FACTS slides

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
0/0
  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Rahapoliitika

    Hinnastabiilsus – eurosüsteemi eesmärk

    Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. See on olulisim säte Euroopa Liidu toimimise lepingu rahapoliitikat käsitlevas peatükis. Asjaolu, et kõnealune eesmärk on EKP rahapoliitika keskmes, osutab sellele, et asutamisleping, mis on aluseks majandus- ja rahaliidu institutsioonilisele ning organisatsioonilisele struktuurile, sisaldab tänapäevast majanduslikku mõttemudelit rahapoliitika rolli, ulatuse ja piiride kohta.

    Hinnastabiilsuse säilitamise eesmärk on Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud mõjuvatel põhjustel.

    Esiteks näitavad aastakümnetepikkused kogemused ja arvukad majandusuuringud, et parim viis, kuidas rahapoliitika saab parandada majanduse väljavaateid ja tõsta kodanike elatustaset, on säilitada püsivalt hinnastabiilsus.

    Teiseks kinnitavad rahapoliitika teoreetilised alused ja varasemad kogemused, et majanduses on võimalik rahapoliitika kaudu mõjutada üksnes hindade taset. Seega on stabiilsete hindade säilitamine ainus eesmärk, mida ühtne rahapoliitika suudab keskpika aja jooksul reaalselt saavutada. Samal ajal – kui välja arvata positiivne mõju hinnastabiilsusele – ei ole võimalik rahapoliitika abil püsivalt mõjutada reaalmuutujaid.

    Eurosüsteem peab tegutsema kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside tõhusat jaotamist.

    MP.001 01/12

  • Rahapoliitika

    Hinnastabiilsuse määratlus

    Maastrichti lepingus on küll sätestatud, et hinnastabiilsuse säilitamine on EKP esmane eesmärk, kuid hinnastabiilsuse täpne määratlus puudub. Seda silmas pidades sõnastas EKP nõukogu 1998. aasta oktoobris hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse. Hinnastabiilsusena määratletakse euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasvu alla 2%. Lisaks täpsustati, et hinnastabiilsus „tuleb säilitada keskpika aja jooksul”. Nõukogu eesmärk on hoida inflatsioonimäära keskmise aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal.

    Euroopa Liidu toimimise lepingu (Lissaboni leping, 2009) jõustumisega sai hinnastabiilsusest Euroopa Liidu eesmärk.

    MP.002 01/12

  • Rahapoliitika

    Hinnastabiilsuse kasulikkus

    Hinnastabiilsuse eesmärgi puhul peetakse silmas majanduse üldist hinnataset ning püütakse vältida nii pikemaajalist inflatsiooni kui ka deflatsiooni. Hinnastabiilsus aitab mitmel viisil saavutada majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrget taset.

    • Hinnastabiilsus lihtsustab suhteliste hindade muutuste tuvastamist, sest selliseid muutusi ei varja üldise hinnataseme kõikumine. Tänu sellele saavad ettevõtted ja tarbijad teha teadlikumaid tarbimis- ja investeerimisotsuseid. See omakorda võimaldab turgudel ressursse tõhusamalt jaotada. Hinnastabiilsus suurendab majanduse tootmispotentsiaali, aidates turul jaotada ressursse nii, et neid kasutataks kõige otstarbekamalt.
    • Kui investorid on kindlad, et hinnad püsivad tulevikus stabiilsena, ei nõua nad nominaalsete varade pikemaajalise hoiustamisega seotud riskide hüvitamiseks nn inflatsiooniriski preemiat. Reaalintressimäärade riskipreemiate vähendamise kaudu saab rahapoliitika toetada ressursside tõhusat jaotamist kapitaliturgudel ning soodustada investeeringuid. See omakorda edendab üldist majanduslikku heaolu.
    • Hinnastabiilsuse usaldusväärne säilitamine vähendab ühtlasi tõenäosust, et eraisikud ja ettevõtted suunavad oma ressursse tootmisest välja, et kaitsta end inflatsiooni eest. Näiteks ajendab kõrge inflatsioon varuma reaalkaupu, sest kaupade väärtus säilib sellistes oludes paremini kui raha või teatud finantsvarade väärtus. Kaupade ülemäärane varumine ei ole siiski kuigi tõhus investeerimisotsus ning takistab majanduse kasvu.
    • Price stability also means avoiding deflation, i.e. any prolonged decline in the general level of prices. If consumers start to expect that prices will be lower in, say, a month’s time, they will postpone their purchases. Businesses react by cutting the prices of their goods and services in a bid to boost spending. Their profits then go down and they may end up having to cut wages and jobs, and also to defer investments.
    • Maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid võivad pakkuda negatiivseid stiimuleid, mis moonutavad majanduslikku käitumist. Inflatsioon või deflatsioon võivad selliseid moonutusi sageli süvendada. Hinnastabiilsus aitab kõrvaldada reaalkulud, mis on tingitud sellest, et inflatsioon võimendab veelgi maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidest tulenevaid moonutusi.
    • Hinnastabiilsus aitab säilitada sotsiaalset ühtekuuluvust ja stabiilsust, vältides jõukuse ja tulu meelevaldset ümberjaotamist inflatsiooni ja deflatsiooni keskkonnas. Nagu 20. sajandi kogemused on sageli näidanud, võib kõrge inflatsiooni- või deflatsioonimäär põhjustada sotsiaalset ja poliitilist ebakindlust.
    • Lisaks toetab hinnastabiilsus finantsstabiilsust, kõrvaldades ebastabiilsetest hindadest tingitud turumoonutusi ja ebakindlust. Näiteks alandab hinnastabiilsus intressimäärade riskipreemiaid, sest inflatsiooniväljavaatega seotud ebakindlus on väiksem.

    MP.003 01/12

  • Rahapoliitika

    EKP rahapoliitiline strateegia

    EKP rahapoliitilise strateegia roll

    Rahapoliitiline strateegia kirjeldab ühtsel ja struktureeritud viisil, kuidas tehakse rahapoliitilisi otsuseid keskpanga eesmärkide saavutamiseks.

    Strateegial on kaks olulist ülesannet. See määrab kindlaks poliitiliste otsuste tegemise menetluse selge korra ning tagab, et EKP nõukogu käsutuses on kõik otsuste tegemiseks vajalikud andmed ja analüüsid (sisemine mõõde). Teiseks aitab strateegia selgitada rahapoliitilisi otsuseid avalikkusele (väline mõõde). Edendades rahapoliitika tõhusust ja rõhutades keskpanga võetud kohustust säilitada hinnastabiilsus, suurendab strateegia EKP usaldusväärsust finantsturgudel.

    EKP kui eurosüsteemi keskse tähtsusega teguri põhiülesanne on teostada euroalal rahapoliitikat eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. Lühiajaliste intressimäärade kaudu mõjutab rahapoliitika nii majandust kui ka hindade taset.

    Kahesambaline lähenemine

    Selleks, et viia rahapoliitikat ellu parimal võimalikul viisil, lähtub EKP konkreetsest lähenemisviisist, mis aitab kindlaks teha euroala hinnastabiilsust ohustavate riskide laadi ja ulatuse. Selleks peab EKP kõigepealt põhjalikult analüüsima majanduse ja rahapoliitilise keskkonna arengut. Tagamaks, et arvesse võetakse kogu olemasolevat teavet, on välja töötatud nn kahesambaline lähenemisviis.

    Hinnastabiilsust ohustavate riskide hindamiseks vajaliku teabe korraldamisel, hindamisel ja kontrollimisel lähtub EKP kahest analüütilisest aspektist ehk sambast:

    • majandusanalüüs, ning
    • rahapoliitiline analüüs.

    Majandusanalüüs hindab hindade arengu mõjureid lühikese ja keskpika aja jooksul ning keskendub reaalmajanduse aktiivsusele ja finantsolukorrale. Seejuures võetakse arvesse, et nende ajavahemike jooksul mõjutavad hindade arengut korraga pakkumine ja nõudlus kaupade, teenuste ja tootmistegurite turul.

    Rahapoliitiline analüüs keskendub pikemale ajavahemikule, võttes arvesse pikaajalist seost raha ja hindade vahel. Rahapoliitiline analüüs võimaldab keskpika ja pikema aja jooksul peamiselt kontrollida majandusanalüüsi lühiajaliste ja keskmise tähtajaga tagajärgede avaldumist rahapoliitikas.

    Kahesambaline lähenemisviis püüab tagada, et hinnastabiilsust ohustavate riskide hindamisel võetakse arvesse kogu asjakohast teavet ning pööratakse tähelepanu erinevatele seisukohtadele ja teabe kontrollimisele. Selle kaudu antakse üldsusele teada, et analüüs on mitmekülgne ning tagatakse, et otsuste tegemisel võetakse arvesse erinevaid analüütilisi aspekte.

    Details about the ECB's monetary policy
    The monetary policy of the ECB (in four languages)

    MP.004 01/12

  • Rahapoliitika

    Majandusanalüüs

    Majandusanalüüs keskendub reaalmajanduse aktiivsusele ja finantsolukorrale. Selles võetakse arvesse, et lühikese ja keskpika aja jooksul mõjutavad hindade arengut korraga pakkumine ja nõudlus kaupade, teenuste ja tootmistegurite turul.

    Majandusanalüüsi raames jälgib EKP korrapäraselt:

    • kogutoodangu arengut,
    • nõudluse ja tööturu olukorda,
    • erinevaid hinna- ja kulunäitajaid,
    • eelarvepoliitikat, ning
    • euroala maksebilanssi.

    Majandusanalüüsis on oluline osa eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikul ettevaatel. See aitab koondada mitmesugust majandusteavet ning tagab eri allikatest pärineva teabe kooskõlastatuse. Seega võib ettevaadet pidada võtmeteguriks, mis aitab paremini hinnata majanduse väljavaateid ning inflatsioonimäära kõikumisi lühikese ja keskpika aja jooksul.

    Vara hindu ja finantsinstrumentide tootlikkust analüüsides on võimalik saada teavet ka finantsturgude inflatsiooniootuste kohta. Näiteks võlakirju ostes ja müües väljendavad finantsturul osalejad kaudselt oma ootusi intressimäärade ja hindade edasise arengu suhtes. EKP analüüsib erinevate meetodite abil finantsinstrumentide hindu, et selgitada välja turgude kaudsed ootused hindade edasise arengu suhtes.

    Üksikasjalikum teave on kättesaadav aadressil: www.ecb.europa.eu/mopo/strategy/ecana.

    MP.005 01/12

  • Rahapoliitika

    Rahapoliitiline analüüs

    EKP jälgib ja uurib korrapäraselt mitmeid põhinäitajaid, mille hulgas on väga olulisel kohal rahaagregaadid. Rahapoliitiline analüüs lähtub asjaolust, et keskpika ja pikema aja jooksul on rahamassi kasv ja inflatsioon omavahel tihedalt seotud, kinnitades seega veel kord, et EKP rahapoliitika suunatus keskpikale perioodile on põhjendatud. Laenu- ja likviidsustingimuste analüüs võimaldab EKP-l näha võimalike šokkide tagajärgedest kaugemale.

    Laia rahaagregaadi M3 analüüsi tuleks vaadelda keskmises ja pikas perspektiivis. See meenutab keskpangale olulist põhimõtet, mille kohaselt majanduse arengule reageerides ei tohi unustada, et rahapakkumise kasvumäär peab piisavalt pika aja jooksul olema kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga. Kuna rahapoliitikas tehakse otsuseid üldjuhul keskpikas ja pikas perspektiivis, puudub lühiajalise rahapoliitilise arengu ja rahapoliitiliste otsuste vahel otsene seos.

    Analüüsi abil saab täpsema ülevaate rahaagregaadi M3 arengust ning üldise ülevaate majanduse likviidsuskeskkonnast ja selle mõjust hinnastabiilsust mõjutavatele riskidele.

    Ühtlasi võib laenude ja raha hulga analüüs anda teatavatel juhtudel varakult märku ebastabiilse finantsolukorra tekkimisest. Selline teave on rahapoliitika seisukohalt oluline, sest rahaline tasakaalustamatus ja varade hindadega seotud ülioptimistlikud ootused (nn hinnamullid) võivad häirida majandustegevuse stabiilsust ja mõjutada keskpika aja jooksul ka hindu.

    Rahaagregaadid

    Rahaagregaat M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. Rahaagregaat M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid. Rahaagregaadi M3 moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad.

    Monetary analysis
    Glossary

    MP.006 01/12

  • Rahapoliitika

    Rahapoliitika ülekandemehhanism – intressimääradest hindadeni

    Ülekandemehhanism on protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna ja eelkõige hinnataset. Ülekandemehhanismi iseloomustavad pikaajalised, muutuvad ja ebamäärased viivitused. Seega on raske ennustada rahapoliitiliste meetmete täpset mõju majandusele ja hinnatasemele.

    Pangandussüsteemi rahastades nõuab keskpank sisse intressi. Kuna keskpangal on ainuõigus raha emiteerida, saab ta juhtida lühiajalisi intressimäärasid.

    Ametlike intressimäärade muutused

    • mõjutavad otseselt panku ja rahaturu intressimäärasid ning kaudselt laenu- ja hoiuseintresse, mille pangad oma klientidele kehtestavad;
    • mõjutavad ootusi, ning ametlike intressimäärade muutustega seotud ootused omakorda mõjutavad keskmise pikkusega perioodi ja pikaajalisi intressimäärasid;
    • mõjutavad varahindu (nt aktsiaturgude hinnad) ja vahetuskursse. Vahetuskursi muutused võivad inflatsiooni otseselt mõjutada, näiteks võivad tõusta importkaupade hinnad;
    • mõjutavad kodumajapidamiste ja ettevõtete säästmis- ja investeerimisotsuseid. Näiteks võivad kõrgemad intressimäärad pärssida laenuvõtmist;
    • mõjutavad laenupakkumist. Kõrgemad intressimäärad võivad näiteks raskendada laenude tagasimaksmist. Pangad võivad vähendada kodumajapidamistele ja ettevõtetele antavate laenude mahtu, mõjutades seeläbi nii tarbimist kui ka investeeringuid;
    • toovad kaasa muutusi kogunõudluses ja hindade arengus. Tarbimise ja investeeringutega seotud muutuste tagajärjel muutub ka kaupade ja teenuste sisenõudluse tase võrreldes sisepakkumisega. Kui nõudlus ületab pakkumise, satuvad hinnad tõenäoliselt tõususurve alla;
    • mõjutavad pankade laenusaamist. Ametlike intressimäärade muutused võivad erineval viisil mõjutada pankade marginaalkulusid välisrahastamise hankimisel. Mõjud olenevad sellest, kui palju pangal on omavahendeid või kapitali.

    MP.007 01/12

  • Rahapoliitika

    Eduka rahapoliitika põhijooned

    Nii nagu teisedki keskpangad, peab EKP toime tulema märkimisväärse ebakindlusega, mis muu hulgas puudutab majandust tabavate vapustuste laadi, majandusnäitajate usaldusväärsust ning rahapoliitika ülekandemehhanismi mõju. Rahapoliitika edukuse tagamiseks peavad olema täidetud mitmesugused tingimused.

    • Selleks, et ülekandemehhanism saaks funktsioneerida, on vaja tõrgeteta toimivaid rahaturge. Ülekandemehhanismi tulemuslikkus sõltub pankade käitumisest ja nende soovist tagada likviidsuse sujuv vahetamine pankadevahelisel turul. Düsfunktsionaalsed rahaturud võivad nõrgendada rahapoliitika mõju hinnastabiilsuse väljavaatele.
    • Rahapoliitika eesmärk on vaadata tulevikku ja võtta ennetavaid meetmeid. Tänased poliitilised muudatused mõjutavad hinnataset alles mitme kvartali või aasta pärast. Seega peavad keskpangad tagama, et nende praegused otsused ja meetmed säilitavad hinnastabiilsuse tulevikus.
    • Rahapoliitika peab keskenduma keskpikale ajale, et vältida ülemäärast aktiivsust ja tarbetuid kõikumisi reaalmajanduses. Rahapoliitika ei saa ära hoida inflatsioonimäärade lühiajalist volatiilsust, mille põhjustavad näiteks rahvusvaheliste toormehindade muutused.
    • Rahapoliitika peaks kindlalt stabiliseerima inflatsiooniootusi. Selleks peavad keskpangad määratlema oma eesmärgid, välja töötama ja järgima süsteemseid ja järjepidevaid meetodeid rahapoliitika elluviimisel ning olema üldsusega suheldes selgesõnalised ja avatud. See aitab saavutada usaldusväärsust, mis on oluline ettevõtete ja kodumajapidamiste ootuste kujundamisel.
    • Rahapoliitika peab olema laiaulatuslik ning võtma arvesse kogu asjakohast teavet, et paremini aru saada majandust mõjutavatest teguritest.

    MP.008 01/12

  • Rahapoliitika

    Rahapoliitika instrumendid

    Oma eesmärkide saavutamiseks on eurosüsteemi käsutuses mitmed rahapoliitika instrumendid.

    Avaturuoperatsioonid

    Olulisim instrument on avaturuoperatsioonid. Nende abil:

    • juhitakse intressimäärasid,
    • juhitakse likviidsust turul, ning
    • väljendatakse rahapoliitilist kurssi.

    Avaturuoperatsioonid saab jagada nelja kategooriasse:

    • põhilised refinantseerimisoperatsioonid – korrapärased likviidsust pakkuvad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on üks nädal;
    • pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid – korrapärased likviidsust pakkuvad pöördtehingud, mis toimuvad kord kuus ja mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud;
    • peenhäälestusoperatsioonid – toimingud, mida teostatakse vajaduse korral rahaturu likviidsuse juhtimiseks ja intressimäärade suunamiseks eelkõige selleks, et leevendada turul toimuvate ootamatute likviidsuskõikumiste mõju intressimääradele;
    • struktuurioperatsioonid – selliseid operatsioone teostatakse (korrapäraselt või ebakorrapäraselt) siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurset likviidsuspositsiooni finantssektori suhtes, näiteks pikema aja jooksul turul kättesaadavat likviidsust. Neid võib teostada pöördtehingute või otseoperatsioonidena või EKP võlaväärtpaberite emiteerimise kaudu.

    Püsivõimalused

    Eurosüsteem pakub ka püsivõimalusi, mis suurendavad või vähendavad üleöölikviidsust. Püsivõimaluste intressimäär on tavaliselt üleööturu intressi ülem- ja alammääraks.

    Pakutakse kahte püsivõimalust:

    • (i) laenamise püsivõimalus, mis võimaldab osapooltel (st finantseerimisasutused, näiteks pangad) saada liikmesriikide keskpankadelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust; ning
    • (ii) hoiustamise püsivõimalus, mis võimaldab osapooltel avada liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid.

    Kohustuslik reserv

    Eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve. Kohustusliku reservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja luua (või suurendada) struktuurilist likviidsuspuudujääki.

    MP.009 01/12