamiseks asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahelise lepingu alusel. See jääk tagab osaleja lõikes 7 osutatud kohustusi [keskpanga] ees seoses vastava arveldusega.

2.   [Keskpank] külmutab osaleja allkontol oleva jäägi kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli algus”). Seejärel suurendab või vähendab [keskpank] kohastel juhtudel külmutatud jääki, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelised maksed allkontol või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande. Külmutamine lõpeb kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli lõpp”).

3.   Kinnitusega osaleja allkonto jäägi külmutamise kohta garanteerib [keskpank] kõrvalsüsteemi makse teostamise kindla jäägi ulatuses. Kinnitusega külmutatud jäägi suurendamise või vähendamise kohta, krediteerides või debiteerides süsteemidevahelise arvelduse makseid allkontodel või krediteerides allkontol likviidsuse ülekande, suureneb või väheneb automaatselt ka makse teostamise summa garantii. Ilma et see mõjutaks eespool osutatud garantii suurenemist või vähenemist, on garantii tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub tasumisele esimesel nõudmisel. Juhul kui [keskpank] ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse eespool osutatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale andmise juhis antuks [keskpangale].

4.   Kui osaleja suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhised osaleja arvelduskohustuse täitmiseks ilma garantiile toetumata ja ilma tagatisõiguse kasutamiseta osaleja allkonto suhtes.

5.   Osaleja maksejõuetuse korral on kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhis osaleja arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõue garantiikohustuse suhtes; seetõttu toimub osaleja allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) [keskpanga] garantiikohustuse täitmine ja osaleja allkonto jäägi suhtes tagatisõiguse teostamine.

6.   Garantii lõpeb kõrvalsüsteemi teate korral arvelduse teostamise kohta (teade „Töötsükli lõpp”).

7.   Osaleja on kohustatud hüvitama [keskpangale] kõik maksed, mis [keskpank] sellise garantii arvel tegi.

Artikkel 38

Konfidentsiaalsus

1.   [Keskpank] hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe muu hulgas maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks [lisada järgmine fraas, kui see on riigi õigusaktidega kooskõlas: või teabe avaldamine on lubatud või nõutav [lisada asjakohane riigi seaduse nimi] seaduse kohaselt.

2.   Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et [keskpank] võib avalikustada TARGET2-[keskpangale/riigile] töö käigus saadud teavet osaleja või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-[keskpanga/riigi] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks, või liikmesriikide ja liidu järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ega vastuolus kohaldatava õigusega. [Keskpank] ei vastuta sellise teabe avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.

3.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub [keskpank] avalike ülesannete täitmise käigus või teiste selliste avalike üksuste avalike ülesannete täitmise käigus, kellele teave on üle antud.

4.   TARGET2-[keskpank/riik] tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult ÜTs sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui [keskpank] ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt ÜT-le, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Maksejuhiste arveldamiseks on [keskpank] volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrguteenuse osutajale.

Artikkel 39

Andmekaitse, rahapesu tõkestamine, haldusmeetmed või piirangud ja seonduvad küsimused

1.   Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust või tuumarelva kandevahendite väljatöötamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tutvuma võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

2.   Eeldatakse, et osalejad on volitanud [keskpanka] saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ja majandusorganisatsioonidelt, kui selline teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET2-[keskpangas/riigis].

3.   Kui osaleja on maksjale või makse saajale makseteenuse osutaja, peab järgima kõiki nende suhtes kehtivaid lepingu artiklite 75 ja 125 kohaselt kehtestatud haldusmeetmetest ja piirangutest tulenevaid nõudeid, kaasa arvatud pädeva ametiasutuse teavitamine ja/või tehingu töötlemiseks loa taotlemine. Lisaks:

a)

kui osaleja on maksja ja makseteenuse osutajaks on [keskpank]:

i)

peab osaleja nõutava teate edastama või luba taotlema teate edastamiseks või loa taotlemiseks kohustatud keskpanga nimel ning esitama [keskpangale] tõendid teate edastamise või loa saamise kohta;

ii)

osaleja ei anna TARGET2 kreeditkorraldust enne, kui on saanud [keskpangalt] kinnituse selle kohta, et makse saaja makseteenuse osutaja on nõutava teate edastanud või loa saanud, või on seda tehtud tema nimel;

b)

kui osaleja on makse saaja ja makseteenuse osutajaks on [keskpank], peab osaleja nõutava teate edastama või luba taotlema teate edastamiseks või loa taotlemiseks kohustatud keskpanga nimel ning esitama [keskpangale] tõendid teate edastamise või loa saamise kohta.

Käesolevas lõikes on mõistetel „makseteenuse osutaja”, „maksja” ja „makse saaja” kohaldatavates haldusmeetmetes või piirangutes antud tähendus.

Artikkel 40

Teated

1.   Kui ÜTs ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga või kirjalikult või autenditud sõnumiga võrguteenuse osutaja kaudu. Teated [keskpangale] edastatakse [keskpanga] [maksesüsteemide osakonna või asjaomase keskpanga üksuse] juhatajale [lisada keskpanga aadress] aadressil või [lisada keskpanga BIC-aadress] aadressil. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil või faksinumbril või BIC-aadressil, nagu osaleja on [keskpangale] avaldanud.

2.   Teate saatmise tõendamiseks tuleb tõendada, et teade toimetati asjakohasele aadressile või et teadet sisaldav ümbrik oli korrektselt adresseeritud ja postitatud.

3.   Kõik teated esitatakse [lisada vastav keel ja/või „inglise keeles”].

4.   Osalejate suhtes on siduvad kõik [keskpanga] vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib [keskpank] mõistlikult eeldada, muu hulgas artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud staatiliste andmete kogumise vormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 41

Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

1.   ÜT eesmärgil on võrguteenuse osutajaks SWIFT. Iga osaleja sõlmib SWIFTiga eraldi lepingu talle SWIFTi poolt osutatavate teenuste kohta seoses osaleja poolt TARGET2-[keskpank/riik] kasutamisega. Osaleja ja SWIFTi õigussuhtele kohaldatakse ainult SWIFTi tingimusi.

2.   Kõik osalejad osalevad ka TARGET2-CUGs vastavalt ühisplatvormi käitavate ja SWIFTi teenusehaldurina tegutsevate keskpankade poolt kehtestatud tingimustele. Osaleja vastuvõtmine ja väljaarvamine TARGET2-CUGs jõustub, kui SWIFTi teenusehaldur teatab sellest SWIFTile.

3.   Osalejad järgivad [keskpanga] poolt kättesaadavaks tehtud TARGET2 SWIFTi teenuseprofiili.

4.   SWIFTi teenused ei kuulu [keskpanga] poolt seoses TARGET2ga osutatavate teenuste hulka.

5.   [Keskpank] ei vastuta SWIFTi (sealhulgas tema juhtide, personali ja allhankijate) kui SWIFTi teenuste osutaja tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega samuti osalejate poolt SWIFTile juurdepääsu saamiseks valitud võrguteenuse osutajate tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

Artikkel 42

Muudatuste tegemise kord

[Keskpank] võib mis tahes ajal ÜTd, sealhulgas liiteid, ühepoolselt muuta. ÜT, k.a selle liidete muudatustest teatatakse [lisada kohane teatamisviis]. Kui osaleja ei ole 14 päeva jooksul muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on [keskpangal] õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET2-[keskpangas/riigis] ja sulgeda iga tema maksemooduli konto.

Artikkel 43

Kolmandate isikute õigused

1.   Osalejad ei või ÜTst tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] kirjaliku nõusolekuta.

2.   ÜT ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele või kohustustele peale [keskpanga] ja TARGET2-[keskpangas/riigis] osalejate.

Artikkel 44

Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

1.   [Keskpanga] ja TARGET2-[keskpanga/riigi] osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse [lisada asjakohane riigi seaduse nimi] seadust.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu pädevust, kuulub lõikes 1 osutatud suhtega seotud mis tahes vaidlus [keskpanga asukoha] pädeva kohtu ainupädevusse.

3.   [Keskpanga] ja osalejate õigussuhtega seotud täitmise kohaks loetakse [lisada keskpanga asukoht].

Artikkel 45

Sätete kehtivus

Kui mõni ÜT säte on või muutub kehtetuks, ei piira see teiste ÜT sätete kehtivust.

Artikkel 46

Jõustumine ja siduvus

1.   ÜT jõustub [lisada kuupäev].

2.   [Lisada, kui see on kohane asjakohases õiguskorras: osalemisega TARGET2-[keskpangas/riigis] nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes [keskpangaga].]


(1)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(2)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2238/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) nr 1, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) nr 1–10, 12–17, 19–24, 27–38, 40 ja 41 ning alalise standardite tõlgendamise komitee (SIC) tõlgenduste nr 1–7, 11–14, 18–27 ja 30–33 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 394, 31.12.2004, lk 1).

(5)  Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud järgmistes EKP veebilehel www.ecb.europa.eu avaldatud väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area”, 3. november 1998; b) „The Eurosystem’s policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing”, 27. september 2001; c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions”, 19. juuli 2007; ja d) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of „legally and operationally located in the euro area’, 20. november 2008; e) „The Eurosystem oversight policy framework”, juuli 2011.

(6)  ELT L 30, 30.1.2013, lk 1.

(7)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(8)  ELT L 267, 10.10.2009, lk 7.

(9)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(10)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(11)  ELT L 319, 5.2.2007, lk 1.

I liide

MAKSEKORRALDUSTE TÖÖTLEMISE TEHNILINE KIRJELDUS

Lisaks ÜT-le kehtivad maksejuhiste töötlemise suhtes järgmised reeglid.

1.   Infrastruktuuri, võrgu ja formaatide tehnilised nõuded TARGET2-[keskpangas/riigis] osalemiseks

1)

TARGET2 kasutab sõnumite vahetamiseks SWIFTi teenuseid. Igal osalejal on seega vaja ühendust SWIFTi turvalise andmeside kaitse võrguga (SWIFT’s Secure IP Network, SIPN). Iga osaleja maksemooduli konto tuvastatakse 8- või 11-kohalise BICi abil. Lisaks peab iga osaleja läbima testide seeria, et tõestada oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut, enne kui ta võib osaleda TARGET2-[keskpangas/riigis].

2)

Maksemoodulis maksejuhiste andmiseks ja maksesõnumite vahetamiseks kasutatakse SWIFTNet FIN Y-copy teenust. Selleks luuakse SWIFTi suletud kasutajarühm (Closed User Group, CUG). Vastava TARGET2 CUG maksejuhised suunatakse vahetult vastuvõtvale TARGE2 osalejale, sisestades tema BICi SWIFTNet FINi sõnumi päisesse.

3)

Kasutada võib järgmisi SWIFTNeti teabe- ja kontrolliteenuseid:

a)

SWIFTNet InterAct,

b)

SWIFTNet FileAct ja/või

c)

SWIFTNet Browse.

4)

Osalejatevahelise sõnumite vahetuse turvalisus tugineb eranditult SWIFTi sertifitseerimisteenuse infrastruktuurile (PKI). Teave PKI teenuse kohta on SWIFTi dokumentatsioonis.

5)

SWIFTi suhtehaldusprogrammis (Relationship Management Application, RMA) asuvat kahepoolsete suhete halduri teenust (bilateral relationship management) võib kasutada ainult ühisplatvormi keskse BICi jaoks ja mitte TARGET2 osalejate vahel maksesõnumite vahetamiseks.

2.   Maksesõnumite liigid

1)

Töödeldakse järgmisi SWIFTNet FIN/SWIFTi süsteemi sõnumiliike:

Sõnumiliik

Kasutus

Kirjeldus

MT 103

Kohustuslik

Kliendi makse

MT 103+

Kohustuslik

Kliendi makse automaatseks töötlemiseks

MT 202

Kohustuslik

Pankadevaheline makse

MT 202COV

Kohustuslik

„Cover”-maksed

MT 204

Valikuline

Otsedebiteerimismakse

MT 011

Valikuline

Kättesaamise teade

MT 012

Valikuline

Teade saatjale

MT 019

Kohustuslik

Tagasilükkamise teade

MT 900

Valikuline

Debiteerimise kinnitus / krediidiliini muutus

MT 910

Valikuline

Krediteerimise kinnitus / krediidiliini muutus

MT 940/950

Valikuline

Kontoväljavõte

MT 011, MT 012 ja MT 019 on SWIFTi süsteemi sõnumid.

2)

TARGET2-[keskpangas/riigis] registreerimisel peavad osalejad teatama, milliseid valikulisi sõnumiliike nad hakkavad kasutama; erandiks on sõnumid MT 011 ja MT 012, millega seoses võivad osalejad vastavalt vajadusele otsustada, kas nad soovivad neid konkreetsetel juhtudel saada.

3)

Osalejad peavad järgima SWIFTi sõnumi struktuuri ja väljade nõudeid, mis on määratletud SWIFTi dokumentatsioonis, arvestades TARGET2 piiranguid, vastavalt kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavate üksikasjalike tingimuste (User Detailed Functional Specifications, UDFS) 1. raamatu jaotisele 9.1.2.2.

4)

Välja sisu kinnitatakse TARGET2-[keskpanga/riigi] tasandil vastavalt UDFSi nõuetele. Osalejad võivad omavahel väljade sisu osas kokku leppida erireeglites. Nende erireeglite järgimise suhtes ei teostata TARGET2-[keskpangas/riigis] eraldi kontrolli.

5)

MT 202COV teadet kasutatakse, et arveldada „cover”-maksed, st maksed, mida korrespondentpangad arveldavad krediidiülekande teadete alusel, mis esitatakse kliendi pangale muul otsesemal viisil. MT 202COVs sisalduvaid kliendi andmeid ei esitata ICMis.

3.   Unikaalsuse kontroll

1)

Kõik maksejuhised peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärgiks on lükata tagasi maksejuhised, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord.

2)

Kontrollida tuleb järgmisi SWIFTi sõnumiliikide välju:

Selgitus

SWIFTi sõnumi osa

Väli

Saatja

Põhipäis

LT aadress

Sõnumiliik

Programmipäis

Sõnumiliik

Vastuvõtja

Programmipäis

Sihtaadress

Tehingu viitenumber (TRN)

Tekstiplokk

:20

Seotud viited

Tekstiplokk

:21

Väärtuspäev

Tekstiplokk

:32

Summa

Tekstiplokk

:32

3)

Kui uue maksejuhise kõik alapunktis 2 kirjeldatud väljad on samad mis juba aktseptitud maksejuhises, lükatakse uus maksejuhis tagasi.

4.   Veakoodid

Kui maksejuhis lükatakse tagasi, saab maksealgataja tagasilükkamise teate (MT 019), milles on tagasilükkamise põhjus näidatud veakoodiga. Veakoodid on määratletud UDFSi jaotises 9.4.2.

5.   Ettemääratud arveldusajad

1)

Debiteerimise algtähtaja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada koodi „/FROTIME/”.

2)

Debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhiste puhul võib kasutada kahte võimalust:

a)

koodi „/REJTIME/”: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb maksejuhis tagasi lükata.

b)

koodi „/TILTIME/”: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, vaid hoitakse asjakohases järjekorras.

Mõlemal juhul, kui debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, saadetakse selle kohta ICMi kaudu automaatselt teade.

3)

Kui kasutatakse koodi „/CLSTIME/”, kohaldatakse makse suhtes sama korda nagu alapunkti 2 alajaotises b.

6.   Maksejuhiste töötlemine sisendkontrollis

1)

Sisendkontrolli sisestatud maksejuhiste suhtes viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajaduse korral laiendatud tasaarvelduskontroll vastavalt määratlusele alapunktides 2 ja 3, et tagada maksejuhiste kiire ja likviidsussäästlik arveldamine.

2)

Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas erakorraliste kiirmaksete või asjakohastel juhtudel kiirmaksete järjekorra alguses olevaid makse saaja maksejuhiseid võib tasaarveldada maksja maksejuhisega (edaspidi „tasaarveldavad maksejuhised”). Kui tasaarveldav maksejuhis ei anna piisavalt vahendeid maksja maksejuhise jaoks sisendkontrollis, tuleb kontrollida, kas maksja maksemooduli kontol on piisavalt vaba likviidsust.

3)

Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib [keskpank] kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldavaid maksejuhiseid, olenemata nende järjekorda panemise ajast. Kui makse saaja järjekorras on prioriteetsemaid teistele TARGET2 osalejatele suunatud maksejuhiseid, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldava maksejuhise arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

7.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine

1)

Järjekorda pandud maksejuhiste käsitlemine sõltub neile maksealgataja poolt antud prioriteedist.

2)

Likviidsuse suurenemisel või järjekorra muutmisel (järjekoha, arveldusaja või prioriteedi muutmine või maksejuhise tühistamine) arveldatakse erakorraliste kiirmaksete ja kiirmaksete järjekorras olevad maksejuhised punktis 6 kirjeldatud tasaarvelduskontrolli abil, alustades järjekorras esimesel kohal olevast maksejuhisest.

3)

Tavaliste maksete järjekorras olevad maksejuhised arveldatakse jooksvalt, lisades arveldamisse erakorralised kiirmaksejuhised ja kiirmaksejuhised, mida ei ole veel arveldatud. Kasutatakse erinevaid optimeerimismehhanisme (algoritme). Kui algoritmi töö õnnestub, siis kaasatud maksejuhised arveldatakse; kui algoritmi töö ebaõnnestub, siis jäävad kaasatud maksejuhised järjekorda. Maksevoogude tasaarveldusele kohaldatakse kolme algoritmi (1 kuni 3). Algoritmi 4 kasutatakse UDFSi jaotises 2.8.1 määratletud arvelduskorra nr 5 puhul kõrvalsüsteemide maksejuhiste arveldamiseks. Kõrvalsüsteemide erakorraliste kiirtehingute arveldamise optimeerimiseks osalejate allkontodel kasutatakse erialgoritmi (algoritm 5).

a)

Kõikide kahepoolse limiidiga suhete ja mitmepoolse kogusumma limiidiga suhete osas kasutab [keskpank] algoritmi 1 („all-or-nothing”) järgmiseks:

i)

iga TARGET2 osaleja maksemooduli konto üldise likviidsuspositsiooni arvutamine; selleks tuleb tuvastada, kas kõikide järjekorras olevate väljuvate ja laekuvate maksejuhiste saldo on negatiivne või positiivne ning, kui see on negatiivne, kontrollida, kas see ületab vastava osaleja vaba likviidsust (likviidsuse saldo moodustab „kogulikviidsuspositsiooni”), ja

ii)

TARGET2 osaleja poolt seoses iga maksemooduli kontoga nõutud limiitide ja reserveeringute järgimise kontroll.

Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide TARGET2 osalejate osas positiivne, siis [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad arveldavad kõik maksed üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

b)

Algoritmi 2 („partial”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

iga vastava maksemooduli konto likviidsuspositsiooni, limiitide ja reserveeringute arvutamine ja kontroll nagu algoritmi 1 puhul ning

ii)

maksejuhiste ükshaaval eraldamine, kui ühe või enama vastava maksemooduli konto kogulikviidsuspositsioon on negatiivne, kuni kõikide vastavate maksemooduli kontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel, piisavate vahendite olemasolu korral, arveldavad [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad kõik järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

Maksejuhiste eraldamist alustab [keskpank] suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga TARGET2 osaleja maksemooduli kontost ning väiksema prioriteediga maksejuhiste järjekorra lõpust. Valik võib toimuda ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab [keskpank] oma äranägemisel.

c)

Algoritmi 3 („multiple”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

TARGET2 osalejate maksemooduli kontode paaride võrdlemiseks, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli konto vaba likviidsuse ning nende poolt kehtestatud limiitide raames (alustades väikseima arvu teineteisele adresseeritud maksejuhistega maksemooduli kontode paarist), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel; ning

ii)

kui alajaotises i kirjeldatud maksemooduli kontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, üksikute maksejuhiste eraldamine kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed, v.a eraldatud maksed, üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel.

Pärast alajaotistes i ja ii määratletud kontrollide teostamist kontrollib [keskpank] mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja maksemooduli konto ja teiste TARGET2 osalejate maksemooduli kontode vahel suhetes, millele on seatud mitmepoolne limiit). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alajaotistes i kuni ii kirjeldatud korda.

d)

Algoritmi 4 („partial plus ancillary system settlement”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama menetlus mis algoritmi 2 puhul, kuid eraldamata maksejuhiseid, mis on seotud arveldamisega kõrvalsüsteemis (mis arveldab samaaegsuse ja mitmepoolsuse põhimõttel).

e)

Algoritmi 5 („ancillary system settlement via sub-accounts”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama menetlus mis 1. algoritmi puhul; erinevuseks on, et [keskpank] käivitab algoritmi 5 kõrvalsüsteemiliidese kaudu ning kontrollib ainul seda, kas osalejate allkontodel on piisavalt vahendeid. Lisaks ei võeta arvesse limiite ega reserveeringuid. Algoritmi 5 kasutatakse ka öise arveldamise ajal.

4)

Pärast algoritmide 1 kuni 4 käivitamist võib sisendkontrolli sisestatud maksejuhised siiski arveldada viivitamata sisendkontrollis, kui vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontode positsioonid ja limiidid võimaldavad nii nende maksejuhiste arveldamist kui ka käimasolevasse optimeerimismenetlusse kaasatud maksejuhiste arveldamist. Kahte algoritmi ei või kasutada üheaegselt.

5)

Arveldusperioodi ajal kasutatakse algoritme järjekorras. Kui samal ajal ei ole ootel kõrvalsüsteemide samaaegset mitmepoolset arveldamist, on järjekord järgmine:

a)

algoritm 1,

b)

kui algoritm 1 ei ole tulemuslik, siis algoritm 2,

c)

kui algoritm 2 ei ole tulemuslik, siis algoritm 3, või kui algoritm 2 on tulemuslik, korrata algoritmi 1.

Kui samal ajal on ootel kõrvalsüsteemide samaaegne mitmepoolne arveldamine (arvelduskord nr 5), tuleb kasutada algoritmi 4.

6)

Algoritme tuleb kasutada paindlikult, arvestades ettemääratud viivitust erinevate algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi kasutamise vähim intervall. Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Manuaalne sekkumine peab olema võimalik.

7)

Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega maksejuhist tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta järjekorda, kuni algoritm on lõpetanud. Kui vastav maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõue viivitamata arvesse.

8.   ICMi kasutamine

1)

ICMi võib kasutada teabe saamiseks ja likviidsuse juhtimiseks. Teabe saamiseks ja kontrollmeetmete kasutamiseks tuleb tehnilise lahendusena kasutada SWIFTi turvalist andmeside kaitse võrku (SIPN).

2)

ICMi kaudu võib saada teavet ainult jooksva päeva kohta, välja arvatud ladustatud maksejuhised ning staatilisi andmeid puudutav teave. Teabeaknad on ainult inglise keeles.

3)

Teavet antakse „nõudmiseni” („pull”) režiimis, mis tähendab, et iga osaleja peab ise teavet nõudma.

4)

ICMi kasutamisel on võimalikud järgmised režiimid:

a)

rakenduselt-rakendusele-režiim (application-to-application mode, A2A)

A2A-režiimis vahetatakse teavet ja sõnumeid maksemooduli ja osaleja rakendusprogrammi vahel. Osaleja peab seetõttu tagama, et tal on XML-vormingus sõnumite (nõuded ja vastused) vahetamiseks ICMiga standardliidese kaudu kasutusel asjakohane rakendusprogramm. Täpsemad detailid on esitatud UDFSi 4. raamatus ning ICMi kasutusjuhendis.

b)

kasutajalt-rakendusele-režiim (user-to-application mode, U2A)

U2A võimaldab osaleja ja ICMi otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis (SWIFT Alliance WebStationis või muus liideses, mida SWIFT võib nõuda) töötavas veebilehitsejas. U2A juurdepääsuks peab arvutisüsteem võimaldama küpsiseid ja JavaScripti. Täpsemad detailid on toodud ICMi kasutusjuhendis.

5)

Igal osalejal peab olema vähemalt üks SWIFT Alliance WebStation või muu liides, mida SWIFT võib nõuda, et saada U2A kaudu juurdepääs ICMi.

6)

ICMi juurdepääsuõigused antakse SWIFTi staatusepõhise juurdepääsuhalduri (Role Based Access Control) kaudu. Osalejad võivad kasutada SWIFTi Non Repudiation of Emission (NRE) teenust, mis võimaldab XML-teate saajatel tõendada, et vastavat teadet ei ole muudetud.

7)

Osaleja tehniliste probleemide korral, kui ta ei saa ühtegi maksejuhist esitada, võib ta ICMi vahendusel teostada ettevalmistatud likviidsuse ümberjaotamise ja eriolukorra varumakseid. [Keskpank] peab andma vastava võimaluse osaleja taotluse korral.

8)

Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks

a)

[lisada, kui on asjakohane] oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole,

b)

maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel ja

c)

maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale peegelduvale kontole.

9.   UDFS ja ICMi kasutusjuhend

Lähemad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta on UDFSis ja ICMi kasutusjuhendis, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse [keskpanga] veebilehel ja TARGET2 veebilehel inglise keeles.

II liide

TARGET2 HÜVITUSSÜSTEEM

1.   Üldpõhimõtted

a)

TARGET2 talitlushäire korral võivad otseosalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt.

b)

Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGET2 hüvitussüsteemi, kui TARGET2 talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.

c)

TARGET2 hüvitussüsteem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGET2 talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada ka muid seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sealhulgas kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu, seoses maksejuhistega, millega seoses ta võttis vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGET2 hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mis tahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase maksejuhise või maksega.

d)

Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et [keskpank] või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse talitlushäire eest.

2.   Hüvitisepakkumuse tingimused

a)

Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGET2 talitlushäire tõttu ei arveldatud maksejuhist selle vastuvõtmise tööpäeval.

b)

Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGET2 talitlushäire tõttu makset, mille ta pidi saama konkreetsel tööpäeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i)

laenamise püsivõimalusega osalejad: kui makse saaja pidi TARGET2 talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust, ja/või

ii)

kõik osalejad: refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel objektiivsetel mõistlikel põhjustel.

3.   Hüvitise arvutamine

a)

Hüvitisepakkumus maksjale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, järgmise nelja maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste maksejuhiste eest 12,50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotises ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema edukalt arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu tulu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis, ja

iii)

intressihüvitist ei maksta, kui arveldamata maksejuhiste vahendid paigutati turule või neid kasutati kohustusliku reservi nõude täitmiseks, vastavas paigutamise või kasutamise ulatuses.

b)

Hüvitisepakkumus makse saajale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, järgmise nelja maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste maksejuhiste eest 12,50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse alapunkti a alajaotises ii sätestatud meetodit, välja arvatud asjaolu, et intressihüvitise määraks on laenamise püsivõimaluse intressimäära ja baasmäära vahe, ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses kasutati TARGET2 talitlushäire tõttu laenamise püsivõimalust.

4.   Menetluskord

a)

Hüvitisenõue esitatakse [keskpanga] kodulehel olevas nõudevormis inglise keeles (lisada [keskpanga koduleht]). Maksjad esitavad eraldi nõudevormi iga makse saaja kohta ning makse saajad esitavad eraldi nõudevormi iga maksja kohta. Lisada tuleb piisav lisateave ja dokumendid, mis tõendavad nõudevormil esitatud teavet. Ühe makse või maksejuhise kohta võib esitada ainult ühe nõude.

b)

Osalejad esitavad oma nõudevormid [keskpangale] nelja nädala jooksul arvates TARGET2 talitlushäirest. Kui [keskpank] nõuab lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava nõude esitamisest.

c)

[Keskpank] vaatab nõuded läbi ja edastab need EKP-le. Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest osalejatele, hinnatakse kõiki vastu võetud nõudeid hiljemalt neljateistkümne nädala möödudes TARGET2 talitlushäirest.

d)

[Keskpank] teatab alapunktis c osutatud hindamise tulemuse asjaomastele osalejatele. Kui hindamisest tuleneb hüvitisepakkumus, peavad asjaomased osalejad nelja nädala jooksul alates sellise pakkumuse edastamisest selle pakkumuse tagasi lükkama või vastu võtma iga makse või maksejuhisega seotud iga nõude osas, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale (mille vorm on avaldatud [keskpanga] kodulehel, vt [lisada viide keskpanga kodulehele]). Kui [keskpank] ei ole nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste osalejate poolt tagasi lükatuks.

e)

[Keskpank] teeb hüvitisemaksed, kui on saanud TARGETis osaleja nõustumuskirja. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

III liide

ÕIGUSVÕIME HINNANGU JA ÕIGUSKESKKONNA HINNANGU NÕUDED

[Lisada keskpank]

[aadress]

[süsteemi nimi]

[koht]

[kuupäev]

Lugupeetud härra või proua

Meile, [lisada osaleja või osaleja filiaali nimi] [koosseisulise või lepingulise] õigusnõuniku pädevuses, esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsioon, kus osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) kohta seoses [osaleja nimi] (edaspidi „osaleja”) osalemisega [TARGET2 osasüsteemis] (edaspidi „süsteem”).

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb maksejuhiseid andes ja makseid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad [jurisdiktsioonis] või sellest väljaspool.

I.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente:

1)

osaleja kehtiva [asutamisdokumendi] tõestatud ärakiri/ärakirjad;

2)

[lisada, kui on asjakohane] [äriregistri] väljavõte ja [lisada, kui on asjakohane] [krediidiasutuste registri või muu samalaadse registri] väljavõte;

3)

[lisada ulatuses, mis on asjakohane] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande või muid finantsteenuseid [jurisdiktsioonis];

4)

[lisada, kui on asjakohane] ärakiri osaleja nõukogu või muu kõrgemalseisva organi otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool määratletud süsteemidokumente;

5)

[advokaadivolikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool määratletud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel];

ja kõik muud dokumendid, mis puudutavad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mis on vajalikud või kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi „osaleja dokumendid”).

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme samuti uurinud

1)

[kuupäev] [ÜT rakendusakt TARGET2-s osalemiseks] (edaspidi „eeskirjad”) ja

2)

[…].

Eeskirjade ja […] kohta kasutatakse allpool nimetust „süsteemidokumendid” (ja koos osaleja dokumentidega „dokumendid”).

II.   EELDUSED

Käesolev hinnang põhineb dokumentide osas järgmistel eeldustel:

1)

meile esitatud süsteemidokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldavaks õiguseks on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osaleja dokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistatud, kinnitatud, vastu võetud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud ja

4)

osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud.

III.   HINNANGUD OSALEJA KOHTA

A.

Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsiooni] õigusele vastav muu korrektne juriidilise isiku staatus.

B.

Osalejal on kõik vajalikud juriidilise isiku volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

C.

Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine ja neist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ei riku mingil viisil osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsiooni] õigusakti.

D.

Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei ole vaja täiendavat volitamist, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariseerimist ega muud kinnitust.

E.

Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate, välja arvatud Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [[jurisdiktsioon] [RKP / seadusandlikud ametiasutused]].

Lugupidamisega

(allkiri)

[Lisada keskpank]

[aadress]

[süsteemi nimi]

[asukoht]

[kuupäev]

Lugupeetud härra või proua

Meile, [osaleja või osaleja filiaali nimi] („osaleja”) [koosseisulise või lepingulise] õigusnõustaja pädevuses, esitati taotlus anda hinnang [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) kohta seoses [osaleja nimi] (edaspidi „osaleja”) osalemisega [TARGET2 osasüsteemis] (edaspidi „süsteem”). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsiooni] asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige väljaspool [liikmesriiki] asutatud osaleja suhtes seoses tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad allpool määratletud süsteemidokumentidest.

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Me eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks käesolevat hinnangut mõjutada.

1.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks:

1)

[kuupäev] [ÜT rakendusakt TARGET2-s osalemiseks] (edaspidi „eeskirjad”) ja

2)

kõik muud dokumendid, mis reguleerivad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja [keskpanga] vahel.

Eeskirjadele ja […]-le osutatakse edaspidi kui „süsteemidokumentidele”.

2.   EELDUSED

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et

1)

süsteemidokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires vormistatud, vastu võetud ja kehtivalt kinnitatud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldavaks õiguseks on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes maksekorraldusi või saadakse makseid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on rahaülekandeteenuste litsents kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides, ning

4)

meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele.

3.   HINNANG

Tulenevalt eelnevast ja arvestades järgmiste märkustega anname järgmise hinnangu.

3.1.   Õiguskeskkonna õiguslikud asjaolud [asjakohases ulatuses]

Järgmised [jurisdiktsioon] õigusega seotud asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ega välista mingil juhul süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja: [riigi õiguse eriaspektid].

3.2.   Maksejõuetusega seotud üldküsimused

3.2.a.   Maksejõuetusmenetluse liigid

Maksejõuetusmenetluse liigid (sealhulgas kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja [jurisdiktsioonis] asuva vara ja kõikide võimalike filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised: [meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt „menetlused”).

Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või filiaali suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohaldada [nimekiri mis tahes kohaldatavatest moratooriumidest või muudest menetlustest, mille tulemusena võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale või kohaldatakse nende maksete suhtes piiranguid või muid meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt „menetlused”).

3.2.b.   Rahvusvahelised lepingud maksejõuetuse kohta

[Jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pooleks: [kui on asjakohane, lisada asjaolud, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat arvamust].

3.3.   Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus

Allpool toodud punkte arvestades on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad neis sätestatud tingimustel, eelkõige osaleja suhtes mis tahes maksejõuetusmenetluse algatamise korral.

Eelkõige anname järgmise hinnangu:

3.3.a.   Maksejuhiste töötlemine

Eeskirjade [punktide] sätted maksekorralduste töötlemise kohta on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Eelkõige on kõik eelnimetatud sätete alusel töödeldud maksejuhised [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad. Eeskirjade ([punktide]) säte, millega määratletakse täpne ajahetk, mil osaleja poolt süsteemi edastatud maksekorraldus muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav.

3.3.b.   [Keskpanga] ülesannete täitmise pädevus

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamine osaleja suhtes ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevaid [keskpanga] pädevust ega volitusi. [Kinnitada [asjakohasel juhul], et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mis on otseselt vajalikud ja nõutavad süsteemis osalemiseks.]

3.3.c.   Õiguskaitsevahendid probleemsündmuse esinemise korral

Eeskirjade [punktide] sätted, mis reguleerivad nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldust osaleja deposiitide arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingute ja tehingute lõpetamist ([lisada süsteemidokumentide või eeskirjade asjakohased sätted]), on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.d.   Peatamine ja lõpetamine

Eeskirjade [punktide] sätted (osaleja süsteemis osalemise peatamise ja lõpetamise kohta tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamisel või muudel rikkumise juhtudel süsteemidokumentides sätestatud tähenduses; või kui osalejaga kaasneb mis tahes süsteemirisk või kui tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme) on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.e.   Sanktsioonid

Eeskirjade [punktide] sätted sanktsioonide kohta osaleja suhtes, kes ei tagasta tähtaegselt päevasisest või teatavatel juhtudel üleöökrediiti, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.f.   Õiguste ja kohustuste üleandmine

Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] eelneva kirjaliku loata.

3.3.g.   Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

Eeskirjade [punktide] sätted, eelkõige kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.4.   Tagasivõidetavad tehingud

Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamist osaleja suhtes ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada eelnimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

Ilma eelnevat piiramata oleme seisukohal, et see kehtib muu hulgas mis tahes osaleja poolt süsteemi edastatud maksejuhiste suhtes. Eelkõige oleme seisukohal, et eeskirjade [punktides] sätestatud tingimused, millega sätestatakse maksejuhiste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja täitmisele pööratavad ning et mis tahes osaleja poolt edastatud ja eeskirjade [punktides] sätestatud korras töödeldud maksejuhist ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

3.5.   Arestimine

Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja vara arestimist (sealhulgas mis tahes võõrandamiskeeld või mis tahes muu eraõiguslik või avalik-õiguslik menetlus, mille eesmärgiks on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse) (edaspidi „arestimine”), oleme järgmisel seisukohal: [analüüs ja põhjendused].

3.6.   Tagatised [kui kohaldatakse]

3.6.a.   Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii

Loovutamine tagatise eesmärgil on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav. Eelkõige on kehtiv ja täitmisele pööratav pandi andmine või tagatistehingu tegemine vastavalt [kokkuleppele keskpangaga] [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt.

3.6.b.   Tagatise käsutaja, pandipidaja või tagasiostu ostjate eelistamine teiste võlausaldajate ees

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel osaleja suhtes on osaleja poolt tagatise andmise eesmärgil loovutatud nõuete või panditud varaga tagatud [keskpanga] või teiste süsteemis osalejate nõuetel prioriteet muude osaleja võlausaldajate nõuete ees ja selle tagatise suhtes ei kohaldada muude võlausaldajate kasuks kehtivaid prioriteete või eelisnõudeõigusi.

3.6.c.   Tagatise täitmisele pööramine

Isegi maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel osaleja suhtes on teistel süsteemis osalejatel ja [keskpangal] kui tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostu ostjatel vastavalt eeskirjadele täielik õigus pöörata [keskpanga] vahendusel täitmisele ja nõuda sisse osaleja õigusi või varasid.

3.6.d.   Vormi- ja registreerimisnõuded

[Jurisdiktsiooni] õiguses puuduvad vorminõuded seoses osaleja õiguste või vara loovutamise teel tagatiseks andmise, pandiks andmise või tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimise ja täitmisele pööramisega ning [loovutamine tagatise, pandi või tagasiostu eesmärgil või, kui on kohaldatav, üksikasjad vastava [loovutamise, pandi või repo kohta, kui on]] eesmärgil ei ole nõutav nende registreerimine või avaldamine üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, või haldus-, justiits või muus ametiasutuses.

3.7   Filiaalid [kui on asjakohane]

3.7.a.   Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu

Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb oma ühe või mitme filiaali kaudu, mis asuvad väljaspool [jurisdiktsiooni] jurisdiktsiooni.

3.7.b.   Kooskõla õigusega

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ja järgimine ning maksekorralduste esitamine, edastamine või maksekorralduste vastuvõtmine ei riku ühelgi viisil jurisdiktsiooni] õigust.

3.7.c.   Nõutavad load

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks ja järgimiseks ning maksejuhiste esitamiseks, edastamiseks ega maksejuhiste vastuvõtmiseks ei ole nõutav mis tahes täiendav luba, kooskõlastus, heakskiit, avaldus, registreerimine, notariseerimine ega muu kinnitamine ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits- või muu ametiasutuse poolt.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate, välja arvatud Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [[jurisdiktsioon] [RKP / seadusandlikud ametiasutused]].

Lugupidamisega

(allkiri)

IV liide

TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED

1.   Üldsätted

a)

Käesolevas liites sätestatakse [keskpanga] ja osalejate või kõrvalsüsteemide vahelise töökorralduse meetmed olukorras, kus üks või mitu ühisplatvormi komponenti või andmesidevõrk ei tööta, neid mõjutab ebatavaline välissündmus või juhul, kui talitlushäire mõjutab mis tahes osalejat või kõrvalsüsteemi.

b)

Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele ajahetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga aega, st Kesk-Euroopa aega (CET) (1).

2.   Talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed

a)

Kui toimub ebatavaline välissündmus ja/või ühisplatvormi või andmesidevõrgu rike, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd, on [keskpangal] õigus võtta talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmeid.

b)

TARGET2s on kasutusel järgmised talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed:

i)

ühisplatvormi käitamise üleviimine teise asukohta,

ii)

ühisplatvormi tööaja muutmine ja

iii)

punkti 6 alapunktides c ja d määratletud erakorralise tähtsusega ja tähtsate maksete eriolukorras töötlemise alustamine.

c)

[Keskpangal] on seoses talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmetega täielik voli otsustada, kas ja milliseid meetmeid maksejuhiste arveldamiseks võtta.

3.   Sündmusest teatamine

a)

Teave ühisplatvormi rikke ja/või ebatavalise välissündmuse kohta edastatakse osalejatele tavaliste riigisiseste sidekanalite, ICMi ja T2ISi kaudu. Eelkõige peavad osalejatele saadetavad teated sisaldama järgmist teavet:

i)

sündmuse kirjeldus,

ii)

oodatav töötluse edasilükkamise aeg (kui on teada),

iii)

teave juba võetud meetmete kohta ja

iv)

soovitused osalejatele.

b)

Lisaks võib [keskpank] teatada osalejatele mis tahes toimunud või oodatavast sündmusest, mis võib TARGET2 normaalset tööd mõjutada.

4.   Ühisplatvormi käitamise üleviimine teise asukohta

a)

Kui toimub mõni punkti 2 alapunktis a osutatud sündmus, võib ühisplatvormi käitamise üle viia teise asukohta samas või teises piirkonnas.

b)

Kui ühisplatvormi käitamine viiakse üle teise piirkonda, kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid seisuga, mis neil oli rikke või ebatavalise välissündmuse toimumishetkel, ning anda [keskpangale] selle kohta kogu asjakohane teave.

5.   Tööaja muutmine

a)

TARGET2 arveldusperioodi võib pikendada või uue tööpäeva algust edasi lükata. TARGET2 pikendatud tööaja korral töödeldakse maksejuhiseid kooskõlas [ÜT rakendusaktiga], arvestades käesolevast liitest tulenevate erisustega.

b)

Kui päeva jooksul esinenud ühisplatvormi rike on enne kella 18.00 kõrvaldatud, võib arveldusperioodi pikendada ja sulgemisaega edasi lükata. Selline sulgemisaja edasilükkamine ei või tavaoludes ületada kahte tundi ning sellest tuleb osalejatele võimalikult pikalt ette teatada. Kui edasilükkamisest teatatakse enne kella 16.50, peab klientidevaheliste ja pankadevaheliste maksejuhiste arveldamise lõpetamise hetkede vaheline ajavahemik olema vähemalt üks tund. Kui edasilükkamisest on teatatud, ei või sellest taganeda.

c)

Sulgemisaeg lükatakse edasi juhul, kui ühisplatvormi rike on toimunud enne kella 18.00 ning seda ei ole kella 18.00ks kõrvaldatud. [Keskpank] peab osalejatele sulgemisaja edasilükkamisest viivitamata teatama.

d)

Ühisplatvormi töö taastamisel võetakse järgmised meetmed:

i)

[Keskpank] peab püüdma kõik järjekorras olevad maksed arveldada ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike leidis aset kell 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis).

ii)

Osalejate kogupositsioonid fikseeritakse ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike leidis aset kell 17.30 või hiljem, juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis.

iii)

Pankadevaheliste maksete lõpetamisel toimub päevalõputöötlus, sealhulgas eurosüsteemi püsivahendite kasutamine.

e)

Varahommikul likviidsust vajavatel kõrvalsüsteemidel peavad olema vahendid, et tulla toime olukorras, kus uut arveldusperioodi ei ole võimalik õigeaegselt alustada eelmisel päeval aset leidnud ühisplatvormi rikke tõttu.

6.   Töötlemine eriolukorras

a)

Kui [keskpank] peab seda vajalikuks, algatab ta maksejuhiste eriolukorras töötlemise ühisplatvormi eriolukorramoodulis. Sellisel juhul osutatakse osalejatele teenuseid ainult piiratud ulatuses. [Keskpank] teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b)

Eriolukorras töötleb [keskpank] maksejuhiseid manuaalselt.

c)

Järgmised maksed loetakse „erakorralise tähtsusega” makseteks ning [keskpank] peab tegema kõik endast oleneva, et neid eriolukorras töödelda:

i)

CLS Bank Internationaliga seotud maksed,

ii)

EURO1 päevalõpuarveldus,

iii)

keskse osapoole lisatagatise nõuded.

d)

Järgmised makseliigid loetakse „tähtsateks” ning [keskpank] võib algatada nende suhtes eriolukorras töötlemise:

i)

liidesühenduses (interfaced) väärtpaberiarveldussüsteemide reaalajas arveldamisega seotud maksed ja

ii)

muud maksed, mis on vajalikud süsteemiriski vältimiseks.

e)

Osalejad edastavad maksejuhised eriolukorras töötlemisse ning makse saajate teavitamine toimub [lisada sidekanal] kaudu. Teavet kontode bilansside ning deebet- ja kreeditkannete kohta saab [keskpangalt].

f)

TARGET2-[keskpangale/riigile] juba edastatud ja järjekorda pandud maksejuhiseid võib samuti töödelda eriolukorras töötlemise raames. Sellistel juhtudel püüab [keskpank] vältida maksejuhiste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

g)

Maksejuhiste eriolukorras töötlemine toimub osalejate antud lisatagatise arvel. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid eriolukorra makseid kasutada väljuvate eriolukorra maksete rahastamiseks. [Keskpank] ei või eriolukorras töötlemise eesmärgil arvesse võtta osalejate vaba likviidsust.

7.   Osalejate või kõrvalsüsteemidega seotud rikked

a)

Osaleja probleemi, mis ei lase tal TARGET2s makseid arveldada, peab lahendama osaleja ise. Eelkõige võib osaleja kasutada omi lahendusi või ICMi võimalusi, st likviidsuse ümberjaotamise varumakseid ja eriolukorra varumakseid (CLS, EURO1, eelrahastatud STEP2).

b)

Kui osaleja otsustab kasutada ICMi võimalust likviidsuse ümberjaotamise varumakse tegemiseks, avab [keskpank] osaleja nõude alusel selle võimaluse ICMi kaudu. Kui osaleja seda nõuab, edastab [keskpank] teistele osalejatele ICMi teate selle kohta, et osaleja kasutab likviidsuse ümberjaotamise varumakseid. Osutatud makseid kasutav osaleja vastutab ise likviidsuse ümberjaotamise varumaksete saatmise eest ainult neile osalejatele, kellega tal on vastavad maksed kahepoolselt kokku lepitud, ja nende maksetega seotud edasiste sammude eest.

c)

Kui alapunktis a osutatud meetmed on ammendatud või kui nad ei ole tõhusad, võib osaleja taotleda [keskpangalt] toetust.

d)

Kui rike esineb kõrvalsüsteemis, on kõrvalsüsteem vastutav probleemi lahendamise eest. Kõrvalsüsteemi taotlusel võib [keskpank] tegutseda tema nimel. [Keskpangal] on õigus otsustada, millist toetust ta kõrvalsüsteemile annab, sealhulgas kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal. Võtta võib järgmisi eriolukorra meetmeid:

i)

kõrvalsüsteem algatab osalejaliidese kaudu puhasmaksed (st maksed, mis ei ole seotud alustehingutega);

ii)

[keskpank] loob ja/või töötleb XML-käske/-faile kõrvalsüsteemi nimel ja/või

iii)

[keskpank] teeb puhasmakseid kõrvalsüsteemi nimel.

e)

Kõrvalsüsteemidega seotud eriolukorra meetmete üksikasjad tuuakse ära [keskpanga] ja vastava kõrvalsüsteemi kahepoolsetes kokkulepetes.

8.   Muud sätted

a)

Kui mingi teave ei ole kättesaadav, kuna on toimunud mõni punkti 3 alapunktis a viidatud sündmus, võib [keskpank] omal äranägemisel alustada või jätkata maksejuhiste töötlemist ja/või TARGET2-[keskpank/riik] tööd viimase saadaoleva teabe alusel. [Keskpanga] nõudmisel peavad osalejad ja kõrvalsüsteemid uuesti esitama oma FileAct/Interact-sõnumid või astuma muid samme, mida [keskpank] peab kohaseks.

b)

[Keskpanga] tehnilise rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGET2-[keskpanga/riigiga] seotud tehnilisi funktsioone täita teised eurosüsteemi keskpangad.

c)

[Keskpank] võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc-testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.


(1)  CET võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

V liide

TÖÖKORRALDUSE AJAKAVA

1.

TARGET2 töötab kõikidel päevadel, v.a laupäevad, pühapäevad, 1. jaanuar, suur reede, teine ülestõusmispüha (vastavalt EKP asukoha kalendrile), 1. mai (kevadpüha), esimene ja teine jõulupüha.

2.

Süsteemi viiteaeg on EKP asukoha kohalik aeg, st CET.

3.

Jooksev tööpäev avaneb eelmise tööpäeva õhtul ning järgitakse järgmist ajakava:

Kellaaeg

Kirjeldus

6.45–7.00

Arvelduspäeva ettevalmistus (1)

7.00–18.00

Arveldusperiood

17.00

Kliendimaksete arveldusperioodi lõpp; st maksejuhised, mille algatajaks ja/või makse saajaks ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ kasutamise alusel

18.00

Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpp; st maksed, mis ei ole kliendimaksed

18.00–18.45 (2)

Päevalõputöötlemine

18.15 (2)

Üldine püsivõimaluste kasutamise lõpp

(vahetult pärast) 18.30 (3)

Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks

18.45–19.30 (3)

Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus

19.00 (3) – 19.30 (2)

Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol

19.30 (3)

Tööperioodi alguse teade, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele / peegelduvatele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)

19.30 (3) – 22.00

Täiendava likviidsuse ülekandmine ICMi kaudu enne kõrvalsüsteemi töötsükli alustamise teadet; kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6)

22.00–1.00

Tehnilise hoolduse periood

1.00–7.00

Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult juhul, kui kasutatakse kõrvalsüsteemi arvelduskorda nr 6)

4.

ICMi kaudu saab likviidsusülekandeid teha alates kella 19.30st (4) kuni järgmise päeva kella 18.00ni, v.a tehnilise hoolduse perioodil 22.00–1.00.

5.

Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liite punktiga 5.


(1)  Arvelduspäev – arveldusperiood ja päevalõputöötlemine.

(2)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval lõpeb periood 15 minutit hiljem.

(3)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.

(4)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel tööpäeval algab periood 15 minutit hiljem.

VI liide

TASUD JA ARVED

Otseosalejate tasud

1.

Olenevalt võimalusest, mille otseosaleja on valinud, on tema maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2s kas

a)

150 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub 0,80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne), või

b)

1 875 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub tasu iga tehingu eest (deebetkanne) vastavalt tehingute arvule (töödeldud ühikute arv) kuus järgmiselt:

Järk

Tehingute arv alates

Tehingute arv kuni

Tasu (eurodes)

1

1

10 000

0,60

2

10 001

25 000

0,50

3

25 001

50 000

0,40

4

50 001

100 000

0,20

5

üle 100 000

0,125

Likviidsuse ülekanded osaleja maksemooduli konto ja selle allkontode vahel on tasuta.

2.

Ühise juurdepääsu kuutasu on 80 eurot iga kaheksakohalise BICi eest, mis ei ole otseosaleja konto BIC.

3.

Otseosalejad, kes ei soovi oma konto BIC-koodi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

4.

Otseosaleja poolt iga kaudse osaleja TARGET2 kataloogis registreerimise kuutasu on 20 eurot.

5.

Iga adresseeritava BICi omaniku, sealhulgas artiklis 1 määratletud otseste ja kaudsete osalejate, korrespondentide filiaalide või adresseeritava BICi omanike, kes on sama kontserni liikmed, TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on viis eurot.

6.

Korrespondendi jaoks adresseeritava BICi omaniku TARGET2 kataloogis registreerimise igakordne kuutasu on 5 eurot.

Likviidsuse koondamise tasud

7.

CAI režiimis on iga CAI rühma kuuluva konto kuutasu 100 eurot.

8.

AL režiimis on iga AL rühma kuuluva konto kuutasu 200 eurot. Kui AL rühm kasutab CAI režiimi, tuleb AL režiimi mittekuuluvate kontode eest tasuda CAI kuutasu 100 eurot konto eest.

9.

Nii AL kui ka CAI režiimis kohaldatakse punkti 1 alapunktis b olevas tabelis sätestatud kahanevat tasustruktuuri rühma osalejate kõikidele maksetele, nagu need maksed oleksid tehtud ühe osaleja kontolt.

10.

Punkti 1 alapunktis b sätestatud 1 875 euro suuruse tasu maksab vastav rühma haldur ja punkti 1 alapunktis a osutatud kuutasu 150 eurot maksavad kõik muud selle rühma liikmed. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja AL rühma haldur on ühtlasi CAI rühma haldur, tuleb 1 875 euro suurust kuutasu maksta vaid üks kord. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja CAI rühma haldur ei ole AL rühma haldur, tasub CAI rühma haldur lisaks kuutasu 1 875 eurot. Sellistel juhtudel saadetakse kõikide CAI rühma kontode (sealhulgas AL rühma kontode) tasusid sisaldav arve CAI rühma haldurile.

Arved

11.

Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid. Otseosaleja (AL rühma või CAI rühma haldur, kui kasutatakse AL või CAI režiimi) saab eelmise kuu arve, millel on ära näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve tuleb tasuda hiljemalt kuu kümnendaks tööpäevaks [keskpanga] poolt osutatud arvele ja see debiteeritakse selle osaleja maksemooduli kontolt.

VII liide

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT A

Enam kui ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

Enam kui ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[Osaleja], [keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik, keda esindab [lisada ametikoht] […],

[osaleja], [keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik, keda esindab [lisada ametikoht] […],

[osaleja], [keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik, keda esindab [lisada ametikoht] […],

(edaspidi „AL rühma liikmed”) ning [AL-RKP], [AL-RKP], [AL-RKP] (edaspidi „AL-RKPd”),

(AL rühma liikmed ja AL-RKPd, edaspidi ühiselt „pooled”),

arvestades järgmist:

(1)

TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (1).

(2)

Ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis osalejad võivad teatavatel tingimustel, mis on sätestatud TARGET2 osasüsteemides osalemiseks, moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3)

Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende endi asjaomaste maksemooduli kontodel olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega teiste AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

(4)

Osutatud võimalus ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades nende omanike ainukäsutusse.

(5)

Osutatud võimaluse eesmärgiks on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada likviidsuse juhtimist krediidiasutuste rühmas.

(6)

Võimalus muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7)

[Osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-[keskpanga/riigiga], TARGET2-[keskpanga/riigiga] ja TARGET2-[keskpanga/riigiga] ning nende suhtes kehtivad [lisada asjakohased kuupäevad] [lisada ÜT rakendusakt],

on pooled kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Lepingu kehtivus

Käesolev leping ja selle muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2

AL rühma liikmete ja AL-RKPde vastastikused huvid

1.   AL rühma liikmed kinnitavad ja nõustuvad, et käesoleva lepingu sõlmimine on nende vastastikustes majanduslikes, sotsiaalsetes ja finantshuvides, kuna kõigi AL rühma liikmete maksejuhised on võimalik arveldada nende vastavates TARGET2 osasüsteemides maksimaalselt summas, mis vastab kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vabale likviidsusele, võimendades seeläbi teistes TARGET2 osasüsteemides olevat vaba likviidsust.

2.   AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud teiste AL rühma liikmete AL-RKPdes peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud kõikide AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL-RKPdele.

Artikkel 3

AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1.   AL rühma liikmed vastutavad kõikide AL-RKPde ees solidaarselt nõuete eest, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhise arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis. AL rühma liikmetel ei ole õigust leppida rühma sees kokku vastutuse jaotumises, mis kaldub kõrvale osutatud solidaarvastutusest.

2.   AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste koguväärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat.

3.   AL rühma liikmetel on pädevus kasutada CAI režiimi vastavalt [lisada ÜT siseriiklik rakendusakt]-le.

4.   AL rühma liikmed peavad tagama, et nad sõlmivad omavahelise lepingu, mis sätestab muu hulgas järgmist:

a)

AL rühma sisemise töökorralduse reeglid;

b)

AL rühma halduri aruandluskohustuse tingimused AL rühma liikmete ees;

c)

AL režiimi kulud (sealhulgas nende jaotus AL rühma liikmete vahel) ja

d)

AL rühma liikmete poolt üksteisele AL lepingu alusel osutatavate teenuste eest makstavad tasud ja nende arvutamise reeglid.

Välja arvatud punkt d, võivad AL rühma liikmed otsustada, kas avaldada eelnimetatud omavaheline kokkulepe või selle osa AL-RKPdele. AL rühma liikmed peavad avaldama AL-RKP-le punktis d osutatud teabe.

Artikkel 4

AL-RKPde õigused ja kohustused

1.   Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud AL rühma liikmete nende AL-RKPde juures peetavate teiste maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete nende AL-RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2.   AL rühma liikmete poolt esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3.   Välja arvatud ühe või mitme AL rühma liikme suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise korral, võib AL-RKP nõuda igalt AL rühma liikmelt kõikide kohustuste täielikku täitmist, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhiste arveldamisest tema TARGET2 osasüsteemis.

Artikkel 5

AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1.   AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele ning AL rühma haldurile kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [lisada ÜT rakendusakti vastavad sätted]-s sätestatud kontserni määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete vaheliste seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta, ning teabe [lisada ÜT rakendusakt]-s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [lisada viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   AL rühma haldur edastab viivitamata haldavale RKP-le kogu punktis 2 kirjeldatud teabe enda ja kõikide teiste AL rühma liikmete kohta.

4.   AL rühma haldur vastutab AL rühma vaba likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5.   AL rühma haldur on pädev käsutama AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ja eelkõige tegutseb ta AL rühma liikmete esindajana järgmise tegevuse osas:

a)

kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, sh maksejuhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsusülekanded (sh allkontodele ja sealt tagasi), tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine, AL rühma suhtes limiitide seadmine ja muutmine;

b)

kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva lõpus, et ükski konto ei lõpetaks negatiivse jäägiga või asjakohastel juhtudel kõlbliku tagatisega tagamata negatiivse jäägiga (selline menetlus edaspidi „ühtlustamine”);

c)

üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, st määratlemine, millises järjekorras debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d)

kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c nimetatud selgeid juhiseid, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures maksemooduli konto suurim positiivne jääk suunatakse maksemooduli konto suurima negatiivse jäägi katmiseks.

Lõigetes c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui ilmneb [lisada ÜT rakendussäte]-s sätestatud realiseerimissündmus.

6.   AL rühma liikmed loobuvad selgesõnaliselt oma õigusest AL rühma halduri huvide konflikti korral [lisada viide riigi õigussättele, kui on] kohaselt, mis tuleneb sellest, et ta on nii maksemooduli konto omanik ja AL rühma liige kui ka AL rühma haldur.

Artikkel 6

Haldava RKP ülesanded

1.   Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL-RKPd annavad haldavale RKP-le oma AL rühma liikmete kohta viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [lisada ÜT rakendusakt]-s sätestatud rühma määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta ning teabe [lisada ÜT rakendusakt]-s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [lisada viide panti või tagatist ja sulgemise tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   Haldaval NCB-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksete ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu kestus ja lõpetamine

1.   Käesolev leping on tähtajatu.

2.   AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus, teatades sellest AL-RKP-le, kelle TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab sellele AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teavitavad omakorda kõiki teisi AL rühma liikmeid. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3.   Käesoleva leping või AL rühma liikme osalemine käesolevas lepingus lõpetatakse automaatselt viivitamata etteteatamiseta, kui toimub mõni järgmistest sündmustest:

a)

rühma määratlusele vastamiseks nõutavate kõikide AL rühma liikmete seoste muutumine või lõppemine vastavalt [ÜT rakendusaktile] või ühte või enamat AL rühma liiget puudutav muutumine või lõppemine ja/või

b)

üks või enam või kõik AL rühma liikmed ei vasta enam AL režiimi kasutamise mis tahes muudele nõuetele, mis on kirjeldatud [lisada ÜT rakendusakt].

4.   Olenemata lõikes 3 nimetatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Lisada, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [lisada viide panti või tagatist ja sulgemise tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5.   Piiramata lõike 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel asjaomase AL-RKPga igal ajal lõpetada AL rühma liikme osalemise käesolevas lepingus, kui see AL rühma liige rikub käesoleva lepingu sätteid. Vastav otsus koos põhjendustega tuleb saata kirjalikult AL rühma liikmetele. Kui osalemine on lõpetatud sel põhjusel, on AL rühma liikmetel, kelle osalemist käesolevas lepingus ei ole lõpetatud, õigus lõpetada oma osalemine käesolevas lepingus haldavale RKP-le ja vastavale AL-RKP-le sellest viis tööpäeva kirjalikult ette teatades. Kui AL rühma halduri osalemine lõpetatakse, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

6.   Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu ette teatamata ja viivitamata, kui selle jätkamine ohustaks TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või ohustaks AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Vastav põhjendatud otsus saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

7.   Käesolev leping kehtib, kuni AL rühmal on vähemalt kaks liiget.

Artikkel 8

Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sealhulgas uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, kui kõik pooled on neis selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9

Reguleeriv õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [lisada viide õigusaktile, mis reguleerib haldavas RKPs olevat AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See ei piira järgmist:

a)

AL rühma liikme ja vastava AL-RKP suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist, ja

b)

AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes hoiab maksemooduli kontot AL rühma liikme jaoks, kelle vaba likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10

[Lisada ÜT rakendusakt] kohaldamine

1.   AL rühma liikme ja tema AL-RKPga seoses kohaldatakse [ÜT rakendusakti] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping selgelt ei reguleeri.

2.   [Lisada ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides […kuupäev….]

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT B

Ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

Enam kui ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[Krediidiasutuse nimi ja aadress], keda esindab […] ja kes tegutseb kui

[osaleja], [keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik,

[osaleja], [keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik,

[osaleja], [[keskpangas] peetavate maksemooduli kontode nr […] omanik,

(osalejatele viidatakse edaspidi kui „AL rühma liikmetele”)

ning [AL-RKP], [AL-RKP], [AL-RKP] (edaspidi „AL-RKPd”)

(AL rühma liikmed ja AL-RKPd edaspidi ühiselt „pooled”),

ning arvestades järgmist:

(1)

TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (2).

(2)

Krediidiasutused, kellel on ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis mitu maksemooduli kontot, võivad teatavatel TARGET2 osasüsteemis osalemise tingimustel moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3)

Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende enda asjaomase maksemooduli kontol olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega AL rühma liikmete kõikidel maksemooduli kontodel.

(4)

Osutatud võimalus ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades AL rühma liikmete ainukäsutusse.

(5)

Osutatud võimaluse eesmärgiks on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada AL rühma liikmete likviidsuse juhtimist.

(6)

Võimalus muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7)

[Osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-[keskpanga/riigiga], TARGET2-[keskpanga/riigiga], ja TARGET2-[keskpanga/riigiga] ning nende suhtes kehtivad [lisada asjakohased kuupäevad] [lisada ÜT rakendussätted],

on pooled kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Lepingu kehtivus

Käesolev leping ja selle muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2

AL-RKPde vastastikused huvid

AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud AL rühma liikmete AL-RKPdes olevate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL RKPdele.

Artikkel 3

AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1.   AL rühma liikmed vastutavad kõikide AL-RKPde ees solidaarselt nõuete eest, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhise arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis.

2.   AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste koguväärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsust.

3.   AL rühma liikmetel on pädevus kasutada konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi vastavalt [lisada ÜT rakendusakt]-le.

Artikkel 4

AL-RKPde õigused ja kohustused

1.   Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud teiste AL rühma liikmete poolt nende asjaomastes AL-RKPdes olevate maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete poolt nende AL-RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2.   AL rühma liikmete poolt esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3.   Iga AL-RKP võib nõuda AL rühma liikmetelt kõikide kohustuste täielikku täitmist, mis tulenevad AL rühma liikmete maksejuhiste arveldamisest TARGET2 osasüsteemis, kus nad hoiavad maksemooduli kontosid.

Artikkel 5

AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1.   AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [lisada ÜT rakendusaktis] määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [lisada viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   AL rühma juht peab haldavale RKP-le viivitamata esitama lõikes 2 kirjeldatud mis tahes teabe.

4.   AL rühma haldur vastutab AL rühma vaba likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5.   AL rühma halduril peab olema pädevus käsutada kõiki AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ning eelkõige teostada järgmist:

a)

kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, sh maksejuhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsusülekanded (sh allkontodele ja sealt tagasi), tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine, AL rühma suhtes limiitide seadmine ja muutmine;

b)

kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva lõpus, et ükski konto ei lõpetaks negatiivse jäägiga või asjakohastel juhtudel kõlbliku tagatisega tagamata negatiivse jäägiga (selline menetlus edaspidi „ühtlustamine”);

c)

üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, st määratlemine, millises järjekorras debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d)

kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c osutatud selget juhist, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures maksemooduli konto suurim positiivne jääk suunatakse maksemooduli konto suurima negatiivse jäägi katmiseks.

Punktides c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui ilmneb [lisada ÜT rakendussättes] sätestatud realiseerimissündmus.

Artikkel 6

Haldava RKP ülesanded

1.   Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL-RKPd annavad oma haldavatele RKPdele kogu teabe AL rühma liikme kohta, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [lisada ÜT rakendusaktis] määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [lisada viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja täitmisele pööratavust.

3.   Haldaval NCB-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksete ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu kestus ja lõpetamine

1.   Käesolev leping on tähtajatu.

2.   AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus, teatades sellest AL-RKP-le, kelle TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teavitavad omakorda kõiki teisi AL rühma liikmeid. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3.   Käesolev leping lõpeb automaatselt etteteatamiseta ja viivitamata, kui AL rühma liige ei vasta enam AL režiimi kasutamise nõuetele, mis on kirjeldatud [lisada ÜT rakendusakt].

4.   Olenemata lõikes 3 nimetatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Lisada, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [lisada viide panti või tagatist ja sulgemise tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5.   Piiramata lõike 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel AL-RKPga lõpetada käesoleva lepingu igal ajal, kui AL rühma liige rikub mis tahes selles sätestatud kohustust. Vastav otsus koos põhjendustega tuleb saata kirjalikult AL rühma liikmetele.

6.   Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu, kui selle jätkamine ohustaks TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või ohustaks AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Põhjendatud otsus käesoleva lepingu lõpetamise kohta saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

Artikkel 8

Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sealhulgas uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, kui kõik pooled on neis selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9

Reguleeriv õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [lisada viide õigusaktile, mis reguleerib AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See ei piira järgmist:

a)

AL rühma liikmete ja vastavate AL-RKPde suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist, ja

b)

AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes peab maksemooduli kontot, mille vaba likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10

[Lisada ÜT rakendusakt] kohaldamine

1.   AL rühma liikmete maksemooduli kontode suhtes kohaldatakse [lisada ÜT rakendusakti] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping otseselt ei reguleeri.

2.   [Lisada ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides […kuupäev….]


(1)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(2)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.


III LISA

PÄEVASISESE LAENU ANDMINE

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „krediidiasutus”– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (1) artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a mõistes, vastavalt rakendussätetele riigi õiguses, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 123 lõike 2 tähenduses, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel;

2)   „laenamise püsivõimalus” (marginal lending facility)– eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks RKP-lt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

3)   „laenamise püsivõimaluse intressimäär” (marginal lending rate)– laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

4)   „filiaal” (branch)– filiaal direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses, vastavalt rakendussättele riigi õiguses;

5)   „avaliku sektori asutus” (public sector body)– nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) (2) artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;

6)   „investeerimisühing” (investment firm)– investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (3) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 2 lõikes 1 määratletud asutused, kui see investeerimisühing a) on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tunnustatud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all ning b) on saanud õiguse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2, 3, 6 ja 7 nimetatud tegevusteks;

7)   „lähedane side” (close links)– määratlus on toodud 20. septembri 2011. aasta suunise EKP/2011/14 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (4) I lisa 6. peatükis;

8)   „maksejõuetusmenetlus” (insolvency proceedings)– maksejõuetusmenetlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses;

9)   „probleemsündmus” (event of default)– lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada üksuse võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad käesolevat suunist rakendavatest riigi õigusaktidest või mis tahes muudest eeskirjadest (k.a EKP nõukogu poolt eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide suhtes kehtestatud eeskirjadest), mida kohaldatakse selle üksuse ja mis tahes eurosüsteemi keskpanga suhetele, sealhulgas

Nõuetele vastavad üksused

1.

Iga euroala RKP peab andma päevasisest laenu allpool punktis 2 osutatud üksustele, kellel on asjakohases euroala RKPs konto, eeldusel et asjaomaste üksuste suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt lepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiranguid [mille rakendamine [keskpanga/riigi] osas pärast EKP informeerimist ei ole kooskõlas TARGET2 sujuva toimimisega]. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kes on asutatud liikmesriigis, mis ei ole üksuse kontot pidava euroala RKP asukohariik.

2.

Päevasisest laenu võib anda ainult järgmistele üksustele:

a)

EMPs asutatud krediidiasutused, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele ja kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui need krediidiasutused tegutsevad EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asuvad filiaalid;

b)

EMPs asutatud krediidiasutused, kes ei vasta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui nad tegutsevad EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asuvad filiaalid;

c)

liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusministeeriumid ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

d)

EMPs asuvad investeerimisühingud, kui nad on sõlminud eurosüsteemi rahapoliitika osapoolega lepingu vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni katmiseks, ja

e)

punktides a ja b nimetamata asutused, kes haldavad kõrvalsüsteeme või tegutsevad selles pädevuses, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud.

3.

Punkti 2 alapunktides b–e nimetatud üksustele antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöölaenuks.

EKP üldnõukogu võib teha erandi ja vastu võtta eelneva põhjendatud otsuse, millega vabastatakse teatavad tingimustele vastavad kesksed tehingupooled üleöölaenuks pikendamise keelust. Sellised kesksed tehingupooled vastavad mis tahes ajal järgmistele nõuetele:

a)

on nõuetele vastavad üksused punkti 2 alapunkti e mõttes, tingimusel, et need nõuetele vastavad üksused võivad tegutseda kesksete tehingupooltena kooskõlas liidu või riikide asjaomaste õigusaktidega;

b)

on asutatud euroalal;

c)

nende üle teostavad järelevalvet ja/või järelevaatamist pädevad asutused;

d)

nende suhtes kohaldatakse eurodes teenuseid osutavate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid, võttes arvesse nende jooksvaid muudatusi, mis avaldatakse EKP kodulehel (5);

e)

neil on kontod TARGET2 maksemoodulis;

f)

neil on juurdepääs päevasisesele laenule.

Nõuetele vastavatele kesksetele tehingupooltele andtava üleöölaenu suhtes kohaldatakse käesoleva lisa sätteid (sh, kahtluste ärahoidmiseks, nõuetekohase tagatise sätteid).

Kahtluste ärahoidmiseks kohaldatakse käesoleva lisa punktides 10 ja 11 sätestatud sanktsioone juhul, kui nõuetele vastavad kesksed tehingupooled ei maksa neile nende RKP poolt üleöölaenuks pikendatud laenu tagasi.

Nõuetekohane tagatis

4.

Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning päevasisese arvelduskrediidi vormis ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis antud tagatisega, mis vastab EKP nõukogu poolt kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika toimingute täiendavatele vähimatele ühisomadustele (k.a probleemsündmused ja nende vastavad tagajärjed). Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara ja samu instrumente, mis on nõuetekohased eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, ja nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise EKP/2011/14 I lisas.

5.

Üksuse või temaga lähedalt seotud üksuse poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib lugeda nõuetekohaseks tagatiseks ainult suunise EKP/2011/14 I lisa 6. jao punktis 2 nimetatud olukorras.

6.

EKP nõukogu võib vastava euroala RKP ettepanekul vabastada riigi rahandusasutused, millele on osutatud punkti 2 alapunktis c, päevasisese laenu saamiseks piisava tagatise andmise nõudest.

Laenu pikendamise menetlus

7.

Päevasisesest laenu võib anda ainult tööpäevadel.

8.

Päevasisest laenu antakse ilma intressita.

9.

Kui lõike 2 punktis a nimetatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul tagasi, loetakse see automaatselt selle üksuse taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust.

10.

Kui punkti 2 alapunktides b, d või e nimetatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul mis tahes põhjusel tagasi, kohaldatakse selle üksuse suhtes järgmisi sanktsioone:

a)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo esimest korda kaheteist kuu jooksul, kohaldatakse trahvi, mille määr on viis protsendipunkti suurem, kui sellise deebetsaldo korral oleks laenamise püsivõimaluse intressimäär;

b)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo vähemalt teist korda kaheteist kuu jooksul, suureneb esimese deebetsaldo korral kohaldatav punktis a sätestatud trahvimäär 2,5 protsendipunkti võrra iga sellise korra kohta kaheteist kuu jooksul.

11.

EKP nõukogu võib punkti 10 kohaselt määratud sanktsiooni kohaldamisest loobuda või seda vähendada, kui üksuse päevalõpu deebetsaldo on põhjendatav vääramatu jõuga ja/või osaleva RKP talitlushäirega vastavalt määratlusele II lisas.

Päevasisese laenu andmise peatamine või lõpetamine

12.

a)

Euroala RKPd peavad peatama või lõpetama juurdepääsu päevasisesele laenule, kui toimub kasvõi üks järgmistest probleemsündmustest:

i)

asjaomase üksuse euroala RKP juures peetav konto blokeeritakse või suletakse;

ii)

üksus ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud päevasisese laenu andmise nõuetele;

iii)

pädev õigusasutus või muu pädev asutus on võtnud vastu otsuse asjaomase üksuse suhtes üksuse lõpetamise menetluse algatamise, üksusele likvideerija või samaväärse ametiisiku määramise või muu samalaadse menetluse algatamise kohta;

iv)

liit on külmutanud üksuse vahendid ja/või kohaldanud muid meetmeid, mis piiravad osapoole võimalust oma vahendeid kasutada;

v)

üksuse kõlblikkus eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tehingupoolena on peatatud või lõpetatud.

b)

Euroala RKPd võivad peatada või lõpetada juurdepääsu päevasisesele laenule, kui RKP peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2s vastavalt II lisa artikli 34 lõike 2 punktidele b–e, või kui toimub üks või mitu probleemsündmust (v.a artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud sündmused).

c)

Kui eurosüsteem otsustab usaldusnõuetele viidates või muul suunise EKP/2011/14 I lisa punktist 2.4 tuleneval alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele, rakendavad euroala RKPd nimetatud otsust juurdepääsu suhtes päevasisele laenule kooskõlas asjaomase riigi RKP poolt kohaldatavate lepingute või eeskirjade sätetega.

d)

Euroala RKPd võivad otsustada osaleja juurdepääsu päevasisesele laenule peatada, seda piirata või selle lõpetada, kui leitakse, et osaleja kujutab ohtu seoses usaldatavusnõuetega. Sellistel juhtudel peab euroala RKP sellest EKP-le ja teistele euroala RKPdele viivitamata kirjalikult teatama. Kohastel juhtudel otsustab EKP nõukogu TARGET2 osasüsteemides tarvitusele võetud meetmete ühetaolise rakendamise üle.

13.

Kui euroala keskpank otsustab eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule peatada, seda piirata või selle lõpetada kooskõlas punkti 12 alapunktiga d eespool, ei jõustu nimetatud otsus enne, kui EKP on selle heaks kiitnud.

14.

Erandina punktist 13 võib euroala RKP kiireloomulistel asjaoludel viivitamatult peatada eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule. Sellistel juhtudel peab euroala RKP sellest EKP-le viivitamatult kirjalikult teatama. EKP-l on õigus euroala RKP toimingut muuta. Kui EKP ei ole kümne tööpäeva jooksul teate saamisest teatanud euroala RKP-le viimase toimingu muutmisest, loetakse, et EKP on selle heaks kiitnud.


(1)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 331, 14.12.2011, lk 1.

(5)  Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud järgmistes EKP kodulehel www.ecb.europa.eu avaldatud väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area”, 3. november 1998, b) „The Eurosystem’s policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing”, 27. september 2001, c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions”, 19. juuli 2007, ja d) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of „legally and operationally located in the euro area” ”, 20. november 2008, e) „The Eurosystem oversight policy framework”, juuli 2011.


IV LISA

KÕRVALSÜSTEEMIDE ARVELDUSKORD

1.   Mõisted

Kooskõlas artikliga 2 kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

1)   „krediteerimiskorraldus” (credit instruction)– kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi poolt peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga maksemooduli konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra,

2)   „debiteerimiskorraldus” (debit instruction)– kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja arveldavale keskpangale adresseeritud maksekorraldus debiteerimisvolituse alusel arveldava panga maksemooduli konto või allkonto debiteerimiseks ning kõrvalsüsteemi ühe maksemooduli konto või muu arveldava panga maksemooduli konto krediteerimiseks juhises näidatud summa võrra;

3)   „maksekorraldus või kõrvalsüsteemi maksekorraldus” (payment instruction, AS payment instruction)– debiteerimiskorraldus või krediteerimiskorraldus;

4)   „kõrvalsüsteemi keskpank” (ancillary system central bank, ASCB)– eurosüsteemi keskpank, kellega kõrvalsüsteem on sõlminud kahepoolse lepingu kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks maksemoodulis;

5)   „arveldav keskpank” (settlement central bank, SCB)– eurosüsteemi keskpank, kus asub arveldava panga maksemooduli konto;

6)   „arveldav pank” (settlement bank)– osaleja, kelle maksemooduli kontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi maksejuhise arveldamiseks;

7)   „teabe- ja kontrollimoodul, ICM” (Information and Control Module, ICM)– ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada reaalajas teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda eriolukorra varumaksete juhiseid;

8)   „ICMi teade” (ICM broadcast message)– teave, mis edastatakse info- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2 osalejatele;

9)   „debiteerimisvolitus” (debit mandate)– eurosüsteemi keskpanga poolt sätestatud staatiliste andmete vormi järgiv arveldava panga poolt antud volitus, mis on adresseeritud nii tema kõrvalsüsteemile kui ka tema arveldavale keskpangale ning millega volitatakse kõrvalsüsteemi esitama debiteerimisjuhiseid ja antakse arveldavale keskpangale juhis arveldava panga maksemooduli konto või allkontode debiteerimiseks debiteerimiskorralduste alusel;

10)   „lühike positsioon” (short)– kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise kohustuse olemasolu;

11)   „pikk positsioon” (long)– kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise nõudeõiguse olemasolu;

12)   „süsteemidevaheline arveldus” (cross-system settlement)– debiteerimiskorralduse reaalajaline arveldus, mille puhul toimuvad maksed ühelt kõrvalsüsteemi arveldavalt pangalt arvelduskorra nr 6 alusel teise kõrvalsüsteemi arveldavale pangale arvelduskorra nr 6 alusel;

13)   „staatiliste andmete (haldus)moodul” (Static Data (Management) Module)– ühisplatvormi moodul, milles kogutakse ja arhiveeritakse staatilisi andmeid.

2.   Arveldavate keskpankade ülesanded

Iga eurosüsteemi keskpank tegutseb arveldava keskpangana iga arveldava panga suhtes, kelle jaoks see keskpank peab maksemooduli kontot.

3.   Keskpankade, kõrvalsüsteemide ja arveldavate pankate suhtekorraldus

1)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, esitavad arveldavate pankade nimekirja koos arveldavate pankade maksemooduli kontode andmetega, mille kõrvalsüsteemi keskpank salvestab ühisplatvormi staatiliste andmete (haldus)moodulis. Igal kõrvalsüsteemil on ICMi kaudu juurdepääs tema asjaomaste arveldavate keskpankade nimekirjale.

2)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad viivitamata kõikidest muudatustest arveldavate pankade nimekirjas. Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad muudatuse kohta saatma ICMi teate asjaomasele arveldavale keskpangale.

3)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, saavad oma arveldavatelt pankadelt debiteerimisvolitused ja muud asjakohased dokumendid ja edastavad need kõrvalsüsteemi keskpangale. Dokumendid esitatakse inglise keeles ja/või kõrvalsüsteemi keskpanga asukohariigi riigikeeles. Kui kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeled ei ole samad mis arveldava keskpanga riigikeeled, esitatakse dokumendid ainult inglise keeles või inglise keeles ja kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeeltes. TARGET2-ECB kaudu arveldavad kõrvalsüsteemid peavad esitama dokumendid inglise keeles.

4)

Kui arveldav pank on vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemis osaleja, kontrollib kõrvalsüsteemi keskpank arveldava panga debiteerimisvolituse kehtivust ja teeb vajalikud kanded staatiliste andmete (haldus)moodulis. Kui arveldav pank ei ole vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi osaleja, edastab kõrvalsüsteemi keskpank debiteerimisvolituse (või selle elektroonilise koopia, kui kõrvalsüsteemi keskpank ja arveldav pank on nii kokku leppinud) asjaomastele arveldavatele keskpankadele selle kehtivuse kontrollimiseks. Arveldav keskpank teostab kontrolli ja teatab asjaomasele kõrvalsüsteemi keskpangale kontrollimise tulemusest viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Pärast kontrollimist ajakohastab kõrvalsüsteemi keskpank ICMis arveldavate pankade nimekirja.

5)

Kõrvalsüsteemi keskpanga poolt teostatav kontroll ei mõjuta kõrvalsüsteemi kohustust täita maksekorraldusi ainult alapunktis 1 osutatud nimekirja kantud arveldavate pankade kaudu.

6)

Kui tegemist ei ole samade üksustega, vahetavad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad teavet iga arveldamisel toimuva olulise sündmuse kohta.

7)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad selle kõrvalsüsteemi nime ja BICi, kellega kavatsetakse süsteemidevahelist arveldust teostada, ning kuupäeva, mil süsteemidevaheline arveldus konkreetse kõrvalsüsteemiga peaks algama või lõppema. See teave salvestatakse staatiliste andmete korraldamise moodulis.

4.   Maksekorralduste esitamine kõrvalsüsteemiliidese kaudu

1)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused peavad olema XML-sõnumite vormis.

2)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu edastatud maksekorraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks ja arveldatakse II lisa sätete kohaselt.

3)

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui

a)

maksekorraldus vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)

maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele;

c)

arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja;

d)

süsteemidevahelise arvelduse puhul on asjaomane kõrvalsüsteem kantud kõrvalsüsteemide nimekirja, kellega võib süsteemidevahelist arveldust teostada;

e)

kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud osalusega arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.

5.   Maksekorralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1)

Krediteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil kõrvalsüsteemi keskpank on need aktseptinud. Debiteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil arveldav keskpank on need aktseptinud.

2)

Alapunkti 1 kohaldamine ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad maksekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise hetke ja/või kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste tagasivõtmatuks muutumise hetkena varasema ajahetke, kui sätestatakse maksejuhise TARGET2 osasüsteemi sisestamise hetk.

6.   Arvelduskord

1)

Kui kõrvalsüsteem taotleb arvelduskorra kasutamist, peab asjaomane kõrvalsüsteemi keskpank võimaldama ühte või mitut järgmist arvelduskorda:

a)

arvelduskord nr 1

(likviidsuse ülekandmine);

b)

arvelduskord nr 2

(reaalajaline arveldus);

c)

arvelduskord nr 3

(kahepoolne arveldus);

d)

arvelduskord nr 4

(tavaline mitmepoolne arveldus);

e)

arvelduskord nr 5

(samaaegne mitmepoolne arveldus);

f)

arvelduskord nr 6

(sihtotstarbega likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus).

2)

Arveldavad keskpangad toetavad kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamist kooskõlas alapunktis 1 osutatud arvelduskorra valikuga, sh arveldavad maksejuhiseid arveldavate pankade maksemooduli kontodel või allkontodel.

3)

Alapunktis 1 osutatud arvelduskorra üksikasjad on toodud punktides 9–14.

7.   Maksemooduli konto avamise kohustuse puudumine

Kõrvalsüsteemidel ei ole kõrvalsüsteemiliidest kasutades kohustust saada TARGET2 osasüsteemi otseosalejaks või pidada maksemooduli kontot.

8.   Arvelduskorra toetuseks kasutatavad kontod

1)

Lisaks maksemooduli kontodele võivad kõrvalsüsteemide keskpangad, kõrvalsüsteemid ja arveldavad pangad avada maksemoodulis järgmist liiki kontosid, et kasutada punkti 6 alapunktis 1 osutatud arvelduskordi:

a)

tehnilised kontod,

b)

peegelduvad kontod,

c)

tagatiskontod,

d)

allkontod.

2)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 4, 5 või 6, avab ta asjaomastele kõrvasüsteemidele oma TARGET2 osasüsteemis tehnilised kontod. Neid kontosid võib kõrvalsüsteemi keskpank pakkuda ka arvelduskorra nr 2 ja 3 kasutamiseks. Arvelduskorra nr 4 ja 5 jaoks tuleb avada eraldi tehnilised kontod. Tehniliste kontode jääk peab vastava kõrvalsüsteemi arvelduskorra lõpetamisel olema null või positiivne ning päevalõpujääk peab olema null. Tehnilised kontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi BICi abil.

3)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub integreeritud mudeli osas arvelduskorda nr 1 või 6, võib ta integreeritud mudeli arvelduskorra nr 3 või 6 jaoks avada oma TARGET2 osasüsteemis peegelduvad kontod. Peegelduvad kontod on eriotstarbelised maksemooduli kontod, mida kõrvalsüsteemi keskpank peab TARGET2 osasüsteemis kasutamiseks kõrvalsüsteemi poolt. Peegelkontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi keskpanga BICi abil.

4)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub arvelduskorda nr 4 või 5, võib ta avada kõrvalsüsteemile oma TARGET2 osasüsteemis tagatiskonto. Sellistel kontodel olevaid summasid kasutatakse, et arveldada kõrvalsüsteemi maksekorraldusi juhul, kui arveldava panga maksemooduli kontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Tagatiskontosid võivad pidada kõrvalsüsteemi keskpangad, kõrvalsüsteemid või tagatise andjad. Tagatiskontod tuvastatakse vastava kontoomaniku keskpanga BICi abil.

5)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks ja, asjakohastel juhtudel, süsteemidevaheliseks arvelduseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto BICi ning vastavat allkontot eristava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32 märgist (kooskõlas panga kontonumbri vastava riigisisese struktuuriga).

6)

Punkti 1 alapunktides a–d osutatud kontosid ei avaldata TARGET2 kataloogis. Osaleja taotlusel esitatakse kontoomanikule kõikide nende kontode kohta iga tööpäeva lõpus asjakohased kontoväljavõtted (MT 940 ja MT 950).

7)

Käesolevas punktis osutatud liiki kontode avamise reegleid ja nende kohaldamist arvelduskorrale võib täpsustada kõrvalsüsteemide ning kõrvalsüsteemide keskpankade kahepoolsetes lepingutes.

9.   Arvelduskord nr 1. Likviidsuse ülekandmine

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 1, peavad võimaldama likviidsuse ülekandmist peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole kõrvalsüsteemiliidest kasutades. Likviidsuse ülekandmise võib algatada kas kõrvalsüsteem või arveldav keskpank, tegutsedes kõrvalsüsteemi nimel.

2)

Arvelduskorda nr 1 on lubatud kasutada ainult integreeritud mudelis, mille puhul vastav kõrvalsüsteem peab kasutama peegelduvat kontot, et koguda arveldava panga poolt eraldatud vajalikku likviidsust ning seejärel kanda see likviidsus tagasi arveldava panga maksemooduli kontole.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Kui kõrvalsüsteem algatab likviidsuse ülekande peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole, teatatakse võrguteenuse osutaja kaudu TARGET2 kasutavale arveldavale pangale krediteerimisest SWIFT MT 202 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

10.   Arvelduskord nr 2. Reaalajaline arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 2, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldusi ükshaaval ja mitte kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICMi teatega.

2)

Arvelduskorda nr 2 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Sel juhul avab kõrvalsüsteemi keskpank asjaomasele kõrvalsüsteemile tehnilise konto. Kõrvalsüsteemi keskpank ei või kõrvalsüsteemile osutada laekuvate ja väljuvate maksete järjestamise haldamise teenust, mis võib olla nõutav selliseks mitmepoolseks arvelduseks. Kõrvalsüsteem on ise vastutav vajaliku järjestamise eest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest ICMi sõnumiga. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse võrguteenuse osutaja kaudu TARGET2 kasutavatele arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

11.   Arvelduskord nr 3. Kahepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 3, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICMi teatega.

2)

Arvelduskorda nr 3 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis punkti 10 alapunkti 2 järgmiste erisustega:

a)

maksekorraldused: i) debiteerida lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning ii) debiteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteerida pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid; ja

b)

pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid krediteeritakse pärast lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontode debiteerimist.

3)

Kui mitmepoolne arveldus ebaõnnestub (näiteks kuna kõik laekumised lühikese positsiooniga arveldavate pankade kontodelt ei ole tulemuslikud), peab kõrvalsüsteem esitama maksekorraldused, et pöörata tagasi juba arveldatud debiteerimistehingud.

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3 ja/või

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

5)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatakse arvelduse teostumisest/ebaõnnestumisest valitud eelistuse – ühekordne või üldine teade – põhjal. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

12.   Arvelduskord nr 4. Tavaline mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 4, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) mitmepoolset arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kõrvalsüsteemi keskpangad avavad kõrvalsüsteemile vastava tehnilise konto.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad peavad tagama maksekorralduste nõutava järjestamise. Nad kirjendavad krediteerimised ainult juhul, kui kõik debiteerimised on edukalt teostatud. Maksekorraldused, mis on ette nähtud a) „lühikese positsiooniga” arveldavate pankade kontode debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimiseks ning b) pika positsiooniga arveldavate pankade kontode krediteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehniliste kontode debiteerimiseks, esitatakse ühe failina.

3)

Esimesena arveldatakse maksekorraldused lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli konto debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemide tehnilise konto krediteerimiseks. Alles pärast kõikide selliste maksekorralduste arveldamist (sh võimalikud ülekanded tehnilisele kontole tagatissumma mehhanismi kaudu) krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICMi teatega.

5)

Kui lühikese positsiooniga arveldaval pangal ei ole oma maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, käivitab kõrvalsüsteemi keskpank tagatissumma mehhanismi, kui selles on kokku lepitud kõrvalsüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi kahepoolses lepingus.

6)

Kui tagatissumma mehhanismi ei ole ette nähtud ja arveldus tervikuna ei teostu, on kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pädevad tagasi lükkama kõik failis sisalduvad maksekorraldused ning tagasi pöörama juba arveldatud maksekorraldused.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad teatavad arveldavatele pankadele arvelduse ebaõnnestumisest ICMi teatega.

8)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

9)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

13.   Arvelduskord nr 5. Samaaegne mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 5, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused. Vastavate maksekorralduste arveldamiseks kasutatakse 4. algoritmi (vt II lisa I liide). Erinevalt arvelduskorrast nr 4 järgib arvelduskord nr 5 „all-or-nothing”-põhimõtet. Selle korra kohaselt debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid samaaegselt (mitte järjekorras nagu arvelduskorra nr 4 kohaselt). Punkt 12 kehtib mutatis mutandis järgmiste erisustega. Kui ühte või mitut maksekorraldust ei saa arveldada, pannakse kõik maksekorraldused järjekorda ja korratakse järjekorras olevate kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamiseks punkti 16 alapunktis 1 osutatud 4. algoritmi.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

3)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICMi kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICMi teatega.

14.   Arvelduskord nr 6. Eraldatud likviidsus ja süsteemidevaheline arveldus

1)

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka integreeritud mudeli puhul kooskõlas alapunktidega 4–13 ja 14–18 allpool. Integreeritud mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajaliku likviidsuse kogumiseks kasutama peegelduvat kontot. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2)

Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga ning internetipõhist juurdepääsu kasutavatele osalejatele ICMi sõnumiga nende maksemooduli kontode, asjakohastel juhtudel allkontode krediteerimisest ja debiteerimisest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad süsteemidevahelist arveldust arvelduskorra nr 6 alusel, peavad toetama süsteemidevahelise arvelduse makseid, kui need on algatatud asjaomastes kõrvalsüsteemides. Kõrvalsüsteem saab süsteemidevahelise arvelduse algatada ainult oma töötlustsüklis ning arvelduskord nr 6 peab maksekorralduse kõrvalsüsteemi jõudmisel töötama. Süsteemidevahelist arveldust tuleb arvelduskorra nr 6 alusel võimaldada nii päevase kui öise arvelduse osas. Kahe konkreetse kõrvalsüsteemi süsteemidevahelise arvelduse teostamise võimalus salvestatakse staatiliste andmete (haldus)moodulis.

A.   Liidesühendusega mudel

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist järgmiselt:

a)

võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole (edaspidi „eraldatud likviidsus”) enne töötlemist kõrvalsüsteemis ja

b)

arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

5)

Arvelduskorra nr 6 pakkumise korral peab

a)

arveldav keskpank avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta ja

b)

kõrvalsüsteemi keskpank avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile 1) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt, ning 2) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

6)

Arvelduskorda nr 6 saab kasutada nii päevaseks kui ka öiseks kõrvalsüsteemi arvelduseks. Viimasel juhul algab uus tööpäev viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse vastavate kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses likviidsuse eraldamisega järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

a)

püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICNi kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist;

b)

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICMi kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML-sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteem on esitanud jooksva korralduse, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

c)

MT 202 sõnumiga edastatavad või internetipõhist juurdepääsu kasutavate osalejate ekraanidelt automaatse kaardistusega MT 202 rakendusse salvestatud SWIFTi korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

8)

Arvelduskord nr 6 algab teatega „Tööperioodi algus” ja lõpeb teatega „Tööperioodi lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem. Kõrvalsüsteemi öiseks arveldusperioodi alustamiseks saadab teate „Tööperioodi algus” kõrvalsüsteemi keskpank. Teade „Tööperioodi algus” käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teate „Tööperioodi lõpp” alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

9)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus” ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda. Töötsükli ajal võib külmutatud jääki muuta süsteemidevahelise arvelduse tulemusena või juhul, kui arveldav pank kannab likviidsuse üle oma maksemooduli kontolt. Kõrvalsüsteemi keskpank teatab kõrvalsüsteemile likviidsuse vähenemisest või suurenemisest allkontol süsteemidevahelise arvelduse maksete tulemusena. Kõrvalsüsteemi taotluse korral teatab kõrvalsüsteemi keskpank ka likviidsuse suurenemisest allkontol arveldava panga poolt likviidsuse ülekandmise tulemusel.

10)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

11)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse tema allkontodele (st kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

12)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe liidesühendusega kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle osaleja allkontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

13)

Süsteemidevahelise arvelduse liidesühendusega kõrvalsüsteemilt integreeritud mudelit kasutavale kõrvalsüsteemile saab algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa liidesühendusega kõrvalsüsteemi osaleja allkontol ja krediteerides integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi peegelduvat kontot. Maksekorraldust ei saa algatada integreeritud mudelit kasutav kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

B.   Integreeritud mudel

14)

Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6 integreeritud mudeli jaoks, peavad toetama vastavat arveldust. Kui arvelduskorda nr 6 kasutatakse integreeritud mudeli jaoks päevasel arveldusperioodil, pakutakse ainult piiratud võimalusi.

15)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses integreeritud mudeliga pakuvad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad järgmist tüüpi likviidsuse ülekandmise teenuseid peegelduvale kontole.

a)

Püsikorraldused päevaseks ja öiseks töötluseks kõrvalsüsteemi tehingute jaoks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICMi kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, kehtivad ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui päevaseks töötluseks esitatud püsikorraldus ei ole kaetud, lükatakse see kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal tagasi. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist.

b)

Jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICMi kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML-sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Juhul kui on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt.

c)

SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

16)

Mutandis mutandis kehtivad teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” reeglid ning liidesühendusega mudeli tsükli alguse ja lõpu reeglid.

17)

Süsteemidevahelise arvelduse kahe integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi vahel saab algatada ainult see kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel), kelle peegelduvat kontot debiteeritakse. Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi poolt kasutataval peegelduval kontol ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi poolt kasutatavat peegelduvat kontot. Makset ei saa algatada kõrvalsüsteem, kelle peegelduvat kontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

18)

Süsteemidevahelise arvelduse integreeritud kõrvalsüsteemilt liidesühendusega mudelit kasutavale kõrvalsüsteemile saab algatada integreeritud kõrvalsüsteem (või selle kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel). Maksekorraldus arveldatakse, debiteerides maksekorraldusel osutatud summa integreeritud mudelit kasutava kõrvalsüsteemi osaleja peegelduvat kontot ja krediteerides teise kõrvalsüsteemi osaleja allkontot. Maksekorraldust ei saa algatada liidesühendusega kõrvalsüsteem, kelle osaleja allkontot krediteeritakse.

Maksekorralduse algatanud kõrvalsüsteemi ja teist kõrvalsüsteemi teavitatakse arvelduse lõpuleviimisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga. Internetipõhist juurdepääsu kasutavaid osalejaid teavitatakse ICMi sõnumiga.

15.   Valikulised ühendusega mehhanismid

1)

Arvelduskorra nr 3, 4 ja 5 jaoks võivad kõrvalsüsteemi keskpangad pakkuda valikulist ühendusega mehhanismi „Teatamisperiood”. Kui kõrvalsüsteem (või tema kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel) on määratlenud valikulise „Teatamisperioodi”, saab arveldav pank ICMi teate selle kohta, millise ajani võib arveldav pank nõuda maksekorralduse tagasipööramist. Arveldav keskpank võtab sellise nõude arvesse ainult siis, kui see on edastatud kõrvalsüsteemi kaudu, kes on selle heaks kiitnud. Arveldus algab, kui arveldav keskpank ei saa sellist nõuet enne „Teatamisperioodi” lõppu. Kui arveldav keskpank saab „Teatamisperioodi” jooksul sellise nõude,

a)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse kahepoolseks arveldamiseks, lükatakse maksekorraldus tagasi, ja

b)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks või arvelduskorras nr 4 ebaõnnestub arvelduse teostamine, lükatakse kõik failis olevad maksekorraldused tagasi ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse ICMi teatega.

2)

Kui kõrvalsüsteem saadab arvelduskorraldused enne kavakohast arveldusaega („alates”), salvestatakse korraldused, kuni ettenähtud aeg on kätte jõudnud. Sel juhul edastatakse maksekorraldused sisendkontrolli alles siis, kui „alates” aeg on saabunud. Seda valikulist mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 1 ja 2.

3)

Arveldusperiood („kuni”) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni” ajahetke saabumiseni või määratud arveldusperioodi jooksul on maksekorraldused veel arveldamata, lükatakse need tagasi või, arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul, kasutatakse tagatisfondi mehhanismi. Arveldusperioodi („kuni”) võib määrata arvelduskordadele nr 1–5.

4)

Tagatissumma mehhanismi võib kasutada, kui arveldava panga likviidsus ei ole piisav, et täita tema kohustusi, mis tulenevad kõrvalsüsteemi arveldusest. Seda mehhanismi kasutatakse, et võimaldada kõikide kõrvalsüsteemi arveldusse kuuluvate maksekorralduste arveldamiseks täiendavat likviidsust. Mehhanismi võib kasutada arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul. Tagatissumma mehhanismi kasutamiseks on vajalik kasutada eraldi tagatiskontot, kus on olemas või tehakse nõudmisel kättesaadavaks „erakorraline likviidsus”.

16.   Kasutatavad algoritmid

1)

4. algoritm toetab arvelduskorda nr 5. Et muuta arveldust sujuvamaks ja vähendada vajatavat likviidsust, hõlmatakse kõik kõrvalsüsteemi maksekorraldused (olenemata nende prioriteedist). Arvelduskorras nr 5 arveldamisele kuuluvad kõrvalsüsteemi maksekorraldused jätavad vahele sisendkontrolli ning neid hoitakse maksemoodulis eraldi kuni jooksva optimeerimisprotsessi lõpuni. 4. algoritmi sama tööperioodi jooksul kaasatakse mitu arvelduskorda nr 5 kasutavat kõrvalsüsteemi, kui nad kavatsevad arveldada samal ajal.

2)

Arvelduskorras nr 6 võib arveldav pank määrata likviidsuse ulatuse, mida kasutatakse teatavast kõrvalsüsteemist lähtuvate positsioonide arvelduseks. Selleks eraldatakse vajalik likviidsus eraldi allkontol (liidesühendusega mudel). 5. algoritmi kasutatakse kõrvalsüsteemi öises arvelduses ja päevases arveldusperioodis. Arveldamisel debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontosid kõrvalsüsteemi tehnilise konto kasuks ning seejärel debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot pika positsiooniga arveldavate pankade allkontode kasuks. Positiivse jäägiga saldode korral võib kirjendamine toimuda vahetult arveldava panga maksemooduli kontol, kui see on kõrvalsüsteemi poolt vastavas tehingus määratletud. Kui ühe või mitme debiteerimiskorralduse arveldamine ebaõnnestub (näiteks kõrvalsüsteemi vea tõttu), pannakse vastav makse allkontol järjekorda. Arvelduskord nr 6 võib allkontodel kasutada 5. algoritmi. Lisaks ei pea 5. algoritm arvestama limiite ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõik kogupositsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

17.   Peatamise ja lõpetamise tagajärjed

Kui kõrvalsüsteemi maksekorralduste arveldustsükli kestel jõustub tema suhtes kõrvalsüsteemiliidese kasutamise peatamine või lõpetamine, on kõrvalsüsteemi keskpank volitatud arveldustsükli kõrvalsüsteemi nimel lõpuni viima.

18.   Tasud ja arved

1)

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb järgmisest kolmest komponendist.

a)

igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (I püsitasu);

b)

teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 4 167 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (II püsitasu);

Järk

Alates (miljonit eurot / päev)

Kuni (miljonit eurot / päev)

Aastatasu (eurodes)

Kuutasu (eurodes)

1

0

Vähem kui 1 000

5 000

417

2

1 000

Vähem kui 2 500

10 000

833

3

2 500

Vähem kui 5 000

20 000

1 667

4

5 000

Vähem kui 10 000

30 000

2 500

5

10 000

Vähem kui 50 000

40 000

3 333

6

üle 50 000

50 000

4 167

Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist;

c)

tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites TARGET2 osalejatele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega:

i)

võimaluse B puhul jagatakse maksekorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega ja

ii)

lisaks I ja II püsitasule tuleb tasuda igakuine püsitasu 150 eurot võimaluse A puhul ja 1 875 eurot võimaluse B puhul.

2)

Kõik tasud seoses kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste või selle poolt saadud maksetega kas osalejaliidese või kõrvalsüsteemiliidese kaudu maksab ainult vastav kõrvalsüsteem. EKP nõukogu võib kehtestada täpsemad reeglid kõrvalsüsteemiliidese kaudu arveldatud tasustatavate tehingute kohta.

3)

Iga kõrvalsüsteem saab arve oma asjaomaselt kõrvalsüsteemi keskpangalt eelmise kuu kohta alapunktis 1 osutatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks kõrvalsüsteemi keskpanga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt määratud kontolt.

4)

Käesoleval punkti kohaldamisel loetakse kõik kõrvalsüsteemid, mis on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt, iseseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kaks või enam neist kuuluvad samale juriidilisele isikule. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tingimuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel vormistatud dokument (näiteks lepingu osaleja ja süsteemikäitaja vahel); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlepingud ja d) maksete ja/või väärtpaberitehingute realiseerimiseks, arveldamiseks ja/või tasaarveldamiseks osalejate vahel.


V LISA

INTERNETIPÕHISE JUURDEPÄÄSUGA TARGET2S OSALEMISE TÄIENDATUD JA MUUDETUD ÜHTSED TINGIMUSED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Ühele või mitmele maksemooduli kontole juurdepääsuks internetipõhist juurdepääsu kasutavate osalejate suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud tingimusi kooskõlas käesoleva lisa sätetega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse lisaks II lisas määratletud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „sertifitseerimisasutused” (certification authorities)– üks või mitu EKP nõukogu poolt elektrooniliste sertifikaatide väljastamisel, haldamisel, tagasivõtmisel ja uuendamisel eurosüsteemi nimel tegutsema määratud RKPd;

2)   „elektroonilised sertifikaadid” või „sertifikaadid” (electronic certificates, certificates)– sertifitseerimisasutuste poolt väljastatud elektrooniline andmefail, mis seob avaliku võtme isikuga ning mida kasutatakse järgmiseks otstarbeks: avaliku võtme asjaomasele isikule kuuluvuse kontrollimiseks; omaniku isiku tuvastamiseks; isiku allkirja kontrollimiseks või isikule adresseeritud sõnumi krüpteerimiseks. Sertifikaadid on salvestatud füüsilisele andmekandjale, näiteks kiipkaardile või mälupulgale, ning viide sertifikaadile hõlmab ka asjaomased andmekandjad. Sertifikaadid on olulised internetipõhiselt TARGET2 kasutavate ja maksesõnumeid või kontrollsõnumeid saatvate osalejate isiku tuvastamiseks;

3)   „sertifikaadi omanik” (certificate holder)– konkreetne isik, kelle isikusamasus on tuvastatud TARGET2 osaleja poolt ning kellele TARGET2 osaleja on andnud volituse omada internetipõhist juurdepääsu osaleja TARGET2 kontole. Avaldus sertifikaadi saamiseks peab olema kinnitatud osaleja asukoha RKP poolt ning edastatud sertifitseerimisasutusele, kes omakorda väljastab sertifikaadi, mis seob avaliku võtme osaleja isikut tõendavate dokumentidega;

4)   „internetipõhine juurdepääs” (Internet-based access)– osaleja on valinud maksemooduli konto, millele on juurdepääs ainult interneti kaudu, ja osaleja saadab maksesõnumeid või kontrollsõnumeid TARGET2-le interneti teel;

5)   „internetiteenuse osutaja” (Internet service provider)– ettevõtja või organisatsioon (st värav), mille kaudu TARGET2 osaleja kasutab internetipõhise juurdepääsuga TARGET2 kontot.

Artikkel 3

Mittekohaldatavad sätted

Internetipõhisele juurdepääsule ei kohaldata järgmisi II lisa sätteid:

artikli 4 lõike 1 punkt c ja lõike 2 punkt d; artikli 5 lõiked 2, 3 ja 4; artiklid 6 ja 7; artikli 11 lõige 8; artikli 14 lõike 1 punkt a; artikli 17 lõige 2; artiklid 23–26; artikkel 41 ning I, VI ja VII liide.

Artikkel 4

Täiendatud ja muudetud sätted

Internetipõhisele juurdepääsule kohaldatakse järgmisi muudetud II lisa sätteid.

1)

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa ning neid kohaldatakse maksemooduli kontole juurdepääsuks internetipõhist juurdepääsu kasutavatele osalejatele:

 

V lisa IA liide. Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus internetipõhiseks juurdepääsuks

 

V lisa IIA liide. Internetipõhise juurdepääsu tasud ja arved

 

II liide. TARGET2 hüvitussüsteem

 

III liide. Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

 

IV liide, välja arvatud selle lõike 7 punkt b. Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

 

V liide. Töökorralduse ajakava.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   [keskpank] osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade ja/või sertifitseerimisasutuste tegevus ja tegevusetus loetakse [keskpanga] tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas artikliga 31 allpool. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab temale seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks [keskpangalt] või saadetuks [keskpangale]” ja

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Osalemine TARGET2-s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2-[keskpangas/riigis] osalejate ja [keskpanga] vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga TARGET2 osaleja kõiki maksejuhiseid või saadud makseid ning neid kohaldatakse vastavalt V lisale.”

3)

Artikli 4 lõike 2 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

krediidiasutused või punktides a–c osutatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega liit on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs liidu maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate liidu õigusaktidega.”

4)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„1.   Internetipõhise juurdepääsuga maksemooduli konto avamiseks TARGET2-[keskpangas/riigis] peab taotleja

a)

täitma järgmised tehnilised nõuded:

i)

installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-[keskpanga/riigiga] ühendatud IT-infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid vastavalt V lisa IA liites sätestatud tehnilistele nõuetele. Seda tehes võivad osalejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult vastutavaks, ja” ja

b)

lisatakse järgmine lõike 1 punkt c:

„c)

avaldama soovi kasutada maksemooduli kontot interneti vahendusel ning esitama avalduse eraldi maksekonto loomiseks TARGET2s juhul kui taotleja soovib lisaks juurdepääsu TAGET2-le läbi võrguteenuse osutaja. Taotleja peab esitama korrektselt täidetud avalduse TARGET2-le internetipõhiseks juurdepääsuks tarvilike elektrooniliste sertifikaatide väljastamiseks.”

5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad võivad TARGET2 kataloogi vaadata vaid internetis; kataloogi majasisene või majaväline jagamine on keelatud.” ja

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Osalejad nõustuvad, et [keskpank] ja teised keskpangad võivad avaldada osalejate nimed ja BICid.”

6)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.   [Keskpank] osutab V lisas kirjeldatud internetipõhist juurdepääsu. Kui ÜTs või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab [keskpank] kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

2.   TARGET2 internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad peavad maksma tasu vastavalt V lisa IIA liite sätetele.” ja

b)

lisatakse järgmine lõige 5:

„5.   Osalejad on kohustatud:

a)

kogu tööpäeva jooksul korrapäraselt kontrollima ICMi laekunud informatsiooni, eelkõige teavet, mis puudutab olulisi süsteemisündmuseid (näiteks kõrvalsüsteemi arveldusi puudutavad sõnumid) ja osaleja väljaarvamist või osalemise peatamist. [Keskpank] ei vastuta mis tahes otsese ega kaudse kahju eest, mis on tekkinud nimetatud kontrollide mitteläbiviimisest osaleja enda poolt, ja

b)

tagama V lisa IA liites sätestatud turvanõuete täitmise igal ajahetkel, eelkõige sertifikaatide turvalise hoidmise osas, ning rakendama eeskirju ja menetlusi, et tagada sertifikaatide omanike teadlikkus sertifikaatide turvalise hoidmise kohustuslikkusest.”

7)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a.   Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada TARGET2-le internetipõhiseks juurdepääsuks tarvilike elektrooniliste sertifikaatide väljastamise vormid ning esitada uued elektrooniliste sertifikaatide väljastamise vormid [keskpangale]. Osalejad peavad kontrollima TARGET2-[keskpangas/riigis] sisestatud neid puudutava teabe õigsust.” ja

b)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   [Keskpank] loetakse pädevaks edastama sertifitseerimisasutustele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida sertifitseerimisasutused vajavad.”

8)

Artikli 12 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   [Keskpank] teeb igapäevase kontoülevaate kättesaadavaks igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.”

9)

Artikli 13 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

otsedebiteerimise volituse alusel saadud otsedebiteerimise korraldused. Otsedebiteerimise korraldusi ei saa maksemooduli kontolt esitada internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad;”.

10)

Artikli 14 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

maksesõnum vastab TARGET2-[keskpanga/riigi] vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud V lisa IA liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli;”.

11)

Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Internetipõhist juurdepääsu kasutavatel osalejatel ei ole lubatud kasutada AL rühma teenust internetipõhise juurdepääsuga maksemooduli konto suhtes, ega seostada internetipõhise juurdepääsuga maksemooduli kontot muu TARGET2 kontoga. Limiite võib kehtestada ainult AL rühma poolt või selle suhtes tervikuna. Limiite ei või kehtestada ainult ühe AL rühma liikme maksemooduli konto suhtes.”

12)

Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, kui seda ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega teavitatakse maksealgatajat ICMi kaudu, mitte ei saadeta ICMi kaudu automaatteadet. Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.”

13)

Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Maksja taotlusel võib [keskpank] otsustada muuta erakorralise kiirmaksejuhise kohta järjekorras (v.a erakorralised maksejuhised arvelduskordades nr 5 ja 6), kui see muutus ei mõjuta kõrvalsüsteemi sujuvat arveldamist TARGET2s või ei tekita muul viisil süsteemiriski.”

14)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, eelkõige V lisa IA liites nimetatud kontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.”;

b)

lisatakse järgmine lõige 4:

„4.   Internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad teavitavad [keskpanka] viivitamata sündmustest mis võivad mõjutada sertifikaatide kehtivust, eelkõige V lisa IA liites osutatud sündmustest, sealhulgas kahjudest või väärkasutusest.”

15)

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

ICMi kasutamine

1.   ICM võimaldab järgmist:

a)

maksete sisestamine osalejate poolt;

b)

osalejate juurdepääs teabele nende kontode kohta ja likviidsuse juhtimine;

c)

likviidsuse ülekandmise korralduste algatamine ja

d)

juurdepääs süsteemisõnumitele.

2.   Täpsem tehniline kirjeldus ICMi kohta seoses internetipõhise juurdepääsuga on toodud V lisa IA liites.”

16)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui ÜT ei sätesta teisiti, tehakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, [keskpanga] ja osalejate vahel osalejale kättesaadavaks ICMis.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud II lisa IV liites. Sellistel juhtudel käsitletakse tõendina [keskpanga] poolt salvestatud või trükitud sõnumi versiooni.”

17)

Artikli 34 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Sellise ICMi teate internetipõhist juurdepääsu kasutavatele osalejatele kättesaadavaks tegemisel loetakse, et asjaomaseid osalejaid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-[keskpangas/riigis] või muus TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, kui selline maksejuhis on sisestatud TARGET2-[keskpangas/riigis] pärast ICMi teate kättesaadavaks tegemist.”

18)

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, massihävitusrelvade leviku tõkestamise seisukohast tundlikku tuumaenergiaalast tegevust või tuumarelva kandevahendite väljatöötamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Enne internetiteenuse osutajaga lepingulisse suhtesse astumist peavad internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad tutvuma internetiteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega.”

19)

Artikli 40 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui ÜTs ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga või kirjalikult. Teated [keskpangale] edastatakse [keskpanga] [maksesüsteemide osakonna või asjaomase keskpanga üksuse] juhatajale [lisada keskpanga aadress] aadressil või [lisada keskpanga BIC-aadress] aadressil. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil või faksinumbril või BIC-aadressil, nagu osaleja on [keskpangale] avaldanud.”

20)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Sätete kehtivus

ÜT või V lisa ühe sätte kehtetuks tunnistamine ei mõjuta ÜT või V lisa muude sätete kohaldatavust.”

IA liide

MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMISE TEHNILINE KIRJELDUS INTERNETIPÕHISEKS JUURDEPÄÄSUKS

Lisaks ÜT-le kohaldatakse maksejuhiste internetipõhise juurdepääsuga töötlemisele järgmisi reegleid.

1.   Infrastruktuuri, võrgu ja formaatide tehnilised nõuded TARGET2-[keskpangas/riigis] osalemiseks

1)

Iga internetipõhist juurdepääsu kasutav osaleja peab looma ühenduse TARGET2 ICMiga, kasutades kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavate üksikasjalike tingimuste (UDFS) lisas „Internetipõhine osalemine – internetiühenduse süsteeminõuded” sätestatud kohalikku klienti, operatsioonisüsteemi ja veebibrauserit ning määratud seadistusi. Iga osaleja maksemooduli konto tuvastatakse 8- või 11-kohalise BICi abil. Lisaks peab iga osaleja läbima testide seeria, et tõestada oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut, enne kui ta võib osaleda TARGET2-[keskpangas/riigis].

2)

Maksemoodulis maksejuhiste andmiseks ja maksesõnumite vahetamisel kasutatakse sõnumite saatja/vastuvõtjana TARGET2 platvormi BIC, TRGTXEPMLVP. Internetipõhist ühendust kasutavale osalejale saadetud maksejuhises peab asjaomase osaleja nimi olema märgitud makse saaja real. Internetipõhist ühendust kasutava osaleja poolt antud maksejuhises peab asjaomane osaleja olema märgitud makse algatajana.

3)

Internetipõhist ühendust kasutavad osalejad peavad kasutama avaliku võtme infrastruktuuri teenuseid vastavalt kasutusjuhendile „User Manual: Internet Access for the public-key certification service”.

2.   Maksesõnumite liigid

1)

Internetipõhised osalejad võivad teostada järgmisi makseid:

a)

kliendi makse, st krediidiülekanne, mille puhul makse algataja ja/või makse saaja ei ole finantseerimisasutus;

b)

kliendi makse automaatseks töötlemiseks, st krediidiülekanded, mille puhul makse algataja ja/või makse saaja ei ole finantseerimisasutus, ning mida töödeldakse automaatselt;

c)

pankadevaheline ülekanne rahaliste vahendite liigutamiseks finantseerimisasutuste vahel;

d)

„cover”-maksed rahaliste vahendite liigutamiseks finantseerimisasutuste vahel, mis on seotud kliendi krediidiülekannete alustehingutega.

Lisaks on maksemooduli kontole internetipõhist juurdepääsu kasutavatel osalejatel võimalik vastu võtta otsedebiteerimismakseid.

2)

Osalejad peavad järgima andmeväljade nõudeid, mis on määratletud kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavate üksikasjalike tingimuste 1. raamatu jaotises 9.1.2.2.

3)

Välja sisu kinnitatakse TARGET2-[keskpanga/riigi] tasandil vastavalt UDFSi nõuetele. Osalejad võivad omavahel väljade sisu osas kokku leppida erireeglites. Nende erireeglite järgimise suhtes ei teostata TARGET2-[keskpangas/riigis] eraldi kontrolli.

4)

Internetipõhist juurdepääsu kasutavad osalejad võivad TARGET2 kaudu arveldada „cover”-makseid, st maksed, mida korrespondentpangad arveldavad krediidiülekande teadete alusel, mis esitatakse kliendi pangale muul otsesemal viisil. „Cover”-maksetes sisalduvaid kliendi andmeid ei esitata ICMis.

3.   Unikaalsuse kontroll

1)

Kõik maksejuhised peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärgiks on lükata tagasi maksejuhised, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord.

2)

Kontrollida tuleb järgmisi sõnumiliikide välju:

Selgitus

Sõnumi osa

Väli

Saatja

Põhipäis

BIC-aadress

Sõnumiliik

Programmipäis

Sõnumiliik

Vastuvõtja

Programmipäis

Sihtaadress

Tehingu viitenumber (TRN)

Tekstiplokk

:20

Seotud viited

Tekstiplokk

:21

Väärtuspäev

Tekstiplokk

:32

Summa

Tekstiplokk

:32

3)

Kui uue maksejuhise kõik alapunktis 2 kirjeldatud väljad on samad mis juba aktseptitud maksejuhises, lükatakse uus maksejuhis tagasi.

4.   Veakoodid

Kui maksejuhis lükatakse tagasi, postitatakse ICMi tagasilükkamise teade, milles on tagasilükkamise põhjus näidatud veakoodiga. Veakoodid on määratletud UDFSi jaotises 9.4.2.

5.   Ettemääratud arveldusajad

1)

Debiteerimise algtähtaja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada koodi „/FROTIME/”.

2)

Debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhiste puhul võib kasutada kahte võimalust:

a)

koodi „/REJTIME/”: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb maksejuhis tagasi lükata;

b)

koodi „/TILTIME/”: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, vaid hoitakse asjakohases järjekorras.

Mõlemal juhul, kui debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, postitatakse selle kohta ICMi kaudu automaatselt teade.

3)

Kui kasutatakse koodi „/CLSTIME/”, kohaldatakse makse suhtes sama korda nagu alapunkti 2 alajaotises b.

6.   Maksejuhiste töötlemine sisendkontrollis

1)

Sisendkontrolli sisestatud maksejuhiste suhtes viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajaduse korral laiendatud tasaarvelduskontroll vastavalt määratlusele alapunktides 2 ja 3, et tagada maksejuhiste kiire ja likviidsussäästlik arveldamine.

2)

Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas erakorraliste kiirmaksete või asjakohastel juhtudel kiirmaksete järjekorra alguses olevaid makse saaja maksejuhiseid võib tasaarveldada maksja maksejuhisega (edaspidi „tasaarveldavad maksejuhised”). Kui tasaarveldav maksejuhis ei anna piisavalt vahendeid maksja maksejuhise jaoks sisendkontrollis, tuleb kontrollida, kas maksja maksemooduli kontol on piisavalt vaba likviidsust.

3)

Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib [keskpank] kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldavaid maksejuhiseid, olenemata nende järjekorda panemise ajast. Kui makse saaja järjekorras on prioriteetsemaid teistele TARGET2 osalejatele suunatud maksejuhiseid, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldava maksejuhise arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

7.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine

1)

Järjekorda pandud maksejuhiste käsitlemine sõltub neile maksealgataja poolt antud prioriteedist.

2)

Likviidsuse suurenemisel või järjekorra muutmisel (järjekoha, arveldusaja või prioriteedi muutmine või maksejuhise tühistamine) arveldatakse erakorraliste kiirmaksete ja kiirmaksete järjekorras olevad maksejuhised punktis 6 kirjeldatud tasaarvelduskontrolli abil, alustades järjekorras esimesel kohal olevast maksejuhisest.

3)

Tavaliste maksete järjekorras olevad maksejuhised arveldatakse jooksvalt, lisades arveldamisse erakorralised kiirmaksejuhised ja kiirmaksejuhised, mida ei ole veel arveldatud. Kasutatakse erinevaid optimeerimismehhanisme (algoritme). Kui algoritmi töö õnnestub, siis kaasatud maksejuhised arveldatakse; kui algoritmi töö ebaõnnestub, siis jäävad kaasatud maksejuhised järjekorda. Maksevoogude tasaarveldusele kohaldatakse kolme algoritmi (1 kuni 3). Algoritmi 4 kasutatakse UDFSi jaotises 2.8.1 määratletud arvelduskorra nr 5 puhul kõrvalsüsteemide maksejuhiste arveldamiseks. Kõrvalsüsteemide erakorraliste kiirtehingute arveldamise optimeerimiseks osalejate allkontodel kasutatakse erialgoritmi (algoritm 5).

a)

Kõikide kahepoolse limiidiga suhete ja mitmepoolse kogusumma limiidiga suhete osas kasutab [keskpank] algoritmi 1 („all-or-nothing”) järgmiseks:

i)

iga TARGET2 osaleja maksemooduli konto üldise likviidsuspositsiooni arvutamine; selleks tuleb tuvastada, kas kõikide järjekorras olevate väljuvate ja laekuvate maksejuhiste saldo on negatiivne või positiivne ning, kui see on negatiivne, kontrollida, kas see ületab vastava osaleja vaba likviidsust (likviidsuse saldo moodustab „kogulikviidsuspositsiooni”), ja

ii)

TARGET2 osaleja poolt seoses iga maksemooduli kontoga nõutud limiitide ja reserveeringute järgimise kontroll.

Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide TARGET2 osalejate osas positiivne, siis [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad arveldavad kõik maksed üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

b)

Algoritmi 2 („partial”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

iga vastava maksemooduli konto likviidsuspositsiooni, limiitide ja reserveeringute arvutamine ja kontroll nagu algoritmi 1 puhul ning

ii)

maksejuhiste ükshaaval eraldamine, kui ühe või enama vastava maksemooduli konto kogulikviidsuspositsioon on negatiivne, kuni kõikide vastavate maksemooduli kontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel, piisavate vahendite olemasolu korral, arveldavad [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad kõik järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

Maksejuhiste eraldamist alustab [keskpank] suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga TARGET2 osaleja maksemooduli kontost ning väiksema prioriteediga maksejuhiste järjekorra lõpust. Valik võib toimuda ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab [keskpank] oma äranägemisel.

c)

Algoritmi 3 („multiple”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

TARGET2 osalejate maksemooduli kontode paaride võrdlemiseks, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli konto vaba likviidsuse ning nende poolt kehtestatud limiitide raames (alustades väikseima arvu teineteisele adresseeritud maksejuhistega maksemooduli kontode paarist), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel; ning

ii)

kui alajaotises i kirjeldatud maksemooduli kontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, üksikute maksejuhiste eraldamine, kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed, v.a eraldatud maksed, üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel.

Pärast alajaotistes i ja ii määratletud kontrollide teostamist kontrollib [keskpank] mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja maksemooduli konto ja teiste TARGET2 osalejate maksemooduli kontode vahel suhetes, millele on seatud mitmepoolne limiit). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alajaotistes i kuni ii kirjeldatud korda.

d)

Algoritmi 4 („partial plus ancillary system settlement”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama menetlus mis algoritmi 2 puhul, kuid eraldamata maksejuhiseid, mis on seotud arveldamisega kõrvalsüsteemis (mis arveldab samaaegsuse ja mitmepoolsuse põhimõttel).

e)

5. algoritmi („tugisüsteemi arveldamine allkontode kaudu”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama protseduur mis 1. algoritmi puhul sellise erinevusega, et [keskpank] käivitab 5. algoritmi tugisüsteemi liidese kaudu ning kontrollib ainul seda, kas osalejate allkontodel on piisavalt vahendeid. Lisaks ei võeta arvesse limiite ega reserveeringuid. Algoritmi 5 kasutatakse ka öise arveldamise ajal.

4)

Pärast algoritmide 1–4 käivitamist võib sisendkontrolli sisestatud maksejuhised siiski arveldada viivitamata sisendkontrollis, kui vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontode positsioonid ja limiidid võimaldavad nii nende maksejuhiste arveldamist kui ka käimasolevasse optimeerimismenetlusse kaasatud maksejuhiste arveldamist. Kahte algoritmi ei või kasutada üheaegselt.

5)

Arveldusperioodi ajal kasutatakse algoritme järjekorras. Kui samal ajal ei ole ootel kõrvalsüsteemide samaaegset mitmepoolset arveldamist, on järjekord järgmine:

a)

algoritm 1;

b)

kui algoritm 1 ei ole tulemuslik, siis algoritm 2;

c)

kui algoritm 2 ei ole tulemuslik, siis algoritm 3, või kui algoritm 2 on tulemuslik, korrata algoritmi 1.

Kui samal ajal on ootel kõrvalsüsteemide samaaegne mitmepoolne arveldamine (arvelduskord nr 5), tuleb kasutada algoritmi 4.

6)

Algoritme tuleb kasutada paindlikult, arvestades ettemääratud viivitust erinevate algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi kasutamise vähim intervall. Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Manuaalne sekkumine peab olema võimalik.

7)

Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega maksejuhist tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta järjekorda, kuni algoritm on lõpetanud. Kui vastav maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõue viivitamata arvesse.

8.   ICMi kasutamine

1)

ICMi võib kasutada maksejuhise sisestamiseks.

2)

ICMi võib kasutada teabe saamiseks ja likviidsuse juhtimiseks.

3)

ICMi kaudu võib saada teavet ainult jooksva päeva kohta, välja arvatud ladustatud maksejuhised ning staatilisi andmeid puudutav teave. Teabeaknad on ainult inglise keeles.

4)

Teavet antakse „nõudmiseni” („pull”) režiimis, mis tähendab, et iga osaleja peab ise teavet nõudma. Osalejad kontrollivad oluliste sõnumite laekumist ICMi korrapäraselt kogu tööpäeva jooksul.

5)

Internetipõhist juurdepääsu kasutavatele osalejatele võimaldatakse ainult kasutajalt-rakendusele-režiimi („user to application”, U2A). U2A võimaldab osaleja ja ICMi otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis töötavas veebilehitsejas. Täpsemad detailid on toodud ICMi kasutusjuhendis.

6)

Igal osalejal peab olema vähemalt üks internetiühendusega tööjaam, et saada U2A kaudu juurdepääs ICMile.

7)

ICMi juurdepääsuõigused antakse sertifikaatidega, mille kasutamist on põhjalikumalt kirjeldatud punktides 10–13.

8)

Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks

a)

[lisada, kui on asjakohane] oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole;

b)

maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel ja

c)

maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale peegelduvale kontole.

9.   UDFS, ICMi kasutusjuhend ja kasutaja käsiraamat „Internet Access for the Public Key Certification Service”

Lähemad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta on UDFSis ja ICMi kasutusjuhendis, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse [keskpanga] kodulehel ja TARGET2 kodulehel inglise keeles, ning kasutaja käsiraamatus „User Manual: Internet Access for the Public Key Certification Service”.

10.   Sertifikaatide väljastamine, peatamine, taasaktiveerimine, tagasivõtmine ja uuendamine

1)

TARGET2 [keskpangale/riigile] internetipõhise juurdepääsu saamiseks peab osaleja esitama sertifikaatide väljastamise avalduse [keskpangale/riigile].

2)

Kui sertifikaadi omanik ei soovi enam kasutada juurdepääsu TARGET2-le või kui osaleja lõpetab oma tegevuse TARGET2-[keskpangas/riigis] (näiteks ühinemise või ülevõtmise tõttu), siis taotleb osaleja [keskpangalt/riigilt] sertifikaatide peatamist ja taasaktiveerimist või tagasivõtmist ja uuendamist.

3)

Osaleja võtab tarvitusele kõik ettevaatusabinõud ja korralduslikud meetmed, et tagada sertifikaatide kasutus kooskõlas ÜTga.

4)

Osaleja teavitab [keskpanka/riiki] viivitamata sertifikaatide väljastamiseks [keskpangale/riigile] esitatud vormides sisalduva teabe mis tahes olulistest muudatustest.

11.   Sertifikaatide hoidmine

1)

Osaleja peab tagama sertifikaatide turvalise hoidmise ja võtma tarvitusele ranged korralduslikud ja tehnilised meetmed vältimaks kahju tekitamist kolmandatele isikutele, ning tagama, et sertifikaati kasutaks vaid sertifikaadi omanik, kellele asjaomane sertifikaat väljastati.

2)

Osaleja annab viivitamata [keskpanga/riigi] poolt nõutud teavet ning tagab teabe usaldusväärsuse. Osalejad vastutavad igal ajahetkel täielikult [keskpangale/riigile] seoses sertifikaatide väljastamisega antud teabe täpsuse eest.

3)

Osaleja vastutab täielikult selle eest, et kõik sertifikaatide omanikud hoiaksid neile väljastatud sertifikaate eraldi salastatud PIN- ja PUK-koodidest.

4)

Osaleja vastutab täielikult selle eest, et ükski sertifikaatide omanik ei kasutaks sertifikaate viisil või eesmärgil, mis on vastuolus sertifikaatide väljastamise eesmärgiga.

5)

Osaleja teavitab TARGET2-[keskpanka/riiki] viivitamata mis tahes sertifikaatide peatamise, taasaktiveerimise, tagasivõtmise või uuendamise taotlustest ning taotluste põhjendustest.

6)

Osaleja esitab TARGET2-[keskpangale/riigile] viivitamata taotluse defektsete või sertifikaadi omaniku valdusest väljunud sertifikaatide või neis sisalduvate võtmete peatamiseks.

7)

Osaleja teavitab [keskpanka/riiki] viivitamata sertifikaatide kaotusest või vargusest.

12.   Turvanõuded

1)

Osaleja poolt internetipõhise juurdepääsuga TARGET2-le juurdepääsemiseks kasutatav arvutisüsteem peab asuma osaleja omandis oleval või tema poolt renditaval pinnal. Juurdepääs TARGET2-[keskpangale/riigile] on lubatud vaid eespool osutatud pinnalt; kaugjuurdepääs on kahtluste vältimiseks keelatud.

2)

Osaleja kasutab arvutisüsteemis tarkvara, mis on installeeritud ja seadistatud vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele IT-turvastandarditele, mis sisaldavad vähemalt lõike 12 punktis 3 ja lõike 13 punktis 4 sätestatud nõudeid. Osaleja võtab tarvitusele kõik kohased meetmed, eelkõige viiruse- ja pahavaratõrje, andmepüügivastased meetmed, karastamise ja turvapaikade halduse. Osaleja ajakohastab korrapäraselt kõiki eelnimetatud meetmeid ja menetlusi.

3)

Osaleja loob TARGET2-[keskpangaga/riigiga] internetiühenduseks krüpteeritud sidekanali.

4)

Osaleja tööjaama kasutajakontodel ei ole administraatori õigusi. Eelnimetatud õigusi antakse vastavalt privileegide piiratuse põhimõttele.

5)

Osaleja kaitseb TARGET2-[keskpangaga/riigiga] internetiühenduseks kasutatavaid arvutisüsteeme igal ajahetkel järgmiselt.

a)

Osaleja kaitseb arvutisüsteeme ja tööjaamu lubamatu füüsilise või võrgu kaudu juurdepääsu eest, kasutades tulemüüri kaitsmaks arvutisüsteeme ja tööjaamu siseneva internetiliikluse eest ja tööjaamu lubamatu juurdepääsu eest sisevõrgu kaudu. Osaleja kasutab nii siseneva liikluse eest kaitsvat tulemüüri kui tööjaama tulemüüri, mis tagab, et välismaailmaga suhtlevad vaid lubatud programmid.

b)

Osalejatel on lubatud tööjaamadesse installeerida ainult sellist tarkvara, mis on vajalik TARGET2-le juurdepääsuks ning mis on kooskõlas osaleja siseturvalisuse põhimõtetega.

c)

Osaleja peab igal ajahetkel tagama, et tööjaamades kasutatavad tarkvararakendused oleksid regulaarselt ajakohastatud, ning kasutama rakenduse kõige uuemat versiooni. See kehtib eelkõige operatsioonisüsteemi, veebilehitseja ja pistikprogrammide kohta.

d)

Osaleja peab igal ajahetkel tagama, et tööjaamast välja minev liiklus piirduks ärikriitiliste veebilehtedega ning lehtedega, mis on vajalikud legaalseks ja mõistlikuks tarkvarauuenduseks.

e)

Osaleja peab tagama, et kõik kriitilised andmevood tööjaamadesse ja tööjaamadest oleksid kaitstud avaldamise ja pahatahtlike muudatuste eest, eriti juhul kui andmefaile edastatakse võrgu kaudu.

6)

Osaleja peab tagama, et sertifikaatide omanikud järgiksid igal ajahetkel turvalise veebilehitsemise nõudeid, sealhulgas

a)

reserveerima teatavad tööjaamad võrdse kriitilisuse tasemega veebilehtedele juurde pääsemiseks ning külastama neid lehti ainult selliste tööjaamade kaudu;

b)

alati taastama veebilehitseja sessiooni enne ja pärast TARGET2-[keskpanga/riigi] internetiühenduse loomist;

c)

kontrollima serveri SSL-sertifikaadi autentsust iga kord TARGET2-[keskpanga/riigi] internetiühenduse loomisel;

d)

olema ettevaatlik e-kirjade suhtes, mis näivad olevat adresseeritud TARGET2-[keskpanga/riigi] poolt, ning salasõna küsimisel mitte kunagi avaldama sertifikaadi salasõna, sest TARGET2-[keskpank/riik] ei küsi kunagi sertifikaadi salasõna e-posti teel või muul moel.

7)

Osaleja peab süsteemi riskide maandamiseks igal ajahetkel juhinduma järgmistest riskijuhtimispõhimõtetest:

a)

kehtestama kasutajahalduse korra, mis tagab, et süsteemi juurdepääs antakse ja säilitatakse vaid autoriseeritud kasutajatele, ning pidama täpset ja ajakohastatud nimekirja kõikidest autoriseeritud kasutajatest;

b)

kooskõlastama igapäevase makseliikluse viisil, mis võimaldab tuvastada mittevastavusi lubatud ja tegeliku makseliikluse vahel nii saadetud kui saadud maksete osas;

c)

tagama, et sertifikaadi omanik ei lehitseks TARGET2-[keskpangaga/riigiga] ühenduse ajal muid veebilehti.

13.   Täiendavad turvanõuded

1)

Osaleja peab kohaseid korralduslikke ja/või tehnilisi meetmeid tarvitusele võttes igal ajahetkel tagama, et juurdepääsuõiguste kontrollimiseks (Access Right Review) avaldatud kasutajatunnuseid ei väärkasutataks, eelkõige tagama, et need ei saaks teatavaks volituseta isikutele.

2)

Osaleja kehtestab kasutajahalduse korra tagamaks kasutajatunnuse viivitamatu ja lõpliku kustutamise juhul, kui mõni töötaja või muu osaleja pinnal arvutisüsteemi kasutaja lahkub osaleja organisatsioonist.

3)

Osaleja kehtestab kasutajahalduse korra ning blokeerib viivitamata ja lõplikult kõik kasutajatunnused, mille turvalisus on ühel või teisel viisil ohtu seatud, k.a sertifikaatide kaotuse või varguse puhul ning juhtumite puhul, kus salasõna on tuvastatud andmepüügi teel.

4)

Kui osaleja ei suuda parandada turva- või seadistusvigu (näiteks vead pahavaraga nakatunud süsteemis) pärast kolme intsidenti, võib ühisplatvormi käitav keskpank lõplikult blokeerida kõik asjaomase osalise kasutajatunnused.

IIA liide

INTERNETIPÕHISE JUURDEPÄÄSU TASUD JA ARVED

Otseosalejate tasud

1.

Otseosalejate maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2-[keskpangas/riigis] on 70 eurot maksemooduli konto eest internetipõhise juurdepääsu tasu, millele lisandub 150 eurot maksemooduli konto eest ning 0,80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne).

2.

Otseosalejad, kes ei soovi oma konto BICi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

3.

[Keskpank] annab välja ja haldab mitte üle viie kehtiva sertifikaadi osaleja kohta iga tasuta maksemooduli konto kohta. [Keskpank] kohaldab tasu 50 eurot iga järgmise kehtiva sertifikaadi väljaandmisel. [Keskpank] kohaldab halduse aastatasu 11 euro iga järgmise kehtiva sertifikaadi kohta. Sertifikaat kehtib kolm aastat.

Arved

4.

Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid. Otseosaleja saab eelmise kuu arve, millel on ära näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve tuleb tasuda hiljemalt kuu kümnendaks tööpäevaks [keskpanga] poolt osutatud kontole ja see debiteeritakse selle osaleja maksemooduli kontolt.


VI LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD SUUNIS JA SELLE MUUDATUSED

 

Suunis EKP/2007/2 (ELT L 237, 8.9.2007, lk 1).

 

Suunis EKP/2009/9 (ELT L 123, 19.5.2009, lk 94).

 

Suunis EKP/2009/21 (ELT L 260, 3.10.2009, lk 31).

 

Suunis EKP/2010/12 (ELT L 261, 5.10.2010, lk 6).

 

Suunis EKP/2011/2 (ELT L 86, 1.4.2011, lk 75).

 

Suunis EKP/2011/15 (ELT L 279, 26.10.2011, lk 5).


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2007/2

Käesolev suunis

Artiklid 1–4

Artiklid 1–4

Artiklid 5–6

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

Artiklid 9–11

Artikkel 7

Artikkel 12

Artikkel 8

Artikkel 13

Artikkel 9

Artikkel 14

Artikkel 10

Artikkel 15

Artikkel 11

Artikkel 16

Artiklid 17–24

Artikkel 12

Artikkel 25

Artikkel 14

Artikkel 26

Artikkel 15

Artikkel 27

Artikkel 16

Artikkel 28

I–V lisa

I–V lisa


Top