FACTS slides

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
0/0
  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Organisatsioon

    Euroopa Keskpankade Süsteem

    Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad:

    • Euroopa Keskpank (EKP) ja
    • Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskpangad.

    Seega kuuluvad EKPSi ka nende ELi liikmesriikide keskpangad, kes ei ole kas oma eristaatuse (Taani, Ühendkuningriik) või neile tehtud erandi tõttu veel eurot kasutusele võtnud. Erand kehtib praegu Rootsi suhtes ning kaheksa uue liikmesriigi suhtes kolmeteistkümnest, kes on ELiga ühinenud alates 2004. aasta maist. See tähendab, et neis riikides kehtib maksevahendina oma raha ja viiakse ellu iseseisvat rahapoliitikat ning nende keskpangad säilitavad esialgu oma suveräänsuse. Ühtlasi ei ole kõnealused riigid seotud rahaliidu põhiülesannete täitmisega, näiteks euroala rahapoliitika elluviimisega.

    Sellest olenemata lähtuvad euroalaväliste liikmesriikide keskpangad rahapoliitika rakendamisel põhimõtetest, mille eesmärk on tagada hinnastabiilsus. Lisaks kaasneb EKPSi liikmesusega aktiivne koostöö eurosüsteemiga mitmetes eri valdkondades, nagu näiteks osalemine TARGET2 maksesüsteemis ning abi statistiliste andmete kogumisel. Peale selle tehakse Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames eurosüsteemi ulatuses koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. Institutsioonilise foorumina korraldab nimetatud koostööd EKP üldnõukogu.

    EKPSi õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping (nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks, mis jõustus 1. detsembril 2009) ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri (EKPSi põhikiri). Asutamislepingu kohaselt täidab EKPS keskpanga ülesandeid euroga seotud küsimustes. EKPSi põhikirjas käsitletakse EKP ja riikide keskpankade asjakohaseid funktsioone üksikasjalikumalt.

    Euroopa Liidu toimimise lepingu ja sellele lisatud EKPSi põhikirja teksti vt: http://eur-lex.europa.eu/en/treaties/index.htm.

    OR.001 01/12

  • Organisatsioon

    Eurosüsteem

    Liikmed

    Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamisaktid – Maastrichti leping ja 1993. aasta EKPSi põhikiri – koostati eeldusel, et kõik ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro ning sellest tulenevalt täidab kõiki ühisrahaga seotud ülesandeid EKPS. Kuni aga kõik ELi liikmesriigid ei ole eurot kasutusele võtnud, lasub otsustav vastutus hoopis eurosüsteemil. Eurosüsteemi moodustavad EKP ja euro kasutusele võtnud riikide keskpangad. Kui seni oli eurosüsteemi mõiste käibel mitteametlikult, siis Lissaboni lepingus nimetatakse seda esimest korda ametlikult (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 282).

    Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad:

    • EKP ja
    • nende 17 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro.

    Seega kujutab eurosüsteem EKPSi üht osa. Kuna EKP poliitilised otsused, näiteks rahapoliitika kohta, kehtivad ainult euroala riikide suhtes, täidab euroala riikides keskpanga ülesandeid tegelikult hoopis eurosüsteem. Selle raames teevad EKP ja riikide keskpangad ühiseid jõupingutusi eurosüsteemi eesmärkide saavutamiseks.

    Miks süsteem ühe keskpanga asemel?

    Euroopa keskpankade süsteem on otstarbekas peamiselt kolmel põhjusel:

    • Eurosüsteemis kasutatakse ära liikmesriikide keskpankade olemasolev pädevus, institutsiooniline ülesehitus, infrastruktuur, asjatundlikkus ja väga hea tegutsemisvõime. Mitmed keskpangad täidavad eurosüsteemiga seotud ülesannete kõrval veel muidki funktsioone.
    • Pidades silmas euroala suurust ning siseriiklike pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada krediidiasutustele igas osalevas liikmesriigis juurdepääs keskpangandussüsteemile.
    • Euroala rahvuslikku, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust arvestades suudavad liikmesriikide keskpangad tagada kõige parema juurdepääsu eurosüsteemile.

    Eurosüsteemi missiooni kohta vt: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/escb/html/mission_eurosys.et.html.

    OR.002 01/12

  • Organisatsioon

    Liikmesriikide keskpangad kui eurosüsteemi lahutamatu osa

    Iga riigi keskpank on oma riigi õigusaktide alusel tegutsev juriidiline isik. Euroala riikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi lahutamatu osa ning täidavad eurosüsteemile antud ülesandeid kooskõlas EKP otsustusorganite kehtestatud eeskirjadega. Lisaks toetavad riikide keskpangad eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) tegevust osaluse kaudu mitmetes eurosüsteemi ja EKPSi komiteedes (vt ka slaidi „Eurosüsteemi/EKPSi komiteed”).

    Eurosüsteemiväliseid ülesandeid võivad keskpangad täita omal vastutusel, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu on seisukohal, et selline tegevus on vastuolus eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega.

    Eurosüsteemivälised ülesanded on riigiti erinevad ning hõlmavad peamiselt asjaomase riigi valitsusele osutatavaid finants- ja haldusteenuseid. Näiteks tegeleb enamik keskpanku oma riigi finantsasutuste järelevalvega ning mitmetel keskpankadel on oma trükikojad pangatähtede tootmiseks.

    Eurosüsteemi missiooni kohta vt: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/escb/html/mission_eurosys.et.html.

    OR.003 01/12

  • Organisatsioon

    Euroopa Keskpank

    Lissaboni lepinguga sai EKPst Euroopa Liidu institutsioon (artikkel 13). Lepingus on EKP tegevus selgelt määratletud: keskpank täidab euroga seotud ülesandeid (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 127–133 ja 282–283).

    EKP asub Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal ning tegutseb kolmes hoones, mis asuvad Frankfurdi kesklinnas. Frankfurdi linna idaossa ehitatakse praegu EKP uut hoonekompleksi, mis peaks valmima 2014. aastal.

    EKPs töötab ligikaudu 1638 inimest (2012. aasta andmed), kes on pärit 28 Euroopa Liidu (EL) riigist. Kui varem värbasid ERI ja EKP töötajaid enamasti ELi riikide keskpankadest, siis nüüd on EKP töötajate hulgas ka teiste sektorite esindajaid.

    OR.004 01/13

  • Organisatsioon

    Euroopa Keskpanga organisatsiooniline struktuur

    Euroopa Keskpanga funktsionaalseteks üksusteks on tegevusharud (peadirektoraadid ja direktoraadid), mis koosnevad osakondadest ja allosakondadest.

    Igapäevatöö korraldamise eest vastutab EKP juhatus.

    Organisatsiooniline struktuur kajastab EKP täidetavaid ülesandeid ning jaguneb põhiprotsessideks, mis on tihedalt seotud asutamislepingus määratletud ülesannetega, ja tugiprotsessideks, mille eesmärk on tegevust hõlbustada.

    Peamised tegevusharud

    • Finantsstabiilsuse peadirektoraat
    • Majanduse peadirektoraat
    • Majandusuuringute peadirektoraat
    • Maksete ja turuinfrastruktuuri peadirektoraat
    • Pangatähtede direktoraat
    • Rahvusvaheliste ja Euroopa suhete peadirektoraat
    • Riskihalduse direktoraat
    • Statistika peadirektoraat
    • T2S programm
    • Turuoperatsioonide peadirektoraat
    • Õigusteenuste peadirektoraat
    • EKP esindus Washingtonis
    • ESRNi sekretariaat

    Muud tegevusharud

    • Juhatuse nõunikud
    • Avalike suhete ja keeleteenuste peadirektoraat
    • Halduse peadirektoraat
    • Infosüsteemide peadirektoraat
    • Personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektoraat
    • Sekretariaadi peadirektoraat
    • Siseauditi direktoraat

    Üksikasjalik teave organisatsioonilise struktuuri kohta: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/orgachart/bas.

    OR.005 01/13

  • Organisatsioon

    EKP kapitali märkimise alus

    Liikmesriikide keskpankade osa EKP kapitalis kajastab võrdselt vastavate liikmesriikide osa ELi elanikkonnas ja sisemajanduse koguproduktis.

    Eurosüsteemi liikmesriikide keskpangad peavad oma osa märgitud kapitalis täielikult tasuma. Euroalavälised liikmesriigid peavad tasuma vaid miinimumosa enda märgitud kapitalist panusena EKP tegevuskuludesse.

    Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt www.ecb.europa.eu/ecb/orga/capital/

    OR.006 01/12

  • Organisatsioon

    Sõltumatus

    Keskpanga sõltumatust põhjendab asjaolu, et raha kulutamise võim tuleks hoida raha loomise võimust lahus. Tagasivalimise eel võib valitsusel tekkida soov alandada intressimäära. See edendaks majandust küll lühiajaliselt, ent suurendaks pikema aja jooksul inflatsiooni, mis vähendab lõpuks valitsussektori võlga. Tänapäeval on keskpanga sõltumatus seega omane paljudele tööstusriikidele ja seda peetakse tõhusalt toimiva majanduse lahutamatuks osaks.

    EKP ja eurosüsteemi riikide keskpankade sõltumatusele on antud põhiseaduslik staatus – see ei ole sätestatud mitte teisestes õigusaktides, vaid Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjas (EKPSi põhikiri). Sõltumatus on lahutamatu tegur hinnastabiilsuse saavutamisel.

    Sõltumatusel on järgmised alaliigid:

    Tegevuslik sõltumatus

    Tegevuslik sõltumatus eeldab selgelt määratletud esmast eesmärki ning õiguskindlust, mis tagab keskpangale vajalikud vahendid ja instrumendid selle saavutamiseks sõltumatult ühestki muust ametivõimust. Euroopa Liidu toimimise lepingu ja EKPSi põhikirja kohaselt on EKPSi esmane eesmärk säilitada hinnastabiilsus.

    Institutsionaalne sõltumatus

    Institutsionaalse sõltumatuse põhimõte on selgelt sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 130 ja 282 ning EKPSi põhikirja artiklis 7. Nimetatud sätete kohaselt ei taotle EKP, riikide keskpangad ja nende otsuseid tegevate organite liikmed mingeid juhiseid Euroopa Liidu institutsioonidelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Ühtlasi ei tohi kõnealused asutused, valitsused ja organid püüda mõjutada EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid.

    Isiklik sõltumatus

    Keskpanga sõltumatust kaitsevad ka põhikirja sätted EKP otsustusorganite liikmete ametisoleku õiguse kohta. Nendega nähakse ette, et riigi keskpanga presidendi ametiaeg ei ole lühem kui viis aastat (tagasinimetamise õigusega) ning EKP juhatuse liikmete ametiaeg on kaheksa aastat ja neid ei saa ametisse tagasi nimetada. Lisaks ei tohi otsustusorganite liikmeid ametist tagandada muudel kui EKPSi põhikirjas nimetatud põhjustel.

    Majanduslik sõltumatus

    Oma ülesannete täitmiseks peab EKP-l ja riikide keskpankadel olema sõltumatu juurdepääs piisavatele rahalistele vahenditele. EKP-l on oma kapital, mida märgivad ja maksavad riikide keskpangad. Lisaks on EKP-l oma eelarve, mis on sõltumatu kõigist teistest Euroopa Liidu institutsioonidest. Ükski liikmesriik ei tohi lubada, et tema keskpangal puuduvad piisavad rahalised vahendid EKPSiga seotud või siseriiklike kohustuste täitmiseks.

    OR.007 01/12

  • Organisatsioon

    Aruandekohustus

    Aruandekohustus on demokraatlike struktuuride üks põhielemente. Eurosüsteemi ainupädevuses on viia ellu euroala rahapoliitikat, seega kuulub talle rahapoliitiline suveräänsus. Demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtete kohaselt on EKP-l aruandekohustus kodanike ja nende demokraatlikult valitud esindajate ees. See nõue tasakaalustab EKP-le tagatud märkimisväärse sõltumatuse.

    Nii Euroopa Liidu toimimise leping kui ka Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikiri (EKPSi põhikiri) sisaldavad sätteid, mille kohaselt EKP, nagu ka teised sõltumatud keskpangad, on kohustatud lubama avalikkusel oma tegevust ja otsuseid kontrollida. Ühtlasi on ka EKP enda huvides oluline oma otsuseid nõuetekohaselt selgitada ja põhjendada, et saavutada üldsuse suuremat toetust oma tegevusele.

    EKP sõltumatuse seaduspärasus põhineb ulatuslikul aruandekohustusel. Seega peab EKP Euroopa üldsusele ja nende valitud esindajatele selgitama ja põhjendama, kuidas ta kasutab talle antud volitusi ja õigusi.

    Aruandlus: teabe avaldamine ja pressikonverentsid

    Euroopa Liidu toimimise lepingus ja EKPSi põhikirjas on sätestatud EKP aruandekohustused, mis hõlmavad muu hulgas aasta- ja kvartaliaruannete ja iganädalaste konsolideeritud finantsaruannete avaldamist ning ärakuulamist Euroopa Parlamendis.

    EKP täidab neid nõudeid täielikult ja isegi ületab neid, avaldades näiteks kvartaliaruande asemel kuubülletääni, korraldades igakuiseid pressikonverentse rahapoliitiliste otsuste selgitamiseks ning tehes alates 2004. aasta detsembrist lisaks intressimäärasid käsitlevatele otsustele kättesaadavaks ka muud EKP nõukogu otsused.

    Avalikud kõned ja ütlused

    EKP nõukogu liikmed peavad euroala riikides kõnesid ja annavad intervjuusid, et selgitada EKP tegevuspõhimõtteid.

    Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 284 annab EKP Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru oma rahapoliitilistest otsustest ja muust tegevusest. Korrapärase arvamustevahetuse põhiosa moodustavad EKP presidendi esinemised Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni ees kord kvartalis. Lisaks esitleb president Euroopa Parlamendi täiskogu istungile EKP aastaaruannet. Lisaks Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustustele vastab EKP Euroopa Parlamendi liikmete kirjalikele küsimustele EKP volituste kohta.

    Finantskontroll

    EKPSi põhikirja artikli 27 kohaselt auditeerivad EKP ja riikide keskpankade aruandeid ka EKP nõukogu soovitatud ja ELi Nõukogu poolt heaks kiidetud sõltumatud välisaudiitorid. Audiitoritel on täisvolitused kontrollida kõiki EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumente ja kontosid ning saada täielikku teavet nende tehingute kohta.

    Lisaks kontrollib Euroopa Kontrollikoda EKP juhtimise tulemuslikkust ja avaldab tulemused oma aastaaruandes. EKP tegevuse üle teostab järelevalvet ka Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

    Accounts of monetary policy discussions

    Four weeks after each monetary policy meeting of the Governing Council the ECB publishes an “account” of the discussion. The account contains a review of financial market, economic and monetary developments as well as an anonymised summary of the views expressed during the meeting. It aims to offer an insight into the Governing Council’s assessment of the economy and its policy responses in the light of evolving conditions.

    Kõik asjakohased võrguväljaanded on kättesaadavad aadressil: www.ecb.europa.eu/pub.

    OR.008 01/12

  • Organisatsioon

    Eurosüsteemi põhiülesanded

    Euroopa Liidu toimimise lepinguga on Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) antud ülesanne täita liidu keskpanga ülesandeid. Kuna mõned ELi liikmesriigid majandus- ja rahaliidus ei osale, tuleks mõisteid „EKPS” ja „liit” käsitleda vastavalt tähenduses „eurosüsteem” ja „euroala”.

    Rahapoliitika

    Eurosüsteem vastutab rahapoliitika määratlemise ja rakendamise eest euroalal. Seda avalikku ülesannet täidab eurosüsteem peamiselt finantsturuoperatsioonide kaudu. Sellega seoses on oluline, et eurosüsteemil oleks täielik kontroll baasraha üle. EKP ja riikide keskpangad on ühtlasi ainsad institutsioonid, kellel on õigus emiteerida euroalal seadusliku maksevahendina kehtivaid pangatähti. Kuna pangasüsteem sõltub baasrahast, on eurosüsteemil võimalik märkimisväärselt mõjutada rahaturu tingimusi ja intressimäärasid.

    Valuutaoperatsioonid

    Valuutaoperatsioonid mõjutavad vahetuskursse ja likviidsust euroalal, mis on rahapoliitika seisukohalt olulised tegurid. Seega on loogiline, et selle ülesande täitmine on usaldatud eurosüsteemile – muu hulgas ka seetõttu, et keskpankade käsutuses on selleks vajalikud vahendid. Lisaks saavad keskpangad seda rolli täites tagada, et valuutaoperatsioonid on kooskõlas keskpanga rahapoliitiliste eesmärkidega.

    Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine

    Maksesüsteemid võimaldavad teha rahaülekandeid krediidi- ja muude rahaasutuste vahel. Seetõttu moodustavad maksesüsteemid keskse osa majanduse rahanduslikust infrastruktuurist. Asjaolu, et ülesanne edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist on antud eurosüsteemile, osutab usaldusväärsete ja tõhusate maksesüsteemide vajalikkusele mitte üksnes rahapoliitikas, vaid ka rahandussüsteemi stabiilsuse tagamisel ja majanduse seisukohalt tervikuna.

    Valuutareservi hoidmine ja haldamine

    Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et EKP käsutuses oleks piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Praegu hallatakse EKP valuutareservi detsentraliseeritult. Seda ülesannet täidavad need liikmesriikide keskpangad, kes on otsustanud osaleda EKP valuutareservi operatsioonide haldamises. Keskpangad tegutsevad EKP nimel kooskõlas EKP-lt saadud juhistega. Ehkki liikmesriikide keskpangad haldavad oma valuutareserve iseseisvalt, eeldavad nende valuutaturuoperatsioonid teatava piirmäära ületamisel EKP heakskiitu. Sel viisil tagatakse, et operatsioonid on kooskõlas eurosüsteemi vahetuskursi- ja rahapoliitikaga.

    OR.009 01/12

  • Organisatsioon

    Eurosüsteemi muud ülesanded

    Nõuandvad funktsioonid

    Teatavaid piire ja tingimusi silmas pidades tuleb EKPga konsulteerida:

    • iga tema pädevusse kuuluva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu puhul,
    • riikide ametiasutustel iga EKP pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul.

    EKP väljendab oma seisukohti arvamustena, mis avaldatakse muu hulgas näiteks EKP kodulehel.

    Õiguslik raamistik on elektroonilisel kujul kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/ecb/legal.

    Statistika kogumine ja koostamine

    EKP kogub koostöös riikide keskpankadega mitmesugust statistilist teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Statistika annab ülevaate euroala majanduse olukorrast ning on seetõttu väga oluline näiteks igakuiste intressimäärasid puudutavate otsuste tegemisel.

    Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine

    Otsene vastutus finantsstabiilsuse tagamise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest kuulub riikide pädevatele ametiasutustele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele, kuid eurosüsteemil on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt oluline ülesanne edendada tegevuse sujuvat elluviimist nendes valdkondades. See ülesanne, mis muutub turgude ja institutsioonide arenedes, jaguneb kolmeks:

    1. tegeleda finantsstabiilsuse seirega, et teha kindlaks nõrgad kohad ja hinnata euroala finantssüsteemi elujõulisust;
    2. nõustada pädevaid ametiasutusi finantseeskirjade ja järelevalvealaste nõuete kavandamisel ja muutmisel;
    3. edendada süsteeme, millega säilitatakse finantsstabiilsust ja hallatakse tõhusalt finantskriise. See tegevus hõlmab ka keskpankade ja järelevalveasutuste tihedat koostööd.

    Banking supervision

    The Single Supervisory Mechanism (SSM), which started operating in November 2014, represents a new system of banking supervision, comprising the ECB and the national competent authorities of participating EU countries, i.e. those which use the euro. Those EU countries which do not use the euro can enter into close cooperation with the Single Supervisory Mechanism. The main aim of the SSM is to ensure the safety and soundness of the European banking system and to increase financial integration and stability in Europe.

    The ECB took on banking supervision tasks as part of a Single Supervisory Mechanism in November 2014. Specific tasks relating to the prudential supervision of credit institutions have been conferred on the ECB according to the SSM Regulation adopted by the EU Council on 15 October 2013.

    Euro pangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine

    Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes europangatähed (ja -mündid). Pangatähti kasutatakse ka rahvusvahelisel tasandil. Eurosüsteemi ülesandeks on tagada sujuv ja tõhus pangatähtedega varustamine ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementidega seotud uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (näiteks sularahaveoga tegelevad ettevõtted) järgima pangatähtede töötlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid.

    Rahvusvaheline koostöö

    Paljud küsimused (näiteks maailmamajanduse tasakaalustamatus ning makromajanduslik ja finantsstabiilsus), mis mõjutavad EKP põhiülesannete täitmist (eelkõige rahapoliitikat), on olulised ka väljaspool euroala ning seetõttu tuleb neid käsitleda rahvusvahelisel tasandil. Sellest lähtuvalt osaleb EKP eurosüsteemi esindajana rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse eurosüsteemi seisukohalt olulisi küsimusi. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja kohaselt otsustab eurosüsteemi esindatuse rahvusvahelises koostöös EKP president.

    OR.010 01/13

  • Organisatsioon

    EKP ülesanded (1/2)

    Erinevalt riikide keskpankadest teostab EKP operatsioone väga harva. Selle asemel kujundab EKP eurosüsteemi tegevuspõhimõtteid ja tagab otsuste ühtse rakendamise kõigi liikmesriikide keskpankade poolt.

    EKP vastutusvaldkonda kuuluvad eelkõige järgmised küsimused:

    • Eurosüsteemi tegevuspõhimõtete määratlemine. EKP nõukogu vastutab ühisrahaga seotud rahapoliitika eest, mis hõlmab hinnastabiilsuse määratlust, inflatsiooniriskide analüüsimeetodeid jne.
    • Otsused rahapoliitiliste operatsioonide kohta, operatsioonide kooskõlastamine ja seire. EKP annab riikide keskpankadele nõutavate operatsioonide kohta üksikasjalikke juhiseid (väärtus, kellaaeg, kuupäev jne) ning kontrollib, kas operatsioonid on edukalt teostatud.
    • Õigusaktide vastuvõtmine. EKP otsustusorganitel on täpselt piiritletud volitused koostada eurosüsteemisiseseid siduvaid õigusakte, näiteks suuniseid ja juhiseid, et tagada detsentraliseeritud operatsioonide ühtne teostamine kõigi liikmesriikide keskpankade poolt. Lisaks võivad EKP otsustusorganid kindlaksmääratud volituste piires vastu võtta eurosüsteemiväliste kolmandate osapoolte suhtes siduvaid määrusi ja otsuseid.
    • Europangatähtede emiteerimise heakskiitmine. See kohustus hõlmab europangatähtede tootmise ja emiteerimise strateegilist kavandamist ja kooskõlastamist. EKP kooskõlastab ka eurosüsteemi uurimis- ja arendustegevust ning vastutab europangatähtede tootmise turvalisuse ja kvaliteedi eest. Ühtlasi tegutsevad EKP egiidi all võltsingute analüüsi keskus, mis tegeleb võltsingute analüüsi ja liigitamisega, europangatähtede võltsingute keskandmebaas ning rahvusvaheline võltsimise ennetamise keskus, mis osaleb G10 keskpankade presidentide vahendusel keskpankade rahvusvahelises koostöös võltsimise ennetamiseks.
    • Interventsioonid valuutaturgudel. Vajaduse korral teeb EKP koostööd konkreetse riigi keskpangaga. EKP tegevus hõlmab ka vääringute ostu ja/või müüki valuutaturgudel.
    • Maksesüsteemi toimimine ning maksesüsteemide ja teiste finantsturu infrastruktuuride järelevaatamine: maksesüsteemide vahendusel toimub raha ülekandmine pangasüsteemis. EKP haldab euro maksesüsteemi TARGET2 osasüsteemi T2-ECB. Lisaks täidab EKP koos eurosüsteemi liikmesriikide keskpankadega teatud järelevaatamisülesandeid. Järelevaatamine on keskpanga funktsioon, mille kaudu edendatakse finantsturu infrastruktuuride ja maksevahendite turvalisust ning tõhusust, jälgides hinnanguid ja viies vajadusel läbi muudatusi. EKP koostöös riikide keskpankadega kutsub muudatusi esile ka turgudel, et edendada finantsturuinfrastruktuuride lõimumist ja ühtlustada makseteenuseid eurodes. Märkimisväärseks näiteks EKP tegevusest finantsturgude lõimumise katalüsaatorina on ühtse euromaksete piirkonna loomine jaemaksete valdkonnas.
    • OR.012 01/13

    • Organisatsioon

      EKP ülesanded (2/2)

      Lisaks vastutab EKP järgmiste valdkondade eest:

      • Koostöö rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil. Selleks, et väljendada oma seisukohti rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil, osaleb EKP mitmesugustel rahvusvahelistel foorumitel. 1998. aasta detsembris anti EKP-le ainsa keskpangana maailmas vaatleja staatus Rahvusvahelises Valuutafondis (RVF). Praegu osaleb EKP kõigil RVFi juhatuse istungitel, kus käsitletakse majandus- ja rahaliiduga seotud küsimusi. Sel eesmärgil on EKP sisse seadnud oma alalise esinduse Washingtonis. Lisaks osaleb EKP G7 ja G20 riikide kohtumistel ja finantsstabiilsuse nõukogu istungitel. Euroopa tasandil on EKP president kutsutud osa võtma eurogrupi töörühma istungitest, mis kujutavad endast euroala rahandusministrite korrapäraseid mitteametlikke kohtumisi. Ühtlasi võib EKP president osaleda ELi Nõukogu istungitel, kui arutatakse eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi.
      • Põhikirjajärgsed aruanded. EKP aruandekohustused on sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjas (artikkel 15). EKP annab välja kuubülletääni, iganädalast konsolideeritud finantsaruannet ning aastaaruannet.
      • Finantsriskide seire. Selle raames hinnatakse riske seoses väärtpaberitega, mis on ostetud EKP omavahendite ja valuutareservi investeeringute käigus või mis on vastu võetud eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatisena.
      • Euroopa Liidu institutsioonide ja riikide ametiasutuste nõustamine. EKP avaldab enda pädevusse kuuluvates valdkondades arvamusi ELi ja riikide õigusaktide eelnõude kohta.
      • Infotehnoloogiasüsteemide haldamine. EKP ja riikide keskpangad on sisse seadnud mitmeid süsteeme detsentraliseeritud operatsioonide hõlbustamiseks. Need toetavad logistiliselt eurosüsteemi funktsionaalset sõltumatust ning hõlmavad teabesüsteeme, rakendusi ja menetlusi. Süsteemidesse kuuluvad kõik keskpangad, kuid nende keskmeks on EKP (nn hub-and-spokes meetod).
      • EKP valuutareservi strateegiline ja taktikaline haldus. Selle käigus määratletakse valuutareservi pikaajalised riski- ja tootluseelistused (strateegiline varade jaotus), juhitakse riski- ja tootlusprofiili kooskõlas valitsevate turutingimustega (taktikaline varade jaotus) ning kehtestatakse investeerimissuunised ja seatakse sisse üldine tegevusraamistik.
      • Banking Supervision: Under the Single Supervisory Mechanism, the ECB directly supervises some 120 banking groups, representing 82% of total banking assets in the euro area. It works closely with the national competent authorities to indirectly supervise all other credit institutions under the overall oversight of the ECB. The ECB may decide at any time to take responsibility for a less significant credit institution.

      OR.013 01/12

    • Organisatsioon

      Liikmesriikide keskpankade ülesanded

      Eurosüsteemi tegevusraamistiku aluseks on detsentraliseerituse põhimõte. Riikide keskpangad täidavad peaaegu kõiki eurosüsteemi operatsioonilisi ülesandeid. Selle kaudu viiakse ellu EKP juhatuse otsuseid.

      Liikmesriikide keskpangad vastutavad järgmiste küsimuste eest:

      • Rahapoliitiliste operatsioonide teostamine. Riikide keskpangad teostavad tegelikke tehinguid, vastutades muu hulgas keskpanga raha toimetamise eest kommertspankadele.
      • EKP valuutareservi operatsiooniline haldamine. Riikide keskpangad teostavad ja arveldavad turutehinguid, mis on vajalikud EKP valuutareservi investeerimiseks.
      • Keskpankade oma valuutareservide haldamine. Riikide keskpankade tegevuse peab heaks kiitma EKP, kui nende tehingud võivad mõjutada vahetuskursse või likviidsust euroalal ning kui tehingute maht ületab EKP suunistes sätestatud piirmäärasid. Selle nõude eesmärk on tagada, et liikmesriikide keskpankade tegevus oleks kooskõlas EKP raha- ja vahetuskursipoliitikaga.
      • Finantsturu infrastruktuuride ning maksevahendite haldamine ja järelevaatamine. Riikide keskpangad haldavad euro maksesüsteemi ehk TARGET2 riigisiseseid osasüsteeme. Seetõttu saavad vastavate riikide kasutajad osaleda TARGET2s. Mõnede riikide keskpangad haldavad lisaks veel väärtpaberiarveldussüsteeme. Riikide keskpangad osalevad ka finantsturu infrastruktuuride järelevaatamises.
      • Pangatähtede emiteerimine koostöös EKPga. Euro pangatähti emiteerivad nii EKP kui ka riikide keskpangad. Pangatähti lasevad ringlusse riikide keskpangad, kes vastutavad nõudluse täitmise eest, tellides igal aastal vajalikus koguses uusi pangatähti ning pidades käigus kogu eurosüsteemi hõlmavat süsteemi pangatähtede varude haldamiseks. Mõlemat tegevust kooskõlastab EKP. Riikide keskpangad võtavad meetmeid, et tagada ringluses olevate pangatähtede kõrge kvaliteet ja analüüsida võltsinguid.
      • EKP abistamine statistika kogumisel. EKP vajab rahapoliitika elluviimiseks ja teiste eurosüsteemi ülesannete täitmiseks mitmesuguseid majandus- ja finantsandmeid. Riikide keskpangad aitavad koguda siseriiklikelt finantsasutustelt statistilist teavet järgmistes valdkondades: 1) raha-, pangandus- ja finantsturud, 2) maksebilansistatistika ja eurosüsteemi rahvusvahelised reservid, 3) finantseerimiskontod.
      • Euroopa Keskpankade Süsteemi välised ülesanded. Lisaks põhikirjas sätestatule võivad liikmesriikide keskpangad täita ka teisi ülesandeid, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu antud häälte kahe kolmandiku enamusega leiab, et see segab EKPSi eesmärkide ja ülesannete täitmist. Neid ülesandeid täidetakse riikide keskpankade vastutusel.

      OR.014 01/12

    • Organisatsioon

      EKP otsustusorganid

      EKP ülesannete täitmine

      EKP esmatähtis ülesanne on hoida inflatsioon madala ja stabiilsena. Selleks jälgib EKP hoolikalt euroala majandusarengut ja püüab seda otsuste tegemisega mõjutada. EKP kolm otsustusorganit on:

      • EKP nõukogu,
      • EKP juhatus,
      • EKP üldnõukogu.
      • the Supervisory Board.

      Üldnõukogu jätkab tegevust vaid seni, kuni kõik ELi liikmesriigid ei ole veel kasutusele võtnud eurot. Nii otsustusorganite ülesanded kui ka otsuste tegemise menetlused on kindlaks määratud Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjas (EKPSi põhikiri).

      Tsentraliseeritud otsustetegemine

      Eurosüsteemiga seotud otsuste tegemise keskmeks on EKP. EKP nõukogu, juhatus ja üldnõukogu teevad kõik vajalikud otsused, et eurosüsteem ja EKPS saaksid täita neile antud ülesandeid. Otsuste raames määratletakse ka mitmesuguseid poliitikaid, näiteks rahapoliitikat, ning nende rakendamisviise.

      Detsentraliseerimise põhimõte

      EKPSi põhikiri ei täpsusta, kas EKP poliitikate ja otsuste elluviimise eest vastutab EKP ise või liikmesriikide keskpangad. Põhikirja artiklis 12.1 on üksnes sätestatud, et EKP võib sellises ulatuses, nagu ta seda vajalikuks ja kohaseks peab, pöörduda riikide keskpankade poole abi saamiseks toimingute teostamisel.

      Detsentraliseerimise põhimõtet ei tohi segi ajada subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5. Subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et tsentraliseeritud tegevuse vajalikkust tuleb veenvalt tõendada, enne kui tohib võtta meetmeid liidu tasandil. Majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis viib EKP nõukogu rahapoliitikat ellu siiski üksnes liidu tasandil. See tähendab, et rahapoliitika on olemuselt tsentraliseeritud ja seonduvat tegevust ei ole vaja põhjendada. Selle asemel peab EKP hindama, mil määral on võimalik ja kohane rakendada rahapoliitikat detsentraliseeritult.

      Detsentraliseeritud toimingud

      Eurosüsteemisisese tööjaotuse puhul tuleb üldjuhul lähtuda detsentraliseerituse põhimõttest. Riikide keskpangad täidavad peaaegu kõiki eurosüsteemi operatsioonilisi ülesandeid. Nad vastutavad eelkõige rahapoliitika tehingute eest ja teevad EKP esindajana valdava osa valuutaoperatsioonidest. Lisaks pakuvad keskpangad makse- ja väärtpaberiarvelduse võimalust ning vastutavad pangatähtede hangete ja emiteerimise ning nende ringlusse laskmisele järgneva töötlemise eest. Peale selle abistavad keskpangad EKPd statistika kogumisel, teevad koostööd väljaannete tõlkimisel ja avaldamisel ning osalevad majandusanalüüsides ja uurimistegevuses.

      EKP ise teostab väga vähe operatsioone, kuid kontrollib neid kõiki, et tagada eurosüsteemi operatsioonide ühtne elluviimine kõigi euroala riikide keskpankade poolt.

      EKPSi põhikiri on elektroonilisel kujul kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/ecb/legal/1341/1343/html/index.et.html.

      OR.015 01/12

    • Organisatsioon

      EKP nõukogu

      Liikmed

      EKP nõukogu on EKP kõrgeim otsustusorgan. Sinna kuuluvad:

      • kõik EKP juhatuse liikmed, ning
      • euroala riikide, st euro kasutusele võtnud ELi liikmesriikide keskpankade presidendid.

      Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaga (EKPSi põhikiri) on antud EKP nõukogule volitused teha kõige tähtsamaid ja strateegiliselt olulisemaid eurosüsteemi puudutavaid otsuseid. Rahapoliitikat ja teisi eurosüsteemi ülesandeid käsitlevate otsuste tegemisel tegutsevad EKP nõukogu liikmed iseseisvalt, mitte oma riigi esindajana.

      Praegu toimuvad nõukogu istungid kaks korda kuus – tavaliselt iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval. Intressimääradega seotud otsuseid arutatakse üldjuhul ainult kuu esimesel istungil. Nõukogu istungitest võivad hääleõiguseta osa võtta ELi Nõukogu president, eurogrupi töörühma president ning üks Euroopa Komisjoni liige. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kui EKPSi põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, võtab nõukogu otsused vastu lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav hääl EKP presidendil. Ehkki istungid on salajased, avaldab EKP nõukogu nende tulemused – eelkõige baasintressimäärade kohta – pressikonverentsil, mis toimub pärast nõukogu iga kuu esimest istungit. Alates 2004. aasta detsembrist avaldatakse eurosüsteemi kuuluvate keskpankade kodulehtedel igakuiselt ka teised rahapoliitilised otsused.

      The voting rights of the Governing Council members are based on a rotation system.

      The President of the EU Council/Eurogroup and a member of the European Commission may attend the meetings, but they do not have the right to vote.

      Ülesanded

      EKP nõukogu peamised kohustused on:

      • määratleda euroala rahapoliitikat, teha vajalikke otsuseid ja võtta vastu rahapoliitika rakendamiseks vajalikke suuniseid;
      • võtta vastu määruseid, mida EKP-l on õigus välja anda asutamislepingu alusel või ELi Nõukogu volitusel;
      • tegutseda teise ja ühtlasi viimase instantsina, kellele kolmandad isikud võivad esitada EKP juhatuse otsustega seotud kaebusi;
      • anda suuniseid riikide keskpankade allesjäänud valuutareservidega seotud operatsioonideks ning euroala riikide tehinguteks oma välisvaluuta jooksvate saldodega;
      • võtta vajalikke meetmeid, et tagada EKP suuniste ja juhiste järgimine, ning täpsustada riikide keskpankadelt nõutavat vajalikku teavet;
      • kasutada EKP õigust teha ettepanekuid liidu õigusaktide koostamiseks ning vastutada EKP nõuandva rolli täitmise eest;
      • kiita heaks euro pangatähtede emiteerimine ning euromüntide emissiooni maht euroalal;
      • koostada vajalikud eeskirjad keskpankade raamatupidamisarvestuse ja aruandluse ühtlustamiseks;
      • võtta vastu eeskirjad valuutakasumi jagamise kohta eurosüsteemi riikide keskpankadele, ning
      • kiita heaks EKP aastaaruanne.

      Peale selle on nõukogu kõrgeim otsustusorgan EKP enda tegevuse haldamisel ja korraldamisel. Nõukogu võtab eelkõige vastu EKP töökorra ning teeb otsuseid EKP finantstegevuse, eelarve ja aasta finantstulemuste jaotamise kohta.

      Nõukogu liikmete ajakohastatud loetelu koos fotodega on kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/govc.

      OR.016 01/12

    • Organisatsioon

      EKP juhatus

      EKP juhatus on EKP ja eurosüsteemi operatsiooniline otsustusorgan. Juhatus vastutab kõigi igapäevaküsimustega seotud otsuste eest. EKP peab olema suuteline kiiresti reageerima muutustele raha- ja kapitaliturgudel ja nendega kohanema, tegema otsuseid erijuhtumite kohta ning käsitlema kiireloomulisi küsimusi. Neid ülesandeid saab täita üksnes selline organ, kelle liikmed tegelevad pidevalt ja ainuüksi EKP poliitikate elluviimisega. EKP juhatus koguneb tavaliselt kord nädalas.

      Liikmed

      EKP juhatusse kuuluvad:

      • EKP president,
      • EKP asepresident, ning
      • veel neli liiget.

      Juhatuse liikmed valitakse raha- ja pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast. Seda tehakse euroala riikide valitsuste kvalifitseeritud häälteenamusega riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil ning ELi Nõukogu soovitusel, kes on eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja EKP nõukoguga.

      EKP presidendil on juhatuses väga oluline roll ning teatavad ülesanded kuuluvad üksnes tema pädevusse (presidendi puudumisel täidab neid asepresident). President juhatab EKP nõukogu, üldnõukogu ja juhatuse istungeid, esindab EKPd välissuhtluses ning esitleb EKP aastaaruannet ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Samuti kutsutakse EKP president osa võtma ELi Nõukogu istungitest, kus arutatakse eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi. Peale selle võib president osaleda ka eurogrupi töörühma istungitel, mis kujutavad endast euroala riikide majandus- ja rahandusministrite mitteametlikke kogunemisi.

      Ülesanded

      Juhatuse peamised kohustused on:

      • valmistada ette nõukogu istungeid;
      • rakendada euroala rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning anda vajalikke juhiseid riikide keskpankadele;
      • juhtida EKP igapäevast tööd;
      • kasutada talle nõukogu poolt antud õigusi, kaasa arvatud regulatiivseid õigusi.

      Juhatuse liikmete ajakohastatud loetelu koos fotode ja elulookirjeldustega on kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/eb/html/index.et.html.

      OR.017 01/12

    • Organisatsioon

      EKP üldnõukogu

      Liikmed

      EKP üldnõukogusse kuuluvad:

      • EKP president ja asepresident ning
      • Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskpanga presidendid.

      Üldnõukogu istungid toimuvad tavaliselt kord kolme kuu jooksul. Kui Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjas (EKPSi põhikiri) ei ole ette nähtud teisiti, tehakse otsused lihthäälteenamusega. EKP president teavitab üldnõukogu EKP nõukogu otsustest.

      Kooskõlas EKPSi põhikirjaga jätkab üldnõukogu tegevust seni, kuni kõik ELi liikmesriigid on kasutusele võtnud euro.

      Ülesanded

      Üldnõukogu võib pidada „üleminekuorganiks”, sest ta täidab Euroopa Rahainstituudilt üle võetud ülesandeid, millega EKP peab tegelema majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, kuna kõik ELi liikmesriigid ei ole veel eurot kasutusele võtnud.

      Üldnõukogu kohustusteks on eelkõige:

      • koostada aruandeid euroalaväliste ELi liikmesriikide lähenemise edusammude kohta;
      • anda nõu ettevalmistuste tegemisel kõnealuste liikmesriikide vääringute vahetuskursside lõplikuks kindlaksmääramiseks;
      • jälgida vahetuskursimehhanismi ERM2 toimimist ning kahepoolsete vahetuskursisuhete jätkusuutlikkust iga osaleva euroalavälise vääringu ja euro vahel;
      • tegutseda ELi raha- ja vahetuskursipoliitikat kooskõlastava foorumina;
      • hallata ERM2 interventsiooni- ja rahastamismehhanismi;
      • toetada teatavate kohustuste, näiteks EKP nõuandvate funktsioonide täitmist, ning
      • koguda statistilist teavet.

      Lisaks konsulteeritakse üldnõukoguga raamatupidamis- ja finantsaruandluse eeskirjade muutmise, EKP kapitali märkimise aluse kindlaksmääramise ning EKP töötajate teenistustingimuste sätestamise asjus.

      Üldnõukogu liikmete ajakohastatud loetelu koos fotodega on kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/ecb/orga/decisions/genc/html/index.et.html.

      OR.018 01/12

    • Organisation

      Supervisory Board

      The Supervisory Board meets twice a month to discuss, plan and carry out the ECB’s supervisory tasks, and it proposes draft decisions for adoption by the Governing Council. under a so-called non-objection procedure. This means that decisions are deemed to be adopted unless the Governing Council objects within a defined period of time, not exceeding ten days.

      The Supervisory Board comprises a Chair and Vice-Chair, four representatives of the ECB, and one representative of the national competent authorities (NCA) in each participating Member State, usually the top executive of the relevant NCA responsible for banking supervision.

      Members of the Supervisory Board

      OR.018 06/15

    • Organisatsioon

      Eurosüsteemi/EKPSi komiteed

      Komiteed abistavad EKP otsustusorganeid, kes võivad neilt taotleda komiteede pädevusse kuuluvat teavet, mis hõlbustab otsuste tegemist ja elluviimist.

      Komiteede tegevuses osalevad üldjuhul eurosüsteemi keskpankade eksperdid. Vajaduse korral võivad komiteede istungitest osa võtta ka euroalaväliste ELi liikmesriikide keskpangad. Lisaks võidakse osalema kutsuda ka teiste pädevate organite esindajaid, näiteks riikide järelevalveasutusi finantsstabiilsuskomitee puhul.

      • Eurosüsteemi/EKPSi avalike suhete komitee (ECCO) pakub tuge eurosüsteemisiseste ja -väliste avalike suhetega seotud tegevuses.
      • Eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomitee (EISC) asutati 2007. aastal eesmärgiga juhtida eurosüsteemi infotehnoloogia valdkonna pidevat täiustamist.
      • Finantsstabiilsuse komitee (FSC) aitab otsustusorganitel täita ülesandeid, mis on seotud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning finantssüsteemi stabiilsuse tagamisega.
      • Infotehnoloogia komitee (ITC) abistab ühissüsteeme toetavate infotehnoloogiavõrkude ja sideinfrastruktuuride arendamisel, rakendamisel ja haldamisel.
      • Kontrollikomitee (COMCO) aitab kohaldada ja edasi arendada kogu eurosüsteemi hõlmavat ühist kuluarvestuse metoodikat.
      • The Organisational Development Committee (ODC) focuses on organisational analysis/development and advises on planning issues related to the Eurosystem, the Single Supervisory Mechanism and their functions.
      • Makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC) annab nõu TARGET2 toimimise ja haldamise, tagatise arveldamise korra määratlemise ja jälgimise, üldise maksesüsteemidealase poliitika ja süsteemide järelevalvega seotud küsimustes ning keskpankadele huvi pakkuvates väärtpaberikliiringu ja -arveldusega seotud küsimustes ja käsitleb eurosüsteemi kiirendavat rolli ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) täieliku toimimise saavutamisel.
      • Pangatähtede komitee (BANCO) annab nõu pangatähtedega seotud poliitilistes küsimustes ning abistab pangatähtede tootmise ja emiteerimise strateegilisel kavandamisel.
      • Raamatupidamise ja rahatulu komitee (AMICO) tegeleb eurosüsteemisiseste küsimustega, mis on seotud raamatupidamise, finantsaruandluse ja rahatulu jaotamisega.
      • Rahapoliitika komitee (MPC) nõustab peamiselt raha- ja vahetuskursipoliitikaga seotud strateegilistes ja pikaajalisemates küsimustes ning vastutab eurosüsteemi ekspertide ettevaadete eest.
      • Rahvusvaheliste suhete komitee (IRC) abistab EKPd tema põhikirjajärgses rahvusvahelises koostöös ning tegutseb foorumina ühist huvi pakkuvates rahvusvahelise koostöö küsimustes arvamuste vahetuseks.
      • Riskijuhtimise komitee (RMC) toetab otsustusorganeid eurosüsteemi jaoks asjakohase kaitse tagamisel, hallates ja kontrollides turuoperatsioonidest tulenevaid riske.
      • Siseaudiitorite komitee (IAC) koostab ühised standardid eurosüsteemi operatsioonide auditeerimiseks ning kontrollib eurosüsteemi/EKPSi ühisprojekte ja -süsteeme.
      • Statistikakomitee (STC) nõustab EKPd koostöös riikide keskpankadega kogutava statistilise teabe kavandamisel ja koostamisel.
      • Turuoperatsioonide komitee (MOC) abistab rahapoliitiliste operatsioonide ja valuutatehingute, sealhulgas ERM2 toimimise ja EKP valuutareservi haldamisega seotud tehingute teostamisel.
      • Õiguskomitee (LEGCO) pakub õigusnõu EKP põhikirjajärgsete ülesannete täitmiseks ning valmistab ette eurosüsteemi toimimist reguleerivaid õigusakte.
      • 1998. aastal asutas EKP nõukogu eelarvekomitee (BUCOM), kuhu kuuluvad EKP ja eurosüsteemi keskpankade esindajad. Eelarvekomitee abistab nõukogu ning annab talle otse aru EKP eelarvega seotud küsimustes.
      • Personalikonverents (HRC) loodi 2005. aastal ning sinna kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide keskpankade personalijuhid.

      OR.019 01/12